Kohtuasjas T‑383/03
(avaldatud väljavõtetena)
Hynix Semiconductor Inc.
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Konfidentsiaalsus – Vaidlustamine
Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe määrus, 22. veebruar 2005
Määruse kokkuvõte
1. Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus – Tingimused – Täpsus – Põhjendused
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2)
2. Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus – Vaidluse korral küsimuse lahendamine koja esimehe poolt – Andmete salajasuse või konfidentsiaalsuse kontrollimine – Huvide kaalumine
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2; nõukogu määrus nr 2026/97, artikkel 29)
3. Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmed, mida menetlusdokumentides on esitatud korduvalt – Kohustus tuua andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses välja kõik asjassepuutuvad lõigud
4. Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmed, mida ei saa käsitleda salajaste või konfidentsiaalsetena
5. Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Andmed, mida saab salajaste või konfidentsiaalsetena käsitleda
6. Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusdokumentide edastamine menetlusse astujatele – Erand – Andmete konfidentsiaalsena käsitlemine – Selliste andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, mis on küll salajased või konfidentsiaalsed, kuid mis on vajalikud menetlusse astuja menetlusõiguste teostamiseks – Rahuldamata jätmine
1. Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõikes 2 nähakse ette, et menetlusse astujale edastatakse ärakirjad kõigist pooltele kätte toimetatud dokumentidest, ja et salajased või konfidentsiaalsed dokumendid või andmed võib jätta edastamata vaid erandjuhtudel.
Poolel, kes esitab andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse, tuleb täpsustada sellega hõlmatavaid dokumente ja andmeid ning nõuetekohaselt põhjendada, miks need on konfidentsiaalsed.
Andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus ei ole piisavalt täpne, kui taotluse üheski punktis ei täpsustata andmeid, mida menetlusse astujatele palutakse mitte edastada, kuna viimastel peab olema võimalik neid andmeid kindlaks teha, et esitada andmete konfidentsiaalsuse ja edastamise vajaduse kohta märkusi.
Põhjendamisnõuet tuleb hinnata kõiki puudutatud dokumente ja andmeid arvestades. Võimalik on eristada ühelt poolt andmeid, mis on oma laadilt salajased, nagu kaubandust, konkurentsi, finantseerimist või raamatupidamist puudutavad ärisaladused, või konfidentsiaalseid andmeid, nagu selgelt eristatav siseteave, ja teiselt pool muid dokumente või andmeid, mis võivad olla salajased või konfidentsiaalsed põhjusel, mille peab esitama taotleja.
Andmete osas, mis koosnevad täpsetest arvudest või indikaatoritest, mis puudutavad kaubandust, konkurentsi ja finantseerimist, piisab põhjendamisnõude täitmiseks lühikirjeldusest, milles märgitakse, kas andmed on sõltuvalt olukorrast salajased või konfidentsiaalsed.
(vt punktid 17–18, 31–32 ja 34–35)
2. Kui pool esitab taotluse Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõike 2 teise lause alusel, tuleb koja esimehel teha otsus üksnes selliste dokumentide ja andmete kohta, mille konfidentsiaalsuse teine pool või menetlusse astuja vaidlustab. Kui taotlusele vastu ei vaielda, ei pea ka selle põhjendatuse üle otsustama.
Kui taotlus on vaidlustatud, tuleb koja esimehel kõigepealt uurida, kas dokumendid ja andmed, mille konfidentsiaalsus on vaidlustatud, on salajased või konfidentsiaalsed. Selles analüüsis ei saa koja esimehe jaoks pidada siduvaks konfidentsiaalsuse lepingut, mille taotleja võis sõlmida kolmanda isikuga dokumentide ja andmete kohta, mis puudutavad seda kolmandat isikut, kuid mis sisalduvad menetlusdokumentides. Koja esimehe suhtes ei saa pidada siduvaks ka asjaolu, et komisjon nõustus teatavate dokumentide ja andmete konfidentsiaalsena käsitlemisega haldusmenetluse käigus, mis viis vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni. Tal tuleb uurida, kas kõnealune dokument või andmed on tegelikult salajased või konfidentsiaalsed.
Vaidlustes, mille esemeks on otsus, mis on vastu võetud vastavalt määrusele nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, võib olla asjakohane arvestada asjaoluga, et selle otsuse vastuvõtmiseni viinud haldusmenetluses on institutsioonid, kellele on esitatud asjakohaselt põhjendatud taotlus, nõustunud käsitlema poole edastatud dokumente või andmeid konfidentsiaalsetena või konfidentsiaalsel alusel esitatutena kõnealuse määruse artikli 29 alusel.
Kui uurimine viib järeldusele, et teatavad dokumendid ja andmed, mille konfidentsiaalsus on vaidlustatud, on salajased või konfidentsiaalsed, tuleb koja esimehel hinnata ja kaaluda asjaomaseid huve iga dokumendi ja teabe osas. Tingimuste hindamine, milles kodukorra artikli 116 lõike 2 teises lauses sätestatud erandit saab kohaldada, erineb sõltuvalt sellest, kas andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on taotletud taotleja või kolmanda isiku huvides.
Kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud taotleja huvides, tuleb koja esimehel hindamisel kaaluda iga teabe ja dokumendi osas taotleja õigustatud muret selle üle, et tema huvisid tõsiselt ei kahjustataks, ja menetlusse astuja õigustatud muret saada vajalikke andmeid oma menetlusõiguste teostamiseks.
Kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud kolmanda isiku huvides, tuleb koja esimehel hindamisel kaaluda iga teabe ja dokumendi osas kõnealuse kolmanda isiku huvi kaitsta teda puudutavat salajast või konfidentsiaalset dokumenti või andmeid ning menetlusse astuja huvi saada need enda valdusesse oma menetlusõiguste teostamiseks.
Igal juhul tuleb taotlejal kohtumenetluse võistlevusest ja avalikkusest lähtudes arvestada võimalusega, et teatavad salajased või konfidentsiaalsed dokumendid või andmed, mille ta kavatseb kohtutoimikusse esitada, võivad osutuda vajalikuks menetlusse astuja menetlusõiguste teostamiseks, mistõttu tuleb need talle edastada.
Puudub tähtsus sellel, et menetlusse astuja teeb ettepaneku võtta endale kohustus mitte avalikustada dokumente või andmeid, mida on palutud talle mitte edastada, ja sellel, et ta kasutab neid üksnes menetlusse astumisega seotud eesmärkidel. Vaidluse pooled ja menetlusse astujad võivad igal juhul kasutada neile edastatud menetlusdokumente üksnes oma menetlusõiguste teostamiseks.
(vt punktid 36, 38–47 ja 83)
3. Kui samad andmed on esitatud menetlusdokumentides korduvalt ja kui pool ei taotle andmete konfidentsiaalsena käsitlemist iga lõigu osas, kus andmeid mainitakse, nii et need tehakse igal juhul menetlusse astujatele teatavaks, tuleb seda puudutav taotlus puudulikkuse tõttu jätta rahuldamata.
Kui menetlusdokumendid ja nendele lisatud dokumendid on väga suuremahulised ja andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus puudutab nendest väga suurt osa, ei ole võimalik süstemaatiliselt uurida, kas taotlusega hõlmatud igat teavet on nimetatud menetlusdokumentide muudes lõikudes, mis erinevad nendest, mida taotleja on loetlenud. Seetõttu on selge, et teatud andmete konfidentsiaalne käsitlemine ei vasta oma eesmärgile, kui hiljem ilmneb, et samu andmeid korratakse ka menetlusse astujatele juba edastatud menetlusdokumentide lõikudes.
(vt punktid 49–53)
4. Salajased ega konfidentsiaalsed ei ole andmed, mis puudutavad menetlusse astujaid, kes on neist kindlasti teadlikud, või mis on laiale üldsusele või spetsialistide ringkonnale kättesaadavad, või mis nähtuvad suurel määral või on tuletatavad sellisest teabest, mis on menetlusse astujatele õiguspärasel teel juba teada antud või mis neile edastatakse, või mis ei ole piisavalt konkreetsed või täpsed, või on vähemalt viis aastat vanad ja mida võib seetõttu pidada vananenuks – välja arvatud juhul, kui taotleja tõendab, et vaatamata andmete vanusele on need endiselt olulised tema või puudutatud kolmandate isikute kaubanduslikule seisundile –, või veel andmed, millest menetlusse astujatele ei selgu strateegilised otsused, mida taotleja on teinud või teeb, ja neist ei nähtu nende sisu. Seevastu ei saa andmeid lugeda menetlusse astujale õiguspäraselt teatavaks tehtuks, kui taotluse esitaja, kes on nende konfidentsiaalsena käsitlemist algusest peale taotlenud, on õigel ajal väitnud, et andmete edastamine menetlusse astujale oli tema olulise vea tulemus ja palunud, et menetlusse astujat kohustataks tagastama neid andmeid sisaldav dokument Esimese Astme Kohtule.
(vt punktid 54–60, 75, 88 ja 90)
5. Salajasteks võib pidada teatava kaubanduspoliitika ja taotleja või kolmanda isiku konkurentsiseisundiga seonduvaid arvandmeid või tehnilist teavet, nagu näiteks andmed, mis on seotud taotleja majandusliku olukorraga või tema kohustustega, milles ta on kokku leppinud kolmandate isikutega, kui need on konkreetsed, täpsed ja ajakohased.
Konfidentsiaalseteks võib pidada muid dokumente või andmeid, mille kohta taotleja on esitanud nõuetekohaselt põhjendused, miks need on selles asjas konfidentsiaalsed. Põhjenduseks võib olla eelkõige asjaolu, et dokument on jagamatu tervik, mis moodustub konkreetsest, täpsest ja ajakohasest kaubandusteabest, mis oma laadilt on taotleja ärisaladus, ja konfidentsiaalsetest hinnangutest selle ärisaladuste kohta. Samuti on erandjuhtudel õigustatud teatud dokumendi tervikuna konfidentsiaalsena käsitlemine siis, kui dokument puudutab väga konfidentsiaalset tulevikustrateegiat ja finantseerimise korraldust.
(vt punktid 62–67 ja 86)
6. Taotlus selliste andmete salajaste või konfidentsiaalsetena käsitlemise kohta, mis on vajalikud menetlusse astujate menetlusõiguste teostamiseks, tuleb jätta rahuldamata. Neid andmeid teadmata oleks viimati nimetatutel võimatu arutada väiteid, mis põhinevad nendel andmetel.
Samas ei saa salajasi või konfidentsiaalseid andmeid pidada vajalikuks menetlusse astuja menetlusõiguste teostamiseks, kui poolte avaldustes on nende kohta tehtud kokkuvõte ja muud kohtutoimikus sisalduvad andmed annavad piisava ülevaate.
(vt punktid 70–73)
ESIMESE ASTME KOHTU NELJANDA KOJA ESIMEHE MÄÄRUS
22. veebruar 2005(*)
Konfidentsiaalsus – Vaidlustamine
Kohtuasjas T‑383/03,
Hynix Semiconductor Inc., asukoht Kyoungi-Do (Korea), esindajad: advokaadid M. Bronckers, Y. Van Gerven, A. Gutermuth ja A. Desmedt, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
keda toetab
Citibank, N A Seoul Branch (Korea), asukoht Sŏul (Korea), esindaja: advokaat F. Petillion,
ja
Korea Exchange Bank, asukoht Sŏul (Korea), esindaja: advokaat J. Bourgeois,
menetlusse astujad,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindaja: M. Bishop, keda abistas advokaat G. Berrisch,
kostja,
keda toetavad
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: T. Scharf ja K. Talabér‑Ricz, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
Infineon Technologies AG, asukoht München (Saksamaa), esindajad: advokaadid M. Schütte, S. Cisnal de Ugarte ja B. Montejo,
ja
Micron Europe Ltd, asukoht Berkshire (Ühendkuningriik),
ja
Micron Technology Italia Srl, asukoht Avezzano (Itaalia), esindajad: solicitor B. O’Connor, ja advokaat D. Luff,
menetlusse astujad,
mille esemeks on nõue tühistada nõukogu 11. augusti 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1480/2003, millega kehtestatakse Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (dynamic random access memories; DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks (EÜT L 212, lk 1; ELT eriväljaanne 11/47, lk 308),
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHTU NELJANDA KOJA ESIMEES
on andnud järgmise
määruse
Menetlus
1 Korea õiguse alusel asutatud äriühing Hynix Semiconductor Inc. (edaspidi „Hynix”), kelle asukoht on Kyoungi-Do (Korea), esitas Esimese Astme Kohtu kantseleile 14. novembril 2003 saabunud hagiavalduse, milles palutakse tühistada nõukogu 11. augusti 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1480/2003 (EÜT L 212, lk 1; ELT eriväljaanne 11/47, lk 308; edaspidi „vaidlustatud määrus”), millega kehtestatakse Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks. Hynix palub kogu vaidlustatud määruse tühistamist või teise võimalusena selle osalist tühistamist.
2 Inglise õiguse alusel asutatud äriühing Micron Europe Ltd, kelle asukoht on Berkshire (Ühendkuningriik), ja Itaalia õiguse alusel asutatud äriühing Micron Technology Italia Srl, kelle asukoht on Avezzano (Itaalia) (edaspidi mõlemad koos „Micron”), komisjon ja Saksa õiguse alusel asutatud äriühing Infineon Technologies AG (edaspidi „Infineon”), kelle asukoht on München (Saksamaa), taotlesid vastavalt 28. jaanuaril, 16. veebruaril ja 11. märtsil 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleile saabunud kirjades, et neile antaks luba astuda menetlusse nõukogu nõuete toetuseks.
3 Korea õiguse alusel asutatud äriühing Citibank, N. A. Seoul Branch (Korea) (edaspidi „Citibank”), kelle asukoht on Sŏul (Korea), ja Korea õiguse alusel asutatud äriühing Korean Exchange Bank (edaspidi „KEB”), kelle asukoht on Sŏul, taotlesid 11. märtsil 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleile saabunud kirjades, et neile antaks luba astuda menetlusse Hynixi nõuete toetuseks.
4 Menetlusse astumise avaldused tehti pooltele teatavaks. Pooled esitasid oma kirjalikud märkused.
5 Hynix palus Esimese Astme Kohtu kantseleile 13. aprillil, 14. aprillil ja 19. mail 2004 saabunud eraldi dokumentides, et hagis sisalduvaid teatavaid salajasi ja konfidentsiaalseid dokumente ning teavet ei edastataks Infineonile, Micronile, Citibankile ja KEB-ile, kui neil lubatakse menetlusse astuda. Ta esitas selle menetlusdokumendi mittekonfidentsiaalse versiooni.
6 Nõukogu esitas oma vastuse Esimese Astme Kohtu kantseleile 1. juunil 2004.
7 Neljanda koja esimees rahuldas 14. juuli 2004. aasta määrustega komisjoni, Infineoni ja Microni menetlusse astumise avaldused ja otsustas, et Infineoni ja Microni suhtes hagi konfidentsiaalsena käsitlemist puudutavate taotluste põhjendatuse kohta tehakse otsus hiljem.
8 Hynix palus Esimese Astme Kohtu kantseleile 15. juulil 2004 saabunud kirjas, et vastuses sisalduvaid teatavaid salajasi või konfidentsiaalseid dokumente ja teavet ei edastataks Infineonile ja Micronile ega ka Citibankile ja KEB-ile, kui viimastel lubatakse menetlusse astuda. Ta esitas selle menetlusdokumendi mittekonfidentsiaalse versiooni. Koja esimees otsustas, et avalduste põhjendatuse kohta tehakse otsus hiljem.
9 Infineon ja Micron esitasid Esimese Astme Kohtu kantseleile 16. septembril 2004 saabunud kirjades kirjalikke märkusi Hynixi esitatud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluste kohta neile selleks kehtestatud tähtaja jooksul.
10 Hynix teatas Esimese Astme Kohtu kantseleile 21. septembril 2004 saabunud kirjas, et kuigi ta palus vastuse lisa B 3 konfidentsiaalset käsitlemist, jäi tal 15. juulil 2004 esitatud ning Infineonile ja Micronile edastatud vastuse mittekonfidentsiaalsest versioonist kõrvaldamata selle dokumendi konfidentsiaalne versioon. Ta palus, et viimati nimetatuid kohustataks kõnealust dokumenti Esimese Astme Kohtule tagastama seniks, kuni lahendatakse tema esitatud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse põhjendatuse küsimus. Koja esimees rahuldas selle taotluse.
11 Nõukogu palus Esimese Astme Kohtu kantseleile 11. oktoobril 2004 saabunud kirjas, et vastuse lisasid B 3, B 15, B 18, B 26, B 27 ja B 38 käsitletaks Infineoni ning Microni suhtes konfidentsiaalsetena, ja juhul kui neil lubatakse menetlusse astuda, ka Citibanki ja KEB-i suhtes. Koja esimees otsustas, et otsus selle taotluse põhjendatuse kohta tehakse hiljem.
12 Samas kirjas taotles nõukogu veel seda, et Infineoni ja Microni, kellele kõnealused dokumendid olid edastatud enne tema või Hynixi taotlust andmete konfidentsiaalsena käsitlemise kohta, kohustataks need tagastama Esimese Astme Kohtule seniks, kuni tehakse otsus andmete konfidentsiaalsena käsitlemise kohta. Koja esimees rahuldas selle taotluse.
13 Koja esimees rahuldas Citibanki ja KEB-i menetlusse astumise avaldused 29. oktoobril 2004 tehtud määrusega ja otsustas, et otsus menetlusdokumentide konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse põhjendatuse kohta tehakse nende suhtes hiljem.
14 Infineon ja Micron esitasid 25. oktoobril ja 28. oktoobril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleile saabunud kirjades kirjalikke märkusi nõukogu esitatud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse kohta.
15 Citibank ei esitanud kirjalikke märkusi andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluste kohta.
16 KEB esitas kirjalikke märkusi, mis piirdusid andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse esemeks olevate teatavate dokumentidega.
Andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus
17 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõike 2 esimeses lauses nähakse ette, et menetlusse astujale edastatakse ärakirjad kõigist pooltele kättetoimetatud dokumentidest, ja selle teises lauses, et president võib siiski poole taotlusel jätta salajased või konfidentsiaalsed dokumendid edastamata.
18 Selles sättes kehtestatakse põhimõte, et kõik pooltele kättetoimetatud dokumendid tuleb edastada menetlusse astujatele, ja üksnes erandjuhtudel võib teatavad salajased või konfidentsiaalsed dokumendid jätta neile esitamata (Esimese Astme Kohtu 4. aprilli 1990. aasta määrus kohtuasjas T‑30/89: Hilti v. komisjon, EKL 1990, lk II‑163, avaldatud väljavõtetena, punkt 10 ja Esimese Astme Kohtu esimese koja esimehe 5. augusti 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑168/01: Glaxo Wellcome v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 34).
19 Käesolevas asjas tuleb eraldi kontrollida, kas sellest põhimõttest on võimalik kõrvale kalduda esiteks Hynixi ja teiseks nõukogu esitatud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse alusel.
Hynixi andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus
Taotluse eesmärk ja põhjused
20 Hynix palub, et hagis ja vastuses sisalduvaid teatavaid dokumente ja teavet ei edastataks Infineonile, Micronile, Citibankile ja KEB-ile.
21 Taotluses nimetatud dokumendid ja teave on järgmised:
(välja jäetud)
Menetlusse astujate märkused
22 Infineon vaidlustab kogu taotluse.
23 Kõigepealt väidab ta, et taotlus ei sisalda üldist kirjeldust enamiku selles nimetatud dokumentide ja andmete kohta ja seetõttu ei ole tal võimalik kindlaks teha, kas nende konfidentsiaalne käsitlemine on põhjendatud, sest mõned neist võisid olla olulised seoses teatud väidetega kõigist 17-st väitest, millele Hynix on tuginenud, ja vajalikud Infineoni õiguste teostamiseks. See on nii järgmiste andmete puhul, mille konfidentsiaalsena käsitlemist taotletakse:
(välja jäetud)
24 Teiseks väidab Infineon, et taotlus on vastuolus dokumendi „Praktilised juhised pooltele” (EÜT 2002, L 87, lk 48) VIII punkti lõikes 3 sätestatud põhjendamisnõudega, sest osas, kus taotluses viidatakse selle esemeks olevate dokumentide ja andmete sisule, ei selgitata enamiku puhul, millistel põhjustel tuleks neid pidada salajasteks või konfidentsiaalseteks. See on nii järgmiste andmete puhul, mille konfidentsiaalsena käsitlemist taotletakse:
(välja jäetud)
25 Kolmandaks väidab Infineon, et asjaolu, et komisjon on haldusmenetluse ajal käsitlenud konfidentsiaalsena andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses nimetatud teatavaid dokumente ja teavet, ning asjaolu, et hageja ja kolmanda poole vahel sõlmitud lepingus sätestatakse teatud andmete konfidentsiaalne käsitlemine, ei saa iseenesest õigustada selliste dokumentide ja andmete esitamata jätmist menetlusse astujatele. Ta kinnitab, et on valmis võtma endale kohustuse neid dokumente ja teavet mitte avalikustada ning mitte kasutada neid muul eesmärgil kui kohtuvaidluses. Seega ei ole tingimata õigustatud järgmiste andmete konfidentsiaalsena käsitlemine:
(välja jäetud)
26 Neljandaks leiab Infineon, et osa taotluses viidatud andmetest ei ole ajakohastatud ja/või on vananenud ning et osa andmetest on üldsusele või spetsialistide kättesaadav. Seetõttu tundub põhjendamatu järgmiste andmete konfidentsiaalsena käsitlemine:
(välja jäetud)
27 Viiendaks väidab Infineon, et dokumendi „Praktilised juhised pooltele” VIII punkti lõikes 2 sätestatakse, et taotlus peab rangelt piirnema materjaliga, mis on tõepoolest konfidentsiaalne ning võib lisatud dokumendile tervikuna laieneda üksnes erandjuhul. Ta kahtleb eriti selles, kas hagi kogu lisa LII ja vastuse lisasid B 30 ja B 31 hõlmav konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus on põhjendatud.
28 Kuuendaks märgib Infineon, et hagi XXXVIII lisa sisaldab haldusmenetluses komisjoni esitatud küsimustele Korea ametiasutuste antud vastuste konfidentsiaalset versiooni, ning et komisjon ei edastanud seda dokumenti pooltele kõnealuses menetluses ja näib, et Korea ametiasutused andsid selle ise Hynixile. Ta vaidlustab asjaolu, et kõnealune konfidentsiaalne versioon jäeti talle edastatud dokumentide hulgast välja ja asendati mittekonfidentsiaalse versiooniga. Ta leiab, et isegi kui see dokument sisaldab salajast või konfidentsiaalset teavet, tuleb see igal juhul talle edastada tervikuna protsessuaalse võrdsuse põhimõtte alusel.
29 Seitsmendaks kahtleb Infineon järgmiste andmete salajasuses või konfidentsiaalsuses:
(välja jäetud)
30 Micron esitab oma märkused üksnes vastuse lisa B 3 kohta. Ta leiab, et nimetatud dokumendil on eriline tähtsus selle väite puhul, milles nõukogu kinnitab, et Hynix ei ole teinud koostööd, ja mis on seotud selle institutsiooni võimalusega põhjendada seda kättesaadavate faktiliste asjaolude ja andmetega, ning selle väite puhul, mis on seotud riikliku rahalise toetuse olemasolu kirjeldusega ja toetuse suuruse arvutamisega. Ta kahtleb seega, kas saab nõustuda seda lisa puudutava kogu taotlusega.
Koja esimehe hinnang
31 Esiteks tuleb poolel, kes esitab andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse, täpsustada sellega hõlmatavaid dokumente ja andmeid ning nõuetekohaselt põhjendada, miks need on konfidentsiaalsed (Esimese Astme Kohtu esimese laiendatud koja esimehe 8. novembri 2000. aasta määrus kohtuasjas T‑246/99: Tirrenia di Navigazione jt v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 20, ja eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punktid 36 ja 37). Esimese Astme Kohtu kohtusekretäri ametijuhendis (EÜT 1994, L 78, lk 32), mida on hiljuti muudetud (EÜT 2002, L 160, lk 1), korratakse artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus neid nõudeid, mis on sätestatud ka dokumendi „Praktilised juhised pooltele” VIII punkti lõikes 3.
32 Käesolevas asjas on taotlus piisavalt täpne, välja arvatud hagi lisade XII, XXII, XXVII, XXXV, XXXVIII, XXXIX, XL ja XLI osas. Nende dokumentide osas ei täpsustata taotluse üheski punktis andmeid, mida palutakse menetlusse astujatele mitte edastada. Lisaks on viimati nimetatutele edastatud mittekonfidentsiaalsest versioonist kustutatud oluline osa andmetest, ilma et kustutatud osad oleksid mingilgi viisil ära märgitud. Menetlusse astujad ei saa seega neid andmeid kindlaks teha, ja veelgi enam ei saa nad esitada märkusi nende konfidentsiaalsuse ega nende edastamise vajaduse kohta.
33 Igal juhul nähtub kõnealuste dokumentide eraldi uurimisest, et asjassepuutuv teave, mida on märkimisväärsel hulgal, jaguneb kahte rühma. Esimesse kuulub avalduste muudes osades nimetatud salajane või konfidentsiaalne teave, mille konfidentsiaalset käsitlemist Hynix on taotlenud, ja selline teave, mis on kindlalt samasugune. Teine rühm hõlmab teavet, mis ei ole mingil juhul salajane ega konfidentsiaalne. Sellises väga erilises olukorras tuleb menetlusökonoomia huvides teha otsus kõnealuseid dokumente puudutava taotluse kohta selles etapis. Siiski tuleb arvestada neid dokumente puudutava taotluse ebatäpsuse ja põhjenduse üldisuse ning lühidusega.
34 Põhjendamisnõuet tuleb hinnata kõiki puudutatud dokumente ja andmeid arvestades. Kohtupraktikast nähtub, et võimalik on eristada ühelt poolt andmeid, mis on oma laadilt salajased, nagu kaubandust, konkurentsi, finantseerimist või raamatupidamist puudutavad ärisaladused (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu viienda laiendatud koja esimehe 26. veebruari 1996. aasta määrus kohtuasjas T‑395/94: Atlantic Container Line jt v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 4; Esimese Astme Kohtu neljanda laiendatud koja esimehe 6. veebruari 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑322/94: Union Carbide v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 24; Esimese Astme Kohtu neljanda laiendatud koja esimehe 4. märtsi 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑234/95: DSG v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 15, ja Esimese Astme Kohtu viienda laiendatud koja esimehe 23. aprilli 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑77/00: Esat Telecommunications v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 84), või konfidentsiaalseid andmeid, nagu selgelt eristatav siseteave (Esimese Astme Kohtu teise koja esimehe 21. märtsi 1994. aasta määrus kohtuasjas T‑24/93: Compagnie maritime belge transports ja Compagnie maritime belge v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 12, ja Esimese Astme Kohtu neljanda laiendatud koja esimehe 25. juuni 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑215/95: Telecom Itaalia v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 18) ja teiselt pool muid dokumente või andmeid, mis võivad olla salajased või konfidentsiaalsed põhjusel, mille peab esitama taotleja (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 13. novembri 1996. aasta määrus T‑14/96: BAI v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 14, ja eespool viidatud määrus Esat Telecommunications v. komisjon, punktid 27, 45, 50, 80 ja 87).
35 Käesolevas asjas nähtub selliste andmete eraldi kontrollimisest, mille puhul Infineon väidab, et taotlus ei ole põhjendatud, et kuna see koosneb täielikult täpsetest arvudest või indikaatoritest, mis puudutavad kaubandust, konkurentsi ja finantseerimist, piisab põhjendamisnõude täitmiseks lühikirjeldusest, milles märgitakse, kas andmed on sõltuvalt olukorrast salajased või konfidentsiaalsed, nagu Hynix on teinud.
36 Teiseks, kui pool esitab taotluse kodukorra artikli 116 lõike 2 teise lause alusel, tuleb koja esimehel teha otsus üksnes selliste dokumentide ja andmete kohta, mille konfidentsiaalsus on vaidlustatud (Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimehe 15. oktoobri 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑203/01: Michelin v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 10, ja 5. veebruari 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑287/01: Bioelettrica v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 12).
37 Käesolevas asjas hõlmavad Infineoni märkused kogu taotlust, kuigi sealhulgas ebaselgelt hagi lisasid XXIX (lk 625 ja 626), XXXI ja XXXV, vastuse lisasid B 3 ja B 36 ja teatud hiljutisi andmeid hagi lisades XII, XIII (lk 347 ja 348), XVII (lk 429), XVIII (lk 433), XXII ja XXIX (lk 622 ja 623). Seega tuleb otsus teha kõikide dokumentide ja andmete kohta, mida taotlus puudutab.
38 Kolmandaks, kui kodukorra artikli 116 lõike 2 teise lause alusel esitatud taotlus on vaidlustatud, tuleb koja esimehel kõigepealt uurida, kas dokumendid ja andmed, mille konfidentsiaalsus on vaidlustatud, on salajased või konfidentsiaalsed.
39 Selles analüüsis ei saa koja esimehe jaoks pidada siduvaks konfidentsiaalsuse lepingut, mille taotleja võis sõlmida kolmanda isikuga dokumentide ja andmete kohta, mis puudutavad seda kolmandat isikut, kuid mis sisalduvad menetlusdokumentides (Esimese Astme Kohtu viienda laiendatud koja esimehe 3. juuni 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑102/96: Gencor v. komisjon, EKL 1997, lk II‑879, punktid 17–19). Seega ei ole vaja paluda Hynixil esitada konfidentsiaalsuse lepinguid, millele ta oma taotluses tugineb.
40 Koja esimehe suhtes ei saa pidada siduvaks ka asjaolu, et komisjon nõustus teatavate dokumentide ja andmete konfidentsiaalsena käsitlemisega haldusmenetluse käigus, mis viis vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni. Tal tuleb uurida, kas kõnealune dokument või andmed on tegelikult salajased või konfidentsiaalsed (vt selle kohta eespool punktis 39 viidatud määrus Gencor v. komisjon, punkt 67; Esimese Astme Kohtu teise koja 8. juuni 1998. aasta määrus kohtuasjas T‑22/97: Kesko Oy v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 14; Esimese Astme Kohtu viienda koja 2. märtsi 1999. aasta määrus kohtuasjas T‑65/98: Van den Bergh Foods v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 27, ja eespool punktis 31 viidatud määrus Tirrenia die Navigazione jt v. komisjon, punkt 23).
41 Vaidlustes, mille esemeks on otsus, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 288, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 78), võib olla asjakohane arvestada tõika, et selle otsuse vastuvõtmiseni viinud haldusmenetluses on institutsioonid, kellele on esitatud asjakohaselt põhjendatud taotlus, nõustunud käsitlema poole edastatud dokumente või andmeid konfidentsiaalsetena või konfidentsiaalsel alusel esitatutena kõnealuse määruse artikli 29 alusel.
42 Neljandaks ja viimaseks, kui uurimine viib järeldusele, et teatavad dokumendid ja andmed, mille konfidentsiaalsus on vaidlustatud, on salajased või konfidentsiaalsed, tuleb koja esimehel hinnata ja kaaluda asjaomaseid huve iga dokumendi ja teabe osas.
43 Tingimuste hindamine, milles kodukorra artikli 116 lõike 2 teises lauses sätestatud erandit saab kohaldada, erineb sõltuvalt sellest, kas andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud taotleja või kolmanda isiku huvides.
44 Kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud taotleja huvides, tuleb koja esimehel hindamisel kaaluda iga teabe ja dokumendi osas taotleja õigustatud muret selle üle, et tema huvisid tõsiselt ei kahjustataks, ja menetlusse astuja õigustatud muret saada vajalikke andmeid oma menetlusõiguste teostamiseks (eespool punktis 18 viidatud määrus Hilti v. komisjon, punkt 11, ja eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punkt 35).
45 Kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud kolmanda isiku huvides, tuleb koja esimehel hindamisel kaaluda iga teabe ja dokumendi osas kõnealuse kolmanda isiku huvi kaitsta teda puudutavat salajast või konfidentsiaalset dokumenti või andmeid ning menetlusse astuja huvi saada need enda valdusesse oma menetlusõiguste teostamiseks (eespool punktis 39 viidatud määrus Gencor v. komisjon, punkt 18, ja eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punkt 50).
46 Igal juhul tuleb taotlejal kohtumenetluse võistlevusest ja avalikkusest lähtudes arvestada võimalusega, et teatavad salajased või konfidentsiaalsed dokumendid või andmed, mille ta kavatseb kohtutoimikusse esitada, võivad osutuda vajalikuks menetlusse astuja menetlusõiguste teostamiseks, mistõttu tuleb need talle edastada (Esimese Astme Kohtu 29. mai 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑89/96: British Steel v. komisjon, EKL 1997, lk II‑835, punkt 24; vt selle kohta ka Esimese Astme Kohtu teise koja esimehe 2. juuni 1992. aasta määrus kohtuasjas T‑57/91: NALOO v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 16).
47 Puudub tähtsus sellel, et menetlusse astuja teeb nagu käesolevas asjas ettepaneku võtta endale kohustus mitte avalikustada dokumente või andmeid, mida on palutud talle mitte edastada, ja sellel, et ta kasutaks neid üksnes menetlusse astumisega seotud eesmärkidel. Vaidluse pooled ja menetlusse astujad võivad igal juhul kasutada neile edastatud menetlusdokumente üksnes oma menetlusõiguste teostamiseks (Esimese Astme Kohtu 17. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑174/95: Svenska Journalistförbundet v. nõukogu, EKL 1998, lk II‑2289, punkt 137, ja eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punkt 28).
48 Hynixi taotlust hagi lisade XII, XXII, XXVII, XXXV, XXXVIII, XXXIX, XL ja XLI eriliseks käsitlemiseks tuleb uurida nende põhimõtete alusel, arvestades eespool punktis 32 esitatut.
– Taotlus, mis puudutab hagi lisadest XII, XXII, XXVII, XXXV, XXXVIII, XXXIX, XL ja XLI erinevaid dokumente ja andmeid
49 Esiteks on väljakujunenud kohtupraktikaga võetud seisukoht, et kui samad andmed on esitatud menetlusdokumentides korduvalt ja kui pool ei taotle andmete konfidentsiaalsena käsitlemist iga lõigu osas, kus andmeid mainitakse, nii et need tehakse igal juhul menetlusse astujatele teatavaks, tuleb seda puudutav taotlus jätta puudulikkuse tõttu rahuldamata (Esimese Astme Kohtu teise laiendatud koja esimehe 9. novembri 1994. aasta määrus kohtuasjas T‑9/93: Schöller Lebensmittel v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 11; Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 16. septembri 1998. aasta määrus kohtuasjas T‑252/97: Dürbeck v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 13, ja eespool punktis 40 viidatud määrus Van den Bergh Foods v. komisjon, punkt 21).
50 Käesolevas asjas on küsimus taotlusega hõlmatud märkimisväärses hulgas andmetes, mis sisalduvad avaldustes enestes. Need andmed on:
(välja jäetud)
51 Seetõttu tuleb taotlus neid andmeid puudutavas osas jätta rahuldamata.
52 Taotluse ülejäänud osas tuleb kõigepealt märkida, et hagi, selle lisaks olevat 63 dokumenti, vastust ja selle lisaks olevat 38 dokumenti on üle 4000 lehekülje, ja järelikult taotleb Hynix väga suure osa andmete konfidentsiaalsena käsitlemist.
53 Sellises olukorras ei ole võimalik süstemaatiliselt uurida, kas taotlusega hõlmatud igat teavet on nimetatud menetlusdokumentide muudes lõikudes, mis erinevad nendest, mida taotleja on loetlenud. Seetõttu on selge, et teatud andmete konfidentsiaalne käsitlemine ei vasta oma eesmärgile, kui hiljem ilmneb, et samu andmeid korratakse ka menetlusse astujatele juba edastatud menetlusdokumentide lõikudes.
54 Teiseks, eespool punktis 50 nimetatud dokumentidest ja andmetest erinevate dokumentide eraldi uurimise järel tuleb asuda seisukohale, et ükski neist ei ole salajane ega konfidentsiaalne.
55 Selline on olukord kõigepealt menetlusse astujaid puudutavate andmete osas, mis on neile kindlasti teada (eespool punktis 34 viidatud määrus Compagnie maritime belge transports ja Compagnie maritime belge v. komisjon, punktid 13 ja 14). Käesolevas asjas on sellised andmed järgmised:
(välja jäetud)
56 Teiseks on see nii andmete osas, millega võivad tutvuda üldsus või vähemalt teatavate alade spetsialistid (eespool punktis 34 viidatud määrus Compagnie maritime belge transports ja Compagnie maritime belge v. komisjon, punkt 14; eespool punktis 46 viidatud määrus British Steel v. komisjon, punkt 26, ja eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punkt 43). Käesolevas asjas on selleks andmed, mille konfidentsiaalsena käsitlemist on taotletud hagi punktis 322 ja leheküljel 269 asuvas joonealuses märkuses. Need sisaldavad nimelt Standard & Poor’i avaldusi tema otsuse kohta alandada Hynixi krediidireitingut oktoobris 2001, ja need avaldused on sellist laadi, mille eesmärk on teavitada sellistest otsustest huvitatud investoreid.
57 Kolmandaks on see nii andmete osas, millest menetlusse astujad on teada saanud või võivad seaduslikult teada saada (eespool punktis 34 viidatud määrus Telecom Italia v. komisjon, punkt 19, ja eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punkt 45), ja selliste andmete puhul, mis on suures osas ilmsed või mida saab tuletada andmetest, millest nad on teadlikud või mis neile edastatakse (eespool punktis 34 viidatud määrus DSG v. komisjon, punkt 14; Esimese Astme Kohtu teise laiendatud koja esimehe 3. juuli 1998. aasta määrus T‑143/96: Volkswagen ja Volkswagen Sachsen v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 20 ja 32, ja eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punkt 45). Käesolevas asjas on sellised andmed järgmised:
(välja jäetud)
58 Seevastu vastuse lisa B 3 puhul ei saa järeldada, et see on Infineonile ja Micronile õiguspäraselt teatavaks tehtud, sest Hynix, kes on algusest peale taotlenud nimetatud lisa konfidentsiaalsena käsitlemist, on väitnud õigel ajal, et selle edastamine menetlusse astujatele oli tema olulise vea tulemus ja palunud, et menetlusse astujaid kohustataks kõnealust dokumenti Esimese Astme Kohtule tagastama.
59 Neljandaks on see nii andmete osas, mis ei ole piisavalt konkreetsed või täpsed, et neid saaks käsitleda salajaste või konfidentsiaalsetena (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 10. veebruari 1995. aasta määrus kohtuasjas T‑154/94: CSF ja CSMSE v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 32; Esimese Astme Kohtu neljanda laiendatud koja esimehe 26. veebruari 1996. aasta määrus kohtuasjas T‑322/94: Union Carbide v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 34, ja eespool punktis 39 viidatud määrus Gencor v. komisjon, punkt 40). Käesolevas asjas on sellised andmed, mille konfidentsiaalsena käsitlemist on palutud, järgmised:
(välja jäetud)
60 Viiendaks on see nii andmete osas, mis on olnud salajased või konfidentsiaalsed, kuid mis on vähemalt viis aastat vanad ja mida tuleb seetõttu pidada vananenuks, välja arvatud juhul, kui taotleja erandkorras tõendab, et vaatamata andmete vanusele on need endiselt olulised tema või puudutatud kolmandate isikute kaubanduslikule seisundile (eespool punktis 18 viidatud määrus Glaxo Wellcome v. komisjon, punkt 39; vt selle kohta ka Esimese Astme Kohtu presidendi 16. juuli 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑126/96: BFM v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25). Käesolevas asjas tuleb vananenuks pidada järgmisi andmeid:
(välja jäetud)
61 Taotlus tuleb osas, mis puudutab eespool punktides 55–57 ja 59–60 loetletud andmeid, jätta seega rahuldamata.
62 Kolmandaks, muudes kui nimetatud punktides loetletud dokumentide ja andmete eraldi uurimise põhjal tuleb asuda seisukohale, et need kõik on salajased või konfidentsiaalsed.
63 See on nii esiteks teatava kaubanduspoliitikaga ja taotleja või kolmanda isiku konkurentsiseisundiga seonduvate arvandmete või tehnilise teabe puhul. Sellised andmed on käsitletavad ärisaladusena, kui need on konkreetsed, täpsed ja ajakohased (eespool punktis 18 viidatud määrus Hilti v. komisjon, punkt 20, ja eespool punktis 34 viidatud määrus Atlantic Container Lines jt v. komisjon, punkt 4). Käesolevas asjas on sellised andmed:
(välja jäetud)
64 Teiseks on nii teatud arvandmete või tehnilise teabe puhul, mis on seotud taotleja majandusliku olukorra või tema kohustustega, milles ta on kokku leppinud kolmandate isikutega. Selline teave on käsitletav ärisaladusena, kuna see on konkreetne, täpne ja ajakohane (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu kolmanda laiendatud koja esimehe 20. oktoobri 1994. aasta määrus kohtuasjas T‑170/94: Shanghaï Bicycle v. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 11; eespool punktis 59 viidatud määrus Union Carbide v. komisjon, punktid 29 ja 30 ja eespool punktis 34 viidatud määrus DSG v. komisjon, punkt 15). Käesolevas asjas on sellised andmed:
(välja jäetud)
65 Kolmandaks on see nii muude dokumentide või andmete puhul, mille kohta taotleja on esitanud nõuetekohaselt põhjendused, miks need on selles asjas konfidentsiaalsed.
66 Selline on kõigepealt hagi lisa LII, mille kontrollimise tulemusel saab järeldada, et seda Abbie Gregg’i aruandes sisalduvat dokumenti tuleb erandkorras pidada tervikuna konfidentsiaalseks, kuna see on jagamatu tervik, mis moodustub konkreetsest, täpsest ja ajakohasest kaubandusteabest, mis oma laadilt on Hynixi ärisaladus, ja kõnealuse aruande koostajate konfidentsiaalsetest hinnangutest selle ärisaladuste kohta.
67 Nii on see ka vastuste lisade B 19 ja B 31 puhul, mille kontrollimise tulemusel saab järeldada, et neid dokumente, mis sisaldavad Salomon Smith Barney Inc. aprillis 2001 tehtud ettepanekut Hynixi rekapitaliseerimise kohta ja septembris 2001 tema koostatud aruannet, tuleb erandkorras pidada tervikuna konfidentsiaalseks just seetõttu, et need on suunatud ajavahemikku 2001–2005 puudutavale väga konfidentsiaalsele strateegia ja finantseerimise korraldusele.
68 Nii on see ka vastuse lisa B 30 puhul. See dokument, mis sisaldab Hynixi kaubandus-, finantseerimis- ja konkurentsistrateegiaga seotud Monitor Group’i aruannet, sisaldub hagi XXXV lisa lisas 3 esitatud dokumendis. Selle leheküljed 471–476 on konfidentsiaalsed, välja arvatud Infineoni ja Microni suhtes lehekülgedel 474 ja 475 esitatud andmed, mis neid puudutavad.
69 Vastuse lisa B 3, mille andmete konfidentsiaalsena käsitlemist on taotlenud mõlemad pooled, uuritakse nõukogu esitatud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse raames (vt allpool punktid 84–89).
70 Neljandaks ja viimaseks saab kõnealuste huvide kaalumisel järeldada, et eespool punktides 63–68 ja hagi lehekülgede 186 ja 284 joonealustes märkustes nimetatud salajased või konfidentsiaalsed andmed tunduvad olema vajalikud selleks, et menetlusse astujad saaksid teostada oma menetlusõigusi. Neid arvusid teadmata oleks viimati nimetatutel võimatu arutada väiteid, mis puudutavad neil arvudel põhinevat soodustuste summa arvutamist.
71 Seetõttu tuleb taotlus seda teavet puudutavas osas jätta rahuldamata.
72 Samas muud kõnealused salajased või konfidentsiaalsed andmed ei tundu olevat vajalikud selleks, et menetlusse astujad saaksid oma menetlusõigusi teostada, arvestades eelkõige kokkuvõtet, mis neist on tehtud poolte avaldustes, ja andmeid, mida on mainitud ka teistes dokumentides. Teatud andmete teatavaks tegemine kolmandatele isikutele võib Hynixile kahju tekitada. See on nii eelkõige hagi lisa LII ja vastuse lisa B 19 ja B 31 puhul.
73 Seetõttu tuleb neid andmeid puudutav taotluse osa rahuldada.
– Hagi lisasid XII, XXII, XXVII, XXXV, XXXVIII, XXXIX, XL ja XLI puudutav taotlus
74 Nagu eespool punktides 32 ja 33 märgitud, on neid dokumente puudutav taotlus ebatäpne ning põhjendatud üldiselt ja väga lühidalt.
75 Nende dokumentide eraldi uurimisest, mille käigus ei saa taotluse pealiskaudsust jätta tähelepanuta, saab järeldada, et mõned arvukatest andmetest, mille konfidentsiaalsena käsitlemist on taotletud, ei ole salajased ega konfidentsiaalsed, kuna need andmed puudutavad menetlusse astujaid, kes on neist kindlasti teadlikud, või kuna need on laiale üldsusele või spetsialistide ringkonnale kättesaadavad või kuna need nähtuvad suurel määral või on tuletatavad sellisest teabest, mis on menetlusse astujatele juba teada või mis neile edastatakse, või kuna need andmed ei ole piisavalt konkreetsed või täpsed, või kuna neid saab pidada vananenuks (vt eespool punktid 55–57 ja 59–60) või seetõttu, et menetlusse astujatele ei selgu nendest andmetest strateegilised otsused, mida Hynix on teinud või teeb, ja neist ei nähtu nende sisu (eespool punktis 46 viidatud määrus British Steel v. komisjon, punkt 31).
76 Seevastu on salajased või konfidentsiaalsed järgmised dokumendid, sest need sisaldavad täpseid, konkreetseid ja hiljutisi kaubandus-, konkurentsi- või finantseerimisalaseid andmeid:
(välja jäetud)
77 Seetõttu tuleb taotlus eelmises punktis loetletud andmetest erinevate andmete kohta jätta rahuldamata.
78 Erinevate huvide kaalumise tulemusel saab järeldada, et eespool loetletud salajased või konfidentsiaalsed andmed ei tundu olevat menetlusse astujate menetlusõiguste teostamiseks vajalikud.
79 Selles osas väidab Infineon ekslikult, et protsessuaalse võrdsuse põhimõttega on vastuolus talle hagi lisa XXXVIII mittekonfidentsiaalse versiooni edastamine, kui Hynixil on ka konfidentsiaalne versioon. Kõnealuses dokumendis sisalduv salajane või konfidentsiaalne teave ei tundu vajalik selleks, et menetlusse astujad saaksid oma menetlusõigusi teostada, mistõttu need võib jätta menetlusse astujatele edastamata, ilma et oleks mingitki tähtsust sellel, kas kõnealuse dokumendi koostaja otsustas selle dokumendi edastada vaid vaidluse ühele poolele, sest ta võis seda teha.
80 Seetõttu tuleb nimetatud andmete osas taotlus rahuldada.
Nõukogu esitatud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus
Taotluse eesmärk ja põhjused
81 Nõukogu palub, et vastuse lisad B 3, B 15, B 18, B 26, B 27 ja B 38 jäetaks tervikuna edastamata Infineonile, Micronile, Citibankile ja KEB-ile. Taotluse toetuseks väidab ta eelkõige, et lisa B 3 sisaldab konfidentsiaalseid andmeid, mida Hynix ja teatud pangad, kes andsid vaidlustatud määruses toetusteks liigitatud meetmeid, on edastanud komisjonile haldusmenetluse ajal. Ta väidab veel, et lisa B 3 erinevad lisad sisaldavad dokumente, mida koostajad on nõukogul lubanud esitada tingimusel, et need edastatakse üksnes Hynixile ja komisjonile.
Menetlusse astujate märkused
82 Üksnes Micron ja KEB esitavad selle taotluse vastu märkusi. Microni märkused puudutavad vastuse lisa B 3. KEB-i märkused puudutavad peamiselt dokumente ja andmeid, mis on seotud KEB-i tegevusega Hynixi ja Korea ametiasutuste suhtes.
Koja esimehe hinnang
83 Koja esimehel tuleb teha otsus üksnes selliste dokumentide ja andmete kohta, mille konfidentsiaalsusele pool on viidanud ja mille konfidentsiaalsuse menetlusse astuja on vaidlustanud (vt eespool punkt 36).
84 Vastuse lisa B 3, mille konfidentsiaalsena käsitlemist on taotlenud nii Hynix kui ka nõukogu, sisaldab aruannet, mille koostasid komisjoni esindajad määruse nr 2026/97 artiklite 11 ja 26 alusel 2.–12. detsembril 2002 Koreas toimunud kontrolli tulemusel Hynixis ja teatavates asutustes, kes võtsid osa vaidlustatud määruses toetusteks liigitatud meetmetest, ning Korea ametiasutustes. Kõnealused asutused on Korea Deposit Insurance Corp., Korea Export Insurance Corp., Financial Supervisory Commission ja Financial Supervisory Service, KEB, Korea Development Bank, Woori Bank ja Chohung Bank.
85 Vaidlustatud määrusele eelnenud ettevalmistavast aruandest nähtub, et kõnealused kontrolli läbi viinud komisjoni esindajad ja aruandes mainitud kolmandad isikud vahetasid omavahel seisukohti olulise hulga andmete kohta, mida kõnealused kolmandad isikud esitasid. Uurides eraldi kõnealuseid andmeid, mida komisjoni esindajad on poolte esitatud põhjustel käsitlenud konfidentsiaalsena määruse nr 2026/97 artikli 29 alusel, nähtub, et need kõik on tegelikult salajased või konfidentsiaalsed. Muu hulgas ilmneb, et andmed on esitatud nii, et need on lahutamatult seotud neid puudutava seisukohtade vahetusega.
86 Arvestades küll KEB-i erilist olukorda, tuleb siiski järeldada, et see dokument ei sisalda üksnes lahutamatut salajast või konfidentsiaalset teavet Hynixi ja kolmandate isikute jaoks (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu teise laiendatud koja esimehe 31. märtsi 1992. aasta määrus kohtuasjas T‑57/91: NALOO v. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 10), vaid et see on ka komisjonisisene töödokument. Sellist dokumenti ei saa teha teatavaks hagejale endale, välja arvatud juhul, kui seda tingib käsitletava asja eriolukord kaalukate tõendite alusel, mida tuleb esitada hagejal (Euroopa Kohtu 18. juuni 1986. aasta määrus liidetud kohtuasjades 142/84 ja 156/84: BAT ja Reynolds v. komisjon, EKL 1986, lk 1899, punkt 11, ja Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2003. aasta määrus T‑132/01: Euroalliages jt v. komisjon, EKL 2003, lk II‑2359, punkt 94), välja arvatud juhul, kui selle koostanud institutsioon otsustab teisiti. Käesolevas asjas nähtub nõukogu taotlusest, mida selles osas ei ole vaidlustatud, et komisjon on otsustanud loobuda selle dokumendi konfidentsiaalsusest, kuid üksnes Hynixi suhtes.
87 Kõnealuste huvide kaalumisel ilmneb, et välja arvatud KEB-i eriline olukord, ei tundu selle dokumendi edastamine menetlusse asutajate menetlusõiguste teostamiseks vajalik olevat, kui arvestada muu hulgas vaidlustatud määruse põhjendusi, poolte esitatud väiteid, selle dokumendi kasutamist nende avaldustes ja teistes dokumentides esitatud kokkuvõtet selles dokumendis käsitletud küsimuste kohta.
88 KEB-i olukord on seevastu eriline. Kontrollaruande ühes osas kirjeldatakse komisjoni ja tema esindajate vahel 5. detsembril 2002 peetud koosolekut ja viimati nimetatute poolt seal esitatud dokumente (kontrollaruande punktid 77–131). Kuna selles aruande osas käsitletakse KEB-i puudutavat faktilist teavet, millest ta on kindlasti teadlik, tuleb järeldada, et see ei ole tema suhtes salajane ega konfidentsiaalne (vt eespool punkt 55). Kuna selles aruande osas käsitletakse konfidentsiaalsete seisukohtade vahetust seoses KEB-i tegevusega Hynixi ja Korea ametiasutuste suhtes, saab erinevate huvide kaalumise tulemusel järeldada, et nimetatud osa edastamine on vajalik selleks, et KEB saaks teostada oma menetlusõigusi ja muu hulgas arutada Korea ametiasutuste rahalise abi kirjeldamist puudutavat väidet, mis on vaidluse üks kesksetest küsimustest.
89 Vastuse lisa B 3 osas saab taotluse seega rahuldada, välja arvatud KEB-i suhtes, kellele tuleb edastada kontrollaruande punktid 77–131.
90 Teiseks, vastuse lisade B 15 (Korea Credit Guarantee Fundi ja Hynixi kreeditoridest finantsinstitutsioonide nõukogu, kelle osa KEB on, vaheline leping) ja B 18 (komisjonile haldusmenetluse ajal KEB-i esitatud dokument) uurimine võimaldab järeldada, et need dokumendid puudutavad KEB-i ega ole tema suhtes salajased ega konfidentsiaalsed (vt eespool punkt 55).
91 Neid dokumente puudutavas osas tuleb taotlus jätta rahuldamata.
92 Kolmandaks, vastuse lisade B 26, B 27 ja B 38 uurimisel ilmneb, et need dokumendid ei puuduta KEB-i ega ole seetõttu tema vastuväidete esemeks. Ükski menetlusse astujatest ei ole seega vaidlustanud kõnealuseid lisasid puudutavat taotlust. Seetõttu puudub vajadus selle üle otsustada.
93 Viimasena märgitakse ära Infineoni ja Microni kirjalikud avaldused, et nad ei ole säilitanud koopiaid vastuse konfidentsiaalsetest lisadest, mis edastati neile Hynixi eksimuse tõttu, ja nõukogu võetav aeg oma andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse esitamiseks.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHTU NELJANDA KOJA ESIMEES
määrab:
1. Puudub vajadus lahendada vastuse lisasid B 26, B 27 ja B 38 puudutav konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus.
2. Rahuldada käesoleva määruse lisas loetletud dokumente ja andmeid puudutavad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused äriühingute Citibank, NA Seoul Branch (Korea), Infineon Technologies AG, Korea Exchange Bank ja Micron Europe Ltd ja Micron Technology Italia Srl suhtes.
3. Ülejäänud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused jätta rahuldamata.
4. Menetlusdokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni esitab selle koostaja ja kohtusekretär toimetab need resolutiivosa punktis 2 nimetatud menetlusse astujatele.
5. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
22. veebruaril 2005 Luxembourgis.
|
kohtusekretär |
koja esimees |
|
H. Jung |
H. Legal |
* Kohtumenetluse keel: inglise.