15.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/13

1.

EÜ artiklit 43 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mida residendist äriühing saab teiselt residendist äriühingult, samas kui ettevõtte tulumaksu tuleb maksta dividendidelt, mida residendist äriühing saab mitteresidendist äriühingult, milles residendist äriühingule kuulub osalus, mis võimaldab tal kindlalt mõjutada äriühingu otsuseid ja otsustada äriühingu tegevuse üle, võimaldades maksu ümberarvutust maksu ulatuses, mille dividende väljamaksev äriühing on liikmesriigis, milles ta on resident, reaalselt maksnud, ja arvestades, et maksumäär, mida kohaldatakse välismaalt saadud dividendidele, ei tohi olla kõrgem maksumäärast, mida kohaldatakse samast liikmesriigist saadud dividendidele, ning et maksu ümberarvutust on võimalik teha vähemalt summas, mis võrdub dividende väljamaksnud liikmesriigis makstud summaga, kuid ei ületa sealjuures maksusummat, mis tuleb tasuda dividende saava äriühingu liikmesriigis.

EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mida residendist äriühing saab teiselt residendist äriühingult, samas kui ettevõtte tulumaksu tuleb maksta dividendidelt, mida residendist äriühing saab mitteresidendist äriühingult, milles residendist äriühingule kuulub vähemalt 10 % hääleõigustest, võimaldades maksu ümberarvutust maksu ulatuses, mille dividende väljamaksev äriühing on liikmesriigis, milles ta on resident, reaalselt maksnud, ja arvestades, et maksumäär, mida kohaldatakse välismaalt saadud dividendidele, ei tohi olla kõrgem maksumäärast, mida kohaldatakse samast liikmesriigist saadud dividendidele, ning et maksu ümberarvutust on võimalik teha vähemalt summas, mis võrdub dividende väljamaksnud liikmesriigis makstud summaga, kuid ei ületa sealjuures maksusummat, mis tuleb tasuda dividende saava äriühingu liikmesriigis.

EÜ artiklit 56 tuleb ühtlasi tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mida residendist äriühing saab teiselt residendist äriühingult, samas kui ettevõtte tulumaksu tuleb maksta dividendidelt, mida residendist äriühing saab mitteresidendist äriühingult, milles talle kuulub vähem kui 10 % hääleõigustest, võimaldamata maksu ümberarvutust maksu ulatuses, mille on reaalselt maksnud dividende väljamaksev äriühing liikmesriigis, kus ta on resident.

2.

EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud teatavad dividendid, mille residendist kindlustusselts on saanud residendist äriühingult, kuid ei anta maksuvabastust samasuguste dividendide puhul, mis on saadud mitteresidendist äriühingult, kui see toob kaasa ebasoodsama kohtlemise viimati nimetatud dividendide puhul.

3.

EÜ artikleid 43 ja 48 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et liikmesriigis asutatud residendist äriühingu maksustatava summa sisse arvatakse välismaise kontrollitava äriühingu poolt mõnes teises liikmesriigis saadud kasum juhul, kui see kasum on seal maksustatud madalama maksumääraga kui esimesena nimetatud riigis, välja arvatud juhul, kui see puudutab üksnes puhtalt fiktiivseid skeeme, mille eesmärk on hoiduda kõrvale riigis tavapäraselt tasumisele kuuluva maksu maksmisest.

Järelikult ei tule sellist maksusätet kohaldada juhul, kui objektiivsete ja kolmandate isikute poolt kontrollitavate asjaolude alusel ilmneb, et vaatamata maksustamisega seonduvate põhjuste olemasolule omab välismaine kontrollitav äriühing asukohajärgses liikmesriigis tegelikku asukohta ja arendab seal reaalset majandustegevust.

EÜ artikleid 43 ja 48 tuleb siiski tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi maksuõigusnormid, mis kehtestavad teatavad nõuded juhuks, kui residendist äriühing taotleb vabastust maksust, mille kontrollitav äriühing on oma kasumilt juba maksnud riigis, kus ta on resident, kui nende nõuete eesmärk on kontrollida, kas välismaine kontrollitav äriühing omab tegelikku asukohta ja kas tema majandustegevus on reaalne, ilma et see tooks kaasa ülemääraseid halduskohustusi.

4.

EÜ artikleid 56–58 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis annavad ettevõtte tulumaksu soodustuse teatud dividendide osas, mille residendist äriühing on saanud residendist äriühingult, kuid ei anna sellist soodustust dividendide puhul, mis on saadud kolmandates riikides asutatud äriühingutelt, nimelt kui soodustuse andmine sõltub tingimuste täitmisest, mida liikmesriigi pädevad ametiasutused saavad kontrollida vaid teabe saamisel kolmandalt riigilt, kus on asutatud dividende jaotav äriühing.

5.

Ühenduse vastavate õigusnormide puudumisel tuleb iga liikmesriigi sisemises õiguskorras kindlaks määrata pädevad kohtud ja hagide kohtuliku menetlemise kord, tagades õigussubjektidele ühenduse õigusega antud õiguste kaitse, sealhulgas kahjustatud isikute poolt siseriiklikule kohtule esitatavate hagide liigitamise. Liikmesriigid peavad ka tagama, et õigussubjektidel oleks reaalselt kasutatav õiguskaitsevahend, mis võimaldab neil tagasi nõuda alusetult sissenõutud maksu ja summad, mis on asjassepuutuvale liikmesriigile makstud või tema poolt kinni peetud otseses seoses nimetatud maksuga. Mis puutub liikmesriigi poolt ühenduse õiguse rikkumisega isikule tekitatud muudesse kahjudesse, siis on liikmesriik kohustatud nimetatud kahju eraõiguslikele isikutele hüvitama 5. märtsi 1996. aasta otsuse liidetud kohtuasjades C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du pêcheur ja Factortame punktis 51 näidatud tingimustel, ilma et see välistaks liikmesriigi vastutust liikmesriigi õiguse alusel vähem piiravatel tingimustel.

Kui ilmneb, et liikmesriigi õigusnormid kujutavad endast asutamisvabaduse piirangut, mis on EÜ artikliga 43 keelatud, või kapitali vaba liikumise piirangut, mis on EÜ artikliga 56 keelatud, siis saab siseriiklik kohus hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel kontrollida, kas kahjustatud isik on tõendanud, et ta on ilmutanud hoolt, mida saab mõistlikult oodata, et kahju ära hoida või selle ulatust piirata, ning eriti seda, kas ta kasutas õigel ajal kõiki õiguskaitsevahendeid, mis olid tema käsutuses. Samas selleks, et EÜ artiklitega 43 ja 56 eraõiguslikele isikutele antud õiguste kasutamine ei muutuks võimatuks või ülemäära raskeks, saab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks teha, kas nende õigusnormide kohaldamine, võimalik et koostoimes topeltmaksustamise vältimise lepingu vastavate sätetega, oleks igal juhul viinud põhikohtuasja hagejate asjaomase liikmesriigi maksuhaldurile esitatud nõuete rahuldamata jätmiseni.