Euroopa Liidu ja Seišellide vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping 1 jõustus 24. veebruaril 2020 kuueks aastaks ja seda võib automaatselt pikendada kuue aasta kaupa.

Komisjon pidas Seišelli Vabariigi valitsusega (edaspidi „Seišellid“) läbirääkimisi nõukogu 23. juuni 2025. aasta otsuse 2 (millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Seišelli Vabariigiga sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli üle) ja selles sisalduvate läbirääkimisjuhiste alusel. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad protokolli 1. aprillil 2026. Nagu on sätestatud protokolli punktis 19, kehtib uus protokoll neli aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st kuupäevast, mil mõlemad lepinguosalised selle allkirjastavad.

Uue protokolli eesmärk on tagada liidu laevadele püügivõimalused Seišellide vetes asuvates püügipiirkondades vastavalt teaduslikele nõuannetele ja asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni – India Ookeani Tuunikomisjoni (Indian Ocean Tuna Commission, IOTC) – soovitustele. Uue protokolliga nähakse ette püügivõimalused

– 30 tuunipüügiseinerile,

– 8 triivõngelaevale.

Ettepaneku eesmärk on jaotada need kalapüügivõimalused liikmesriikide vahel.

Lepingu uue protokolli põhieesmärk on luua ajakohastatud raamistik, milles võetakse arvesse ühise kalanduspoliitika prioriteete ja välismõõdet. See aitab jätkata ja tugevdada Euroopa Liidu ja Seišellide strateegilist partnerlust.

Uue protokolliga nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused. Protokolli aluseks on India Ookeani Tuunikomisjoni parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded ja soovitused.

Seišellidega säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli üle peetavad läbirääkimised on kooskõlas liidu välistegevusega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikides ning liidu eesmärkidega, eelkõige demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3, milles on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste eraldamise kohta.

Ettepanek kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Ettepanek on proportsionaalne eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes − juhtimisraamistik, mis on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) artiklis 31.

2025. aastal tegi komisjon Seišellidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu kehtiva protokolli järelhindamise ning eelhindamise protokolli võimaliku pikendamise kohta. Hindamise järeldused on esitatud komisjoni talituste 25. juuni 2025. aasta töödokumendis 3 .

Hindamise käigus jõuti järeldusele, et liidu kalandussektor on kindlalt huvitatud kalastamisest Seišellidel ning et protokolli uuendamine on mõlema poole huvides. Lisaks aitaks protokolli uuendamine tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustada piirkonna kalandusvaldkonna juhtimist.

Liidu jaoks on tähtis säilitada vahend, mis võimaldab teha tihedat valdkondlikku koostööd Seišellidega, kes on tulenevalt tema jurisdiktsiooni alla kuuluvast püügipiirkonnast strateegiline osaleja allpiirkondlikul tasandil ja oluline liitlane IOTCs. Lisaks tähendab see, et liidu laevastikul säilib juurdepääs olulisele püügipiirkonnale püügistrateegiate rakendamiseks mitmeaastase rahvusvahelise õigusraamistiku kohaselt. Seišellide puhul on kavandatud uus protokoll oluline ka India ookeanist püütud tuuni töötlemise ja tuunist valmistatud toodete liitu eksportimise seisukohast, seda nii liidu kalatööstuse kui ka partnerriigi jaoks. Seišellide ametiasutuste eesmärk on jätkata suhteid liiduga, et tugevdada ka ookeanide majandamist ning saada selleks kasutada sihtotstarbelist valdkondlikku toetust, mis tagab mitmeaastased rahastamisvõimalused.

Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega, rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Seišellide kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga.

Ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

Ei kohaldata.

Ei kohaldata.

Säästva kalapüügi partnerlusleping sisaldab sätet inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta.

Kavandatav määrus ei mõjuta liidu eelarvet.

Käesolev menetlus on algatatud paralleelselt menetlustega, mis on seotud nõukogu otsusega Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli (2026–2030) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta ning nõukogu otsusega kõnealuse partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise kohta. Määrust kohaldatakse alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast.