Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Ettevõtte tulumaksukrediit, mida võimaldatakse maksukohustuslastele aktsiaseltside poolt makstavate dividendide osas – Ainult kodumaistele äriühingutele võimaldatava ettevõtte tulumaksukrediidi lubamatus – Õigustatus – Puudumine
(EÜ artiklid 56 ja 58)
Siseriiklik seadus, millega liikmesriigi üldise tulumaksu maksukohustuslasele ei võimaldata aktsiaseltsi poolt makstud dividendide osas ettevõtte tulumaksukrediiti, vähendades nende makstava tulumaksu võrra seda maksu, mida aktsionär peab tasuma kapitalitulult juhul, kui nimetatud aktsiaselts ei asu selles liikmesriigis, on vastuolus EÜ artiklitega 56 ja 58.
Selline maksuseadus kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut, mille tagajärjeks on heidutada asjaomase liikmesriigi üldise tulumaksu maksukohustuslasi investeerimast oma kapitali teises liikmesriigis asuvatesse äriühingutesse ja sellel on samuti diskrimineeriv iseloom teises liikmesriigis asutatud äriühingute suhtes, kuna see takistab neil koguda oma kapitali asjaomasest liikmesriigist.
Seda seadust ei saa õigustada objektiivse olukorra erinevusega, millel rajaneb vastavalt EÜ artikli 58 lõike 1 punktile a erinev kohtlemine maksude osas. Sellise maksuseaduse puhul, mille eesmärgiks on vältida ettevõtte tulumaksu ja üksikisiku tulumaksu topeltmaksustamist kasumi jaotamisel, satuvad asjaomase liikmesriigi üldise tulumaksu maksukohustuslasest aktsionärid võrreldavasse olukorda, olenemata asjaolust, kas nad saavad dividende selles liikmesriigis asuvalt äriühingult või teises liikmesriigis asuvalt äriühingult niivõrd, kuivõrd mõlemal juhul võivad topeltmaksustamise objektiks olla dividendid, välja arvatud ettevõtte tulumaksukrediidi osas.
Pealegi ei saa nimetatud seadust pidada tulenevaks territoriaalsuse põhimõttest ja selle põhimõttega ei ole vastuolus ettevõtte tulumaksukrediidi lubamine teistes liikmesriikides asuvate äriühingute dividendide osas. Igatahes ei saa territoriaalsuse põhimõttega EÜ artikli 58 lõike 1 punkti a alusel õigustada asjaomases liikmesriigis asuvate äriühingute poolt makstud ja teistes liikmesriikides asuvate äriühingute poolt makstud dividendide erinevat kohtlemist juhul, kui nende erinevalt koheldavate dividendide kategooriate olukord on objektiivselt sama.
Lisaks, isegi kui see maksuseadus põhineb seosel maksusoodustuse ja kompenseeriva maksu mahaarvamise vahel, ei näi selline maksuseadus, mis sätestab, et asjaomases liikmesriigis üldise tulumaksu maksukohustuslasest aktsionäridele antav ettevõtte tulumaksukrediit arvutatakse välja selles liikmesriigis asuva äriühingu jaotatavalt kasumilt makstava ettevõtte tulumaksu alusel, olevat vajalik, et tagada siseriiklik maksusüsteemi terviklikkus. Arvestades topeltmaksustamise vältimise eesmärki, ei sea teises liikmesriigis asuva äriühingu aktsionärile ettevõtte tulumaksukrediidi andmine ohtu siseriikliku maksusüsteemi terviklikkust ning kujutab endast kapitali vaba liikumist vähemal määral piiravat meedet.
Mis puutub teistes liikmesriikides asuvate äriühingute dividendidest saadava maksutulu vähenemisse, siis seda ei saa pidada üldiste huvide ülekaalukuse põhjuseks, millele tuginedes võiks õigustada põhivabadustega üldiselt vastuolus olevaid meetmeid.
(vt punktid 20, 22–24, 32–36, 38, 39, 44–46, 49, 55 ja resolutiivosa)