1. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtusse pöördumine — Liikmesriigi kohus EÜ artikli 234 tähenduses — Mõiste — Saksamaa kohus, kelle menetluses on asi, mille on algatanud ametnikust notar oma otsese tööandja korraldusel — Hõlmamine
(EÜ artikkel 234)
2. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Piirid — Üldised või hüpoteetilised küsimused — Euroopa Kohtu poolt tema enda pädevuse kontrollimine — Hüpoteetiline õiguslik raamistik — Kavandatud, kuid veel vastu võtmata õigusnormide muudatus
(EÜ artikkel 234)
3. Maksusätted — Õigusaktide ühtlustamine — Kapitali koondumise kaudne maksustamine — Maksustamine direktiivi 69/335 tähenduses — Mõiste — Ametnikust notari poolt tasu võtmine seoses selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluva tehinguga, mis läheb liikmesriigi riigieelarvesse — Hõlmamine — Notarid, kes ei ole ainult ametnikud ja kes on ise võlausaldajad — Asjassepuutumatud asjaolud
(Nõukogu direktiiv 69/335)
1. EÜ artiklist 234 tuleneb, et siseriiklikel kohtutel on õigus Euroopa Kohtu poole pöörduda üksnes juhul, kui nendes kohtutes on vaidlus pooleli ja kui neid kohtuid on palutud langetada otsus menetluses, mille lõpptulemuseks on kohtuotsus.
See õigus on liikmesriigi kohtul, kelle menetluses on asi, mille on algatanud ametnikust notar oma otsese tööandja korraldusel, kohaldades seadust vabatahtliku kohtualluvuse lõivude kohta, kus hagi esemeks on tehingu notariaalse tõestamise eest võetava tasu suurus, kui selles menetluses on ära kuulatud kõik huvitatud pooled, kui vastuvõetava otsusega antakse vaidlusele lahend ja kui selle otsuse täitmist võib nõuda nii arve võlausaldaja kui ka võlgnik ning see lahend jõustub kõigi huvitatud isikute suhtes juhul, kui ükski neist ei esita otsuse peale apellatsioonkaebust.
(vt punktid 25 ja 26)
2. EÜ artiklis 234 sätestatud menetlus on Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostöö vahend, mille abil esimene varustab teisi ühenduse õiguse tõlgendustega, mida nad vajavad nende pädevuses olevate vaidluste lahendamisel. Selle koostöö raames on vaid asja menetleva ja tehtava lahendi eest vastutava siseriikliku kohtu pädevuses kohtuasja eripärasid arvestades hinnata, kas kohtuotsuse tegemiseks on eelotsust vaja ja kas Euroopa Kohtule esitatud küsimustel on kohtuasja suhtes tähtsust. Järelikult kui eelotsuse küsimused on esitatud ühenduse õiguse tõlgendamise kohta, peab Euroopa Kohus neile vastama.
Samas erandlikel asjaoludel kontrollib Euroopa Kohus omaenda pädevuse kindlakstegemiseks asjaolusid, mille alusel siseriiklik kohus talle taotluse esitas. Siseriikliku kohtu esitatud taotluse läbivaatamata jätmine on võimalik üksnes siis, kui on ilmselge, et taotletud ühenduse õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja asjaoludega või esemega, kui küsimus on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohus ei ole teadlik faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, mille põhjal saaks talle esitatud küsimustele asjakohaselt vastata. Koostöö, mis eelotsusemenetluses on esmatähtis, tähendab nimelt seda, et siseriiklik kohus arvestab Euroopa Kohtule usaldatud ülesandega, mis seisneb liikmesriikide õigusemõistmisele kaasaaitamises, mitte üldistele või hüpoteetilistele küsimustele nõuandvate arvamuste koostamises.
Eelotsuse küsimus on hüpoteetiline, kui selles palutakse tuvastada, kas ühenduse õigusnormidega on kooskõlas siseriiklik õiguslik raamistik, mida kirjeldatakse siseriiklike õigusnormide muudatuste kaudu, mis on küll kavas, kuid mida ei ole veel vastu võetud.
(vt punktid 30–34)
3. Direktiivi 69/335 kapitali koondumise kaudse maksustamise kohta tuleb tõlgendada selliselt, et ametnikust notari poolt tasu võtmine selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluva tehinguga seotud dokumendi notariaalse tõestamise eest on käsitletav maksustamisena selle direktiivi mõttes, kui kohaldatavate siseriiklike õigusnormide kohaselt on ametnikest notarid kohustatud maksma osa nimetatud tasust ametiasutusele, kes kasutab seda oma ülesannetega kaasnevate kulude katmiseks, isegi kui notari ülesandeid ei täida ainult ametnikest notarid ja notarid on ise notari tasu suhtes võlausaldajad.
(vt punkt 45 ja resolutiivosa)