Kohtuasi T-61/03

Irwin Industrial Tool Co.

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk QUICK-GRIP – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldav tähis – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c – Registreerimisest keeldumine – Ilmselgelt põhjendamatu hagi

Esimese Astme Kohtu määrus (neljas koda), 27. mai 2004 …………………………………………………

Määruse kokkuvõte

1.     Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest ja tähistest, millega võib tähistada kauba omadusi – Märk, millel võib olla mitu tähendust – Registreerimisest keeldumine, kui vähemalt üks võimalikest tähendustest on kirjeldavat laadi

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt c)

2.     Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest ja tähistest, millega võib tähistada kauba omadusi – Sõnamärk QUICK-GRIP

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt c)

1.     Sõnamärgi registreerimisest tuleb määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti c alusel keelduda, juhul kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab registreerimistaotluses osutatud kaupade või teenuste omadust.

(vt punkt 32)

2.     Sõnamärki QUICK-GRIP, mille registreerimist taotleti kaupadele, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe kohaselt klassi 8 ning hõlmavad käsitööriistu, sealhulgas kinniteid ning nende kaupade osi ja tarvikuid, ei saa ühenduse kaubamärgina registreerida. Nimetatud märgi ja osutatud kaupade vahel on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud keelu kohaldamiseks piisavalt tihe seos, nii et kaubamärk võimaldab asjaomasel tarbijaskonnal, st inglise keelt valdaval ühenduse keskmisel tarbijal viivitamatult ja täiendava kaalumiseta hoomata, et asjaomased kaubad kinnitavad lihtsalt ja kiiresti, seega sõnade „quick” ja „grip” kasutamine ei nõua tarbijalt ei kujutlusvõimet ega taiplikkust.

(vt punktid 27, 31, 33–34)

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (neljas koda)

27. mai 2004(*)

Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk QUICK-GRIP – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldav tähis – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c – Registreerimisest keeldumine – Ilmselgelt põhjendamatu hagi

Kohtuasjas T-61/03,

Irwin Industrial Tool Co., asukoht: Hoffman Estates, Illinois (Ameerika Ühendriigid), esindaja: solicitor G. Farrington,

hageja,

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: G. Humphreys ja S. Laitinen,

kostja,

mille esemeks on kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 20. novembri 2002. aasta otsuse peale (asi R 110/2002-3), millega keelduti sõnamärgi QUICK-GRIP registreerimisest ühenduse kaubamärgina,

EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud V. Tiili ja M. Vilaras,

kohtusekretär: H. Jung,

arvestades 18. veebruaril 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,

arvestades 30. mail 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,

on andnud järgmise

määruse

 Vaidluse taust

1       Äriühing American Tool Co., Inc., nüüd nimega Irwin Industrial Tool Co., esitas 17. juulil 2000 nõukogu 20. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (muudetud kujul; EÜT 1994, L 11, lk 1) alusel Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi taotluse.

2       Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk QUICK‑GRIP.

3       Kaubad, millele kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juunil 1957 sõlmitud märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud) klassi 8 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „Käsitööriistad; kinnitid, C-kinnitid, kinnitustangid, keevituskinnitid, kettkinnitid, lukustuvad varraskinnitid, lukustuvad kinnitustangid, lukustuvad voolikukinnitid, voolikukinnitid; kõigi loetletud kaupade osad ja tarvikud”.

4       29. novembri 2001. aasta otsusega jättis kontrollija määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel taotlused kõigi nimetatud kaupade osas rahuldamata põhjendusel, et taotletav kaubamärk on kirjeldav ega oma eristusvõimet. Lisaks leidis kontrollija, et ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et taotletav kaubamärk oleks omandanud eristusvõime Euroopa Ühenduses kasutamise läbi.

5       American Tool Co., Inc. esitas ühtlustamisametile 29. jaanuaril 2002 määruse nr 40/94 artikli 59 alusel kaebuse kontrollija otsuse peale.

6       20. novembri 2002. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”), mis tehti hagejale teatavaks 18. detsembril 2002, jättis ühtlustamisameti kolmas apellatsioonikoda kaebuse rahuldamata.

7       Sisuliselt leidis apellatsioonikoda, et taotletav kaubamärk edastab üldjoontes mõtet, et kinnitus („grip”) toimib lihtsalt ja kiiresti („quick”) ning kirjeldab seega ilmselgelt ja üheselt mõistetavalt asjaomaste kaupade olemust ja otstarvet. Kui lisaks võtta arvesse, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 mõttes toob kasvõi ühe absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamine kaasa märgi ühenduse kaubamärgina registreerimisest keeldumise, siis ei ole apellatsioonikoja arvates vajalik teha otsust määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile b tugineva absoluutse keeldumispõhjuse osas.

 Poolte nõuded

8       Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

–       tühistada vaidlustatud otsus;

–       anda ühtlustamisametile korraldus saata asi tagasi kontrollijale ja/või apellatsioonikojale kaebuse kontrollimiseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt.

9       Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:

–       jätta hagi rahuldamata;

–       mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Vastuvõetavus

10     Oma nõude teises punktis palub hageja Esimese Astme Kohtul anda ühtlustamisametile korraldus saata asi tagasi kontrollijale ja/või apellatsioonikojale, et see teeks kaubamärgi taotluse suhtes otsuse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt.

11     Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ühtlustamisamet kohustatud kooskõlas määruse nr 40/94 artikli 63 lõikega 6 võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu ülesanne anda ühtlustamisametile korraldusi (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II-433, punkt 33; 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-34/00: Eurocool Logistik v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II-683, punkt 12, ja 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-388/00: Institut für Lernsysteme v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Educational Services (ELS), EKL 2002, lk II-4301, punkt 19). Seetõttu tuleb nõude teine punkt vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

 Põhiküsimus

12     Oma nõude toetuseks osutab hageja määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumisele. Esiteks tuleb hinnata väidet, mis põhineb nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisel.

 Poolte argumendid

13     Hageja leiab esiteks, et kaubamärk, mille registreerimist taotleti, ei koosne eranditult sellistest märkidest, mis tähistavad kaubanduses asjaomaste kaupade sorti. Hageja väitel ei ole kiirust ja hoogu tähistava ingliskeelse sõna „quick” kasutamine koos sõnaga „grip” tavaline. Järelikult ei ole selle sõnaühendi tähendus eelkõige asjaomaste kaupade tarbijatele ilmselge ega üheselt mõistetav.

14     Järgnevalt leiab hageja, et apellatsioonikoda on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kinnitite puhul ei ole „lihtsus” ja „kiirus” tüüpilisteks tunnusteks. Kõnealuste kaupadega seoses ei kasutata tavaliselt sõna „quick”, kuna kiirus pole nende puhul soovitav omadus ega taotletav kvaliteet. Järelikult vastupidiselt apellatsioonikoja seisukohale ei ole sõnal „quick” kaupu ülistavat tähendust.

15     Lõpuks väidab hageja, et apellatsioonikoda on vääralt käsitlenud sõnu „lihtne” ja „kiire” sünonüümidena ning vääralt leidnud, et nende tähendus sisaldub sõnas „quick”.

16     Ühtlustamisamet leiab oma vastuväites, et sõna „ainult” täpne tähendus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes selgub kaubamärgi kirjeldusvõime hindamise tulemustest. Antud kontekstis peab kõnealust sõna vaatlema koos sõnaga „koosnevad”. See tähendab, et kui vähemalt üks kaubamärgi võimalikest tähendustest osutab asjaomaste kaupade või teenuste omadustele, siis tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel kaubamärgi registreerimisest keelduda.

17     Antud juhul on ühtlustamisameti arvates küll tõsi see, et taotletava kaubamärgi QUICK-GRIP erinevatel koostisosadel võib inglise keeles olla erinev tähendus, kuid siiski peab tõdema, et kui sõna „quick” kasutatakse sõnaühendis või väljendis (näiteks „quick-fire”, „quick-freeze”, „quick-knit”, „quick-look”, „quick-release” jne), seostub see tavaliselt kiiruse ja hooga. Lisaks väljendab sõna „grip” valdavalt kindlat või vastupidavat hoidu või kinnitust. Järelikult võiks neid kahte sõna sidekriipsuga ühendatult tõesti kasutada kaupade omaduse tähistamiseks, kuna kinnitid on kinni hoidmiseks, ühendamiseks või tugevaks kinnitamiseks mõeldud tööriistad või vahendid. Sõnade „quick grip” kirjeldusvõime kajastub nende üldises kasutamises kauplejate poolt erinevate toodete, muu hulgas kinnitite internetireklaamides. Mainitud reklaamides väljendab sõnaühend „quick-grip” lihtsust, kiirust ning tugevat kinnitust.

18     Ühtlustamisamet lisab, et märk QUICK-GRIP ei vasta ühelegi neist kriteeriumidest, mis kohtupraktikas on sõnamärkidele esitatud. See sõna ei ole uudne ega väljajätteline ega struktuuriliselt või süntaktiliselt rinnastatuselt ebaharilik, ning see on grammatiliselt intuitiivselt analüüsitav. Esiteks, sõnade „quick” ja „grip” vahele sidekriipsu lisamine ei ole inglise keele grammatika kohaselt oluline tegur ning sidekriipsust johtuv erinevus on märgi tähenduse osas märkamatu või vähemalt tähtsusetu. Teiseks, kõnealune märk ei ole väljajätteline. Kolmandaks, sõnade „quick” ja „grip” struktuur ega rinnastatus ei ole ebaharilikud. Nimetatud sõnad on tõepoolest inglise keeles kasutusel just sellises järjestuses, kas koos või ilma sidekriipsuta (näiteks „quick-fire”, „quick‑freeze”, „quick buck”, „quick bread”, „quick march”, „quick time”, „quick water” jne), ning tegemist ei ole seega anastroofiga.

19     Lisaks väidab ühtlustamisamet, et kuigi sõna „quick” võib tunduda ebatavaliselt ülistavana, siis kinnitite puhul on see tavaline omadus, nimelt et nad hoiaksid tugevalt või kinnitaksid. Tarbija saab aru, et kinniti kinnitab kasutamise käigus kiirelt või et selle saab enne kasutamist kiirelt kokku panna. Mõlemal juhul on jutt soovitud omadustest.

20     Lõpuks vaidleb ühtlustamisamet vastu hageja väitele, mille kohaselt sõna „quick” ei ole sõna „easy” („lihtne”) sünonüüm. Nagu nähtub ka internetis avaldatud reklaammaterjalidest, on sõna „easy” tihti kasutusel koos sõnadega „quick” ja „grip” ning kinnitite ja kiirete sulgemisseadmete reklaamides on peamiseks sõnumiks, et neid on lihtne kasutada. Kuigi sõnaraamatu definitsioon sõnale „quick” ei anna otsesõnu vasteks sõna „lihtne”, piisab vaid sellistest näidetest nagu „quick meals” või „quick assembly”, et mõista, et asjaomaste kaupade tarnijad viitavad ahvatlevale mõttele sellest, et monteerimine ja einestamine võib olla ka lihtne.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

21     Esimese Astme Kohtu kodukorra artikkel 111 sätestab, et kui hagi on ilmselgelt põhjendamatu, võib Esimese Astme Kohus ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

22     Kui käesoleval juhul võtta arvesse Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu asjaomast praktikat ning seda, et poolte Esimese Astme Kohtus esitatud argumendid on identsed ühtlustamisameti kolmandas apellatsioonikojas esitatutega, siis leiab Esimese Astme Kohus, et kohtutoimiku dokumendid on piisavalt informatiivsed ning otsustab nimetatud artikli 111 alusel lahendada asi ilma menetlust jätkamata.

23     Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”. Pealegi sätestab määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 2, et „[l]õiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas”.

24     Niisiis on märgid ja tähised, mis tähistavad kaubanduses nende kaupade või teenuste omadusi, millele kaubamärgi registreerimist taotletakse, määruse nr 40/94 kohaselt tunnistatud sellisteks, mis oma olemuselt ei suuda täita kaubamärgi ülesannet päritolutähisena, ilma et see piiraks võimalust muutuda kasutamise käigus eristusvõimeliseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike  kohaselt (vt Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 30 ja osutatud kohtupraktika). Nimetatud märgid ei suuda kaupade või teenuste kaubanduslikku päritolu tähistada nii, et tarbija võiks sama kaubamärgiga varustatud kaupu või teenuseid, kui ta nendega rahule jäi, edaspidi veel hankida või vastupidisel juhul teha oma valik mõne muu toote kasuks (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-219/00: Ellos v. Siseturu Ühtlustamise Amet (ELLOS), EKL 2002, lk II-753, punkt 28, ja 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-348/02: Quick v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Quick), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 28).

25     Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel on selliste märkide või tähiste registreerimine ühenduse kaubamärgina keelatud lähtuvalt üldistest huvidest, mille kohaselt peavad kõik saama vabalt kasutada kirjeldavaid märke või tähiseid, mis tähistavad omadusi kaupadel või teenustel, mille jaoks registreerimist on taotletud. See säte takistab niisiis nimetatud märkide või tähiste andmist ühe ettevõtja ainukasutusse asjaolu tõttu, et need on registreeritud kaubamärgina (vt eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, punkt 31 ja osutatud kohtupraktika).

26     Kaubamärgi kirjeldusvõimet tuleb hinnata esiteks nende kaupade ja teenuste suhtes, mille jaoks registreerimist on taotletud, ja teiseks seoses sellega, kuidas kaubamärki tajub selle sihtgrupp, mis koosneb nende kaupade ja teenuste tarbijatest (vt eespool viidatud kohtuotsus Quick, punkt 29 ja osutatud kohtupraktika).

27     Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud otsuse punktis 1 loetletud kaubad, millele kaubamärgi registreerimist taotleti, laiatarbekaubad, mis on suunatud kõigile tarbijatele. Niisiis peab sihtgrupina käsitlema piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikku ja hoolsat keskmist tarbijat. Samas tuleb arvesse võtta, et kuna sõnamärk QUICK-GRIP koosneb ingliskeelsetest sõnadest, siis sihtgrupp, kelle suhtes absoluutset keeldumispõhjust peab hindama, moodustub keskmistest inglise keelt valdavatest ühenduse tarbijatest (Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 26; Esimese Astme Kohtu 15. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-295/01: Nordmilch v. Siseturu Ühtlustamise Amet (OLDENBURGER), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 35, ja eespool viidatud kohtuotsus Quick, punkt 30).

28     Neil asjaoludel tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamise raames hindama, kas asjaomane sihtgrupp tajub piisavalt otseselt ja täpselt seost sõnamärgi QUICK-GRIP ja nende kaupade vahel, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti.

29     Siinkohal tuleb täheldada, et sõnamärk QUICK-GRIP koosneb omadussõnast (quick) ja nimisõnast (grip), mida ühendab sidekriips. Märk ei tundu oma struktuurilt ebatavaline. See ei eira inglise keele grammatika reegleid, vaid on oma ülesehituselt nendega kooskõlas. Asjaomane tarbija ei saa seda niisiis tajuda ebatavalisena (Esimese Astme Kohtu 26. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑222/02: HERON Robotunits v. Siseturu Ühtlustamise Amet (ROBOTUNITS), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 39).

30     Mis puudutab sõnamärgi QUICK-GRIP tähendust ja selle seost asjaomaste kaupadega, siis on apellatsioonikoda esiteks vaidlustatud otsuse punktis 11 leidnud, et nimetatud sõnamärk on moodustatud kahest omavahel sidekriipsuga ühendatud ingliskeelsest sõnast „quick” ja „grip”, millest esimene tähendab „kiiresti toimiv või toimimisvõimeline; lihtsalt ja kiiresti kasutuselevõetav” ja teine „hoidu või vastupidavat kinnitust; mistahes vahendit, mis hoiab kinni hõõrdumise kaudu”. Lisaks sellele leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 13, et nende kahe sõna ühend annab kõnealuste kaupade olemuse ja otstarbe kohta selget ja otsest teavet, et sõna „quick” lisamine ei muuda sõna „grip” vähem kirjeldavaks ning et, vastupidi, sõna „quick” pigem annab sõnamärgile ülistava tähenduse, kuna kinnitamine (grip) toimub lihtsalt ja kiiresti. Apellatsioonikoja arvates „ei saa eitada, et nende kahe sõna ühendil on üldises plaanis ilmne ja üheselt mõistetav tähendus, mis selgelt osundab asjaomaste kaupade olemusele ja otstarbele”.

31     Hinnates neid kaupu, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, on apellatsioonikoja seisukoht sõnamärgi tähenduse osas ilmselt õige. Kõnealune kaubamärk võimaldab asjaomasel tarbijaskonnal viivitamatult ja täiendava kaalumiseta hoomata, et kinnitid ja teised asjaomased kaubad kinnitavad lihtsalt ja kiiresti. Seega sõnade „quick” ja „grip” kasutamine ei nõua tarbijalt ei kujutlusvõimet ega taiplikkust.

32     Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kaubamärgil QUICK-GRIP võib olla enam kui üks tähendus või et kiirus ei olnud kõnealuste kaupade puhul soovitav omadus. Tegelikult tuleb kohtupraktika kohaselt sõnamärgi registreerimisest määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel keelduda, juhul kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest, nagu käesolevas asjas, tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (eespool viidatud otsus kohtuasjas Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, punkt 32, ja Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-355/00: DaimlerCrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELE AID), EKL 2002, lk II‑1939, punkt 30).

33     Eeltoodust järeldub, et sõnamärgi QUICK-GRIP ja kaupade vahel, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud keelu kohaldamiseks piisavalt tihe seos.

34     Apellatsioonikoda on põhjendatult järeldanud, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes on sõnamärk QUICK-GRIP kõnealuste kaupade olemust ja otstarvet kirjeldav ning seetõttu ei saa seda ühenduse kaubamärgina registreerida.

35     Määruse nr 40/94 artikli 7 lõikest 1 tulenevalt piisab märgi ühenduse kaubamärgina registreerimisest keeldumiseks kasvõi ühe absoluutse keeldumispõhjuse kohaldatavusest (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-104/00 P: DKV v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I‑7561, punkt 29, ja eespool viidatud otsus kohtuasjas Quick, punkt 37).

36     Sellest tulenevalt ei ole kohtul vaja teha otsust teise väite osas, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele (eespool viidatud otsus kohtuasjas Giroform, punkt 31).

37     Arvestades eeltoodud kaalutlusi jätab kohus hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

 Kohtukulud

38     Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb temalt välja mõista ühtlustamisameti kohtukulud vastavalt viimatinimetatu nõudele.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)

on andnud määruse:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja hagejalt.

27. mail 2004 Luxembourgis.

* Kohtumenetluse keel: inglise.