Esimese Astme Kohtu otsus (neljas koda)
14. oktoober 2004
Kohtuasi T-256/02
I
versus
Euroopa Ühenduste Kohus
Ametnikud – Kahju hüvitamise hagi – Kokkupuude asbestiga – Kutsehaigus – Kahju
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Ese: Hagi, mille esemeks on nõue hüvitada hagejale väidetavalt tekitatud füüsiline, mittevaraline, ametialane ja rahaline kahju.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud ─ Hagi ─ Kahju hüvitamise hagi ─ Nõue tühistada kohtueelne otsus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue rahuldamata ─ Nõue pole kahju hüvitamise nõudest eraldiseise
(Personalieeskirjade artiklid 90 ja 91)
2. Ametnikud ─ Institutsioonide lepinguväline vastutus ─ Tingimused ─ Haldusorgani eksimus ─ Kahju ─ Põhjuslik seos ─ Kumuleeruvad tingimused
3. Ametnikud ─ Institutsioonide lepinguväline vastutus ─ Personalieeskirjade alusel makstav hüvitis ─ Lisatoetuse taotlemine üldnormi alusel ─ Vastuvõetavus ─ Tingimused
(Personalieeskirjade artikkel 73)
4. Ametnikud ─ Sotsiaalkindlustus ─ Õnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus ─ Töövõimetus ─ Mõiste ─ Võimetus elada aktiivset ja täisväärtuslikku elu ─ Isikliku eluga seonduv võimetus ─ Hõlmatus
(Personalieeskirjade artikkel 73)
5. Menetlus ─ Hagiavaldus ─ Vorminõuded ─ Ülevaade fakti- ja õigusväidetest
(Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõige 1)
6. Ametnikud ─ Hagi ─ Fakti- ja õigusväited ─ Võimu kuritarvitamine ─ Mõiste
1. Institutsiooni otsus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue rahuldamata, on lahutamatult seotud haldusmenetlusega, mis eelneb Esimese Astme Kohtule kahju hüvitamise hagi esitamisele, ning järelikult ei saa akti tühistamise nõuet käsitleda eraldi kahju hüvitamise nõudest. Tegelikult aitab institutsiooni poolt kohtueelses etapis väljendatud seisukohta sisaldav akt kaasa vaid kahju kannatanud poole kahju hüvitamise nõude esitamisele Esimese Astme Kohtus.
(vt punkt 47)
Viited: 18. detsember 1997, kohtuasi T-90/95: Gill v. komisjon (EKL AT 1997, lk I-A-471 ja II-1231, punkt 45); 6. märts 2001, kohtuasi T-77/99: Ojha v. komisjon (EKL AT 2001, lk I-A-61 ja II-293, punkt 68); 5. detsember 2002, kohtuasi T-209/99: Hoyer v. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-243 ja II-1211, punkt 32).
2. Ametniku esitatud kahju hüvitamise nõude puhul eeldab ühenduse vastutuse tuvastamine institutsioonile etteheidetud käitumise õigusvastasuse, väidetava kahju olemasolu ning sellise käitumise ja tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose tõendamist; tõendamiskohustus lasub hagejal. Kolm nimetatud ühenduse vastutuse tuvastamise tingimust on kumulatiivsed, mis tähendab, et kui üks neist ei ole täidetud, siis ühenduse vastutust ei järgne.
(vt punktid 49–50)
Viited: 1. juuni 1994, kohtuasi C-136/92 P: komisjon v. Brazzelli Lualdi jt (EKL 1994, lk I-1981, punkt 42); 9. september 1999, kohtuasi C-257/98 P: Lucaccioni v. komisjon (EKL 1999, lk I-5251, punkt 14); 26. mai 1998, liidetud kohtuasjad T- 205/96: Bieber v. parlament (EKL AT 1998, lk I-A-231 ja II-723, punkt 48); 14. mai 1998, kohtuasi T-165/95: Lucaccioni v. komisjon (EKL AT 1998, lk I-A-203 ja II-627, punkt 57).
3. Ametnikel on õigus taotleda personalieeskirjade artikli 73 alusel saadud hüvitistele lisaks toetust, kui institutsioon on üldnormi alusel vastutav õnnetuse või kutsehaiguse eest ning personalieeskirjade alusel makstud hüvitised pole piisavad, et hüvitada kogu kahju. Samas ei või hüvitissumma viia kahju kahekordse hüvitamiseni. Selles mõttes pole need kaks hüvitamise korda üksteisest sõltumatud.
(vt punkt 53)
Viited: 8. oktoober 1986, liidetud kohtuasjad 169/83 ja 136/84: Leussink jt v. komisjon (EKL 1986, lk 2801, punktid 10–14); eespool viidatud kohtuasi Lucaccioni v. komisjon (punktid 19–22).
4. Personalieeskirja artiklis 73 kasutatud töövõimetuse mõiste hõlmab võimetust elada aktiivset ja täisväärtuslikku elu, sealhulgas isiklikku elu puudutavas osas. Sellest järeldub, et miski ei takista institutsiooni või arstliku komisjoni poolt määratud arstil võtta kutsehaigust tuvastava menetluse käigus arvesse ametnikule tema ametialase tegevusega tekkinud mittevaralist kahju, kui see takistab tal elada aktiivset ja täisväärtuslikku elu.
(vt punkt 84)
5. Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 kohaselt peab hagiavaldus sisaldama ülevaadet fakti- ja õigusväidetest. Ülevaade peab olema piisavalt ühemõtteline ja täpne, et kostja saaks kaitseks ette valmistuda ja Esimese Astme Kohus saaks teha hagi kohta otsuse, vajamata selleks lisainformatsiooni. Hagiavaldus peab selgitama fakti- ja õigusväiteid, millele tuginetakse; üksnes nende üldsõnaline mainimine ei vasta kodukorra nõuetele.
(vt punkt 112)
Viited: 12. jaanuar 1995, liidetud kohtuasjad T-102/92: Viho v. komisjon (EKL 1995, lk II-17, punkt 68); 14. mai 1998, kohtuasi T-352/94: Mo och Domsjö v. komisjon (EKL 1998, lk II-1989, punkt 333).
6. Võimu kuritarvitamise mõistel on kindel ulatus ja see viitab haldusorgani poolt võimu kasutamisele mõnel muul kui sellel eesmärgil, milleks see talle anti. Otsus on tehtud võimu kuritarvitades üksnes siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja üheselt mõistetavate asjaolude alusel ilmneb, et otsuse vastuvõtmise põhjuseks on väidetust erinevad eesmärgid.
(vt punkt 115)
Viited: 5. juuni 2003, kohtuasi C-121/01 P: O’Hannrachain v. parlament (EKL 2003, lk I-5553, punkt 46); 12. juuni 1997, kohtuasi T-104/96: Krämer v. komisjon (EKL AT 1997, lk I-A-151 ja II-463, punkt 67).