ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
15. juuli 2004
Kohtuasi T-384/02
Fernando Valenzuela Marzo
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud – Töötasu – Sisseseadmistoetus – Personalieeskirjade VII lisa artikli 9 lõige 3 – Üheaastane tähtaeg
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Sisu: Hagi, mille esemeks on ühelt poolt nõue tühistada komisjoni 16. novembri 2001. aasta ja 13. veebruari 2002. aasta otsused, millega keelduti hagejale sisseseadmistoetuse teise osa väljamaksmisest põhjusel, et tema perekonna ümberasumine teenistuskohta ei toimunud personalieeskirjades sätestatud üheaastase tähtaja jooksul tema teenistusse asumisest, ning teiselt poolt taotlus mõista komisjonilt hageja kasuks välja sisseseadmistoetuse teine osa ühes intressimääraga 8% aastas.
Resolutsioon: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Kahjustav meede – Mõiste – Üksnes varasema akti õiguspärasust kinnitav akt – Väljajätmine
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
2. Ametnikud – Hagi – Kahjustav meede – Kaebuse rahuldamata jätmise otsus – Tingimusteta rahuldamata jätmine – Varasema akti õiguspärasust kinnitav akt – Vastuvõetamatus
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
3. Ametnikud – Kulude hüvitamine – Sisseseadmistoetus – Toetuse maksmise tingimused – Alalise elukoha tegelik muutumine – Ametniku perekonna ümberasumine – Alalise elukoha mõiste – Ametniku kohustus tõendada ümberasumist
(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 5 lõiked 1 ja 4 ning artikli 9 lõige 3)
4. Ametnikud – Hagi – Vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamine selle vastuvõtmise hetkel eksisteerinud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
5. Ametnikud – Kulude hüvitamine – Sisseseadmistoetus – Toetuse maksmise tingimused – Perekonnaga ametnikud – Ametniku perekonna ümberasumine teenistuskohta – Üheaastane tähtaeg, mis hakkab kulgema alates katseaja lõpust – Tähtaja pikendamine katseajast vabastatud ametnikele – Puudumine
(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 5 lõiked 1 ja 4 ning artikli 9 lõige 3)
1. Otsus üksnes kinnitab varasema otsuse õiguspärasust ja ei kahjusta isikut personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses, kui selles ei sisaldu varasema aktiga võrreldes ühtegi uut elementi ning kui enne selle vastuvõtmist ei analüüsitud uuesti akti adressaadi olukorda.
(vt punkt 32)
Viited: 18. september 2003, kohtuasi T‑321/01: Internationaler Hilfsfonds v. komisjon (EKL AT 2003, lk II-3225, punkt 23).
2. Igasugune kaebuse tingimusteta rahuldamata jätmine, olgu otsene või kaudne, üksnes kinnitab toimingu või tegevusetuse õiguspärasust, mida kaebuse esitaja vaidlustab, ning seda ei saa eraldiseisvalt omakorda vaidlustada. Üksnes siis, kui otsus rahuldab osaliselt või täies mahus asjaomase isiku kaebuse, võib see vajadusel olla hagi esemeks.
(vt punkt 36)
Viited: 16. juuni 1988, kohtuasi 371/87: Progoulis v. komisjon (EKL 1988, lk 3081, punkt 17); 3. juuni 1997, kohtuasi T-196/95: H v. komisjon (EKL AT 1997, lk I-A-133 ja II‑403, punkt 40).
3. Alaline elukoht on koht, mille suhtes on asjaomane isik teadlikult väljendanud tahet seostada end sellega püsivalt või alaliselt, mis tähendab, et alalise elukoha määramiseks tuleb võtta arvesse kõiki sellesse puutuvaid olulisi faktilisi asjaolusid. Elukoha mõiste, mida ei defineerita pelgalt kvantitatiivsete andmetega selle kohta, kui kaua isik ühe või teise riigi territooriumil on viibinud, hõlmab lisaks teatud kohas füüsiliselt viibimise asjaolule veel kavatsust jätkata seal viibimist, millest annab tunnistust harjumuspärane eluviis ja tavapäraste sotsiaalsete suhete olemasolu.
Sellest järeldub, et ümberasumist või alalise elukoha muutmist võib tõendada kõikvõimalikul asjakohasel viisil. Ametnik, kes väidab endal olevat õiguse saada sisseseadmistoetust kahe kuu põhipalgaga võrdses summas, peab tõendama kas ümberlükkamatu tõendi või üheselt mõistetava ja vastuoludeta faktikogumiga, et tema perekonna alaline elukoht on siirdunud tema teenistuskohta aastal, mil ta võeti alaliselt tööle.
Kuna rahaliste hüvitiste saamist reguleerivaid sätteid tuleb tõlgendada kitsalt, võib haldusorgan olla ametniku perekonna ümberasumise kohta esitatud tõendite suhtes nõudlik ning keelduda sisseseadmistoetuse maksmisest, kui tal on tõsiseid kahtlusi, et ümberasumine ei toiminud personalieeskirjadega ette nähtud tähtaja jooksul.
(vt punktid 81−83 ja 104)
Viited: 15. september 1994, kohtuasi C‑452/93 P: Magdalena Fernández v. komisjon (EKL 1994, lk I‑4295, punkt 22); 24. aprill 2001, kohtuasi T‑37/99: Miranda v. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑87 ja II‑413, punkt 32); 18. september 2003, kohtuasi T‑221/02: Lebedef jt v. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑211 ja II‑1037, punkt 38).
4. Vaidlustatud akti õiguspärasust tuleb hinnata faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis eksisteerisid akti vastuvõtmise hetkel. Kui Esimese Astme Kohus peaks analüüsima vaidlustatud otsust faktiliste asjaolude alusel, mida selle vastuvõtmise hetkel ei eksisteerinud, asetaks kohus end asjaomase akti vastuvõtnud institutsiooni rolli. Seda aga Esimese Astme Kohus teha ei tohi.
(vt punkt 98)
Viited: 7. veebruar 1979, liidetud kohtuasjad 15/76 ja 16/76: Prantsusmaa v. komisjon (EKL 1979, lk 321, punkt 7); 17. mai 2001, kohtuasi C‑449/98 P: IECC v. komisjon (EKL 2001, lk I‑3875, punkt 87); 11. juuli 1991, kohtuasi T‑19/90: Von Hoessle v. kontrollikoda (EKL 1991, lk II‑615, punkt 30); 12. detsember 1996, liidetud kohtuasjad T‑177/94 ja T‑377/94: Altmann jt v. komisjon (EKL 1996, lk II‑2041, punkt 119).
5. Personalieeskirjade VII lisa artikli 5 lõikest 1 tuleneb, et sisseseadmistoetust makstakse alalisele ametnikule ning et tähtaeg, millele sama sätte lõige 4 viitab, on sama lisa artikli 9 lõike 3 alusel üks aasta alates ametniku katseaja lõpust. Selline sõnastus välistab tähtaja pikendamise katseaja arvelt, mida ametnik ei ole pidanud läbi tegema.
Tegelikkuses makstakse perekondadega ametnikele mõeldud sisseseadmistoetuse teine osa nii katseaega läbivatele kui ka sellest kohustusest vabastatud ametnikele samadel ajalistel tingimustel, st eeldusel, et perekond on muutnud elukohta aasta jooksul pärast ametniku alaliselt töölevõtmist.
Katseajata teenistusse võetud ametniku olukord on nii õiguslikult kui ka faktiliselt katseajaga teenistusse võetud ametnikest erinev, sest vaid viimased on enne alaliselt töölevõtmist ebakindlas olukorras. Nende olukorrad muutuvad ühesuguseks alles katseaja lõppemisel, mis paneb punkti katseajaga teenistusse võetud ametnike ebakindlale olukorrale. Seetõttu peab vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele hakkama eeskirjades sätestatud üheaastane tähtaeg kulgema mõlemate puhul nende alalisest töölevõtmisest.
(vt punktid 119, 120 ja 122)