1. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused
(Nõukogu määrus nr 17)
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 lõik 1)
3. Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisav või vastuoluline põhjendus
4. Konkurents – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumised – Tõend
(EÜ artikli 81 lõige 1)
5. Konkurents – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumised – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused, mida võib käsitleda ühe rikkumise koostisosadena
(EÜ artikli 81 lõige 1)
6. Apellatsioonkaebus – Euroopa Kohtu pädevus
(EÜ artikkel 81; Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15)
1. Mõistlikust menetlustähtajast kinnipidamine konkurentsipoliitikat puudutavas haldusmenetluses on ühenduse õiguse üldpõhimõte, mille täitmise tagab ühenduse kohus.
Järeldus menetluse ülemäärase kestuse kohta, mis ei ole süüks arvatav asjaomastele ettevõtjatele, võib olla nimetatud põhimõtte rikkumise korral rikkumist tuvastava otsuse tühistamise põhjus vaid siis, kui nimetatud kestus võis asjaomaste ettevõtjate kaitseõigust kahjustades mõjutada menetluse tulemust.
Ühenduse kohus peab oma analüüsis võtma arvesse kogu menetlust alates komisjoni uurimise alustamisest kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni.
Tuleb nimelt vältida seda, et kaitseõigust kahjustataks vastuväiteteatise saatmisele eelnevas uurimisetapis menetluse ülemäärase kestuse tõttu heastamatult ja et selline kestus võiks takistada tõendite esitamist, millega tahetakse ümber lükata sellise käitumise esinemist, mille tagajärjel tekib asjaomaste ettevõtjate vastutus. Sel põhjusel ei tohi haldusmenetluse ülemäärasest kestusest tulenevate kaitseõiguse kasutamise võimalike rikkumiste kontrollimine piirduda selle teise etapi uurimisega, vaid peab hõlmama ka vastuväiteteatisele eelnenud etappi, ja eelkõige peab kontrollima, kas selle ülemäärane kestus võis mõjutada asjaomaste ettevõtjate hilisemaid kaitsevõimalusi.
(vt punktid 35, 42, 43 ja 49–51)
2. EÜ artiklist 225 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust tuleneb, et ainult Esimese Astme Kohus on pädev ühelt poolt fakte tuvastama, välja arvatud juhul, kui tema poolt tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimiku materjalidest, ja teiselt poolt fakte hindama. Kui Esimese Astme Kohus on fakte tuvastanud või hinnanud, on Euroopa Kohus vastavalt EÜ artiklile 225 pädev kontrollima nende faktide õiguslikku kvalifitseerimist ja Esimese Astme Kohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi.
Seega puudub Euroopa Kohtul pädevus tuvastada fakte ja põhimõtteliselt uurida tõendeid, mida Esimese Astme Kohus on nende faktide tõendamiseks vastu võtnud. Juhul, kui need tõendid on hangitud õiguspäraselt, kui on järgitud õiguse üldpõhimõtteid ja tõendamiskohustust ning tõendite hankimist puudutavaid menetlusnorme, on üksnes Esimese Astme Kohus pädev hindama talle esitatud tõendite väärtust. Järelikult ei kujuta see hindamine endast – välja arvatud juhul, kui tõendeid on moonutatud – Euroopa Kohtu kontrollile alluvat õiguslikku küsimust.
(vt punktid 69 ja 70)
3. Küsimus, kas Esimese Astme Kohtu otsuse põhjendused on vasturääkivad või ebapiisavad, on õigusküsimus, mida võib apellatsioonkaebuse raames esitada.
Selles osas ei nõua põhjendamiskohustus, et Esimese Astme Kohus esitaks ammendava ning üksikasjaliku ülevaate menetluse poolte kõikidest arutluskäikudest. Põhjendus võib seega olla tuletatav tingimusel, et huvitatud isikud teavad põhjusi, mis tingisid kõnealuse otsuse tegemise, ja et Euroopa Kohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks.
(vt punktid 71 ja 72)
4. Enamikul juhtudel tuleb konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe olemasolu tuletada teatud hulgast kaudsetest tõenditest ja kokkulangevustest, mis võivad, kui neid käsitleda koos, muu loogiliselt järjekindla selgituse puudumisel olla konkurentsieeskirjade rikkumise tõendiks.
Sellised kaudsed tõendid ja kokkulangevused võimaldavad tegelikult kindlaks teha mitte ainult konkurentsivastase tegevuse ja kokkulepete olemasolu, vaid ka jätkuva konkurentsivastase tegevuse kestuse ja ajavahemiku, mil kohaldati kokkulepet, mis oli sõlmitud konkurentsieeskirju rikkudes.
Esimese Astme Kohus võib seega õigusnormi rikkumata põhjendada oma hinnangut konkurentsivastase tegevuse ja kokkulepete olemasolu ja kestuse kohta kõikide selliste asjasse puutuvate tõendite ning kaudsete tõendite igakülgse hindamisega. Küsimus selle kohta, millise tõendusliku väärtuse andis Esimese Astme Kohus igale komisjoni esitatud tõendile ja kaudsele tõendile, on siiski faktide hindamise küsimus, mille üle Euroopa Kohus apellatsioonkaebuse raames kontrolli ei teosta.
Asjaolu, et tõendeid jätkuva rikkumise kohta ei ole esitatud teatud kindlate ajavahemike kohta, ei takista rikkumise toimunuks lugemist nimetatud ajavahemikest pikema ajavahemiku jooksul, kui selline järeldus põhineb objektiivsetel ja omavahel kooskõlas olevatel kaudsetel tõenditel. Mitu aastat kestva rikkumise raames ei oma kartellikokkuleppe olemasolu seisukohast tähtsust, et selle ilmingud on nähtavad erinevatel ajavahemikel, mis on üksteisest eraldatavad pikemate või lühemate ajavahemikega, kui selle rikkumise koosseisuks olevatel erinevatel tegevustel on üksainus eesmärk ning need kuuluvad ühe ja jätkuva rikkumise koosseisu.
(vt punktid 94–96, 98 ja 135)
5. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumine võib seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka mitmes teos või koguni jätkuvas tegevuses. Seda tõlgendust ei saa vaidlustada põhjendusega, et üks või enam nendest tegudest või see jätkuv tegevus võib ka iseenesest ja iseseisvalt endast selle sätte rikkumist kujutada. Kui erinevad teod kuuluvad „ühtsesse plaani” nende identse eesmärgi tõttu, mis rikub konkurentsitingimusi ühisturul, siis on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus rikkumises kui tervikus osalemise alusel.
Sellise tegevuse konkreetset mõju ei ole sel juhul vaja arvesse võtta, kui ilmneb – nii kokkulepete kui ka kooskõlastatud tegevuse puhul –, et selle eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsitingimusi ühisturul. EÜ artikli 81 lõike 1 enda sõnastusest tuleneb nii ettevõtjatevaheliste kokkulepete kui ka ettevõtjate ühenduste otsuste puhul, et kooskõlastatud tegevus on keelatud igasugusest mõjust sõltumata, kui sellel on konkurentsivastane eesmärk. Kuigi kooskõlastatud tegevuse mõiste ise eeldab selles osalevate ettevõtjate tegevust turul, ei tähenda see tingimata, et sellel tegevusel peaks olema konkreetne konkurentsi takistav, piirav või kahjustav mõju.
(vt punktid 110, 125, 136–139, 160, 161 ja 179)
6. Esimese Astme Kohus on ainsana pädev kontrollima asutamislepingust tulenevate konkurentsieeskirjade alusel, kuidas komisjon on igal üksikjuhtumil hinnanud õigusvastase käitumise raskust. Apellatsioonkaebuse raames on Euroopa Kohtu kontrolli esemeks kontrollida ühelt poolt, kas Esimese Astme Kohus võttis õiguslikult korrektselt arvesse kõiki olulisi tegureid EÜ artikli 81 ja määruse nr 17 artikli 15 alusel kindlaks tehtud käitumise raskuse hindamiseks, ning teiselt poolt, kas Esimese Astme Kohus vastas õiguslikult ammendavalt kõigile argumentidele trahvi tühistamise või vähendamise kohta.
(vt punkt 217)