KOHTUJURISTI ETTEPANEK

 CHRISTINE STIX-HACKL

esitatud 8. juunil 2004(1)

Kohtuasi C-444/02

Fixtures Marketing Ltd

versus

Organismos prognostikon agonon podosfairou (OPAP)

(Monomeles Protodikeio Athinon’i (Kreeka) eelotsusetaotlus)

Direktiiv 96/9/EÜ – Andmebaasid – Õiguskaitse – Sui generis õigus – Õiguspärane kasutaja – Oluline investeering – Andmebaasi sisu kogumine, kontrollimine ja esitamine – Andmebaasi sisu (mitte)oluline osa – Väljavõtete tegemine ja taaskasutamine – Tavapärane kasutamine – Andmebaasi tegija seaduslike huvide põhjendamatu kahjustamine – Andmebaasi sisu oluline muutus – Sport – Kihlveod

I.      Esialgsed märkused

1.        Käesolev eelotsusetaotluse läbivaatamine on üks neljast paralleelsest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta(2) (edaspidi „direktiiv”) tõlgendamist käsitlevast menetlusest(3). Need kohtuasjad puudutavad nn sui generis õigust ja selle ulatust spordikihlvedude valdkonnas.

II.    Õiguslik raamistik

A.      Ühenduse õigus

2.        Direktiivi artikkel 1 sätestab direktiivi reguleerimisala. Katkendina on see järgmine:

„1. Käesolev direktiiv käsitleb ükskõik millises vormis andmebaaside õiguskaitset.

2. Andmebaas käesoleva direktiivi tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.”

3.        Direktiivi III peatüki artiklid 7–11 sätestavad sui generis õiguse. Artiklis 7, mis käsitleb kaitse objekti, on sätestatud:

„1.      Liikmesriigid sätestavad andmebaasi tegija õiguse keelata andmebaasi kogu sisust või kvantiteedilt või kvaliteedilt olulisest osast väljavõtte tegemist ja/või selle taaskasutamist, kui selle andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt oluline investeering.

2.      Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      väljavõtte tegemine – andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi;

b)      taaskasutamine – andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa kättesaadavaks tegemine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel. Pärast andmebaasi koopia esmamüüki ühenduses õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul lõpeb õigus kontrollida selle koopia edasimüüki ühenduses.

Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega taaskasutamiseks.

3.      Lõikes 1 sätestatud õiguse võib üle anda, loovutada või anda loa (litsentsi) selle kasutamiseks.

[…]

5.      Andmebaasi sisuks olevatest mitteolulistest osadest korduv ja süstemaatiline väljavõtete tegemine ja/või nende taaskasutamine, mis võib viia andmebaasi tavapärase kasutamisega vastuolus olevate tegudeni või kahjustada põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve, ei ole lubatud.”

4.        Artikli 8, mis sätestab õiguspäraste kasutajate õigused ja kohustused, lõige 1 näeb ette järgmist:

„1.      Üldsusele mis tahes viisil kättesaadavaks tehtud andmebaasi tegija ei või takistada andmebaasi õiguspärasel kasutajal teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil sisuks olevaid kvantiteedilt ja/või kvaliteedilt mitteolulisi osi. Kui õiguspärane kasutaja on õigustatud tegema väljavõtteid ainult andmebaasi teatud osast ja taaskasutama ainult teatud osa, kehtib käesolevas lõikes sätestatu vaid andmebaasi selle osa suhtes.”

5.        Artikkel 9 näeb ette, et liikmesriigid võivad teha erandeid sui generis õigusest.

6.        Artikli 10, mis sätestab kaitse tähtaja, lõige 3 näeb ette:

„Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas täieneb, lüheneb või teiseneb, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, võib niisuguse investeeringu tulemuseks olevale andmebaasile anda oma kaitsetähtaja.”

B.      Siseriiklik õigus

7.        Direktiiv võeti Kreeka õigussüsteemi üle seadusega nr 2819/2000. Seaduse põhjenduse artikli 7 B osa kohaselt „tuleneb andmebaaside kaitsmise vajadus sellest, et andmebaaside rajamine nõuab märkimisväärset inim-, tehniliste ja finantsressursside investeerimist, kuna aga niisuguseid andmebaase kopeerida või neile juurde pääseda saab sõltumatuks väljatöötamiseks vajalike kuludega võrreldes väga väikeste kuludega”. Põhjenduste E osa põhjal antakse andmebaasi tegijale lisaks intellektuaalomandi õigusele ka sui generis õigus, et oleks võimalik keelata andmebaasi olulisest sisust loata väljavõtete tegemist ja/või nimetatu loata taaskasutamist.

III. Asjaolud ja menetlus põhikohtuasjas

A.      Üldosa

8.        Inglismaal korraldavad jalgpalli profiliiga võistlusi Football Association Premier League Limited ja Football League Limited, Šotimaal Scottish Football League. Premier League [edaspidi „kõrgliiga”] ja Football League [edaspidi „jalgpalliliiga”] (kuhu kuuluvad esimene, teine ja kolmas divisjon) hõlmavad kokku nelja liigat. Enne iga võistlushooaja algust koostatakse asjaomastes liigades toimuvate võistluste võistluskalendrid. Andmed salvestatakse elektrooniliselt ja need on individuaalselt ligipääsetavad. Võistluskalendreid avaldatakse muu hulgas trükitud brošüürides nii kronoloogiliselt kui ka iga asjaomases liigas mängiva meeskonna kohta. Kohtuvad võistkonnad esitatakse vormis X-Y (nt Southampton-Arsenal). Igal hooajal toimub 41 nädala jooksul umbes 2000 võistlust.

9.        Inglismaa ja Šoti jalgpallivõistluste korraldajad tegid Šoti äriühingule Football Fixtures Limited ülesandeks korraldada jalgpalli võistluskalendrite kasutamist litsentside andmise jmt abil. Football Fixtures Limited loovutas oma haldamis- ja kasutamisõigused väljaspool Suurbritanniat omakorda äriühingule Fixtures Marketing Limited (edaspidi „Fixtures”).

B.      Eriosa

10.      Fixtures algatas mitu kohtuasja aktsiaseltsi Organismos Prognostikon Agonon Podosfairou AE (edaspidi „OPAP”) vastu. Ette heidetakse, et OPAP võtab õigusvastaselt ning ilma Inglise ja Šoti äriühingute loata korduvalt viimaste loodud, avaldatud ja kasutatud Inglismaal ja Šotimaal toimuvate jalgpallikohtumiste võistluskalendritest olulisel hulgal kohtuvate jalgpallimeeskondade nimesid ja kannab neid üle oma levitatavatele veebilehekülgedele „Pame Stoichima”, „Podosfairo Kathe Mera”, „Chryso Podosfairo” ja „Propo” ja teeb need Kreeka avalikkusele kättesaadavaks, millega ta rikub Fixtures’i esindatavate äriühingute sui generis õigust. Viidates asja kiireloomulisusele, taotlevad viimased hagi tagamise abinõude kohaldamist – nimelt keelata OPAP’il rikkuda edaspidi Fixtures’i õigust Inglismaal ja Šotimaal kavandatud jalgpallikohtumiste võistluskalendri nimekirjadele ja iga üleastumise eest rahatrahvi määramist – ning Ateena ajakirjanduses kostjate kulul otsuse avaldamist.

IV.    Eelotsuse küsimused

11.      Monomeles Protodikeio Athinon esitab Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kuidas peab mõistma terminit „andmebaasid” ning milline on direktiivi 96/9/EÜ ning eriti selle artiklis 7 sätestatud sui generis õiguse kohaldamisala ulatus?

2.      Pidades silmas direktiivi kohaldamisala ulatust, kas jalgpalli võistluskalendrid on kaitstud andmebaasina, mille puhul eksisteerib andmebaasi tegija sui generis õigus ning millistel tingimustel see nii on?

3.      Millisel juhul on andmebaasi õigust rikutud ning kas see õigus on kaitstud ka siis, kui andmebaasi sisu muudetakse?”

V.      Vastuvõetavus

12.      Soome valitsuse arvates ei vasta eelotsusetaotlus Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud eelotsuse küsimuste vastuvõetavuse kriteeriumidele. Piisaval määral ei ole kirjeldatud siseriiklikku õigust. Lisaks viidatakse direktiivi asjakohase artikli 7 asemel artiklile 3. Lisaks sellele sisalduvad faktilisi asjaolusid käsitlevad andmed vaid Fixtures’i argumentide kokkuvõttes. Samuti puudub OPAP-i seisukoht. Samuti ei täpsustata seost õigusnormide ja asjaolude vahel. Andmed on sedavõrd puudulikud, et Soome valitsus ei saa esitada põhjalikku seisukohta.

13.      Komisjon viitab üksnes sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu edastatud andmed ei võimalda kohaldada direktiivi sätteid konkreetsetele asjaoludele. Vastuvõetavuse osas ei ole komisjonil siiski kahtlusi.

14.      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab ainult see liikmesriigi kohus, kuhu hagi esitatakse ja kes peab asjas otsuse tegema, iga konkreetse asja eripärast lähtudes otsustada, kas otsuse tegemiseks on vaja eelotsust küsida ja kas tema poolt Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimustel on asja otsustamisel tähtsust. Järelikult juhul, kui eelotsuse küsimused käsitlevad ühenduse õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud neile vastama.(4)

15.      Euroopa Kohus võib keelduda siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest vaid juhul, kui ühenduse õiguse tõlgendamine, mida siseriiklik kohus on taotlenud, ei ole ilmselgelt kuidagi seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtul puudub teave faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, mida ta vajab kohtule esitatud küsimustele kohase vastuse andmiseks.(5)

16.      Antud juhul ei ole ilmselge, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimused vastaksid ühele nimetatud tingimustest. Ühelt poolt ei ole põhjust arvata, et taotletud ühenduse õiguse tõlgendamine ei ole seotud põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega, sest põhikohtuasja otsus sõltub muu hulgas direktiivi artikli 1 mõiste „andmebaas” tähendusest. Teisalt on eelotsusetaotluse esitanud kohus, olgugi et lühidalt, edastanud Euroopa Kohtule kõik andmed, mis on vajalikud selleks, et vastata kohaselt küsimustele, mida talle on esitatud.

17.      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab vajadus anda siseriiklikule kohtule vajalik ühenduse õiguse tõlgendus seda, et siseriiklik kohus esitaks faktiliste ja õiguslike asjaolude kogumi, mille põhjalt küsimused esitati, või vähemalt selgitab tegelikku olukorda, mille põhjalt küsimused tõusetusid.(6) Võttes arvesse, et konkreetsetele asjaoludele kohaldamine on siseriikliku kohtu pädevuses, piisab Euroopa Kohtule faktilise ja õigusliku raamistiku andmetest selleks, et ta saaks anda eelotsusetaotlusele asjakohase vastuse. Eelotsusetaotlus sisaldab koguni andmeid, mis puuduvad paralleelse kohtuasja C‑46/02 eelotsusetaotlusest, mille kohta Soome valitsus vastuväiteid ei esitanud, nimelt andmeid Fixtures’i ja Football Fixtures Limited vaheliste suhete kohta. Mis puudutab OPAP-i, siis andmed tema tegevuse kohta on piisavad.

18.      Eelotsusetaotluses sisalduv teave ei pea mitte ainult Euroopa Kohtul lubama anda vajalikke vastuseid, vaid andma liikmesriikide valitsustele ja teistele menetlusosalistele võimaluse esitada Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 alusel oma märkused. Euroopa Kohus peab tagama selle võimaluse kaitse, arvestades asjaolu, et eespool viidatud sätte alusel teatatakse menetlusosalistele üksnes eelotsusetaotlusest.(7)

19.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 alusel arvukalt – sealhulgas ka Soome valitsuse poolt – esitatud märkustest ilmneb, et eelotsusetaotluses sisalduvad andmed on neil täielikult võimaldanud avaldada kohasel viisil arvamust Euroopa Kohtule esitatud küsimuste kohta.

20.      Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et on möödapääsmatu, et siseriiklik kohus selgitaks vähemalt mingil määral põhjusi nende ühenduse õigusnormide väljatoomiseks, mille tõlgendamist ta taotleb, ning seost, mis tema hinnangul on vastavate ühenduse õigusnormide ja kohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel.(8)

21.      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt piisab, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud asjaolud lubavad pidada tõenäoliseks, et põhikohtuasja asjaolud kuuluvad nende sätete kohaldamisalasse, mille tõlgendamist taotletakse. Euroopa Kohus saab anda siseriiklikule kohtule ühenduse õiguse tõlgendamisel põhikohtuasja lahendamiseks kasutatavaid juhiseid. Sealjuures võib Euroopa Kohus võib juhinduda ka nendest ühenduse õiguse normidest, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus ei viidanud.(9)

22.      Eelnevatel kaalutlustel on Monomeles Protodikeio Athinon’i eelotsuse küsimused põhimõtteliselt vastuvõetavad.

23.      Mõningates punktides ei ole eelotsuse küsimused suunatud mitte ühenduse õiguse, st direktiivi tõlgendamisele, vaid direktiivi kohaldamisele teatud konkreetsete asjaolude suhtes. Mis puudutab seda aspekti, siis tuleb komisjoniga nõustuda selles, et EÜ artikli 234 kohase eelotsusetaotluse puhul ei ole see mitte Euroopa Kohtu, vaid siseriikliku kohtu ülesanne ja et Euroopa Kohus peab käesolevas menetluses piirduma ühenduse õiguse tõlgendamisega.

24.      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kuulub EÜ artiklis 234 sätestatud menetluse raames, mis põhineb siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel jaotusel, asjaolude hindamine siseriikliku kohtu pädevusse.(10)

25.      Euroopa Kohtul puudub niisiis pädevus lahendada põhikohtuasja vaidlus või kohaldada Euroopa Kohtu poolt tõlgendatavaid ühenduse õigusnorme siseriiklike meetmete ja olukordade suhtes, kuna need küsimused kuuluvad siseriikliku kohtu ainupädevusse. Menetluse objektiks oleva andmebaasiga seonduvate üksikute sündmuste hindamine nõuab seega faktiliste asjaolude hindamist, mis on siseriikliku kohtu ülesanne.(11) Muus osas on Euroopa Kohus eelotsuse küsimustele pädev vastama.

VI.    Põhjendatus: hinnang

26.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused käsitlevad direktiivi mitme sätte tõlgendamist, põhiliselt teatud mõistete tõlgendamist. Küsimuste eri tahud kuuluvad erinevatesse valdkondadesse ja neid tuleb käsitleda eraldi. Kui mõned õigusküsimused puudutavad direktiivi materiaalset kohaldamisala, siis teised käsitlevad sui generis õiguskaitse andmise tingimusi ja selle sisu.

A.      Materiaalne kohaldamisala: mõiste „andmebaas” (esimene ja teine eelotsuse küsimus)

27.      Mõned menetlusosalised viitasid oma kirjalikes märkustes direktiivi artikli 1 lõike 2 kohase „andmebaasi” mõiste osas kriteeriumidele, mis omandavad tähtsuse alles sui generis õiguse objekti määratlemisel.

28.      Mõiste „andmebaas” tõlgendamine artikli 1 lõike 2 tähenduses puudutab üht põhilisemat direktiivi kohaldamise tingimust, seega ka kogu selle materiaalset kohaldamisala. Sellest tuleb eristada sui generis õiguse materiaalset kohaldamisala, seega direktiivi artiklis 7 sätestatud „kaitse objekti”. See määratlus haakub küll „andmebaasi” legaaldefinitsiooniga, näeb aga sui generis õiguse objekti jaoks ette mitu täiendavat tingimust. See tähendab, et mitte kõik andmebaasid direktiivi artikli 1 lõike 2 mõistes ei ole ühtlasi kaitse objektiks artikli 7 tähenduses.

29.      See vahetegemine esineb ka direktiivi põhjendustes. Nii käsitleb 17. põhjendus andmebaasi mõistet ja 19. põhjendus sui generis õiguse mõistet. Esitatud näited ei ole küll kõige paremad erineva tähenduse näitlikustamiseks: nii ei käsitleta teatud kunstiteoste, näiteks muusikateoste salvestist üldse andmebaasina, muusikaliste salvestiste kogu seevastu ei kuulu direktiivi kaitsealasse. Ent viimase tingib juba asjaolu, et sel juhul ei ole üldse tegemist andmebaasiga.

30.      „Andmebaasi” vastamine mõiste koosseisutunnusele on seega vajalik, kuigi mitte piisav tingimus artiklis 7 sätestatud sui generis õiguse tagamiseks.

31.      Esmase pidepunkti mõiste „andmebaas” tõlgendamisel moodustavad rahvusvahelise õiguse suundanäitavad normid. Nende hulka kuulub eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping)(12) artikli 10 lõige 2, kuigi see säte ei sisalda kõiki direktiivi artikli 1 lõikes 2 nimetatud kriteeriume. Lisandub veel muudetud Berni konventsiooni artikli 2 lõige 5. Seevastu ei saa tugineda rahvusvahelise õiguse normidele, mis on hilisemad kui tõlgendatav direktiiv. See käib näiteks WIPO autoriõiguse lepingu artikli 5 kohta, mis võeti vastu alles 1996. aastal. Nagu ilmneb õigusloome materjalidest, eriti komisjoni dokumentidest, lähtuti direktiivi väljatöötamisel eelkõige muudetud Berni konventsioonist.

32.      Mõiste „andmebaas” kohta tuleks märkida, et selle tõlgendamisest ei ole nimetatud rahvusvaheliste õigusnorme arvestades edasist kasu, kuna direktiivi artikli 1 lõige 2 annab – kuigi mitte väga täpse – legaaldefinitsiooni, mis nõuab mitme tingimuse täitmist. Nende tähendust selgitatakse järgnevalt lähemalt. Seejuures tuleb silmas pidada, et Euroopa Kohus võib siseriiklikule kohtule küll anda kasulikke juhiseid põhikohtuasja lahendamiseks, kuid Euroopa Kohtu tõlgendatud ühenduse õiguse või seda ülevõtvate siseriiklike õigusaktide kohaldamine konkreetses asjas on siseriikliku kohtu ülesanne.

33.      Direktiivi artikkel 1 sisaldab erinevaid andmebaasidele esitatavaid nõudeid ning juba selle ülesehitus eeldab laiendavat tõlgendamist. Nii sätestab direktiivi artikli 1 lõige 1 sõnaselgelt, et direktiiv käsitleb „ükskõik millises vormis andmebaaside õiguskaitset”. Lisaks räägib „andmebaasi” mõiste laiendava tõlgendamise kasuks ka asjaolu, et artikli 1 lõige 3 sätestab erandi, ja seda nimelt arvutiprogrammidele.

34.      Õigusloome materjalidest selgub, et ka seadusandja tahe toetab laiendavat tõlgendamist.(13)

35.      Mõiste „andmebaas” määratluses on aga oluline, et täidetud oleks artikli 1 lõikes 2 sätestatud kolm tingimust.

36.      Esiteks peab tegemist olema „iseseisvate teoste, andmete või muu materjali koguga” (kohtujuristi kursiiv). Küsimus, kas põhikohtuasjas on tegemist andmete või muu materjaliga, ei nõua seejuures edasist süvenemist. Seda seetõttu, et praktiliselt on tegemist kas andmetega, mida mõistetakse kui märkide jadasid teatud asjade esitamiseks, st potentsiaalselt informatsiooni sisaldavate lihtsate programmeerimiskeele lausetega,(14) või on tegemist muu materjaliga kui tuvastatavate ühikutega.

37.      Kuigi direktiivis täpsustus puudub, ei saa siiski nõuda, et hõlmatud oleks suur hulk andmeid või muud materjali. Parlamendi asjaomast nõuet ei arvestanud ei nõukogu ega komisjon. Kvantitatiivset liiki tingimus on sätestatud alles direktiivi artikli 7 lõikes 1, selleks on nimelt „oluline investeering”.

38.      Käesolevas asjas tuleb pigem kontrollida, kas on täidetud andmete või muu materjali sõltumatuse tingimus.

39.      Sellest kriteeriumist tuleb aru saada nii, et andmed või muud materjalid ei tohi kokku kuuluda või neid peab vähemalt saama üksteisest eraldada, ilma et kaoks nende informatsioonisisaldus,(15) mistõttu ei ole nt hõlmatud filmi heli või pilt. Üks võimalik tõlgendus on keskenduda mitte üksnes materjalide vastastikusele sõltuvusele, vaid ka sõltuvusele ühe kogu raames.(16)

40.      Teiseks laieneb direktiiv vaid sellistele kogudele, mis on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud. 21. põhjenduses on selgitatud, et nimetatud materjal ei pea olema füüsiliselt talletatud. Selle tingimuse eesmärk on vältida korrastamata andmehulkade kuhjumist ja hõlmata ainult plaanipäraseid kogusid,(17) st andmeid, mis on korrastatud teatud kriteeriumide järgi(18). Seejuures piisab sellest, kui määratakse kindlaks andmete struktuur, ja korrastatus tekib alles asjaomase otsinguprogrammi kasutamisel,(19) seega põhiliselt sortimisega, vajadusel indekseerimise abil. Hõlmatud on nii staatilised kui ka dünaamilised(20) andmebaasid.

41.      Kolmandaks nõuab direktiivi artikli 1 lõige 2, et andmete kogu „on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil”. Seega ei hõlma mõiste „andmebaas” direktiivi artikli 1 lõike 2 mõistes pelgalt andmete salvestamist.

42.      Järelikult tuleb artikli 1 lõike 2 mõistet „andmebaas” tõlgendada laiendavalt. Piirangud tulenevad direktiivi artikli 7 lõikes 1 kaitse objektile sätestatud tingimustest.

43.      Mõni valitsus on seisukohal, et spordivõistluste andmebaasi sisu valik või korrastamine ei ole autori originaalne intellektuaalne tegevus. Selles osas tuleb meenutada, et loomingulisus ei ole andmebaasi tunnuseks direktiivi artikli 1 tähenduses. Ka sui generis õiguse objektist lähtudes on kaheldav, kas loomingulisus on andmebaasi tunnuseks. Intellektuaalse loomingu originaalsus on seevastu oluline tingimus selleks, et otsustada, kas andmebaasile laieneb direktiivi II peatükis (artikkel 3 jj) reguleeritud autoriõiguse kaitse. Direktiivi artikli 7 lõige 4 sätestab, et sui generis õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas andmebaas või andmebaasi sisu võib olla autoriõigusega kaitstav või mitte.

44.      Sui generis õiguse objekt erineb autoriõiguse objektist. Uue õiguse eesmärk on kaitsta investeeringu tulemust, erinevalt loomingu tulemust kaitsvast autoriõigusest.(21) Nii tekib erinevus ka õiguse valdaja seisukohast. Kui sui generis õigus kaitseb andmebaasi tegijat, siis autoriõigus, nagu nimigi ütleb, kehtib autori suhtes.

45.      Mõni valitsus viitas oma kirjalikes märkustes sellele, et vaidluse esemeks olev andmebaas ei ole süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud, sest võistlevad meeskonnad selguvad loosimisel. Selles osas tuleb märkida, et andmebaasi sisuks ei ole üksnes loosimisel saadud andmed, vaid ka täiendavad sissekanded, näiteks võistluse koht ja aeg.

B.      Kaitse objekt: tingimused (esimene ja teine eelotsuse küsimus)

46.      Selleks et andmebaas kuuluks sui generis õiguse kaitsealasse direktiivi artikli 7 alusel, peab see vastama selles sätestatud koosseisutunnustele. Käesolev kohtuasi puudutab mõne nimetatud kriteeriumi tõlgendamist.

47.      Selles osas tuleb viidata õigusteaduslikule debatile küsimuse üle, kas suigeneris õigus peab kaitsma sooritust, seega põhiliselt andmebaasi tegija tegevust, või seejuures tekkinud tulemust. Selles osas tuleb nentida, et direktiiv kaitseb andmebaase või täpsemalt nende sisu, kuid mitte nendes sisalduvat informatsiooni kui sellist. Kokkuvõttes on niisiis tegemist valmistatu kaitsega, kusjuures kaudselt kaitstakse ka andmebaasi tegemiseks kulutatud vahendeid, st investeeringut.(22)

48.      Artikli 1 lõike 2 tingimustele lisanduvad direktiivi artiklis 7 sätestatud tingimused. Seetõttu on kaitse objekti määratlus kitsam mõiste „andmebaas” määratlusest artikli 1 tähenduses.

49.      Direktiiviga kehtestatud sui generis õigus põhineb Põhjamaade andmekogude kaitse õigusel (Katalogrecht) ja Madalmaade geschriftenbescherming’ul. See teadmine ei tohi aga viia eksiteele, nagu tuleks nende varasemate õigusnormide kohta õigusteaduses ja kohtupraktikas kujundatud arusaamad direktiivi sisse tuua. Pigem peaks direktiiv olema mõõdupuuks siseriikliku õiguse tõlgendamisel ka kõigis nendes liikmesriikides, kus sarnased õigusnormid kehtisid juba enne direktiivi vastuvõtmist. Ka nendes liikmesriikides osutus vajalikuks kohandada siseriiklikud õigusnormid direktiivi sätetega.

1.      „Oluline investeering”

50.      Keskseks mõisteks sui generis õiguse objekti määratlemisel on direktiivi artikli 7 lõikes 1 nimetatud väljend „oluline investeering”. Seda kohaldamistingimust täpsustatakse nõudega, et olulisus peab olema „kvalitatiivne või kvantitatiivne”. Legaaldefinitsioone nende kahe alternatiivi kohta direktiiv aga ei sätesta. Õiguskirjanduses nõutakse küsimuse selgitamist Euroopa Kohtult. See nõue on täielikult õigustatud, kuna ainult nii saab tagada, et õigusnormi tõlgendatakse terves ühenduses sõltumatult ja ühetaoliselt. Loomulikult ei tohi unustada, et tõlgendamiskriteeriumide kohaldamine jääb lõpuks siseriiklike kohtute ülesandeks, mis kätkeb endas erineva kohaldamise ohtu.

51.      Nagu ilmneb juba direktiivi artikli 7 lõike 1 ülesehitusest, tuleb mõistet „oluline investeering” mõista suhtelisena. Vastavalt sellele ühise seisukoha põhjendusele, milles see säte omandas oma lõpliku kuju, tuleb kaitsta investeeringuid, mida tehti andmebaasis sisalduva materjali välja otsimiseks ja kogumiseks.(23)

52.      Investeeringud peavad seega olema andmebaasi koostamisega seonduvate teatavate toimingutega seotud. Artiklis 7 on ammendavalt loetletud kolm sellega seotud toimingut: andmebaasi sisu kogumine, kontrollimine ja esitamine. Kuna nimetatud koosseisutunnused on ühe teise eelotsuse küsimuse sisuks, ei käsitleta nende tähendust siinkohal põhjalikumalt.

53.      Millist liiki investeeringutega võib tegemist olla, selgub 40. põhjendusest, mille viimane lause kõlab: „niisugune investeering võib koosneda finantsressursside rakendamisest ja/või aja, pingutuste ja energia kulutamisest”. Seitsmenda põhjenduse kohaselt on tegemist märkimisväärsete inim-, tehniliste ja finantsressursside investeerimisega.

54.      Lisaks sellele tuleb mõistet „oluline” mõista samamoodi suhtelisena, nimelt ühelt poolt seoses kulude ja amortisatsiooniga(24), teisalt seoses andmebaasi ulatuse, liigi ja sisuga, samuti valdkonnaga, millesse see kuulub(25).

55.      Kaitstakse niisiis mitte ainult neid investeeringuid, mille väärtus on vaieldamatult suur.(26) Sellegipoolest ei tohi kriteeriumi „oluline” mõista üksnes suhtelisena. Teatud mõttes de minimis (vähese tähtsuse) eeskirjana nõuab direktiiv kaitsmisväärsete investeeringute puhul nimelt ka täielikku alampiiri.(27) Seda on võimalik tuletada põhjendusest, mille kohaselt peab investeering olema „piisavalt oluline”.(28) Nimetatud künnis tuleb siiski asetada madalale. Seda näitab esiteks 55. põhjendus(29), milles investeeringu suuruse suhtes lähemat täpsustust ei ole. Teiseks räägib selle kasuks ka asjaolu, et direktiivi eesmärk on erinevate süsteemide ühtlustamine. Kolmandaks nõrgendaks liiga kõrge alampiir direktiivi eesmärki ehk investeerimise edendamist.

56.      Mitu menetlusosalist on oma kirjalikes märkustes lähtunud nn spin-off teooriast, mille kohaselt kõrvaltooted ei ole kaitseõigusega hõlmatud. Kaitse laieneks vaid tuludele, mida kasutatakse investeeringute amortiseerimiseks. Mainitud menetlusosalised on viidanud sellele, et vaidlusalune andmebaas on vajalik spordivõistluste korraldamiseks, st on selle eesmärgil koostatud. Investeeringu eesmärk on spordivõistluste korraldamine ja ei ole, või ei ole ainult andmebaasi koostamine. Investeering oleks tehtud igal juhul, seda ka korraldamise kohustuse olemasolu tõttu. Andmebaasi puhul on seega tegemist pelgalt kõrvaltootega teisel turul.

57.      Käesolevas kohtuasjas tuleb seega selgitada, kas ja millisel viisil mõjutab nn spin-off teooria direktiivi, eriti sui generis õiguse tõlgendamist. Käesolevas asjas andmebaaside suhtes väljendatud kahtluste tõttu osutub vajalikuks ainult kõrvaltooteid puudutava spin-off teooria demütologiseerimine. Hoolimata sellest, et see teooria pärineb siseriiklikult tasandilt, saab seda taandada ka direktiivi 10.–12. põhjendustest tuletatud eesmärgile, nimelt soodustada investeeringuid nende kaitse parandamise abil. See tugineb omakorda arusaamale, et investeeringuid peab saama amortiseerida põhitegevuse tulust. Spin-off teooria haakub ka asjaoluga, et direktiiviga kaitstakse üksnes selliseid investeeringuid, mis on muu hulgas vajalikud andmebaasi sisu kogumiseks.(30) Kõikidel nendel argumentidel on oma väärtus ja neid tuleb direktiivi tõlgendamisel arvesse võtta. See ei tohi aga viia igasuguse spin-off mõju välistamiseni ainuüksi ühe teooria tõttu. Direktiivi tõlgendamisel on ja jäävad otsustavateks direktiivi sätted.

58.      Vaidlusaluse õigusliku probleemi lahendamisel tuleb seega lähtuda küsimusest, kas andmebaasi õiguskaitse tagamine sõltub sellest, millele on suunatud andmebaasi tegija tahe, või andmebaasi otstarbest, juhul kui need on erinevad. Siinkohal võiks mainida, et ei direktiivi artikkel 1 ega artikkel 7 ei viita andmebaasi otstarbele. Kui ühenduse seadusandja oleks soovinud taolist tingimust sätestada, oleks ta seda kindlasti teinud. Nii artikkel 1 kui ka artikkel 7 osutavad sellele, et ühenduse seadusandja oli täiesti valmis kehtestama mitut tingimust. Andmebaasi otstarve ei ole järelikult kriteerium, mille järgi otsustada, kas andmebaas kuulub kaitse alla. Otsustavaks on pigem artiklis 7 sätestatud tingimused. Seda ei saa muuta ka mõne menetlusosalise mainitud 42. põhjendus. Esiteks käsitleb see sui generis õiguse ulatust ja teiseks on ka siin oluline asjaolu, et investeeringut ei kahjustataks.

59.      Kuid ka direktiivi teistes investeeringutele viitavates ja nende tähtsust rõhutavates põhjendustes, nagu 12., 19. ja 40. põhjenduses, ei leidu viidet sellele, et andmebaasi kaitse sõltub selle otstarbest.

60.      Praktikas võib lisaks leiduda ka andmebaaside tegijaid, kes koostavad andmebaasi mitmeks otstarbeks. Võib esineda olukord, et seejuures tehtud investeeringuid ei saa siduda ühe kindla otstarbega ega üksteisest lahutada. Taolises olukorras ei pakuks andmebaasi otstarbe kriteerium ühest lahendust. Investeering oleks kaitstud sõltumata teisest otstarbest või oleks teise otstarbe tõttu täielikult kaitsmata. Otstarbe kriteerium osutub seega kas kõlbmatuks või direktiivi eesmärgiga ühildamatuks. Mitmeks otstarbeks loodud andmebaaside kaitse välistamine oleks vastuolus eesmärgiga edendada investeeringuid. See takistaks oluliselt investeeringuid mitmeotstarbelistesse andmebaasidesse.

61.      Põhikohtuasja andmebaas on üheks näiteks, et andmebaas koostatakse ka võistluskalendrite korrastamise otstarbel. Igaks otstarbeks eraldi andmebaasi – mis pealegi võivad olla peaaegu identsed – koostamine oleks vastuolus põhimõtteliste majanduslike kaalutlustega ning seda direktiivist eeldada ei saa.

62.      Hinnangu andmine asjaolule, kas põhikohtuasjas on tegemist olulise investeeringuga, on seotud ülalnimetatud kriteeriumide kohaldamisega konkreetsetele faktilistele asjaoludele. Vastavalt EÜ artiklist 234 tulenevast pädevuste jaotusest eelotsusemenetluses kuulub see siseriikliku kohtu pädevusse. Andmebaasi tehtud investeeringute hindamisel tuleb igal juhul kaasata asjaolud, mida tuli arvestada võistluskalendri koostamisel, näiteks võistluse huvipakkuvus pealtvaatajate jaoks, kihlveokorraldajate huvid, jalgpalliliitude turustusmeetmed, teised selles piirkonnas kavandatud kuupäeval toimuvad üritused, kohtumiste sobiv geograafiline jaotus, samuti avaliku korraga seonduvate probleemide vältimine. Lõpuks tuleb hindamisel arvestada ka võistluste arvu. Poolel, kes tugineb sui generis õigusele, lasub selle tõendamise kohustus, milliseid investeeringuid tehti.

2.      „Kogumine” direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses

63.      Käesolevas kohtuasjas vaieldakse selle üle, kas tegemist on kogumisega direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses. See määratlus kaitseb üksnes andmebaasi sisu „kogumiseks”, „kontrollimiseks” või „esitamiseks” tehtud investeeringuid.

64.      Lähtuda tuleb sellest, millele on sui generis õigusega antav kaitse suunatud, nimelt andmebaasi koostamise kaitsest. Seetõttu saab koostamist vaadelda kui kogumise, kontrollimise ja esitamise üldmõistet.(31)

65.      Põhikohtuasi käsitleb elavalt diskuteeritud õiguslikku küsimust, nimelt kas, ja kui vastus on jaatav, siis millistel tingimustel ja millises ulatuses kaitseb direktiiv mitte ainult olemasolevaid, vaid ka andmebaasi tegija poolt loodud uusi andmeid. Kui kogumine peaks olema seotud vaid olemasolevate andmetega, hõlmaks ka investeeringute kaitse vaid selliste andmete kogumist. Võttes aluseks sellise arusaama kogumisest, sõltub põhikohtuasjas käsitletava andmebaasi kaitse sellest, kas kogutakse olemasolevaid andmeid.

66.      Kui lähtuda aga üldmõistest „koostamine”, seega andmebaasi varustamisest sisuga(32), võib kaitseõigus hõlmata nii olemasolevaid kui ka uusi loodud andmeid(33).

67.      Selgust võiks tuua artikli 7 lõikes 1 kasutatud mõiste „kogumine” võrdlemine direktiivi 39. põhjenduses nimetatud toimingutega. Kohe alguses olgu aga märgitud, et eri keelte sõnastuste vahel esineb lahknevusi.

68.      Saksakeelses sõnastuses artikli 7 lõikes 1 kasutatud mõiste „Beschaffung” (kogumine) saab käia vaid olemasolevate andmete kohta, kuna koguda saab vaid midagi, mis on juba olemas. Selles tähenduses on sõna Beschaffung täpne vastand sõnale Erschaffung (loomine). Samale tulemusele jõuame, tõlgendades portugali-, prantsus-, hispaania- ja ingliskeelse versiooni sõnastust, mille aluseks on ladinakeelne obtenere, st saama. Ka soome- ja taanikeelne versioon pakuvad kitsendavat tõlgendust. Mõne menetlusosalise valitud saksa- ja ingliskeelse versiooni laiendav tõlgendus põhineb seega eksitusel.

69.      Täiendavaid viiteid mõiste „kogumine” korrektse tõlgendamise kohta direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses võiks anda direktiivi 39. põhjendus, mis on sissejuhatav põhjendus õiguskaitse objekti osas. See põhjendus nimetab kaitstavate investeeringutena vaid kahte liiki toiminguid, nimelt „Beschaffung” (välja otsimine) ja „Sammeln” (kogumine). Probleemid tulenevad ka siin eri keelte sõnastustes esinevatest erinevustest. Enamikus versioonides kasutatakse esimesena nimetatud tegevuse jaoks sama mõistet nagu artikli 7 lõikes 1. Lisaks ei kirjelda kasutatud mõisted küll mitte alati ühte ja sama toimingut, käivad aga põhimõtteliselt andmebaasi sisu väljaotsimise ja kogumise kohta.

70.      Direktiivi keeleversioone, mille 39. põhjenduses on kasutatud kahte direktiivi artikli 7 lõikest 1 erinevat mõistet, peab tõlgendama nii, et mõlemat nimetatud toimingut tuleb vaadelda kogumise alategevusena direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses. Loomulikult tõusetub küsimus, miks kirjeldatakse 39. põhjenduses lähemalt üksnes omandamist, mitte aga kontrollimist või esitamist. Kahte viimast nimetatakse alles 40. põhjenduses.

71.      Keeleversioone, mille 39. põhjenduses on kasutatud sama mõistet nagu direktiivi artikli 7 lõikes 1, peab seevastu tõlgendama nii, et mõiste „Beschaffung” (omandamine) on 39. põhjenduses esitatud kitsamas tähenduses, seevastu direktiivi artikli 7 lõikes 1 kasutatud mõistet tuleb mõista laias tähenduses, st see hõlmab ka 39. põhjenduses nimetatud teist toimingut.

72.      Kõik keeleversioonid võimaldavad seega tõlgendamist, mille kohaselt kogumise mõiste direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses ei hõlma andmete tootmist, st andmete genereerimist(34), ega seega ka ettevalmistusetappi(35). Kui aga andmete loomine langeb kokku nende kogumise ja väljavalimisega, kohaldatakse direktiivist tulenevat kaitset.

73.      Tuleb meenutada, et selles osas nn spin-off teooriat järgida ei saa. Järelikult ei saa oluline olla ka andmebaasi sisu kogumise eesmärk.(36) See tähendab omakorda, et kaitset on võimalik kohaldada ka siis, kui kogumine toimus algselt asjaomase andmebaasi koostamisest erineva tegevuse jaoks. Nimelt kaitseb direktiiv andmete kogumist ka siis, kui andmeid ei kogutud andmebaasi jaoks.(37) See lubab laiendada kaitset ka eksternsele andmebaasile, mille aluseks on internne andmebaas.

74.      Siseriikliku kohtu ülesanne on anda mõiste „kogumine” varasemate tõlgenduste najal hinnang Fixtures’i tegevusele. Seejuures on eelkõige oluline andmete liigitamine ja käsitlemine alates nende kättesaamisest kuni nende sisestamiseni vaidlusalusesse andmebaasi. Tuleb otsustada, kuidas hinnata võistluskalendrite koostamist, st põhiliselt kohtuvate meeskondade omavahelist sidumist üksikute võistluste toimumisaegade ja -kohtadega. Seisukohta, et käesolevas menetluses on tegemist olemasolevate andmetega, toetab ka see, et võistluskalender on mitme asjaosalise, iseäranis politsei, jalgpalliliitude ja fännklubide vahel peetud läbirääkimiste tulemus. Nagu mõned menetlusosalised märkisid, võiks ka sellest, et andmed loodi muuks otstarbeks kui andmebaasi tegemiseks, järeldada, et tegemist on olemasolevate andmetega.

75.      Aga isegi kui vaidlusaluseid toiminguid klassifitseerida uute andmete loomisena, võiks siiski olla tegemist „kogumisega” direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses. See oleks nii juhul, kui andmete loomine leiaks aset samaaegselt nende töötlemisega ja ei oleks sellest lahutatav.

3.      „Kontrollimine” direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses

76.      Andmebaasi kasutamine nii spordikihlvedude korraldamisel kui ka nendest majandusliku kasu saamiseks vajab vaidlusaluse andmebaasi sisu pidevat kontrollimist. Toimikust ilmneb, et andmebaasi õigsust kontrollitakse pidevalt. Kui selline kontroll näitab muudatuste vajadust, tehakse vajalikud kohandused.

77.      Sellest ei ole midagi, et mõned kohandused ei kujuta endast andmebaasi sisu kontrollimist. Et tegemist oleks objektiga, mida kaitstakse sui generis õigusega, on üksnes vajalik, et mõni tehtud toiming oleks klassifitseeritav kontrollimisena direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses ja et oluline investeering seonduks toimingu selle osaga, mis on hõlmatud artikliga 7.

4.      „Esitamine” direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses

78.      Sui generis õigusega kaitstavaks objektiks on andmebaasi sisu „kogumise” ja „kontrollimise” kõrval ka selle esitamine. Siia ei kuulu mitte ainult andmebaasi kättesaadavaks tegemine selle kasutajale, st väline vorming, vaid ka kontseptuaalne vorming, näiteks sisu struktureerimine. Andmete töötlemise parendamiseks kasutatakse reeglina indekseerimis- ja tesaurussüsteemi. Nagu ilmneb 20. põhjendusest, võib direktiivikohast kaitset kohaldada ka niisuguste asjaomaste materjalide suhtes.(38)

C.      Kaitseõiguse sisu

79.      Kõigepealt tuleks meenutada, et sui generis õiguse kehtestamise eesmärk ei olnud mitte liikmesriikide õiguse ühtlustamine, vaid teadlikult uue õiguse loomine.(39) Nimetatud õigus ületab seniste levitamis- ja paljundamisõiguste piirid. Seda asjaolu tuleks arvestada ka keelatud toimingute tõlgendamisel. Direktiivi artikli 7 lõikes 2 sätestatud legaaldefinitsioonidel on seega eriline tähendus.

80.      Direktiivi artikkel 7 sisaldab esmapilgul kahte keelavate normide rühma või õigustatud isiku, st andmebaasi tegija seisukohast kahte erinevat õiguste kategooriat. Kui lõige 1 reguleerib õigust keelata andmebaasi olulise osa kasutamist, siis lõige 5 keelab teatud toimingud, mis on seotud andmebaasi mitteoluliste osadega. Lähtuvalt olulise ja mitteolulise vahelisest suhtest, võib lõiget 5 aga mõista ka kui erandit lõikest 1 tulenevast erandist.(40) Lõige 5 peab välistama lõikes 1 sätestatud keelust üleastumise(41) ja seetõttu võib seda klassifitseerida ka kaitseklauslina (42).

81.      Direktiivi artikli 7 lõige 1 sätestab andmebaasi tegija õiguse keelata teatud toiminguid. Sellest tuleneb ühtlasi keelustatavate toimingute tegemise keeld. Keelustatavad toimingud, mis on seega keelatavad, on esiteks väljavõtte tegemine ja teiseks taaskasutamine. Mõistete „väljavõtte tegemine” ja „taaskasutamine” legaaldefinitsioonid on esitatud direktiivi artikli 7 lõikes 2.

82.      Artikli 7 lõikega 1 reguleeritav keeld ei kehti aga piiramatult, vaid eeldab, et keelatav toiming puudutab andmebaasi kogu sisu või selle olulist osa.

83.      Lähtudes artikli 7 lõike 1 ja lõike 5 kohaldamise jaoks otsustavast „olulise” või pigemini „mitteolulise” osa kriteeriumist, tuleb järgnevalt mõlemat koosseisutunnust põhjalikumalt analüüsida. Seejärel tuleb käsitleda lõike 1 ja lõike 7 alusel keelatud toiminguid.

1.      Andmebaasi olulised ja mitteolulised osad (esimene ja teine eelotsuse küsimus)

a)      Üldised märkused

84.      Menetluses toodi esile, et direktiivi artikli 7 lõige 1 keelab vaid sellised toimingud, mille tulemusena korrastatakse andmed samamoodi süstemaatiliselt või metoodiliselt ning individuaalselt ligipääsetavalt nagu algses andmebaasis.

85.      Seda argumenti tuleb mõista nii, et sellega seatakse sui generis õiguse kohaldamisele eeltingimus. See, kas eeltingimus on tegelikult olemas, tuleb kindlaks teha kaitseõiguse objekti suhtes kehtivate sätete alusel, tuginedes eelkõige artikli 7 lõike 1 alusel keelatavate toimingute legaaldefinitsioonidele artikli 7 lõikes 2.

86.      Direktiivi artikli 7 lõige 1 ega ka artikli 7 lõige 5 ei sätesta ülalnimetatud tingimust sõnaselgelt ega ka sisalda ühtegi viidet sellele. Asjaolust, et „süstemaatiline või metoodiline korrastatus” on sõnaselgelt nimetatud artikli 1 lõikes 2, ent mitte artiklis 7, võib pigem järeldada vastupidist – et ühenduse seadusandja ei soovinud seda kriteeriumi seada artikli 7 kohaldamise tingimuseks.

87.      Kuid ka direktiivi eesmärk räägib selle täiendava kriteeriumi vastu.

88.      Selline täiendav kriteerium oleks lisatud artikliga 7 sätestatud kaitsele, kui selles sättes reguleeritavast keelust saaks mööda minna andmebaasi osade lihtsa ümbermuutmise teel.

89.      Direktiivi 38. põhjendus, milles viidatakse nimetatud ohule ja autoriõiguse kaitse ebapiisavusele, osutab sellele, et direktiiviga taotletakse ka andmebaasi sisu taaskoostamise kui võimaliku õigusi rikkuva toimingu keelustamist.

90.      Direktiivi eesmärk on luua just uus kaitseõigus, mida ei saa kummutada ka viitamisega 46. põhjendusele, mis käsitleb teist aspekti.

91.      Isegi 45. põhjendus, mille kohaselt ei tohi autoriõiguse kaitset laiendada puhastele faktidele või andmetele, ei räägi täiendava kriteeriumi kasuks. See ei tähenda muidugi, et kaitse laieneb isegi andmetele või koguni üksikutele andmetele. Kaitse objektiks on ja jääb andmebaas.

92.      Kokkuvõttes tuleb sedastada, et sama süstemaatiline või metoodiline esitatus nagu algses andmebaasis ei ole andmebaasi puudutavate toimingute õiguspärasuse hindamise kriteeriumiks. Seetõttu ei ole põhimõtteliselt õige seisukoht, et direktiiv ei kaitse andmeid, mis on koondatud muudetud või ümberstruktureeritud kujul.

b)      Mõiste „andmebaasi sisu oluline osa” direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses

93.      Selles eelotsuse küsimuses palutakse tõlgendada mõistet „andmebaasi sisu oluline osa” direktiivi artikli 7 lõike 1 mõttes. Erinevalt direktiivi teistest kesksetest mõistetest puudub sellel legaaldefinitsioon. See jäeti välja direktiivi vastuvõtmise menetluse käigus, täpsemalt nõukogu ühise seisukohaga.

94.      Direktiivi artikli 7 lõige 1 näeb ette kaks alternatiivi. Nagu ilmneb juba sõnastusest, võib olulisus tuleneda kahest põhjusest: kvantitatiivsest või kvalitatiivsest. Sellist ühenduse seadusandja valitud konstruktsiooni tuleb tõlgendada nii, et osa võib olla oluline ka siis, kui see ei ole küll kvantitatiivselt oluline, ent on oluline kvalitatiivselt. See lükkab ümber väite, mille kohaselt on alati nõutav ka kvantitatiivne alammäär.

95.      Kvantitatiivset võimalust tuleb mõista nii, et kindlaks tuleb määrata andmebaasi selle osa suurus, mida keelatud toiming puudutab. Seejuures tõusetub küsimus, kas võtta aluseks suhteline või absoluutne käsitlusviis. See tähendab, kas võrrelda kõnealust suurust andmebaasi kogu sisuga(43) või hinnata kõnealust osa eraldi.

96.      Siinkohal tuleb märkida, et suhteline käsitlusviis võib kahjustada pigem suurte andmebaaside tegijaid,(44) sest kõnealune osa muutub koguhulga suurenedes üha vähem oluliseks. Sellisel juhul võiks aga olukorda mingil määral tasakaalustada täiendavalt teostatav kvalitatiivne hindamine, kuna suhteliselt väikest kõnealust osa võiks siiski pidada kvalitatiivselt oluliseks. Sama hästi oleks võimalik mõlemate kvantitatiivsete käsitlusviiside sidumine. Nii võiks ka suhteliselt väikest osa selle absoluutse suuruse tõttu kvalifitseerida oluliseks.

97.      Lisaks tõusetub küsimus, kas kvantitatiivset hinnangut saab siduda kvalitatiivsega. See tuleb muidugi kõne alla üksnes nendel juhtudel, mil kvalitatiivne hindamine üldse võimalik on. Sellisel juhul ei takista miski kõnealuseid osi mõlema meetodi järgi hindamast.

98.      Kvalitatiivse hindamise raames on igal juhul oluline tehniline või majanduslik väärtus.(45) Seega saab arvestada ka osa, mis ei ole küll mahult suur, kuid mille väärtus on oluline. Spordivaldkonnas võiks nimekirjade väärtust kajastavate näidetena nimetada nende täielikkust ja täpsust.

99.      Kõnealuse osa majanduslikku väärtust mõõdetakse reeglina nõudluse kadumise järgi,(46) mis tekib seetõttu, et kõnealusest osast ei tehta väljavõtteid või seda ei taaskasutata mitte turutingimustel, vaid mingil muul viisil. Kõnealust osa, eriti selle majanduslikku väärtust, saab käsitleda ka toimingu tegija seisukohast, st hinnata selle alusel, mida väljavõtte tegija või taaskasutaja enda jaoks säästis.

100. Direktiivi artiklis 7 sätestatud investeeringute kaitse eesmärgist lähtuvalt tuleb olulisuse hindamisel alati arvesse võtta ka andmebaasi tegija investeeringuid.(47) Nagu ilmneb 42. põhjendusest, on väljavõtte tegemise ja taaskasutamise keelu eesmärk hoida ära investeeringute kahjustamine.(48)

101. Andmebaasi kõnealuse osa väärtuse määramisel võib seega lähtuda ka investeeringutest, iseäranis andmete kogumise kuludest.(49)

102. Mis puudutab olulisuse künnist, siis ei anna direktiiv ka siin legaaldefinitsiooni. Õiguskirjanduses väljendatud ühtse arvamuse järgi on ühenduse seadusandja jätnud piiritlemise teadlikult kohtu ülesandeks.(50)

103. Olulisust ei tohi aga teha sõltuvaks sellest, kas on tekitatud olulist kahju.(51) Selleks et viia kaitse künnis nii kõrgele, ei piisa põhjenduses, nimelt 42. põhjenduse lõpus esinevast vastavast viitest. Pealegi on küsitav, kas „olulist kahju” saab üldse olulisuse määratlemise kriteeriumina arvestada, sest 42. põhjendust võiks mõista ka nii, et „olulist kahju” tuleb vaadelda täiendava tingimusena juhul, kui tegemist on olulise osaga, st kui olulisus on juba tuvastatud. Liiga ranget kahju hindamist ei saa õigustada isegi kaheksandas põhjenduses mainitud keelatud toimingute mõjuga, nimelt „tõsiste majanduslike ja tehniliste tagajärgedega”. Mõlema põhjenduse eesmärk on pigem rõhutada andmebaaside kaitse majanduslikku vajalikkust.

104. Mis puudutab andmebaasi asjaomaste osade hindamist, siis on ilmne, et toimingud leiavad aset igal nädalal. Siit tõusetub küsimus, kas suhtelise käsitlusviisi puhul tuleb kõnealuseid osi võrrelda terve andmebaasiga või asjaomase nädala kogumiga. Lõpuks oleks mõeldav asjaomased iga nädala osad terve hooaja lõikes liita ja võrrelda sel viisil saadud summat andmebaasi kui tervikuga.

105. Sui generis õiguse eesmärki järgiva tõlgenduse jaoks on seega ainumõeldav asjaomase osa ja terviku ühe ja sama ajavahemiku lõikes tehtud võrdlus. Võrrelda võib kas ühe nädala või ühe hooaja lõikes. Kui kõnealune osa hõlmab rohkem kui pooli võistlusi, võib kõnealust osa pidada oluliseks. Ent kõikide võistluste lõikes võib ka väiksem osa kui pool nendest olla piisav, kui mõnes võistluskategoorias, näiteks kõrgliigas, on osa proportsionaalselt suurem.

106. Absoluutse käsitlusviisi korral tuleks kõnealuseid osi juurde liita seni, kuni on ületatud kõnealuste osade olulisuse künnis. Nii saab kindlaks teha, millisest ajavahemikust alates saab rääkida sellest, et oluliste osade suhtes on tehtud keelatud toiminguid.

2.      Andmebaasi sisu olulist osa puudutavad keelud (teine eelotsuse küsimus ja kolmanda eelotsuse küsimuse esimene osa)

107. Direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigusest takistada teatud toiminguid tuleneb nende toimingute, nimelt väljavõtte tegemise ja taaskasutamise keeld. Üsna mitmes põhjenduses(52) nimetatakse taolisi toiminguid seetõttu „ilma loata” keelatud toiminguteks.

108. Järgnevalt süvenen mõistete „väljavõtte tegemine” ja „taaskasutamine” tõlgendamisse. Kõnealuses osas tuleb analüüsida direktiivi artikli 7 lõikes 2 esitatud legaaldefinitsioone. Seejuures meenutagem ka siinkohal direktiivi eesmärki kehtestada uudne kaitseõigus. Sellest tuleb juhinduda mõlema mõiste tõlgendamisel.

109. Mõlema keelatud toimingu suhtes kohaldatakse põhimõtet, et andmebaasi sisu kasutaja eesmärk või tahe ei ole oluline. Seega ei ole otsustav ka see, kas andmebaasi kasutatakse selgelt ärilistel eesmärkidel. Otsustavaks on ainuüksi mõlemas legaaldefinitsioonis esitatud koosseisutunnused.

110. Samuti kehtib mõlema keelatud toimingu puhul, et erinevalt artikli 7 lõikest 5 ei peeta silmas mitte ainult korduvaid ja süstemaatilisi toiminguid. Kuna lõikega 1 keelatud toimingud peavad hõlmama andmebaasi sisu olulisi osi, seab ühenduse seadusandja nimetatud toimingutele vähem nõudeid kui lõikes 5, mis käsitleb mitteolulisi osi.

111. Siinkohal olgu juhitud tähelepanu direktiivi ülesehituse veale.(53) Kuna ka artikli 7 lõikes 2 esitatud legaaldefinitsioon keskendub tervikule või olulisele osale, kordab see asjatult juba lõikes 1 sätestatud nõuet. Artikli 7 lõikes 2 esitatud legaaldefinitsioon tekitab seoses artikli 7 lõikega 5 koguni vastuolu. Seda seetõttu, et lõige 5 keelab mitteolulistest osadest väljavõtte tegemise ja nende taaskasutamise. Kui väljavõtte tegemist ja taaskasutamist tõlgendataks nüüd artikli 7 lõikes 2 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt, jõutaks kummalisele tulemusele, et artikli 7 lõige 5 keelab mitteoluliste osade suhtes teatud toimingud vaid siis, kui need toimingud puudutavad tervikut või olulisi osi.

112. Mitu menetlusosalist viitas ka konkurentsiküsimusele. Selle käsitlemisel tuleb silmas pidada, et direktiivi lõplik sõnastus ei sisalda komisjoni algselt kavandatud sundlitsentside andmise eeskirju.

113. Andmebaasi tegija laiaulatusliku kaitse vastased kardavad, et laiaulatusliku kaitse korral tekiks monopolide moodustumise oht, seda eriti senini vabalt ligipääsetavate andmete puhul: nii võiks turul valitsevat positsiooni omav andmebaasi tegija oma seisundit kuritarvitada. Selles osas tuleb meenutada, et direktiiv ei välista ei esmase ega teisese õiguse konkurentsieeskirjade kohaldamist. Andmebaasi tegija konkurentsivastane käitumine jääb ka edaspidi nende eeskirjade kohaldamisalasse. See tuleneb nii 47. põhjendusest kui ka direktiivi artikli 16 lõikest 3, mille alusel komisjon kontrollib, kas sui generis õiguse kohaldamine on põhjustanud turgu valitseva seisundi kuritarvitamist või kahjustanud konkurentsi muul viisil.

114. Käesolevas menetluses puudutati ka vabalt ligipääsetavate andmete õiguslikku käsitlust. Selles osas esindavad eelkõige menetlusse astunud valitsused seisukohta, et direktiiv ei kaitse avalikke andmeid.

115. Kõnealuses seoses tuleb esmalt rõhutada, et kaitse hõlmab vaid andmebaasi sisu ja mitte andmete sisu. Ohtu, et kaitse laieneb ka andmebaasis sisalduvale informatsioonile, saab ära hoida, kui selles küsimuses tõlgendada direktiivi kitsendavalt, mida siinkohal ka soovitan. Teisalt jääb kohustus rakendada vajaduse korral siseriiklikke ja ühenduse konkurentsiõiguse vahendeid.

116. Mis puudutab nende andmete kaitset, mis moodustavad andmete kasutajale tundmatu andmebaasi sisu, tuleb viidata sellele, et direktiiv keelab vaid teatud toimingud, nimelt väljavõtte tegemise ja taaskasutamise.

117. Kuigi direktiivis sätestatud väljavõtte tegemise keeld eeldab andmebaasi tundmist, ei pea see taaskasutamise osas tingimata nii olema. Selle probleemi juurde tulen tagasi seoses taaskasutamisega.

a)      Mõiste „väljavõtte tegemine” direktiivi artikli 7 tähenduses

118. Mõistet „väljavõtte tegemine” direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses tuleb tõlgendada artikli 7 lõike 2 punktis a esitatud legaaldefinitsioonile tuginedes.

119. Esimeseks tunnuseks on andmebaasi sisu ülekandmine teise väljendusvormi, [mõiste „väljendusvorm” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „andmekandja”], kusjuures see võib olla alaline või ajutine. Fraasist „mis tahes viisil või mis tahes vormis ülekandmine” võib järeldada, et ühenduse seadusandja on andnud mõistele „väljavõtte tegemine” laia tähenduse.

120. Seega on hõlmatud mitte ainult ülekandmine sama tüüpi(54) andmekandjale, vaid ka teist tüüpi andmekandjale(55). Ka pelgalt väljatrükk kuulub seega mõiste „väljavõtte tegemine” alla.

121. Lisaks sellele ei tohi mõistet „väljavõtte tegemine” loomulikult mõista nii, et keelu kehtivuseks ei tohi väljavõetud osad enam andmebaasis sisalduda. Mõiste „väljavõtte tegemine” tõlgendust ei saa aga laiendada niivõrd, et see hõlmaks ka kaudset ülekandmist. Eeldatud on pigem vahetut ülekandmist teisele andmekandjale. Erinevalt mõistest „taaskasutamine” ei mängi siin aga üldsus mitte mingit rolli. Piisab ka eraviisilisest ülekandmisest.

122. Mis puudutab teist tunnust, nimelt andmebaasi objekti („kogu [andmebaas] või selle oluline osa”), siis võib viidata olulisuse kohta esitatud argumentidele.

123. Ülaltoodud kriteeriumide kohaldamine põhikohtuasja konkreetsete asjaolude suhtes on siseriikliku kohtu ülesanne.

b)      Mõiste „taaskasutamine” direktiivi artikli 7 tähenduses

124. Direktiivi artikli 7 lõike 2 punktis b esitatud legaaldefinitsioonist tuleneb, et taaskasutamine on seotud üldsusele kättesaadavaks tegemisega.

125. Valides mõiste „Weiterverwertung” (kohtujuristi rõhutus) (taasrealiseerimine) asemel teadlikult mõiste „Weiterverwendung“ (kohtujuristi rõhutus) (taaskasutamine) soovis ühenduse seadusandja selgelt osutada, et kaitse antakse ka mitteäriliste kasutajate toimingute vastu.

126. Legaaldefinitsioonis nimetatud „taaskasutamise” viise, näiteks „koopiate levitamine”, „rentimine”, „sidusliini kaudu edastamine”, tuleb mõista vaid näidete loeteluna, nagu ilmneb ka lisandist „[või] muul viisil ülekandmine”.

127. Mõistet „kättesaadavaks tegemine” tuleb kahtluse korral tõlgendada laiendavalt(56), millele viitab ka artikli 7 lõike 2 punktis b esinev fraas „igasuguses vormis” [täpsustatud tõlge]. Pelgalt ideed(57) või andmebaasist informatsiooni otsimine iseenesest (58) seda ei tähenda.

128. Mitu menetlusosalist on väitnud, et andmed on üldsusele teada. Selle väite õigsuse üle otsustamiseks on vaja hinnata konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis on siseriikliku kohtu pädevuses.

129. Ent isegi juhul, kui siseriiklik kohus peaks jõudma järeldusele, et tegemist on üldsusele teadaolevate andmetega, ei välista see siiski kaitse laienemist andmebaasi osadele, mis sisaldavad üldsusele teadaolevaid andmeid.

130. Direktiivi artikli 7 lõike 2 punktis b on sätestatud ka eeskirjad kaitseõiguse lõppemise kohta. See toimub üksnes teatud tingimustel. Üks tingimustest on „andmebaasi koopia esmamüük”. Sellest saab järeldada, et kaitse lõppeb ainult taoliste füüsiliste esemete puhul. Lõppemist ei toimu, kui taaskasutamine leiab aset muul viisil kui koopia tegemisega. Sidusedastuse puhul on see 43. põhjenduses sõnaselgelt ka sätestatud. Sui generis õigust kohaldatakse seega mitte ainult esmakordsel „üldsusele kättesaadavaks tegemisel”.

131. Kuna direktiiv ei maini esmakordsele „üldsusele kättesaadavaks tegemisele” järgnevaid toiminguid, ei saa see hulk olla oluline. Seega, kui tegemist on andmebaasi sisu olulise osaga, on see kaitstud ka siis, kui see osa kogutakse mõnest iseseisvast allikast, näiteks ajalehtedest või Internetist ja mitte andmebaasist endast. Erinevalt väljavõtte tegemisest hõlmab „taaskasutamine” ka andmebaasi sisu kogumise kaudseid viise. Koosseisutunnust „ülekandmine” tuleb seetõttu tõlgendada laiendavalt.(59)

132. Siseriikliku kohtu ülesanne on kohaldada nimetatud kriteeriume põhikohtuasja konkreetsete asjaolude suhtes.

3.      Andmebaasi sisu mitteolulisi osi puudutavad keelud (teine eelotsuse küsimus ja kolmanda eelotsuse küsimuse esimene osa)

133. Nagu juba kirjeldatud, sätestab direktiivi artikli 7 lõige 5 andmebaasi sisuks olevatest mitteolulistest osadest väljavõtete tegemise ja/või nende taaskasutamise keelu. Seega erineb nimetatud säte artikli 7 lõikest 1 esiteks seetõttu, et keelatud ei ole mitte igasugune väljavõtte tegemine ja/või taaskasutamine, vaid ainult sellena kvalifitseeritud tegevus. Tingimuseks on „korduvad ja süstemaatilised toimingud”. Teiseks erineb lõikes 5 sätestatud keeld lõikes 1 sätestatud keelust objekti poolest. Seda keeldu kohaldatakse just mitteoluliste osade suhtes. Selleks et tasakaalustada asjaomasele osale võrreldes 1 lõikega esitatud madalamat nõuet, näeb lõige 5 kolmandaks ette, et keelatud toimingutel on teatud tagajärjed. Selle kohta sätestab lõige 5 kaks võimalust: keelatud toiming on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või kahjustab põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.

134. Silmas pidades teo ja tagajärje omavahelist seost, tuleb sätet mõista nii, et mitte iga üksiku toiminguga ei pea kaasnema üks nimetatud kahest tagajärjest, vaid et toimingute kogutulemus põhjustab ühe keelatud tagajärgedest.(60) Nii direktiivi artikli 7 lõike 5 kui ka lõike 1 eesmärk on investeeringu tasuvuse kaitse.

135. Artikli 7 tõlgendamisel tekib üldisem probleem niivõrd, kuivõrd direktiivi lõpliku sõnastuse saksakeelne versioon on erinevalt ühisest seisukohast veidi ebamäärasem. Selle kohaselt piisab, kui toiming tekitab (hinausläuft) ühe sätestatud tagajärgedest, mitte et toimingul on (gleichkommt) üks sätestatud tagajärgedest. Teiste keelte sõnastused on selgemad, kusjuures toovad üldiselt esile, et väljavõtte tegemine ja/või taaskasutamine on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või kahjustab põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.

136. Selles seoses tuleb analüüsida sarnaseid rahvusvahelisi õigusnorme. Mõlemad direktiivi artikli 7 lõikes 5 ettenähtud tagajärjed on sõnastatud muudetud Berni konventsiooni artikli 9 lõike 2 eeskujul, ja nimelt selles sätestatud kolmeastmelise testi kahe esimese osa järgi. See ei tähenda siiski, et mõlemat normi tuleb ka ühtmoodi tõlgendada.

137. Esiteks on muudetud Berni konventsiooni artiklil 9 teine eesmärk. Nii annab see säte lepingupooltele õiguse kolmeastmelise testi tingimustel rangetest kaitsenormidest kõrvale kalduda. Selline konstruktsioon, st liikmesriikidele jäetud erandite tegemise võimalus, on ette nähtud näiteks direktiivi artiklis 9.

138. Teiseks erineb muudetud Berni konventsiooni artikkel 9 selle poolest, et see ei käsitle „tavapärase kasutusega vastuolus olemist” ja „põhjendamatut kahjustamist” alternatiivsete võimalustena, vaid sätestab need kahe koosseisutunnusena kolmest kumulatiivsest koosseisutunnusest.(61)

139. Teisi direktiivi artikli 7 lõikega 5 sarnanevaid rahvusvahelisi õigusnorme võib leida intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 13 ja mõnest WIPO lepingust. Viimased tuleb jätta tähelepanuta, sest need võeti vastu alles pärast direktiivi kehtestamist.

140. Mis puudutab intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 13 tõlgendamist, siis tuleb sellesse suhtuda sarnase ettevaatusega nagu muudetud Berni konventsiooni. Artikkel 13, nagu ka muudetud Berni konventsiooni artikkel 9, reguleerib liikmesriikide poolt ainuõigustele kehtestatavaid piiranguid ja erandeid. Erinevalt muudetud Berni konventsiooni artiklist 9 on siiski mõlemad tagajärjed, nimelt „tavapärase kasutusega vastuolus olemine” ja „põhjendamatu kahjustamine” sõnastatud alternatiivsete võimalustena samamoodi nagu direktiivis.

141. Need kaalutlused näitavad, et eespool nimetatud rahvusvaheliste õigusnormide tõlgendust ei saa üle kanda direktiivi artikli 7 lõikele 5.

142. Nii direktiiviga keelatud väljavõtte tegemise ja taaskasutamise toiminguid kui ka selles sätestatud niisuguste toimingute tagajärgi iseloomustab asjaolu, et oluline ei saa olla toimingute eesmärk. Kuna puuduvad eesmärgist lähtuvad sätted, ei ole direktiivi artikli 7 lõike 5 selline tõlgendamine võimalik. Kui ühenduse seadusandja oleks tahtnud eesmärki arvesse võtta, oleks ta direktiivi artikli 7 võinud sõnastada nii nagu näiteks direktiivi artikli 9 punkti b.

a)      „Korduv ja süstemaatiline väljavõtte tegemine ja/või taaskasutamine”

143. Koosseisutunnus „korduv ja süstemaatiline” peab takistama kaitseõiguse rikkumist üksteisele järgnevate toimingutega, mis puudutavad iga kord ainult mitteolulist osa.(62)

144. Seevastu on ebaselge, kas direktiivi artikli 7 lõige 5 näeb sellega ette kaks alternatiivset või kaks kumulatiivset koosseisutunnust. Tõlgendus peab kõigepealt tuginema sätte sõnastusele. Sel viisil ei ole siiski võimalik jõuda ühese tulemuseni. Nii seob mõnes keeleversioonis mõlemaid tunnuseid sõna „ja”(63), teistes seevastu sõna „või”(64). Enamik keeleversioone, nagu ka direktiivi eesmärk, viitavad sellele, et neid kahte tunnust tuleb mõista kumulatiivsete tingimustena.(65) Andmebaasi sisuks olevatest mitteolulisest osast korduvalt, kuid mitte süstemaatiliselt väljavõtte tegemine ei ole seega hõlmatud.

145. Korduva ja süstemaatilise toiminguga on tegemist juhul, kui toimingut teostatakse kindla aja tagant, näiteks iga nädal või iga kuu. Kui toimingutevaheline aeg on lühem ja asjaomane osa väike, peab toiming olema seda sagedasem, et kogu asjaomane osa vastaks ühele kahest direktiivi artikli 7 lõikes 5 reguleeritud tingimusest.

b)      Mõiste „tavapärane kasutamine” direktiivi artikli 7 lõike 5 tähenduses

146. Mõistet „tavapärane kasutamine” direktiivi artikli 7 lõike 5 tähenduses tuleb tõlgendada antud kaitsesätte eesmärgist lähtuvalt. See tuleneb eelkõige direktiivi preambulist. Direktiivi 42. põhjenduses nimetatakse teatud toimingute keelamise põhjusena investeeringu kahjustamise vältimist. Direktiivi 48. põhjenduses esitatakse sõnaselgelt direktiivis põlistatud kaitse eesmärk: „[…] millega tagatakse andmebaasi tegijale tasu […]”.

147. See viitab mõiste „tavapärane kasutamine” laiendavale tõlgendamisele. Nii ei tohi väljendit „kasutamisega […] vastuolus” mõista ainult tehnilises tähenduses, mis hõlmab vaid mõju asjaomase andmebaasi tehnilisele kasutatavusele. Artikli 7 lõige 5 peab pigem silmas ainult majanduslikku mõju andmebaasi tegijale. Tegemist on tavaoludes levinud majandusliku realiseerimise kaitsega.(66)

148. Direktiivi artikli 7 lõiget 5 ei kohaldata seega mitte ainult toimingutele, mille tagajärjel valmib konkureeriv toode, mis on seejärel vastuolus andmebaasi kasutamisega tegija poolt.(67)

149. Üksikjuhtudel võib direktiivi artikli 7 lõige 5 hõlmata ka kasutamist potentsiaalsetel turgudel, st turgudel, kuhu andmebaasi tegija polnud senini sisenenud. Seega on näiteks piisav, kui väljavõtte tegija või taaskasutaja säästab andmebaasi tegijale makstavad litsentsitasud. Selliste toimingute lubamine ärgitaks ka teisi isikuid tegema litsentsitasu maksmata andmebaasi sisust väljavõtet või seda taaskasutama.(68) Kui andmebaasi oleks võimalik tasuta kasutada, siis mõjutaks see oluliselt litsentside väärtust. Selle tagajärjel väheneksid tulud.

150. Õigusnormi ei piirata ka juhtumiga, mil andmebaasi tegija soovib andmebaasi sisu kasutada samal viisil nagu väljavõtte tegija või taaskasutaja. Sama väheoluline on asjaolu, et andmebaasi tegija ei saa seadusest tuleneva keelu tõttu kasutada andmebaasi sisu nii nagu väljavõtte tegija või taaskasutaja.

151. Lõpuks ei tohi väljendit „kasutamisega […] vastuolus” tõlgendada sedavõrd kitsendavalt, et keelatud on ainult kasutamise täielik takistamine. Nagu tuleneb kõikide teiste keeleversioonide sõnastusest, välja arvatud saksakeelne versioon, kohaldatakse keeldu juba kasutamisega vastuollu mineku korral, st juba vähimate negatiivsete tagajärgede korral. Sellel tasemel asub ka künnis, millest alates võib eeldada andmebaasi tegijale kahju tekitamist, mis omakorda on vajalik keelu kohaldamiseks.

152. Nagu mõned menetlusosalised on rõhutanud, on siseriikliku kohtu ülesanne anda eespool kirjeldatud kriteeriumidele tuginedes hinnang konkreetsetele toimingutele ning tagajärgedele, mida need vaidlusaluse andmebaasi kasutamisele põhjustavad.

c)      Mõiste „põhjendamatu kahjustamine” direktiivi artikli 7 lõike 5 tähenduses

153. Enne kui asuda tõlgendama mõistet „põhjendamatu kahjustamine” direktiivi artikli 7 lõike 5 tähenduses, tuleb kõigepealt meenutada, et muudetud Berni konventsiooni raames väideldi selle üle, kas sellist määratlemata õigusmõistet on üldse võimalik kasutada. Lisaks sellele on mõiste „põhjendamatu kahjustamine” tõlgendamisel ülioluline viidata selle erinevusele „tavapärasest kasutamisest”.

154. Kaitseala suhtes esitab vaidlusalune õigusnorm alternatiivsele võimalusele „põhjendamatu kahjustamine” väiksemaid nõudeid kui alternatiivile „tavapärane kasutamine”, kuivõrd esimene kaitseb „õigustatud huve”. Seega on lisaks õigustele kaitstud ka huvid, kusjuures hõlmatakse juba „õigustatud”, st seadustatud, mitte ainult õiguslikke huve.

155. Et seda tasakaalustada, sätestab direktiivi artikli 7 lõige 5 käesoleva alternatiivse võimaluse puhul rangemad nõuded lubamatu toimingu tagajärgedele. Tingimuseks on mitte ainult mis tahes, vaid „põhjendamatu kahjustamine”. Siiski ei tohi hinnangut „põhjendamatu” tõlgendada liiga rangelt. Vastasel juhul oleks ühenduse seadusandja ka siin nõudnud andmebaasi tegijale tekitatud kahju või koguni olulise kahju olemasolu.

156. Direktiivi tuleb teisi keeleversioone, välja arvatud saksakeelne versioon, vaadeldes tõlgendada nii, et toimingud kahjustavad huve teatud kindlal määral. Direktiivis peetakse siinkohal, nagu mujalgi, oluliseks andmebaasi tegijale tekitatud kahju olemasolu. Seda, et tema õiguste kaitse riivab teiste isikute majanduslikke huve, näitab liigagi selgelt põhikohtuasi. See ei tähenda aga seda, et direktiivi artikli 7 lõike 5 tõlgendamist peaks oluliselt mõjutama sui generis õiguse toime teiste isikute huvidele või liikmesriigi potentsiaalne „kahjustamine”, mis võib avaldada mõju maksutuludele. Direktiiv peab takistama andmebaaside tegijate kahjustamist. Erinevalt muudest tagajärgedest on see eesmärk direktiivis ka selgelt sätestatud.

157. Huvide keskmes direktiivi artikli 7 lõike 5 tähenduses on andmebaasi tegija investeeringud ja nende amortiseerimine. Hinnangu andmisel tuleb seega ka siin lähtuda andmebaasi sisu majanduslikust väärtusest. Kesksel kohal on mõju andmebaasi tegija tegelikele või oodatavatele tuludele.(69)

158. Kaitse ulatuse määramisel võib lähtuda alternatiivsest võimalusest „tavapärane kasutamine”. Kui mainitud alternatiivi tõlgendada kitsendavalt selles osas, et kaitse ei hõlma potentsiaalseid turge, seega ka andmebaasi sisu uut laadi analüüsi(70), siis tuleb mõju potentsiaalsetele turgudele määratleda siiski vähemalt õigustatud huvide kahjustamisena. Kas kahjustamine on põhjendamatu, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Ent küsimus, kas väljavõtte tegija või taaskasutaja on andmebaasi tegija konkurent, ei saa seejuures olla määrav.

159. Ka selles seoses tuleb meenutada seda, et siseriikliku kohtu ülesanne on uurida konkreetseid toiminguid ja kontrollida, kas need on käsitletavad vaidlusaluse andmebaasi tegija õigustatud huvide „põhjendamatu kahjustamisena”.

D.      Andmebaasi sisu muutus ja kaitse tähtaeg (kolmanda eelotsuse küsimuse teine osa)

160. Käesolevas menetluses käsitletakse küsimust, kuidas kaitsta andmebaasile kohaldatavat õigust andmebaasi sisu muutuse korral.

161. Direktiivi artikli 10 lõike 3 kohaselt on andmebaasi muutused teatud tingimustel aluseks eraldi antavale kaitsetähtajale. Edaspidi tuleb põhjalikult uurida üht tingimustest, nimelt „andmebaasi sisu olulise muutuse” kriteeriumi ja sellest tulenevaid tagajärgi. Käesolevas menetluses tuleb küsimust uurida seoses „korduva ja süstemaatilise väljavõtete tegemise ja/või taaskasutamisega” direktiivi artikli 7 lõike 5 tähenduses. 

162. Sisuliselt puudutab käesolev eelotsuse küsimus pikendatud kaitsetähtaja objekti. Seoses sellega tuleb selgitada, kas olulised muutused viivad uue andmebaasi tekkimiseni. Kui jõutakse järeldusele, et vana, edasieksisteeriva andmebaasi kõrvale tekib uus andmebaas, siis on määrava tähtsusega, millist andmebaasi keelatud toimingud puudutavad.

163. Arvestades erinevaid argumente, tuleb seejuures uurida ka küsimust, kas direktiivi artikli 10 lõiget 3 peab tõlgendama nii, et see reguleerib ainult kaitse tähtaega ja mitte kaitse objekti.

164. Artikli 10 lõike 3 sõnastusest, mille kohaselt olulise muutuse tõttu võib teatud tingimustel „niisuguse investeeringu tulemuseks olevale andmebaasile anda oma kaitsetähtaja”, saab järeldada, et ühenduse seadusandja on lähtunud sellest, et selline muutus viib eraldiseisva andmebaasi tekkimiseni. Seda järeldust kinnitavad teised keeleversioonid.

165. Seda ei saa kummutada ka süstemaatilise tõlgendusega. Nii on artikli 10 pealkiri küll „Kaitse tähtaeg”, ent ometi ei tähenda see, et nimetatud artikkel reguleerib üksnes ajavahemikku ja mitte sellega seotud objekti.

166. Tõlgendust, et teatud tingimustel võib olulise muutuse korral oletada uue andmebaasi teket, toetab lõpuks ka WIPO-s väljendatud ühenduse seisukoht.(71)

167. On ilmne, et artikli 10 lõikes 3 sätestatud kaitsetähtaja uus algus võib puudutada ainult üht konkreetset objekti. Selle sätte õigusloome materjalidest nähtub, et kaitsta tuleb uue investeeringu tagajärjel tekkinud tulemust.(72) Kaitse objekti piiramine uue tulemusega vastab ka uue kaitsetähtaja reguleerimise eesmärgile.(73)

168. Siinkohal tuleb meenutada, et menetluse esemeks olev andmebaas on nn dünaamiline andmebaas, st andmebaas, mida jooksvalt ajakohastatakse. Seejuures tuleb arvestada, et mitte ainult kustutamisi ja täiendusi, vaid ka kontrollimist tuleb pidada muutuseks artikli 10 lõike 3 tähenduses, nagu ilmneb direktiivi 55. põhjendusest.

169. Dünaamilistele andmebaasidele on iseloomulik, et pidevalt eksisteerib ainult üks andmebaas, nimelt kõnealusel hetkel ajakohaseim. Algsed versioonid „kaovad”. Seoses sellega tõusetub aga küsimus, millele uus kaitsetähtaeg laieneb, st mis on kaitstav uus objekt.

170. Lähtuda tuleb seejuures muutuste eesmärgist, nimelt andmebaasi ajakohastamisest. See tähendab, et kogu andmebaas on uue investeeringu objekt. Seega muutub kaitse objektiks kõnealusel hetkel ajakohane versioon, st kogu andmebaas.(74)

171. Sellise tõlgenduse kasuks räägivad ka õigusloome materjalid. Nii nägi esialgse ettepaneku artikkel 9(75) ette küll veel andmebaasi kaitsetähtaja pikendamise, ent komisjon nimetab ettepaneku seletuskirjas sõnaselgelt andmebaasi uut „redaktsiooni”(76). Vastav selgitus eelkõige jooksvalt ajakohastatavate andmebaaside kohta tehti muudetud ettepanekus(77). Artikli 12 punkti 2 alapunkti b legaaldefinitsioonis sätestati sõnaselgelt dünaamilistele andmebaasidele iseloomulik üksteisele järgnevate väikeste muutuste kuhjumine.

172. Nii vaadelduna näeb direktiivi artikli 10 lõige 3 seega ette nn rollingsui generis õiguse.

173. Lõpuks vastab siinkohal dünaamiliste andmebaaside jaoks pakutud lahendus ka põhimõttele, mille kohaselt kaitstakse alati ainult tulemust, st uut ja mitte enam vana andmebaasi. Erinevus staatilistest andmebaasidest seisneb üksnes selles, et dünaamiliste andmebaaside puhul lõpetab vana andmebaas eksisteerimise, kuna seda uuendatakse pidevalt.

174. Asjaolu, et dünaamiliste andmebaaside puhul laieneb uus kaitsetähtaeg kogu andmebaasile ja mitte ainult eraldi muudatustele, võib uue investeeringu juba nimetatud eesmärki ja objekti arvestamata põhjendada ka sellega, et praktikas on teostatav ainult andmebaasi kui sellise ühtne hindamine.

175. Ühtse hindamise kasuks räägib lisaks eesmärk kaitsta ja edendada investeeringuid. Neid eesmärke saab dünaamiliste andmebaaside puhul saavutada ainult nii, et hõlmatakse ka ajakohastamised.(78) Vastasel korral kahjustataks dünaamilistesse andmebaasidesse tehtud investeeringud.

176. Siseriikliku kohtu ülesandeks jääb hinnata põhikohtuasja andmebaasi konkreetseid muudatusi. Sellise kontrolli puhul peab siseriiklik kohus arvestama, et ka mitteolulised muutused kvalifitseeritakse teatud hulgast alates oluliste muutustena. Nagu tuleneb direktiivi 54. põhjendusest, lasub kohustus tõendada artikli 10 lõike 3 kohaste eelduste olemasolu uue andmebaasi tegijal.

177. Siseriiklik kohus peab samuti hindama, millisest ajahetkest alates on olulisuse künnis ületatud. Seoses sellega tuleb kontrollida, kas uus investeering on oluline. Olulisuse hindamisel tuleb lähtuda direktiivi artikli 7 nõuetest. Seejuures tuleb arvestada ka investeeringutega seotud tingimusi. See kehtib hoolimata asjaolust, et direktiivi artikli 10 lõike 3 [saksakeelses versioonis] on sõnaselgelt nimetatud „Neuinvestition” (uus investeering), samas kui artikkel 7 käsitleb esmainvesteeringuid.(79)

VII. Ettepanek

178. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:

1.      Mõistet „andmebaas” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta artiklis 1 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka jalgpalli võistluskalendreid.

2.      Direktiivi artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et jalgpalli võistluskalendreid sisaldav andmebaas võib olla kaitse objekt, kui andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on vajalik kvalitatiivselt või kvantitatiivselt oluline investeering. Sellise andmebaasi tegijale antakse õigus keelata andmebaasi kogu sisust või kvantiteedilt või kvaliteedilt olulisest osast väljavõtte tegemine ja/või taaskasutamine.

3.      Direktiivi artikli 7 lõige 5 keelab andmebaasi sisuks olevatest mitteolulistest osadest korduvalt ja süstemaatiliselt väljavõtete tegemise ja/või nende taaskasutamise, mis võib viia andmebaasi tavapärase kasutamisega vastuolus olevate tegudeni või kahjustada põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.

Artiklit 7 tuleb koosmõjus artikli 10 lõikega 3 tõlgendada nii, et väljavõtete tegemine ja/või taaskasutamine on keelatud ka sellise andmebaasi puhul, mille sisu kvalitatiivselt või kvantitatiivselt oluliselt muutus, st mis on kvalitatiivselt või kvantitatiivselt olulise uue investeeringu tulemus.

1 – Algkeel: saksa.

2  – EÜT L 77, lk 20; ELT eriväljaanne 13/15, lk 459.

3  – Menetluses on samuti kohtuasjad C‑46/02, C‑203/02 ja C‑338/02, mille kohta esitan täna ettepanekud.

4  – 22. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-18/01: Korhonen Oy (EKL 2003, lk I-5321, punkt 19); 22. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑390/99: Canal Satélite (EKL 2002, lk I-607, punkt 18) ja 13. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑379/98: PreussenElektra (ELK 2001, lk I-2099, punkt 38).

5  – 8. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-268/01: Agrargenossenschaft Alkersleben (EKL 2003, lk I-4353, punkt 46) ja eespool 4. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjas C-379/98, punkt 39.

6  – 11. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-207/01: Altair Chimica SpA v. ENEL Distribuzione SpA (EKL 2003, lk I-8875, punkt 24) ja 21. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjades C‑115/97–C‑117/97: Brentjens’ (EKL 1999, lk I‑6025, punkt 38).

7  – Eespool 6. joonealuses märkuses viidatud 11. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑207/01, punkt 25; 30. aprilli 1998. aasta määrus kohtuasjades C‑128/97 ja C‑137/98: Testa ja Modesti (EKL 1998, lk I-2181, punkt 6) ja 11. mai 1999. aasta määrus kohtuasjas C‑325/98: Anssens (EKL 1999, lk I-2969, punkt 8).

8  – 21. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑318/00: Bacardi-Martini SAS ja Cellier des Dauphins (EKL 2003, lk I-905, punkt 44) ja 28. juuni 2000. aasta määrus kohtuasjas C‑116/00: Laguillaumie (EKL 2000, lk I-4979, punkt 16).

9  – 16. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-439/01: Libor Cipra ja Vlastimil Kvasnicka (EKL 2003, lk I-745, punkt 22) ja 19. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑304/00: Strawson ja Gagg & Sons (EKL 2002, lk I-10737, punktid 57 ja 58).

10  – 15. novembri 1979. aasta otsus kohtuasjas 36/79: Denkavit (EKL 1979, lk 3439, punkt 12); 5. oktoobri 1999. aasta otsus kohtuasjades C‑175/98 ja C-177/98: Lirussi ja Bizzaro (EKL 1999, lk I-6881, punkt 37); 22. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑318/98: Fornasar jt (EKL 2000, lk I-4785, punkt 31) ja 16. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑421/01: Traunfellner (EKL 2003, lk I-11941, punkt 21 jj).

11  – Vt 4. detsembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑448/01: EVN (EKL 2003, lk I‑14527, punkt 59).

12  – EÜT 1994, L 336, lk 214.

13  – Gaster, J.-L., Der Rechtsschutz von Datenbanken, 1999, punkt 58 jj.

14  – Krähn, J., Der Rechtsschutz von elektronischen Datenbanken, unter besonderer Berücksichtigung des sui-generis-Rechts, 2001, lk 7.

15  – Leistner, M., „The Legal Protection of Telephone Directories Relating to the New Database Maker’s Right”, International Review of Industrial Property and Copyright Law, 2000, lk 950 (956).

16  – Chalton, S., „The Copyright and Rights in Databases Regulations 1997: Some Outstanding Issues on Implementation of the Database Directive”, E.I.P.R., 1998, lk 178 (179).

17  – Leistner, M., Der Rechtsschutz von Datenbanken im deutschen und europäischen Recht, 2000, lk 53 jj.

18  – Lewinski, S. von, Europäisches Urheberrecht, Walter, M. M. (väljaandja), 2001, punkt 20 andmebaaside direktiivi artikli 1 kohta.

19  – Speyart, H. M. H., „De databank-richtlijn en haar gevolgen voor Nederland”, Informatierecht – AMI, 1996, lk 151 (155).

20  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 6 direktiivi artikli 1 kohta.

21  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 6 direktiivi artikli 1 kohta.

22  – Grützmacher, M., Urheber-, Leistungs- und Sui-generis-Schutz von Datenbanken, 1999, lk 329; Koumantos, G., „Les bases de données dans la directive communautaire”, Revue internationale du droit d’auteur, 1997, lk 79 (117). Seevastu mõningad autorid käsitlevad kaitse objektina investeeringuid (nt vt von Lewinski (viidatud 13. joonealuses märkuses), punkt 3 direktiivi artikli 7 kohta ja Grützmacheri teoses 14. joonealuses märkuses viidatud kirjandus, lk 329.

23  – Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 20/95, 10. juuli 1995, punkt 14.

24  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 9 direktiivi artikli 7 kohta.

25  – Vt Koumantos (viidatud 22. joonealuses märkuses), lk 119.

26  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 11 direktiivi artikli 7 kohta.

27  – Vt Krähn (viidatud 14. joonealuses märkuses), lk 138 jj; Leistner (viidatud 15. joonealuses märkuses), lk 958.

28  – Karnell, G. W. G., „The European Sui Generis Protection of Data Bases”, Journal of the Copyright Society of the U.S.A., 2002, lk 994.

29  – Van Manen, J., „Substantial investments”, Allied and in friendship: for Teartse Schaper, 2002, lk 123 (125).

30  – Vt selle kohta lähemalt Hugenholtz, P. B., „De spin-off theorie uitgesponnen”, Tidschrift voor auteurs-, media- & informatierecht, 2002, lk 161 jj.

31  – Guglielmetti, G., „La tutela delle banche dati con diritto sui generis nella direttiva 96/9/CE”, Contratto e impresa. Europa, 1997, lk 177 (184).

32  – Calame, A. E., Der rechtliche Schutz von Datenbanken unter besonderer Berücksichtigung des Rechts der Europäischen Gemeinschaften, 2002, lk 115, 554. joonealune märkus.

33  – Vt Grützmacher (viidatud 22. joonealuses märkuses), lk 330 jj; Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 152.

34  – Vt Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 152.

35  – Vt Guglielmetti (viidatud 31. joonealuses märkuses), lk 184; Karnell (viidatud 28. joonealuses märkuses), lk 993.

36  – Erinevate arvamuste kohta vt Hugenholtz (viidatud 30. joonealuses märkuses), lk 161 (164, 19. joonealune märkus).

37  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 5 direktiivi artikli 7 kohta.

38  – Vt Calame (viidatud 32. joonealuses märkuses), lk 116.

39  – Ühine seisukoht (EÜ) nr 20/95 (viidatud 23. joonealuses märkuses), punkt 14.

40  – Vt Gaster (viidatud 13. joonealuses märkuses), punkt 492.

41  – Hornung, O., Die EU-Datenbank-Richtlinie und ihre Umsetzung in das deutsche Recht, 1998, 116 jj; Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 180; vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 16 direktiivi artikli 7 kohta.

42  – Ühine seisukoht (EÜ) nr 20/95 (viidatud 23. joonealuses märkuses), punkt 14.

43  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 15 direktiivi artikli 7 kohta.

44  – Vt Grützmacher (viidatud 22. joonealuses märkuses), lk 340.

45  – Vt Gaster (viidatud 13. joonealuses märkuses), punkt 495; Grützmacher (viidatud 22. joonealuses märkuses), lk 340; von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 15 direktiivi artikli 7 kohta.

46  – Vt Krähn (viidatud 14. joonealuses märkuses), lk 162.

47  – Vt Guglielmetti (viidatud 31. joonealuses märkuses), lk 186; Krähn (viidatud 14. joonealuses märkuses), lk 161; Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 172.

48  – Seejuures piisab ühe käsitluse kohaselt kahjustamiseks juba abstraktsest tõenäosusest; vt Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 173; vrd Speyart (viidatud 19. joonealuses märkuses), lk 171 (174).

49  – Doutrelepont, C., „Le nouveau droit exclusif du producteur de bases de données consacré par la directive européenne 96/6/CE du 11 Mars 1996: un droit sur l’information?”, Mélanges en hommage à Michel Waelbroeck, 1999, lk 903 (913).

50  – Vt Doutrelepont (viidatud 49. joonealuses märkuses), lk 913; Gaster (viidatud 13. joonealuses märkuses), punkt 496; Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 171; von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 15 direktiivi artikli 7 kohta.

51  – Vt Karnell (viidatud 28. joonealuses märkuses), lk 1000; Krähn (viidatud 14. joonealuses märkuses), lk 163.

52  – Vt 8., 41., 42., 45. ja 46. põhjendus.

53  – Vt Koumantos (viidatud 22. joonealuses märkuses), lk 121.

54  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 19 direktiivi artikli 7 kohta.

55  – Vt Gaster (viidatud 13. joonealuses märkuses), punkt 512.

56  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 27 direktiivi artikli 7 kohta.

57  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 31 direktiivi artikli 7 kohta.

58  – Vt Grützmacher (viidatud 22. joonealuses märkuses), lk 336.

59  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 38 direktiivi artikli 7 kohta.

60  – Vt Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 181; von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 18 direktiivi artikli 7 kohta, 225. joonealune märkus.

61  – Ricketson, S., The Berne Convention for the Protection of Literary and Artistic Works: 1886–1986, 1987, lk 482.

62  – Vt Gaster (viidatud 13. joonealuses märkuses), punkt 558.

63  – Enamik romaanikeelseid versioone, saksa-, inglis- ja kreekakeelne versioon.

64  – Hispaania-, rootsi- ja soomekeelne versioon.

65 – Vt Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 181; von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 17 direktiivi artikli 7 kohta.

66 – See on kooskõlas TRIPS-lepingu artikli 13 tõlgendamisega ühel WTO paneelil (WT/DS160/R, 27. juuli 2000, 6.183).

67 – Vt Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 181.

68  – Vt WT/DS160/R, 27. juuli 2000, 6.186.

69  – Vt WT/DS160/R, 27. juuli 2000, 6.229.

70 Vt Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 182.

71  – Standing Committee on Copyright and Related Rights (19. mai 1998), SCCR/1/INF/2.

72  – Ühine seisukoht (EÜ) nr 20/95 (viidatud 23. joonealuses märkuses), punkt 14.

73  – Vt von Lewinski (viidatud 18. joonealuses märkuses), punkt 5 direktiivi artikli 10 kohta.

74  – Chalton, S., „The Effect of the E.C. Database Directive on United Kingdom Copyright Law in Relation to Databases: A Comparison of Features”, E.I.P.R., 1997, lk 278 (284), Hornung (viidatud 41. joonealuses märkuses), lk 173 jj; Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 209, vrd St. Beutler, „The Protection of multimedia products under international law”, UFITA, 1997, lk 5 (24), Guglielmetti (viidatud 31. joonealuses märkuses), lk 192; Speyart (viidatud 19. joonealuses märkuses), lk 171 (173).

75  – KOM(92) 24 (lõplik).

76  – Ettepaneku seletuskiri KOM(92) 24, punkt 9.2.

77  – KOM(93) 464 (lõplik).

78  – Vt Grützmacher (viidatud 22. joonealuses märkuses), lk 390 jj.

79  – Vt selle kohta põhjalikult Leistner (viidatud 17. joonealuses märkuses), lk 207 jj.