1. Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Asutamislepingu sätted – Kohaldamisala – Liikmesriigi kodanik, kes teeb varjupaigale töid umbes 30 tundi nädalas, saades vastu mitterahalisi ja rahalisi hüvesid – Välistamine
(EÜ artiklid 43 ja 49)
2. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Mõiste – Töösuhte olemasolu – Tegelik ja tulemuslik tegevus – Liikmesriigi kodanik, kes teeb varjupaigale töid umbes 30 tundi nädalas, saades vastu mitterahalisi ja rahalisi hüvesid – Siseriikliku kohtu hinnang
(EÜ artikkel 39)
3. Euroopa Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Elamisõigus – EÜ artikli 18 lõike 1 vahetu kohaldamine – Piirangud ja tingimused – Kohaldamine ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, eriti proportsionaalsuse põhimõtet järgides – Majanduslikult passiivne liidu kodanik, kellel on vastuvõtva riigi elamisluba – Õigus võrdsele kohtlemisele seoses sotsiaaltoetusega, mis tagab minimaalse toimetuleku
(EÜ artikkel 12 ja artikli 18 lõige 1)
1. Liidu kodanikule, kes mõnes muus liikmesriigis teeb spetsiaalse integratsiooniprojekti raames varjupaiga heaks ja alluvuses erinevaid töid umbes 30 tundi nädalas ja saab vastu mitterahalisi ja rahalisi hüvesid, ei laiene EÜ artiklid 43 ja 49.
Esiteks sisaldab EÜ artiklites 43–48 sätestatud asutamisõigus endas vaid võimalust asuda praktiseerima ja praktiseerida erinevaid töösuhtel mittepõhinevaid tegevusi, asutada ja juhtida ettevõtjaid ja rajada esindusi, filiaale või tütarettevõtjaid. Palgatööd on seega välistatud.
Teiseks ei kohaldata alaliselt või vähemalt määramata tähtajaga tehtavale tööle ühenduse õiguse sätteid, mis käsitlevad teenuste osutamist.
(vt punktid 20, 22, 27–29, resolutiivosa 1)
2. Liikmesriigi kodanikul, kes mõnes muus liikmesriigis teeb spetsiaalse integratsiooniprojekti raames varjupaiga heaks ja alluvuses erinevaid töid umbes 30 tundi nädalas ja saab vastu mitterahalisi ja rahalisi hüvesid, on EÜ artikli 39 alusel õigus töötajana elamisloale vaid siis, kui tehtav palgatöö on tegelik ja tulemuslik. Vajalike faktide kontrollimine, hindamaks, kas selline on olukord menetluses olevas kohtuasjas, kuulub eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevusse. Seega peab ta lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest ja hindama igakülgselt kõiki asjaolusid, mis on seotud tehtava töö ja kõne all oleva töösuhte olemusega. Eelkõige peab ta kindlaks tegema selle, kas asjaomase isiku poolt tegelikult tehtud töö on vaadeldav harilikule tööturule kuuluva tööna. Selleks võib võtta arvesse varjupaiga põhikirja ja praktikat, sotsiaalse integreerumisprojekti sisu, töö teostamise olemust ja korda.
(vt punktid 17, 20, 22, 24, 29, resolutiivosa 1)
3. Euroopa Liidu kodanik, kellele ei laiene õigus elada vastuvõtva liikmesriigi territooriumil EÜ artiklite 39, 43 või 49 alusel, saab liidu kodanikuna õiguse elada vastava riigi territooriumil vahetult EÜ artikli 18 lõike 1 alusel. Antud õiguse kasutamine sõltub selles sättes ette nähtud piirangutest ja tingimustest, mille hulka kuulub piisavate elatusvahendite olemasolu nõue, kuid pädevad ametiasutused peavad tagama, et mainitud piirangute ja tingimuste kohaldamine toimuks ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, eriti proportsionaalsuse põhimõtet arvestades. Siiski, kui on tõendatud, et majanduslikult passiivne liidu kodanik omab elamisluba, on tal EÜ artikli 12 alusel õigus sellisele sotsiaaltoetusele nagu minimaalne toimetulekutoetus.
(vt punktid 33, 43, 46, resolutiivosa 2)