Kohtuasi C-422/02 P

Europe Chemi-Con (Deutschland) GmbH

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Dumpinguvastased meetmed – Määrus, millega lõpetatakse dumpinguvastane menetlus – Tagasiulatuv jõud – Võrdne kohtlemine – Mittediskrimineerimine – Jaapanist pärinevate suurte alumiiniumelektrolüütkondensaatorite import

Kohtujurist F. G. Jacobsi ettepanek, esitatud, 29. aprillil 2004

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 27. jaanuar 2005

Kohtuotsuse kokkuvõte

Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Erinevatest riikidest pärineva impordi võrdse kohtlemise põhimõte – Selle põhimõtte kohaldamisala seoses toodetega, mis pärinevad erinevatest riikidest ning mille suhtes rakendatakse dumpingut, kuid mille seast osa suhtes on käimas lõpliku dumpinguvastase tollimaksu läbivaatamismenetlus ja teiste suhtes esialgne uurimine

(Nõukogu määrus nr 384/96, artikkel 5, artikli 9 lõige 5 ja artikli 11 lõige 2)

Esialgse uurimismenetluse, mille eesmärk on dumpingu olemasolu tuvastamine, ja aeguva dumpinguvastase meetme läbivaatamismenetluse vahel on objektiivne erinevus. Impordile, mille suhtes on algatatud läbivaatamismenetlus, on eelnevalt juba kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed ning selle kohta on juba põhimõtteliselt kogutud piisavalt tõendeid, et teha kindlaks, kas nende meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine; samas kui impordi kohta on algatatud esialgne uurimine, siis on selle eesmärk just nimelt mis tahes dumpingu olemasolu, määra ja mõju tuvastamine ning seda isegi siis, kui sellise menetluse algatamise põhjendamiseks on vajalik piisavate tõendite olemasolu.

Sellest järeldub, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei saa pidada lõpliku tollimaksu sissenõudmist kuni selle kohta toimuva läbivaatamismenetluse lõpetamiseni, samas kui samaliigilist maksu ei nõuta sama ajavahemiku kohta sisse sarnastelt toodetelt, mis pärinevad mõnest teisest riigist ning mille suhtes on käsil esialgne uurimine.

Peale selle ei ole nõukogul kohustust jätta dumpinguvastase alusmääruse nr 384/96 artikli 9 lõikes 5 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtte alusel kohaldamata sama määruse artikli 11 lõige 2, mis näeb ette dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmise kuni läbivaatamise tulemuste selgumiseni. Artikli 9 lõikes 5 kehtestatud põhimõte ei nõua, et nõukogu, kui ta otsustab läbivaatamismenetluse lõpetada põhjendusel, et lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ei kehtestatud muudest allikatest pärinevale impordile, mille suhtes viidi läbi esialgne uurimine ja mis on sarnases olukorras impordiga, mille kohta toimus läbivaatamismenetlus, peaks sel juhul taastama nende kahe erinevates olukordades oleva impordi täieliku võrdse kohtlemise tollimaksu sissenõudmise küsimuses.

(vt punktid 50–52)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

27. jaanuar 2005(*)

Kohtuasjas C-422/02 P

mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 49 alusel 21. novembril 2002 esitatud apellatsioonkaebus,

Europe Chemi-Con (Deutschland) GmbH, asukoht Nürnberg (Saksamaa), esindajad: dikigoros K. Adamantopoulos, solicitor J. Branton ja abogado J. Gutiérrez Gisbert, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

hageja,

teised menetlusosalised:

Euroopa Liidu Nõukogu, esindaja: S. Marquardt, keda abistas advokaat G. Berrisch,

kostja Esimese Astme Kohtus,

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: T. Scharf ja S. Meany, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud A. Rosas (ettekandja) ja S. von Bahr,

kohtujurist: F. G. Jacobs,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikku menetlust,

olles 29. aprilli 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1 Europe Chemi-Con (Deutschland) GmbH (edaspidi „Chemi-Con”) palub apellatsioonkaebusega tühistada Esimese Astme Kohtu 12. septembri 2002. aasta otsus T-89/00: Europe Chemi-Con (Deutschland) GmbH v. nõukogu (EKL 2002, lk II-3651; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega jäeti rahuldamata tema hagi, milles ta palus tühistada nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta määruse (EÜ) nr 173/2000, millega lõpetatakse teatavate Jaapanist, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärinevate suurte alumiiniumelektrolüütkondensaatorite importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (EÜT L 22, lk 1; edaspidi „vaidlustatud määrus”), artikli 3 teine lõik.

Õiguslik raamistik

Ühenduse õigusnormid

2 Dumpinguvastast menetlust reguleerib nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), mida on muudetud nõukogu 27. aprilli 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, lk 18; ELT eriväljaanne 11/10, lk 111; edaspidi „alusmäärus”). Vastavalt selle artikli 23 teisele lõigule ei mõjutanud alusmääruse vastuvõtmine menetlusi, mis olid algatatud enne alusmääruse jõustumist kehtinud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määruse (EÜ) nr 3283/94 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 349, lk 1) alusel.

3 Alusmääruse artikkel 5 reguleerib dumpinguvastase esialgse uurimismenetluse algatamist kaebuses väidetud mis tahes dumpingu olemasolu, määra ja mõju tuvastamiseks.

4 Alusmääruse artikli 7 lõige 1 sätestab:

„Ajutised tollimaksud võidakse kehtestada, kui menetlus on algatatud kooskõlas artikliga 5, kui sellest on teada antud ja kui huvitatud isikutele on antud piisavad võimalused esitada vastavalt artikli 5 lõikele 10 teavet ja märkusi, kui on tehtud esialgne kinnitav otsus dumpingu ja sellest tulenevalt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kohta ning kui ühenduse huvid nõuavad sellise kahju ärahoidmiseks vajalikku sekkumist. Ajutised tollimaksud kehtestatakse kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist, ent hiljemalt üheksa kuud pärast menetluse algatamist.”

5 Mainitud määruse artikli 7 lõige 7 näeb ette:

„Ajutised tollimaksud võidakse kehtestada kuueks kuuks ja pikendada nende kehtivusaega veel kolme kuu võrra või need võidakse kehtestada üheksaks kuuks. Nende kehtivusaega võib pikendada või need võib kehtestada üheksaks kuuks ainult juhul, kui asjaomases kaubanduses märkimisväärse osa moodustavad eksportijad seda taotlevad ega esita vastuväiteid komisjoni esitatud teadaandele.”

6 Alusmääruse artikli 9 lõiked 4 ja 5 on sõnastatud järgmiselt:

„4. Kui faktide põhjal tehakse lõplikult kindlaks dumpingu ja sellest tuleneva kahju esinemine ning kui ühenduse huvid nõuavad sekkumist vastavalt artiklile 21, kehtestab nõukogu komisjoni poolt pärast nõuandekomiteega konsulteerimist esitatud ettepaneku põhjal lihthäälteenamusega lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kui kehtivad ajutised tollimaksud, esitatakse nõukogule ettepanek lõplike meetmete kohta hiljemalt üks kuu enne nende tollimaksu kehtivusaja lõppu. Dumpinguvastase tollimaksu summa ei ületa kindlaksmääratud dumpingumarginaali, kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

5. Dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse igal üksikjuhul kohases ulatuses diskrimineerimisvabal alusel sellise toote impordi suhtes kõigist allikatest, kelle suhtes on tuvastatud dumping ja sellest tulenev kahju, välja arvatud import neist allikatest, kellel on käesoleva määruse tingimuste kohaselt aktsepteeritud kohustused. […]”

7 Alusmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt:

„2. Lõplik dumpinguvastane meede aegub viie aasta möödudes selle kehtestamisest või viie aasta möödudes viimase läbivaatamise lõpetamise kuupäevast, mis hõlmas nii dumpingut kui ka kahju, kui läbivaatamisel ei otsustata, et selle kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu või kahju jätkumine või kordumine. Aegumise läbivaatamine algatatakse komisjoni või ühenduse tootjate poolt või nende nimel tehtud taotluse põhjal ning meede jääb jõusse läbivaatamise tulemuste selgumiseni.

Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. […]

[…]

3. Kui see on põhjendatud, võib meetmete jätkuva rakendamise vajaduse samuti läbi vaadata kas komisjoni algatusel või liikmesriigi taotlusel või, kui lõpliku meetme kehtestamisest on möödunud kohane aeg, milleks on vähemalt üks aasta, siis eksportija, importija või ühenduse tootjate taotluse põhjal, mis sisaldab piisavalt teavet, tõendamaks vahepealse läbivaatamise vajadust.

Vahepealne läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv rakendamine ei ole enam vajalik, et korvata dumpingut, ja/või selle kohta, et meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu või et olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju tekitava dumpingu korvamiseks.

[…]”

Rahvusvahelise õiguse normid

8 Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisas 1A sisalduva ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsuse 94/800/EÜ Euroopa Ühenduse nimel tema pädevuses olevates küsimustes mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) saavutatud lepingute sõlmimise kohta (EÜT L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80) artiklis 1 heaks kiidetud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (EÜT L 336, lk 103; edaspidi „1994. aasta dumpinguvastane leping”) artikli 9 punkt 9.2 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui mis tahes toote suhtes kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks, kogutakse sellist dumpinguvastast tollimaksu igal eri juhul õiges ulatuses diskrimineerimisvabal alusel selle toote impordi suhtes kõigist allikatest, mille suhtes on avastatud dumping ja kahju põhjustamine, välja arvatud import neist allikatest, kellel on käesoleva lepingu tingimuste kohaselt aktsepteeritud hinnakohustused. Võimuorganid peavad nimetama kõnealuse toote tarnija või tarnijad. Kui asjasse on segatud mitu tarnijat ühelt ja samalt maalt ning on võimatu nimetada kõiki neid tarnijaid, võivad võimuorganid nimetada asjaomase tarnijamaa. Kui asjasse on segatud mitu tarnijat enam kui ühelt maalt, võivad võimuorganid nimetada kõik asjaomased tarnijad või kui see on võimatu, kõik asjaomased tarnijamaad.”

Vaidluse aluseks olevad asjaolud

9 Chemi-Con on 100% ulatuses Tokyos (Jaapan) asutatud Nippon Chemi-Con Inc. (edaspidi „NCC”) tütarettevõtja. NCC toodab teatud suuri alumiiniumelektrolüütkondensaatoreid (edaspidi „kondensaatorid”). Chemi-Con on NCC toodetud kondensaatorite ainuturustaja ja -maaletooja Euroopa Ühenduses.

10 Nõukogu 30. novembri määrusega (EMÜ) nr 3482/92 (EÜT L 353, lk 1) kehtestati alates 4. detsembrist 1992 Jaapanist pärinevate kondensaatorite ühendusse importimisele dumpinguvastane tollimaks; see määrus käsitles ka ajutise dumpinguvastase tollimaksu lõplikku sissenõudmist. Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõike 2 esimesele lõigule pidi antud dumpinguvastane meede aeguma viie aasta möödudes selle kehtestamisest ehk 4. detsembril 1997.

11 Nõukogu 13. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1384/94 (EÜT L 152, lk 1) kehtestati alates 19. juunist 1994 lõplik dumpinguvastane tollimaks ka Koreast ja Taiwanist pärinevate kondensaatorite impordile.

12 Komisjon teavitas Euroopa Ühenduste Teatajas 3. detsembril 1997. aastal avaldatud teadaandes (EÜT C 365, lk 5) Jaapanist pärinevate kondensaatorite impordile kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamise algatamisest. Läbivaatamise ajal jätkati vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 dumpinguvastase tollimaksu kogumist.

13 Samuti otsustas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 3 algatada omal initsiatiivil 7. aprillil 1998. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadaandega (EÜT C 107, lk 4) Koreast ja Taiwanist pärinevate kondensaatorite impordile kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise.

14 Lisaks otsustas komisjon 29. novembri 1997. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadaandega (EÜT C 363, lk 2) alusmääruse artikli 5 alusel algatada Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevaid kondensaatoreid käsitleva dumpinguvastase menetluse ja uurimise. Komisjoni 27. augusti 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1845/98 (EÜT L 240, lk 4) kehtestati nende kondensaatorite impordile ajutine dumpinguvastane tollimaks. Hiljem pani komisjon nõukogule ette kehtestada nende impordile lõplikud dumpinguvastased meetmed. Nõukogu ei võtnud seda ettepanekut aga alusmääruse artikli 6 lõikes 9 sätestatud viieteistkuulise tähtaja jooksul vastu.

15 Eelnevast järeldub, et Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevale impordile ei olnud kehtestatud lõplikke meetmeid ja et 29. augustil 1998. aastal jõustunud ajutised meetmed aegusid 28. veebruaril 1999. Järelikult ei kogutud sellelt impordilt kunagi lõplikult ajutist dumpinguvastast tollimaksu.

16 Komisjon saatis Chemi-Conile 21. mail 1999. aastal teabedokumendi alusmääruse artikli 20 tähenduses oluliste faktide ja kaalutlustega, mille põhjal ta kavatses teha ettepaneku lõpetada teatud Jaapanist pärinevatele kondensaatoritele kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamise menetlus, kuna Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevatele kondensaatoritele ei kehtestatud lõplikku tollimaksu.

17 Chemi-Con ja komisjon vahetasid 31. maist kuni 2. novembrini 1999 kirju ning 15. juunil 1999 toimus Chemi-Coni ärakuulamine. Kogu selle menetluse vältel taotles Chemi-Con, et läbivaatamine ja seega dumpinguvastane menetlus lõpetataks tagasiulatuvalt 4. detsembrist 1997, kui aegus 1992. aastal teatud Jaapanist pärinevate kondensaatorite impordile kehtestatud dumpinguvastane tollimaks.

18 Vaidlustatud määrusega otsustas nõukogu, et kuna Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevate kondensaatorite vastu ei olnud kehtestatud meetmeid, siis oleks diskrimineeriv kehtestada ükskõik milliseid dumpinguvastaseid meetmeid teatud Jaapanist, Koreast ja Taiwanist pärinevate kondensaatorite impordile.

19 Vaidlustatud määruse resolutiivosa on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse teatavate Jaapanist pärinevate suurte elektrolüütkondensaatorite importi käsitlev menetlus.

Artikkel 2

Käesolevaga lõpetatakse teatavate Korea Vabariigist ja Taiwanist pärinevate suurte elektrolüütkondensaatorite importi käsitlev menetlus.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 28. veebruarist 1999.”

20 Vaidlustatud määruse põhjendustes õigustas nõukogu dumpinguvastase menetluse lõpetamist järgmiselt:

„(132) Nagu mainitud põhjenduses 6, algatati 1997. aasta novembris algmääruse artikli 5 kohaselt Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevaid elektrolüütkondensaatoreid käsitlev täiendav menetlus. Komisjoni uurimise käigus tõdeti, et märkimisväärne dumping on kindlasti olemas ja see tekitab ühenduse tootmisharule märgatavat kahju. Ei leitud mingeid kaalukaid põhjusi, mis näitaksid, et uued lõplikud meetmed oleksid vastuolus ühenduse huvidega. Seetõttu tegi komisjon nõukogule ettepaneku kehtestada Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevate elektrolüütkondensaatorite impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed. Nõukogu ei võtnud ettepanekut siiski algmääruses sätestatud tähtaja jooksul vastu. Seetõttu ei kehtestatud Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärineva impordi suhtes lõplikke meetmeid ning 1998. aasta augustis jõustunud ajutised meetmed aegusid 28. veebruaril 1999.

(133) Ameerika Ühendriike ja Taid käsitlev uus uurimine ja kaks käimasolevat uurimist toimusid suures osas samal ajal. Nagu eespool märgitud, jõuti käesolevate uurimiste käigus põhimõtteliselt samadele järeldustele kui sama toodet käsitlenud uues Ameerika Ühendriike ja Taid käsitlevas uurimises. Nende järelduste põhjal on põhimõtteliselt vaja muuta Jaapanist, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva impordi suhtes kehtivaid lõplikke meetmeid.

Algmääruse artikli 9 lõikes 5 on siiski sätestatud, et dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse mittediskrimineerimise põhimõttel toote kõigist allikatest pärineva dumpinguhinnaga ning kahjustava impordi suhtes.

(134) Seetõttu jõuti järeldusele, et kui Ameerika Ühendriikide ja Tai suhtes meetmeid ei kohaldata, oleks käesoleva uurimise tagajärjel mistahes meetmete kehtestamine Jaapanist, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva impordi suhtes nende kolme riigi diskrimineerimine.

(135) Eelöeldut silmas pidades on ühtse lähenemisviisi tagamiseks ja algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtte järgimiseks vaja lõpetada Jaapanist, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärinevate elektrolüütkondensaatorite importi käsitlevad menetlused ilma dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata.

(136) Üks eksportiv Jaapani tootja väitis, et Jaapanit käsitlev menetlus tuleks lõpetada tagasiulatuvalt alates käesoleva uurimise algatamise kuupäevast, s.t 3. detsembrist 1997, sest Jaapanit käsitleva uurimise ajal kohaldati kõnealusest riigist pärineva impordi suhtes siiski meetmeid ning seega diskrimineeriti nimetatud importi võrreldes Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärineva impordiga, millelt tollimaksu ei kogutud.

(137) Nagu mainitud põhjenduses 132, uuriti 1997. aasta novembri ja 1999. aasta 28.veebruari vahelisel ajal Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevat importi nagu ka Jaapanist pärinevat importi. Tõsiasi, et kõnealusel ajavahemikul kehtisid meetmed Jaapani suhtes, kuid Ameerika Ühendriikide ja Tai suhtes ei kehtinud, tulenes sellest, et Ameerika Ühendriike ja Taid käsitlev menetlus oli esialgse uurimisena teistsuguses staadiumis, samal ajal kui Jaapani suhtes kehtivad meetmed olid kehtestatud määrusega (EMÜ) nr 3482/92. Seega diskrimineerimist ei toimunud, sest kummagi menetluse areng oli jõudnud erinevasse staadiumisse.

(138) Sellest hoolimata kiideti heaks, et võttes arvesse põhjendustes 132–135 sätestatud asjaolusid tuleks alates 28. veebruarist 1999 kohelda Jaapanist pärinevat importi samal moel kui Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevat importi. Sama kehtib ka Korea Vabariigi ja Taiwani puhul. Ameerika Ühendriike ja Taid käsitlev uurimine tuli 28. veebruariks 1999 lõpetada kas meetmete kehtestamise või menetluse lõpetamisega. Käesoleva uurimise käigus jõuti järeldustele, mis sarnanevad Ameerika Ühendriike ja Taid käsitleva uurimise järeldustele ja seega tuleks käesolevale menetlusele läheneda samamoodi.”

Menetlus Esimese Astme Kohus ja vaidlustatud kohtuotsus

21 Hagiavaldusega, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 14. aprillil 2000, esitas Chemi-Con hagi vaidlustatud määruse artikli 3 teise lõigu tühistamiseks osas, milles see ei kehtesta antud määruse kohaldamise alguskuupäevaks tagasiulatuvalt 4. detsembrit 1997.

22 17. novembril 2000 lubas Esimese Astme Kohtu neljanda, laiendatud koja esimees komisjonil astuda menetlusse nõukogu nõuete toetuseks. Nõukogu, keda toetas komisjon, palus esimese võimalusena jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

23 Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Esimese Astme Kohus hagi rahuldamata.

24 Pärast hagi vastuvõetavaks tunnistamist lükkas Esimese Astme Kohus tagasi Chemi-Coni esimese väite, mis tulenes ilmsest kaalutlusveast. Ta sedastas, et sisuliselt vaidlustas hageja õigusnormi rikkumise, mis puudutas võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist vaidlustatud määruses, mitte aga ilmse hindamisvea, mille komisjoni oli teinud faktiliste asjaolude hindamisel. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 53–59 leidis Esimese Astme Kohus, et kõnealune määrus ei riku 4. detsembri 1997 ja 28. veebruari 1999 vahelise ajavahemiku osas võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõikes 5.

25 Esimese Astme Kohtu arvates reguleerisid kahte kõnealust menetlust ehk Jaapanist pärineva impordi kohta toimuvat läbivaatamist ja Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevat importi puudutavat esialgset uurimist alusmääruse erinevad sätted, mis viis ka dumpinguvastase tollimaksu küsimuses erinevate tulemusteni (punkt 53). Esimese Astme Kohus leidis, et kui menetlus lõpetatakse dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata esialgse uurimise staadiumis, mida reguleerib mainitud määruse artikkel 5, siis ei nõuta sisse mingit lõplikku tollimaksu ega nõuta lõplikult sisse ajutisi tollimakse (punkt 54). Läbivaatamismenetluse kohta sätestab sama määruse artikli 11 lõige 2, et dumpinguvastane meede aegub viie aasta möödudes selle kehtestamisest ja et sellise aeguva meetme läbivaatamisel jääb see jõusse kuni läbivaatamise tulemuste selgumiseni (punkt 56).

26 Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 57 ja 58 otsustas Esimese Astme Kohus:

„57 Järelikult, isegi kui uurimist viidi samaaegselt läbi erinevatest riikidest pärinevate sarnaste toodete ja sama uurimisperioodi kohta ning isegi kui dumpingu, kahju ja ühenduse huvi osas jõuti samade järeldusteni, on Jaapanist pärineva impordi ebavõrdsel kohtlemisel, võrrelduna Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärineva impordiga küsimuses, mis puudutab dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmist, alusmääruses õiguslik alus, mille tõttu seda ei saa lugeda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks (vt selle kohta Euroopa Kohtu 11. juuli 1990. aasta otsus kohtuasjas C-323/88: Sermes, EKL 1990, lk I-3027, punktid 45–48).

58 Lisaks ei ole nõukogul kohustust jätta kohaldamata alusmääruse artikli 11 lõige 2 sama määruse artikli 9 lõike 5 alusel. See säte puudutab üksnes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist. Antud juhul olid dumpinguvastased tollimaksud, mida hageja pidi tasuma ajavahemiku 4. detsember 1997 kuni 28. veebruar 1999 eest, kehtestatud määrusega nr 3482/92 ja nende sissenõudmist jätkati alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel, mille puhul on tegemist erisättega. Hageja pidi seega alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel jätkama dumpinguvastase tollimaksu tasumist sõltumata sellest, et Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärineva impordi kohta oli algatatud esialgne uurimine.”

27 Lisaks ei arvestanud Esimese Astme Kohus Chemi-Coni põhjendustega, mille kohaselt oli antud olukord võrreldav olukorraga, mille kohta võeti vastu nõukogu 13. septembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 2553/93, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2089/84, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Jaapanist ja Singapurist pärinevate teatavate kuullaagrite impordile (EÜT L 235, lk 3), ja mis kehtestas enne seda määrust kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu aegumise alguskuupäevaks tagasiulatuvalt läbivaatamismenetluse algatamise kuupäeva. Esimese Astme Kohus juhtis tähelepanu sellele, et antud määruse vastuvõtmise asjaolud olid vaidlustatud määruse aluseks olevatest asjaoludest mitmel moel erinevad (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 59).

28 Teise Chemi-Coni esitatud väite kohta, mis käsitleb vaidlustatud määruse puudulikku põhjendatust, tuletas Esimese Astme Kohus meelde Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, mis puudutab EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustust, ja eriti seda osa, mis käsitleb üldkohaldatavaid meetmeid (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 65 ja 66). Esimese Astme Kohus sedastas, et antud määruse sisu ja vastuvõtmise asjaolusid arvestades on see piisavalt põhjendatud (kõnealuse kohtuotsuse punktid 67 ja 68).

Poolte nõuded

29 Chemi-Con palub Euroopa Kohtul:

– tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

– mõista mõlema astme kohtukulud välja nõukogult ja

– esimese võimalusena tühistada vaidlustatud määruse artikli 3 teine lõik osas, milles see ei kehtesta antud määruse kohaldamise alguskuupäevaks tagasiulatuvalt 4. detsembrit 1997, või teise võimalusena, saata asi tagasi Esimese Astme Kohtusse, et viimane otsustaks nõude üle tühistada mainitud säte.

30 Nõukogu ja komisjon paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Chemi-Conilt.

Apellatsioonkaebus

31 Chemi-Con esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kolm väidet, millega ta heidab Esimese Astme Kohtule ette, et ta lükkas tagasi temale esitatud esimese väite. Apellatsioonkaebuse esimene väide tuleneb õigusnormi rikkumisest Esimese Astme Kohtu poolt, kuivõrd vaidlustatud kohtuotsuse punktis 48 kvalifitseeris ta ebaõigesti ümber Chemi-Con esitatud väite, mis ei käsitlenud mitte üldise võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, vaid seda, et nõukogu oli rikkunud alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet. Teine väide tuleneb väidetavast õigusnormi rikkumisest, mille Esimese Astme Kohus tegi mainitud otsuse punktis 58 alusmääruse mainitud sätte tõlgendamisel. Kolmas väide tuleneb õigusnormi rikkumisest, mille Esimese Astme Kohus tegi sama otsuse punktis 57 ja puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist. Selle põhimõtte kohaldamine tugines muu hulgas puudulikele või mitmetähenduslikele põhjendustele.

32 Nagu nõukogu ja komisjon on õigusega märkinud, tõstatavad kolm apellatsioonkaebuse väidet sisuliselt ühe ja sama põhiküsimuse, mis käsitleb alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud võrdse kohtlemise või mittediskrimineerimise põhimõtte tõlgendamist ja kohaldamist. Küsimus on peamiselt selles, kas olukorras, kus erinevatest allikatest pärinevate toodete ühendusse impordi suhtes on algatatud eraldiseisvad dumpinguvastased menetlused, mis on jõudnud erinevatesse staadiumidesse, mida omakorda reguleerivad kõnealuse määruse erinevad sätted, nõuab see põhimõte siiski, et kogu asjaomast importi koheldaks dumpinguvastase tollimaksu küsimuses ühtmoodi ehk neid tollimakse ei nõutaks sisse teatud allikatest pärinevalt impordilt, kui seda ei nõuta sisse muudest allikatest pärinevalt sarnaselt impordilt.

Esimene väide

33 Apellatsioonkaebuse esimese väite kohta tuleb tõdeda, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 36–38 märkis, et see, kas alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud põhimõtet nimetatakse „võrdse kohtlemise põhimõtteks” või „mittediskrimineerimise põhimõtteks” ei ole tähtis. Tegemist on kahe tähistusega, mis on antud ühenduse õiguse ühele üldpõhimõttele, mis ühelt poolt keelab kohelda sarnaseid olukordi erinevalt ja teiselt poolt kohelda erinevaid olukordi sarnaselt, välja arvatud siis, kui see on objektiivsetel asjaoludel põhjendatud (vt eelkõige 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-442/00: Rodríguez Caballero, EKL 2002, lk I-11915, punkt 32 ja viidatud kohtupraktika). Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 50, 51 ja 57 nähtub selgelt, et Esimese Astme Kohus hindas Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevate kondensaatorite impordi kohtlemist antud põhimõtet arvestades nii, nagu see on sätestatud kõnealuse artikli 9 lõikes 5. Neil asjaoludel ei ole Chemi-Conil võimalik Esimese Astme Kohtule ette heita, et viimane on kõnealuse kohtuotsuse punktis 48 eksinud põhimõtte vastu, mille rikkumisele Chemi-Con tugines.

34 Eelnevast järeldub, et apellatsioonkaebuse esimene väide, mis tuleneb Chemi-Coni Esimese Astme Kohtus esitatud väite kvalifitseerimise veast, ei ole põhjendatud ja tuleb tagasi lükata.

Teine väide

Teise väite esimene osa

35 Teise väite esimeses osas kritiseerib Chemi-Con vaidlustatud kohtuotsuse punkti 58 sedastust, mille kohaselt puudutab alusmääruse artikli 9 lõige 5 üksnes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist. Ta järeldab antud sedastusest, et Esimese Astme Kohus on välistanud selle sättega ette nähtud keelu kohaldamise olukordadele, kus dumpinguvastase tollimaksu kogumine jätkub selle määruse artikli 11 lõike 2 alusel.

36 Chemi-Coni arvates tuleb alusmääruse artikli 9 lõiget 5 kohaldada kõikidele olukordadele, mis annavad alust dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmiseks. Antud juhul välistab see säte, et Jaapanist pärinevate kondensaatorite importijad on kohustatud tasuma sama määruse artikli 11 lõike 2 alusel dumpinguvastaseid tollimakse, oodates aeguvate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamise tulemusi, samas kui sarnaste Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevate kaupade import, mille suhtes toimus samaaegselt esialgne uurimine, kus jõuti samade järeldusteni kui mainitud läbivaatamisel, ei andnud põhjust ühegi sellelaadse tollimaksu lõplikuks sissenõudmiseks. Just sellel põhjusel oleks Chemi-Coni arvates tulnud vaidlustatud määruse kohaldamise alguskuupäevaks kehtestada tagasiulatuvalt 4. detsember 1997 ehk esimene päev, millal ta pidi kõnealuse artikli 11 lõike 2 alusel tasuma dumpinguvastast tollimaksu. Kuni vaidlustatud määruse saja kolmekümne kuuendas põhjenduses mainitud 3. detsembrini 1997 tuli seda tollimaksu tasuda määruse nr 3482/92 alusel.

37 Nõukogu ja komisjon väidavad, et Esimese Astme Kohus ei teinud alusmääruse artikli 9 lõike 5 tõlgendamisel õiguslikku viga, kui ta kinnitas, et see säte puudutab üksnes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist. Nad rõhutavad, et vastupidiselt 1994. aasta dumpinguvastase lepingu artikli 9 punktile 9.2, millele Chemi-Con toetus, räägib kõnealune artikli 9 lõige 5 sõnaselgelt dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest, mitte aga sellise maksu sissenõudmisest.

38 Nõukogu arvates kehtestab alusmääruse artikli 9 lõige 5 osas, milles ta keelab diskrimineerimise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel, range normi, mis on laiem kui ühendusele dumpinguvastasest lepingust tulenevad kohustused. Antud lepingu artikli 9 punkt 9.2 nõuab üksnes seda, et pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist toimuks nende sissenõudmine diskrimineerimisvabal alusel. Sellise tõlgenduse toetuseks osutab ta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) raames moodustatud vaekogu 4. juuli 1997. aasta aruandele pealkirjaga „Euroopa ühenduste dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Brasiilia päritolu puuvillakiu impordile”, mis koostati seoses GATT VI artikli 1979. aasta rakendamise lepingu (GATT dumpinguvastane leping, EÜT 1980, L 71, lk 98) artikli 8 punktiga 8.2 ehk sättega, mis vastab dumpinguvastaste meetmete lepingu artikli 9 punktile 9.2. Tema hinnangul ei tähenda tõsiasi, et mainitud artikli 9 lõige 5 puudutab üksnes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist siiski seda, et diskrimineerimiskeeld ei kehtiks selle maksu sissenõudmise suhtes.

39 Kuigi nii Chemi-Con kui ka nõukogu ja komisjon pühendasid olulise osa oma argumentidest vahetegemisele dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ja sissenõudmise vahel, tuleb tõdeda, et erinevused nende vaadetes sellele küsimusele on, nagu sellele juhtis oma ettepaneku punktis 65 õigustatult tähelepanu ka kohtujurist, pigem näivad kui tegelikud. Tõepoolest, ükski menetlusosaline ei sea kahtluse alla, et alusmääruse artikli 9 lõige 5 on kohaldatav ka sellisele läbivaatamismenetlusele nagu on kõne all käesolevas asjas, milles dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmine teatud impordilt jätkus pärast algse maksuotsusega kehtestatud lõpliku tollimaksu aegumist.

40 Vaidlustatud kohtuotsusest ja eriti selle punktidest 50, 51 ja 57 nähtub, et erinevatest riikidest pärinevate kondensaatorite impordi kohtlemist ajavahemikul 4. detsembrist 1997 kuni 28. veebruarini 1999 hinnati alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud põhimõtet arvestades. Järelikult ei saa mainitud kohtuotsuse punktist 58, täpsemalt selle punkti teises lauses kasutatavast määrsõnast „üksnes” järeldada, et Esimese Astme Kohus nõustus sellega, et dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmine võib toimuda diskrimineerivalt ja et see säte ei olnud kohaldatav tema lahendada antud juhtumile. Chemi-Coni etteheide ei ole seega põhjendatud ja tuleb tagasi lükata.

Teise väite teine osa

41 Teise väite teises osas väidab Chemi-Con samuti, et Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 58, et nõukogul on hindamisruum, mis võimaldas tal alusmääruse artikli 9 lõiget 5 sama määruse artikli 11 lõikega 2 reguleeritavate menetluste suhtes mitte kohaldada.

42 Otsustades, et nõukogul ei lasu kohustust jätta alusmääruse artikli 11 lõige 2 kohaldamata ja et see on sama määruse artikli 9 lõike 5 suhtes erisäte, ei leidnud Esimese Astme Kohus sugugi, et nõukogu võib oma suva järgi viimati mainitud sätet läbivaatamismenetlustele mitte kohaldada. Nagu nõukogu ja komisjon on sellele tähelepanu juhtinud, ei ole Esimese Astme Kohtul mingit kahtlust artikli 9 lõike 5 kohaldatavuses sellistele menetlustele nagu on kõne all antud juhul, mistõttu ei ole Chemi-Coni argument põhjendatud ja tuleb tagasi lükata.

43 Kui seda argumenti tuleks mõista kui kriitikat asjaolu kohta, et Esimese Astme Kohtu arvates ei välistanud alusmääruse artikli 9 lõige 5 antud juhul sama määruse artikli 11 lõike 2 kohaldamist, siis tuleb selle kohta tõdeda, et selline argument on raskesti eristatav argumentidest, mis on esitatud kolmanda väite toetuseks, mis tuleneb õigusnormi rikkumisest, mille Esimese Astme Kohus tegi võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel. Sellisel juhul ei oleks Euroopa Kohtul mingil juhul põhjust hinnata seda argumenti põhjalikumalt mainitud artikli 9 lõike 5 tõlgendamisel tehtud õigusnormi rikkumisest tuleneva väite valguses.

44 Apellatsioonkaebuse teine väide, mis tuleneb artikli 9 lõike 5 tõlgendamisel tehtud õigusnormi rikkumisest, tuleb eelnevaid kaalutlusi arvestades tagasi lükata.

Kolmas väide

45 Kolmanda väite esimese osaga väidab Chemi-Con, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 57 sisalduvad põhjendused ei võimalda mõista, miks on Esimese Astme Kohus otsustanud, et Jaapani päritolu impordi erinev kohtlemine Ameerika Ühendriikide ja Tai päritolu impordist ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Tema arvates ei selgu antud kohtuotsuse põhjendustest piisavalt arusaadavalt, kas Esimese Astme Kohus leidis, et Jaapanist pärineva impordi olukorda ei saanud võrrelda Ameerika Ühendriikidest või Taist pärineva impordi olukorraga, või pigem arvas, et need olukorrad olid võrreldavad, kuid erinev kohtlemine oli õigustatud „teatud tähtsusega objektiivsete erinevuste” tõttu. Chemi-Con tuletab meelde, et viimati nimetatud kriteerium on see, mida kasutatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 viidatud kohtupraktikas.

46 Siinkohal piisab tõdemisest, nagu seda tunnistab apellatsioonkaebuses ka Chemi-Con, et vaidlustatud kohtuotsuse punktist 57 tuleneb vaikimisi, et Esimese Astme Kohtu arvates on kolmest eespool mainitud riigist pärinev import võrreldavas olukorras, kuid nende erinev kohtlemine on õigustatud. Kuigi Esimese Astme Kohus ei ole sõnaselgelt märkinud, et tegemist on võrreldavate olukordadega, on ta loetlenud mitmeid kõnealuste olukordade puhul ühiseid asjaolusid nagu imporditavate toodete sarnasus, asjaolu, et selle impordi uurimist viidi läbi samaaegselt ja sama ajavahemiku kohta, ning samuti asjaolu, et need uurimised lõppesid dumpingu, kahju ja ühenduse huvi olemasolu osas sarnaste järeldustega. Alles pärast nende ühisjoonte piiritlemist osutas Esimese Astme Kohus põhjusele, mis võimaldab õigustada nende olukordade erinevat kohtlemist. Punktis 57 esitatud põhjendused ei ole seega ei mitmetähenduslikud ega puudulikud.

47 Kolmanda väite teises osas väidab Chemi-Con, et asjaolu, et Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärineva impordi esialgset uurimist reguleeris aeguvate meetmete läbivaatamist reguleerivast sättest erinev säte, ei kujuta „teatud tähtsusega objektiivset erinevust”, mis õigustaks vaidlustatud erinevat kohtlemist. Ta heidab Esimese Astme Kohtule täpsemalt ette tuginemist eespool viidatud kohtuotsusele Sermes, kuna erinevus õigusliku aluse vahel, millega selles otsuses arvestati, oli sisuliselt palju olulisem kui erinevus ühe ja sama nõukogu määruse erinevate sätete vahel. Chemi-Con tuletab selle kohta meelde, et antud kohtuotsuse aluseks olnud vaidluses põhines erinev kohtlemine ühenduse esmase õiguse normil. Käesoleval juhul ei ole õiguslikku alust erinevaks kohtlemiseks võimalik leida mujalt kui alusmääruse artikli 11 lõikest 2, mida aga ei saa pidada sama määruse artikli 9 lõikest 5 hierarhiliselt kõrgemalseisvaks normiks.

48 Esiti tuleb tõdeda, et Chemi-Coni argumentatsioon põhineb vaidlustatud kohtuotsuse liiga pinnapealsel lugemisel. Esimese Astme Kohus on selle punktides 57 ja 58 tõesti piirdunud tõdemisega, et Jaapani päritolu importi kahjustava ebavõrdse kohtlemise õiguslik alus on alusmääruse artikli 11 lõige 2 ehk erisäte, milles nähakse ette dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmine, kuni selguvad aeguva meetme läbivaatamise tulemused. Samas tuleb silmas pidada ka kõnealuse otsuse punkte 54–56, milles Esimese Astme Kohus kirjeldab tunnuseid, mis iseloomustavad esialgset uurimist ja aeguva meetme läbivaatamist kui kahte iseseisvat ja mainitud määruse erinevate sätetega reguleeritud dumpinguvastast menetlust. Nende iseloomulikke tunnuseid kirjeldades ei viita Esimese Astme Kohus mitte üksnes asjaolule, et neid reguleerivad erinevad sätted, vaid laiemalt põhjustele, mille tulemusena nägi ühenduse seadusandja ette, et kummalegi menetlusele tuleb kohaldada neile eriomaseid sätteid.

49 Eelnevast järeldub, et viidet, mille Esimese Astme Kohus on teinud alusmääruse artikli 11 lõikele 2 kui ühest küljest impordi, mille suhtes on algatatud läbivaatamismenetlus, ja teisest küljest impordi, mille suhtes on algatatud esialgne uurimine, ebavõrdse kohtlemise õiguslikule alusele, ei tohi mõista pelgalt selle erisätte formaalset olemasolu puudutavana. See viide eeldab, et kuivõrd see määrus sätestab sõnaselgelt, et aeguv dumpinguvastane meede jääb kehtima kuni läbivaatamise, kui see toimub, tulemuste selgumiseni, siis võib sellest tuletada, et läbivaatamismenetlus on põhimõtteliselt objektiivselt erinev esialgsest uurimismenetlusest, mida reguleerivad sama määruse muud sätted.

50 Nende kahe menetluse objektiivne erinevus on tingitud sellest, et impordile, mille suhtes on algatatud läbivaatamismenetlus, on eelnevalt juba kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed ning selle kohta on juba põhimõtteliselt kogutud piisavalt tõendeid, et teha kindlaks, kas nende meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. Samas, kui impordi kohta on algatatud esialgne uurimine, siis on selle eesmärk just nimelt mis tahes dumpingu olemasolu, määra ja mõju tuvastamine ning seda isegi siis, kui sellise menetluse algatamise põhjendamiseks on vajalik piisavate tõendite olemasolu. Seega tuleb asuda seisukohale, et lisaks formaalsele aspektile, millele Esimese Astme Kohus juhtis tähelepanu vaidlustatud kohtuotsuse punktis 57, oli käesoleval juhul sedastatud ebavõrdne kohtlemine õigustatud ka sisuliselt, kuna alusmääruse asjakohaseid sätteid arvestades ei olnud import, mille suhtes oli nõukogu selle päritolu tõttu kehtestanud lõpliku tollimaksu, samasuguses olukorras kui muudest allikatest pärinev sarnane import, mille suhtes oli algatatud vaid esialgne uurimine.

51 Niisiis oli Esimese Astme Kohtul õigus, kui ta otsustas, et Jaapani päritolu impordi ebavõrdne kohtlemine, võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Tai päritolu impordiga, ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet.

52 Peale selle oli Esimese Astme Kohtul õigus, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 58, et nõukogul ei ole kohustust jätta kohaldamata alusmääruse artikli 11 lõige 2 sama määruse artikli 9 lõige 5 alusel. Artikli 9 lõikes 5 kehtestatud põhimõte ei nõua, et nõukogu, kui ta otsustab läbivaatamismenetluse lõpetada põhjendusel, et lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ei kehtestatud muudest allikatest pärinevale impordile, mille suhtes viidi läbi esialgne uurimine ja mis on sarnases olukorras impordiga, mille kohta toimus läbivaatamismenetlus, peaks sel juhul taastama nende kahe erinevates olukordades oleva impordi täieliku võrdse kohtlemise tollimaksu sissenõudmise küsimuses.

53 Nõukogu leidis, et antud juhul tuleb kuupäev, millal oli selge, et Ameerika Ühendriikidest ja Taist pärinevale kondensaatorite impordile ei kehtestata lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid ehk 28. veebruar 1999, kehtestada selle otsuse, millega lõpetati sarnase Jaapani päritolu impordi läbivaatamismenetlus, tagasiulatuva kohaldamise alguskuupäevaks. Võttes arvesse objektiivseid põhjuseid, mis lubasid importi, mille suhtes toimus läbivaatamismenetlus, kohelda teisiti, tuleb tõdeda, et nõukogu ei ületanud talle selles küsimuses antud hindamisruumi.

54 Arvestades antud kaalutlusi, tuleb tagasi lükata apellatsioonkaebuse kolmas väide, mis tuleneb õigusnormi rikkumisest, mille Esimese Astme Kohus tegi võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel.

55 Kuna kõik Chemi-Coni esitatud väited lükati tagasi, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtukulud

56 Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel, mida kohaldatakse kodukorra artikli 118 alusel ka menetluses olevate apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna nõukogu on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Chemi-Con on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb nõukogu käesoleva astme kohtukulud välja mõista Chemi-Conilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Komisjon kannab artikli 69 lõike 4 alusel ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Mõista Euroopa Liidu Nõukogu käesoleva astme kohtukulud välja Europe Chemi-Con (Deutschland) GmbH-lt, ja jätta viimase kanda ka tema enda kohtukulud.

3. Euroopa Ühenduste Komisjon kannab ise oma kohtukulud.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: inglise.