ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
10. november 2004
Kohtuasi T-165/03
Eduard Vonier
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud ─ Konkurss ─ Reservnimekirja mittekandmine ─ Riiklik seminar ─ Konkursikomisjoni koosseis ─ Suulised katsed ─ Eraelu ─ Keeleoskus
Täielik tekst saksa keeles II - 0000
Ese: Hagi, mille esemeks on esiteks nõue tühistada konkursi KOM/A/6/01 komisjoni 30. juuli 2002. aasta otsus, millega otsustati hagejat välissuhete valdkonna administraatorite reservnimekirja mitte kanda, ning teiseks väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõue.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud ─ Konkurss ─ Konkursikomisjon ─ Koosseis ─ Esimehe asendamine ─ Tingimused ─ Eiramine ─ Tagajärjed
(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 3)
2. Ametnikud ─ Konkurss ─ Konkursikomisjon ─ Koosseis ─ Piisav stabiilsus kandidaatide ühtse hindamise tagamiseks ─ Puudumine ─ Oluliste menetlusnormide rikkumine ─ Tagajärjed
(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 3)
3. Ametnikud ─ Konkurss ─ Kvalifikatsioonil ja katsetel põhinev konkurss ─ Katsete sisu ─ Kohtulik kontroll ─ Piirid
4. Ühenduse õigus ─ Põhimõtted ─ Põhiõigused ─ Era- ja perekonnaelu austamine ─ Üldiste huvidega õigustatud piirangud põhiõiguste teostamisele
5. Menetlus ─ Hagiavaldus ─ Vorminõuded ─ Hagi eseme määratlemine ─ Ülevaade fakti- ja õigusväidetest ─ Hagi, milles taotletakse ühenduse institutsiooni poolt tekitatud kahju hüvitamist
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikl 44 lõike 1 punkt c)
6. Ametnikud ─ Institutsioonide lepinguväline vastutus ─ Tingimused ─ Õigusvastasus ─ Kahju ─ Põhjuslik seos ─ Kumulatiivsed tingimused
1. Konkursikomisjoni aseesimees saab tegutseda esimehe ülesannetes ainult juhul, kui ilmneb, et esimehel ei ole administratsiooni tahtest sõltumatutel asjaoludel võimalik oma ülesandeid täita.
Selle reegli rikkumine, välja arvatud kui on tegemist oluliste menetlusnormide rikkumisega, ei too siiski kaasa konkursikomisjoni otsuste õigusvastasust, kui sellega ei rikuta kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige juhul, kui konkursi, millel on palju osalejaid ja mille tulemusena tuleb koostada kahe erineva valdkonna reservnimekirjad, komisjon jaguneb suuliste katsete jaoks kaheks koosseisuks, millest esimene intervjueerib ühe ja teine teise valdkonna kandidaate.
(vt punktid 37, 38, 40 ja 41)
Viited: 17. märts 1994, kohtuasi T-44/91: Smets v. komisjon (EKL AT 1994, lk I-A-97 ja II-319, punkt 58); 7. veebruar 2002, kohtuasi T-193/00: Félix v. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-23 ja II-101, punkt 37).
2. Tagamaks, et konkursikomisjoni poolt suulistel katsetel kandidaatidele antud hinded oleksid antud võrdsetel ja objektiivsetel tingimustel, peab konkursikomisjoni koosseis olema võimalikult stabiilne, nii et hindamise kriteeriumid oleksid ühtsed ja neid kohaldatakse järjepidevalt.
Arvestades võrdse kohtlemise põhimõtte tähtsust töölevõtmise menetluses, võib konkursikomisjoni koosseisu stabiilsuse rikkumise kvalifitseerida oluliste menetlusnormide rikkumisena. Seetõttu tuleb sellise puudusega tehtud otsus tühistada, ilma et asjaomane isik peaks tõendama selle negatiivset mõju tema subjektiivsetele õigustele või tõendama, et konkursi tulemus oleks olnud teine, kui kõnealuseid olulisi menetlusnorme oleks järgitud.
(vt punkt 39)
Viited: 23. märts 2000, kohtuasi T-95/98: Gogos v. komisjon (EKL AT 2000, lk I-A-51 ja II-219, punkt 41); eespool viidatud kohtuotsus Félix v. komisjon (punkt 37).
3. Esimese Astme Kohus ei hinda konkursi katsete täpset sisu, välja arvatud juhul, kui see tuleneb konkursiteadaandest või kui see ei vasta konkursi eesmärgile.
(vt punkt 51)
Viited: 20. jaanuar 2004, kohtuasi T-195/02: Briganti v. komisjon (EKL AT 2004, lk I-A-1 ja II-1, punkt 50).
4. Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigus sellele, et austataks isiku era- ja perekonnaelu, on lahutamatu osa õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimise tagab Euroopa Kohus. Siiski ei ole tegemist absoluutse eelisõigusega. Sellele võib seada piiranguid tingimusel, et need vastavad tegelikult ühenduste poolt taotletava üldise huvi eesmärkidele ja ei kujuta endast seda eesmärki silmas pidades ülemäärast ja talumatut sekkumist, mis kahjustaks nii tagatud õiguse olemust.
(vt punkt 56)
Viited: 5. oktoober 1994, kohtuasi C-404/92 P: X v. komisjon (EKL 1994, lk I-4737, punkt 18); 15. mai 1997, kohtuasi T-273/94: N v. komisjon (EKL AT 1997, lk I-A-97 ja II-289, punkt 73).
5. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõigu ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Need asjaolud peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et võimaldada kostjal ette valmistada oma kaitset ja Esimese Astme Kohtul otsustada hagi üle ja vajaduse korral ilma muu toetava informatsioonita. Seetõttu peavad selleks, et hagiavaldus oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud tulenema vähemalt kokkuvõtlikult, ent järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist.
Nende tingimuste rahuldamiseks peab ühenduse institutsiooni poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist taotlev hagi sisaldama andmeid, mis võimaldaksid määratleda hageja poolt institutsioonile etteheidetavat käitumist, põhjuseid, mille alusel hageja arvates esineb põhjuslik seos selle käitumise ja väidetavalt talle tekkinud kahju vahel, ning selle kahju olemust ja ulatust.
(vt punktid 74 ja 75)
Viited: 29. jaanuar 1998, kohtuasi T-157/96: Affatato v. komisjon (EKL AT 1998, lk I-A-41 ja II-97, punktid 44 ja 45).
6. Kuna ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimine eeldab kõigi tingimuste täitmist, mis puudutavad ühenduse institutsioonidele etteheidetava käitumise õigusvastasust, tegeliku kahju olemasolu ning põhjusliku seose olemasolu institutsiooni käitumise ja väidetava kahju vahel, siis piisab sellest, kui üks neist tingimustest ei ole täidetud selleks, et kahju hüvitamise hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja uurida selle vastutuse muid tingimusi.
(vt punkt 78)
Viited: 14. oktoober 1999, kohtuasi C-104/97 P: Atlanta v. Euroopa Ühendus (EKL 1999, lk I-6983, punkt 65).