Kohtuasi C-507/03

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Iirimaa

„Riigihange — EÜ artiklid 43 ja 49 — Direktiiv 92/50/EMÜ — Riigihankelepingu sõlmimine Iirimaa postiteenistusega An Post eelnevalt hanketeadet avaldamata — Läbipaistvus — Kindel piiriülene huvi”

Kohtujurist C. Stix-Hackli ettepanek, esitatud 14. septembril 2006   I ‐ 9780

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 13. november 2007   I ‐ 9797

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlus – Direktiiv 92/50 – Lepingute sõlmimine

   (EÜ artiklid 43 ja 49; nõukogu direktiiv 92/50)

2. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Kohustuste rikkumise tõendamine – Komisjoni tõendamiskoormis

   (EÜ artikkel 226)

1.  Ühenduse seadusandja lähtus direktiivi 92/50, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, I B lisaga hõlmatud teenuste puhul – välja arvatud hiljem lisatud hinnang, millele viitab direktiivi artikkel 43 – eeldusest, et nende teenuste riigihankelepingud ei tekita oma erilise olemuse tõttu a priori piiriülest huvi, mis võiks õigustada nende sõlmimiseks sellise riigihankemenetluse korraldamist, mis võimaldaks teiste liikmesriikide ettevõtjatel tutvuda hanketeatega ja esitada oma pakkumine. Seetõttu piirdub direktiiv 92/50 viidatud teenuste puhul ainult tagantjärele teate esitamise kohustusega.

   Siiski jääb riigihankemenetluste korraldamine allutatuks ühenduse õiguse alusnormidele ja eelkõige asutamislepinguga kinnistatud asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtetele. Sellest tuleneb, et ühenduse seadusandja kehtestatud I B lisaga hõlmatud teenuste riigihangete avalikustamise korda ei saa tõlgendada EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevate printsiipide kohaldamise takistusena juhul, kui sellised riigihanked tekitavad ikkagi kindlat ja otsest piiriülest huvi.

   Samuti niivõrd, kuivõrd I B lisaga hõlmatud teenuste riigihanked tekitavad niisugust huvi, rikutakse läbipaistvuse puudumise korral nende teenuste hankelepingu sõlmimisel ettevõtjaga, kes asub hankija asukoha liikmesriigis, võrdse kohtlemise põhimõtet teises liikmesriigis asuva ettevõtja kahjuks, kes võiks olla sellest hankest huvitatud. Kui selline ebavõrdne kohtlemine ei ole objektiivsete asjaoludega õigustatud ning jätab kõik teistes liikmesriikides asuvad ettevõtjad kõrvale ja toimib põhimõtteliselt nende kahjuks, kujutab see endast EÜ artiklitega 43 ja 49 keelatud kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel.

   (vt punktid 25 ja 26, 29–31)

2.  EÜ artikli 226 alusel algatatud liikmesriigi kohustuse rikkumise menetluses peab komisjon esitama Euroopa Kohtule vajalikud tõendid, mis võimaldaksid kohtul rikkumist tuvastada, tuginemata seejuures mis tahes oletustele.

   Kui komisjon väidab direktiivi 92/50, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, I B lisaga hõlmatud teenuste riigihankelepingute avalikustamise korda puudutava rikkumisega seoses, et rikutud on EÜ artikleid 43 ja 49, siis sõltumata sellest, kas käsitletav riigihange on seotud kõnealuse direktiivi I B lisaga hõlmatud teenustega, on komisjon kohustatud tõendama, et see riigihange pakkus kindlat huvi ettevõtjale, kelle asukoht on mõnes muus liikmesriigis kui hankija asukoha liikmesriik, ja et nimetatud ettevõtjal ei olnud juurdepääsu asjakohasele teabele enne hankelepingu sõlmimist, et teatada oma huvist selle riigihanke vastu. Sellest, et komisjon lihtsalt viitab kaebusele, mis esitati talle seoses käsitletava riigihankega, ei piisa tõendamiseks, et asjaomane riigihange äratab kindlat piiriülest huvi, ja selle alusel liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu järeldamiseks.

   (vt punktid 32–34)