Kokkuvõte
1. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Hagi ─ Vastuvõetavuse tingimused ─ Eelneva lepitusmenetluse etapi ammendamine ─ Eelneva petitsiooni või kaebuse esitamine ─ Välistamine ─ Nende menetluste kohustuslik iseloom
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
2. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Osakondade struktuur ─ Esimese Astme Kohtu otsuse täitmise meetmed ─ Haldusasutuse kaalutlusõigus ─ Ulatus ─ Kohtulik kontroll ─ Piirid
3. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Panga poolt kehtestatud üldised töötingimused ─ Tegevusjuhend ─ Kohaldatavus asjaomaste teenistujate eelneva nõusoleku puudumise korral
4. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Presidendi pädevus ─ Töösuhteid mõjutavad otsused ─ Delegeerimine ─ Lubatavus ─ Tingimused
(Euroopa Investeerimispanga põhikiri, artikli 13 lõige 7)
5. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Hagi ─ Ametnikku kahjustav meede ─ Mõiste ─ Otsus teenistuja ametist kõrvaldamise kohta
(Personalieeskirjad, artiklid 88, 90 ja 91)
6. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Distsiplinaarmeetmed ─ Kaitseõiguse tagamine ─ Kohustus isik enne Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 39 alusel ametist kõrvaldamist ära kuulata
7. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Hagi ─ Üldkohaldatava akti vastu esitatud hagi ─ Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikkel 39 ─ Vastuvõetamatus
(EÜ artikkel 236)
8. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Hagi ─ Ese ─ Ettekirjutus haldusasutusele ─ Vastuvõetamatus
9. Ametnikud ─ Hagi ─ Kahju hüvitamise hagi ─ Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine ─ Piisav hüvitis
10. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Distsiplinaarmeetmed ─ Distsiplinaarkaristus ─ Teenistusest vabastamine ─ Haldusasutuse kaalutlusõigus ─ Kohtulik kontroll ─ Ulatus ─ Piirid
11. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Distsiplinaarmeetmed ─ Distsiplinaarmenetlus ─ Tõendamiskoormus
12. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Distsiplinaarmeetmed ─ Distsiplinaarkaristus ─ Konfidentsiaalse teabe avalikustamine ning Euroopa Investeerimispanga ja teatud kaastöötajate mainet kahjustavate väidete levitamine teenistuja poolt ─ Kergendavad asjaolud ─ Arvestamata jätmine ─ Ilmne hindamisviga
(EÜ artikkel 280)
13. Ametnikud ─ Distsiplinaarmeetmed ─ Distsiplinaarkaristus ─ Vead esitatud asjaolude tuvastamises ja hindamises ─ Kohtulik kontroll ─ Ulatus ─ Piirid
14. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Hagi ─ Võlgnetava töötasu summa määratlemine ─ Täielik pädevus
15. Menetlus ─ Suuline menetlus ─ Ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuistungi ettekanne ─ Poolte märkused ─ Eesmärk
16. Menetlus ─ Menetlustoimingud ─ Ekspertiis ─ Võlgnetava töötasu summa määratlemine ametnikke puudutavate kohtuasjade raames ─ Lubamatus ─ Esimese Astme Kohtu pädevus
17. Ametnikud ─ Töötasu ─ Võlgnetava saamata jäänud töötasu väljamaksmise kohustamine ─ Viivis ─ Arvutamine ─ Algus
18. Ametnikud ─ Hagi ─ Täielik pädevus ─ Tasumise nõue ─ Viivise maksmine ─ Eesmärk ─ Arvutamine
19. Ametnikud ─ Euroopa Investeerimispanga teenistujad ─ Ametist lahkumine ─ Poolte vahel võlgnetavate summade tasaarvestamine pärast kohtuotsuse tegemist, millega tühistati keeldumine nõustuda ametist lahkumise tagasivõtmisega ─ Ulatus
20. Ametnikud ─ Institutsioonide lepinguväline vastutus ─ Tingimused ─ Õigusvastasus ─ Kahju ─ Põhjuslik seos ─ Kumuleeruvad tingimused
21. Ametnikud ─ Institutsioonide lepinguväline vastutus ─ Õigusvastane vallandamisotsus tõsise rikkumise eest ─ Varalise ja tööalase kahju hindamine ─ Kahju vähendamiseks ametnikule tehtud ettepanekutest keeldumise arvesse võtmine
1. Euroopa Investeerimispanga (EIP) personali koosseisu kuuluva isiku esitatud hagi vastuvõetavus ei sõltu kuidagi EIP personalieeskirjade artiklis 41 sätestatud lepituskomisjonis läbiviidava kohtuvälise menetluse ammendamisest ega eelneva petitsiooni või kaebuse esitamisest. Kuigi on õige, et lepitusmenetlusel on sama eesmärk, mis Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „ametnike personalieeskirjad”) artikliga 90 kehtestatud kohustuslikul kohtueelsel menetlusel, milleks on võimaldada pooltel jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, andes haldusasutusele võimaluse vaadata vaidlustatud akt uuesti läbi ja asjaomasele ametnikule või töötajale võimaluse nõustuda vaidlustatud akti põhjendustega ja loobuda sel juhul hagi esitamisest, ei sea need asjaolud iseenesest siiski kahtluse alla fakti, et EIP, kellel on ainsana pädevus määratleda oma ametnike esitatud hagide vastuvõetavuse tingimused, ei ole ametnikele ette näinud kohustust esitada talle eelnev kaebus või kasutada enne Esimese Astme Kohtusse pöördumist institutsioonisiseseid vaidluse lahendamise võimalusi.
Sellega seoses tuleb märkida, et EÜ artikli 283, mis annab nõukogule pädevuse kinnitada ametnike personalieeskirjad ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, kohaldamise välistamisega annab EIP põhikiri viimasele funktsionaalse iseseisvuse määratleda oma töötajate suhtes kohaldatav kord ning seda võimalust kasutades on EIP eelistanud lepingulist töökorraldust eeskirjadega reguleeritavale töökorraldusele, mistõttu on välistatud ametnike personalieeskirjade kohaldamine sellisel kujul EIP ja selle töötajate vahelistele töösuhetele.
(vt punktid 54−57 ja 60)
Viited: 15. juuni 1976, kohtuasi 110/75: Mills v . Euroopa Investeerimispank (EKL 1976, lk 955, punkt 22); 14. märts 1989, kohtuasi 133/88: Del Amo Martinez v . parlament (EKL 1989, lk 689, punkt 9); 23. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad T-7/98, T-208/98 ja T-109/99: De Nicola v . Euroopa Investeerimispank (EKL AT 2001, lk I-A-49 ja II-185, punktid 90, 91, 95 ja 96); 17. juuni 2003, kohtuasi T-385/00: Seiller v . Euroopa Investeerimispank (EKL AT 2003, lk I-A-161 ja II-801, punktid 50, 51, 65 ja 73).
2. Sarnaselt teistele ühenduse institutsioonidele ja asutustele on EIP-il oma osakondade struktuuri korraldamisel ja töötajate ametisse nimetamisel suur kaalutlusõigus, et täita talle usaldatud avalikust huvist tulenevaid eesmärke. Selle kaalutlusõiguse ulatus tähendab, et Esimese Astme Kohtu otsuse täitmiseks EIP-i poolt tema teenistuja suhtes võetavate ajutise iseloomuga meetmete võtmiseks ei ole asjaomase isiku eelnevat nõusolekut tarvis. Selline nõue piiraks lubamatult EIP-i otsustusvabadust oma osakondade struktuuri korraldamisel ja selle struktuuri kohandamisel vastavalt vajaduste muutumisele.
Arvestades selle kaalutlusõiguse ulatust piirdub ühenduse kohtu kontroll nende meetme õiguspärasuse suhtes küsimusega, kas EIP on järginud teenistuse huvidest tulenevaid mõistlikke piire ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti kasutanud.
(vt punktid 83−86)
Viited: 24. veebruar 1981, liidetud kohtuasjad 161/80 ja 162/80: Carbognani jt v . komisjon (EKL 1981, lk 543, punkt 28); 16. detsember 1993, kohtuasi T‑80/92: Turner v . komisjon (EKL 1993, lk II‑1465, punkt 53); 17. juuli 1998, kohtuasi T‑28/97: Hubert v . komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑435 ja II‑1255, punkt 76); 16. detsember 1999, kohtuasi T‑143/98: Cendrowicz v . komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑273 ja II‑1341, punkt 23); 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola v . Euroopa Investeerimispank (EKL AT 2001, lk I‑A‑171 ja II‑783, punkt 28); 22. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad T‑178/00 ja T‑341/00: Pflugradt v . Euroopa Keskpank (EKL 2002, lk II‑4035, punkt 54).
3. Sarnaselt muude üldiste töötingimustega, mille EIP on oma pädevusest tulenevalt kehtestanud, ei sõltu EIP juhtimiskomitee poolt kinnitatud tegevusjuhendi, millega täpsustatakse kutse-eetika norme, kohaldatavus mingil viisil asjaomase töötaja eelnevast nõusolekust.
(vt punkt 92)
4. EIP põhikirja artikli 13 lõikest 7, millega antakse EIP presidendile pädevus teenistujaid ametisse nimetada ja ametist vabastada, ei tulene, et kõik otsused, mis mõjutavad töösuhteid EIP-s, peab tegema president isiklikult. Vastupidi, EIP-i korralduse tõhusus eeldab seda, et nagu ka kõigis muudes institutsioonides ja ühenduse asutustes ning üldisemalt kõigis äriühingutes võib selliste otsuste tegemise delegeerida nende institutsioonide või asutuste teatud organitele või isikutele. Eelkõige võib seoses töösuhete praktilise korraldusega sellises asutuses nagu EIP olla vajalik, et selliste otsuste tegemine antakse formaalse delegeerimisaktiga, milles on täpsustatud sellega antud volituste ulatus, isikule, kellel on selle jaoks vajalik kvalifikatsioon.
(vt punktid 97 ja 98)
5. Kohtupraktika, mille kohaselt on ametnike personalieeskirjade artikli 88 alusel tehtud otsus ametniku ametist kõrvaldamise kohta kahjustav meede, mille kohta võib personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud tingimustel esitada tühistamishagi, on kohaldatav ka EIP presidendi otsustele ametist kõrvaldamise kohta, mis on tehtud EIP personalieeskirjade artikli 39 alusel. See kehtib seda enam, kuna selle sätte neljas lõik sätestab, et võimalik ametist vabastamine jõustub ametist kõrvaldamise päeval.
(vt punktid 113−115)
Viited: 5. mai 1966, liidetud kohtuasjad 18/65 ja 35/65: Gutmann v . Euratomi komisjon (EKL 1966, lk 149, 168); 19. mai 1999, kohtuasi T‑203/95: Connolly v . komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑83 ja II‑443, punkt 33).
6. Kõigis isiku vastu algatatud menetlustes, mille tulemuseks võib olla teda kahjustav meede, on kaitseõiguse tagamine ühenduse õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida isegi vastava otsese sätte puudumise korral.
EIP personalieeskirjade artikli 39 alusel tehtud otsus EIP teenistuja ametist kõrvaldamise kohta on ametnikku kahjustav meede ning kuigi sellise otsuse tegemisega on väidetava tõsise üleastumise korral tavaliselt kiire, tuleb selle otsuse tegemisel tagada kaitseõigus. Seetõttu võib ametist kõrvaldamise otsuse teha alles pärast seda, kui teenistujale on antud võimalus esitada oma seisukoht asjaolude kohta, milles teda süüdistatakse ja mille alusel pädev ametiasutus vastava otsuse teeb, välja arvatud juhul, kui teatud eripärased asjaolud on nõuetekohaselt tuvastatud. Ainult teatud eripärastel asjaoludel võib enne ametist kõrvaldamist isiku ärakuulamine osutuda praktikas või teenistuse huvides võimatuks. Neil asjaoludel võivad kaitseõiguse tagamise põhimõttest tulenevad nõuded olla täidetud, kui asjaomane teenistuja kuulatakse ära võimalikult kiiresti pärast ametist kõrvaldamise otsuse tegemist.
(vt punktid 121−124)
Viited: eespool viidatud kohtuotsus Gutmann v . Euratomi komisjon (punkt 168); 24. oktoober 1996, kohtuasi C‑32/95 P: komisjon v . Lisrestal jt (EKL 1996, lk I‑5373, punkt 24); eespool viidatud kohtuotsus Connolly v . komisjon (punkt 33); 15. juuni 2000, kohtuasi T‑211/98: F v . komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑107 ja II‑471, punkt 26 jj); 18. oktoober 2001, kohtuasi T‑333/99: X v . Euroopa Keskpank (EKL 2001, lk II‑3021, punkt 183).
7. EIP-ile põhikirjast tuleneva seadusandliku pädevuse alusel EIP personalieeskirjade sättena kehtestatud artikkel 39 on üldkohaldatav akt ning seetõttu ei saa selle vastu otse Esimese Astme Kohtusse hagi esitada.
(vt punktid 131 ja 132)
Viited: 6. märts 2001, kohtuasi T‑192/99: Dunnett jt v . Euroopa Investeerimispank (EKL 2001, lk II‑813, punkt 62).
8. Ühenduse kohtute ülesanne ei ole teha põhimõttelisi järeldusi või ametiasutustele ettekirjutusi, mistõttu tuleb EIP-i teenistuja esitatud hagi, milles taotletakse EIP juhtimiskomitee poolt kinnitatud tegevusjuhendi mittekohaldatavaks tunnistamist, vastuvõetamatuks tunnistada.
(vt punktid 136 ja 137)
Viited: eespool viidatud kohtuotsus X v . Euroopa Investeerimispank (punkt 48).
9. Euroopa Ühenduse lepinguväline vastutus eeldab, et hageja tõendab, et ühenduse organile etteheidetav käitumine on õigusvastane, et tekkinud on reaalne kahju ning et selle käitumise ja väidetava kahju vahel on põhjuslik seos.
Õigusvastase käitumisega seotud nõue on täidetud, kui Esimese Astme Kohus tühistab kaitseõiguse rikkumise tõttu otsuse teenistuja ametist kõrvaldamise kohta, mis on tehtud ilma viimast eelnevalt ära kuulamata. Ametist kõrvaldamise otsuse tühistamine on siiski kohane ja piisav hüvitis asjaomasele isikule sellega seoses tekitatud kahju eest.
(vt punktid 140−142)
Viited: 26. mai 1998, kohtuasi T‑177/96: Costacurta v . komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑225 ja II‑705); eespool viidatud kohtuotsus 23. veebruar 2001, De Nicola v . Euroopa Investeerimispank (punkt 332).
10. Otsus, millega kohaldatakse EIP teenistuja suhtes distsiplinaarkaristusena tõsise rikkumise tõttu teenistusest vabastamist ilma eelneva etteteatamiseta ja ilma lahkumistoetuseta, tähendab kindlalt, et EIP viib läbi hoolika hindamise, arvestades sellest asjaomasele isikule tulenevaid tõsiseid ja tagasipöördumatuid tagajärgi. Selles suhtes on EIP-il ulatuslik kaalutlusõigus ning kohtulik kontroll piirdub kontrollimisega, kas faktilised asjaolud on õiged ja kas nende asjaolude hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga.
(vt punktid 167 ja 168)
Viited: 28. september 1999, kohtuasi T‑140/97: Hautem v . Euroopa Investeerimispank (EKL AT 1999, lk I‑A‑171 ja II‑897, punkt 66).
11. EIP teenistuja vastu algatatud distsiplinaarmenetluses peab pädev ametiasutus tõendama teenistujale etteheidetud rikkumisi.
(vt punkt 180)
12. Faktiliste asjaolude, teabe ning asutusesiseste dokumentide ja konfidentsiaalse teabe ilma vahetu ülemuse loata ja teda informeerimata avalikustamise, mille pani toime EIP teenistuja ja mille tulemuseks olid selle teenistuja teatud kaastöötajate ja EIP mainet kahjustavad väited, hindamisel ilmnesid kergendavad asjaolud, milleks on esiteks asjaolu, et see teave edastati Euroopa Parlamendi liikmetele, kelle pädevuses on muu hulgas võtta EÜ artikli 280 alusel meetmeid pettuse ja muude ühenduse, sh EIP, finantshuve kahjustavate tegevuste vastu võitlemiseks, ning teiseks asjaolu, et see teave edastati rangelt konfidentsiaalsena Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile selle aseesimehe otsesel taotlusel, ning et selle tulemusena käis asjaomane teenistuja korduvalt selle komisjoni arupärimistele vastamas ja võttis osa mitmetest kohtumistest Euroopa Pettustevastase Ameti liikmetega.
Kuigi on tõsi, et need asjaolud ei õigusta iseenesest järeldust, et kõnealused asjaolud ei kujuta endast EIP-i poolt määratud kohustuste rikkumist, tuleb seda kohase distsiplinaarkaristuse määramiseks siiski kohustuslikus korras kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuna vastasel juhul on etteheidetud rikkumise raskusastme hindamisel tehtud ilmne hindamisviga.
(vt punktid 208−214)
Viited: 10. juuli 2003, kohtuasi C‑15/00: komisjon v . Euroopa Investeerimispank (EKL 2003, lk I‑7281, punkt 125).
13. Kui Esimese Astme Kohus nõustub väitega, mille kohaselt on ametniku karistamise aluseks olnud faktide tuvastamisel ja hindamisel tehtud viga, tuleb distsiplinaarkaristuse määramise otsus kogu ulatuses tühistada, arvestades nimetatud otsusega määratud distsiplinaarkaristuse terviklikkust ja jagamatust ning asjaolu, et see distsiplinaarkaristus on määratud selles otsuses sisalduvate asjaolude kogumi alusel. Seetõttu ei ole Esimese Astme Kohtu ülesanne astuda distsiplinaarpädevusega asutuse asemele ja otsustada distsiplinaarkaristuse üle, mis vastaks vajadusel rikkumistele, mis on tuvastatud eespool nimetatud väite uurimisel.
(vt punkt 219)
Viited: 9. juuli 2002, kohtuasi T‑21/01: Zavvos v . komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑101 ja II‑483, punkt 316); 11. september 2002, kohtuasi T‑89/01: Willeme v . komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑153 ja II‑803, punkt 83).
14. EIP ja selle teenistujate vahelised vaidlused, mis puudutavad töötasu ja hüvitisi reguleerivate eeskirjade alusel makstavate summade kindlaksmääramist, on rahalised vaidlused ning seetõttu on Esimese Astme Kohtul nende üle täielik pädevus.
(vt punkt 257)
Viited: 2. oktoober 2001, kohtuasi C‑449/99 P: Euroopa Investeerimispank v . Hautem (EKL 2001, lk I‑6733, punktid 94 ja 95).
15. Vastavalt Esimese Astme Kohtu menetlusega seotud aluspõhimõtetele on kohtuistungi ettekande kohta esitatavate poolte märkuste eesmärk üksnes parandada ettekandes, mis on pooltele eelnevalt teatavaks tehtud, esinevaid võimalikke vigu või faktilisi ebatäpsusi, mitte aga anda neile võimalust vastata vastaspoole argumentidele või veelgi enam esitada uusi argumente.
(vt punkt 261)
16. Kuigi on tõsi, et teatud kindlatel asjaoludel võib Esimese Astme Kohus nimetada määrusega eksperdi, on selle eksperdi ülesanne siiski üksnes faktilist või tehnilist laadi uurimise läbiviimine. Ühelgi juhul ei ole Esimese Astme Kohtul ametnikke puudutavates kohtuasjades õigust delegeerida eksperdile pädevus uurida kohtule esitatud dokumentide põhjal, kui palju ametnikule töötasuna võlgnetakse ja teha otseselt nende summade tasumise kohta otsuseid, kuna selline delegeerimine annaks eksperdile pädevuse teha vaidluse ühe poole suhtes otsus. See kehtib veelgi enam olukorras, kui teatud asjaomaste sätete ebatäpsus nõuab Esimese Astme Kohtu teatava kaalutlusõiguse kasutamist.
(vt punkt 265)
17. Kui institutsiooni kohustatakse maksma ametnikule võlgnetav saamata jäänud töötasu ja sellele lisanduvad viivised, algab viivise arvestamine hetkest, mil vastavalt kohaldatavatele sätetele oleks pidanud ametnikule kõnealused summad maksma. Vastavate täpsustuste puudumisel asjaomastes sätetes määrab Esimese Astme Kohus ajahetke, millal oleks need pidanud mõistlikult võttes maksma.
(vt punkt 272)
18. Kuna viivise mõte on hüvitada poolele summade maksmata jätmise tõttu teise poole tekitatud kahju, siis kulgevad need jätkuvalt kuni hetkeni, mil need summad on nõuetekohaselt tasutud.
(vt punkt 273)
19. Kui Esimese Astme Kohus tühistab ex tunc EIP-i keeldumise nõustuda ühe tema teenistuja ametist lahkumise tagasivõtmisega, on EIP-il õigus tasaarvestada võlgnetav saamata jäänud töötasu ja viivised teenistuja lahkumisel makstud summadega, s.o lahkumistoetuse ja ümberasumistoetuse netosumma, osas, milles nende summade maksmine on kaotanud aluse ja milles on nende tagastamine seetõttu õigustatud.
Seevastu lahkumistoetuse ja ümberasumistoetuse tagasimaksmise nõude puudumise korral ei saa EIP neilt summadelt viivist nõuda.
(vt punktid 282 ja 283)
20. Ametniku esitatud kahju hüvitamise nõude korral vastutab ühendus vaid siis, kui on täidetud teatud tingimused, mis puudutavad institutsioonidele etteheidetava käitumise õigusvastasust, väidetava kahju olemasolu ja põhjusliku seose olemasolu käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel. Need kolm ühenduse vastutuse tekkimise tingimust on kumulatiivsed, mis tähendab, et kui üks neist ei ole täidetud, ei ole ühenduse vastutust tekkinud.
(vt punktid 303 ja 304)
Viited: 9. september 1999, kohtuasi C‑257/98 P: Lucaccioni v . komisjon (EKL 1999, lk I‑5251, punkt 14); 14. mai 1998, kohtuasi T‑165/95: Lucaccioni v . komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑203 ja II‑627, punkt 57); 26. mai 1998, kohtuasi T‑205/96: Bieber v . parlament (EKL AT 1998, lk I‑A‑231 ja II‑723, punkt 48); 12. detsember 2002, liidetud kohtuasjad T‑338/00 ja T‑376/00: Morello v . komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑301 ja II‑1457, punkt 150).
21. Tõsise rikkumise tõttu teenistusest vabastamise otsus on nii olulise mõjuga otsus, et see võib oluliselt vähendada asjaomase teenistuja võimalusi leida tööturul uus sobiv töökoht ning võib seetõttu põhjustada talle rahalist ja tööalast kahju. Siiski tuleb selle kahju hindamisel arvesse võtta teenistuja keeldumist kaaluda tema tööandaja pakkumist, mille eesmärk oli kergendada tema tagasipöördumist tööturule ja sellega vähendada tema kahju. Sellisel juhul on teenistusest vabastamise otsus selle kahju suhtes piisav hüvitis.
(vt punkt 306)