1. Kaupade vaba liikumine – Erandid – Õigusaktide ühtlustamist käsitlevate direktiivide olemasolu
(EÜ artiklid 28 ja 30; nõukogu direktiiv 89/104, artikkel 3)
2. Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 89/104 – Registreerimisest keeldumine või kehtetuks tunnistamine
(Nõukogu direktiiv 89/104, artikli 3 lõike 1 punktid b ja c)
3. Kaupade vaba liikumine – Tööstus- ja kaubandusomand – Kaubamärgiõigus
(EÜ artiklid 28 ja 30)
1. Siseriiklikku meedet peab valdkonnas, mis on ühenduse tasandil ammendavalt ühtlustatud, hindama selle ühtlustamismeetme sätteid, mitte esmast õigust silmas pidades. Järelikult tuleb seda, kas siseriikliku kaubamärgi registreerimine on vastuolus ühenduse õigusega, hinnata direktiivi 89/104 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta sätete – täpsemalt artikli 3, mis käsitleb kaubamärgi andmisest keeldumise või tühistamise põhjuseid –, mitte EÜ artiklite 28 ja 30 alusel.
(vt punktid 20 ja 21)
2. Direktiivi 89/104 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõike 1 punktidega b ja c ei ole vastuolus see, kui liikmesriigis registreeritakse siseriikliku kaubamärgina sõna, mis on laenatud teises liikmesriigis räägitavast keelest, milles sellel puudub eristusvõime või milles see kirjeldab kaupu või teenuseid, mille jaoks registreerimist taotletakse, välja arvatud juhul, kui asjaomane avalikkus, kes asub liikmesriigis, kus registreerimist taotletakse, on võimeline selle sõna tähendusest aru saama.
(vt punktid 26, 32 ja resolutiivosa)
3. Asutamisleping ei mõjuta kaupade vaba liikumise põhimõtte kohaldamisel liikmesriigi õigusaktides tunnustatud intellektuaalomandialaste õiguste olemasolu, vaid vastavalt asjaoludele ainult piirab nende õiguste teostamist. Kaupade vaba liikumise põhimõte ei keela seega liikmesriigil registreerida siseriikliku kaubamärgina tähist, millel teise liikmesriigi keeles puudub eristusvõime või milles see kirjeldab registreerimistaotluses märgitud kaupu või teenuseid.
(vt punktid 28–30)