Keywords
Summary

Keywords

1. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Kehtiva korra ilmselge rikkumise toimepanijale kaitsest keeldumine

2. ESTÜ – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumine – Haldusmenetlus – Teabenõue – Kaitseõigus – Õigus keelduda andmast vastust, mis tähendab rikkumise tunnistamist

(ESTÜ asutamisleping, artikli 36 esimene lõik)

3. ESTÜ – Kartellikokkulepped – Trahvid – Summa – Kindlaks määramine – Rikkumises süüdistatava ettevõtja koostöö tõttu tema trahvimata jätmine või trahvisumma vähendamine – Märkimisväärne vähendamine rikkumise tunnistamisel – Ettevõtja kaitseõiguse ja eriti sellise õiguse piiramine, mis seisneb õiguses keelduda andmast vastust, mis tähendab rikkumise tunnistamist – Puudumine

(ESTÜ asutamisleping, artikli 65 lõige 5; komisjoni teatis 96/C 207/04, punkt D)

4. ESTÜ – Kartellikokkulepped – Trahvid – Tütarettevõtja poolt toime pandud rikkumine – Sellise juriidilise isiku kindlaksmääramiseks rakendatavad kriteeriumid, kellele trahv määratakse

(ESTÜ asutamisleping, artikli 65 lõige 5)

5. ESTÜ – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumine – Haldusmenetlus – Kaitseõiguse tagamine – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu

(ESTÜ asutamisleping, artikli 36 esimene lõik ja artikkel 65)

Summary

1. Õiguspärase ootuse põhimõttele ei või tugineda isik, kes on toime pannud kehtiva korra ilmselge rikkumise. Järelikult ei või ettevõtja, kes hakkab tahtlikult konkurentsivastaselt käituma, tugineda selle põhimõtte rikkumisele põhjusel, et komisjon ei olnud talle sõnaselgelt teatanud, et tema käitumine tähendas rikkumist.

(vt punkt 41)

2. Kuigi konkurentsieeskirjade rikkumise olemasolu tuvastamise raames võib komisjon kohustada ettevõtjat talle esitama kogu vajalikku teavet, mida see asutus võib omada, ei või ta siiski kohustada ettevõtjat andma vastuseid, mis tooks viimasele kaasa rikkumise olemasoluga nõustumise, kuna rikkumise tõendamine on komisjoni kohustus.

(vt punktid 48 ja 49)

3. Kuigi komisjon ei saa ettevõtjat sundida tunnistama konkurentsieeskirjade rikkumises osalemist, ei takista see trahvisumma määratlemisel arvesse võtmast asjaomase ettevõtja abi rikkumise kergemini tuvastamiseks, ning iseäranis asjaolu, et ettevõtja on tunnistanud oma osalemist rikkumises. Komisjon võib teda abistanud ettevõtja trahvisummat märkimisväärselt vähendada ning seda märkimisväärselt vähem kahandada teise ettevõtja osas, kes on piirdunud sellega, et ei ole ümber lükanud peamisi väiteid faktide osas, millel komisjoni etteheited põhinevad.

Süüks arvatud rikkumise tunnistamine on puhtalt asjaomase ettevõtja vaba tahte küsimus. Keegi ei sunni teda kartellikokkulepet tunnistama. Komisjoni poolt asjaomase ettevõtja komisjoniga tehtava koostöö astme, sealhulgas rikkumise tunnistamise arvesse võtmine, eesmärgiga kohaldada vähendatud trahvisummat, ei kujuta endast seega kaitseõiguste riivet.

Koostööteatist ning iseäranis selle D-osa tuleb järelikult käsitada nii, et asjaomase ettevõtja koostöövorm, mis võimaldab trahvisumma vähendamist, ei ole piiratud asjaolude olemuse tunnistamisega, vaid sisaldab ka rikkumises osalemise tunnistamist.

(vt punktid 50–54)

4. Ettevõtja vastutuse kindlaksmääramine konkurentsireeglite rikkumise eest sõltub sellest, kas see ettevõtja on tegutsenud iseseisvalt või ta rakendas üksnes emaettevõtja juhtnööre. Viimasel juhul võib ettevõtja konkurentsivastast käitumist arvata süüks emaettevõtjale.

Seevastu, kui kartellikokkuleppes osalevad grupiettevõtjad tegutsevad iseseisvalt, võib komisjon määrata igaühele neist trahvi, võttes aluseks standardiseeritud summa.

(vt punktid 66 ja 67)

5. Kaitseõiguse tagamine igasuguses menetluses, mis toob kaasa sanktsioone, on üks ESTÜ asutamislepingu artikli 36 esimeses lõigus tagatud aluspõhimõtetest. Selle põhimõtte tõhus järgimine nõuab, et asjaomasele ettevõtjale antakse tegelik võimalus haldusmenetluse alustamisel teha teatavaks oma seisukoht viidatud asjaolude ja olukordade asetleidmise ja asjakohasuse kohta, samuti dokumentide kohta, millele komisjon tugineb oma põhjendustes. Võttes arvesse selle olulisust, tuleb vastuväiteteatises ühemõtteliselt täpsustada juriidiline isik, kellele võidakse trahvi määrata ning vastuväiteteatis edastada.

(vt punkt 92)