Kohtuasi C-227/01
Euroopa Ühenduste Komisjon
versus
Hispaania Kuningriik
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 85/337/EMÜ – Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine – Ebaõige kohaldamine – Valencia-Tarragona raudteeliini Las Palmas-Oropesa lõigu projekt
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Ühenduse õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Ühetaoline tõlgendamine – Erinevate keeleversioonide lahknemine – Kõnealuste õigusnormide üldine loogika ja eesmärk tõlgendamisalusena
2. Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – Kohaldamisala – Juba olemasoleva raudtee kaherööpmeliseks muutmine, millega kaasneb uus teetrass – Kaasaarvamine
(Nõukogu direktiiv 85/337, I lisa punkt 7 ja II lisa punkt 12)
3. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Objektiivsus – Ühenduse õigusakti ebaõige tõlgenduse arvessevõtmine – Välistamine
(EÜ artikkel 226)
4. Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – Kohaldatavus – Vajalik eeldus
(Nõukogu direktiiv 85/337)
1. Ühenduse õiguse ühetaolise tõlgendamise vajadus nõuab, et sätte erinevate keeleversioonide lahknemise korral tõlgendataks seda sätet sisaldavate õigusnormide üldist loogikat ja eesmärki silmas pidades.
(vt punkt 45)
2. Projektil, nagu juba olemasoleva raudtee kaherööpmeliseks muutmine, võib olla keskkonnale oluline mõju direktiivi 85/337 (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) tähenduses, kuna see tõenäoliselt mõjutab püsivalt näiteks loomastikku ja taimestikku, pinnase koostist või isegi maastikku ning tekitab märkimisväärset müra, nii et see projekt tuleb lugeda direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks. Seega ei tohi sedalaadi projekti käsitleda varasema projekti lihtsa muudatusena direktiivi 85/337 II lisa punkti 12 mõttes, vaid see on hõlmatud direktiivi I lisa punktiga 7, milles on loetletud projektid, mille puhul tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Iseäranis tuleb selline järeldus teha juhul, kui kõnealuse projekti elluviimisega kaasneb uus teetrass, isegi kui see trass puudutab ainult osa projektist. Selline ehitusprojekt võib oma laadi tõttu keskkonda oluliselt mõjutada direktiivi 85/337 mõttes.
(vt punktid 48–50)
3. EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi on objektiivse iseloomuga ning asjaolu, et väidetav kohustuste rikkumine tuleneb ühenduse normide ebaõigest tõlgendamisest liikmesriigi poolt, ei saa Euroopa Kohut takistada rikkumist tuvastamast.
(vt punkt 58)
4. Direktiivi 85/337 (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) kohaldamise vajalik eeldus rajaneb „tõenäolisel” olulisel keskkonnamõjul. Neil tingimustel ei ole komisjon kohustatud kindlaks tegema konkreetset negatiivset keskkonnamõju, mis projektiga tegelikult kaasneb.
(vt punkt 59)
EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
16. september 2004(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 85/337/EMÜ – Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine – Ebaõige kohaldamine – Valencia-Tarragona raudteeliini Las Palmas-Oropesa lõigu projekt
Kohtuasjas C-227/01,
mille esemeks on liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi EÜ artikli 226 alusel,
esitatud 7. juunil 2001,
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: G. Valero Jordana, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
versus
Hispaania Kuningriik, esindaja: S. Ortiz Vaamonde, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann, J. N. Cunha Rodrigues, R. Schintgen (ettekandja) ja F. Macken,
kohtujurist: M. Poiares Maduro,
kohtusekretär: vanemametnik M. Múgica Arzamendi,
arvestades kirjalikku menetlust ja 19. veebruari 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades poolte esitatud kirjalikke märkusi,
olles 24. märtsi 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole hinnanud projekti „Vahemere koridor” osaks oleva projekti „Valencia-Tarragona liini Las Palmas-Oropesa lõik. Perroon” keskkonnamõju, siis on liikmesriik rikkunud nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40) artiklitest 2 ja 3, artikli 5 lõikest 2 ja artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigusnormid
2 Direktiivi 85/337 eesmärk on vastavalt selle esimesele ja kuuendale põhjendusele ennetada reostuse või muude keskkonnakahjustuste tekkimise ärahoidmist, teostades teatud riiklike ja eraprojektide eelnevat keskkonnamõju hindamist.
3 Nagu nähtub viiendast põhjendusest, kehtestab nimetatud direktiiv sel eesmärgil keskkonnamõju hindamise üldpõhimõtted, et täiendada ja koordineerida suure keskkonnamõjuga riiklikke ja eraprojekte reguleerivaid teostusloa andmise menetlusi.
4 Vastavalt direktiivi 85/337 kaheksandale ja üheteistkümnendale põhjendusele on teatavat liiki projektidel oluline keskkonnamõju ja neid projekte tuleks üldjuhul süstemaatiliselt hinnata, võtmaks arvesse soovi kaitsta inimeste tervist, mõjutada parema keskkonna abil elukvaliteeti, tagada liikide mitmekesisus ning säilitada ökosüsteemi kui peamise eluressursi paljunemisvõime.
5 Käesolevas asjas tähtsust omavad direktiivi 85/337 sätted nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivile 97/11/EÜ (EÜT L 73, lk 5), millega muudeti eespool nimetatud direktiivi, eelnenud redaktsioonis on järgmised.
6 Direktiivi 85/337 artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise suhtes.
2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
projekt:
– ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine,
– muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, […]”.
7 Vastavalt direktiivi artiklile 2:
„1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne loa andmist hinnatakse muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu keskkonda oluliselt mõjutada võivaid projekte.
Sellised projektid on määratletud artiklis 4.
[…]
3. Liikmesriigid võivad erandjuhul vabastada konkreetse projekti kas täielikult või osaliselt käesoleva direktiivi sätete kohaldamisest.
Sel juhul toimivad liikmesriigid järgmiselt:
a) uurivad, kas asjakohane oleks mõni muu hindamisviis ja kas niiviisi kogutud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks;
b) teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks hindamisest vabastamisega seotud teabe ja vabastamisotsuse põhjused;
c) teatavad komisjonile enne loa andmist vabastamisotsuse põhjendused vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega.
Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele.
[…]”.
8 Nimetatud direktiivi artikkel 3 sätestab:
„Keskkonnamõju hindamisel täpsustatakse projekti otsene ja kaudne mõju järgmistele teguritele ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid sobival viisil ning asjaolude ja artiklite 4–11 kohaselt:
– inimesed, loomastik ja taimestik,
– pinnas, vesi, õhk, ilmastik ja maastik,
– esimeses ja teises taandes nimetatud tegurite vastastikune mõju,
– aineline vara ja kultuuripärand.”
9 Direktiivi 85/337 artikkel 4, millele viitab eespool mainitud artikli 2 lõike 1 teine lõik, näeb ette:
„1. Kui artikli 2 lõikest 3 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud klassidesse kuuluvaid projekte artiklite 5–10 kohaselt.
2. II lisas loetletud klassidesse kuuluvaid projekte hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt, kui liikmesriigid leiavad, et nende omadused seda eeldavad.
[…]”.
10 Direktiivi I lisa punktis 7 mainitakse muude projektide hulgas „pikamaavedudeks vajalike raudteede” ehitamist.
11 II lisa punkt 12 viitab „I lisaga hõlmatud arendusprojektide muudatus[tele]”.
12 Vastavalt direktiivi 85/337 artikli 5 lõigetele 1 ja 2:
„1. Projektide puhul, mille keskkonnamõju tuleb artikli 4 alusel hinnata artiklite 5–10 kohaselt, võtavad liikmesriigid vastu vajalikud meetmed tagamaks, et arendaja esitab sobivas vormis III lisas täpsustatud teabe, kui:
a) liikmesriigid leiavad, et see teave on loaandmismenetluse teatavas etapis ning konkreetse projekti või teatavat liiki projekti ja tõenäoliselt mõjutatavate keskkonnategurite eriomadusi silmas pidades asjakohane;
b) liikmesriigid leiavad, et on asjakohane nõuda arendajalt sellise teabe koostamist, võttes muu hulgas arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid.
2. Lõike 1 kohaselt sisaldab arendaja esitatav teave vähemalt:
– projekti kirjeldust, mis sisaldab teavet projekti koha, lahenduse ja mahu kohta,
– olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust,
– andmeid, mida on vaja nende põhimõjude täpsustamiseks ja hindamiseks, mida projekt keskkonnale tõenäoliselt avaldab,
– taanetes 1–3 nimetatud teabe üldarusaadavat kokkuvõtet.”
13 Sama direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt:
„Liikmesriigid tagavad, et:
– kõik teostusloa taotlused ja kogu artikli 5 kohaselt kogutud teave tehakse üldsusele kättesaadavaks,
– asjaomasele üldsusele antakse võimalus enne projekti algatamist arvamust avaldada.”
14 Direktiivi 85/337 artikkel 12 sätestab:
„1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed kolme aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.”
15 Nimetatud direktiiv tehti liikmesriikidele teatavaks 3. juulil 1985.
Siseriiklikud õigusnormid
16 Hispaania õigusnormides, millega võeti üle direktiivi 85/337 I lisa punkt 7, on projektide hulgas, mille suhtes on kohustuslik teostada keskkonnamõju hindamine, nimetatud „pikamaavedudeks vajalikud raudteed, mis sisaldavad uut trassi”.
Kohtueelne menetlus
17 Mais 1999 saadud kaebuse tagajärjel ning pärast komisjoni ja Hispaania ametivõimude vahelist kirjavahetust andis komisjon, leides, et projekti „Vahemere koridor” osaks oleva projekti „Valencia-Tarragona liini Las Palmas-Oropesa lõik. Perroon” keskkonnamõju eelnevalt hindamata jättes on Hispaania ametivõimud direktiivi 85/337 ebaõigesti kohaldanud, Hispaania Kuningriigile kahekuulise tähtaja märkuste esitamiseks.
18 Rahuldumata Hispaania valitsuse esitatud selgitustega, saatis komisjon 26. septembril 2000 Hispaania Kuningriigile põhjendatud arvamuse, milles palus kahe kuu jooksul, arvates arvamuse teatavakstegemisest, võtta vajalikud meetmed, täitmaks direktiivi 85/337 artiklitest 2 ja 3, artikli 5 lõikest 2 ja artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
19 Kuna Hispaania valitsus kordas põhjendatud arvamusele 2. jaanuaril 2001 vastuseks saadetud kirjas oma varasemat argumentatsiooni, otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.
Hagi
20 Komisjon heidab Hispaania Kuningriigile ette, et kuna ta ei ole hinnanud projekti „Vahemere koridor”, mis ühendab Hispaanias asuvat Levante regiooni Katalooniaga ja Prantsusmaa piiriga, osaks oleva projekti „Valencia-Tarragona liini Las Palmas-Oropesa lõik. Perroon” keskkonnamõju, siis on ta rikkunud direktiivi 85/337 artiklitest 2 ja 3, artikli 5 lõikest 2 ja artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Hagi vastuvõetavus
21 Kohtuistungil väitis Hispaania valitsus, et hagi on vastuvõetamatu, kuna hagi tugineb väitele, mis erineb kohtueelse menetluse ajal tõstatatust.
22 Valitsus väidab nimelt, et kohtueelse menetluse raames oli vaidluse ese selgelt piiratud Las Palmast ja Oropesa asulat ühendava raudteeliini 13,2 km pikkuse lõiguga. Menetluse selles staadiumis süüdistas komisjon Hispaania valitsust täpsemalt selles, et ta ei täitnud direktiivi 85/337 nõudeid osas, mis puudutab nimetatud lõigu 7,64 km pikkust osa, mille trass oli paigutatud kuni 800 meetrit lääne poole, et Benicasimi asulast ümber sõita. Samas ei viidanud komisjon märgukirjas ega põhjendatud arvamuses raudtee kaherööpmeliseks muutmisele 13,2 km pikkuse lõigu ülejäänud osas ning iseäranis ei ole komisjon kunagi väitnud, et olemasoleva raudtee kaherööpmeliseks muutmine kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.
23 Nüüd aga nõuab komisjon oma hagis, et ka sellise olemasoleva raudteeliini rööbasteede kaherööpmeliseks muutmine tunnistataks nimetatud direktiivi sätetega hõlmatuks. Lisaks viitab komisjon tervele 251 km pikkusele Valencia-Tarragona liinile.
24 Neil tingimustel on vaidluse eset selgelt laiendatud.
25 Tuleb kohe märkida, et põhjendatud arvamuse ja sellele eelnenud menetluse õiguspärasust ei ole käesolevas asjas vaidlustatud. Sellegipoolest väidab Hispaania valitsus, et hagis esitatud väide erineb märgukirja ja põhjendatud arvamuse sisust.
26 Selles osas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et EÜ artikli 226 alusel esitatud hagi ese on piiratud selles sättes ette nähtud kohtueelse menetlusega, ja järelikult peavad komisjoni põhjendatud arvamus ja hagi olema rajatud samadele väidetele (vt eriti 11. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑139/00: komisjon v. Hispaania, EKL 2002, lk I-6407, punkt 18).
27 Käesolevas asjas ei saa siiski väita, et vaidluse eset, nagu see kohtueelse menetluse käigus kindlaks määrati, oleks laiendatud või muudetud.
28 Ühelt poolt on komisjon vastuseks Euroopa Kohtule kinnitanud, et käesolev hagi on piiratud Las Palmase ja Oropesa vahelise 13,2 km pikkuse lõiguga ning et vastupidiselt Hispaania valitsuse väidetele ei laiene hagi mitte mingil moel tervele Valencia-Tarragona liini 251 km pikkusele trassile.
29 Teiselt poolt viitab komisjon nii Hispaania Kuningriigile saadetud märgukirjas, põhjendatud arvamuses kui ka hagis „Las Palmas-Oropesa lõigule”, mille osas kostjaks olev valitsus ei eita, et selle pikkus on 13,2 km. Pealegi näitab Hispaania valitsuse esitatud kostja vastus selgelt, et vaidluse piiritlemisel ei ole eksitud, kuna Hispaania valitsus leiab ise, et vaidlusalune projekt puudutab Las Palmast ja Oropesat ühendavat 13,2 km pikkust lõiku, kus olemasolev raudteeliin jagatakse kaheks ja kohandatakse kiirusele kuni 220 km/h ning millest 7,64 km pikkune osa kujutab endast Benicasimi asula ümbersõiduks mõeldud uut trassi.
30 Järelikult on käesolev hagi vastuvõetav.
Põhiküsimus
Poolte argumendid
31 Komisjon rõhutab oma hagi toetuseks, et on kindel, et projekti „Vahemere koridor” osaks oleva projekti „Valencia-Tarragona liini Las Palmas-Oropesa lõik. Perroon” keskkonnamõju ei ole hinnatud vastavalt direktiivile 85/337.
32 Komisjon leiab, et selline hindamine oli käesoleval juhul kohustuslik, kuna tegemist oli nimetatud direktiivi I lisa punktis 7, millele viitab sama direktiivi artikli 4 lõige 1, sisalduva projektiga.
33 Komisjon järeldab sellest, et vaidlusaluse projekti osas kohaldati direktiivi 85/337 ebaõigesti ning seega rikkus Hispaania Kuningriik nimetatud direktiivi artikleid 2 ja 3, artikli 5 lõiget 2 ja artikli 6 lõiget 2.
34 Komisjoni arvates ei tuleks ühtegi põhjust, mida Hispaania valitsus on oma talitusviisi õigustamiseks esitanud, arvesse võtta.
35 Komisjoni meelest lähevad nimetatud valitsuse esitatud argumendid vastuollu direktiivi 85/337 sätetega, täpsemalt selle I lisa punkti 7 sõnastusega. Lisaks on need argumendid kokkusobimatud direktiivi mõtte ja eesmärgiga.
36 Hispaania valitsus möönab, et kõnealuse projekti keskkonnamõju ei ole ametlikult vastavalt direktiivile 85/337 hinnatud, kuid leiab, et seda menetlust ei olnud vaja antud juhul läbi viia.
37 Nimetatud direktiiv ei olnud kohaldatav, kuna läbiviidud tööd kujutasid endast üksnes olemasoleva raudteeliini parendamist ühe rööbastee kaherööpmeliseks muutmise teel, ilma et tegemist oleks olnud uue raudteeliini ehitamisega ning ilma et oleks vaja olnud uut pikamaatrassi.
38 Seda seisukohta toetab selle õigusakti sõnastus, millega võeti Hispaania õigusesse üle direktiivi 85/337 I lisa punkt 7; tegemist on siseriiklike õigusnormidega, mille kokkusobivust nimetatud direktiiviga ei ole komisjon kunagi vaidlustanud. Mis puudutab punkti 7 sõnastust, siis ka ingliskeelses versioonis kasutatakse sõna „liinid” (lines), mitte sõna „teed”.
39 Lisaks ei ole kõnealune projekt mõeldud pikamaaliikluseks punkti 7 mõttes, võttes arvesse, et see ühendab kaht asulat, mis asuvad teineteisest 13,2 km kaugusel.
40 Pealegi ei teki raudteede kaherööpmeliseks muutmisel keskkonnale tagajärgi, mis ei oleks juba tekkinud esialgse liini ehitamise käigus, ning komisjon ei ole esitanud tõendit selliste tagajärgede esinemise kohta.
41 Hispaania valitsus lisab teise võimalusena, et kõnealuses asjas järgiti direktiivist tulenevad nõudeid sisuliselt, võttes arvesse, et 1992. aastal aset leidnud Benicasimi üldplaneeringu muutmisele eelnesid mõju-uuring koos avalikustamisega ja keskkonnamõju deklaratsioon. Kuna nimetatud muutmise esemeks oli täpsemalt ühe ala reservi jätmine Benicasimi asula ümbersõidu ehitamiseks, siis ei olnud sel eesmärgil teostatud tööde tagajärgede uus uurimine nõutav.
42 Lõpuks leiab Hispaania valitsus, et pädevad siseriiklikud ametiasutused tegutsesid heas usus ja näitasid üles koostöövalmidust, nõustudes komisjoni väitega niivõrd, kuivõrd see oli veel võimalik, ja viies enne tööde teostamist läbi avalikustamise nimetatud projekti „muudatuse nr 3” osas, mis sisaldas peamiselt 754,5 meetri pikkuse viadukti ehitamist.
Euroopa Kohtu hinnang
43 Hindamaks komisjoni hagi põhjendatust, tuleb kostjaks oleva valitsuse argumentatsiooni silmas pidades esiteks kindlaks teha, kas direktiiv 85/337 ja täpsemalt selles ette nähtud kohustus teostada keskkonnamõju hindamine on kohaldatav vaidlusaluse projekti suhtes, ning jaatava vastuse korral tuleb teiseks tuvastada, kas projekt viidi ellu selle direktiiviga kehtestatud reegleid järgides.
44 Mis puudutab esimest punkti, siis Hispaania valitsuse esitatud argumendid, mille kohaselt direktiivi I lisa punkt 7 viitab ainult uue liini ehitamisele kahe asula vahelise uue raudteetrassi mõttes ega kohaldu seega olemasolevate rööbasteede kaherööpmeliseks muutmisele, tuleb jätta tähelepanuta.
45 Ilma et oleks vaja käesoleva hagi raames otsustada, kas direktiivi 85/337 I lisa punkti 7 erinevad keeleversioonid kasutavad terminile „teed” (hispaaniakeelses versioonis vías) vastavat mõistet ega kas nimetatud direktiiviga on kooskõlas eespool viidatud sätte ellurakendamiseks vastu võetud Hispaania õigusnormid osas, kus kasutatakse mõistet „liinid” (líneas), nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et ühenduse õiguse ühetaolise tõlgendamise vajadus nõuab, et sätte erinevate keeleversioonide lahknemise korral tõlgendataks seda sätet sisaldavate õigusnormide üldist loogikat ja eesmärki silmas pidades (vt täpsemalt 24. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑72/95: Kraaijeveld jt, EKL 1996, lk I-5403, punkt 28).
46 Seega on Euroopa Kohus juba direktiivi 85/337 osas otsustanud, et selle direktiivi tekstist võib järeldada, et selle kohaldamisala on laiendatud ja selle eesmärk väga lai (eespool viidatud Kraaijeveldi jt otsus, punktid 31 ja 39).
47 Nagu täpsemalt nähtub sama direktiivi artikli 1 lõikest 1 ja artikli 2 lõikest 1, samuti esimesest, viiendast, kuuendast, kaheksandast ja üheteistkümnendast põhjendusest, on direktiivi peamine eesmärk see, et enne loa andmist hinnataks oma laadi, mahu või asukoha tõttu keskkonda oluliselt mõjutada võivate projektide mõju (vt selle kohta 19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑287/98: Linster, EKL 2000, lk I-6917, punkt 52).
48 Need kaalutlused on iseenesest piisavad, leidmaks, et direktiivi 85/337 I lisa punkt 7 hõlmab ka juba olemasoleva raudtee kaherööpmeliseks muutmist.
49 Sellisel projektil võib tegelikult olla keskkonnale oluline mõju nimetatud direktiivi tähenduses, kuna see tõenäoliselt mõjutab püsivalt näiteks loomastikku ja taimestikku, pinnase koostist või isegi maastikku ning tekitab märkimisväärset müra, nii et see projekt tuleb lugeda direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks. Direktiiviga 85/337 taotletavat eesmärki kahjustataks oluliselt, kui sellise uue raudtee ehitamise projekti suhtes, isegi kui see on paralleelne juba olemasoleva rööbasteega, ei kehtiks keskkonnamõju hindamise kohustus. Seega ei tohi sedalaadi projekti käsitleda varasema projekti lihtsa muudatusena direktiivi II lisa punkti 12 mõttes.
50 Iseäranis tuleb selline järeldus teha juhul, kui – nagu antud asjas – kõnealuse projekti elluviimisega kaasneb uus teetrass, isegi kui see trass puudutab ainult osa projektist. Selline ehitusprojekt võib oma laadi tõttu keskkonda oluliselt mõjutada direktiivi 85/337 mõttes.
51 Hispaania valitsuse väide, mille kohaselt nimetatud direktiivi I lisa punkti 7 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, kuna kõnealune projekt ei puuduta pikamaavedusid nimetatud sätte tähenduses, vaid vastupidi ainult 13,2 km pikkust lõiku naaberasulate vahel, ei ole samuti põhjendatud.
52 Nagu komisjon õigesti väitis, on vaidlusalune projekt üks osa Valencia ja Tarragona vahelisest 251 km pikkusest raudteeliinist, mis kuulub Hispaanias asuva Levante regiooni Kataloonia ja Prantsusmaa piiriga ühendavasse „Vahemere koridori”.
53 Hispaania valitsuse argumentatsiooniga nõustumine kahjustaks tõenäoliselt tõsiselt direktiivi 85/337 kasulikku mõju, kuna piisaks, kui asjaomased siseriiklikud ametivõimud jaotaksid pikamaavedude projekti järjestikusteks lühikesteks lõikudeks, et nii kogu projekt kui ka jaotamise tulemusel saadud lõigud direktiivi kohaldamisalast välja jääksid.
54 Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes kuulub komisjoni hagis viidatud projekt, mis puudutab 13,2 km pikkust lisaraudteed, millest uue trassi moodustab 7,64 km pikkune Benicasimi asula ümbersõiduks mõeldud lõik ja mis on 251 km pikkuse raudteeliini osa, ühte direktiivi 85/337 I lisas loetletud klassidest, mille puhul süstemaatiline hindamine on vastavalt sama direktiivi artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 1 põhimõtteliselt kohustuslik.
55 Mis puudutab küsimust, kas nimetatud projekt viidi ellu direktiivis 85/337 sätestatud reegleid järgides, siis kõigepealt tuleb meenutada, et Hispaania valitsus möönab, et selle projekti teostamisel ei järgitud keskkonnamõju hindamise nõudeid. Lisaks ei väida valitsus, et nimetatud direktiivi artikli 2 lõikes 3 ette nähtud tingimused oleksid antud asjas täidetud.
56 Mis puudutab aga Hispaania valitsuse väidet, mille kohaselt Benicasimi üldplaneeringu muutmisele 1992. aastal eelnesid mõju-uuring koos avalikustamisega ja keskkonnamõju deklaratsioon, tuleb märkida, et isegi juhul, kui nimetatud planeering sisaldas kõiki direktiiviga 85/337 kehtestatud miinimumtingimuste täitmiseks vajalikke näitajaid, ei saa seda mingil juhul piisavaks pidada, kuna – nagu komisjon välja tõi, ilma et kostjaks olev valitsus sellele tõsiselt vastu oleks vaielnud – see puudutab vaid Benicasimi piirkonna territooriumi ning täpsemalt selle asula ümbersõitu, samas kui on selge, et vaidlusalune projekt on laiem. Sellest järeldub, et vähemalt projekti ülejäänud osas ei kohaldatud direktiivi sätteid nõuetekohaselt.
57 Hispaania valitsuse kinnitus, mille kohaselt pädevad ametivõimud täitsid nimetatud direktiivi nõudeid projekti „muudatuse nr 3” osas, ei ole samuti põhjendatud. Ühelt poolt avaldati üldsusele mõeldud teave kostjaks oleva valitsuse sõnul alles pärast projekti elluviimise alustamist. Selline käitumisviis on selgelt vastuolus direktiivi 85/337 artikli 6 lõike 2 sätetega, mille kohaselt asjaomasel üldsusel peab olema võimalus enne projekti algatamist arvamust avaldada. Hispaania valitsuse poolt välja toodud asjaolu, et avalikustamine toimus enne tööde teostamist, ei oma seega tähtsust. Teiselt poolt puudutas see menetlus ainult kõnealuse 13,2 km pikkuse projekti ühte osa, see tähendab „muudatust nr 3”, mis oli peamiselt seotud umbkaudu 750 meetri pikkuse viadukti ehitamisega.
58 Lisaks ei oma mingit tähtsust asjaolu, et siseriiklikud ametivõimud tegutsesid heas usus. Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi objektiivse iseloomuga ning asjaolu, et väidetav kohustuste rikkumine tuleneb ühenduse normide ebaõigest tõlgendamisest liikmesriigi poolt, ei saa Euroopa Kohut takistada rikkumist tuvastamast (vt 17. novembri 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑73/92: komisjon v. Hispaania, EKL 1993, lk I-5997, punkt 19).
59 Lõpuks, mis puudutab Hispaania valitsuse väidet, et komisjon ei põhjendanud väidetavat rikkumist nõuetekohaselt, jättes tõendamata, et olemasoleva raudtee kaherööpmeliseks muutmisega kaasneb tõepoolest keskkonnamõju, mis ületab algse liini ehitamisega kaasnenud mõju, siis piisab, kui meenutada, et direktiivi 85/337 kohaldamise vajalik eeldus rajaneb „tõenäolisel” olulisel keskkonnamõjul (vt selle kohta nimetatud direktiivi artikli 1 lõiget 1 ning samuti viiendat ja kuuendat põhjendust). Neil tingimustel ei ole komisjon kohustatud kindlaks tegema konkreetset negatiivset keskkonnamõju, mis projektiga tegelikult kaasneb. Seevastu on komisjon antud asjas õiguslikult piisavalt tõendanud, et kõnealune projekt kuulub direktiivi I lisa ühe sätte kohaldamisalasse, mistõttu tuleb projekti suhtes kohustuslikult läbi viia keskkonnamõju hindamine. Pealegi on sellist liiki projekt vaieldamatult uut olulist saastet tekitava iseloomuga, juba pelgalt põhjusel, et raudteeliin kohandatakse kuni 220km/h ulatuva kiirusega liiklusele.
60 Eespool toodut arvesse võttes tuleb komisjoni hagi põhjendatuks pidada.
61 Järelikult tuleb sedastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole hinnanud projekti „Vahemere koridor” osaks oleva projekti „Valencia-Tarragona liini Las Palmas-Oropesa lõik. Perroon” keskkonnamõju, siis on liikmesriik rikkunud direktiivi 85/337 artiklitest 2 ja 3, artikli 5 lõikest 2 ja artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Kulude kohta
62 Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Hispaania Kuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
1. Kuna Hispaania Kuningriik ei ole hinnanud projekti „Vahemere koridor” osaks oleva projekti „Valencia-Tarragona liini Las Palmas-Oropesa lõik. Perroon” keskkonnamõju, siis on ta rikkunud nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artiklitest 2 ja 3, artikli 5 lõikest 2 ja artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
2. Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hispaania.