Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Kapitalitulu maksustamine – Lõplik maksustamine 25% määraga või poole ulatuses vähendatud määraga tavaline maks – Piirangud siseriiklikule kapitalitulule – Välismaa päritolu kapitalitulu suhtes tavalise tulumaksu kohaldamine ilma selle määra vähendamata – Vastuvõetamatus – Õigustatus – Puudumine
(EÜ asutamisleping, artikkel 73b ja artikli 73d lõiked 1 ja 3 (muudetuna EÜ artikkel 56 ning artikli 58 lõiked 1 ja 3))
Asutamislepingu artikliga 73b ja artikli 73d lõigetega 1 ja 3 (muudetuna vastavalt EÜ artikkel 56 ja artikli 58 lõiked 1 ja 3) on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad üksnes siseriikliku kapitalitulu saajatel valida lõpliku tulumaksu 25% ja poole ulatuses vähendatud määraga tavalise tulumaksu vahel, samas kui sätestatakse, et teisest liikmesriigist saadav kapitalitulu tuleb maksustada tavalise tulumaksuga ilma selle määra vähendamata.
Sellised maksualased õigusnormid piiravad lubamatult kapitali vaba liikumist, kuna mõjutavad asjaomases liikmesriigis elavaid maksumaksjaid selliselt, et nad ei taha investeerida kapitali äriühingutesse, mille asukoht on teises liikmesriigis, neil on ka piirav mõju teises liikmesriigis asutatud äriühingutele, sest see takistab asjaomases liikmesriigis kapitali suurendamist.
Antud õigusnormid ei ole õigustatud taolise objektiivselt erineva olukorraga, mis põhjendaks maksukohtlemise erinevust vastavalt EÜ artikli 73d lõike 1 punktile a. Maksusätte alusel, mille eesmärk on leevendada topeltmaksustamise mõjusid – ettevõtete tulumaks, seejärel tulumaks – kasumi jaotamisel äriühingute poolt, millesse investeering tehti, on aktsionärid, kes on asjaomases liikmesriigis täielikud maksukohustuslased ja saavad muus liikmesriigis asutatud äriühingult kapitalitulu, seega võrreldavas olukorras aktsionäridega, kes on selles liikmesriigis samuti täielikud maksukohustuslased, kuid saavad kapitalitulu samas liikmesriigis asutatud äriühingult.
Muu hulgas, kuna asjaomases liikmesriigis elavate maksumaksjate poolt nende siseriikliku päritolu kapitalitulu puhul maksusoodustuse saamise ja äriühingute kasumi ettevõtte tulumaksuga maksustamise vahel puudub otsene seos, lisaks sellele on füüsiliste isikute tulu maksustamine ja ettevõtte tulumaks kaks eraldi maksu, millega maksustatakse eri maksumaksjaid, ning arvestades seda, et taotletud eesmärki, mis on topeltmaksustamise vähendamine, ei mõjutaks mitte mingil viisil asjaolu, kui selle õigusnormiga antakse soodustusi ka muudest liikmesriikidest pärit kapitalitulude saajatele, ei ole need õigusnormid õigustatud vajadusega tagada maksusüsteemi ühtsus.
Lisaks ei saa antud seose puudumisel eelnimetatud maksusoodustusega samasuguse maksusoodustuse andmisest keeldumist teisest liikmesriigist kapitalitulu saajatele õigustada teises liikmesriigis asutatud äriühingute tulude madalama maksustamisega selles riigis. Põhivabadusega vastuolus olevat ebasoodsat maksukohtlemist ei saa peale selle õigustada teiste maksusoodustustega, isegi siis, kui eeldada, et sellised soodustused on olemas.
Maksudest laekuva tulu vähenemist ei saa pidada ülekaalukaks avalikuks huviks, millele võiks tugineda põhivabadusega põhimõtteliselt vastuolus oleva meetme õigustamiseks.
(vt punktid 20–22, 28, 31–32, 34–36, 38, 40, 42–43, 49, resolutiivosa punktid 1–2)