Kohtuasi C-467/03

Ikegami Electronics (Europe) GmbH

versus

Oberfinanzdirektion Nürnberg

(Finanzgericht München’i eelotsusetaotlus)

Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Digitaalse salvestusseadme tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimine

Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 20. jaanuaril 2005 

Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 17. märts 2005 

Kohtuotsuse kokkuvõte

Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Seade, mis videovalve raames salvestab ja taasesitab signaale – Seade, mis tuleb koondnomenklatuuri grupi 84 5. märkuse punkti E tähenduses lugeda muud funktsiooni kui andmetöötlusfunktsioon täitvaks


Seade, mis videovalve eesmärgil salvestab kaameratest väljastatud signaale ja taasesitab need pärast kokkupakkimist kuvaril, täidab määruse nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva koondnomenklatuuri, mida on muudetud määrusega nr 2031/2001, grupi 84 5. märkuse punkti E tähenduses muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus.

(vt punkt 31 ja resolutiivosa)




EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)

17. märts 2005(*)

Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Digitaalse salvestusseadme tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimine

Kohtuasjas C-467/03,

mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Finanzgericht München’i (Saksamaa) 24. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. novembril 2003, menetluses

Ikegami Electronics (Europe) GmbH

versus

Oberfinanzdirektion Nürnberg, 

EUROOPA KOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts (ettekandja) ning kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues ja E. Levits,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: ametnik K. Sztranc,

arvestades kirjalikus menetluses ja 9. detsembri 2004. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–       Ikegami Electronics (Europe) GmbH, esindaja: Rechtsanwalt H. Nehm,

–       Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: J.-C. Schieferer,

olles 20. jaanuari 2005. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1       Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva koondnomenklatuuri (edaspidi „KN”), mida on muudetud komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001 (EÜT L 279, lk 1), grupi 84 5. märkuse punkti E tõlgendamist.

2       See taotlus esitati kohtuvaidluses äriühingu Ikegami Electronics (Europe) GmbH (edaspidi „Ikegami”) ja Oberfinanzidirektion’i vahel seoses Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt München’i (Müncheni tollitehnilise kontrolli ja õppe instituut) poolt väljastatud siduva tariifiinformatsiooniga digitaalsele salvestusseadmele.

 Õiguslik raamistik

3       Põhikohtuasja toimumise ajal kehtiv KN on määruse nr 2031/2001 I lisas. Selle lisa teises osas asuv XVI jaotis on pealkirjastatud „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.

4       Selles jaotises on kaks gruppi, grupp 84 pealkirjaga „Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad” ja grupp 85 pealkirjaga „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.

5       Selles grupis 84 on tariifirubriik 8471 pealkirjaga „arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks”.

6       Alamrubriigis 8471 50 on „digitaaltöötlusseadmed peale alamrubriigis 8471 41 või 8471 49 nimetatute, mis sisaldavad või ei sisalda ühes ja samas korpuses ühte või kahte järgmistest seadmetest: salvestusseade, sisendseade, väljundseade”. Alamrubriigis 8471 50 90 esinevad need tooted, mis ei ole mõeldud kasutamiseks tsiviilõhusõidukites. Määruse nr 2031/2001 kohaselt on need tooted tollimaksuvabad.

7       KN grupis 85 esineb rubriik 8521 pealkirjaga „Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit”. Alamrubriigis 8521 90 00 on tooted, mis ei ole magnetlindiga. Määruse nr 2031/2001 kohaselt on kokkuleppeline tollimaksumäär neile toodetele 14%.

8       KN XVI jaotise 4. märkuses on sätestatud, et „[k]ui masin, sealhulgas masinate kombinatsioon, koosneb eraldi (kas sõltumatutest või torustike, ülekandeseadmete, elektrikaablite või muude seadmete kaudu ühendatud) komponentidest, mis on mõeldud mõne grupi 84 või 85 rubriigis täpselt määratletud funktsiooni ühildatud täitmiseks, siis klassifitseeritakse masin tervikuna rubriiki, mis vastab sellele funktsioonile”.

9       KN grupi 84 5. märkus sisaldab järgmisi juhendeid:

„A.      Rubriigis 8471 tähistab termin  „arvutid”:

a)      digitaalarvuteid, mis on võimelised:

1)      säilitama tööprogrammi või tööprogramme ja vähemalt programmi täitmiseks vajalikku informatsiooni;

2)      olema vabalt programmeeritavad vastavalt kasutaja nõudmisele;

3)      sooritama kasutaja määratud aritmeetikatehteid ning

4)      täitma ilma inimese sekkumiseta töötlusprogrammi, olles võimelised töötsükli käigus vastu võetud loogiliste otsustustega modifitseerima töötlusprotsessi;

[…]

E.      Masinad, mis täidavad muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus ja mis sisaldavad arvutit või töötavad koos arvutiga, klassifitseeritakse nende funktsioonidesse vastavatesse rubriikidesse või selliste puudumisel jääkrubriikidesse.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

10     Ikegami taotles 6. detsembril 2001 Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt München’ilt siduvat tariifiinformatsiooni seadmele nimega „Digital Recorder SDR‑G 8000‑8”. Ta palus selle seadme klassifitseerimist KN alamrubriiki 8471 50 90.

11     Eelotsusetaotluse esitanud otsus kirjeldab seda seadet järgmiselt:

„Seade sisaldab lisaks klaviatuurile ja hiirele neljale videokaardile mõeldud analoog-digitaalkonverterit, millega võib ühendada kuni kaheksa telekaamerat, kaamera pildi juhtimise kontrollpulti, emaplaati koos protsessori ja kolme kõvaketta sahtliga, videomälu, modemikaarti, graafikakaarti, LAN-kaarti, helikaarti kõvaketast ja CD-RW seadet. Kõvakettale on eelnevalt installeeritud Windows ME operatsioonisüsteem, digitaalsalvestustarkvara ja CD-RW seadme tarkvara.”

12     Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt München väljastas 14. jaanuaril 2002  siduva tariifiinformatsiooni numbriga DE M/119/02‑1, milles seade klassifitseeriti KN alamrubriiki 8521 90 00.

13     Pärast tulemusteta jäänud kaebust esitas Ikegami selle siduva tariifiinformatsiooni kohta Finanzgericht München’isse kaebuse, leides, et seadet tuleb lugeda arvutiks, kuna nii selle üksikute osade kui ka töötamisviisi ainsaks eesmärgiks on andmetöötlus.

14     Finanzgericht München märgib eelotsusetaotluses, et asjaomane seade vastab arvutile esitatud tingimustele KN grupi 84 5. märkuse punkti A alapunkti a tähenduses ja et seda võib kasutada personaalarvutina, ent selle erivarustuse tõttu loetakse seda digitaalseks videosalvestiks ning seda turustatakse ja kasutatakse sellisena. Nimetatud kohus märgib, et see seade töötleb andmeid üksnes teataval otstarbel ehk videosignaalide salvestamiseks, kuvamiseks, talletamiseks või taasesitamiseks ning see on varustatud vaid selle otstarbe kohaselt. Ta lisab, et vajaliku tarkvara puudumine takistab selle seadme kasutamist muudeks otstarveteks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et see seadme spetsiifiline funktsioon võib endast kujutada KN grupi 84 5. märkuse tähenduses muud funktsiooni kui andmetöötlus.

15     Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht München menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas määruse (EÜ) nr 2031/2001 […], millega muudetakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 […] I lisa, I lisa redaktsiooni koondnomenklatuuri 5. märkuse punkti E tuleb tõlgendada nii, et videovalveseadmel, mis salvestab erinevate kaamerate signaale kokkupakitult kõvakettale, et neid kuvaril taasesitada, on muu funktsioon kui andmetöötlus?”

 Eelotsuse küsimus

16     Esitatud küsimusega soovib siseriiklik kohus sisuliselt teada, kas sellist digitaalset salvestusseadet, nagu põhikohtuasjas käsitlusel, tuleb KN-i grupi 84 5. märkuse punkti E tähenduses lugeda mingit muud funktsiooni täitvaks kui andmetöötlusfunktsioon.

17     Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb õiguskindluse ja kontrolli hõlbustamise huvides määrava tingimusena kaupade tariifsel klassifitseerimisel üldjoontes uurida nende objektiivseid omadusi ja tunnuseid, nagu seda on määratletud KN-i rubriigis. Komisjoni poolt kehtestatud KN-i selgitavad märkused, samuti Maailma Tolliorganisatsioonis kehtestatud märkused kaupade klassifitseerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS”) jaoks aitavad oluliselt kaasa erinevate tollirubriikide tõlgendamisele, kuigi neil puudub seaduse jõud (vt 4. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C-130/02: Krings, EKL 2004, lk 1-2121, punkt 28).

18     Käesolevas asjas on KN-i rubriigi 8471, kuhu Ikegami sõnul asjaomane seade kuulub, sõnastusega silmas peetud eelkõige arvuteid ja nende plokke. KN-i rubriik 8521, kuhu Saksamaa tolliameti arvates peaks seadme klassifitseerima, käsitleb eelkõige videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuuri.

19     KN-i grupi 84 5. märkuse punktist E tuleneb, et masinaid, mis täidavad muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus ja mis sisaldavad arvutit või töötavad koos arvutiga, klassifitseeritakse nende funktsioonidele vastavatesse rubriikidesse või selliste puudumisel jääkrubriikidesse.

20     Eelotsusetaotluses esineva kirjelduse kohaselt, mida Ikegami nii oma kirjalikes märkustes kui kohtuistungil täiendas, on põhikohtuasjas käsitlusel oleval seadmel lisaks arvuti tüüpilisele varustusele ka erivarustus väliste allikate poolt edastatud pildile või helile vastavate analoogsignaalide salvestamiseks, nende signaalide digitaalseks konverteerimiseks, nende kokkupakkimiseks ja taasesitamiseks kuvaril. Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et selle spetsiifilise varustuse tõttu turustati seadet kui digitaalset videosalvestajat; seda kinnitas Ikegami ka kohtuistungil esitatud märkustes.

21     Olgugi, et sellel seadmel on andmetöötlust võimaldav varustus, erineb see nii oma spetsiifiliselt videosignaalide salvestusfunktsioonilt kui ka viisilt, kuidas seda turustatakse ja avalikkusele esitletakse (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 30. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-243/01: Sony Computer Entertainment Europe v. komisjon, EKL 2003, lk II-4189, punkt 112), üksnes andmetöötlusfunktsiooniga arvutist.

22     Isegi kui Ikegami väidete kohaselt ei ole selle seadmega võimalik samaaegne heli ja pildi salvestamine ega liikuvate piltide salvestamine ja taasesitamine, ei takista veel see asjaolu, juhul kui see on tõsi, et see nii heli kui pildi salvestamise ja taasesitamise võimalusega seade täidaks arvuti funktsioonidest kaugemale minevaid funktsioone.

23     Tuleb veel täpsustada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib toote kasutusotstarve klassifikatsiooni seisukohalt osutuda objektiivseks tingimuseks niivõrd, kuivõrd see on kõnealusele tootele omane ning seda omaseks olemist saab hinnata toote objektiivsete omaduste ja tunnuste kaudu (5. aprilli 2001. aasta otsus kohtuasjas C-201/99: Deutche Nichimen, EKL 2001, lk I‑2701, punkt 20 ja eespool viidatud kohtuotsus Krings, punkt 30).

24     Käesolevas asjas ilmneb eelotsusetaotluses esinevast kirjeldusest, et asjaomase seadme objektiivseteks omadusteks on võimalus ühendada seda telekaameratega videovalve teostamiseks. Nagu tuleneb eelotsusetaotlusest ning Ikegami kohtuistungil antud selgitustest, on sellel seadmel kontrollpult, millega saab muuta pildi suurust ning sellega ühendatud kaamerate suunda. Kohtuistungil rõhutas Ikegami samuti, et selle seadmega seotud turundustegevus on suunatud hoonete valvega tegelevatele isikutele.

25     Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab samuti, et peale automaatse andmetöötluse, mida seadme põhivarustus võimaldab, saab seda seadet sellisena ilma sobiva tarkvarata kasutada üksnes pildi ja heli salvestamiseks ning taasesitamiseks videovalve raames.

26     See eripärane otstarve, mis on omane seadme osade objektiivsetele omadustele, kinnitab analüüsi, et seadme spetsiifiline funktsioon ei ole andmetöötlus.

27     Oma argumentide toetuseks viitab Ikegami põhikohtuasja asjaolude ajal kehtinud versioonis KN-i XVI jaotise 4. märkusega seotud HS selgitavatele märkustele järgnevale märkusele.

28     See märkus on sõnastatud järgmiselt:

„Tuleb märkida, et koostisosadele, mis ei vasta XVI jaotise 4. märkuses kehtestatud tingimustele, kohaldatakse oma korda. See on eelkõige kohalike videovalvesüsteemide puhul, mis koosnevad erinevast arvust telekaameratest ja videomonitoridest, mis on koaksiaalkaablitega ühendatud süsteemi kontrollseadmega, lülititest, audio/retseptor-tabelitest ja võimalikult ka arvutitest (andmete salvestamiseks) ja/või magnetoskoobist (piltide salvestamiseks).”

29     Ikegami väidab, et seda märkust silmas pidades tuleb põhikohtuasjas käsitletud seadet lugeda andmetöötlusseadmeks, mis küll telekaameratega ühendades võib kujutada endast videovalvesüsteemi, ent mida tuleb tariifselt erinevalt klassifitseerida.

30     Sellegipoolest kinnitab käesoleva otsuse punktis 28 esitatud märkus, eristades selgelt ühest küljest andmete salvestamiseks mõeldud arvuteid („saving data”) ja teisest küljest pildi salvestamiseks mõeldud seadmeid („video recorders”), et sellist seadet, nagu põhikohtuasjas käsitlusel, millel on pildi ja heli digitaalse salvestamise funktsioon, tuleb lugeda arvuti funktsioonist kaugemale minevat spetsiifilist funktsiooni täitvaks.

31     Arvestades kõike eelnevat, tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et seade, mis videovalve eesmärgil salvestab kaameratest väljastatud signaale ja taasesitab need pärast kokku pakkimist kuvaril, täidab KN grupi 84 5. märkuse punkti E tähenduses muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus.

 Kohtukulud

32     Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtuvalt Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

Seade, mis videovalve eesmärgil salvestab kaameratest väljastatud signaale ja taasesitab need pärast kokku pakkimist kuvaril, täidab nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva koondnomenklatuuri, mida on muudetud komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001, grupi 84 5. märkuse punkti E tähenduses muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus.

Allkirjad


* Kohtumenetluse keel: saksa.