1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Nõukogu otsuse vastu võtmata jätmine komisjoni soovituse järel – Nõutava häälteenamuse puudumine – Vastuvõetamatus
(EÜ artikkel 104, lõiked 8 ja 9 ning EÜ artikkel 230)
2. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Siduvate õiguslike tagajärgedega akt – Nõukogu järeldused, millega peatati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ja muudeti komisjoni soovitusi – Vastuvõetavus
(EÜ artikkel 104, lõiked 7 ja 9 ning EÜ artikkel 230)
3. Majandus- ja rahapoliitika – Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus – Nõukogu kaalutlusõigus – Piirid
(EÜ artikkel 104; nõukogu määrus nr 1467/97)
4. Majandus- ja rahapoliitika – Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus – Nõukogu otsus, millega peatati menetlus – Mõjud – Nõukogule EÜ artikli 104 lõikega 9 antud pädevuse piirid – Ebaseaduslikkus
(EÜ artikkel 104, lõiked 7 ja 9; nõukogu määrus nr 1467/97, artikkel 9)
5. Majandus- ja rahapoliitika – Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus – Komisjoni algatusõigus – Eelnevalt nõukogu poolt vastuvõetud soovituste muutmine – Tingimused – Komisjoni uus soovitus – EÜ artikli 104 lõikes 7 ettenähtud hääletustingimuste täitmine
(EÜ artikkel 104, lõiked 7, 9 ja 13)
1. EÜ artikli 104 lõigetes 8 ja 9 ettenähtud ning komisjoni soovitatud otsuste vastu võtmata jätmist nõukogu poolt ei saa pidada vaidlustatavaks aktiks EÜ artikli 230 mõttes. Kui komisjon soovitab nõukogul võtta vastu otsused EÜ artikli 104 lõigete 8 ja 9 alusel, kuid nõutavat häälteenamust nõukogus ei saavutata, ei ole otsust kõnealuse sätte mõttes vastu võetud.
(vt punktid 29, 31, 34)
2. Nõukogu järeldused, mille kohaselt nõukogu on otsustanud ajutiselt peatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja on valmis võtma vastu otsuse EÜ artikli 104 lõike 9 alusel, kui selgub, et asjassepuutuv liikmesriik ei täida järeldustes märgitud kohustusi, mida ta on endale võtnud, on suunatud õiguslike tagajärgede tekitamisele vähemalt selles osas, et nendega peatati pooleliolevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused ja muudeti varasemaid EÜ artikli 104 lõike 7 alusel vastuvõetud nõukogu soovitusi. Nõukogu seab seeläbi EÜ artikli 104 lõike 9 kohase otsuse vastuvõtmise eeltingimuseks hindamise, mis ei lähtu enam selle artikli lõike 7 alusel vastuvõetud soovitustest, vaid asjassepuutuva liikmesriigi ühepoolsetest kohustustest.
(vt punktid 46, 48, 50)
3. Asutamislepingus kasutatud sõnastusest ja sellega ettenähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse süsteemi otstarbest järeldub, et nõukogu ei või ennast vabastada ei EÜ artiklis 104 sätestatud reeglitest ega reeglitest, mida ta ise on endale kehtestanud määrusega nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Seega ei saa ta kasutada alternatiivset menetlust näiteks selleks, et võtta vastu meede, mis ei ole vastava menetlusstaadiumi jaoks ettenähtud otsus või mis on vastu võetud teistsugustel tingimustel kui kohaldatavate sätetega nõutavad tingimused.
(vt punkt 81)
4. Oma järeldustes, mille kohaselt ta „otsustab […] peatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse [asjassepuutuva liikmesriigi] suhtes” ja „on valmis võtma komisjoni soovituse põhjal vastu otsuse EÜ artikli 104 lõike 9 alusel, kui [asjassepuutuv liikmesriik] ei täida käesolevates järeldustes märgitud kohustusi […]”, ei piirdu nõukogu tõdemisega, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on de facto peatunud, sest komisjoni soovitatud otsuse vastuvõtmine on võimatu, kusjuures seda võimatust saaks igal ajal korrigeerida. Kõnealune peatamisotsus rikub EÜ artiklit 104 ja määruse nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta artiklit 9.
Niivõrd, kuivõrd nõukogu järeldused seavad menetluse peatamise sõltuvusse asjassepuutuva liikmesriigi kohustuste täitmisest, piiravad need niikaua, kuni kõnealuseid kohustusi peetakse täidetuks, nõukogu pädevust esitada komisjoni varasema soovituse põhjal teade EÜ artikli 104 lõike 9 alusel. Seda tehes näevad järeldused veel ette, et kui nõukogu otsustab esitada teate – s.o jätkata ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust –, ei lähtu tema hinnang enam EÜ artikli 104 lõike 7 alusel asjassepuutuvale liikmesriigile juba antud soovituste sisust, vaid liikmesriigi ühepoolsetest kohustustest.
(vt punktid 87 ja 89)
5. Kui nõukogu on vastu võtnud soovitused EÜ artikli 104 lõike 7 alusel, ei või ta neid ilma komisjoni uue soovituseta hiljem muuta, sest komisjonil on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses algatusõigus, arvestades seda, et vastavalt EÜ artikli 104 lõikele 13 saab artikli 104 lõike 7 kohaseid soovitusi vastu võtta üksnes komisjoni soovituse põhjal.
Otsus võtta vastu varasematest EÜ artikli 104 lõike 7 kohastest soovitustest erinevad nõukogu soovitused – millele ei eelnenud komisjoni soovitust võtta need vastu nimetatud sätte alusel –, mille vastuvõtmisel järgiti tingimusi, mis on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks EÜ artikli 104 lõike 9 alusel, nii et hääletamisel osalesid vaid eurotsooni riigid, on ebaseaduslik.
(vt punktid 91, 92, 94–96)