Kohtuasi C‑286/04 P
Eurocermex SA
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b ja lõige 3 – Sellise pika kaelaga pudeli ruumiline kuju, mille suhu on asetatud on sidrunilõik – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime
Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 30. juuni 2005
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Ühenduse kaubamärk — Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine — Absoluutsed keeldumispõhjused — Tähise eristusvõime puudumine — Mitmest elemendist koosnev kaubamärk — Pädeva ametivõimu võimalus uurida kaubamärgi iga koostisosa — Vajadus arvestada asjaomase avalikkuse poolt kombinatsiooni üldmuljega
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)
2. Apellatsioonkaebus — Väited — Esimese Astme Kohtule esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine — Viidatud õigusliku vea tuvastamise puudumine — Vastuvõetamatus
(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Ühenduste Kohtu kodukord, artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punkt c)
1. Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses kaubamärgi eristusvõime puudumise hindamisel tuleb võtta arvesse kaubamärgi tervikmuljet. See ei tähenda siiski, et pädev asutus, kelle ülesanne on kontrollida, kas avalikkus võib taotletavat kaubamärki tajuda päritolutähisena, ei võiks kõigepealt asuda selle kaubamärgi puhul kasutatud erinevaid esituselemente ükshaaval uurima. Tegelikult võib igakülgsel hindamisel pädeva asutuse poolt olla kasulik uurida asjassepuutuva kaubamärgi iga koostisosa.
Selles kontekstis tuleb siiski tugineda keskmisel tarbijal sellest kaubamärgist tekkivale üldmuljele, mitte oletusele, et osad, millel eraldi puudub eristusvõime, ei või kombineerituna olla eristusvõimelised, ning pidada täiesti ebaoluliseks fantaasiaelemendi olemasolu, mida tuleb selle analüüsi puhul arvesse võtta.
(vt punktid 22‑23, 26‑27)
2. EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses tuleb täpselt märkida nii otsuse, mille tühistamist taotletakse, vaidlustatavad osad kui ka iga nõuet otseselt toetavad õiguslikud argumendid.
Sellele nõudele ei vasta käesolev apellatsioonkaebus, mis piirdub üksnes Esimese Astme Kohtule esitatud hagi aluseks olevad faktiliste ja õiguslike väidete ja argumentidega ning mis ei sisalda põhjendusi, mis viitaksid iseäranis vaidlustatud kohtuotsuses väidetavalt sisalduvatele õiguslikele vigadele. Tegelikult on selline apellatsioonkaebus nõue, millega taotletakse pelgalt Esimese Astme Kohtule esitatud hagi uuesti läbivaatamist, mis ei kuulu aga Euroopa Kohtu pädevusse.
(vt punktid 42, 49‑50)
EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
30. juuni 2005(*)
Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b ja lõige 3 – Sellise pika kaelaga pudeli ruumiline kuju, mille suhu on asetatud on sidrunilõik – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime
Kohtuasjas C-286/04 P,
mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 29. juunil 2004 esitatud apellatsioonkaebus,
Eurocermex SA, asukoht Evere (Belgia), esindaja: advokaat A. Bertrand,
hageja,
teine menetluspool:
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja A. Rassat,
kostja Esimese Astme Kohtus,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, K. Schiemann, E. Juhász ja M. Ilešič (ettekandja),
kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,
kohtusekretär: R. Grass,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada asi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eurocermex SA palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑399/02: Eurocermex v. Siseturu Ühtlustamise Amet (õllepudeli kuju) (EKL 2004, lk II‑1391), edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”, millega jäeti rahuldamata kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) esimese apellatsioonikoja 21. oktoobri 2002. aasta otsuse (asi R 188/2002‑1) tühistamiseks, millega lükati tagasi taotlus registreerida ruumiline kaubamärk, mis kujutab endast sellise pika kaelaga pudeli kuju, mille suhu on asetatud sidrunilõik, ja mille jaoks taotleti kollast ja rohelist värvi (edaspidi „vaidlusalune otsus”).
Õiguslik raamistik
2 Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikkel 7, mille pealkiri on „Absoluutsed keeldumispõhjused”, sätestab:
„1. Ei registreerita:
[…]
b) kaubamärke, millel puudub eristusvõime;
[…]
3. Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.”
Vaidluse taust
3 27. septembril 1998. aastal esitas hageja, kes turustab ja levitab Euroopas Mehhiko õlut CORONA, ühtlustamisametile taotluse ühenduse ruumilise kaubamärgi registreerimiseks nõukogu määruse nr 40/94 alusel.
4 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, koosneb sellise läbipaistva pudeli ruumilisest kujust ja värvidest, mis on täidetud kollase vedelikuga ja mille pika kaela suhu on asetatud rohelise koorega sidrunilõik.
5 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 16, 25, 32 ja 42.
6 Ühtlustamisameti kontrollija lükkas 21. detsembri 2001. aasta otsusega kaubamärgitaotluse klassi 32 kuuluvate kaupade „õlu, mineraal- ja gaseervesi, puuviljamahlad” ja klassi 42 kuuluvate teenuste „restoranid, baarid, kohvikud” osas tagasi põhjusel, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses ja et hageja ei ole tõendanud, et nimetatud kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.
7 Vaidlusaluse otsusega tühistas ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda kontrollija otsuse osas, millega lükati tagasi kaubamärgitaotlus klassi 32 kuuluvate kaupade „õlu, mineraal- ja gaseervesi, puuviljamahlad” jaoks. Apellatsioonikoda kinnitas ülejäänud osas kontrollija otsuse kehtivust.
Menetlus Esimese Astme Kohtus ja vaidlustatud otsus
8 Hageja esitas Esimese Astme Kohtule hagi, milles palus tühistada vaidlusaluse otsuse osas, millega lükati tagasi hageja taotlus registreerida kõnealune kaubamärk kaupade „õlu, mineraal- ja gaseervesi, puuviljamahlad” ja teenuste „restoranid, baarid, kohvikud” jaoks.
9 Hageja tõi välja hagi esimeses väites, et taotletaval kaubamärgil on eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, ja hagi teises väites, et igal juhul on nimetatud kaubamärk sama määruse artikli 7 lõike 3 tähenduses kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.
10 Hagi esimese aluse kohta leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktis 18, tuginedes eelkõige oma 2. juuli 2002. aasta otsusele kohtuasjas T‑323/00: SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet (SAT.2) (EKL 2002, lk II‑2839), et kaubamärkideks, millel puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, „on eriti need, mida asjaomase avalikkuse hinnangul kasutatakse tavapäraselt kaubanduses vastavate kaupade ja teenuste esitlemisel või mille puhul saab kindlate tunnuste põhjal vähemalt oletada, et neid kaubamärke saab sel viisil kasutada”.
11 Eelnimetatud otsuse punktis 25 viitas Esimese Astme Kohus, et eristusvõime hindamisel tuleb kombineeritud kaubamärki nagu see, mida käesolevas asjas taotletakse, vaadelda tervikuna, mis siiski ei välista, et kaubamärgi koostisosasid hinnatakse ükshaaval.
12 Ühelt poolt on Esimese Astme Kohus kaupade „õlu, mineraal- ja gaseervesi, puuviljamahlad” osas pärast seda, kui ta ükshaaval uuris vaidlustatud otsuse punktides 26 ja 27 taotletaval kaubamärgil kujutatud pudelit, punktis 28 sidrunilõiku ja punktis 29 kasutatud värve, jõudnud punktis 30 järeldusele, et „taotletav kaubamärk koosneb koostisosadest, millest igaühte saab tavapäraselt kaubanduses kasutada kaubamärgitaotluses viidatud kaupade esitlemisel, mistõttu koostisosadel puudub nende kaupade suhtes eristusvõime”.
13 Nimetatud otsuse punktis 31 otsustas Esimese Astme Kohus, et „asjaolu, et kombineeritud kaubamärk koosneb ainult sellistest koostisosadest, millel puudub asjaomaste kaupade ja teenuste suhtes eristusvõime, annab aluse järeldada, et kõnealust kaubamärki tervikuna saab tavapäraselt kaubanduses kasutada kaupade ja teenuste esitlemisel (vt eespool viidatud Esimese Astme Kohtu otsus SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet (SAT.2), punkt 49)” ja et „sellist järeldust saab ainult siis ümber lükata, kui kindlad tunnused, näiteks erinevate koostisosade ühendamise viis, viitavad sellele, et kombineeritud kaubamärk tervikuna kujutab endast enamat kui ühendatud koostisosade summat”.
14 Esimese Astme Kohus leidis nimetatud otsuse punktis 32, et selliste järeldusteni ei ole võimalik jõuda iseäranis põhjusel, et „[m]is [...] puudutab taotletava kaubamärgi ülesehitust, mida iseloomustab asjaolu, et sidrunilõik on asetatud pudeli suhu, siis on keeruline ette kujutada teisi võimalusi ühendada neid koostisosi üheks ruumiliseks üksuseks” ja et „tegemist on otse pudelist joomise korral ainsa moodusega, millega on võimalik anda joogiga kaasa sidrunilõik või ‑sektor”. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 33 ja 34 lisas Esimese Astme Kohus, et „võimalikud kuju- ja värvierinevused taotletava kaubamärgi ja asjaomaste kaupade pakendamiseks kasutatavate teiste pudelite vahel ei avalda mõju [...] järeldusele, [et kaubamärgil puudub eristusvõime]”.
15 Esimese Astme Kohus otsustas seega vaidlustatud kohtuotsuse punktis 35, et taotletav kaubamärk ei võimalda kaupu „õlu, mineraal- ja gaseervesi, puuviljamahlad” ära tunda ega neid muu kaubandusliku päritoluga kaupadest eristada ja seetõttu puudub nimetatud kaubamärgil nende kaupade suhtes eristusvõime.
16 Teiselt poolt otsustas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 36 teenuste „restoranid, baarid, kohvikud” suhtes, et nende teenuste eesmärk on kaupade „õlu, mineraal- ja gaseervesi, puuviljamahlad” turustamine ning et asjaolu, et taotletavat kaubamärki saab nimetatud kaupade esitlemisel tavapäraselt kaubanduses kasutada, kujutab endast kindlat tunnust järeldamaks, et seda kaubamärki saab tavapäraselt kaubanduses kasutada samuti nimetatud teenuste esitlemisel, ja seetõttu puudub nimetatud kaubamärgil nende teenuste suhtes eristusvõime.
17 Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50–54 teise väite kohta, et hageja ei ole tõendanud, et taotletav kaubamärk on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 tähenduses kasutamise käigus muutunud kogu ühenduses neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.
Apellatsioonkaebus
18 Hageja palub oma apellatsioonkaebuses, mida ta toetab kahe väitega, Euroopa Kohtul:
– tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
– tühistada vaidlusalune otsus.
19 Ühtlustamisamet palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt.
Esimene väide, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisest
Esimene osa, mis käsitleb taotletava kaubamärgi tervikmulje arvessevõtmist
20 Hageja kinnitab esimese väite esimese osaga, et taotletava kaubamärgi eristusvõime hindamisel ei analüüsinud Esimese Astme Kohus kaubamärgi tervikmuljet selliselt, nagu ta oleks pidanud seda tegema, vaid võttis omaks eksliku lähenemisviisi, jagades nimetatud kaubamärgi osadeks ning uurides pudeli kuju, sidruni sektori olemasolu ja kasutatud värve eraldi.
21 Ühtlustamisamet vastab, et vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 25 ja 31‑36 nähtub, et Esimese Astme Kohus tugines nimetatud kaubamärgi kui terviku uurimisele, kui ta tuvastas, et taotletaval kaubamärgil puudub asjassepuutuvate kaupade ja teenuste suhtes eristusvõime.
22 Nagu Euroopa Kohus on mitmeid kordi sedastanud ja nagu Esimese Astme Kohus seda muu hulgas ka vaidlustatud kohtuotsuse punktis 25 meenutas, tajub keskmine tarbija tavaliselt kaubamärki tervikuna ega asu selle erinevaid üksikasju uurima. Samuti tuleb kaubamärgi eristusvõime puudumise hindamisel võtta arvesse kaubamärgi tervikmuljet (vt eelkõige 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjades C‑468/01 P – C‑472/01 P: Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑5141, punkt 44, ja 7. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑136/02 P: Mag Instrument v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑9165, punkt 20).
23 See ei tähenda siiski, et pädev asutus, kelle ülesanne on kontrollida, kas avalikkus võib taotletavat kaubamärki tajuda päritolutähisena, ei võiks kõigepealt asuda selle kaubamärgi puhul kasutatud erinevaid esituselemente ükshaaval uurima. Tegelikult võib igakülgsel hindamisel pädeva asutuse poolt olla kasulik uurida asjassepuutuva kaubamärgi iga koostisosa (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 45).
24 Käesolevas asjas uuris Esimese Astme Kohus kõigepealt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 26-29 ükshaaval taotletaval kaubamärgil kujutatud pudelit, sidrunilõiku ja kasutatud värve ning leidis seejärel otsuse punktis 30, et see kaubamärk koosneb koostisosadest, millel puudub kaupade „õlu, mineraal- ja gaseervesi, puuviljamahlad” suhtes eristusvõime.
25 Esimese Astme Kohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 31, et „asjaolu, et kombineeritud kaubamärk [nagu taotletav kaubamärk] koosneb ainult sellistest koostisosadest, millel puudub asjaomaste kaupade ja teenuste suhtes eristusvõime, annab aluse järeldada, et kõnealust kaubamärki tervikuna saab tavapäraselt kaubanduses kasutada kaupade ja teenuste esitlemisel”.
26 Niisamuti otsustas Euroopa Kohus oma 16. septembri 2004. aasta otsuses kohtuasjas C-329/02 P: SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk I‑8317, punkt 35), et kombineeritud kaubamärgi eristusvõime olemasolu hindamisel tuleb tugineda keskmisel tarbijal sellest kaubamärgist tekkivale üldmuljele, mitte oletusele, et osad, millel eraldi puudub eristusvõime, ei või kombineerituna olla eristusvõimelised.
27 Euroopa Kohus tühistas sõnamärgi SAT.2 registreerimist puudutavas kohtuasjas Esimese Astme Kohtu eespool viidatud otsuse SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet (SAT.2) põhjusel, et sõnamärgi registreerimisest keeldumine põhines ülalnimetatud oletusel. Euroopa Kohus sedastas nimelt, et Esimese Astme Kohus uuris sõnamärgiga tekitatud tervikmuljet teisejärgulisena ning pidas täiesti ebaoluliseks fantaasiaelemendi olemasolu, mida tuleb selle analüüsi puhul arvesse võtta (eespool viidatud Euroopa Kohtu otsus SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 35).
28 Vaidlustatud kohtuotsuses leidis Esimese Astme Kohus taotletava kaubamärgi koostisosade eraldi analüüsimise tulemusel samamoodi, et eristusvõime puudumist tuleb eeldada. Vastupidiselt otsuses SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet (SAT.2) Esimese Astme Kohtu antud hinnangule jätkas kohus analüüsimist, mille käigus ta kontrollis põhjalikult, kas nimetatud kaubamärgil tervikuna on eristusvõime.
29 Esimese Astme Kohus sedastas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 32, et „[m]is puudutab iseäranis taotletava kaubamärgi ülesehitust, mida iseloomustab asjaolu, et sidrunilõik on asetatud pudeli kaela sisse, siis on keeruline ette kujutada teisi võimalusi ühendada neid koostisosi üheks ruumiliseks üksuseks”, et „tegemist on otse pudelist joomise korral ainsa moodusega, millega on võimalik joogiga anda kaasa sidrunilõik või -sektor” ja et järelikult „käesoleva mitmeosalise kaubamärgi koostisosade ühendamise viis ei anna kaubamärgile eristusvõimet”.
30 Samamoodi otsustas Esimese Astme Kohus sama otsuse punktis 33, et „võimalikud kuju- ja värvierinevused taotletava kaubamärgi ja asjaomaste kaupade pakendamiseks kasutatavate teiste pudelite vahel ei avalda mõju sellele järeldusele [mis puudutab nimetatud kaubamärgi eristusvõime puudumist]”, sest „taotletav kaubamärk tervikuna ei erine oluliselt asjassepuutuvate kaupade pakendite põhikujust, mida kasutatakse tavapäraselt kaubanduses, vaid ta kujutab endast pigem ühte varianti nende kujude hulgast”.
31 Esimese Astme Kohus jõudis vaidlustatud otsuse punktis 35 järeldusele, et „taotletav kaubamärk – nii nagu seda tajub piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas keskmine tarbija – ei võimalda tunda ära kaubamärgitaotluses nimetatud kaupu ega neid muu kaubandusliku päritoluga kaupadest eristada”.
32 Sellest järeldub, et Esimese Astme Kohus võttis kooskõlas käesoleva kohtuotsuse punktis 22 viidatud kohtupraktikaga taotletava kaubamärgi eristusvõime hindamisel õigesti arvesse tervikmuljet, mis tuleneb taotletava kaubamärgi kujust ja taotletavatest värvidest.
33 Esimese väite esimene osa tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine osa, mis käsitleb taotletava kaubamärgi eristusvõime tunnustamist
34 Hageja kinnitab esimese väite teises osas, et ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja viidatud materjalide põhjal võimaldab taotletav kaubamärk tarbijatel suurepäraselt tuvastada viimati nimetatud kaubamärgiga tähistatud kaupade päritolu.
35 Hageja esitab kolm argumenti taotletavas kaubamärgis kujutatud pudeli kohta, mida kasutatakse õlle CORONA pakendamisel. Esiteks kasutatakse peale üksikute Mehhiko õllede, mille tootjad on sellega seonduvatel põhjustel süüdi mõistetud, ühisturul müüdavate õllede jaoks kas laiu pudeleid, millel on jässakas alaosa ja pudeli kõrgusest vähem kui ühe kolmandiku pikkune kael, või üldiselt läbipaistmatuid pudeleid siis, kui pudelid on kaubamärgis kujutatud pudeli kujuga samalaadsed. Teiseks ei ole tavaliselt puuviljamahlade pakendamiseks kasutatavate pudelite kuju, peale selle, et pudelid on toodetud valgest klaasist, sarnane esitatud pudeliga. Kolmandaks ei ole keskmine tarbija harjunud, et limonaadi pakendamiseks kasutatakse 33-sentiliitriseid pudeleid, kuna seda jooki müüakse 1-liitristes või isegi 1,5-liitristes pudelites.
36 Igatahes annavad pudeli erilise kujuga seotud lisakoostisosad (sidrunisektor ning kollane ja roheline värv) taotletavale kaubamärgile tervikuna eristusvõime. Iseäranis sidruni sektori asetamine pudeli suhu kujutab endast hageja kaupade eripära. Vaid kaubamärgi SOL all müüdavat õlut esitatakse sidruni sektoriga pudeli suus, kuid sel juhul on hageja arvates ilmselt tegemist kaubamärgi CORONA kaupade joogitraditsiooni ülevõtmisega.
37 Hageja arvates oli kuupäevaks, mil ta esitas ühtlustamisametile oma taotluse, pudeli eriline kuju koos sidruni sektori ning taotletava kollase ja rohelise värviga muutunud hageja kaupadele omaseks. Taotletav kaubamärk võimaldab seega keskmisel tarbijal tuvastada viimati nimetatud kaubamärgiga tähistatud kaupade ja teenuste päritolu.
38 Hageja lisab ka, et igal juhul pole võimalik väita, et puuviljamahlade ja limonaadi kaunistamine sidruni sektoriga on täiesti tavaline.
39 Ühtlustamisamet on esmajoones seisukohal, et apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa tuleb jätta läbi vaatamata.
40 Esiteks piirdub hageja juba esimeses astmes esitatud mõnede fakte puudutavate väidete kordamisega, esitamata vaidlustatud otsuse vastu ühtegi konkreetset väidet. Selline apellatsioonkaebust toetav väide kujutab endast nõuet, millega taotletakse Esimese Astme Kohtule esitatud hagi pelgalt uuesti läbivaatamist, mis Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 kohaselt ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse.
41 Teiseks püüab hageja oma argumentatsiooniga vaidlustada Esimese Astme Kohtu poolt faktidele antud hinnangut. Välja arvatud juhtumil, kui Esimese Astme Kohtule on esitatud moonutatud faktilisi asjaolusid, ei ole eelnimetatud hinnangu puhul tegemist sellise õigusküsimusega, mille kontrollimiseks oleks Euroopa Kohus apellatsioonimenetluses pädev. Ühtlustamisamet leiab, et Esimese Astme Kohtu tähelepanekutes puuduvad igasugused viited, mis võimaldaksid oletada, et talle esitatud fakte on moonutatud. Ka hageja ei ole kordagi viidanud ühelegi sellisele moonutamisele.
42 EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses tuleb täpselt märkida nii otsuse, mille tühistamist taotletakse, vaidlustatavad osad kui ka iga nõuet otseselt toetavad õiguslikud argumendid (vt eelkõige 4. juuli 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑352/98 P: Bergaderm ja Goupil v. komisjon, EKL 2000, lk I‑5291, punkt 34, ja 23. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑234/02 P: Médiateur v. Lamberts, EKL 2004, lk I‑2803, punkt 76).
43 Peale selle saab EÜ artikli 225 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu kohaselt Euroopa Kohtusse edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Seega on Esimese Astme Kohtul ainupädevus määratleda ja hinnata antud asjas olulisi asjaolusid ning analüüsida tõendeid. Välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei ole kõnealuste asjaolude hindamine ja tõendite analüüs seega niisugune õiguslik küsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele (eespool viidatud kohtuotsus Mag Instrument v. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 39).
44 Käesolevas asjas piirdub hageja oma esimese väite teises osas kinnitamisega, et Esimese Astme Kohus tuvastas taotletava kaubamärgi eristusvõime puudumise ebaõigesti, täpsustamata, millise õigusliku vea tegi kohus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tõlgendamisel.
45 Seega palub hageja Euroopa Kohtul tegelikult asendada oma hinnanguga Esimese Astme Kohtu poolt taotletava kaubamärgi eristusvõime analüüsimise raames antud hinnang.
46 Kuna käesolevas kohtuasjas pole suudetud tuvastada asjaolude ja tõendite moonutamist Esimese Astme Kohtu poolt, tuleb esimese väite teine osa käesoleva otsuse punktis 43 nimetatud põhjustel jätta läbi vaatamata.
Kolmas osa, mis käsitleb vaidlustatud otsuse põhjendusi seoses teenustega „restoranid, baarid, kohvikud”
47 Hageja kinnitab esimese väite kolmanda osaga, et ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda ei osunda ühelegi põhjusele, miks taotletav kaubamärk on kõlbmatu eristamaks hageja poolt osutatud teenuseid „restoranid, baarid, kohvikud” teiste ettevõtete poolt osutatavatest teenustest.
48 Ühtlustamisamet väidab vastu, et mis puudutab taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumist eespool nimetatud teenuste osas, siis vaidlustatud kohtuotsuse punktiga 36 on Esimese Astme Kohtu hinnang õiguslikult piisavalt põhjendatud.
49 Nii nagu meenutatakse käesoleva otsuse punktis 42, järeldub EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punktist c, et apellatsioonkaebuses tuleb täpselt märkida nii otsuse, mille tühistamist taotletakse, vaidlustatavad osad kui ka iga nõuet otseselt toetavad õiguslikud argumendid.
50 Sellele nõudele ei vasta käesolev apellatsioonkaebus, mis piirdub üksnes Esimese Astme Kohtule esitatud hagi aluseks olevate faktiliste ja õiguslike väidete ja argumentidega ning mis ei sisalda põhjendusi, mis viitaksid iseäranis vaidlustatud kohtuotsuses väidetavalt sisalduvatele õiguslikele vigadele. Tegelikult on selline apellatsioonkaebus nõue, millega taotletakse pelgalt Esimese Astme Kohtule esitatud hagi uuesti läbivaatamist, mis ei kuulu aga Euroopa Kohtu pädevusse (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Bergaderm ja Goupil v. komisjon, punkt 35, ja Médiateur v. Lamberts, punkt 77).
51 Käesolevas asjas piirdub hageja sellega, et kordab juba esimeses kohtuastmes esitatud argumente vaidlusaluse otsuse põhjenduse väidetava puudumise kohta, täpsustamata, millise õigusliku vea tegi kohus vaidlustatud kohtuotsuses.
52 Seega tuleb esimese väite kolmas osa jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja järelikult see väide ka tervikuna tagasi lükata.
Teine väide, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 rikkumisest
53 Hageja väidab, et arvestades esitatud tõendeid, on taotletava kaubamärgi laiaulatuslik müügiedendustöö olnud jõuline, muutumatu ja pidev, nii et avalikkus seostab kaubamärgi kergesti hageja ettevõttega.
54 Kõigepealt taotleb ühtlustamisamet Euroopa Kohtult, et viimane tunnistaks vastuvõetamatuks hagiavalduse lisadena esitatud mitu dokumenti, kuna neid ei esitatud ei ühtlustamisameti esimesele apellatsioonikojale ega ka Esimese Astme Kohtule.
55 Lisaks sellele väidab ühtlustamisamet, et hageja piirdub sellega, et võtab kokku samad faktiväited, mis ta esitas Esimese Astme Kohtus, toomata välja Esimese Astme Kohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuses tehtud õiguslikke vigu, mistõttu see väide ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse.
56 Selles osas tuleb mainida, et hageja püüab oma väitega, mille kohaselt esitatud tõendeid arvestades on taotletav kaubamärk kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, tegelikult viia Euroopa Kohut selleni, et viimane asendaks Esimese Astme Kohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 48‑54 antud hinnangu oma hinnanguga.
57 Kuna käesoleva väite raames ei ole osundatud, et Esimese Astme Kohus oleks moonutanud talle esitatud asjaolusid või tõendeid, tuleb see väide käesoleva otsuse punktis 43 toodud jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks vajalik kontrollida ühtlustamisameti taotlust lükata tagasi hagiavalduse lisadena esitatud mitu dokumenti, kuna neid ei esitatud ei ühtlustamisameti esimesele apellatsioonikojale ega ka Esimese Astme Kohtule.
58 Järelikult tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
59 Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Eurocermex SA-lt.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: prantsuse.