Kohtuasi T-291/03

Consorzio per la tutela del formaggio Grana Padano

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Ühenduse kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Ühenduse sõnamärk GRANA BIRAGHI — Päritolunimetuse „grana padano” kaitse — Nimetus, mis ei ole muutunud üldnimetuseks — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 142 — Määrus (EMÜ) nr 2081/92”

Esimese Astme Kohtu otsus (neljas koda), 12. september 2007   II - 3086

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Ühenduste kohtusse esitatud hagi – Ühtlustamisameti roll menetluses

   (Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 133 lõige 2)

2. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Kaubamärk, mille registreerimisel on rikutud põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitlevaid õigusnorme

   (Nõukogu määrus nr 2081/92, artiklid 13 ja 14, ja määrus nr 40/94, artikkel 142)

3. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Kaubamärk, mille registreerimisel on rikutud põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitlevaid õigusnorme

   (Nõukogu määrus nr 2081/92, artiklid 13 ja 14, ja määrus nr 40/94, artikkel 142)

4. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse – Määrus nr 2081/92

   (Nõukogu määrus nr 2081/92, artikkel 3, artikli 13 lõike 1 teine lõik)

5. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Kaubamärk, mille registreerimisel on rikutud põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitlevaid õigusnorme

   (Nõukogu määrus nr 2081/92, artiklid 13 ja 14, ja määrus nr 40/94, artikkel 142)

1.  Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) apellatsioonikoja otsuse vaidlustamise korral võib ühtlustamisamet ühenduse kaubamärke puudutava kohtuvaidluse sisu muutmata paluda omal valikul ühe või teise poole nõuded rahuldada ja esitada argumente selle poole väidete toetuseks. Seevastu ei või ta esitada iseseisvaid tühistamisnõudeid ega tühistamisväiteid, mida teised pooled ei ole esitanud.

   (vt punkt 22)

2.  Määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artiklist 142 ja määruse nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artiklist 14 tuleneb, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) on kohustatud kohaldama määrust nr 40/94 viisil, mis ei kahjusta määrusega nr 2081/92 tagatud kaitstud päritolunimetuste kaitset.

   Seetõttu peab ühtlustamisamet keelduma kõigi kaubamärkide registreerimisest, mis vastavad mõnele määruse nr 2081/92 artiklis 13 osutatud olukorrale, ja juhul kui kaubamärk on juba registreeritud, selle tühistama.

   (vt punktid 53–56)

3.  Kui kaitstud päritolunimetus koosneb mitmest elemendist, millest üks on põllumajandustoote või toiduaine üldnimetus, siis selle üldnimetuse kasutamist registreeritud kaubamärgis tuleb pidada määruse nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 13 esimese lõigu punktidega a ja b kooskõlas olevaks ja sellise kaubamärgi tühistamistaotlus, mis põhineb päritolunimetusel, tuleb tagasi lükata.

   Määrusega nr 2081/92 kasutusele võetud ühenduse geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise süsteemi kohaselt peab küsimustele nimetuse erinevatele osadele omistatava kaitse kohta ja eelkõige küsimusele, kas tegemist on üldnimetuse või koostisosaga, mis on kaitstud selle määruse artiklis 13 nimetatud tegevuste eest, andma hinnangu asjaomase faktilise olukorra üksikasjaliku analüüsi põhjal.

   Ühenduse kaubamärgi tühistamismenetluses, mis põhineb kaitstud päritolunimetusel, on ühtlustamisametil õigus seda laadi analüüs läbi viia ja vajadusel on tal ka õigus keelduda kaitsmast kaitstud päritolunimetuse üht osa. Kuna ei ole tegemist kaitstud päritolunimetuse kui sellise tühistamisega, annab asjaolu, et määruse nr 2081/92 artikli 13 lõike 1 teine lõik välistab kaitstud päritolunimetuses sisalduvate üldnimetuste kaitse, ühtlustamisametile õiguse kontrollida seda, kas käsitletav nimetus kujutab endast ka tegelikult põllumajandustoote või toiduaine üldnimetust.

   (vt punktid 58–60)

4.  Olles kõigepealt fikseerinud, et nimetusi, mis on muutunud üldnimetuseks, ei või registreerida, näeb määruse nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikkel 3 ette, et selle üle otsustamisel, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki tegureid, eelkõige olukorda liikmesriigis, kust nimetus pärineb, samuti tarbimispiirkondades ja teistes liikmesriikides ning asjakohaseid riigi või ühenduse õigusakte.

   Samu kriteeriume tuleb rakendada määruse nr 2081/92 artikli 13 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel. Tegelikult on kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 teises lõigus esitatud mõiste „nimetus, mis on muutunud üldnimetuseks” kohaldatav ka nimetuste puhul, mis on alati olnud üldnimetused.

   (vt punktid 63 ja 64)

5.  Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetluses, mis põhineb kaitstud päritolunimetusel, ei või Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), ilma et ta oleks üksikasjalikult uurinud kõiki tegureid mis võivad mõjutada seda, kas tegemist on üldnimetusega, otsustada, et asjaomases kaitstud päritolunimetuses sisalduv nimetus on üldnimetus ja seda sisaldava kaubamärgi registreerimine ei kahjusta kaitstud päritolunimetust määruse nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses.

   Selle jaoks nõutava üksikasjaliku analüüsi läbiviimist võimaldavateks tõenditeks õigusliku, majandusliku, tehnilise, ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse korralduse kohta on eelkõige asjakohased siseriiklikud ja ühenduse õigusaktid, k.a nende kujunemislugu; see, kuidas keskmine tarbija asjaomast väidetavat üldnimetust tajub, k.a asjaolu, et nimetuse üldtuntus jääb seotuks traditsioonilise, teatavas piirkonnas valmistatud juustuga selle asjaolu tõttu, et seda nimetust ei kasutata üldiselt teistes selle liikmesriigi või Euroopa Liidu piirkondades; asjaolu, et üht toodet on õiguspäraselt turustatud asjaomase nimetuse all selle nimetuse päritolumaal isegi siis, kui selle traditsioonilisi tootmismeetodeid ei ole järgitud; asjaolu, et selline toimimisviis on läbi aegade kasutusel olnud; asjaomast nimetust kandvate ja traditsioonilisi meetodeid arvestamata valmistatud toodete hulk võrreldes traditsioonilisi meetodeid järgides valmistatud toodete hulgaga; asjaomast nimetust kandvate ja traditsioonilisi meetodeid arvestamata valmistatud toodete turuosa võrreldes traditsioonilisi meetodeid järgides valmistatud toodete turuosaga; asjaolu, et traditsioonilisi meetodeid arvestamata valmistatud tooteid pakutakse müügiks viisil, mis viitab traditsioonilisel viisil valmistatud toodete valmistamiskohale; asjaomase nimetuse kaitse rahvusvaheliste kokkulepete alusel ja nende liikmesriikide arv, kelle puhul on võimalik, et nad väidavad, et käsitletav nimetus on üldnimetus.

   Lisaks ei ole ka hindamisel, kas nimetus on üldnimetus, välistatud võimalus võtta arvesse tarbijauuringut selle kohta, kuidas tarbijad tajuvad asjaomast nimetust, või võimalus võtta arvesse selle komitee arvamust, mis asutati otsusega 93/53/EMÜ, millega asutatakse päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja eripärasertifikaatide teaduskomitee, ja mis hiljem asendati päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste teadusekspertide rühmaga otsuse 2007/71/EÜ alusel. Selle kõrgetasemelistest õiguse ja põllumajanduse asjatundjatest koosneva komitee ülesandeks on hinnata eelõige seda, kas nimetus on üldnimetus.

   Lõpuks on võimalik arvestada ka teiste asjaoludega, nimelt üldnimetuse mõiste määratlemisega Codex alimentarius’es ja väidetava üldnimetuse kaitset käsitlevate rahvusvaheliste kahepoolsete kokkulepetega.

   (vt punktid 65–67, 88 ja 89)