KOHTUJURISTI ETTEPANEK
M. POIARES MADURO
esitatud 15. juulil 2004(1)
Kohtuasi C-124/03
1. Artrada (Freezone) N.V.
2. Videmecum B.V.
3. Jac. Meisner Internationaal Expeditiebedrijf B.V.
versus
Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees
(College van Beroep voor het bedrijfsleven’i (Madalmaad) eelotsusetaotlus)
Direktiivi 92/46/EMÜ artikli 2 punktide 2 ja 4 ning artikli 22 tõlgendamine – Toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad – Mõisted „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim” ja „piimapõhised tooted” – Hollandi Antillidelt imporditud segu, mis koosneb suhkrust, kakaost ja lõssipulbrist ja mida kasutatakse šokolaadipiima valmistamiseks
1. Šokolaadipiima valmistamiseks kasutatavast suhkrust, kakaost ja lõssipulbrist koosneva segu partii Euroopa Ühendusse importimist keelava otsusega seonduva kohtuvaidluse raames esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven (kaubandus- ja tööstusasjade halduskohus) neli eelotsuse küsimust seoses nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/46/EMÜ, millega sätestatakse toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad.(2) Nimetatud küsimused puudutavad direktiivi kohaldamisala määratlevate mõistete „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim” ja „piimapõhised tooted” tõlgendamist.
I. Õiguslik raamistik
A. Ühenduse õigusnormid
2. Direktiivi 92/46 artikli 1 lõike 1 kohaselt sätestatakse sellega „inimtoiduks mõeldud toorpiima, kuumtöödeldud piima, piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatava piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad.”
3. Direktiivi 92/46 artikli 2 punkti 2 kohaselt kasutatakse selles järgmisi mõisteid: „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim – kas töötlemiseks ettenähtud toorpiim või toorpiimast saadud vedel või külmutatud piim, mis on või ei ole läbinud lubatud füüsilist töötlemist nagu kuumutamine või termiseerimine või mille koostist on muudetud, tingimusel et kõnealused muudatused piirduvad naturaalpiima komponentide lisamise ja/või eemaldamisega.” Selle sätte punktis 4 määratletakse „piimapõhised tooted” kui „tooted, mis on saadud üksnes piimast, võttes arvesse, et võib lisada nende tootmiseks vajalikke aineid tingimusel, et kõnealuseid aineid ei kasutata piima ühegi koostisosa asendamiseks, ning kombineeritud piimatooted, s.o tooted, mille ükski osa ei asenda ega ole mõeldud asendama ühtki piima koostisosa ning milles piim või piimatoode on kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline.”
4. Direktiivi 92/46 importi kolmandatest riikidest käsitleva III peatüki artikkel 22 sätestab, et „[t]ingimused, mida kohaldatakse käesoleva direktiiviga hõlmatud toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete impordi suhtes kolmandatest riikidest, peavad olema vähemalt samaväärsed kui II peatükis sätestatud tingimused ühenduse toodangu puhul.” Selle sätte ühtseks kohaldamiseks näeb direktiiv ette, et ühendusse importimiseks peavad piim või piimapõhised tooted „pärinema kolmandast riigist, mis on vastavalt lõike 3 punktile a koostatud nimekirjas” ja „neile peab olema lisatud terviseohutuse sertifikaat, mis vastab artiklis 31 sätestatud korras koostatud näidisele ning millele on alla kirjutanud ekspordimaa pädev asutus ning mis tõendab, et piim või piimapõhised tooted vastavad II peatüki nõuetele või mis tahes täiendavatele tingimustele või pakuvad lõikes 3 osutatud tagatistega samaväärseid tagatisi ning pärinevad ettevõtetest, mis pakuvad lisas B sätestatud tagatisi” (artikli 23 lõike 2 punktid a ja b).(3)
5. Lõpetuseks, nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivis 97/78/EÜ sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted.(4)
B. Siseriiklikud õigusnormid
6. Direktiiv 92/46 võeti Madalmaade õiguskorda üle Warenwetbesluit Zuivel’iga (määrus piimatoodete kohta),(5) mille artikkel 4 näeb ette, et piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatava piima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete valmistamine, töötlemine ja turuleviimine peab toimuma tervishoiueeskirju järgides.
7. Warenwetregeling Zuivelbereiding’i(6) (piimatoodete valmistamise eeskirjad) artikkel 16 sätestab, et Madalmaadesse importimiseks peavad piim ja piimapõhised tooted pärinema kolmandast riigist, mis on otsusega 95/340 kehtestatud nimekirjas ja neile peab olema lisatud otsusega 95/343 kehtestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat.
8. Warenwetregeling Veterinaire controles’i (derde landen) (määrus kolmandatest riikidest pärinevate toodete veterinaarkontrolli kohta) artikli 4 kohaselt on direktiivis 97/78 ettenähtud kontrollimiseks pädev asutus Rijkdienst voor de keurig van Vee en Vlees (kariloomade ja loomaliha järelevalveasutus). Lõpetuseks, Warenwetbesluit Invoer levensmiddelen uit derde landen (määrus toiduainete importimise kohta kolmandatest riikidest)(7) kohaldub toiduainetele ja jookidele, mis pärinevad sellistest kolmandatest riikidest, mida ühenduse õigusnormid ei käsitle. Selliseid kaupu võib Madalmaadesse importida vaid siis, kui nad on tervishoiu seisukohast inimtoiduks kõlblikud.
C. Asjaolud, menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimused
9. Põhikohtuasjas toimub vaidlus äriühingute Artrada (Freezone) N.V. (edaspidi „Artrada”), Videmecum B.V. ja Jac. Meisner Internationaal Expeditiebedrijf B.V. ning Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees’i vahel.
10. Artrada omab Arubal asuvat vabrikut, mis valmistab muu hulgas suhkrust, lõssipulbrist ja kakaost koosnevat segu. Videmecum B.V. on 100% Artradale kuuluv tütarettevõtja, kes tegeleb Artrada toodete transpordiga. Tollimaakler Jac. Meisner Internationaal Expeditiebedrijf B.V. koostab Videmecum B.V. nimel nimetatud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsioone Euroopa Ühenduses.
11. 26. jaanuaril 2001 esitas Jac. Meisner Internationaal Expeditiebedrijf B.V. kaks Aruba päritolu kauba impordideklaratsiooni, et vabasse ringlusesse lubataks 167 475 kg partii segu, mis sisaldas 75,75% suhkrut, 15,15% lõssipulbrit, 9,1% kakaod ja mille koostisosi ei saa üksteisest eraldada ning mida kasutatakse Saksamaal ja Belgias asuvates vabrikutes šokolaadipiima valmistamiseks.
12. 23. veebruari 2001. aasta otsusega keeldus Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees vaidlusaluse partii vabasse ringlusesse lubamisest, kuna see sisaldas loomset komponenti ja sel puudus veterinaarsertifikaat.
13. Otsus vaidlustati VWS-commissie bezwaarschriften Awb’s (halduskaebusi lahendav tervishoiu-, heaolu- ja spordiministeeriumi komisjon), kes 2. augustil 2001 luges kaebuse punktis 10 mainitud kahe viimase äriühingu osas vastuvõetamatuks ja jättis kaebuse Artrada osas rahuldamata. Direktiivi 92/46 osas leidis VWS-commissie bezwaarschriften Awb, et segus sisalduvat lõssipulbrit tuleb lugeda „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatavaks piimaks” direktiivi artikli 2 punkti 2 tähenduses ning see peab olema kooskõlas direktiivis sätestatud nõuetega. Kuna Hollandi Antillid ja Aruba ei ole direktiivis ette nähtud kolmandate riikide nimekirjas, siis ei ole võimalik anda luba segu impordiks.
14. Nimetatud otsuse peale kaevati edasi Rechtbank te Rotterdam’ile (Rotterdami ringkonnakohus), kes rahuldas 4. märtsi 2002. aasta otsusega kaebuse ja tühistas vaidlustatud otsuse, kuna see ei olnud vastu võetud pädeva ametiasutuse poolt, jättes aga samas kehtima otsuse õiguslikud tagajärjed. Mis puudutab direktiivi 92/46, siis leidis Rechtbank, et komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi töödokumenti (VI/8972/93) silmas pidades ei saa segu kui pooltoodet lugeda „piimapõhiseks tooteks” artikli 2 punkti 4 tähenduses, kuna see säte käsitleb ainuüksi lõpptooteid. Rechtbank leidis seevastu, et segus sisalduv lõssipulber kujutab endast „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatavat piima” direktiivi artikli 2 punkti 2 tähenduses. Rechtbank leidis, et selline seisukoht on paremini kooskõlas direktiivi peamise eesmärgi – rahvatervise kaitsega. Kuna segu pärines nimekirjas loetlemata kolmandast riigist, siis otsustas Rechtbank, et segu impordiks ei saa luba anda.
15. Artrada, Videmecum B.V. ja Jac. Meisner Internationaal Expeditiebedrijf B.V. esitasid otsuse peale hagi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, kes luges hagi kahe viimase äriühingu osas vastuvõetamatuks, kuna nad ei olnud kohtuvaidlusest otseselt huvitatud, ning esitas Euroopa Kohtule pärast poolte seisukohtade ja omapoolse hinnangu esitamist järgmised eelotsuse küsimused:
„1. a) Kas direktiivi 92/46 artikli 2 punktis 2 olevat mõistet „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab (muu hulgas ka) piimast komponente sellises tootes, millel on ka muid komponente, mis ei ole piimast ja mida ei saa piimast komponentidest eraldada?
1. b) Kui vastus esimese küsimuse punktile a on jaatav, siis kas direktiivi 92/46 artiklit 22 tuleb tõlgendada nii, et importimisel kolmandatest riikidest kohaldatakse direktiivi ainult toote piimast komponendi suhtes ning direktiivi ei kohaldata toote suhtes, mille komponent see on?
2. a) Kas direktiivi 92/46 artikli 2 punktis 4 olev mõiste „piimapõhised tooted” hõlmab ainult lõpptooteid või samuti pooltooteid, mida peab enne müüki tarbijale täiendavalt töötlema?
2. b) Kui direktiivi 92/46 artikli 2 punktiga 4 on hõlmatud ka pooltooted, siis milliste kriteeriumide alusel tuleb vastavalt direktiivi 92/46 artikli 2 punktile 4 otsustada, kas piim või piimatoode on kas koguseliselt või toote iseloomustamisel toote oluline koostisosa?”
16. Artrada, Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees, Kreeka valitsus ja komisjon esitasid kirjalikke märkusi ja osalesid 24. juuni 2004. aasta kohtuistungil.
II. Hinnang
A. Esialgsed märkused
17. Esiteks on oluline meenutada, et direktiivi 92/46 kohaldamisel kujutab Aruba endast kolmandat riiki, vaatamata sellele, et tegemist on ühega EÜ asutamislepingu neljandas osas käsitletavatest assotsieerunud „maadest ja territooriumitest.”(8)
18. Lisaks sellele tuleb märkida, et esitatud küsimused ei puuduta kolmandatest riikidest pärinevatele kaupadele kohaldavat korda, vaid sellele eelnevat küsimust nii ühenduse tooteid kui ka ühenduseväliseid tooteid käsitleva direktiivi kohaldamisala kohta. Tooted, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse ei pea olema kooskõlas direktiivi sätetega.(9) Vaidlusalune segu peab olema direktiivi nõuetega kooskõlas vaid siis, kui direktiiv on talle kohaldatav.
B. Esimene eelotsuse küsimus
19. Eelotsusetaotluse esitanud kohus, Artrada, Kreeka valitsus ja komisjon leiavad, et vaidlusalune segu ei kujuta endast „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatavat piima” direktiivi 92/46 artikli 2 punkti 2 tähenduses. Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees väidab, et segu vastab nimetatud sättes toodud määratlusele, kuna segus sisalduva lõssipulbri puhul on tegemist piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatava piimaga. Selline tõlgendus on tema arvates sobilikum nii rahvatervise kaitse seisukohast kui ka pettuste vältimiseks (eraldi imporditud lõssipulbri puhul oleks tegemist piimapõhise tootega, kuid direktiivi kohaldamise vältimiseks piisab selle importimisest segu koostisosana).
20. Ma leian, et direktiivi 92/46 artikli 2 punktis 2 sisalduv määratlus „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim” ei hõlma niisugust segu nagu põhikohtuasjas käsitletud. Nimetatud säte eeldab, et piima koostist ei ole oluliselt muudetud ning ei luba muude komponentide lisamist, mida käesoleval juhul on tehtud. Lisaks sellele muudaks artikli 2 punkti 2 niivõrd lai tõlgendus sisutühjaks punktis 4 sätestatud määratluse „piimapõhised tooted”, mille alusel ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse tooted, milles piim või piimatoode ei ole oluline koostisosa. Kui segu saaks lugeda piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatavaks piimaks seetõttu, et ta sisaldab lõssipulbrit, siis vastaks määratlusele iga piima sisaldav toode ning artikli 2 punktis 4 ette nähtud piirang kaotaks oma tähenduse.
21. Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees’i teleoloogilise argumendi osas leian, et minu esitatud grammatiliste ja süstemaatiliste argumentide kõrval ei oma see otsustavat tähendust. Direktiivi 92/46 artiklitest 1 ja 2 tuleneb, et seadusandja ei ole tahtnud, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluksid kõik piima või piimapõhist toodet sisaldavad tooted. Rijksdienst’i tõlgendus tagaks ehk paremini rahvatervise kaitse, kuid direktiivi grammatilise ja süstemaatilise ülesehitusega arvestades on see teostamatu.
22. Kokkuvõttes, direktiivi 92/46 artikli 2 punkti 2 määratlus „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim” ei hõlma piimast komponente sellises tootes, millel on muid komponente, mis ei ole piimast ja mida ei saa piimast komponentidest eraldada.
23. Selline vastus muudab teise küsimuse analüüsi ebavajalikuks.
C. Kolmas eelotsuse küsimus
24. Kreeka valitsus ja komisjon leiavad, et direktiivi 92/46 artikli 2 punkt 4 hõlmab nii lõpp- kui ka pooltooted. Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees tõlgendab direktiivi artikli 2 punkti 2 laialt ja leiab seetõttu, et nimetatud säte viitab vaid lõpptoodetele. Artrada väidab, et direktiivi artikli 2 punkt 4 hõlmab vaid lõpptooteid, kuna see on kooskõlas artikli 2 punktide 1–4 loogikaga, mis viitavad järgemööda piimale, piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatavale piimale, joogipiimale ja piimapõhistele toodetele.
25. Minu arvates viitab direktiivi artikli 2 punkt 4 ka pooltoodetele. Esiteks ei ole selline tõlgendus nimetatud sätte sisuga vastuolus, sest pooltooted kujutavad endast piimapõhiseid tooteid, vaatamata sellele, et nende valmistamist ei ole lõpetatud. Lisaks sellele ei viita miski direktiivis sellele, et seadusandja tahe oli sellised tooted direktiivi kohaldamisalast välja jätta, ning lisaks sobib nende arvamine direktiivi kohaldamisalasse paremini kokku direktiivi terviseohutuse eesmärgiga. Euroopa Kohtu kohaselt „reguleerib direktiiv 92/46 kõiki protsessi järke alates piima tootmisest kuni toodete transpordini erinevatesse müügipunktidesse”.(10) Sellest tulenevalt kuuluvad pooltooted sisuliselt direktiivi kohaldamisalasse.
26. Seetõttu leian, et direktiivi 92/46 artikli 2 punkti 4 määratlus „piimapõhised tooted” hõlmab ka pooltooteid, mida peab enne tarbijale pakkumist täiendavalt töötlema.
D. Neljas eelotsuse küsimus
27. Komisjon leiab, et piim on tootes koguseliselt (enam kui 50% tootest) või lõpptoote iseloomustamisel oluline koostisosa direktiivi artikli 2 punkti 4 tähenduses. Kuna segu kasutatakse šokolaadipiima valmistamiseks, siis leiab komisjon, et piim on toote iseloomustamisel oluline. Kreeka valitsus leiab, et koguselisest seisukohast on oluline koostisosa see, mida on tootes kõige rohkem. Mis puudutab toote iseloomustamist, siis on Kreeka valitsuse arvates olulisim maitse. Kuna segu sisaldab rohkelt kakaod, siis domineerib kakao, mitte piima maitse, mistõttu toode ei vasta artikli 2 punkti 4 määratlusele. Artrada leiab, et lõssipulber ei ole oluline ei koguseliselt ega toote iseloomustamisel, kuna oluline on hoopis magustatud kakao: segu muutmiseks šokolaadipiimaks piisab pärast ühenduse territooriumile importimist sellele piima ja mitte vee lisamisest, nagu väidab Rijksdienst voor de keuring van Vee en Vlees. Viimati nimetatu arvab, et piim on piimapõhist toodet kujutava lõpptoote iseloomustamisel oluline, kuna segu kasutatakse šokolaadipiima valmistamiseks.
28. Esiteks tuleb märkida, et vaidlusaluse seguga sarnane pooltoode on direktiiviga 92/46 hõlmatud vaid siis, kui ta vastab direktiivi artikli 2 punkti 4 määratlusele, st kui piim või piimapõhine toode on „kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline koostisosa”. Seadusandja valitud kriteeriumite ebatäpsus muudab küsimuse keeruliseks.
29. Mis puudutab kogust, siis ei jaga ma komisjoni ja Kreeka valitsuse arvamust, mille kohaselt oluline koostisosa moodustab üle 50% toote koostisest või on koguseliselt tähtsaim osa tootes. Direktiivi erinevad keeleversioonid kasutavad olulisele koostisosale viidates umbmäärast artiklit (prantsus-, portugali-, itaalia-, saksa- ja ingliskeelne versioon; versioonidest, mida kontrollisin, kasutas määravat artiklit vaid hispaaniakeelne versioon), mis tähendab, et ühel tootel võib olla mitmeid olulisi koostisosasid. Koguseliselt olulist koostisosa ei tohiks määratleda ainuüksi absoluutse protsendimäära alusel, vaid ka negatiivselt ja seoses teiste koostisosadega. Näiteks kui segu sisaldaks 33% lõssipulbrit, 33% suhkrut, 33% kakaod ja 1% jahvatatud mandleid, siis vastupidiselt ülejäänud kolmele koostisosale ei oleks jahvatatud mandlid koguseliselt olulised. Seetõttu tuleb piimast komponenti lugeda oluliseks juhul, kui ta ei ole koguseliselt võrreldes teiste toote komponentidega selgelt kõrvalise tähtsusega; selline tõlgendus sobib kõige paremini direktiivi terviseohutuse eesmärgiga. Ehkki otsuse tegemiseks on pädev eelotsusetaotluse esitanud kohus, leian, et 75,75% suhkrut, 15,15% lõssipulbrit ja 9,1% kakaod sisaldavas tootes ei ole piimast komponent selgelt kõrvalise tähtsusega. Lisaks sellele suureneb lõssipulbri osatähtsus võrreldes teiste komponentidega kindlasti šokolaadipiima valmistamiseks vajaliku vedeliku lisamisel.
30. Mis puudutab koostisosa olulisust toote iseloomustamisel, siis peaks minu arvates seda pooltoodete puhul hindama toote lõpliku kasutuseesmärgi alusel, millest importija peab pädevaid ametiasutusi teavitama. Direktiivi 92/46 peamine eesmärk on rahvatervise kaitse, kuid seadusandja on soovinud välistada direktiivi kohaldamisalast tooted, mille puhul piimast komponent ei ole kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline koostisosa. Viimase kriteeriumi kohaldamine võib kaasa tuua ebajärjekindlad tulemused, kuna pooltoode loetakse piimapõhiste toodete hulka kuuluvaks või mittekuuluvaks selle kasutuseesmärgi alusel, kuid see on direktiivis sätestatud kriteeriumi tulemus.(11) Toote iseloomustamisel olulise koostisosaga on tegemist siis, kui lõpptoode kujutab endast piimapõhist toodet, mis on tõend sellest, et pooltootes sisalduv piimast element iseloomustab lõpptoodet. Lõpptoote puhul on tegemist piimapõhise tootega selle piimast komponendi kas koguselise olulisuse korral või kui see on maitsest, nimetusest, välisilmest ja tekstuurist koosnevate kriteeriumite kogumit arvestades toote iseloomustamisel oluline. Käesoleva kohtuasja puhul tundub ilmne, et šokolaadipiima puhul on tegemist piimapõhise tootega. Seetõttu on vaidlusalune segu hõlmatud artikli 2 punktiga 4 vaatamata sellele, kas selle valmistamiseks piisab vee lisamisest või on vajalik ka piima lisamine.
31. Kokkuvõttes tuleb direktiivi 92/46 artikli 2 punkti 4 tõlgendada nii, et piima või piimapõhist toodet tuleb lugeda pooltoote koguseliselt oluliseks koostisosaks siis, kui ta ei ole võrreldes teiste toote komponentidega selgelt kõrvalise tähtsusega ja toote iseloomustamisel oluliseks siis, kui lõpptoode, mille valmistamiseks pooltoodet kasutatakse, kujutab endast piimapõhist toodet selle piimast komponendi kas koguselise olulisuse korral või kui see on maitsest, nimetusest, välisilmest ja tekstuurist koosneva kriteeriumite kogumit arvestades toote iseloomustamisel oluline.
III. Ettepanek
32. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata College van Beroep voor het bedrijfsleven’i esitatud küsimusele järgmiselt:
1. Nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/46/EMÜ, millega sätestatakse toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad, artikli 2 punkti 2 määratlus „piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim” ei hõlma piimast komponente sellises tootes, millel on muid komponente, mis ei ole piimast ja mida ei saa piimast komponentidest eraldada.
2. Direktiivi 92/46 artikli 2 punkti 4 määratlus „piimapõhised tooted” hõlmab ka pooltooteid, mida peab enne tarbijale pakkumist täiendavalt töötlema.
3. Direktiivi 92/46 artikli 2 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et piima või piimapõhist toodet tuleb lugeda pooltoote koguseliselt oluliseks koostisosaks siis, kui ta ei ole võrreldes teiste toote komponentidega selgelt kõrvalise tähtsusega ja toote iseloomustamisel oluliseks siis, kui lõpptoode, mille valmistamiseks pooltoodet kasutatakse, kujutab endast piimapõhist toodet selle piimast komponendi kas koguselise olulisuse korral või kui see on maitsest, nimetusest, välisilmest ja tekstuurist koosneva kriteeriumite kogumit arvestades toote iseloomustamisel oluline.
1 – Algkeel: portugali.
2 – EÜT L 268, lk 1.
3 – Kolmandate riikide nimekiri ja terviseohutuse sertifikaadi näidis kehtestati komisjoni 27. juuli 1995. aasta otsusega 95/340/EÜ, millega koostatakse esialgne loetelu kolmandatest riikidest, kust liikmesriigid lubavad importida piima ja piimapõhiseid tooteid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 94/70/EÜ (EÜT L 200, lk 38), ja komisjoni 27. juuli 1995. aasta otsusega 95/343/EÜ, millega nähakse ette terviseohutuse sertifikaadi näidised kogumiskeskusse, standardimiskeskusse või töötlemisettevõttesse võetava inimestele tarbimiseks ette nähtud kuumtöödeldud piima, piimapõhiste toodete ja toorpiima impordiks kolmandatest riikidest (EÜT L 200, lk 52).
4 – EÜT 1998, L 24, lk 9.
5 – Stbl. 1994, lk 813.
6 – Stcrt. 1994, lk 243.
7 – Stbl. 1993, lk 698.
8 – See tuleneb 21. septembri 1999. aasta otsuse kohtuasjas C‑106/97: DADI v. Douane-Agenten (EKL 1999, lk I‑5983) punktidest 30–46.
9 – Eespool viidatud kohtuotsuses DADI v. Douane-Agenten märgitakse, et „[direktiivi] sätteid kohaldatakse kõikidele selles käsitletavatele ühenduses toodetavatele või turule viidavatele toodetele” (punkt 33).
10 – 13. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-294/01: Granarolo (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 42).
11 – Seadusandja võiks kehtestada täpsemad kriteeriumid. Lisaks tuleb märkida, et direktiivi ei kohaldata ilmselt välistatud toodetele (näiteks 2% juustusisaldusega pitsale), kuna kasutatud piimast komponent loetakse igal juhul direktiivi 92/46 kriteeriumitele vastavaks, mis vähendab ohtu tervisele. Kuid kui tegemist on kolmandatest riikidest pärinevate toodetega, siis ei taga miski kasutatud piima vastavust direktiivi sätetele. Sellistel juhtudel tuleb kohaldada siseriiklikke kõrvalsätteid, mis võib kaasa tuua moonutused kaubavahetuses ja turu killustumise teatava ohu. Ühenduse seadusandja sekkumine oleks vajalik ka ühenduseväliste toodete tervishoiunõuete ühenduse omadele vastavuse tagamiseks. Lõpetuseks on mõistetav see, et seadusandja ei ole arvanud direktiivi kohaldamisalasse kõiki minimaalselt piima sisaldavaid tooteid, sest see võiks põhjustada arvukaid kaubandustõkkeid ja -konflikte. Direktiivis piimapõhise toote olemasolu kindlaksmääramiseks sätestatud kriteeriumitel võib praktikas olla vasturääkivaid tagajärgi ja ilmselt ei põhine need kriteeriumid teaduslikel uuringutel nende tegeliku ohu kohta rahvatervisele.