1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid
(EÜ artikkel 234)
2. Riigiabi – Mõiste
(EÜ artikli 87 lõige 1)
3. Riigiabi – Abiprojektid – Keeld rakendada kavatsetud meetmeid enne komisjoni lõplikku otsust – Vahetu õigusmõju
(EÜ artikkel 87 ja artikli 88 lõige 3)
4. Kaupade vaba liikumine – Tollimaksud – Samaväärse toimega maksud – Asutamislepingu sätted
5. Kaupade vaba liikumine – Tollimaksud – Samaväärse toimega maksud – Mõiste
(EÜ artikkel 25)
6. Maksusätted – Riigimaks – Imporditud või eksporditud toodete ning samaväärsete kodumaiste toodete diskrimineerimise keeld
(EÜ artikkel 90)
1. EÜ artiklis 234 sätestatud siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöös on Euroopa Kohtu ülesanne anda siseriiklikule kohtule vajalik vastus, mis võimaldab viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada.
Siseriiklikul kohtul, kes asja menetleb, on pädevus kohtuasja eripärasid arvestades hinnata, kas kohtuotsuse tegemiseks on vaja eelotsust ja kas Euroopa Kohtule esitatud küsimustel on asjas tähtsust. Viimane võib siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest keelduda üksnes siis, kui on ilmselge, et taotletud ühenduse õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja asjaolude või esemega.
(vt punktid 23 ja 24)
2. EÜ artikli 87 eesmärk on ennetada seda, et liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutaks ametiasutuse poolt ükskõik mis kujul antavad eelised, mis kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.
EÜ artikli 87 lõike 1 tingimused, mille alusel siseriiklik meede loetakse riigiabiks, on esiteks selle meetme rahastamine riigi poolt või riigi vahenditest, teiseks, ettevõtjale soodustuse andmine, kolmandaks, nimetatud meetme valikulisus ning neljandaks, mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja sellest tulenev konkurentsi moonutamine.
Mis puudutab esimest ja teist tingimust, siis abi mõiste on laiem kui toetuse mõiste, kuna hõlmab mitte ainult konkreetseid sooritusi nagu toetus, vaid ka meetmeid, mis ei ole toetused selle sõna kitsamas tähenduses, kuid mis erinevas vormis vähendavad ettevõtte eelarvel tavaliselt lasuvaid kulutusi ja seetõttu sarnanevad toetustega nii oma iseloomult kui ka toimelt. Sellest tuleneb, et meede, millega ametiasutused annavad teatud ettevõtjatele maksuvabastuse, mis ei too küll kaasa riigi vahendite ülekandmist, ent asetab selle saajad soodsamasse rahalisse olukorda kui teised maksumaksjad, kujutab endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.
Kolmanda tingimuse ehk kõnesolevate meetmete valikulise olemuse puhul ei saa maksusoodustusi, mida ei kohaldata kõikidele ettevõtjatele, kuid mida antakse üksnes teatavas valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, käsitleda maksu- või majanduspoliitika üldmeetmetena.
Lõpuks, mis puudutab neljandat tingimust, mille kohaselt kõnealune meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, siis ei tule tõendada abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja tegelikku konkurentsi moonutamist, vaid üksnes uurida, kas abi võib mõjutada seda kaubandust ja kahjustada konkurentsi. Eriti siis, kui liikmesriigi antud abi tugevdab ettevõtja olukorda ühendusesiseses kaubanduses teiste konkureerivate ettevõtjate suhtes, tuleb lugeda, et abi viimaseid mõjutab. Lisaks ei ole vajalik, et kasu saav ettevõtja ise osaleks ühendusesiseses kaubanduses. Viimasena, abi suhteline ebaolulisus või abi saava ettevõtja suhteliselt tagasihoidlik suurus ei välista iseenesest võimalust, et see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Kui need neli tingimust on täidetud, võib kohalikust maksust või provintsimaksust vabastamist, mida antakse ainult maagaasijaamades kasutatavate mootorite osas, jättes kõrvale muude tööstusgaaside puhul kasutatavad mootorid, käsitleda riigiabina EÜ artikli 87 mõttes.
(vt punktid 27–36, 38, resolutiivosa punkt 1)
3. Vastavalt EÜ artikli 88 lõike 3 kolmandale lausele ei tohi liikmesriik rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui need on tunnistatud ühisturuga kokkusobivateks.
Sellega seoses võib siseriikliku kohtu sekkumine riigiabi järelevalve süsteemi toimuda üksnes siis, kui see tuleneb kohtupraktikas tunnustust leidnud riigiabi rakendamise keelu otsesest mõjust vastavalt EÜ artikli 88 lõike 3 kolmandale lausele. Siseriiklike ametiasutuste poolt abi rakendamise keelu võimaliku eiramise korral on õigussubjektide õiguste kaitse eelkõige siseriiklike kohtute ülesanne.
Kohtuliku kaitse tagamiseks võetud või võetavate meetmete osas peab siseriiklik kohus, nii abimeetmete rakendamist käsitlevate õigusaktide kehtivuse kui ka EÜ artikli 88 lõiget 3 eirates määratud rahalise abi tagastamise küsimustes, tegema kõik asjassepuutuvad järeldused sellise rikkumise osas, millele õigustatud isikud viitavad, vastavalt siseriiklikele menetlusnormidele.
Maksumaksjad ei saa siiski tugineda väitele, et teistele ettevõtjatele maksuvabastuse kohaldamine on riigiabi, kui nende endi eesmärk on vältida nimetatud maksu tasumist või saavutada selle tagasimaksmine, kuna isegi kui kõne all olev maksuvabastus kujutab endast riigiabi EÜ artikli 87 mõttes, ei mõjuta abi võimalik ebaseaduslikkus maksu enda seaduslikkust. EÜ artikli 88 lõike 3 viimane lause määratleb kohustuse, mille eesmärk on tagada, et abi ei antaks enne, kui komisjon on selle ühisturuga kokkusobivaks tunnistanud. Selle raames on siseriiklike kohtute pädevus peamiselt ennetava olemusega ega või minna kaugemale komisjoni volitustest, kui viimane teeb pärast põhjalikku kontrolli otsuse riigiabi seaduslikkuse kohta. Viimasena, lisaks sellele, et potentsiaalsete maksuvabastuse saajate ringi laiendamine teistele ettevõtjatele ei võimalda EÜ artikli 88 lõiget 3 rikkudes antud abi tagajärgi kõrvaldada, vaid vastupidi, see tooks kaasa nimetatud abi toime suurenemise, ei esine maksu ja sellest teatavate ettevõtjate kategooria vabastamise vahel mingisugust püsivat seost, kuna maksuvabastuse kohaldamine ning selle ulatus ei sõltu maksutulust.
(vt punktid 40–46, 48, resolutiivosa punkt 2)
4. Samaväärseid maksusid ja diskrimineerivaid maksusid puudutavaid asutamislepingu sätteid ei saa kohaldada koos, st asutamislepingu süsteemi kohaselt ei saa sama maks kuuluda üheaegselt neisse kahte kategooriasse.
(vt punkt 50)
5. Iga ühepoolselt kehtestatud ükskõik kui väike rahaline kohustus, hoolimata selle nimetusest ja kohaldamise viisist, mis kehtib kaupade suhtes asjaolu tõttu, et neid toimetatakse üle piiri ja kui selle puhul ei ole ranges tähenduses tegemist tollimaksuga, kujutab endast EÜ artikli 25 tähenduses samaväärse toimega maksu.
Mootorivõimsuselt tasumisele kuuluv maks, millega maksustatakse eelkõige mootorid, mida kasutatakse tööstusgaasi torutranspordiks väga kõrge rõhu all, ei kujuta endast EÜ artikli 25 mõttes samaväärse toimega maksu, kuna maksustatav teokoosseis tekib mootorite kasutamisest ja nende energiatarbimisest, sõltumata neis kasutatavast vedelkütusest või energiaallikast ja mitte üle piiri vedamisest, mistõttu puudub sellel igasugune seos kaupade ekspordi või impordiga.
(vt punktid 51, 53, 54, resolutiivosa punkt 3)
6. EÜ artikkel 90 täiendab asutamislepingu süsteemi kohaselt tollimaksude ja samaväärse toimega maksude kaotamisega seotud sätteid. Selle sätte eesmärk on tagada liikmesriikidevaheline kaupade vaba liikumine tavapärastes konkurentsitingimustes, kõrvaldades igasuguses vormis kaitse, mis võib kaasa tuua teistest liikmesriikidest pärit kaupadele diskrimineerivate riigimaksude kohaldamise.
Rahalised kohustused, mis on osa siseriiklikust üldisest maksusüsteemist, mida kohaldatakse teatavatele kaubakategooriatele objektiivsete kriteeriumide alusel ning vastava kauba päritolule või sihtkohale vaatamata, kuuluvad EÜ artikli 90 alla.
Mootorivõimsuselt tasumisele kuuluv maks, millega maksustatakse eelkõige mootorid, mida kasutatakse tööstusgaasi torutranspordiks väga kõrge rõhu all, ei kujuta endast diskrimineerivat riigimaksu EÜ artikli 90 mõttes, kuna sellega ei maksustata eksporditud või imporditud tooteid spetsiaalselt või diferentseeritult, kuna see maks on seotud tööstus-, kaubandus-, rahandus- või põllumajanduslike käitiste majandustegevusega ja mitte toodete kui sellistega, ja kuna kohaldatav maksuvabastus puudutab maagaasi transpordiks kasutatavaid mootoreid, mis ei tõenda piisavalt nimetatud maksu diskrimineerivat olemust seetõttu, et nimetatud gaas ei ole tööstusgaasiga analoogne või konkureeriv toode.
(vt punktid 55–59, resolutiivosa punkt 4)