Kohtuasi C-495/04
A. C. Smits-Koolhoven
versus
Staatssecretaris van Financiën
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)
Direktiiv 95/59 – Tubakatoodete tarbimist mõjutavad maksud – Taimesigaretid – Kasutamine ainult meditsiinilistel eesmärkidel
Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 30. märts 2006
Kohtuotsuse kokkuvõte
Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Muud tubakatoodete tarbimist mõjutavad maksud, peale käibemaksu
(Nõukogu määrus 95/59, artikli 7 lõige 2)
Direktiivi 95/59 muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et ilma tubakata sigarette, mis ei sisalda meditsiinilise toimega aineid, kuid mida tutvustatakse ning müüakse abivahendina suitsetamisest loobuda soovivatele isikutele, ei saa käsitada „ainult meditsiinilistel eesmärkidel” kasutatavatena nimetatud sätte teise lõigu tähenduses.
Eelnevast tuleneb, et toote tutvustuse, turustamise või tajumisega seotud kaalutlused üksi ei ole piisavad selleks, et neile laieneks direktiivi 95/59 artikli 7 lõike 2 teises lõigus ette nähtud erand.
(vt punktid 32, 35 ja resolutiivosa)
EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
30. märts 2006(*)
Direktiiv 95/59 – Tubakatoodete tarbimist mõjutavad maksud – Taimesigaretid – Kasutamine ainult meditsiinilistel eesmärkidel
Kohtuasjas C-495/04,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden’i (Madalmaad) 26. novembri 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse samal päeval, menetluses
A. C. Smits-Koolhoven
versus
Staatssecretaris van Financiën,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: neljanda koja esimehe ülesannetes K. Lenaerts, kohtunikud M. Ilešič ja E. Levits (ettekandja),
kohtujurist: A. Tizzano,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikus menetluses ja 19. oktoobri 2005. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades märkusi, mille esitasid:
– A. C. Smits-Koolhoven, esindajad: advokaadid C. H. Bouwmeester ja B. S. Mulier,
– Madalmaade valitsus, esindajad: H. G. Sevenster ja D. J. M. de Grave,
– Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues ja C. Jurgensen-Mercier,
– Soome valitsus, esindaja: A. Guimaraes-Purokoski,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: K. Gross ja A. Weimar,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivi 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (EÜT L 291, lk 40; ELT eriväljaanne 09/01, lk 283) artikli 7 lõike 2 tõlgendamist.
2 Nimetatud taotluse esitas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) A. C. Smits-Koolhoveni ja Staatssecretaris van Financiën’i (finantsasjade riigisekretär) vahelises vaidluses taimesigarettidelt aktsiisi sissenõudmise üle.
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigusnormid
3 Tubakatooted on ühenduse tasemel allutatud harmoneeritud aktsiisile. Direktiivis 95/59 on määratletud erinevad tootekategooriad, millelt aktsiisi võetakse, ning selle arvestamise eeskirjad.
4 Nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 1 on mõistet „sigaretid” määratletud järgmiselt:
„Käesoleva direktiivi mõistes on sigaretid:
a) sellisena suitsetatavad tubakarullid, mis ei ole artikli 3 tähenduses sigarid või sigarillod;
b) tubakarullid, mida lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist sigaretihülssi pannakse;
c) tubakarullid, mida lihtsate mittetööstuslike vahenditega sigaretipaberisse keeratakse.
[…]”
5 Mõiste „suitsetamistubakas” on määratletud direktiivi artiklis 5.
6 Käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 2 on sätestatud:
„Tooteid, mis koosnevad täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga muus vastavad artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuetele, käsitatakse sigarettidena või suitsetamistubakana.
Olenemata esimeses lõigus sätestatust ei käsitata tubakatoodetena ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavaid tooteid, mis ei sisalda tubakat.”
7 Nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta direktiivi 65/65/EMÜ ravimeid käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1965, 22, lk 369), mida on muudetud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/39/EMÜ, millega muudetakse ravimeid käsitlevaid direktiive 65/65/EMÜ, 75/318/EMÜ ja 75/319/EMÜ (EÜT L 214, lk 22; edaspidi „direktiiv 65/65”), artikli 1 punktis 1 on mõistet „ravim” määratletud „aine või ainekombinatsioon[na], mis on ette nähtud inimeste või loomade haiguste raviks või nende ärahoidmiseks” või „aine või ainekombinatsioon[ina], mida võib manustada inimestele või loomadele meditsiiniliseks diagnoosimiseks või elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või modifitseerimiseks.” [mitteametlik tõlge]
Siseriiklikud õigusnormid
8 Madalmaade 31. oktoobri 1991. aasta Wet op de accijns’i (aktsiisiseadus, Stb. 1991, nr 561) artikli 1 lõike 1 punkti f kohaselt maksustatakse aktsiisiga tubakatooteid.
9 Nimetatud seaduse artikli 64 lõikes 1, millega võetakse Madalmaade õigusse üle direktiivi 95/59 artikli 7 lõike 2 teine lõik, on sätestatud:
„Arvestades kooskõlas haldusnormidega kehtestatud tingimusi ja piiranguid, ei maksustata aktsiisiga järgmiste toodete tarbimist ning importi:
[…]
f) sigaretid ja suitsetamistubakas, mis koosnevad täielikult ainetest, mis ei ole tubakas ning mis on selgelt ette nähtud kasutamiseks meditsiinilistel eesmärkidel.”
Vaidlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimus
10 Asjaolude toimumise ajal müüs A. C. Smits-Koolhoven (edaspidi „põhikohtuasja hageja”) hulgi- ja jaemüügi korras toodet nimega „taimesigaretid”. Tegemist oli sigarettidega, mis ei koosnenud tubakast, vaid huulõieliste perekonda kuuluvatest taimedest.
11 Need sigaretid koosnevad ainetest, millel ei ole meditsiinilist toimet ning neid turustati ilma arsti retseptita, kuid ainult apteekides ja rohukauplustes. Igal sigaretipakil oli kleeps kirjaga „meditsiinilised taimesigaretid”. Lisaks oli tootega kaasas infoleht, mille kohaselt on vaidlusalused sigaretid abiks neile, kes soovivad suitsetamisest loobuda. Selle infolehe oli heaks kiitnud Keuringsraad Openlijke Aanprijzing Geneesmiddelen/Keuringsraad Aanprijzing Gezondheidsproducten (edaspidi „KOAG/KAG”), asutus, mis ei ole riigiga seotud ja mis vastutab ravimite ning tervishoiutoodete reklaami järelevalve eest.
12 Kõnealuste sigarettide pealt aktsiisi ei makstud. Põhikohtuasja hagejale 20. juulil 1995 saadetud kirjas leidis ametiasutus, et aktsiisi sissenõudmisel tuleb taimesigarette käsitleda sigarettidena ja järelikult ka tubakatoodetena ning kuna nimetatud sigaretid ei ole ette nähtud kasutamiseks meditsiinilistel eesmärkidel, ei saa nad olla Madalmaade aktsiisiseaduse artikli 64 lõike 1 punkti f alusel maksust vabastatud.
13 Seetõttu nõuti põhikohtuasja hagejalt maksu ümberarvutuse alusel tubakatoodete aktsiisi ajavahemiku 1. august 1995 – 15. juuni 1999 eest.
14 Põhikohtuasja hageja vaie jäeti rahuldamata ja ta esitas hagi Gerechtshof te Leeuwarden’ile (Leeuwardeni apellatsioonikohus). Antud kohus kinnitas 5. augusti 2002. aasta kohtuotsuses tubakatoodete aktsiisi ümberarvutust.
15 Leides, et Gerechtshof te Leeuwarden on Madalmaade aktsiisiseaduse artikli 64 lõike 1 punktis f nimetatud mõistet „meditsiinilistel eesmärkidel” tõlgendanud liiga kitsalt, esitas põhikohtuasja hageja kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile, mis otsustas menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas kõnealused taimesigaretid, mille kohta on kindlaks tehtud, et need ei sisalda meditsiinilise toimega aineid, kuid mida müüakse [KOAG/KAG] loal „meditsiiniliste taimesigarettide” nime all abivahendina suitsetamisest loobumisel, kuuluvad nõukogu direktiivi 95/59 […] artikli 7 lõikes 2 sätestatud ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavate toodete alla?”
Eelotsuse küsimus
16 Oma eelotsuse küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 95/59 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et ilma tubakata sigaretid, mis ei sisalda meditsiinilise toimega aineid, kuid mida tutvustatakse ning müüakse abivahendina suitsetamisest loobuda soovivatele isikutele, on kasutatavad „ainult meditsiinilistel eesmärkidel” nimetatud sätte teises lõigu tähenduses.
17 Esiteks tuleb meenutada, et direktiiv on vastu võetud tubakatoodete aktsiisi struktuuri ühtlustamise poliitikaga seoses, mille eesmärk on vältida samasse rühma kuuluvate eri tubakatoodete kategooriate konkurentsi moonutamist (19. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑216/98: komisjon vs. Kreeka, EKL 2000, lk I‑8921, punkt 18). Tagamaks ühenduse õiguse ühetaolist kohaldamist, tuleb direktiivi mõisteid tõlgendada iseseisvalt, arvestades vaidlusaluste sätete sõnastust ning direktiiviga taotletavaid eesmärke (vt selle kohta 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑389/02: Deutsche See-Bestattungs-Genossenschaft,EKL 2004, lk I‑3537, punkt 19).
18 Selles kontekstis tuleb rõhutada, et direktiivi 95/59 artikli 7 lõike 2 esimese lõigu eesmärk on näha ette üldine põhimõte, mille kohaselt tooteid, mis koosnevad täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga muus vastavad artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuetele, käsitatakse siiski sigarettidena või suitsetamistubakana. Kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 2 teise lõigu kohaselt ei käsitata tubakatoodetena tooteid, mis esiteks ei sisalda tubakat ja mis teiseks on kasutatavad „ainult meditsiinilistel eesmärkidel”. Seega eristatakse selle lõigu kohaselt kahte liiki tubakat mittesisaldavaid tooteid vastavalt sellele, kas nad on kasutatavad ainult meditsiinilistel eesmärkidel või mitte ning ainult esimestele kehtib nimetatud erand.
19 Järelikult tuleb kindlaks määrata kriteeriumid, mille alusel eristada ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavaid tooteid nendest, millel selline eesmärk puudub või mida ei kasutata ainult meditsiinilistel eesmärkidel.
20 Eelotsusetaotlust vaadates näib selle esitanud kohus kõhklevat kahe kriteeriumi, nimelt sigarettide koostise ja nende tutvustuse vahel. Samal ajal kui vaidlusalustes sigarettides meditsiinilise toimega ainete puudumise tõttu tuleks nende ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutamist eitada, räägib nende tutvustus sellise eesmärgi poolt.
21 Toote koostise kriteeriumi võib käsitleda olulisena ja seega sobivana meditsiinilise eesmärgi näitamiseks. Nimelt saab selliseid aineid sisaldavat toodet, millel on selle põletamisel ja sissehingamisel inimorganismile meditsiiniline toime, eristada selle toime alusel objektiivselt toodetest, mis ei sisalda niisuguseid aineid.
22 Järelikult selleks, et teha kindlaks, kas toode on kasutatav meditsiinilistel eesmärkidel, tuleb uurida, kas see toode sisaldab aineid, mille põletamisel ja sissehingamisel on raviv või ennetav, teaduslikult tunnustatud meditsiiniline toime.
23 Samas on teada, et põhikohtuasjas vaidlusalused sigaretid ei sisalda selliseid aineid.
24 Põhikohtuasja hageja väidab siiski, et kuigi põhikohtuasjas vaidlusalused taimesigaretid ei sisalda meditsiinilise toimega aineid, kuuluvad nad siiski ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavate toodete hulka, sest nende suitsetamine aitab vabaneda tubakasõltuvusest.
25 Niisuguse teesi kinnitamine tähendaks aga seda, et tunnustada tuleb iga sellise sigareti meditsiinilist eesmärki, mis ei sisalda tubakat ja mida saab järelikult kasutada asendustootena; see aga oleks ilmselgelt vastuolus käesoleva otsuse punktis 18 nimetatud direktiivi 95/59 artikli 7 lõike 2 teise lõigu eesmärgi ning ülesehitusega. Seega ei saa selle argumendiga nõustuda.
26 Niisiis tuleb uurida, kas neil tingimustel saab sigarettide tutvustust käsitada asjakohasena sigarettide ainult meditsiinilise eesmärgi näitamisel ja seega kindlaks teha, kas tutvustuse laad võib olla kriteerium, mille alusel eristada ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavaid sigarette toodetest, millel selline eesmärk puudub või mida ei kasutata ainult meditsiinilistel eesmärkidel.
27 Põhikohtuasja hageja on selles suhtes seisukohal, et vaidlusaluste sigarettide puhul tuleb tunnistada nende ainult meditsiinilist eesmärki, kuna neid tutvustatakse KOAG/KAG heakskiidul nii, nagu neil oleksid ravivad või ennetavad omadused, neid turustatakse meditsiiniliste toodetena ning keskmiselt aruka tarbija jaoks on nad ravimid.
28 Selle teesiga ei saa nõustuda, sest kõnealuste sigarettide meditsiinilist eesmärki ei saa tuletada ainult nende tutvustusest, nende turustamise viisist või sellest, millisena käsitab neid avalikkus, ilma et sellega kaotaks mõtte direktiivi 95/59 artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud põhimõte. Sel juhul piisab toote tutvustuse või turustamise viisi muutmisest, et sellele laieneks nimetatud sätte teises lõigus ette nähtud erand, mille tagajärg oleks, et ülejäänud osas identseid tooteid käsitatakse aktsiisi määramisel erinevalt.
29 Lisaks erinevad selles suhtes direktiivi 95/59 eesmärk ning artikli 7 lõike 2 teise lõigu sõnastus direktiivist 65/65, mille artikli 1 punktis 2 on nimetatud kaks alternatiivset ning üksteist täiendavat ravimi määratlust: esiteks ravim „tutvustuse” poolest ning teiseks ravim „eesmärgi” poolest (vt 30. novembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 227/82: Van Bennekom, EKL 1983, lk 3883, punkt 22, ja 28. oktoobri 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑219/91: Ter Voort, EKL 1992, lk I‑5485, punkt 11).
30 Esiteks õigustab laia määratlust, mis annab direktiivile laia kohaldamisala, direktiivi 65/65 eesmärk, milleks peamiselt on tarbija kaitse rahva tervise kaitse tagamise kaudu. Nagu Euroopa Kohus on eespool viidatud Van Bennekomi kohtuotsuse punktis 17 märkinud, ei pea kõnealuse direktiivi artikli 1 punkti 2 esimest lõigust tulenev „tutvustuse” kriteerium hõlmama mitte ainult tegeliku ravi- või meditsiinilise toimega ravimeid, vaid ka tooteid, millel piisav toime puudub või millel puudub toime, mida tarbija tema tutvustuse alusel võib oodata, selleks et kaitsta tarbijat mitte ainult kahjulike või mürgiste ravimite eest, vaid ka erinevate toodete eest, mida kasutatakse sobivate ravivahendite asemel. Nagu aga on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 17, on direktiivi 95/59 eesmärk teistsugune ning ei õigusta nii laia määratlust.
31 Teiseks peab direktiivi 95/59 artikli 7 lõike 2 teist lõiku, kuna ta näeb ette erandi üldisest põhimõttest, tõlgendama kitsendavalt ning seda ei tohi laiendada toodetele, mille meditsiinilist eesmärki näitab ainult nende tutvustus, ilma et seda kinnitaksid toote objektiivsete omadustega seotud tunnused.
32 Eelnevast tuleneb, et toote tutvustuse, turustamise või tajumisega seotud kaalutlused ei ole üksi piisavad selleks, et neile laieneks direktiivi 95/59 artikli 7 lõike 2 teises lõigus ette nähtud erand.
33 Asjaolu, et põhikohtuasjas vaidlusaluste sigarettide tutvustuse on heaks kiitnud KOAG/KAG, ei muuda antud hinnangut. Kui see asutus, kes iseregulatsiooni korras kontrollib ravimite ning tervishoiutoodete reklaamiga seotud käitumisreeglitest kinnipidamist, kiidab teatud reklaami vormi heaks, siis ei ole ta selle heakskiitmisel kontrollinud, kas asjaomasel tootel on ainult meditsiiniline eesmärk ning temapoolne heakskiitmine ei saa olla määrav toote ravivate või ennetavate omaduste hindamisel.
34 Eelnevast tulenevalt ei saa tunnustada, et sigarette, mis ei sisalda meditsiinilise toimega aineid, saab käsitada ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavatena.
35 Arvestades neid kaalutlusi, tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 95/59 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et ilma tubakata sigarette, mis ei sisalda meditsiinilise toimega aineid, kuid mida tutvustatakse ning müüakse abivahendina suitsetamisest loobuda soovivatele isikutele, ei saa käsitada „ainult meditsiinilistel eesmärkidel” kasutatavatena nimetatud sätte teises lõigu tähenduses.
Kohtukulud
36 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
Nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivi 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et ilma tubakata sigarette, mis ei sisalda meditsiinilise toimega aineid, kuid mida tutvustatakse ning müüakse abivahendina suitsetamisest loobuda soovivatele isikutele, ei saa käsitada „ainult meditsiinilistel eesmärkidel” kasutatavatena nimetatud sätte teise lõigu tähenduses.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.