Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	C1.R1: Koolieelse- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Eelkooli- ja koolihariduse seaduse ning teiseste õigusaktide muudatuste jõustumine.	Koolieelse ja koolihariduse seaduse ning teiseste õigusaktide muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				Q4	2020	Eelkooli- ja koolihariduse seaduse ja teiseste õigusaktide muudatused hõlmavad järgmist: -loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna põhiõppekavade ja õppekavade ajakohastamine järgmiselt: uute IT-oskuste (kodeerimine) kasutuselevõtt 5.–7. klassis; matemaatikatundide arvu suurenemine 5.–7. klassis; geograafia- ja majandustundide arvu suurenemine 6. klassis; -täiendavad kaugõppe võimalused, sealhulgas hübriidõppe vormid, mis ühendavad kohalolu- ja veebiõpet; -nelja-aastaste kaasamine kohustuslikku eelkooliprogrammi. Muudatusega nähakse ette kohustusliku kaasamise järkjärguline kasutuselevõtt, mis viiakse lõpule hiljemalt 2023./2024. õppeaastaks.
2	C1.R1: Koolieelse- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Tööhõive edendamise seaduse muudatuste jõustumine	Tööhõive edendamise seaduse muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				Q4	2022	Tööhõive edendamise seaduse muudatuste eesmärgid: -võtta kasutusele võimalus ühendada kutseõpe koolituskursusel osalemisega üle 16-aastastele isikutele; -võtta kasutusele võimalus valideerida mitteformaalse või iseõppimise käigus omandatud kutseoskused ja võtmepädevused; -suurendada koolitusvõimaluste paindlikkust, sealhulgas suurendades internetipõhiste koolituste pakkumist.
3	C1.R1: Koolieelse- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi hariduse, koolituse ja õppe arendamise strateegilise raamistiku (2021–2030) rakendamise tegevuskava ) rakendusperioodiks 2023–2027	Vastuvõtmine ministrite nõukogus				Q4	2022	Vähemalt ühes Bulgaaria Vabariigi hariduse, koolituse ja õppe arendamise strateegilise raamistiku (2021–2030) rakendusperioodi 2023–2027 rakendamise tegevuskavas määratakse kindlaks meetmed ja tegevused, sealhulgas nende ajakava, et saavutada strateegilise raamistiku eesmärgid. Strateegilise raamistiku eesmärgid on järgmised: -haavatavatest rühmadest pärit, sealhulgas romadest laste parem juurdepääs kvaliteetsele haridusele; -laste suurem hõlmatus haridussüsteemis; -õpetajate kvalifikatsioonide läbivaadatud süsteemi ja haridusasutuste tõhusate juhtimistavade kasutuselevõtmine; -innovatsioon koolides, keskendudes digiüleminekule ja kestlikule arengule.
4	C1.R1: Koolieelse- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Kutseharidust ja -õpet käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Õigusakti(de) jõustumisele viitav säte				Q4	2025	Õigusakt/õigusaktid näevad ette: -kutsehariduse ja -koolituse kutsealade loetelu heakskiitmise; -tüübikinnitus, mis hõlmab kokku vähemalt 250 järgmist elementi: riiklike haridusstandardite, kavade ja kutsekvalifikatsioonide omandamise programmid; -tööandjate rolli laiendamise kutsehariduse ja -koolituse kutsealade loetelu muutmisel; -veebipõhiseid koolituspakkumised.
5	C1.R2: Kõrghariduse reform	Eesmärk	Kõrgharidusseaduse muudatuste jõustumine	Kõrgharidusseaduse muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				1. kv	2020	Kõrgharidusseaduse muudatuste eesmärgid: -võtta kasutusele kõrgharidusasutuste akrediteerimise muudetud süsteem ning teadusülikooli staatus; -lubada vabastada riiklikes kõrgharidusasutustes makstavast tasust üliõpilased või äsja kõrgkooli lõpetanud, kes kirjutavad alla praktikalepingule tööandjaga; -ajakohastada „kaitstud spetsialiseerumiste“ loetelu, lähtudes eeldatavast tööjõupuudusest; -luua võimalus sõlmida eelkooli- ja koolihariduse süsteemis kuni kaks lepingut riiklike kõrgkoolide ja riiklike või munitsipaalkoolide vahel. Lepingud peaksid edendama keskhariduse erikoolituse omandamist.
6	C1.R2: Kõrghariduse reform	Eesmärk	Kõrghariduse riiklik kaart	Vastuvõtmine ministrite nõukogus				Q3	2021	Riiklik kõrghariduskaart toetab soovituste koostamist, et edendada kõrghariduse pakkumise tasakaalustatumat jaotust kogu territooriumil. Kaardil esitatakse analüüs, mis hõlmab järgmist: -kõrghariduse pakkumise territoriaalne jaotus Bulgaaria Vabariigis, sealhulgas teave riikliku ja piirkondliku sotsiaal-majandusliku ja tööturu arengu kohta; -kõrgharidusasutuste, sealhulgas akadeemilise personali ja üliõpilaste käsutuses olevad ressursid.
7	C1.R2: Kõrghariduse reform	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi kõrghariduse arengustrateegia (2021–2030) rakendamise tegevuskava	Vastuvõtmine ministrite nõukogus				Q4	2022	Bulgaaria Vabariigi kõrghariduse arengustrateegia (2021–2030) rakendamise tegevuskavas määratakse kindlaks meetmed ja tegevused, sealhulgas nende ajakava, et saavutada strateegia eesmärgid. Strateegia eesmärgid on järgmised: -luua olemasolevate õppekavade ajakohastamise ja uute õppekavade väljatöötamise mehhanism; -vaadata läbi kehtivad sätted, mis käsitlevad riigi kontrolli all olevat subsideeritud juurdepääsu riiklikele kõrgharidusasutustele. Muudatused tehakse kooskõlas tööturu riiklike ja piirkondlike arengutega; -teadusuuringute edendamine ja kõrghariduse edendamine teadusvõrgustike arendamise kaudu; -täiendavate spetsialiseerumiste ja programmide kasutuselevõtmine kõrghariduses, millel on topeltdiplomid; -elukestva õppe koolituskeskuste loomine kõrgharidusasutustes.
8	C1.I1: STEM-keskused ja innovatsioon hariduses	Eesmärk	Riikliku STEM-keskuse loomine	Siseriiklik õigusnorm, mis viitab riikliku STEM-keskuse asutamisele				Q4	2022	Riikliku STEM-keskuse peamised ülesanded on järgmised: -õpetajatele ja muudele pedagoogilistele spetsialistidele koolituste korraldamine; -õppematerjalide väljatöötamine ning üldsusele kättesaadavate õppematerjalidega elektroonilise portaali ja raamatukogu loomine ja haldamine; -üliõpilaste tegevuse koordineerimine ja toetamine loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, sealhulgas osalemine teadusolümpiavõistlustel.
10	C1.I1: STEM-keskused ja innovatsioon hariduses	Siht	Ehitus- ja/või renoveerimistööd		Arv	0	2 008	2. kv	2026	Riikliku STEM-keskuse ja kolme piirkondliku STEM-keskuse koolitusrajatiste ehitus- ja/või renoveerimistööd. Lisaks tuleb esitada tõendid seadmete tarnimise ja/või paigaldamise kohta igas keskuses. Tehakse STEM-laborite ehitus- ja/või renoveerimistöid. See hõlmab järgmist: -ehitustööd 1 824 koolis. -renoveerimine veel 180 koolis. Lisaks tuleb esitada tõendid seadmete tarnimise ja/või paigaldamise kohta.
13	C1.I2: Taristutööd haridusasutustes	Siht	Koolide, lasteaedade ja tudengite renoveerimine ja/või ehitustööd ning ülikoolilinnakute ehitustööd		Arv	0	174	2. kv	2026	Renoveeritakse 116 lasteaeda ja kooli ning 24 kutsekooli. Lisaks tuleb esitada tõendid seadmete ja/või mööbli tarnimise kohta. Renoveeritakse 23 kooliühiselamut. Üheksa lasteaia või kooli ehitustööd tehakse ning iga uus lasteaed ja kool saavutab primaarenergia nõudluse, mis on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest (peaaegu nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Kahes ülikoolilinnakus tehakse ehitustöid.
18	C1.I3: Digioskused	Siht	Digitaalklubid		Arv	0	760	2. kv	2026	Esitatakse tõendid 760 digiklubi ehitus- ja/või renoveerimistööde kohta. Esitatakse tõendid seadmete, sealhulgas arvutite ja sülearvutite tarnimise kohta. Digitaalsed klubid valitakse välja projektikonkursi alusel, milles nõutakse, et nad tagaksid tasuta juurdepääsu täiskasvanuhariduse koolituskursustele. Täiskasvanute e-õppe platvorm on veebis kättesaadav.
21	C1.I3: Digioskused	Siht	Omandatud digioskuste tunnistused		Arv	0	260 000	2. kv	2026	Esitatakse põhi- või kesktasemel digioskuste omandatud taseme tunnistused.
22	C1.I4: Noortekeskused	Eesmärk	Noortekeskuste ehitus- ja/või renoveerimistööd, riikliku fookuskeskuse loomine ja registreeritud inimesed	Ehitatud või renoveeritud noortekeskused ja tegevustes registreeritud inimesed				2. kv	2026	Tehakse 18 noortekeskuse ehitus- ja/või renoveerimistöid. Noortekeskused valitakse välja projektikonkursi alusel, mis hõlmab järgmisi hindamiskriteeriume: -noorte töötuse määrale; -meetmed haavatavatesse rühmadesse kuuluvatele inimestele, sealhulgas romadele. Õigusakti(de)ga luuakse riiklik fookuskeskus. Riiklik fookuskeskus ja iga noortekeskus tõendavad, et inimesed on registreeritud vähemalt ühes nende tegevuses. Registreeritud isikute koguarv on vähemalt 16 470.

B. KOMPONENT 2. Teadusuuringud ja innovatsioon

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava teadusuuringute ja innovatsiooni komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on parandada Bulgaaria innovatsioonitoodangut, hoogustades seeläbi Bulgaaria majanduskasvu keskpikas ja pikas perspektiivis. Komponent sisaldab reformi, mille eesmärk on tõsta teadusuuringud ja innovatsioon esile riigi tulevase arengu selge prioriteedina ning ühendada riiklikud ja ELi vahendid, et ületada ökosüsteemi praegune killustatus. Reformi põhielemendid on järgmised: teadusuuringute ja innovatsiooni seaduse vastuvõtmine ning innovatsiooni- ja teadusuuringute nõukogu määrus. Lisaks hõlmab komponent investeeringuid, mille eesmärk on edendada riiklike teadusasutuste ja uuenduslike ettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuslikkust. Investeeringutega võetakse kasutusele uued rahastamiskanalid, et toetada teadus- ja innovatsioonitegevust ning suurendada Bulgaaria Teaduste Akadeemia innovatsioonisuutlikkust.

Komponendis sisalduvad meetmed aitavad täita 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 3 („Teadus- ja innovatsioonivaldkonna investeeringutega seotud majanduspoliitika“) ja 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 3 („Lihtsustada ja kiirendada menetlusi, et pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele tõhusat toetust“).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C2.R1): Ühine teadus- ja innovatsioonipoliitika

Reformi eesmärk on toetada poliitika koordineerimist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

See meede seisneb teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumises.

Investeering 1 (C2.I1): Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm

Investeeringu eesmärk on toetada Bulgaaria teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust, tehnosiiret ja teabevahetust.

Investeering seisneb rahalise toetuse andmises väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kõrgharidus-/teadusasutuste projektidele ning kõrgharidusasutuste innovatsiooniprogrammidele.

Investeering 2 (C2.I2): Investeeringud Bulgaaria Teaduste Akadeemiasse

Investeeringu eesmärk on toetada Bulgaaria Teaduste Akadeemia (BAS) innovatsioonisuutlikkust.

See investeering hõlmab BASi renoveerimist, meetmeid ühise innovatsioonikeskuse jaoks ja kvantvõtme levitamise optilist marsruuti.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
24	C2.R1: Ühine teadus- ja innovatsioonipoliitika	Eesmärk	Teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				2. kv	2025	Õigusakt/õigusaktid: • määrata kindlaks riikliku teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärk, põhimõtted ja ulatus ning selle rahastamisallikad; • reguleerida haridus- ja teadusministeeriumi, innovatsiooni- ja kasvuministeeriumi, ministrite nõukogu, innovatsiooni- ja teadusnõukogu, teadusuuringute fondi ja riikliku innovatsioonifondi kohustusi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; • määratleda teadus- ja innovatsioonipoliitika vahendid või mehhanismid. Tehnosiirde poliitika puhul määratakse õigusaktis (õigusaktides) kindlaks tehnosiiret toetavate tegevuste ja rahastamise põhimõtted.
25	C2.R1: Ühine teadus- ja innovatsioonipoliitika	Eesmärk	Teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud õigusakt(id)	Õigusakti(de) jõustumine				2. kv	2025	Õigusakt/õigusaktid jõustuvad: ·innovatsiooni- ja teadusnõukogu korraldus ja menetlus; ·teadusuuringute fond; ·riiklik innovatsioonifond; ·Bulgaaria avatud teaduse portaalis andmete ja väljaannete avaldamise ja säilitamise kord; ·Bulgaaria Vabariigi teadustegevuse registri pidamise tingimused; ·kõrgharidusasutuste ja teadusorganisatsioonide ning teadusfondi tegevuse järelevalve ja hindamine; ·riikliku innovatsioonifondi tegevuse järelevalve ja hindamine.
28	C2.I1: Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Siht	VKEde ja kõrgharidusasutuste või teadusasutuste projektid		Arv	0	15	2. kv	2026	12 ametiasutuste kinnitust, millega kiidetakse heaks programmi „Euroopa horisont“ raames kvaliteedimärgise saanud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate lõpparuanded. Kolm ametiasutuste kinnitust, millega kiidetakse heaks Bulgaaria kõrgharidus- või teadusasutuste lõpparuanded, millele Euroopa Komisjon andis kõrge hinnangu „üle künnise“ (st üle 10 punkti), kuid mida ei rahastatud programmi „Euroopa horisont“ osa „Osalemise laiendamine ja tipptaseme levitamine“ raames.
29	C2.I1: Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Siht	Lepingute allkirjastamine teaduskõrgkoolidega		Arv	0	9	Q4	2022	Lepingute allkirjastamine üheksa teaduskõrgkooliga ministrite nõukogu otsuse alusel. Innovatsiooniprogrammide valimise menetluse viib läbi hindamiskomisjon ning järgnevat innovatsiooniprogrammide järelevalvet teostab järelevalvekomisjon. Mõlemad komiteed moodustatakse haridus- ja teadusministeeriumis ning need toimivad vastastikuse hindamise protsessi alusel. Igas lepingus sätestatakse rahaliste vahenditega teostatava tegevuse tingimused, mis põhinevad kõrgharidusasutuste esitatud innovatsiooniprogrammidel. Nendes määratakse kindlaks teadus- ja tehnoloogiaarenduse ja tehnosiirde konkreetne kava ning määratakse kindlaks üheksa teaduskõrgkooli võrgustikus osalemine, võttes arvesse soolist võrdõiguslikkust ja keskkonnahoidlike uuenduste tähtsust.
29a	C2.I1: Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Eesmärk	Lepingu allkirjastamine	Allkirjastatud leping				2. kv	2025	Lepingu allkirjastamine ühe ülikooliga.
30	C2.I1: Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Siht	Kinnitatud aruanded		Arv	0	10	2. kv	2026	Iga teaduskõrgkooli programmide lõpparuanded kiidab heaks järelevalve- ja hindamiskomitee.
31	C2.I2: Investeeringud Bulgaaria Teaduste Akadeemiasse	Eesmärk	Innovatsiooni ühiskeskuse meetmed	Sõlmitud töölepingud; Korraldus, millele on alla kirjutanud BASi esimees; link elektroonilisele portaalile				2. kv	2025	Innovatsiooni ühiskeskuse meetmed hõlmavad järgmist: a) viis töölepingut, üks iga järgmise pädevusvaldkonna kohta: – turustamine; – intellektuaalomand; – tehnosiire, keskendudes keskkonnahoidlikule ja digitehnoloogiale; – infotehnoloogia – ettevõtjatega suhete koordinaator ja innovatsiooni ökosüsteemi esindajad; b) haldusnõukogu esimees allkirjastab korralduse kolme teadus- ja innovatsiooninõukogu liikmete kohta; c) BASi elektrooniline portaal on kättesaadav ja veebis kättesaadav.
32	C2.I2: Investeeringud Bulgaaria Teaduste Akadeemiasse	Eesmärk	Kvantvõtmete jaotus optiline tee	Kvantvõtmejaotuse optilisel teel tehtud töö				2. kv	2025	Tehtud on tööd kvantvõtliku jaotuse optilise teega A1 andmekeskuse lifti ja Bulgaaria Teadusakadeemia (IR-BAS) robootikainstituudi vahel.
33	C2.I2: Investeeringud Bulgaaria Teaduste Akadeemiasse	Eesmärk	Bulgaaria Teaduste Akadeemia ja teadusprojekti(de) renoveerimine rohe- ja digipöörde valdkonnas	Leidude avaldus(ed); väljaandmise protokoll(id) ja kohapealse kontrolli protokoll(id) ning teadus- ja innovatsiooninõukogu(de) väljastatud otsus(ed)				2. kv	2026	Uurimishoone (plokk 12) ja näidiskeskuse hoone (plokk 29a) renoveerimise tulemuste aruanne(aruanded). Uurimisseadmete tarnimise protokoll(id) ja kohapealse kontrolli protokoll(id), mis on välja antud ligikaudu 4 000 m² uurimisala renoveerimiseks. Teadus- ja innovatsiooninõukogu(de) otsus(ed), mis on välja antud 38 teadus- ja digipöörde teadusprojekti kohta tehnoloogilise valmisoleku tasemel 5–7. Teadusprojektide konkursikutse(te)ga tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu.

C. KOMPONENT 3. Arukas tööstus

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava aruka tööstuse osa eesmärk on luua soodsad tingimused ja stimuleerida erainvesteeringuid Bulgaarias. Eelkõige on komponendi eesmärk meelitada ligi tööstusinvesteeringuid ja arendada tööstusökosüsteeme ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid oma tehnoloogia ajakohastamisel ning üleminekul keskkonnasõbralikele, ringluspõhistele ja digitaalsetele äritavadele.

Komponendis sisalduvad meetmed aitavad täita 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 3 („Teadus- ja innovatsioonivaldkonna investeeringutega seotud majanduspoliitika [...] ning ettevõtluskeskkonna parandamine“) ja 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 3 („Tõendada ja kiirendada menetlusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tulemuslikuks toetamiseks, tagades ka nende jätkuva juurdepääsu rahastamisele ja paindlikule maksekorrale“ [...] keskendumine rohe- ja digipöördele, eelkõige energia ja ressursside puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C3.R1): Õigusraamistik tööstusinvesteeringute ligimeelitamiseks ja tööstusökosüsteemide arendamiseks

Reformi eesmärk on luua tööstusparkides ettevõtjatele, investoritele ja teadusasutustele soodsad tingimused, luues raamistiku tööstusökosüsteemide arendamiseks.

See saavutatakse tööstusparkide seaduse jõustumisega, millega reguleeritakse võimalikku riiklikku toetust ja stiimuleid investeeringute ligimeelitamiseks tööstusparkidesse; nähakse ette tööstusinvesteeringuteks vajalike menetluste vähendamine; ning kehtestatakse miinimumstandardid tööstusparkide investeeringutele, et saada kasu riigi toetusest.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Investeering 1 (C3.I1): Tööstusparkide ja -piirkondade programm („AttractInvestBG“)

Selle investeeringu eesmärk on luua soodsad tingimused investoritele tööstusparkides või -piirkondades.

Investeering koosneb toetuskavast tööstusparkide või -tsoonide infrastruktuuri pakkumiseks.

Investeering 2 (C3.I2): Majanduse ümberkujundamise programm

Majanduse ümberkujundamise programmi eesmärk on toetada Bulgaaria ettevõtete innovatsiooni ja majanduskasvu, eelkõige edendades nende rohe- ja digipööret.

Programmiga toetatakse Bulgaaria väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid rahastamisvahendite ja toetuste kaudu. Programm koosneb kolmest fondist:

Fond 1 – Majanduskasv ja innovatsioon;

Fond 2 – Roheline üleminek ja ringmajandus;

Fond 3 – Kliimaneutraalsus ja digitaalne ümberkujundamine.

Fond 1 koosneb järgmistest vahenditest:

oInvesteering 2.1.a – Majanduskasvu tagatisvahend

Tagatisvahendit rakendatakse toetusena InvestEU-le koos Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) kui rakenduspartneriga. Portfellitagatise andmisega on vahendi eesmärk leevendada probleeme, millega ettevõtjad COVID-19 kriisist kiiresti taastudes silmitsi seisavad laenuraha saamisel, ning luua võimalusi ettevõtete laiendamiseks, et saavutada majanduskasv ja kestlik areng. Tagatisvahend on suunatud VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning hõlmab mitmesuguseid finantstooteid, käibekapitalifonde, sealhulgas vaba tagasimaksega krediidiliine, investeerimislaene ja liisingut.

Tagamaks, et investeering vastab tehnilistele suunistele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), sisaldab Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel sõlmitud rahalist toetust käsitlev leping

-nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, ning

-jätab rahastamiskõlblikkusest välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 2 madalam.

Selle investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026, kui InvestEU investeeringute komitee kiidab heaks rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % kavandatud rahastamise või investeeringute kogusummast.

oInvesteering 2.1.b – Kasvu omakapitaliinstrumendid

Selle meetme eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi pikaajalist negatiivset majanduslikku mõju Bulgaaria ettevõtjatele. VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele pakutakse omakapitali suurendamise vahendeid, sealhulgas riskikapitalifonde, kasvufonde, vahefinantseerimisfonde, lunastamisfonde ja erasektori võlafonde.

Euroopa Investeerimisfond rakendab omakapitaliinstrumente finantspartnerina (rakenduspartner) otsetoetuse andmise teel EIFile spetsiaalse taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamislepingu alusel, mis allkirjastatakse Bulgaaria Vabariigi ja EIFi vahel taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate omakapitalitehingute haldamiseks.

Üldotstarbeliste ettevõtete finantsinstrumentide puhul peab investeerimispoliitika:

-olema vastu võetud finantsinstrumendi juhtorganis;

-olema kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final);

-sisaldama valikukriteeriumeid, et tagada selle meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01),

okasutades kestlikkuskontrolli;

onõudes, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 50 % oma otsestest tuludest tegevustest või varadest, mis on loetletud järgmises tegevuste loetelus, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kavad: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 3 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 4 madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 5 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 6 . Seda nõuet saaks rakendada näiteks tuginedes EIFi uutele piiratud sektoritele (muud kui taristupõhised omakapitalifondid – Pariisi ühtlustamise raamistik), mida on kohandatud teatavate lisapiirangutega heitkogustega kauplemise süsteemi sektoritele ja teatavatele transporditegevustele; ning

onõudes, et EIF kontrolliks toetusesaaja õigusaktide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrolli nõudest.

Kõnealuse investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026 (vastutav investeeringute komitee kiidab toimingud heaks 100 % ulatuses kasvuetapi omakapitaliinstrumentidele eraldatud rahastamise kogusummast).

oInvesteering 2.1.c – Tehnoloogia moderniseerimise toetuskava

Investeeringu eesmärk on anda VKEdele toetusi tehnoloogia ajakohastamiseks.

Investeering koosneb toetuskavast projektide rakendamiseks VKEde poolt.

oInvesteering 2.1.d – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning küberturvalisuse toetuskava

Investeeringu eesmärk on anda VKEdele digiüleminekuks toetusi.

Investeering koosneb toetuskavast projektide rakendamiseks VKEde poolt.

oInvesteering 2.1.e – Innovatsioonireserv (innovatsiooni omakapitaliinstrumendid)

Investeering seisneb fondi loomises innovatsiooni omakapitaliinstrumentide rakendamiseks, et suurendada ettevõtete innovatsioonisuutlikkust, kiirendada nende tootlikkuse parandamist ja üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Omakapitaliinstrumendid hõlmavad riskikapitalifonde, tehnosiirde fonde, seemnefonde ja sotsiaalse mõjuga fonde.

Üldotstarbeliste ettevõtete finantsinstrumentide puhul peab investeerimispoliitika:

-olema vastu võetud finantsinstrumendi juhtorganis;

-olema kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final);

-sisaldama valikukriteeriumeid, et tagada selle meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01),

okasutades kestlikkuskontrolli;

onõudes, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 50 % oma otsestest tuludest tegevustest või varadest, mis on loetletud järgmises tegevuste loetelus, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kavad: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 7 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 8 madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 9 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 10 . Seda nõuet saaks rakendada näiteks tuginedes EIFi uutele piiratud sektoritele (muud kui taristupõhised omakapitalifondid – Pariisi ühtlustamise raamistik), mida on kohandatud teatavate lisapiirangutega heitkogustega kauplemise süsteemi sektoritele ja teatavatele transporditegevustele; ning

Kõnealuse investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026 (vastutav investeeringute komitee kiidab toimingud heaks 100 % ulatuses innovatsiooni omakapitaliinstrumentidele eraldatud rahastamise kogusummast).

Fond 2 koosneb järgmistest vahenditest:

oInvesteering 2.2.a – Toetuskava investeeringuteks taastuvatesse energiaallikatesse, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kohalike salvestusseadmetega

Selle investeeringu eesmärk on anda VKEdele, väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele toetusi investeeringuteks taastuvatesse elektriallikatesse ja kohalikesse salvestusrajatistesse.

Investeering koosneb toetuskavast energia salvestamise rajatistega seotud projektide rakendamiseks.

oInvesteering 2.2.b. – Energiatõhususe ja taastuvenergia tagatisvahend

Tagatisvahendit rakendatakse toetusena InvestEU-le koos Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) kui rakenduspartneriga. Rahastamisvahendi eesmärk on lahendada Bulgaaria probleemid seoses investeeringute toetamisega energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Tagatisvahend on suunatud VKEdele, väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja üksikisikutele. See on ette nähtud mitmesuguste finantstoodete (nt käibefondid, sealhulgas vaba tagasimaksega krediidiliinid, investeerimislaenud, liisingud) katmiseks. Toetatavad sektorid peavad olema kooskõlas määrusega (EL) 2021/241 ja InvestEU rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega ning need määratakse kindlaks pärast üksikasjalikku turuhinnangut.

Tagamaks, et allinvesteering vastab tehnilistele suunistele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), sisaldab Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel sõlmitud rahalist toetust käsitlev leping

-nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, ning

-jätab rahastamiskõlblikkusest välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 11 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 12 madalam.

Selle investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025, kui InvestEU investeeringute komitee kiidab heaks rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % kavandatud rahastamise või investeeringute kogusummast.

oInvesteering 2.2.c – Toetuskava ettevõtjate toetamiseks üleminekul ringmajandusele

Selle investeeringu eesmärk on anda toetusi NACE C sektori VKEdele ja suurettevõtjatele ringmajanduse tootmismeetodite kasutuselevõtuks.

Investeering koosneb ringmajanduse valdkonna projektide toetuskavast.

Fond 3 koosneb järgmistest vahenditest:

oInvesteering 2.3.a – Kliimaneutraalsuse ja digiülemineku investeeringute omakapitaliinstrumendid

Vahendite eesmärk on investeerida varadesse, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsusele ning kiirendavad rohe- ja digipööret Bulgaaria prioriteetsetes sektorites. Selleks toetatakse taristuvarade (taastuvenergia, biomass, salvestamine, elektrisõidukite laadimistaristu, vesinik), digitaalse taristu (IKT, optiline taristu, andmekeskused, 5G), linnade taaselustamist, energiatõhusust ja sotsiaalset taristut.

Üldotstarbeliste ettevõtete finantsinstrumentide puhul peab investeerimispoliitika:

-olema vastu võetud finantsinstrumendi juhtorganis;

-olema kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final);

-sisaldama valikukriteeriumeid, et tagada selle meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli;

-nõudma, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 50 % oma otsestest tuludest tegevustest või varadest, mis on loetletud järgmises tegevuste loetelus, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kavad: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 13 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 14 madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 15 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 16 . Seda nõuet saaks rakendada näiteks tuginedes EIFi uutele piiratud sektoritele (muud kui taristupõhised omakapitalifondid – Pariisi ühtlustamise raamistik), mida on kohandatud teatavate lisapiirangutega heitkogustega kauplemise süsteemi sektoritele ja teatavatele transporditegevustele; ning

-nõudma, et EIF kontrolliks toetusesaaja õigusaktide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrolli nõudest.

Kõnealuse investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026 (vastutav investeeringute komitee kiidab toimingud heaks 100 % ulatuses kliimaneutraalsuse ja digipöörde investeeringute omakapitaliinstrumentidele eraldatud rahastamise kogusummast).

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
35	C3.R1: Õigusraamistik tööstusinvesteeringute ligimeelitamiseks ja tööstusökosüsteemide arendamiseks	Eesmärk	Uue tööstusparkide seaduse jõustumine	Tööstusparkide seaduse jõustumine				1. kv	2021	Uus tööstusparkide seadus: – reguleerib riigi toetust ja stiimuleid investeeringute ligimeelitamiseks tööstusparkidesse; – näeb ette tööstusinvesteeringuteks vajalike menetluste vähendamine; ning – kehtestab miinimumstandardid tööstusparkide investeeringutele, et saada riigiabi.
36	C3.I1: Tööstusparkide ja -piirkondade programm („AttractInvestBG“)	Siht	Tööstusparkide või -piirkondade valimine		Arv	0	10	2. kv	2025	Innovatsiooni- ja kasvuministeerium valib toetuse saamiseks välja kümme tööstusparki või piirkonda. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid hõlmavad Põhja-Bulgaarias asuva asukoha kriteeriumi. Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus; Kümne heakskiidetud projekti rahastamise kogusumma on vähemalt 98 miljonit eurot. Toetus igale tööstuspargile või piirkonnale katab maksimaalselt 80 % kavandatavast investeeringust. Ülejäänud osa investeeringust teevad tööstuspargi/tsooni käitajad.
38	C3.I1: Tööstusparkide ja -piirkondade programm („AttractInvestBG“)	Siht	Projektid tööstusparkides/-piirkondades		% (protsent)	0	100 %	2. kv	2026	Innovatsiooni- ja kasvuministeeriumi kinnitav kiri, millega kiidetakse heaks kõigi valitud tööstusparkide/-tsoonide infrustruktuuritööde projektid 100 % ulatuses.
40	C3.I2: Investeering 2.1.a – Majanduskasvu tagatisvahend	Eesmärk	Rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel	Lepingule on alla kirjutatud				Q3	2022	Rahalist toetust käsitlev leping Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel sisaldab a)nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, b)jätab meetme kirjelduses täpsustatud väljajätmisnimekirja kantud tegevused ja varad rahastamiskõlblikkusest välja; c)sisaldab kriteeriumeid, millega tagatakse, et rahastamisvahend on kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final). Võttes arvesse, et kavandatud rahastamisvahendit rakendatakse pärast InvestEU-sse panustamist, tagatakse eespool esitatud punktid a ja b InvestEU sätete ning valitud rakenduspartneri laenupoliitika ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide kohaldamise kaudu. Täiendavad erandid, mis on vajalikud selleks, et tagada vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), sealhulgas jäätmete kohta, täpsustatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) vahelises tagatislepingus. Rahastamisvahendiks on portfellitagatis, mida rakendab Euroopa Investeerimisfond, ning sellega toetatakse VKEsid ja väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, hõlmates erinevaid finantstooteid, sealhulgas käibekapitali, krediidiliine, investeerimislaene ja liisingut. Rahastamisvahendiga käsitletakse praeguseid turutõrkeid, millega ettevõtjad rahastamisele juurdepääsul kokku puutuvad, eelkõige COVID-19 pandeemiast tulenevaid probleeme, et parandada juurdepääsu krediidiliinidele. Eeldatakse, et rahastamisvahendist toetatakse vähemalt 615 toetusesaajat. Taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamise kogusumma on vähemalt 75 miljonit eurot. Rahastamisvahendi struktuur võimaldab erasektori vahendeid võimendada. Rahastamisvahendist saadud tulu, sealhulgas tagasimaksetest saadud tulu, samuti taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamisel saadud kasumit, millest on maha arvatud fondivalitseja ja finantsvahendajate tasu, kasutatakse samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat.
42	C3.I2: Investeering 2.1.a – Majanduskasvu tagatisvahend	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud tegevused		% (protsent)	0	100	2. kv	2025	Toimingud, mille maht on 100 % Bulgaaria liikmesriigi osa raames antavast ELi tagatisest (v.a seonduvad kulud ja tasud), mille on heaks kiitnud InvestEU investeeringute komitee Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel sõlmitud osaluslepingu alusel, millele on osutatud vahe-eesmärgis 40.
42a	C3.I2: Investeering 2.1.a – Majanduskasvu tagatisvahend	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud tegevused		% (protsent)	0	100	2. kv	2026	Toimingud, mille maht on 100 % Bulgaaria liikmesriigi osa raames antavast ELi tagatisest (v.a seonduvad kulud ja tasud), mille InvestEU investeeringute komitee on täiendava osaluse lepingu alusel heaks kiitnud.
43	C3.I2: Investeering 2.1.b – Kasvu omakapitaliinstrumendid	Eesmärk	Euroopa Investeerimisfondi ja Bulgaaria valitsuse vahelise rahastamislepingu allkirjastamine	Lepingule on alla kirjutatud ja investeerimispoliitika on vastu võetud				Q3	2022	Euroopa Investeerimisfondi ja Bulgaaria valitsuse vaheline rahastamisleping ning fondi investeerimispoliitika vastuvõtmine. Investeerimispoliitika peab: a)olema vastu võetud finantsinstrumendi juhtorganis; b)olema kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final); c)sisaldama valikukriteeriumeid, et tagada selle meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), – kasutades kestlikkuskontrolli; – nõudes, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 50 % oma otsestest tuludest tegevustest või varadest, mis on loetletud järgmises tegevuste loetelus, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kavad: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus. Seda nõuet saaks rakendada näiteks tuginedes EIFi uutele piiratud sektoritele (muud kui taristupõhised omakapitalifondid – Pariisi ühtlustamise raamistik), mida on kohandatud teatavate lisapiirangutega heitkogustega kauplemise süsteemi sektoritele ja teatavatele transporditegevustele; ning nõudes, et EIF kontrolliks toetusesaaja õigusaktide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrolli nõudest. Fondist antakse rahastamisvahendite (omakapitali) toetust VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, sealhulgas idufirmadele ja varase kasvuga ettevõtetele. Toetust antakse riskikapitalifondide ja erakapitali investeerimisfondide kaudu. Fondi haldamine usaldatakse Euroopa Investeerimisfondile. Euroopa Investeerimisfond ja Bulgaaria valitsus sõlmivad taaste- ja vastupidavusrahastu omakapitaliga toetatavate toimingute haldamiseks sihtotstarbelise rahastamislepingu. Investeerimiskomitee vastutab tehingute heakskiitmise eest vahendajatega, nagu fondijuht (EIF) on välja pakkunud, lähtudes turuvajadustest ning avatud ja turutingimustele vastaval viisil. Eeldatakse, et rahastamisvahendist toetatakse vähemalt 24 toetusesaajat. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kogusumma on 75 miljonit eurot. Fondi struktuur võimendab erasektori vahendeid. Mis tahes tulu fondile või rahastamisvahenditele, sealhulgas tagasimaksetest saadud tulu, samuti taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamisel saadud kasumit, millest on maha arvatud fondivalitseja ja finantsvahendajate tasu, kasutatakse samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat.
45	C3.I2: Investeering 2.1.b – Kasvu omakapitaliinstrumendid	Siht	Investeeringute komitee poolt heaks kiidetud toimingud		% (protsent)	0	100	2. kv	2026	Rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % Bulgaaria valitsuse määratud investeeringute komitee poolt heaks kiidetud rahastamise või investeeringu kogusummast.
46	C3.I2: Investeering 2.1.c – Tehnoloogia moderniseerimise toetuskava	Eesmärk	Valikumenetlused on lõpule viidud	Rahastamiseks heakskiidetud projektide avaldatud nimekiri ja reservide loetelu				Q4	2022	Valikumenetlus peab olema avatud ja konkurentsipõhine. Toetusesaajad on VKEd. Projektidega toetatakse uue tehnoloogia omandamist, keskendudes tootmisprotsesside digitaliseerimisele (uute tehnoloogiliste seadmete ostmine, keskendudes tootmisprotsesside digitaliseerimisele, et saavutada turueelis, toodete kohandamine, paindlikkus, tõhusus ja originaalsus tootmise laiendamiseks või mitmekesistamiseks). Abisaaja kaasrahastab vähemalt 50 % projekti maksumusest. Heakskiidetud projektide rahastamise kogusumma on vähemalt 120 miljonit eurot. Tagamaks, et meede vastab tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside tingimustes esitatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidest välja tegevused ja varad, mis on meetme kirjelduses täpsustatud väljajätmisnimekirjas, ning nõutakse, et välja võib valida üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
47	C3.I2: Investeering 2.1.c – Tehnoloogia moderniseerimise toetuskava	Siht	Eelarve täitmine – vähemalt 120 miljoni euro suurune ümberpaigutamine tehnoloogia ajakohastamiseks		miljonites eurodes	0	120	2. kv	2025	Vähemalt 120 miljoni euro ümberpaigutamine vahendite saajatele tehnoloogia ajakohastamiseks.
48	C3.I2: Investeering 2.1.d – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning küberturvalisuse toetuskava väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes	Eesmärk	Valikumenetlused on lõpule viidud	Rahastamiseks heakskiidetud projektide avaldatud nimekiri ja reservide loetelu				Q4	2022	Valikumenetlus peab olema avatud ja konkurentsipõhine. Valitud toetusesaajad on VKEd. Projektidega toetatakse digitehnoloogia omandamist ja lõimimist ettevõtetes digiteerimise kahel esimesel tasandil (arvutistamine ja ühenduvus). Toetustega toetatakse selliseid tegevusi nagu IKT digiturundusteenuste osutamine, veebipõhiste IKT-teenuste osutamine platvormidele, veebisaitidele, mobiilirakendustele, tarkvara soetamine haldus-, tootmis- ja logistikaprotsesside optimeerimiseks, meetmete kehtestamine, et tagada teave ja küberturvalisus kui äritegevuse digitaliseerimise protsessi oluline osa, uute rakenduste ja tarkvara toimimiseks vajaliku riistvara ostmine. Heakskiidetud projektide rahastamise kogusumma on vähemalt 14 miljonit eurot. Tagamaks, et meede vastab tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside tingimustes esitatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidest välja tegevused ja varad, mis on meetme kirjelduses täpsustatud väljajätmisnimekirjas, ning nõutakse, et välja võib valida üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
49	C3.I2: Investeering 2.1.d – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning küberturvalisuse toetuskava väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes	Siht	Eelarve täitmine – vähemalt 12,59 miljoni euro ümberpaigutamine digitaliseerimiseks		miljonites eurodes	0	12,59	Q4	2025	Vähemalt 12,59 miljoni euro ümberpaigutamine toetusesaajatele digiteerimiseks.
50	C3.I2: Investeering 2.1.e – Innovatsioonireserv (innovatsiooni omakapitaliinstrumendid)	Eesmärk	Euroopa Investeerimisfondi ja Bulgaaria valitsuse vahelise rahastamislepingu allkirjastamine	Lepingule on alla kirjutatud ja investeerimispoliitika on vastu võetud				Q3	2022	EIFi ja Bulgaaria valitsuse vahelise rahastamislepingu allkirjastamine ning fondi investeerimispoliitika vastuvõtmine. Investeerimispoliitika peab: a)olema vastu võetud finantsinstrumendi juhtorganis; b)olema kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final); c)sisaldama valikukriteeriumeid, et tagada selle meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), – kasutades kestlikkuskontrolli; – nõudes, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 50 % oma otsestest tuludest tegevustest või varadest, mis on loetletud järgmises tegevuste loetelus, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kavad: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus. Seda nõuet saaks rakendada näiteks tuginedes EIFi uutele piiratud sektoritele (muud kui taristupõhised omakapitalifondid – Pariisi ühtlustamise raamistik), mida on kohandatud teatavate lisapiirangutega heitkogustega kauplemise süsteemi sektoritele ja teatavatele transporditegevustele; ning nõudes, et EIF kontrolliks toetusesaaja õigusaktide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrolli nõudest. Fondist antakse rahastamisvahendeid (omakapitali) toetust VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (kuni 499 töötajaga äriühingud), sealhulgas idufirmadele ja varajase kasvuga äriühingutele. Peamised sihtvaldkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tööstuse automatiseerimine, tehisintellekt, robootika, plokiahel, finantstehnoloogia, bioteadused, küberturvalisus, kvanttehnoloogia, asjade internet, pilvandmetöötlus, puhas ja kestlik tehnoloogia, sotsiaalne ettevõtlus ja biotehnoloogia ning nende eesmärk on toetada investeeringuid inimkapitali, digi- ja rohetehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse ning tehnosiirdesse. Vahend võib sisaldada tehnosiirde/erakapitali komponenti. Toetust antakse riskikapitalifondide ja erakapitalifondide kaudu. Eeldatakse, et rahastamisvahendist toetatakse vähemalt 30 toetusesaajat. Fondi haldamine usaldatakse Euroopa Investeerimisfondile. Euroopa Investeerimisfond ja Bulgaaria valitsus sõlmivad taaste- ja vastupidavusrahastu omakapitaliga toetatavate toimingute haldamiseks sihtotstarbelise rahastamislepingu. Investeerimiskomitee vastutab tehingute heakskiitmise eest vahendajatega, nagu fondijuht (EIF) on välja pakkunud, lähtudes turuvajadustest ning avatud ja turutingimustele vastaval viisil. Rahastamise kogusumma on 75 miljonit eurot. Fondi struktuur võimendab erasektori vahendeid. Mis tahes tulu fondile või rahastamisvahenditele, sealhulgas tagasimaksetest saadud tulu, samuti taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamisel saadud kasumit, millest on maha arvatud fondivalitseja ja finantsvahendajate tasu, kasutatakse samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat.
52	C3.I2: Investeering 2.1.e – Innovatsioonireserv (innovatsiooni omakapitaliinstrumendid)	Siht	Investeeringute komitee poolt heaks kiidetud toimingud		% (protsent)	0	100	2. kv	2026	Finants- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % investeeringute komitee poolt heaks kiidetud suunatud rahastamise või investeeringute kogusummast
53	C3.I2: Investeering 2.2.a – Toetuskava investeeringuteks taastuvatesse energiaallikatesse, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kohalike salvestusseadmetega	Eesmärk	Heakskiidetud projektid	Rahastamiseks heakskiidetud projektide avaldatud loetelu				2. kv	2025	Heakskiidetud projektide rahastamise kogusumma on vähemalt 52 miljonit eurot. Kutses nõutakse, et: -toetusesaajad on VKEd, väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad; -valitud projektidega toetatakse uute fotogalvaaniliste seadmete ehitamist võimsusega kuni 1 MW, et toota energiat taastuvatest energiaallikatest omatarbeks, ning need hõlmavad kohalikke salvestusrajatisi; -abisaajad on ettevõtted kõikides NACE sektorites, välja arvatud D (Elektri-, auru- ja gaaskütuste tootmine ja jaotamine) ning A (põllumajandus, metsandus ja kalandus); -toetus ei ületa 50 % kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest; -ettepanekud on kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
55	C3.I2: Investeering 2.2.a – Toetuskava investeeringuteks taastuvatesse energiaallikatesse, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kohalike salvestusseadmetega	Siht	Paigaldatud hoidlate võimsus		Arv (kW)	0	54 096	2. kv	2026	54 096 kW salvestusseadmetesse paigaldatud võimsus.
56	C3.I2: Investeering 2.2.b. – Energiatõhususe ja taastuvenergia tagatisvahend	Eesmärk	Rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel	Allkirjastatud leping				Q3	2022	Rahalist toetust käsitlev leping Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel sisaldab a)nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, b)jätab meetme kirjelduses täpsustatud väljajätmisnimekirja kantud tegevused ja varad rahastamiskõlblikkusest välja; c)sisaldab kriteeriumeid, millega tagatakse, et rahastamisvahend on kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final). Võttes arvesse, et kavandatud rahastamisvahendit rakendatakse pärast InvestEU-sse panustamist, tagatakse eespool esitatud punktid a ja b InvestEU sätete ning valitud rakenduspartneri laenupoliitika ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide kohaldamise kaudu. Täiendavad erandid, mis on vajalikud selleks, et tagada vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), sealhulgas jäätmete kohta, täpsustatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) vahelises tagatislepingus. Tagatisvahend on portfellitagatis, mida rakendab EIF ning mis pakub VKEdele, väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja üksikisikutele vahendeid ja investeeringuid energiatõhususe parandamisse ja taastuvenergiasse käibekapitali, sealhulgas uuenevate krediidiliinide, investeerimislaenude või liisingu kaudu. Toetatavad sektorid määratakse kindlaks pärast üksikasjalikku turuhinnangut. Eeldatakse, et rahastamisvahendist toetatakse vähemalt 450 toetusesaajat. Taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamise kogusumma on vähemalt 75 miljonit eurot. Rahastamisvahendi struktuur võimaldab erasektori vahendeid võimendada. Rahastamisvahendist saadud tulu, sealhulgas tagasimaksetest saadud tulu, samuti taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamisel saadud kasumit, millest on maha arvatud fondivalitseja ja finantsvahendajate tasu, kasutatakse samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat.
58	C3.I2: Investeering 2.2.b. – Energiatõhususe ja taastuvenergia tagatisvahend	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud rahastamis- või investeerimistoimingud		% (protsent)	0	100	2. kv	2025	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % Bulgaaria liikmesriigi osa raames antavast ELi tagatisest, välja arvatud seonduvad kulud ja tasud.
59	C3.I2: Investeering 2.2.c – Toetuskava ettevõtjate toetamiseks üleminekul ringmajandusele	Eesmärk	Heakskiidetud projektid	Rahastamiseks heakskiidetud projektide avaldatud loetelu				2. kv	2025	Heakskiidetud projektide rahastamise kogusumma on vähemalt 83 miljonit eurot. Kutses nõutakse, et: -abisaajad on NACE sektori C (töötlev tööstus) VKEd ja suurettevõtjad; -valitud projektidega toetatakse ettevõtjaid ringmajanduse tootmismeetodite kasutuselevõtmisel, millega toetatakse jäätmete vähendamist, ühekordselt kasutatava plasti piiramist, bioressursside kasutamist, ökoloogiliste standardite ja toodete energiatõhususe parandamist; -projektid on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisvaldkondadega 047 ja 047a; -toetus ei ületa 50 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest; -ettepanekud on kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
60	C3.I2: Investeering 2.2.c – Toetuskava ettevõtjate toetamiseks üleminekul ringmajandusele	Siht	Toetatud ettevõtted		Arv	0	240	Q4	2025	Toetatud ettevõtted ringmajanduse valdkonnas
61	C3.I2: Investeering 2.3.a Kliimaneutraalsuse ja digiülemineku investeeringute omakapitaliinstrumendid	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi ja Euroopa Investeerimisfondi vahelise rahastamislepingu allkirjastamine	Lepingule on alla kirjutatud ja investeerimispoliitika on vastu võetud				Q3	2022	EIFi ja Bulgaaria valitsuse vahelise rahastamislepingu allkirjastamine ning fondi investeerimispoliitika vastuvõtmine. Investeerimispoliitika peab: a)olema vastu võetud finantsinstrumendi juhtorganis; b)olema kooskõlas komisjoni 22. jaanuari 2021. aasta suunistega rahastamisvahendite kohta (SWD(2021) 12 final); c)sisaldama valikukriteeriumeid, et tagada selle meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), – kasutades kestlikkuskontrolli; – nõudes, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 50 % oma otsestest tuludest tegevustest või varadest, mis on loetletud järgmises tegevuste loetelus, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kavad: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus. Seda nõuet saaks rakendada näiteks tuginedes EIFi uutele piiratud sektoritele (muud kui taristupõhised omakapitalifondid – Pariisi ühtlustamise raamistik), mida on kohandatud teatavate lisapiirangutega heitkogustega kauplemise süsteemi sektoritele ja teatavatele transporditegevustele; ning nõudes, et EIF kontrolliks toetusesaaja õigusaktide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrolli nõudest. Fondist antakse rahastamisvahendite (omakapitali) toetust projekti eriotstarbelistele vahenditele, samuti VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et investeerida varadesse, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsusele ning kiirendavad rohe- ja digipööret Bulgaaria prioriteetsetes sektorites. Selleks toetatakse eeldatavasti taristuvarade loomist, rohelise energia tootmise ja salvestamise taristut, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid, biomassi, salvestamist, elektrisõidukite laadimistaristut, vesinikku, digitaalset taristut (IKT, optiline taristu, andmekeskused, 5G), linnade taaselustamist, energiatõhusust ja sotsiaalset taristut. Toetust antakse riskikapitalifondide ja erakapitali investeerimisfondide kaudu. Fondi haldamine usaldatakse Euroopa Investeerimisfondile. Euroopa Investeerimisfond ja Bulgaaria valitsus sõlmivad taaste- ja vastupidavusrahastu omakapitaliga toetatavate toimingute haldamiseks sihtotstarbelise rahastamislepingu. Investeerimiskomitee vastutab tehingute heakskiitmise eest vahendajatega, nagu fondijuht (EIF) on välja pakkunud, lähtudes turuvajadustest ning avatud ja turutingimustele vastaval viisil. Eeldatakse, et rahastamisvahendist toetatakse vähemalt 3 toetusesaajat. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kogusumma on 30 miljonit eurot. Fondi struktuur võimendab erasektori vahendeid. Mis tahes tulu fondile või rahastamisvahenditele, sealhulgas tagasimaksetest saadud tulu, samuti taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamisel saadud kasumit, millest on maha arvatud fondivalitseja ja finantsvahendajate tasu, kasutatakse samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat.
62	C3.I2: Investeering 2.3.a Kliimaneutraalsuse ja digiülemineku investeeringute omakapitaliinstrumendid	Siht	Investeeringute komitee poolt heaks kiidetud toimingud		% (protsent)	0	100	2. kv	2026	Rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % Bulgaaria valitsuse määratud investeeringute komitee poolt heaks kiidetud rahastamise või investeeringu kogusummast.

D. KOMPONENT 4. Vähese CO2 heitega majandus

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile energiasektori CO2 heide. Bulgaaria majandus on ELi kõige ressursi- ja CO2-mahukam. Kasvuhoonegaaside heite intensiivsus on rohkem kui neli korda suurem kui ELi keskmine. Energeetikasektor on Bulgaaria suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, kelle arvele langeb üle 70 % riigi koguheitest.

Komponendi eesmärk on vähendada majanduse CO2 heidet, suurendades järsult taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu, investeeringuid arukatesse võrkudesse, ühendustesse ja salvestustaristusse, turureforme ja energiasektori paremat juhtimist. Eelkõige on komponendi eesmärk kiirendada energiasektori CO2 heite vähendamist, vähendades pruunsöe- ja söeküttel töötavate elektrijaamade süsinikdioksiidiheidet ning hõlbustades taastuvate energiaallikate ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu. Samuti on selle eesmärk vähendada nii primaar- kui ka lõppenergiatarbimist, renoveerides nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhooneid. Meetmed, mis käsitlevad elektrivõrgu paindlikkust ja digiteerimist ning piiriüleste ühenduste võimsuse suurendamist vastuvõtvate liikmesriikidega, parandavad turgude integreerimist. Komponendi eesmärk on ka luua konkurentsivõimeline hulgimüügiturg, vähendades 2025. aastaks järk-järgult elektrihindade reguleerimist. See komponent hõlmab meetmeid, millega parandatakse riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimist energiasektoris.

Nende investeeringute ja reformidega toetatakse Bulgaaria 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovituste elluviimist, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] energiataristule ja energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda rohe- ja digipöördele, eelkõige energia ja ressursside puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele ning keskkonnataristule [...], aidates kaasa majanduse CO2 heite järkjärgulisele vähendamisele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C4.R1): CO2 heite vähendamise riikliku fondi loomine

Reformi eesmärk on luua riiklik CO2 heite vähendamise fond.

Meede koosneb riikliku energiatõhususe õigusraamistiku hindamisest ja riikliku CO2 heite vähendamise fondi loomist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumisest.

Reform 2 (C4.R2): Hõlbustada investeerimist elamute energiatõhusasse renoveerimisse

Reformi eesmärk on kõrvaldada takistused energiatõhususse investeerimiselt, muutes Condominiumi omandi haldamise seadust, et hõlbustada kortermajade omanike otsuste tegemist; reguleerida kortermajade kondomiitomandi professionaalset haldamist; ning hõlbustada ühislaenude taotlemist erinevatele finantseerimisasutustele.

Muudatused kooskõlastatakse seotud muudatustega muudes esmastes ja teisestes õigusaktides. Meetme rakendamine peaks aitama kaasa energiatõhususe investeeringute tõhususele hoonete renoveerimisel.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform 3 (C4.R3): Kodumajapidamiste „energiaostuvõimetuse“ määratlus ja kriteeriumid

Reformi eesmärk on aidata võidelda energiaostuvõimetuse vastu ja kaitsta haavatavaid tarbijaid, lisades energiaseadusesse ja teisestesse õigusaktidesse „energiaostuvõimetuse“ määratluse ning kriteeriumid kütteostuvõimetute kodumajapidamiste ja haavatavate tarbijate kindlakstegemiseks. Reformi käigus võetakse arvesse direktiivis (EL) 2019/944 loetletud kriteeriume: väike sissetulek, kasutada oleva tulu suured kulutused energiale ja madal energiatõhusus.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C4.I1): Toetus hoonete renoveerimiseks

Meetme eesmärk on suurendada hoonefondi energiatõhusust.

Meede koosneb kolmest allmeetmest elamute, üldkasutatavate mitteeluhoonete ja mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimiseks vastavalt tootmise, kaubanduse ja teenuste valdkonnas.

Investeering 2 (C4.I2): Kodumajapidamiste taastuvenergia toetamine

Meetme eesmärk on suurendada taastuvenergia kasutamist kodumajapidamiste energia lõpptarbimises.

Meede hõlmab toetust päikeseenergiasüsteemidele sooja tarbeveega varustamiseks või fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamiseks.

Investeering 3 (C4.I3): Energiatõhusate tänavavalgustussüsteemide toetamine

Meetme eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada munitsipaalvalgustussüsteemide energiakulusid.

Meede hõlmab energiatõhusate tänavavalgustussüsteemide toetamist.

Reform 4 (C4.R4): Energiatõhususe ja taastuvenergia projektide edendamine energiaarvete abil

Reformi eesmärk on laiendada energiatõhususe parandamise meetmete ja projektide ulatust piiratud rahaliste vahendite kontekstis.

Meede seisneb selliste õigusaktide jõustumises, mis võimaldavad kasutada energiateenuste ettevõtjate (ESCO) mudeleid, et katta energiatõhusaks renoveerimise rahastamine energiaarvete kaudu. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 5 (C4.R5): Ühtsed kontaktpunktid energiatõhusaks renoveerimiseks

Reformi eesmärk on vähendada energiatõhusa renoveerimise protsessiga seotud halduskoormust.

Meede seisneb energiatõhususe parandamise ühtsete kontaktpunktide loomises riigis ja kuue katselise ühtse kontaktpunkti loomises.

Reform 6 (C4.R6): Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise suurendamine

Reformi eesmärk on toetada taastuvatest energiaallikatest elektritootmise kiiremat laiendamist.

Reform seisneb taastuvate energiaallikate paigaldamise ja ühendamise menetluste lihtsustamises.

Reform 7 (C4.R7): Saastevaba vesiniku väärtusahela toetamine

Reformi eesmärk on toetada saastevaba vesiniku väärtusahelat.

Reform seisneb saastevaba vesiniku väärtusahelat käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumises.

Investeering 4 (C4.I4): Elektrienergia ülekandevõrgu digiüleminek

Selle investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu, paindlikkust elektrisüsteemi haldamisel ja jälgimisel ning piiriülest netoülekandevõimsust piiridel liikmesriikidega (st Rumeenia ja Kreeka).

Investeering koosneb elektrisüsteemi halduri digiülemineku programmist.

Reform 8 (C4.R8): Elektrituru liberaliseerimine

Reformi eesmärk on viia lõpule elektri hulgimüügituru liberaliseerimine ja parandada elektrienergia tasakaalustamise turgu. Reform hõlmab järgmisi elemente:

-Elektrienergia hulgimüügituru liberaliseerimine õigusaktide jõustumise kaudu, millega lõpetatakse Natsionalna Elektricheska Kompania EAD (NEK) avaliku tarnija roll ja kaotatakse reguleeritud turu kvoodid. Samuti keelatakse sellega pikaajalised lepingud, sealhulgas elektriostulepingud või muud samalaadsed meetmed, millel on sama või samaväärne eesmärk või mõju, välja arvatud taastuvatest energiaallikatest toodetud või elektribörsil sõlmitud lepingud. Maritsa East 1 ja Maritsa East 3 pikaajalisi elektriostulepinguid, mis lõpevad vastavalt 2024. ja 2026. aastal, ei pikendata ja/või neile ei anta uut riigiabi.

-Elektrienergia tasakaalustamisturu reformimine selliste õigusaktide jõustumise kaudu, millega tagatakse, et: i) tasakaalustamisvõimsus ostetakse turutingimustel; ii) tasakaalustamisenergia tarnijate hind avaldatakse 30 minuti jooksul pärast päevasisese turu sulgemist; iii) tasakaalustamisenergia aktiveerimata perioodide jaoks kehtestatakse ühtne tasakaalustamishind; iv) kehtestatakse 15-minutiline tasakaalustamatuse arveldusperiood; ning v) tasakaalustamisenergia hinnalagesid ei kehtestata.

Järgmise päeva turu liitmine Rumeenia piiril ja Kreekaga päevasisesel turul viiakse lõpule vastavalt 31. detsembriks 2021 ja 31. detsembriks 2022.

Reform 9 (C4.R9): Kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava

Reformi eesmärk on pakkuda ajakohastatud strateegilist raamistikku majanduse CO2 heite vähendamiseks. Reform hõlmab energiasüsteemi ümberkujundamise komisjoni loomist, et valmistada ette stsenaariumid ja soovitused kliimaneutraalsuse tegevuskava jaoks. Otsuse kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava kohta võtab vastu ministrite nõukogu. Ekspertide tasandil moodustatakse energiasüsteemi ümberkujundamise komisjon, kaasates ulatuslikult sidusrühmi, et tagada eksperditeadmised, sõltumatus ja mitmekesisus. Komisjon hindab söe/pruunsöe kasutamise järkjärgulise lõpetamise erinevaid stsenaariume, sealhulgas kiirendatud kasutuselt kõrvaldamist. Stsenaariumiaruanne ja soovitused avalikustatakse. Väljatöötatud stsenaariumid ja soovitused sisaldavad samme söe/pruunsöe järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks hiljemalt 2038. aastaks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform 10 (C4.R10): Energiasektori CO2 heite vähendamine

Reformi eesmärk on vähendada elektritootmisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid.

Reform hõlmab järgmist: i) elektritootmisega seotud CO2 heite vähendamise eesmärk ja ii) CO2 heite vähendamist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine, sealhulgas olemasolevate pruunsöe- ja söeküttel töötavate elektrijaamade süsinikdioksiidiheite regulatiivne ülempiir.

Investeering 7 (C4.I7): Geotermilistest energiaallikatest toodetud taastuvenergia kasutamise suurendamine

Investeeringu eesmärk on toetada taastuvenergia tootmist geotermilistest energiaallikatest.

Investeering seisneb geotermilise energia läbivaadatud õigusraamistiku jõustumises ja veebis kättesaadavas geotermilises vahendis.

Investeering 8 (C4.I8): Elektrienergia salvestamise riiklik taristu (RESTORE)

Investeeringu eesmärk on toetada energiasalvestusrajatisi.

Investeering hõlmab elektrisalvestite paigaldamist.

Reform 11 (C4.R11). Riigi omandis olevate ettevõtete juhtimise parandamine energiasektoris

Reformi eesmärk on suurendada energiasektori riigiettevõtete läbipaistvust ja konkurentsivõimet.

Meede seisneb söega seotud ettevõtjate eraldamises Bulgaaria energiavaldusettevõtjast.

Investeering 9 (C4.I9): Toetuskava – eluhoonete renoveerimine

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida investeeringuid elamute energiatõhusamaks renoveerimisse. Kava rakendamisel antakse toetusi erasektorile.

Kava haldab Bulgaaria Arengupank kui rakenduspartner.

Selleks et kavasse investeerida, allkirjastavad Bulgaaria ja Bulgaaria Arengupank rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Kava lõpliku toetuse andmise otsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne organ ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud subsiidiumipoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Antud subsiidiumide ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse subsiidiumipoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 17 ;

ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heitkogused, mis ei ole väiksemad kui asjaomased võrdlusalused, 18 iii) prügilate, põletusseadmete 19 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 20 .

d.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei tohi saada toetust muudest ELi vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Kavaga hõlmatud summa, Bulgaaria Arengupanga tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus antud toetuste kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida enne toetuse andmist iga tegevuse abikõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Bulgaaria Arengupanga auditikavale. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad; ning iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)				Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal		Aasta
63	C4.R1: CO2 heite vähendamise riikliku fondi loomine	Eesmärk	Sõltumatu eksperdirühma avaldatud hinnang riiklikule energiatõhususe õigusraamistikule	Riikliku energiatõhususe õigusraamistiku hindamise avaldamine energeetikaministeeriumi veebisaidil				Q3		2022	Riiklikku energiatõhususe õigusraamistikku hindab sõltumatu eksperdirühm, et: 1.teha kindlaks energiatõhususe investeeringute ees seisvad takistused; 2.anda soovitusi riikliku õigusraamistiku muutmiseks; 3.teha kindlaks võimalused CO2 heite vähendamise riikliku fondi struktuuri kohta, eelkõige seoses omandiõiguse ja juhtimisega; 4.teha kindlaks CO2 heite vähendamise riikliku fondi kapitaliseerimise võimalikud allikad.
64	C4.R1: CO2 heite vähendamise riikliku fondi loomine	Eesmärk	Riikliku CO2-heite vähendamise fondi loomist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitav(ad) õigusakt(id)				2. kv		2025	Riikliku CO2 heite vähendamise fondi loomist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine. Õigusaktis määratakse kindlaks: i) fondi eesmärk, sealhulgas hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia meetmete rahastamine; ii) fondi vahendite rahastamiskõlblik kasutamine, sealhulgas a) rahastamisvahendi(te), näiteks krediidiliinide, tagatiste ja/või nende kombineerimiseks toetuskomponendiga, ning b) projektide ettevalmistamiseks antav tehniline abi; iii) fondi organid ja nende pädevus; iv) fondivalitseja kui juriidiline isik või juriidiliste isikute konsortsium. Lisaks nähakse õigusaktiga (õigusaktidega) ette, et haldusnõukogu esimees täidab fondivalitseja ülesandeid kuni esimese fondivalitseja valimiseni pärast riikliku CO2 heite vähendamise fondi loomist.
65	C4.R1: CO2 heite vähendamise riikliku fondi loomine	Eesmärk	Lepingu- ja tegevuseeskirjad	Allkirjastatud leping ja vastu võetud tegevuseeskirjad				Q4		2025	Riikliku CO2 heite vähendamise fondi haldusnõukogu ja valitud fondijuhi vaheline leping allkirjastatakse pärast avatud valikumenetlust. Lisaks võtab riikliku CO2 heite vähendamise fondi haldusnõukogu vastu fondi tegevuseeskirjad, milles: i) hõlmab investeerimisstrateegiat, rahastamiskõlblikke abisaajaid ja vahendite liike; ii) lisada üksikasjad finantsvõimenduse, rahastamisallikate, sealhulgas erasektori vahendite, rakenduskorra, finantstoodete ja riskipoliitika kohta.
66	C4.R3: „Energiaostuvõimetuse“ määratlus ning kütteostuvõimetute ja haavatavate tarbijatega leibkondade kindlakstegemise kriteeriumid	Eesmärk	Energiaseaduse ja energiaostuvõimetust käsitlevate teiseste õigusaktide muudatuste jõustumine	Energiaseaduse säte, mis näitab energiaseaduse muudatuste ja teiseste õigusaktide jõustumist				Q4		2022	Energiaseaduse ja sellele järgnevate teiseste õigusaktide muudatustega reguleeritakse mõiste „energiaostuvõimetus“ määratlust ning määratakse kindlaks kütteostuvõimetute leibkondade ja haavatavate tarbijate kindlakstegemise kriteeriumid. Reformi käigus võetakse arvesse direktiivis (EL) 2019/944 loetletud kriteeriume: väike sissetulek, suured energiakulud kui osa olemasolevast sissetulekust ja madal energiatõhusus.
67	C4.R2: Hõlbustada investeerimist elamute energiatõhusasse renoveerimisse	Eesmärk	Omandiõiguse haldamise seaduse muudatuste jõustumine	Omandiõiguse haldamise seaduse jõustumisele viitav õigusnorm				Q3		2022	Omandiõiguse haldamise seaduse muudatused: a.hõlbustada kortermajades asuvate üksikobjektide omanikel otsuste tegemist, vähendades hoonete renoveerimiseks vajalikku künnist. b.reguleerida kutsealast juhtimist, luues tingimused selle kvaliteedi parandamiseks. c.hõlbustada ühiskrediidi taotlemist ühistu poolt, luues ühispangakonto ühistu nimel.
68	C4.I1: Toetus hoonete renoveerimiseks	Eesmärk	Millega kehtestatakse elamute ja mitteeluhoonete energiatõhususe renoveerimise riiklik toetuskava	Abikava kehtestamist käsitleva ministri määruse avaldamine				Q3		2022	Kava hõlmab kolme allmeedet: a.Allmeede 1: Renoveerida energiatõhusalt vähemalt 2,15 miljonit m² elamute üldpõrandapinda; b.Allmeede 2: Vähemalt 354 mitteeluhoone energiatõhusaks renoveerimine; ning c.osameetmed 2 ja 3 koos: 524 mitteeluhoone energiatõhusaks renoveerimine Kavaga tagatakse vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse säästust võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja vastavus tehnilisele suunisele „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
69	C4.I1: Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 1: Eluhoonete rekonstrueerimine	Eesmärk	Projektikonkurss elamute energiatõhusaks renoveerimiseks	Konkursikutsete avaldamine				Q3		2022	Konkursikutse avaldab regionaalarengu ja riiklike ehitustööde ministeerium, mis on elamute energiatõhususe renoveerimise eest vastutav asutus. Konkursikutse hõlmab järgmist kahte taotlemisetappi: a.1. etapp – avatud taotlustele, mida rahastatakse 100 % toetustest; b.2. etapp – avatud taotlustele, mille puhul 80 % toetustest ja 20 % oma vahenditest rahastavad koduomanikud. Kohaldamise kaks etappi kulgevad üksteise järel, mitte paralleelselt.
70	C4.I1: Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 1: Eluhoonete rekonstrueerimine Allmeede 2: Mitteeluhoonete renoveerimine ning Allmeede 3: Mitteeluhoonete renoveerimine tootmises, kaubanduses ja teenuste osutamisel	Eesmärk	Hoonete energiatõhusamaks renoveerimise lepingute allkirjastamine	Allkirjastatud lepingud				2. kv		2025	Hoonete energiatõhusaks renoveerimise lepingute allkirjastamine regionaalarengu ja riiklike ehitustööde ministeeriumi ning lõplike toetusesaajate ja/või omavalitsuste poolt lõplike toetusesaajate nimel.
71	C4.I1: Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 1: Eluhoonete rekonstrueerimine	Siht	Eluhoonete energiatõhusaks renoveerimine		Elamute renoveeritud üldpõrandapind (m²)	0	2,15 miljonit	2. kv		2026	Elamuid on energiatõhusalt renoveeritud vähemalt 2,15 miljoni m² ulatuses.
72	C4.I1: Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 2: Mitteeluhoonete, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimine ja Allmeede 3: Mitteeluhoonete renoveerimine tootmises, kaubanduses ja teenuste osutamisel	Eesmärk	Projektikonkurss mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimiseks	Konkursikutsete avaldamine projektikonkursi 1 (avalikud hooned) ja konkursikutse nr 2 (tootmis-, kaubandus- ja teenindushooned) puhul				Q3		2022	Regionaalarengu ja riiklike ehitustööde ministeerium avaldab mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimiseks kaks järgmist konkursikutset: a.kutse üldkasutatavatele hoonetele; b.kutse hoonetele tootmise, kaubanduse ja teenuste valdkonnas.
75	C4.I1: Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 2: Mitteeluhoonete renoveerimine ning Allmeede 3: Mitteeluhoonete renoveerimine tootmises, kaubanduses ja teenuste osutamisel	Siht	Mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine		Arv	0	524	2. kv		2026	Vähemalt 354 mitteeluhoonet ja vähemalt 170 tootmises, kaubanduses ja teenuste osutamisel kasutatavat mitteeluhoonet on energiatõhusalt renoveeritud.
75a	C4.I9: Toetuskava – eluhoonete renoveerimine	Eesmärk	Rakendusleping, õigusabilepingud ja vahendite ülekandmine	Rakenduslepingu jõustumine, õigusabilepingute allkirjastamine, üleandmise tõend				2. kv		2026	Rakenduskokkuleppe jõustumine. Bulgaaria Arengupank on sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % rakenduslepinguga hõlmatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest (sealhulgas haldustasud). Bulgaaria kannab 246,5 miljonit eurot üle Bulgaaria Arengupangale.
76	C4.I2: Kodumajapidamiste taastuvenergia toetamine	Eesmärk	Kehtestatakse riiklik taastuvenergia toetuskava kodumajapidamiste jaoks	Abikava kehtestamist käsitleva ministri määruse avaldamine				Q4		2022	Kavast rahastatakse päikese- ja sooja tarbevee (DHW) või fotogalvaaniliste süsteemide ostmist kuni 10 kWp ulatuses ning tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
78	C4.I2: Kodumajapidamiste taastuvenergia toetamine	Siht	Päikeseenergial töötavate sooja tarbevee süsteemide või fotogalvaaniliste süsteemide eest makstav(ad) tasu(d)		Arv	0	1 420	Q4		2025	Maksetõend(id) vähemalt 1 420 sooja päikesevee- või fotogalvaanilise süsteemi eest.
79	C4.I3: Energiatõhusate tänavavalgustussüsteemide toetamine	Eesmärk	Avalike valgustussüsteemide renoveerimise toetuslepingute allkirjastamine (1. projektikonkurss)	Energeetikaministeeriumi allkirjastatud lepingud edukate taotlejatega				Q3		2022	Üldkasutatavate valgustussüsteemide renoveerimise toetuslepingutes täpsustatakse, et primaarenergia tarbimist tuleb vähendada vähemalt 30 %.
81	C4.I3: Energiatõhusate tänavavalgustussüsteemide toetamine	Siht	Vähendada energiatarbimist		Energiasääst megavatt-tundides (MWh) aastas	0	120 000	2. kv		2026	Energiatarbimise vähenemine 120 000 MWh aastas pärast tänavavalgustussüsteemide renoveerimist.
82	C4.R4: Energiatõhususe ja taastuvenergia projektide edendamine energiaarvete abil	Eesmärk	Energiatõhususe parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine energiateenuse ettevõtjate (ESCO) mudeli alusel.	Sätted, mis viitavad õigusaktide jõustumisele				Q4		2022	Õigusaktid peavad võimaldama energiatõhususe parandamise rahastamise meetodit, kasutades tagasimaksevahendina kommunaalteenuste arvet. Mehhanism ei võimalda rahastada gaasikatlaid kui võimalust asendada õliküttesüsteemid.
83	C4.R5: Ühtsed kontaktpunktid energiatõhusaks renoveerimiseks	Eesmärk	Ühtsete katsepunktide loomine energiatõhusaks renoveerimiseks	Ühtne kontaktpunkt toimib				Q4		2022	Kuus füüsilist ühe akna süsteemi tegutsevad piirkondlikul tasandil, et anda nõu ja vähendada halduskoormust nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtjate jaoks. Ühtne kontaktpunkt koondab kogu vajaliku teabe ja teenused, mida on vaja energiatõhusamaks renoveerimiseks, sealhulgas olemasolevate ELi rahalise toetuse allikate kohta.
84	C4.R5: Ühtsed kontaktpunktid energiatõhusaks renoveerimiseks	Siht	Määratud ühtsed kontaktpunktid		Arv	0	21	2. kv		2025	Õigusakti(de)ga määratakse 21 piirkondlikku teabekeskust energiatõhususe renoveerimise ühtseteks kontaktpunktideks.
85	C4.I4: Elektrienergia ülekandevõrgu digiüleminek	Eesmärk	Riiklike ülekandesüsteemide uuendamiseks sõlmitud lepingud või tööde alustamine	ESO EAD allkirjastatud leping (lepingud) või tööde alustamine				Q3		2022	Lepingute allkirjastamine või tööde alustamine riiklike ülekandesüsteemide ajakohastamiseks, mis on seotud alajaama automatiseerimissüsteemide (SAS) kasutuselevõtuga 171 alajaamas pingega 110 kV.
88	C4.I4: Elektrienergia ülekandevõrgu digiüleminek	Siht	Maksimaalse igakuise piiriülese netoülekandevõimsuse suurendamine 1 600 MW võrra		Megavatt (MW)	0	1 600	2. kv		2025	ENTSO-e läbipaistvusplatvormi andmetest nähtub, et Rumeenia ja Kreeka puhul tehakse 2020. aasta tasemega võrreldes kättesaadavaks täiendav maksimaalne igakuine piiriülese ülekande netovõimsus 1 600 MW.
89	C4.I4: Elektrienergia ülekandevõrgu digiüleminek	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud tootmisvõimsuse elektrisüsteemi integreerimise tingimused	Sõltumatu inseneri aruanne	Megavatt (MW)	1 842	6 342	2. kv		2026	Sõltumatu inseneri aruanne, milles kinnitatakse, et elektri ülekandesüsteem vastab tehnilistele tingimustele, et integreerida elektrisüsteemi veel 4 500 MW taastuvatest energiaallikatest toodetud tootmisvõimsust.
90	C4.R7: Saastevaba vesiniku väärtusahela toetamine	Eesmärk	Saastevaba vesiniku väärtusahelat käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitav(ad) õigusakt(id)				2. kv		2025	Saastevaba vesiniku väärtusahelat käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine.
91	C4.R8: Elektrituru liberaliseerimine	Eesmärk	Õigusakti jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				Q3		2022	Õigusaktid: 1. liberaliseerivad elektri hulgimüügiturg hiljemalt 1. juuliks 2025: – reguleeritud turu kvoodikohustuste kaotamine ja Natsionalna Elektricheska Kompania EAD (NEK) kui avaliku sektori tarnija rolli lõpetamine; – keelates pikaajalised lepingud, nagu elektriostulepingud või mis tahes muud samalaadsed lepingud, millel on sama või samaväärne eesmärk või mõju, välja arvatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia või elektribörsil sõlmitud lepingud. Kehtivate elektriostulepingute lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ei saa sellistest kokkulepetest kasu saanud elektrijaamad uut riigiabi, et toetada elektritootmist kivisöest või pruunsöest; 2. reformivad elektrienergia tasakaalustamisturgu hiljemalt 31. detsembriks 2024, tagades, et: a.tasakaalustamisvõimsuse ostmine peab olema turupõhine; b.tasakaalustamisenergia hind avaldatakse 30 minuti jooksul pärast päevasisese turu sulgemist; c.tasakaalustamisenergia aktiveerimata perioodide jaoks kehtestatakse ühtne tasakaalustamishind; d.kehtestatakse 15-minutiline tasakaalustamatuse arveldusperiood; e.tasakaalustamisenergia hinnalagesid ei kehtestata.
92	C4.R8: Elektrituru liberaliseerimine	Eesmärk	Elektrituru integreerimine	Järgmise päeva ja päevasisese elektrituru ühendamise lõpuleviimine Rumeenia ja Kreekaga				Q4		2022	Järgmise päeva elektriturgude liitmine Rumeeniaga viiakse lõpule ja toimib 31. detsembriks 2021. Päevasisese elektrituru liitmine Kreekaga viiakse lõpule ja toimib 31. detsembriks 2022.
93	C4.R11: Riigi omandis olevate ettevõtete juhtimise parandamine energiasektoris	Eesmärk	Tingimused uuele riigi omandis olevale valdusettevõttele	Ministrite nõukogu otsuse vastuvõtmine				Q4		2025	Ministrite nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse energeetikaministrile luba töötada välja otsus, mis käsitleb Bulgaaria energiavaldusettevõtja ümberkorraldamist. Otsuses nõutakse, et: -Luuakse uus riigi osalusega ettevõte, mis asutatakse valdusettevõtjana. Ta on varem Bulgaaria energiavaldusettevõtjale kuulunud söega seotud ettevõtjate ainuomanik; -Üleantavaid varasid peab hindama audiitor.
93a	C4.R11: Riigi omandis olevate ettevõtete juhtimise parandamine energiasektoris	Eesmärk	Uus riigi omandis olev valdusettevõtja	Äriregistrisse kantud uus valdusettevõtja				2. kv		2026	Uus riigi osalusega ettevõte asutatakse valdusettevõtjana ja kantakse äriregistrisse. Ta on varem Bulgaaria energiavaldusettevõtjale kuulunud söega seotud ettevõtjate ainuomanik.
95	C4.R6: Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise suurendamine	Eesmärk	Õigusakti jõustumine	Sätted, mis viitavad õigusaktide jõustumisele				Q4		2022	Õigusaktide eesmärk on: 1.lihtsustada elektrienergiat tootvate taastuvenergiakäitiste loamenetlusi, tehes järgmist: a.lubade väljaandmise tähtaegade kehtestamine, et tagada, et võrguga liitumise menetlus ei ületa kuut kuud. b.aruandluskorra kehtestamine juhuks, kui jaotus- ja põhivõrguettevõtjad viivitavad võrguga liitumise lubade väljastamisega. 2.võimaldada maismaa tuuleparkide jaoks prioriteetsete alade määramist. 3.lihtsustada kuni 1 MW oma tarbeks kasutatavate fotogalvaaniliste päikeseenergiaseadmete loamenetlust, tehes järgmist: a.võrguühendustest teavitamise korra kehtestamine, nõudmata jaotusvõrguettevõtjalt arvamuse esitamist. b.kaotada järk-järgult oma tarbeks toodetud aktsiisi deklareerimise ja maksulao registreerimise kohustus.
96	C4.R6: Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise suurendamine	Eesmärk	Õigusakti(de) jõustumine	Õigusakti(de) jõustumisele viitav säte				2. kv		2026	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesärk on: 1. võtta vastu kava, millega määratakse maismaa tuuleenergia jaoks prioriteetsed piirkonnad, määrates ühiselt kindlaks vähemalt 2 GW maismaa tuuleenergia tootmise koguvõimsuse. Kavas määratud prioriteetsetest piirkondadest peavad olema piirkonnad, millel on juurdepääs olemasolevatele ülekandevõrkudele; 2. pikendada põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate arvamuse kehtivusaega maismaa tuuleelektrijaamade ühendamise kohta; 3. näha ette ülekandevõimsuse jagamine erinevate taastuvate energiaallikate vahel, lähtudes kriteeriumidest ja poolte vahel sõlmitud kokkulepetest; 4. hõlbustada loamenetlust elektrienergia jaotamiseks võrgus, mis teenindab integreeritud energiakohti, mis ei ole elektrivõrguga ise ühendatud; 5. võtta vastu metoodika toodetud, tarbimiseks jaotatud ja müüdud elektrienergia koguste arvutamiseks seoses omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise ja taastuvenergiakogukondadega. 6. muuta energiakogukondade ja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimisega seotud kauplemiseeskirju.
97	C4.I8: Elektrienergia salvestamise riiklik taristu (RESTORE)	Eesmärk	Riikliku õigusraamistiku muutmine, et toetada elektri salvestamise kiiret kasutuselevõttu	Muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				Q4		2022	Asjaomaste esmaste ja/või teiseste õigusaktide muudatustega kõrvaldatakse tõkked, kehtestatakse konkreetne regulatiivne ja tugiraamistik elektrisalvestusseadmete ehitamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks.
105	C4.I7: Geotermilistest energiaallikatest toodetud taastuvenergia kasutamise suurendamine	Eesmärk	Geotermilistest energiaallikatest toodetud taastuvenergia kasutamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Sätted, mis viitavad õigusaktide jõustumisele				Q4		2022	Õigusaktid: d.1. kõrvaldada peamised takistused, mis on kindlaks määratud tegevuskavas geotermilise energia kui taastuva energiaallika arendamiseks; e.2. tagada, et nii geotermilise energia uuringutes kui ka käitise käitamise ajal ei saastata põhja- ja veepinda; f.3. reguleerida geotermilise energia kasutamist ressursina.
106	C4.I7: Geotermilistest energiaallikatest toodetud taastuvenergia kasutamise suurendamine	Eesmärk	Geotermiline tööriist	Geotermiline töövahend on kättesaadav veebis				Q4		2025	Vahend võimaldab arvutada geotermilise soojuse tasandatud kulusid geograafilise asukoha ja soojuskarakteristiku(te) alusel. Vahend on kättesaadav internetis.
113	C4.R9: Kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava	Eesmärk	Valitsuse otsuse, millega luuakse rohelisele energiale ülemineku komisjon, jõustumine	Valitsuse otsuse säte, mis näitab valitsuse otsuse jõustumist ja rohelisele energiale ülemineku komisjoni loomist				2. kv		2022	Valitsuse otsusega luuakse komisjon ja antakse talle volitused koostada stsenaariume ja soovitusi kliimaneutraalsuse tegevuskava jaoks. Komisjon moodustatakse ekspertide tasandil, kaasates laialdaselt sidusrühmi, et tagada asjatundlikkus, sõltumatus ja pluralism. Stsenaariumiaruanne ja soovitused adresseeritakse valitsusele ja avalikustatakse. Välja töötatavad stsenaariumid ja soovitused sisaldavad meetmeid söe/pruunsöe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise lõpuleviimiseks niipea kui võimalik ja hiljemalt 2038. aastaks. Stsenaariumide ja aruande väljatöötamine peaks aitama kaasa söekaevanduspiirkondade õiglase ülemineku territoriaalsete kavade õigeaegsele lõpuleviimisele. Komisjon hindab söe ja pruunsöe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise eri stsenaariume, sealhulgas kiirendatud kasutusest kõrvaldamise (aastaks 2030) stsenaariume, kooskõlas võrreldavate naaberliikmesriikidega.
114	C4.R9: Kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava	Eesmärk	Ministrite nõukogu võtab vastu otsuse, kliimaneutraalsuse tegevuskava kohta	Ministrite nõukoguv võttis vastu				Q3		2022	Otsuse kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava kohta võtab vastu ministrite nõukogu. Tegevuskavas määratakse söe/pruunsöe kasutamise järkjärgulise lõpetamise lõpptähtaeg hiljemalt 2038. aastaks, nagu on kindlaks määratud ühes stsenaariumis, mille energiasüsteemi ümberkujundamise komisjon töötas välja oma aruandes koos stsenaariumide ja soovitustega.
115	C4.R10: Energiasektori CO2 heite vähendamine	Eesmärk	Õigusakt(id), millega kehtestatakse pruunsöe- ja söeküttel töötavate elektrijaamade CO2 heite ülempiir	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				2. kv		2025	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesärk on: a.keelata ehitada ja käitada uusi rajatisi elektri tootmiseks kivisöest või pruunsöest; ning b.kehtestada olemasolevate söe- ja pruunsöeküttel töötavate elektrijaamade süsinikdioksiidi (CO2) aastasele heitele üldine piirmäär („heitkoguste ülempiir“). Heitkoguste ülempiiri kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026. Heitkoguste ülempiir nõuab, et kõigi olemasolevate pruunsöe- ja söeküttel töötavate elektrijaamade aastane heide ei ületaks kuni söe ja pruunsöe kasutamise järkjärgulise lõpetamiseni kokku 10 983 000 tonni CO2. Iga-aastast heitkoguste ülempiiri kohaldatakse järgmiselt: -2026. aastal kohaldatakse 2026. aastal CO2-heite suhtes 10 983 000 tonni CO2 heitkoguste ülempiiri; -2027. aastal kohaldatakse 2026. ja 2027. aastal keskmise CO2 heite suhtes 10 983 000 tonni CO2 heitkoguste ülempiiri; -Alates 2028. aastast kohaldatakse keskmise CO2 heite ülempiiri 10 983 000 tonni CO2 heite suhtes jooksva kolme aasta jooksul, mis hõlmab asjaomast aastat ja kahte eelnevat aastat. Õigusaktiga nähakse ette ka iga-aastane CO2 heide, mis arvutatakse kooskõlas ELi HKSi kohase heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise iga-aastase tsükliga.
120	C4.R10: Energiasektori CO2 heite vähendamine	Siht	Energiasektori süsinikdioksiidiheite vähendamine		CO2 tonnid	19 438 000	10 983 000	2. kv		2026	Olemasolevate söe- või pruunsöeküttel töötavate elektrijaamade CO2 heidet vähendatakse 2025. aastal kumulatiivselt vähemalt 8 455 000 tonni võrreldes 2019. aasta tasemega. Vähenduse arvutamiseks kasutatakse söest ja pruunsöest elektri tootmisel tekkivaid iga-aastaseid tõendatud süsinikdioksiidi heitkoguseid, mis on registreeritud liidu heiteregistris (ELi HKS). Vähendamist mõõdetakse 2025. aastal olemasolevatest söe- ja pruunsöeküttel töötavatest elektrijaamadest pärit kõigi tõendatud süsinikdioksiidi heitkoguste summa ning 2019. aastal söe- ja pruunsöeküttel töötavate elektrijaamade kõigi tõendatud süsinikdioksiidi heitkoguste summa vahena.
122	C4.I8: Elektrienergia salvestamise riiklik taristu (RESTORE)	Eesmärk	Elektrisalvestite lepingute allkirjastamine	Lepingute allkirjastamine				2. kv		2025	Elektrisalvestite toetuslepingute allkirjastamine. Valikumenetlus nõuab vähemalt kahetunnist tühjendusaega ja võimsust vähemalt 10 MW.
125	C4.I8: Elektrienergia salvestamise riiklik taristu (RESTORE)	Siht	Elektrienergia hoidlad;		Megavatt-tunnid (MWh)	0	3 000	2. kv		2026	72 tunni katseprotokoll(id), mis näitavad paigaldamist ja elektrivõrku ühendamist, on välja antud 3 000 MWh kasutatava energia salvestamise rajatistele.

E. KOMPONENT 5. Bioloogiline mitmekesisus

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tagada riikliku keskkonnavõrgustiku tõhus haldamine, et kaitsta ja taastada Euroopa ja riikliku tähtsusega ökosüsteeme ning looduslikke elupaiku ja liike.

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C5.R1): Natura 2000 võrgustiku juhtimisstruktuuri loomine

Meetme eesmärk on luua tõhusad Natura 2000 kaitsekorraldusstruktuurid.

Meede koosneb seadusandlikest muudatustest, millega luuakse struktuurid Natura 2000 võrgustiku haldamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning kehtestatakse nõuded võrguhalduskavade väljatöötamiseks. Seadusandlike muudatustega kehtestatakse ka nõue, et kõiki kaitsealasid majandatakse planeerimisdokumentide alusel, milles määratakse kindlaks alapõhised kaitse-eesmärgid ja -meetmed.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
126	C5.R1: Natura 2000 võrgustiku juhtimisstruktuuri loomine	Eesmärk	Bioloogilise mitmekesisuse seaduse muudatused	Jõustumine				Q3	2022	Bioloogilise mitmekesisuse seaduse muudatustega kehtestatakse nõue luua struktuurid Natura 2 000 võrgustiku haldamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning töötada välja võrgustiku haldamise kavad. Muudatustega kehtestatakse ka nõue, et kõiki kaitsealasid majandatakse planeerimisdokumentide alusel, milles määratakse kindlaks alapõhised kaitse-eesmärgid ja -meetmed.

F. KOMPONENT 6. Kestlik põllumajandus

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada Bulgaaria põllumajandussektori kestlikku majandamist ja konkurentsivõimet rohepöörde kontekstis.

Komponent aitab täita 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi, milles soovitatakse keskenduda investeeringute ja investeeringutega seotud poliitikas rohepöördele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus 3).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C6.R1): Riiklik tegevusprogramm

Reformi eesmärk on aidata kaasa strateegia „Talust taldrikule“ 2030. aasta eesmärkide saavutamisele.

Meede seisneb riikliku tegevusprogrammi vastuvõtmises.

Investeering 1 (C6.I1): Põllumajanduse tehnoloogiline ja ökoloogiline üleminek

Investeeringu eesmärk on toetada Bulgaaria põllumajandussektori tehnoloogilist ja ökoloogilist üleminekut.

Meede hõlmab vähemalt 1 700 projekti elluviimist, et toetada põllumajandussektori tehnoloogilist ja ökoloogilist üleminekut.

Investeering 2 (C6.I2): Protsesside digiteerimine „Talust taldrikule“

Meetme eesmärk on hõlbustada automatiseeritud andmevahetust haldusasutuste ja põllumajandustootjate vahel.

Meede hõlmab juurdepääsu elektroonilisele põllumajanduse infosüsteemile.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
131	C6.R1: Riiklik tegevusprogramm	Eesmärk	Riikliku tegevusprogrammi vastuvõtmine	Vastuvõtmine ministrite nõukogus				2. kv	2025	Võetakse vastu riiklik tegevusprogramm strateegia „Talust taldrikule“ 2030. aasta eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks.
134	C6.I1: Põllumajanduse tehnoloogiline ja ökoloogiline üleminek	Siht	Fondi projektid põllumajanduse tehnoloogilise ja ökoloogilise ülemineku edendamiseks		Arv	0	1 700	2. kv	2026	Väljavõte (väljavõtted) makse(te)st, mis on välja antud Bulgaarias ELi vahendite haldamise ja järelevalve infosüsteemist (EUMIS) vähemalt 1 700 fondi projekti jaoks, mille eesmärk on edendada põllumajanduse tehnoloogilist ja ökoloogilist üleminekut. Toetuslepingutega tagatakse, et projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
136	C6.I2: Protsesside digiteerimine „Talust taldrikule“	Eesmärk	Elektrooniline põllumajanduse infosüsteem	Kättesaadav elektrooniline põllumajandusteabesüsteem				Q4	2025	Antakse välja vastuvõtu- ja tarneprotokoll, millega kinnitatakse, et elektrooniline põllumajandusteabesüsteem, sealhulgas põllu- ja vihmaandurite sidevõrk ning neli lisamoodulit on juurdepääsetavad.

G. KOMPONENT 7: Digitaalne ühendatus

See Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on ehitada üles tänapäevane ja turvaline digitaristu ning maksimeerida kodanike, ettevõtjate, haldusasutuste ja institutsioonide juurdepääsu internetipõhistele teenustele, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel.

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud on seotud digitaristu ning digitaalse TETRA-süsteemi ja raadioülekandevõrgu ulatusliku laiendamisega.

Selle komponendiga hõlmatud reformide eesmärk on aidata kaasa tõhusa poliitika- ja reguleeriva raamistiku väljatöötamisele ja rakendamisele, raadiosagedusspektri eraldamisele 5G-võrkude ja -teenuste arendamiseks ning soodsa investeerimiskeskkonna loomisele.

Komponent toetab nõukogu 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovituste täitmist ning aitab otseselt või kaudselt kaasa 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovituste aspektide käsitlemisele. Eelkõige aitavad selles komponendis sisalduvad reformid ja investeeringud suurendada „töövõimet digioskuste tugevdamise kaudu“ (riigipõhine soovitus 4, 2019), parandada juurdepääsu kaugtööle ning edendada digioskusi ja võrdset juurdepääsu haridusele (riigipõhine soovitus 2, 2020) ning suunata investeeringud rohe- ja digipöördesse (riigipõhine soovitus 3, 2020), minimeerida ettevõtjate halduskoormust avaliku halduse tulemuslikkuse suurendamise ja digivalitsuse tugevdamise kaudu (riigipõhine soovitus 4, 2020).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 2 (C7.R2): Raadiosagedusspektri eraldamine

Reformi eesmärk on tegeleda 5G-valmidusega seotud probleemidega ja edendada 5G-võrkude kiiremat kasutuselevõttu.

Reform seisneb spektritasude vähendamises ja spektriõiguste eraldamises mitmes sagedusalas.

Reform 3 (C7.R3): Soodsa investeerimiskeskkonna loomine

21 Reformi eesmärk on käsitleda ühenduvust käsitlevate liidu ühiste meetmete põhisoovitusi ning:

-Ühtlustada loamenetlusi raadioedastussüsteemide ehitamiseks, hooldamiseks, paigaldamiseks ja/või täiustamiseks ning nende asendamiseks või lõpuleviimiseks raadioedastussüsteemi osade kokkupaneku või demonteerimise teel;

-Laiendada avaliku sektori asutuste kontrollitavale olemasolevale füüsilisele taristule juurdepääsu õigust äriettevõtjatele, kes ei ole huvitatud selliste võrkude ehitamisest või kui nad peavad ühiskasutust võimaluseks vähendada oma investeerimiskulusid;

Selle meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.

Investeering 1 (C7.I1): Digitaristu ulatuslik laiendamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada digitaristu laiendamist.

Investeering seisneb riigi tuumikvõrgu ajakohastamises ja väga suure läbilaskevõimega võrkude laiendamise toetamises.

Investeering 2 (C7.I2): Tetra- ja raadioreleevõrk

Investeeringu eesmärk on suurendada TETRA võrgu riiklikku katvust.

Investeering seisneb TETRA standardil põhinevate seadmete tarnimises.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
137	C7.R2: Raadiosagedusspektri eraldamine	Eesmärk	Spektritasude vähendamise dekreedi jõustumine	Ministrite nõukogu määruse säte, millega nähakse ette spektritasude vähendamise jõustumine				1. kv	2021	Ministrite nõukogu dekreediga kehtestatakse raadiospektri kasutamise ühekordse tasu vähendamine 50 % võrra ja spektri kasutamise aastatasu vähendamine 35 %. See puudutab elektroonilise side seaduse alusel nõutavaid tasusid, mida võtab sidemääruse komisjon.
138	C7.R2: Raadiosagedusspektri eraldamine	Eesmärk	Sagedusala 26 GHz operaatoritele kasutusõiguste üleandmisest teatamine.	Üleandmisest teatamine				Q4	2022	Sagedusala 26 GHz operaatoritele kasutusõiguste üleandmisest teatamine.
139	C7.R2: Raadiosagedusspektri eraldamine	Eesmärk	Sidemääruse komisjoni otsus(t)e jõustumine, millega antakse õigused 700 MHz ja 800 MHz sagedusaladele	Jõustumisele viitava(te)s otsus(t)es sisalduv säte				2. kv	2025	Jõustub sidemääruse komisjoni otsus (otsused), millega antakse 700 MHz ja 800 MHz sagedusala operaatoritele kasutusõigused.
140	C7.R3: Soodsa investeerimiskeskkonna loomine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, millega rakendatakse ühenduvusmeetmete paketi raames antud soovitusi	Ruumilise planeerimise seaduse ja ministrite nõukogu otsuse nr 558 sätted, mis viitavad seadusemuudatuste jõustumisele				Q4	2020	Õigusaktide muutmisega tagatakse, et: -Raadioedastussüsteemide osade hooldamiseks, paigaldamiseks ja/või täiustamiseks ning nende asendamiseks ei ole ehitusluba vaja; -Ettevõtjatele võib pakkuda avaliku sektori asutuste kontrollitavate kiudoptiliste võrkude vaba läbilaskevõimet; -Riiklikult rahastatavate taristuprojektide puhul projekteeritakse kaitsetorude ja kaablikohvrite ehitus vaikimisi viisil, mis on avatud kasutamiseks kõigile operaatoritele.
146	C7.I1: Digitaristu ulatuslik laiendamine	Eesmärk	Riigi tuumikvõrgu ajakohastamine	Riiklik tuumvõrk on uuendatud				2. kv	2026	Esitatakse vastuvõtuprotokoll(id), mis tõendavad selliste seadmete tarnimist ja/või paigaldamist, millega: -1 200 üldhuviteenuste osutajale on antud juurdepääs vähemalt 10 Gbit/s juurdepääsupunktile; -24 ülikoolile ja teadusinstituudile on antud juurdepääs juurdepääsupunktidele 200 Gbit/s; -185 omavalitsusele on antud juurdepääsusõlmed, mis on osa riiklikust võrgust.
147	C7.I1: Digitaristu ulatuslik laiendamine	Eesmärk	Juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele	Juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele				2. kv	2026	Juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele peab olema tagatud vähemalt 350 000 inimest hõlmavate asunduste puhul.
148	C7.I2: Tetra- ja raadioreleevõrk	Eesmärk	TETRA süsteemi ja raadiolevivõrgu arendamise lepingute sõlmimine	Toetustest teatamine				2. kv	2022	Riigihankemenetlused viiakse läbi avatud võistupakkumise teel. Korraldatakse kaks riigihankemenetlust, millel on järgmised teemad: -Digitaalse TETRA-süsteemi ja siseministeeriumi hallatava mikrolainevõrgu ehitamine, arendamine ja optimeerimine, mis on vajalik selle ehitamiseks ühtse raadiosidesüsteemina, et luua sidekeskkond riiklike üksuste juhtimiseks, suhtlemiseks ja koordineerimiseks; -Lõppseadmete ja seadmete tarnimine, mis on vajalikud 14 000 abonendi lisamiseks kõigist riigiasutustest TETRA võrku.
149	C7.I2: Tetra- ja raadioreleevõrk	Eesmärk	Seadmete tarnimine TETRA standardi alusel	Tarnitud seadmed				2. kv	2025	Esitatakse vastuvõtuprotokollid, mis tõendavad, et: -14 000 lõppkasutaja seadet põhinevad TETRA standardil; -109 tugijaama TETRA standardi alusel.

H. KOMPONENT 8: Säästev transport

Komponendi peamine eesmärk on suurendada transpordisektori jätkusuutlikkust, reformides maantee- ja raudteesektorit, edendades heitevabasid sõidukeid, suurendades liiklusohutust ning investeerides raudteedesse, ühendvedudesse ja säästvasse linnaliikuvusse. See hõlmab investeeringuid raudteede ajakohastamisse ja digitaliseerimisse, uude heitevabasse veeremisse ja keskkonnahoidlikku ühistransporti. Komponent peaks aitama kaasa rohe- ja digipöördele ning tasakaalustatumale territoriaalsele majanduskasvule.

Kestliku transpordi komponendis 8 sisalduvad reformid ja investeeringud peaksid aitama täita 2019. ja 2020. aastal Bulgaariale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta suunata investeeringud säästvasse transporti.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C8.R1): Strateegiline transpordiraamistik

Reformi eesmärk on suurendada Bulgaaria transpordi jätkusuutlikkust.

Reform hõlmab riikliku kava jõustumist, turuhinnangu avaldamist ja uue avaliku teenindamise lepingu allkirjastamist avaliku raudteeveoteenuse osutamiseks.

Reform 2 (C8.R2): Liiklusohutus

Reformi eesmärk on parandada liiklusohutust, kuna Bulgaarias on liiklusõnnetustes hukkunute arv ELis üks kõrgemaid.

Reform hõlmab uue liiklusohutuse korraldamise kontseptuaalse raamistiku loomist ühes integreeritud strateegilises dokumendis aastateks 2021–2030.

Reform 3 (C8.R3): Kestlik linnaliikuvus

Reformi eesmärk on edendada säästvat linnalist liikumiskeskkonda, kasutades säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid, mis on integreeritud territoriaalsetesse strateegiatesse NUTS 2 (statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuur) arenguks ja integreeritud kohalike omavalitsuste arengukavadesse.

Reform 4 (C8.R4): Integreeritud ühistransport

Reformi eesmärk on parandada ühistransporditeenuste kvaliteeti ja tõhusust.

Reform seisneb ühistranspordiga seotud õigusakti(de) vastuvõtmises.

Reform 5 (C8.R5): Elektromobiilsus

Reformi eesmärk on suurendada heiteta ja vähese heitega transpordi kasutuselevõttu Bulgaarias.

Reform hõlmab elektrilist liikuvust käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumist ja vähese heitega piirkondade kehtestamist.

Investeering 1 (C8.I1): Raudteeveeremid

Investeeringu eesmärk on suurendada heiteta raudteeveeremi kasutuselevõttu.

Investeering hõlmab raudteeveeremi hankimist.

Investeering 5 (C8.I5): Liiklusohutus

Investeeringu eesmärk on toetada liiklusohutust Bulgaaria teedel.

Investeering hõlmab liiklusohutuse eriotstarbeliste seadmete ostmist.

Investeering 6 (C.8.I6): Sofia metrooliin nr 3

Investeeringu eesmärk on ehitada Sofias läbitud kilomeetrid ja metroojaamad.

Investeering hõlmab kolme kilomeetri ja kolme metroo ehitamist Sofias.

Investeering 7 (C8.I7): Keskkonnahoidlik liikuvus

Investeeringu eesmärk on toetada säästva linnalise liikumiskeskkonna meetmeid.

Investeering hõlmab heiteta sõidukite ostmist ja elektrisõidukite laadimisjaamade ehitamist ühissõidukitele ning jalgrattateede ja jalakäijate ristumiskohtade ehitamist.

Investeering 8 (C8.I8): Raudteede ja õhuliinide seire- ja hooldusseadmed

Investeeringu eesmärk on toetada raudteede ja õhuliinide järelevalvet või hooldust.

Investeering hõlmab seadmete ja vagunite tarnimist.

Investeering 9 (C8.I9): Raudteeinfrastruktuuri renoveerimine

Investeeringu eesmärk on toetada Bulgaaria raudteevõrgu renoveerimist.

Investeering hõlmab raudtee- ja õhuliinide renoveerimist.

Investeering 10 (C8.I10): Metrooveerem

Investeeringu eesmärk on osta metroo jaoks veerem.

Investeering seisneb 8 metroorongi tarnimises.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
161	C8.R1: Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Kombineeritud transpordi arendamise riikliku kava jõustumine Bulgaarias 2030. aastaks	Kava jõustumine valitsuse heakskiidu teel				2. kv	2022	Riiklik kava kombineeritud transpordi arendamiseks Bulgaarias 2030. aastaks jõustub ministrite nõukogu heakskiidul. Bulgaaria Vabariigis 2030. aastaks kombineeritud vedude arendamise riiklikus kavas soodustatakse ja hõlbustatakse üleminekut keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele (raudtee-, sisevee- ja meretransport) ning saavutatakse transpordi kestlikum ja vähem saastav mõju koos selge tegevuskavaga, mis sisaldab eesmärke, ressursse ja ajakava aastani 2030.
162	C8.R1: Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	TEN-T raudteeprojektide juhtimise ja rakendamise suutlikkuse suurendamine	Sõltumatu audit lõpetatud				Q4	2022	Transpordiinvesteeringute eest vastutavate asutuste, näiteks riikliku raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (NRIC), maanteede infrastruktuuri ameti ning transpordi- ja sideministeeriumi organisatsiooni, haldus- ja tehnilise suutlikkuse, hankemenetluste, finantsjuhtimise, järelevalve ning sisemise kvaliteedikontrolli ja aruandluse sõltumatu auditeerimine. Audit hõlmab TEN-T projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajaliku korralduse, koordineerimise, vastutuse ja ressursside (töötajate kogus ja profiil, muud tehnilised ressursid) jaotust, pidades silmas eesmärki viia TEN-T põhivõrk 2030. aastaks lõpule.
163	C8.R1: Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Transpordimeetmed	Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi võetud meetmed				Q4	2025	Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium (MTC) kiidab heaks: ·tegevuskava, mis sisaldab vahe-eesmärke, ajakava ja tulemusnäitajaid riikliku raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (NRIC) ja MTC suutlikkuse kohta TEN-T projektide haldamisel; ·projekti kavandamise ja aruandlusega tegeleva MTC ja taristuettevõtja ühise(te) koordineerimistöörühma(de) loomise; ·andmebaasi loomise, et jälgida TEN-T raudteeinfrastruktuuri projektide rakendamisel tehtud edusamme.
164	C8.R1: Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Turuhinnang avaliku teenindamise kohustuse ulatuse kohta	Turuhinnangu avaldamine transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebisaidil				2. kv	2025	Turuhinnang avaliku teenindamise kohustuse ulatuse kohta uue avaliku teenindamise lepingu puhul avaldatakse. Turuhinnangus märgitakse, kas on võimalik kasutada vähem moonutavat meedet kui avaliku teenindamise leping.
165	C8.R1: Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Uus (uued) avaliku teenindamise leping(ud) avaliku raudteeveoteenuse osutamiseks	Lepingu(te) allkirjastamine				Q4	2025	Uus (uued) avaliku teenindamise leping(ud) avalike raudteetransporditeenuste osutamiseks Bulgaarias allkirjastatakse pakkumismenetluse teel. Uu(t)e avaliku teenindamise lepingu(te)ga nähakse ette, et see (need) jõustub (jõustuvad) hiljemalt 13. detsembril 2026. Pakkumine jagatakse mitmeks osaks. Uus (uued) leping(ud) sisaldab (sisaldavad) järgmisi sätteid: -Pärast 2009. aastat soetatud veerem, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskava alusel, antakse käitaja(te)le tasuta kasutamiseks ja see määratakse kindlaks proportsionaalselt osutatava teenuse mahuga. -Käitaja(te)l peab olema võimalus rentida enne 2009. aastat soetatud ja praegusele käitajale kuuluv veerem. -Käitaja(d) on kohustatud tagastama veeremi omanikule selles seisukorras, milles see saadi, võttes arvesse tavapärast amortisatsioonimäära. -Käitaja(te)le makstava hüvitise arvutamisel võetakse arvesse sõidukite riiklikku rahastamist kogu nende majanduslikult kasuliku tööea jooksul.
169	C8.R2: Liiklusohutus	Eesmärk	Uus liiklusohutuse strateegia ja selle tegevuskava	Vastuvõtmine valitsuse poolt				Q4	2020	Jõustuvad Bulgaaria Vabariigi riiklik liiklusohutuse strateegia aastateks 2021–2030 ja tegevuskava (2021–2023). Uus liiklusohutuse strateegia sisaldab järgmisi eesmärke: ·liiklusõnnetustest tingitud surmajuhtumite ja raskete vigastuste arvu vähendamine 50 % võrra 2030. aastaks võrreldes 2019. aasta lähtetasemega, kooskõlas ELi maanteestrateegia raamistikuga ja nulleesmärgiga; ·kõigi liiklusohutusküsimuste integreeritud haldamine – asjaomaste institutsioonide põhjalik koordineerimine ja liiklusohutuse korraldamise haldussuutlikkuse suurendamine (uuringute, analüüsi, vajaduste hindamise, prioriseerimise ja kavandamise, järelevalve, hindamise ja aruandluse alusel); ·sotsiaalne vastutus ja muutused liiklejate käitumises; ·õiguskaitse toetamine, liiklusohutuseeskirjade rikkumise tõhus ennetamine ja karistuste suurendamine liiklusohutusega seotud rikkumiste eest; ·sõidukite ohutuse suurendamine; ·vähem kaitstud liiklejate, nt jalakäijate ja jalgratturite kaitse; ·liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastustele reageerimise parandamine.
173	C8.R3: Kestlik linnaliikuvus	Eesmärk	Säästva linnalise liikumiskeskkonna integreerimine territoriaalsetesse strateegiatesse ja arengu planeerimisse	Integreeritud territoriaalsete strateegiate ja integreeritud kohalike arengukavade jõustumine				Q3	2022	Eesmärk on järgmiste meetmete ettevalmistamine ja jõustumine: ·Integreeritud territoriaalsed strateegiad NUTS 2 (statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuur) planeerimispiirkondade arendamiseks, mis hõlmavad säästva linnalise liikumiskeskkonna elemente ·Omavalitsuste integreeritud arengukavad NUTS 2. tasandi planeerimispiirkondade integreeritud territoriaalsetes strateegiates määratakse kindlaks kõigi kuue planeerimispiirkonna arengueesmärgid ja -prioriteedid ning nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Integreeritud territoriaalsed strateegiad sisaldavad säästva linnalise liikumiskeskkonna kavandamise elemente piirkondlikul tasandil. Lisaks peavad omavalitsuste säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad olema kas osa integreeritud linnaarengu kavadest või omavalitsuste poolt eraldi vastu võetud ja avaldatud kavad.
176	C8.R4: Integreeritud ühistransport	Eesmärk	Ühistransporti käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				Q4	2025	Ühistransporti käsitlev(ad) õigusakt(id) näevad ette: -reaalajas reisiandmete esitamise eeskirjad; -kooskõlastatud sõiduplaanidega transpordikava loomine; -käitaja(te) ja reisija(te) õigused ja/või kohustused. Õigusaktiga reguleeritakse ühtse veodokumendi riikliku süsteemi loomist ja haldamist ning selle jõustumise ajakava. Ühtse veodokumendi riikliku süsteemi tehnilise kirjelduse kinnitab asjaomane ministeerium.
178	C8.R5: Elektromobiilsus	Eesmärk	Elektrilist liikuvust käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Õigusakti(de) jõustumisele viitav säte				Q4	2025	Õigusakt/õigusaktid näevad ette: -isiklikuks kasutamiseks paigaldatud laadimisjaamade ühendamismenetluse lihtsustamine; -rohkem kui 5 000 elanikuga omavalitsuste linnapeade kohustus ehitada vähemalt üks üldkasutatav laadimisjaam. Õigusakti(de)ga kehtestatakse ka elektrisõidukite iga-aastane maksuamortisatsiooni määr.
181	C8.R5: Elektromobiilsus	Eesmärk	Vähese heitega piirkonnad	Vähese heitega piirkonnad				Q4	2025	Vähese heitega piirkonnad kehtestatakse ja neid kohaldatakse vähemalt osa aastast Sofias ja Plovdivis. Bulgaaria õigusaktide kohaselt on vähemalt esimesse keskkonnarühma kuuluvate M1- ja N1-kategooria sõidukite sisenemine kõnealustesse tsoonidesse ja seal liiklemine keelatud.
184	C8.I1: Raudteeveeremid	Eesmärk	Heiteta raudteeveeremi ostulepingute allkirjastamine	Allkirjastatud lepingud				2. kv	2025	Riigihankemenetlus(t)e kohaselt allkirjastatakse lepingud järgmiste toodete ostmiseks: – Vähemalt 12 heiteta elektrilist mootorrongi, mille minimaalne veomaht on 200 istekohta ja mis on varustatud ERTMSi rongisiseste seadmetega; – 20 vähemalt 300 istekohaga ühekorruselist heiteta elektrilist mootorrongi, mis on varustatud ERTMSi rongisiseste seadmetega; – 9 digitaalse kaugjuhitava aku manööverdusvedurit. Lepingutes täpsustatakse, et Bulgaaria Transpordi- ja Sideministeerium saab veeremi omanikuks.
186	C8.I1: Raudteeveeremid	Siht	Heiteta raudteeveerem		Arv	0	41	2. kv	2026	– Uurimistulemuste aruanne (aruanded) allkirjastatakse 12 heiteta elektrilise mootorrongi kohta, mille minimaalne veomaht on 200 ja mis on varustatud ERTMSi rongisiseste seadmetega. Vähemalt ühe elektrilise mootorrongi kohta allkirjastatakse vastuvõtuprotokoll. – Tulemuste aruanne(ed) tuleb allkirjastada 20 ühekorruselise heiteta elektrirongi kohta, mille veomaht on vähemalt 300 istekohta ja mis on varustatud ERTMSi rongisiseste seadmetega. Vähemalt ühe elektrilise mootorrongi kohta allkirjastatakse vastuvõtuprotokoll. – Allkirjastatakse üheksa digitaalse kaugjuhitava aku manööverdusveduri vastuvõtuprotokollid.
197	C8.I5: Liiklusohutus	Eesmärk	Liiklusohutuse seadmed	Allkirjastatud lepingud				2. kv	2026	Lepingud järgmiste seadmete ostmiseks allkirjastatakse: – 31 eriotstarbelist sõidukit; – 2 tarkvararakendust 1) teedega seotud tegevuse haldamiseks, 2) maanteede infrastruktuuri käsitlevate teavitussignaalide jaoks. Eriotstarbelised sõidukid peavad olema sektori keskkonnatoime parimal võimalikul tasemel.
199	C8.I6: Sofia metrooliin nr 3	Eesmärk	Sofia metrooliini nr 3 uute lõikude ehitamise lepingud pärast avatud ja võistupakkumist	Ehitustöödega seotud lepingute allkirjastamine				2. kv	2022	Sofia metrooliini nr 3 lepingud allkirjastatakse pärast avatud, avalikku võistupakkumist. Lepingud hõlmavad 3 km metrooliinide ja kolme jaama ehitamist uuele Hadzhi Dimitar-Levski raudteelõigule. Lepingutega nähakse ette keskkonnahoidlik linnatransporditaristu heiteta veeremi käitamiseks, seega kasutatakse taristut üksnes heiteta veeremis.
200	C8.I6: Sofia metrooliin nr 3	Siht	Metrooliini nr 3 ehitamine Sofias		Protsendimäär (%)	0	60	2. kv	2025	Sofia metrooliini 3 ehitustööd peavad järelevalvearuande kohaselt jõudma 60 %-ni.
201	C8.I6: Sofia metrooliin nr 3	Siht	Metrooliin nr 3 Sofias		Kilomeetrite ja ehitatud jaamade arv	0	3/3	2. kv	2026	Sofias ehitatakse 3 km ja 3 metrooliini 3 jaama.
201a	C8.I10 Metroveerem	Siht	Metroorongid		Arv	0	8	2. kv	2026	Kaheksa metroorongi kasutuselevõtmise protokoll(id).
203	C8.I7: Keskkonnahoidlik liikuvus	Eesmärk	Heiteta sõidukid, laadimisjaamad, jalakäijate valgustus ja jalgrattataristu	Ostmine ja/või ehitamine				2. kv	2026	Ostetakse 68 heiteta sõidukit (bussid ja/või trollibussid). Ehitatakse 27 ühistranspordi (elektri- ja/või vesinikusõiduki) laadimisjaama. Rajatakse 258 jalakäija ristmiku valgustus. Ehitatakse 26 km jalgrattataristut.
206a	C8.I8: Raudteede ja õhuliinide seire- ja hooldusseadmed	Siht	Seadmete vastuvõtmise protokoll(id)		Seadmeühikud	0	44	2. kv	2026	Vastuvõtmisprotokoll(id), mis on välja antud vähemalt 40 seadmeühikule ja 4 vagunile. Kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega peavad masinad olema heitevabad (elektrilised/vesinikud) või nende summutitoru heide peab olema alla 50 g CO2/km või eriotstarbeliste masinate puhul, kus puudub heitevaba alternatiiv, peavad ostetavad sõidukid vastama sektori parimale võimalikule keskkonnatoime tasemele.
206b	C8.I9: Raudteeinfrastruktuuri renoveerimine	Siht	Raudteeliinide ja õhuliinide renoveerimine		Raudteeliinide ja õhuliinide kilomeetrid	0	65	2. kv	2026	Renoveeritakse 51 km raudteeliine ja õhuliine. Renoveeritakse rööbastee plaan neljas raudteejaamas, mille kogupikkus on 14 km.

I. KOMPONENT 9: Kohalik areng

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on kehtestada raamistik riigi piirkondade konkurentsivõime ja kestliku arengu parandamiseks ning kohaliku arengu edendamiseks. Komponent on suunatud ka veemajandusele, mis on rohepöörde oluline aspekt.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C9.R1): Uus piirkondlik lähenemisviis koos kohalike kogukondade otsese kaasamisega Euroopa fondide ja vahendite haldamisse

Meetme eesmärk on edendada riigi iga piirkonna kohalike kogukondade otsest kaasamist ELi vahendite haldamisse. See peaks suurendama vastutustunnet kohalikul tasandil ja suurendama poliitika tõhusust, tegeledes sihipärasemalt kohalikul tasandil kindlaks tehtud vajadustega.

Meede seisneb seadusandlikes muudatustes, millega tugevdatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ELi vahenditest rahastatavate integreeritud territoriaalsete strateegiate ja projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Reform 2 (C9.R2): Veevarustuse ja kanalisatsiooni reform

Meetme eesmärk on reformida veevarustust ja kanalisatsiooni reguleerivat raamistikku.

See meede seisneb veevarustust ja kanalisatsiooni käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumises.

I.2. Tagastamatute rahaliste vahendite seire ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
207	C9.R1: Uus piirkondlik lähenemisviis koos kohalike kogukondade otsese kaasamisega Euroopa fondide ja vahendite haldamisse	Eesmärk	ELi rahaliste vahendite haldamist käsitleva õigusraamistiku muutmine	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide seaduse rahaliste vahendite haldamise seaduse muudatuste jõustumine				2. kv	2022	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide seaduse finantsressursside haldamise seaduse muudatused suurendavad piirkondliku ja kohaliku tasandi otsest kaasamist ELi vahendite haldamisse, tugevdades nende rolli integreeritud territoriaalsete strateegiate ja projektide väljatöötamisel ja rakendamisel. Läbivaadatud õigusraamistiku kohaselt toimivad regionaalarengu nõukogud (mille hulka kuuluvad piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajad) territoriaalsete organitena, kes vastutavad strateegiliste dokumentide rakendamise eest piirkondlikul tasandil ja nende projektide eelvaliku eest, mida rahastatakse ELi vahenditest kohalikul tasandil integreeritud territoriaalse arengu strateegiate alusel.
208	C9.R2: Veevarustuse ja kanalisatsiooni reform	Eesmärk	Veevarustust ja kanalisatsiooni käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Õigusakt(t)e jõustumisele viitav(ad) säte(ed)				Q4	2025	Jõustub õigusakt (õigusaktid), millega nähakse ette, et: -Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade reguleerimisel juhindutakse i) majanduslikult põhjendatud kulude kattavusest, ii) kasutatud kapitali majandusliku tasuvuse määra kohaldamisest ning iii) vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade ja tegelike kulude vahelisest kooskõlast. -Bulgaaria territoorium on vastavalt halduspiirkondadele jagatud eraldi aladeks veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks ning et ühe piirkonna piires võib tegevust teostada ainult üks vee- ja kanalisatsiooniettevõtja. -Energia- ja veemajanduskomisjon määrab kvaliteedi- ja tulemusnäitajate abil kindlaks ühtsed nõuded vee- ja kanalisatsiooniteenustele kogu riigis.

J. KOMPONENT 10: Ettevõtluskeskkond

Selle komponendi eesmärk on tugevdada jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja suurendada Bulgaaria majanduse üldist vastupanuvõimet, tegeledes üldise ettevõtluskeskkonna probleemidega ja parandades institutsioonilist raamistikku. See hõlmab reforme ja investeeringuid sellistes valdkondades nagu õigus, korruptsioonivastane võitlus, avaliku halduse digiteerimine, riigiettevõtete juhtimine, rahapesuvastane võitlus, õigusloomeprotsessi kvaliteet, riigihanked ning auditi- ja kontrollimehhanismid.

Komponendis sisalduvad meetmed aitavad täita 2019. aasta riigipõhist soovitust 1, 2 ja 3 ning 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 4, mis käsitleb ettevõtluskeskkonna parandamist, minimeerides äriühingute halduskoormust, parandades avaliku halduse tõhusust ja tugevdades digivalitsust, tagades maksejõuetusraamistiku tõhusa toimimise, suurendades jõupingutusi, et tagada rahapesuvastase raamistiku piisav riskihindamine, leevendamine, tõhus järelevalve ja täitmise tagamine ning ajakohastada riigiettevõtete üldjuhtimist.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C10.R1): Kohtusüsteemi reform

Reformi eesmärk on parandada kohtusüsteemi ja aidata kaasa selle kättesaadavusele.

Reform hõlmab i) teatavate kohtuaktide ja -protsesside digiteerimist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumist; ii) tasuta õigusabi ja kohtulõivudest vabastamisega seotud õigustoimingu(te) jõustumine; ning iii) Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste järelmeetmetega seotud tegevuskava vastuvõtmine.

Reform 2 (C10.R2): Korruptsiooni tõkestamine

Reformi eesmärk on jätkata korruptsioonivastast võitlust avaliku halduse, kohtu- ja prokuratuurisüsteemide kõigil tasanditel.

Reformi käigus tehakse eelkõige järgmist:

·tagama, et korruptsioonivastase võitluse riiklik nõukogu jälgib korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise riikliku strateegia ja sellega seotud tegevuskava rakendamist, võttes vastu aruande(d) nende rakendamise kohta;

·parandatakse kõrgema justiitsnõukogu inspektsiooni rolli korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel läbivaadatud eetikasuuniste ja koolituste abil. See ei too kaasa inspektsiooni distsiplinaarvolituste suurenemist. Enne kui inspektsioon vaatab suunised läbi ja korraldab koolitusi, konsulteeritakse Veneetsia komisjoniga;

·võtta kasutusele vahendid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja nende riigiteenistujate usaldusväärsuse suurendamiseks, kes töötavad keskses täitevvõimus suure korruptsiooniriskiga ametikohtadel;

·võtta kasutusele vahendid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja aususe suurendamiseks riigi omanduses olevates ettevõtetes;

·luua korruptsioonivastane organ, millel on õigus uurida ja koguda tõendeid, tingimusel et kohaldatakse õiguslikke kaitsemeetmeid üksikisikute ja ettevõtjate õiguste ja vabaduste kaitseks.

Eesmärgiga tagada kriminaaluurimiste tõhusus ning peaprokuröri vastutus ja kriminaalvastutus, tehakse reformiga järgmist:

·näha ette võimalus, et prokuröri otsus uurimist mitte algatada võib kohtulikult läbi vaadata;

·võtta kasutusele peaprokuröri iga-aastane aruandlus korruptsioonijuhtumite uurimise ja süüdimõistvate kohtuotsuste kohta;

·nähakse ette vajalikud kaitsemeetmed ja tagatised peaprokuröri ja tema asetäitjate sõltumatuks uurimiseks.

Reform hõlmab ka seadusandlikke meetmeid rikkumisest teatajate kaitsmiseks ja lobitöö reguleerimiseks avaliku otsustusprotsessi kontekstis.

Reform 3 (C10.R3): Vahendusraamistikku käsitlevad õigusaktid

Reformi eesmärk on toetada vahendusmenetluse kasutuselevõttu Bulgaarias.

See saavutatakse õigusaktidega, milles sätestatakse, et teatavates tsiviil- ja kaubandusasjades kohustab kohus pooli osalema vahendusmenetlust käsitleval teabekoosolekul.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 4 (C10.R4): Maksejõuetusraamistikuga seotud meetmed

Reformi eesmärk on kehtestada uued meetmed, mille eesmärk on suurendada maksejõuetus- ja restruktureerimismenetluste tõhusust.

Reform hõlmab õigusakti(de) jõustumist ja suuniste vastuvõtmist maksejõuetus- või restruktureerimismenetluste kohta, koolituste korraldamist, elektrooniliste vahendite ajakohastamist ja statistiliste andmete avaldamist.

Reform 5 (C10.R5): Bulgaaria ehitussektori digireform

Reformi eesmärk on panna alus Bulgaaria ehitussektori digiüleminekule.

Reform seisneb selles, et ministrite nõukogu kiidab heaks strateegia ja tegevuskava ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtuks.

Reform 6 (C10.R6): Registri reform e-valitsuse potentsiaali ärakasutamiseks

Reformi eesmärk on toetada registrite korraldust, kvaliteeti ja turvalisust avalikus halduses, e-valitsuse potentsiaali ja kodanike halduskoormuse vähendamist.

Reform koosneb elektroonilisi registreid käsitleva(te)st õigusakti(de)st.

Reform 7 (C10.R7): Riigiettevõtete juhtimisraamistik

Reformi eesmärk on parandada riigiettevõtete juhtimist.

Reform seisneb selles, et riigi osalusega ettevõtete ja kontrolliamet avaldab teabe suurte riigiettevõtete haldusnõukogude koosseisu kohta.

Reform 8 (C10.R8): Rahapesuvastase raamistikuga seotud meetmed

Reformi eesmärk on kehtestada rahapesuvastase raamistiku osana uued meetmed.

Reform hõlmab järelevalvestrateegiate ja -menetluste vastuvõtmist või läbivaatamist, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vähendamise tegevuskava vastuvõtmist ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihindamise ajakohastamist.

Reform 9 (C10.R9): Õigusloomeprotsessi kvaliteedi parandamine

Reformi eesmärk on parandada õigusloomeprotsessi kvaliteeti ja prognoositavust rahvuskogus.

See saavutatakse rahvuskogu korralduse ja tegevuse eeskirjade sätetega, millega tagatakse, et:

·kõigile parlamendiliikmete esitatud õigusakti eelnõudele on lisatud põhjendus ja esialgne mõjuhinnang;

·kokkuvõtlik ülevaade sidusrühmade arvamustest ja komisjoni kokkuvõtvast arvamusest on lisatud parlamendikomisjonide raportitesse seaduseelnõude kohta; ning

·esimesel hääletusel vastu võetud seadusandliku akti eelnõu muudatusettepanekutes ja täiendustes ei või viidata muudele õigusaktidele kui need, mille muutmise või täiendamise ettepanek esitati algselt esitatud seadusandliku akti eelnõus, välja arvatud teatavatel asjaoludel.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 10 (C10.R10): Riigihanked

Reformi eesmärk on suurendada riigihankeprotsessi läbipaistvust ja konkurentsi.

Reform hõlmab õigusakti(de) jõustumist, tõhusamat kontrolli, sealhulgas eelkontrolle, karistusi eeskirjade rikkumise korral, e-vormide kasutuselevõttu, koolitusi ja aruannet, milles analüüsitakse riigihankemenetluste suurema tsentraliseerimise võimalusi.

Reform 11 (C10.R11): Ettevõtlik Bulgaaria

Reformi eesmärk on toetada riigi kõrgtehnoloogiasektori arengut ja ettevõtlust.

Reform hõlmab alustavate ettevõtjate viisat, isiklikku pankrotti, paindlikumat liiki äriühingut ja kaugtööd käsitleva(te) õigusakti(de) sisenemisinfot.

Reform 12 (C10.R12): Majandusanalüüsi nõukogu

Reformi eesmärk on panna alus Bulgaaria valitsusele põhjalike akadeemiliste majandusteadmiste järkjärgulisele ja jätkusuutlikule pakkumisele, mis peaks olema lähtepunktiks strateegiliste ja pikaajaliste majandusotsuste tegemise parandamisel.

Reformiga luuakse nõuandva organina majandusanalüüsi nõukogu, mida toetab sekretariaat. Majandusanalüüsi nõukogu peamine väljund on Bulgaaria majanduse olukorda käsitlev aastaaruanne.

Investeering 1 (C10.I1): Kohtute ühtse infosüsteemi ajakohastamine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada kohtusüsteemi digitaliseerimist.

Investeering hõlmab kohtute ühtse infosüsteemi ajakohastamist.

Investeering 2 (C10.I2): Halduskohtumenetluste digitaliseerimine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada halduskohtute menetluste digiteerimist.

Investeering seisneb ühtse kohtuasjade haldamise infosüsteemi ajakohastamises.

Investeering 3 (C10.I3): Prokuratuuri info- ja sidetaristu

Selle investeeringu eesmärk on suurendada prokuratuuris toimuva teabevahetuse digitaliseerimist ja turvalisust.

Investeering hõlmab info- ja sidesüsteemidega seotud riist- ja tarkvara tarnimist ja/või paigaldamist.

Investeering 4 (C10.I4): Turvateenused

Selle investeeringu eesmärk on parandada korruptsioonivastase võitluse ja julgeolekupoliitika kvaliteeti.

Investeering hõlmab intelligentse riikliku julgeolekusüsteemi ajakohastamist, integreeritud videovalvesüsteeme ja politseisõidukite soetamist.

Investeering 6 (C10.I6): Ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtu katseetapi toetamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada ehitusteabe modelleerimise (BIM) loomist.

Investeering hõlmab koolitusi, veebikursusi ja materjale sisaldavat veebisaiti ehitusteabe modelleerimise mooduli integreerimiseks ruumilise planeerimise, investeeringute kavandamise ja ehituslubade ühtsesse infosüsteemi ning IT-seadmete pakkumist avalikule haldusele.

Investeering 7 (C10.I7): Ruumilise planeerimise, investeeringute kavandamise ja ehituslubade ühtne infosüsteem

Selle investeeringu eesmärk on vähendada kodanike ja ettevõtjate halduskoormust seoses ehitusega.

Investeering seisneb haldusplaneerimisteenuste osutamise platvormi loomises ja ehituslubade andmises.

Investeering 10 (C10.I10): Monitorstat süsteem

Investeeringu eesmärk on struktureerida teavet keskvalitsuse strateegilise planeerimise protsesside kohta.

Investeering hõlmab Monitorstati süsteemi ajakohastamist.

Investeering 11 (C10.I11): Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond

Selle investeeringu eesmärk on suurendada haldussuutlikkust projektide elluviimiseks tulemuspõhise rahastamise kontekstis, keskendudes Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskavale.

Investeering hõlmab ühtse haldusinfosüsteemi ajakohastamist, riigihankeid käsitlevaid koolitusi ja videojuhendeid.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
213	C10.R1: Kohtusüsteemi reform	Eesmärk	Ministrite nõukogu tegevuskava vastuvõtmine Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamiseks	Tegevuskava on välja töötatud ja vastu võetud				Q3	2021	Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamise tegevuskava vastuvõtmine ning konkreetsete meetmete ja tähtaegade kavandamine ning nende täitmise eest vastutavad institutsioonid.
214	C10.R1: Kohtusüsteemi reform	Eesmärk	Õigusabi seaduse muudatuste jõustumine	Seaduse sätted, mis viitavad õigusabi seaduse muudatuste jõustumisele				Q4	2022	Muudatused põhinevad analüüsil, mis käsitleb tasuta õigusabi liikide laiendamist, õigusabi andmise põhjuseid ja õigusabi saanud isikute kohtulõivudest vabastamist. Nad laiendavad õigusabi ulatust, et hõlmata esindamine: – vahekohtus; – erihaldusorganites, sealhulgas riigi Pagulasametis, diskrimineerimisvastase kaitse komisjonis, tarbijate kaitse komisjonis; – vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ja vahendamiseks. Muudatustega laiendatakse ka isikute ringi, kellel on õigus saada õigusabi, et hõlmata: – puudega isikud, kes saavad igakuist toetust vastavalt puuetega inimeste integreerimise seadusele; ning – isikud, kelle eest on esitatud eestkoste alla paigutamise taotlus. Muudatustega nähakse ette õigusabi saanud isikute vabastamine kohtulõivudest.
215	C10.R1: Kohtusüsteemi reform	Eesmärk	E-õigust käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine haldusasjades	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				Q4	2025	Õigusakt/õigusaktid näevad ette võimaluse: – haldusasja(de)ga seotud kohtutoiming, mis koostatakse elektroonilise dokumendina ja millele tuleb alla kirjutada kvalifitseeritud e-allkirjaga, välja arvatud kohtudokumendid, mida ei saa nende laadi tõttu kirjalikult koostada, või kui muu(de)s õigusnormi(de)s on sätestatud teisiti; – halduskohtumenetluse pooled esitavad haldusdokumendid elektroonilisel kujul; – virtuaalsete kohtuistungite korraldamine halduskohtumenetluses.
217	C10.R2: Korruptsiooni tõkestamine	Eesmärk	Rikkumisest teatavate isikute kaitset või rikkumiste kohta teabe avalikustamist käsitleva seaduse ja rikkumisest teatamist käsitleva õigusraamistiku muudatuste jõustumine	Seaduse sätted, mis näitavad rikkumisest teatavate isikute kaitset või rikkumiste kohta teabe avalikustamist käsitleva seaduse ja rikkumisest teatamist käsitleva õigusraamistiku muudatuste jõustumist				Q3	2022	Jõustub seadus, mis käsitleb rikkumisest teatavate isikute kaitset või rikkumiste kohta teabe avalikustamist, millega võetakse üle järgmised direktiivi (EL) 2019/1937 nõuded, mis on seotud konfidentsiaalsete asutusesiseste ja -väliste teatamiskanalite loomisega; kehtestatakse esitatud signaalide kontrollimehhanismid; pakutakse rikkumisest teatajatele kaitse- ja toetusmeetmeid; signaalidel põhinevate kontrollide tulemuste kohta tagasiside andmise ja arvestuse pidamise tagamine. Lisaks sellele tehakse muudatusi: – omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse seadus, millega kehtestatakse nõue avalikustada eetikakomiteede tegevuse tulemused, mis käsitlevad signaale ebaeetilisest käitumisest, huvide konfliktidest ja muudest signaalidest kohalike volikogude liikmete korruptiivse käitumise kohta; – karistusseadustiku sätted, mis reguleerivad solvamise ja laimamise kuritegusid, et vaadata läbi kohaldatavad karistused.
218	C10.R2: Korruptsiooni tõkestamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase asutuse loomist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				Q4	2025	Õigusakti(de)ga nähakse ette poliitiliselt ja rahaliselt sõltumatu korruptsioonivastase organi loomine. Õigusaktis (õigusaktides) nähakse ette, et korruptsioonivastane asutus: – juhtkond nimetatakse ametisse läbipaistva protsessi alusel, mis tagab poliitilise sõltumatuse; – neil on õigus uurida ja koguda tõendeid, võttes arvesse õiguslikke tagatisi üksikisikute ja ettevõtjate õiguste ja vabaduste kaitseks; – osutab ebaseadusliku vara konfiskeerimise üksuse juhtumitele, mis on seotud oluliste lahknevustega varades või huvide konfliktiga; – toetab usaldusväärsuse kontrolli väljatöötamist; – teeb koostööd Euroopa Prokuratuuriga.
219	C10.R2: Korruptsiooni tõkestamine	Eesmärk	Kõrgema justiitsnõukogu inspektsiooni rolli parandamine korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel kohtusüsteemis	Levitas kohtunike käitumise muudetud eetikasuuniseid ning kokkuvõtet eetikanormide järgimise headest ja halbadest tavadest; korraldatakse korruptsioonivastaseid koolitusi; kasutusele võetud vormid ja menetlused korrapäraseks aruandluseks ja juhtumite lõpetamise tulemuste avaldamiseks				Q4	2022	Kõrgema justiitsnõukogu inspektsioon: -vaatab koostöös kõrgema justiitsnõukoguga läbi kohtunike käitumise eetikasuunised ning teeb kokkuvõtte eetikanormide järgimisega seotud headest ja halbadest tavadest kooskõlas asjakohaste Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega; -korraldab ja viib läbi korruptsioonivastaseid koolitusi ning eetika ja huvide konflikti alaseid koolitusi; -võtab kasutusele vormi juhtumite lõpetamisest teatamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul; ning - kehtestab menetluse juhtumite lõpetamise tulemuste korrapäraseks aruandluseks ja avaldamiseks. Kavandatud meetmed ei tohi suurendada inspektsiooni distsiplinaarvolitusi ja nendega tuleb enne nende rakendamist konsulteerida Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga.
220	C10.R2: Korruptsiooni tõkestamine	Eesmärk	Loodud ja toimiv korruptsioonivastane asutus	Täielikult toimiv korruptsioonivastane asutus				2. kv	2026	Vastuvõetud õigusaktide rakendamine, et muuta korruptsioonivastane asutus täielikult toimivaks. Rakendamine hõlmab kõiki vajalikke elemente, st asjakohaste inim-, finants- ja tehniliste ressursside haldamise ja valimise, eraldamise ja tegeliku kasutamise määramist.
222	C10.R2: Korruptsiooni tõkestamine	Eesmärk	Kriminaalmenetlust käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine ja peaprokuröri vastutus ja kriminaalvastutus	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				2. kv	2025	1. Kriminaalmenetlust käsitlev(ad) õigusakt(id) peab(id) sisaldama järgmist: 1.1. Kohtulik kontroll prokuröri otsuse üle uurimist mitte algatada ning kohtuliku kontrolli ulatuse ja tingimuste kindlaksmääramine. Välditakse kohtunike ja prokuröride liigset koormamist, piirates kohtuliku kontrolli ulatust; 1.2. Võimalus eraldada kostja materjalid kohtumenetluse etapis eraldi kohtuasjas; 1.3. Ohvri õigus taotleda uurimise kiirendamist, kui uurimise algatamisest on möödunud rohkem kui üks aasta ja süüdistatavat ei ole; 1.4. Peaprokuröri uurimise jätkamise alused. 2. Peaprokuröri vastutust käsitlev(ad) õigusakt(id) sisaldab(id) järgmist: 2.1. Ajakava peaprokuröri ärakuulamiseks seoses aruandega õiguskaitse ja prokuratuuri tegevuse kohta; 2.2. Kohustus esitada igal aastal aruanne prokuratuuri tegevuse kohta korruptsioonikuritegude vastases võitluses, mis hõlmab teavet ja analüüsi korruptsioonikuritegude ja suurt avalikku huvi pakkuvate korruptsioonikuritegude algatatud ja lõpetatud juhtumite kohta, teavet menetluse etapi kohta, milles kriminaalasjad aset leiavad, süüdimõistvate kohtuotsuste ja õigeksmõistmiste arvu ning muid menetluse lõpetamise aluseid. Õigusaktis märgitakse, et aastaaruanne sisaldab ka analüüse, mis on seotud uurimiste läbiviimise tähtaegade, süüdistuste kvaliteedi ja menetluse konkreetse tulemuse põhjustega; 2.3. Anda õigus taotleda uurimise lõpetamiseks või peatamiseks süüdistuse esitamise toimingute ning korruptsioonivastase seaduse artikli 6 lõike 1 alusel isikute poolt toime pandud kuritegude üle kohtulikku kontrolli, et: i) riigiasutus, kes andis signaali uuritavast kuriteost teatamiseks, ning ii) korruptsioonivastane komisjon, ebaseaduslikult omandatud varade konfiskeerimise komisjon, riikliku finantsinspektsiooni amet ja kontrollikoda, isegi kui uurimine ei tulenenud nende signaalist. 3. Peaprokuröri ja tema asetäitjate kriminaalvastutuse mehhanismi käsitlevad õigusaktid hõlmavad järgmist: 3.1. Peaprokuröri ja tema asetäitjate tegevuse peatamine nende vastu algatatud kriminaalmenetluse korral kõrgeima justiitsnõukogu 25 liikmest 13 liikme häälteenamusega; 3.2. Kõrgema kassatsioonikohtu kohtuniku auastme ja kriminaalasjades õigusemõistmise kogemusega kohtuniku sõltumatu valimine ja ametisse nimetamine, kes nimetatakse ametisse vähemalt ringkonnakohtu kohtuniku ametikohale. Kui on õiguspärane põhjus algatada uurimine peaprokuröri või tema asetäitjate suhtes, algatab kõrgeim kassatsioonikohus valikumenetluse, mis toimub elektroonilise juhusliku jaotamise süsteemi abil. Kõrgemal justiitsnõukogul on üksnes kohustus nimetada kohtunik prokuröriks, ilma et tal oleks võimalik juhusliku määramise tulemust muuta. Õigusakt/õigusaktid näevad ette elektroonilise süsteemi korrapäraste auditite tegemise; 3.3. Karjääri stabiilsuse ja sõltumatuse tagatised, nähes ette võimaluse nimetada prokuröriks ametisse kohtunik, kes uurib peaprokuröri või tema asetäitjat kohtunikuna varem ametis olnud ametikohal pärast ametiaja lõppu; 3.4. Piirata prokuratuuri järelevalvet peaprokuröri või tema asetäitjate uurimistoimingute üle, nimetades kõrgeima kassatsioonikohtu kohtuniku prokuröriks, kes kontrollib peaprokuröri või tema asetäitjate tegevust; 3.5. Selleks et tagada uurimistoimingute sõltumatus ja vältida peaprokuröri võimalikku lubamatut mõju, on uurimisrühma liikmed siseministeeriumi või tolliameti töötajad. 4. Punkti 3 kohase(te) õigusakti(de) eelnõu(de) edastamine Euroopa Nõukogu Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise osakonnale ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjonile enne nende vastuvõtmist.
223	C10.R2: Korruptsiooni tõkestamine	Eesmärk	Lobitööd käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				Q4	2025	Jõustub(ad) õigusakt(id), mis käsitlevad lobitööd Bulgaaria Vabariigis.
226a	C10.R2: Korruptsiooni tõkestamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase võitluse ja usaldusväärsuse suurendamise meetmed	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted; Vastuvõetud eetikakoodeks; Huvide konflikte käsitlevate õigusaktide analüüs				2. kv	2026	Korruptsioonivastase võitluse ja usaldusväärsuse suurendamise meetmed hõlmavad järgmist: 1. Seoses riigi osalusega ettevõtetega: 1.1. Jõustub õigusakt (õigusaktid), millega kehtestatakse kohustus kehtestada riigi osalusega ettevõtetes korruptsiooniriski juhtimise süsteemid. Korruptsiooniriski juhtimise süsteemid hõlmavad kõrgemate ametnike valimist, huvide konflikti vältimise meetmeid, korruptsiooniriskide hindamise ja kontrollimise metoodikat, ametnike eetika- ja eetikakoolitusi ning aususe eest vastutava ametniku rolli kehtestamist; 1.2. Eetikakoodeksi vastuvõtmine. 2. Riigiteenistujate puhul, kes töötavad keskses täitevvõimus suure korruptsiooniriskiga ametikohtadel: 2.1. Selliste suure korruptsiooniriskiga ametikohtade kindlaksmääramine, mille usaldusväärsust tuleks kontrollida; 2.2. Jõustub õigusakt (õigusaktid), milles sätestatakse kohustus viia läbi riigiteenistujate ametialase aususe testid vähemalt järgmistel juhtudel: ·ametisse nimetamisel; ·kõrgemale juhtivale ametikohale edutamine; ·inspektsioonide tehtud kontrolli tulemuste põhjal. 2.3. Siseriiklikes õigusaktides sätestatud huvide konflikti määratluse analüüsi ettevalmistamine ja soovitus(ed) võimaliku(te) parandus(t)e kohta.
227	C10.R3: Vahendusraamistikku käsitlevad õigusaktid	Eesmärk	Vahendusraamistikku käsitlevate õigusaktide jõustumine	Sätted, mis viitavad õigusaktide jõustumisele				Q4	2022	Õigusaktides sätestatakse, et teatavates tsiviil- ja kaubandusasjades kohustab kohus pooli osalema vahendusmenetlust käsitleval teabekoosolekul. Õigusaktides sätestatakse ka asjaolud, mille korral kohus ei kohusta pooli sellisel teabekoosolekul osalema. Teabekoosolek toimub kohtute ja nende territoriaalsete üksuste vahenduskeskustes. Õigusaktidega reguleeritakse vahenduskeskuste korraldust ja toimimist ning nende töötajate staatust, samuti vahendajate valimise korda.
228	C10.R4: Maksejõuetusraamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Maksejõuetus- ja saneerimismenetlusi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusaktide sätted, mis näitavad nende jõustumist				Q3	2022	Selliste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette: – varajase hoiatamise vahendid; – maksejõuetus- ja restruktureerimismenetluste algatamise ja läbiviimise hõlbustamine; – juhtide kohustused maksejõuetuse tõenäosuse korral; – võimalus vahetada teavet ja dokumente maksejõuetus-, restruktureerimis- ja võlakohustustest vabastamise menetluste kohta elektrooniliselt; – pankrotihaldurite kutseala rangem reguleerimine, tagamaks, et neil on vajalikud eksperditeadmised ning et pankrotihaldurite ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja ametist lahkumise tingimused on selged, läbipaistvad ja õiglased.
229	C10.R4: Maksejõuetusraamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Maksejõuetusraamistikuga seotud meetmed	1. Korraldatud koolitused; 2. Ajakohastatud elektrooniline(ad) vahend(id); 3. Õigusakti(de) jõustumine ja suuniste vastuvõtmine; 4. Statistiliste andmete avaldamine				2. kv	2025	Meetmed hõlmavad järgmisi elemente: 1. Maksejõuetuse raamistikku käsitlevate koolituste korraldamine. 2. Elektroonilis(t)e vahendi(te) ajakohastamine, et tagada elektrooniliste sidevahendite kasutamine maksejõuetus- ja restruktureerimismenetlustes. 3. Restruktureerimist, maksejõuetust või võlgadest vabastamist käsitlevate õigusaktide jõustumine ja suuniste vastuvõtmine. 4. Restruktureerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise kohta avaldatud statistilised andmed.
230	C10.R5: Bulgaaria ehitussektori digireform	Eesmärk	Ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtu strateegia ja tegevuskava	Strateegia ja tegevuskava heaks kiidetud				2. kv	2025	Ministrite nõukogu kiidab heaks ehitusteabe modelleerimise 2. tasandi strateegia ja tegevuskava.
231	C10.R6: Registri reform e-valitsuse potentsiaali ärakasutamiseks	Eesmärk	Elektroonilise juhtimise seaduse muudatuste jõustumine	Elektroonilise juhtimise seaduse sätted, mis osutavad muudatuste jõustumisele				Q3	2022	Elektroonilise juhtimise seaduse muudatustega kehtestatakse: ·haldusasutuste registrite loomise eeskirjad ja nende nõuded; ·mõisted „register“, „keskne andmehaldur“; ·kaitstud ühise e-valitsuse teaberuumi määratlus.
232	C10.R6: Registri reform e-valitsuse potentsiaali ärakasutamiseks	Eesmärk	Katastri- ja kinnistusregistri seaduse muudatuste jõustumine	Katastri- ja kinnistusraamatu seaduse sätted, mis näitavad muudatuste jõustumist				Q3	2022	Katastri- ja kinnistusregistri seaduse muudatustega kehtestatakse nõuded kinnistusraamatu varakontode sisule ja nende loomise protsessile, mis põhineb olemasolevatel isiklikel kontodel, ning määratakse kindlaks registrikohtunike ja registriameti kohustused registris kinnisvarakontode loomisel.
233	C10.R6: Registri reform e-valitsuse potentsiaali ärakasutamiseks	Eesmärk	Elektroonilist juhtimist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Õigusnormid, mis viitavad õigusakti(de) jõustumisele				2. kv	2025	Õigusakt(id) kehtestab/kehtestavad järgmised kohustused: ·haldusasutustele, et nad peavad elektroonilisel kujul andmebaase ja registreid, mis on neile seadusega usaldatud. ·anda teistele elektroonilisi haldusteenuseid osutavatele haldusasutustele tasuta andmeid, mis on elektroonilisel kujul kättesaadavad rahvastikuregistri ja rahvastiku haldusteenistuse ühtses süsteemis (ESGRAON) sünni, abielu ja surma kohta.
234	C10.R7: Riigiettevõtete juhtimisraamistik	Eesmärk	Riigi omandipoliitika vastuvõtmine	Ministrite nõukogu poolt vastu võetud dokument, millega kehtestatakse riigi omandipoliitika				Q3	2022	Riigi omandipoliitika töötavad välja riigi osalusega ettevõtted ja kontrolliagentuur ning selle võtab vastu ministrite nõukogu. See sisaldab riigi osaluse põhjendust ja eesmärke riigi omanduses olevates ettevõtetes, samuti riigi rolli riigi osalusega ettevõtete juhtimises ja poliitika rakendamisel.
235	C10.R7: Riigiettevõtete juhtimisraamistik	Eesmärk	Riigiettevõtete tulemuslikkust käsitleva iga-aastase koondaruande vastuvõtmine	Riigiettevõtete tegevust käsitlevate 2020. ja 2021. aasta koondaruannete vastuvõtmine ministrite nõukogu poolt				Q4	2022	Iga-aastased koondaruanded riigiettevõtete tegevuse kohta võtab vastu ministrite nõukogu. Kokkuvõtvates aruannetes vaadatakse läbi riigi omanduses olevate ettevõtete, sealhulgas põhikirjajärgsete ettevõtete tegevuse tulemused ning analüüsitakse riigiettevõtete tulemuslikkust sektorite kaupa ja kõigi riigi omanduses olevate ettevõtete individuaalseid tulemusi, mis on liigitatud „suurteks“ vastavalt riigi osalusega ettevõtete seadusele. Kokkuvõtvates aruannetes hinnatakse ka riigiettevõtete vastavust kohaldatavatele äriühingu üldjuhtimise ja avalikustamise standarditele.
237	C10.R7: Riigiettevõtete juhtimisraamistik	Eesmärk	Suurte riigiettevõtete juhatuse koosseisu vastavus	Riigiettevõtete ja kontrolliameti avaldatud teave haldusnõukogude kohta				2. kv	2025	Kõigi suurte riigile kuuluvate ettevõtete haldusnõukogu ametikohad, mis on loetletud riigi osalusega ettevõtteid käsitlevas iga-aastases kokkuvõtvas aruandes, mille on koostanud riigi osalusega ettevõtted, peavad: I)on täidetud konkursi korras; või II)olema avatud konkurentsipõhine hankemenetlus; või III)kes on eespool nimetatud teabe avaldamise ajal ajutiselt ametisse nimetatud kuni kuus kuud. Suletud konkurentsimenetluste puhul avaldab riigi osalusega ettevõtete ja kontrolliamet suurte riigiettevõtete haldusnõukogude koosseisu käsitleva teabe, mis hõlmab menetluse väljakuulutamise kuupäeva ja esitatud kandidaatide nimekirja, millele on lisatud lingid või viited dokumentaalsetele tõenditele. Avatud konkurentsipõhise menetluse puhul märgitakse avaldatud teabes menetluse väljakuulutamise kuupäev koos linkide või viidetega dokumentaalsetele tõenditele. Ajutise ametisse nimetamise korral märgitakse avaldatud teabes ametisse nimetamise kuupäev koos linkide või viidetega ametisse nimetamise kuupäeva dokumentaalsetele tõenditele.
238	C10.R8: Rahapesuvastase raamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Riiklikus riskihindamises tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise tegevuskava vastuvõtmine	Ministrite nõukogu poolt vastu võetud tegevuskava riikliku riskihindamise järelmeetmete kohta				Q3	2021	Tegevuskava võtab vastu ministrite nõukogu ning selle eesmärk on suurendada Bulgaaria pädevate asutuste suutlikkust tõhusalt maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Tegevuskavas selgitatakse 2019.–2021. aastal võetud meetmeid 2019. aasta riiklikus riskihindamisaruandes kindlaks tehtud riskide maandamiseks, sealhulgas seadusandlikke, institutsioonilisi, regulatiivseid, järelevalve- ja operatiivmeetmeid. Tegevuskavas kirjeldatakse täiendavalt täiendavaid meetmeid, et tegeleda veel käimasolevate ohtude ja nõrkade kohtadega, samuti nende rakendamise oodatavaid tulemusi, prioriteetsust, rakendamise tähtaega, etappi ja vastutavat asutust. Tegevuskava koostatakse kooskõlas struktuurireformi tugiprogrammi projekti 19BG17 „Bulgaaria ametiasutuste suutlikkuse suurendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tõhusaks leevendamiseks“ raames saadud soovitustega.
239	C10.R8: Rahapesuvastase raamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihindamise ajakohastatud versiooni vastuvõtmine	Vastuvõetud riikliku riskihindamise ajakohastamine				Q4	2022	Rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihindamise ajakohastatud versiooni vastuvõtmine vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete seaduse artikli 95 lõikele 1, sealhulgas kodakondsusega seotud investeerimiskavadega seotud riskide kohta, ning mittetulundusorganisatsioonide sektori ja virtuaalvara valdkonna riskihindamise vastuvõtmine kooskõlas struktuurireformi tugiprogrammi projekti 19BG17 „Bulgaaria ametiasutuste suutlikkuse suurendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tulemuslikuks maandamiseks“ raames saadud suunistega. Riikliku riskihindamise ajakohastamise ning mittetulundusühenduste sektori ja virtuaalvara valdkondliku riskihindamise viib läbi alaline talitustevaheline töörühm, mis on loodud ministrite nõukogu õigusaktiga kooskõlas rahapesuvastaste meetmete seaduse artikliga 96.
240	C10.R8: Rahapesuvastase raamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Järelevalveasutuste suutlikkus ja suutlikkus	1. Järelevalvealaste strateegiliste dokumentide vastuvõtmine või läbivaatamine; 2. Järelevalvemenetluste või -käsiraamatute muudatuste vastuvõtmine või läbivaatamine; 3. Riikliku taustaga isikute suhtes kohaldatava lähenemisviisi suuniste vastuvõtmine; 4. Muudatuste jõustumisele viitav õigusnorm				2. kv	2025	Riikliku julgeolekuameti rahapesu andmebüroo, Bulgaaria keskpank, finantsjärelevalve komisjon ja riiklik maksuamet kui rahapesuvastaste meetmete seaduse kohased järelevalveasutused teevad nende järelevalve all olevate kohustatud isikute suhtes järgmist: – võtta vastu või vaadata läbi järelevalvealased strateegilised dokumendid, et kehtestada kohustatud isikute järelevalve eesmärgid, eraldada vahendeid kohustatud isikute järelevalveks vastavalt nende riskiprofiilile ja kehtestada tulemusaruandluse menetlus; – võtta vastu või vaadata läbi oma järelevalvemenetlused või -juhendid, et tagada järjepidev lähenemisviis järelevalvele, sealhulgas normid kohapealsete kontrollide käigus kontrollitud toimikute ja dokumentide arvestuse pidamise kohta ning järelmeetmed tagamaks, et kohustatud isikud täidavad oma rahapesuvastaseid kohustusi. Riikliku julgeolekuameti rahapesu andmebüroo võtab vastu suunised selle kohta, kuidas tegeleda riikliku taustaga isikutest klientidega. Neid suuniseid kohaldatakse kõigi kohustatud isikute suhtes, kes on riikliku julgeolekuameti rahapesu andmebüroo, finantsjärelevalve komisjoni, Bulgaaria keskpanga ja riikliku maksuameti järelevalve all. Bulgaaria keskpank ja riiklik maksuamet võtavad vastu täiendavad suunised selle kohta, kuidas tegeleda riikliku taustaga klientidega, mida kohaldatakse nende vastava järelevalve all olevate kohustatud isikute suhtes. Lisaks võetakse vastu seadusemuudatused, et näha ette kontrollimenetlused professionaalse ettevõtte teenuseid osutavate isikute, nagu näiteks raamatupidajate ja maksunõustajate rahapesu tõkestamiseks.
241	C10.R9: Õigusloomeprotsessi kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Rahvuskogu korralduse ja tegevuse eeskirjade jõustumine	Organisatsiooni ja rahvusassamblee tegevust käsitlevate eeskirjade sätted, mis näitavad nende jõustumist				Q4	2021	Rahvuskogu korralduse ja tegevuse eeskirjadega tagatakse, et: ·kõigile parlamendiliikmete esitatud õigusakti eelnõudele on lisatud põhjendus ja esialgne mõjuhinnang; ·rahvuskogule esitatud seadusandlike aktide eelnõud kantakse seaduseelnõude avalikku registrisse ning kõik kodanike või juriidiliste isikute kirjalikud arvamused avaldatakse vastutava parlamendikomisjoni veebisaidil; ·parlamendikomisjoni raport seadusandliku akti eelnõu kohta sisaldab kokkuvõtet sidusrühmade arvamustest ja komisjoni kokkuvõtvat arvamust; ·esimese ja teise hääletuse vahelisel ajal esitatud muudatusettepanekud avalikustatakse avaliku registri kaudu; ning ·esimesel hääletusel vastu võetud seadusandliku akti eelnõu muudatusettepanekutes ja täiendustes ei tohi viidata muudele seadusandlikele aktidele kui need, mille muutmise või täiendamise ettepanek esitati algselt esitatud seadusandliku akti eelnõus, välja arvatud toimetuslikud või tehnilised muudatused.
242	C10.R10: Riigihanked	Eesmärk	Riigihankeseaduse seadusemuudatuste jõustumine, et vähendada lepingute arvu ilma pakkumiskutseta ja ühekordsete pakkumiste arvu	Riigihangete seaduse sätted, mis näevad ette muudatuste jõustumise				Q4	2022	Seadusandlike muudatuste eesmärk on vähendada läbirääkimistega hangete (ilma eelneva avaldamiseta) ja ühe pakkujaga lepingute kasutamist. Nad tagavad järgmise: -korrapärane (vähemalt kord aastas) teabe kogumine ja aruandlus selliste menetluste kasutamise kohta edusammude hindamiseks, iga kord saavutatud protsendimäära põhjendus ja selgitus selle kohta, kuidas on eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme; -asjaomaste asutuste eel- ja järelkontrollide ja kontrollide tugevdamine; -suurendada haldusvastutuse ulatust ning tõhusaid ja hoiatavaid karistusi selliste menetluste kasutamise eeskirjade rikkumise eest; -korrapärane aruandlus selle kohta, kuidas ELi vahendite kontrollimise ja auditeerimise eest vastutavad asutused kasutavad finantskorrektsioonide tegemisel tõhusaid sanktsioone riigihankemenetluste mittejärgimise korral. Lisaks peavad seadusemuudatused sisaldama järgmist: -asutusesisestest lepingutest (nagu on määratletud riigihangete direktiivi artiklis 12) tulenevate ülesannete „ümberjagamise“ keelamine alltöövõtjale; -õiguslik nõue, et allkirjastatud sisehankelepingud ja nende lisad tuleb õigeaegselt avaldada; -õiguslik nõue avaldada teave selliste lepingute alusel tehtavate maksete kohta, kui nende lepingute väärtus on vähemalt 50 000 Bulgaaria leevi; -tõhusad ja hoiatavad karistused eespool nimetatud elementide täitmata jätmise korral.
244	C10.R10: Riigihanked	Eesmärk	Riigihankeameti metoodika	Muudatused riigihangete ameti metoodikas				2. kv	2025	Riigihankeameti metoodika muudatused peavad: ·suurendada riskiteguri kaalumist ELi vahenditest toetatavate hankemenetluste puhul; ·võtta kasutusele uued riskitegurid kontrollimenetluste valimiseks; ·võtta kasutusele aruandevorm(id) ja kontrollitulemuste avaldamise kord.
245	C10.R10: Riigihanked	Eesmärk	Riigihangete e-vormid	Kasutusele võetakse e-vormid				2. kv	2025	Töövõtjatele kehtestatakse e-vormid.
245a	C10.R10: Riigihanked	Eesmärk	Riigihangetega seotud meetmed	Õigusakti(de) jõustumine; aruande (aruannete) ja suuniste (suuniste) avaldamine; alustatud koolitused				2. kv	2026	Meetmed hõlmavad järgmist: – Jõustub õigusakt (õigusaktid), millega kehtestatakse kohustus avaldada avaliku sektori hankijatele iga-aastased soovituslikud riigihankekavad keskses automatiseeritud infosüsteemis „Elektroonilised riigihanked“ (CAIS EPP). – Sõltumatu organisatsiooni aruande avaldamine, milles analüüsitakse riigihankemenetluste tsentraliseerimise võimalusi, sealhulgas katseprojektide võimalusi, ning soovitusi meetmete võtmiseks. – Riigihankemenetluste kohaldamist käsitlevate suuniste avaldamine. – Avaliku sektori hankijate töötajate riigihankeid käsitleva(te) koolitus(t)e käivitamine – Avaliku sektori hankijatele saadetavate kirjade loetelu avaldatakse neli korda aastas.
248	C10.R10: Riigihanked	Eesmärk	Ühe pakkuja alusel sõlmitud lepingute ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaalu vähendamine	Protsentuaalne vähenemine ühtse turu tulemustabeli põhjal				2. kv	2026	Ühe pakkujaga hankemenetluste osakaalu mõõdetakse protsendina kõigist 2025. aastal lõpetatud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud sõlmitud riigihankelepingutest. Ühe pakkujaga hankemenetluste osakaalu vähendatakse 34 %-ni, mõõdetuna vastavalt ühtse turu tulemustabeli metoodikale. Liidu toetusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaalu mõõdetakse protsendina kõigist 2025. aastal lõpetatud hankemenetlustest, mis on sõlmitud liidu toetusel ja mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Liidu toetusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaalu vähendatakse 6 %-ni, mõõdetuna vastavalt ühtse turu tulemustabeli metoodikale.
251	C10.R11: Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Alustavatele ettevõtjatele viisa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja nõuete kehtestamine	Ministrite nõukogu poolt vastu võetud käivitusviisa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise menetlust ja nõudeid käsitleva määruse jõustumist käsitlevad seadussätted				Q3	2022	Ministrite nõukogu võtab vastu määruse, millega kehtestatakse stardiviisa väljastamise ja tühistamise kord ja nõuded, mis on kehtestatud välismaalaste seaduse artikliga 24p. Määrusega reguleeritakse eksperdinõukogu loomist majandusministri nõuandva organina, kes esitab arvamuse esitatud projektide kohta, taotledes kõrgtehnoloogilise ja/või uuendusliku projekti sertifikaadi ehk alusviisa väljaandmist, ning tõendi väljastamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi ja korda.
252	C10.R11: Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Isiku pankrotiseaduse jõustumine	Eraisiku pankrotiseaduse sätted, mis näitavad selle jõustumist				Q3	2022	Eraisiku pankrotiseadusega kehtestatakse füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlused, mis hõlmavad tagasimaksete kava, varade realiseerimist ja maksejõuetusmenetlusi füüsiliste isikute sissetuleku ja vara puudumise korral.
253	C10.R11: Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Kaubandusseaduse uue peatüki jõustumine äriühingu uue õigusliku vormi loomiseks	Äriseaduse sätted, mis viitavad muudatuste jõustumisele				Q4	2022	Muudatustega lisatakse kaubandusseadusesse peatükk äriühingu uue õigusliku vormi kohta, millega nähakse ette paindlikumad vahendid ettevõtluse arendamiseks, sealhulgas ostulepingud, optsioonipuulid, konverteeritavad laenud, pikad ja piiratud õigused ning muutuv kapital.
255	C10.R11: Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Kaugtööd käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				2. kv	2025	Õigusakt(id) käsitleb/käsitlevad kaugtööd seoses töötingimuste tervise ja ohutusega, tööaruandlusega ja tööaja jälgimisega.
256	C10.R12: Majandusanalüüsi nõukogu	Eesmärk	Majandusanalüüsi nõukogu institutsionaliseerimine	Loodud ja toimiv majandusanalüüsi nõukogu ja selle sekretariaat				Q3	2022	Nõuandva organina luuakse majandusanalüüsi nõukogu, keda toetab sekretariaat. Eeldatavasti pakub see Bulgaaria valitsusele põhjalikke akadeemilisi majandusalaseid teadmisi. Selle peamine väljund on Bulgaaria majanduse olukorda käsitlev aastaaruanne, milles tehakse kindlaks Bulgaaria ees seisvad probleemid ja riskid ning pakutakse neile lahendusi.
258	C10.I1: Kohtute ühtse infosüsteemi ajakohastamine	Eesmärk	Ühtse kohtute infosüsteemi ajakohastamine	Kohtute ajakohastatud ühtne infosüsteem				Q4	2025	Antakse välja ühtse kohtute infosüsteemi ajakohastamine järgmiste moodulite lisamise teel: -moodul maksekäsumenetluste kohtuasjade jaotamiseks ja digiteerimiseks; -vahendusmenetluse haldamise moodul. Tarnitakse 3 000 monitoriga arvutit ja 2 200 sülearvutit. Andmesalvestusriistvara paigaldatakse kahte kesksesse andmekeskusse ja ühte arhiiviandmekeskusse.
260	C10.I2: Halduskohtumenetluste digitaliseerimine	Eesmärk	Teabemoodulid ja riistvara halduskohtumenetluste digitaliseerimiseks	Kasutusele võetud teabemoodulid; kaugkuulamiste ja andmete salvestamise riistvara				Q4	2025	Ühtse kohtuasjade haldamise infosüsteemi ajakohastamise heakskiitmise protokoll(id), lisades teabemooduleid, mis võimaldavad: (I)elektrooniliselt juurdepääs juhtumi materjalidele ja dokumentide esitamine; (II)kohtukutse elektrooniliseks kättetoimetamiseks; ning (III)korraldada kaugistungeid. Väljastatakse vastuvõtmisprotokoll/-protokollid riistvara üleandmise kohta riigi halduskohtutele kaugkohtumisteks. Väljastatakse vastuvõtmisprotokoll(id) andmesalvestusriistvara paigaldamise kohta kõrgema justiitsnõukogu andmekeskusesse.
263	C10.I3: Prokuratuuri info- ja sidetaristu	Eesmärk	Prokuratuuri info- ja sidetaristu	Riigiprokuratuuri info- ja kommunikatsioonitaristu ajakohastamine				2. kv	2025	Riigiprokuratuuri info- ja sidesüsteemidega seotud riist- ja tarkvara tarnitakse ja/või paigaldatakse.
265	C10.I4: Turvateenused	Eesmärk	Turva- ja seiresüsteemid	Turvasüsteemi ja videovalvesüsteemide ajakohastamine ning politseiautode soetamine				2. kv	2026	Siseministeeriumi integreeritud automaatset turvasüsteemi (IASS) ja geoinfosüsteemi (GIS) ajakohastatakse: ·Andmete ja videoanalüüsi tegemise võimega invasiivsed võõrsüsteemid ·GIS, millel on analüütilised ja visualiseerimisfunktsioonid. Videovalvesüsteeme uuendatakse sõidukinumbri tuvastamise funktsiooniga 18 maantee ristmikul Sofia ringtee ääres. Soetatakse 300 videovalvesüsteemiga varustatud politseisõidukit.
267	C10.I4: Turvateenused	Eesmärk	Kehakaamerate soetamine	Heakskiitmisprotokoll(id)				2. kv	2025	1 146 politseiorgani kaamera vastuvõtmise protokoll(id).
270	C10.I6: Ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtu katseetapi toetamine	Eesmärk	Ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtmine	Juurdepääsetav IT-taristu; tarnitud riist- ja tarkvara; korraldatud koolitused				2. kv	2026	Luuakse veebisait, mis sisaldab veebipõhiseid kursusi ja materjale erasektori ekspertide veebipõhiseks koolituseks. Veebipõhised kursused jagatakse kahte liiki. Üks liik on kättesaadav konsultantidele ja keskendub ehitusteabe modelleerimise protsessis nende vajadustele. Teist liiki koolitused on suunatud projekteerimisbüroodele ja ehitusettevõtetele ning keskenduvad sellele, kuidas kasutada vajalikku tarkvara ja praktilisi rakendusi. IT-taristu kohta on välja antud vastuvõtu- ja tarneprotokoll(id), mis võimaldavad ehitusprojektide esitamist ehitusteabe modelleerimise vormis. Vastuvõtmis- ja tarneprotokoll(id) on välja antud kokku 300 avalikus halduses asuvale töökohale riist- ja tarkvara kohta. Haldusasutustele korraldatakse koolitusi.
273	C10.I7: Ruumilise planeerimise, investeeringute kavandamise ja ehituslubade ühtne infosüsteem	Eesmärk	Ruumilise planeerimise, investeeringute kavandamise ja ehituslubade platvorm	Platvorm on juurdepääsetav				2. kv	2026	Ruumilise planeerimise, investeeringute kavandamise ja ehituslubadega seotud haldusteenuste osutamise platvorm peab olema kättesaadav.
278	C10.I10: Monitorstat süsteem	Eesmärk	Uuendatud monitorisüsteem	Süsteemi ajakohastamine ja metoodika vastuvõtmine				Q4	2025	Monitorstat süsteem muudetakse vahendiks, kus saab üles laadida strateegilisi dokumente ja jälgida nende edenemist. Võetakse vastu strateegiliste dokumentide metoodika.
279	C10.I11: Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond	Eesmärk	Andmekogusüsteemi loomine taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jälgimiseks	Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone				2. kv	2022	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jälgimiseks luuakse andmekogusüsteem, mis toimib enne esimest maksetaotlust. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; c) määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs.
280	C10.I11: Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond	Siht	Videosuuniste ajakohastamine, et need hõlmaksid täielikult kõiki taaste- ja vastupidavuskavade infosüsteemi tööprotsesse		Arv	0	36	2. kv	2022	Töövoogude visualiseerimine videojuhiste kujul, et hõlbustada kasutajate tööd. Võttes arvesse Bulgaaria struktuurivahendite ühtse juhtimisinfosüsteemi (UMIS 2020) kohandamist taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ning uue rahastamisvahendi ainulaadsust, kohandatakse suuniseid, et käsitleda taaste- ja vastupidavuskava konkreetselt: Eeldatavasti ajakohastatakse 36 videojuhendit, mis peaksid hõlmama kõiki võimalikke äriprotsesse, millega kasutajad võivad kokku puutuda taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel infosüsteemis töötamise ajal.
281	C10.I11: Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumine	Haldus- ja kontrollisüsteemi heakskiitva seaduse (rahandusministri käskkiri) vastuvõtmine ja jõustumine				2. kv	2022	Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud juhtimis- ja kontrollisüsteem kiidetakse heaks enne esimest maksetaotlust ning see hõlmab järgmist: ·kava rakendamise kontrollimise eest vastutavad ministeeriumid/asutused (investeeringud ja reformid); ·pettuse, korruptsiooni, topeltrahastamise ja huvide konflikti vastu võitlemise meetmete täpsustamine ning tõsistest rikkumistest teatamise ja nende heastamise kord.
282	C10.I11: Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond	Eesmärk	Riiklike fondide direktoraadi ja keskse koordineerimisüksuse töökoormuse heakskiidetud analüüs, rakendusameti „ELi fondide audit“ struktuurieeskirjade muudatuste jõustumine ja vastavate soovituste rakendamine	Riiklike fondide direktoraadi ja keskse koordineerimisüksuse kinnitatud töökoormuse analüüs, mis on ette nähtud rakendusameti „ELi fondide audit“ struktuurieeskirjade muudatustes, milles on märgitud muudatuste jõustumine, ning vastavad soovitused on ellu viidud;				2. kv	2022	Riiklike vahendite direktoraadi, keskse koordineerimisüksuse ja rakendusameti „ELi fondide audit“ töökoormuse analüüs tehakse, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest tulenevat koormust ning kahe asutuse muudetud ülesandeid ja/või kohustusi. Analüüs annab piisavat teavet haldussuutlikkuse vajaduste kohta ja töötab välja soovitused ebapiisava suutlikkuse kõrvaldamiseks, võttes vajaduse korral aluseks praegused olemasolevad vahendid ja ülesanded. Analüüsi ja soovituste põhjal tehakse otsused vajalike vahendite eraldamise ja mõlema asutuse eeskirjade muudatuste jõustumise kohta enne esimest maksetaotlust.
283	C10.I11: Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond	Siht	Koolitatud töötajad hangete kohta		Arv	0	800	Q4	2022	Koolitused viiakse läbi tunnistusega ja need hõlmavad omavalitsuste, eelarveettevõtjate ning riigi omandis või kontrolli all olevate äriühingute töötajaid, eelkõige neid, kellel on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud kohustused.
284	C10.I11: Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond	Eesmärk	Videogiidide ajakohastamine või väljastamine	Videogiidide ajakohastamine ja/või väljastamine				2. kv	2025	Ühtse haldusteabesüsteemi videojuhendid avaldatakse ja/või ajakohastatakse.
285	C10.I11: Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teabe- ja halduskeskkond	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmeid käsitlevad koolitused	Korraldatud koolitused		0		Q4	2025	Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete kohta korraldatud koolitused.

K. KOMPONENT 11: Sotsiaalne kaasamine

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust järgmiselt:

-sotsiaalkaitse ja teenuste osutamise parandamine. See hõlmab miinimumsissetuleku kava reformi ning uute vahendite väljatöötamist sotsiaalabiameti ja tööhõiveameti jaoks;

-pikaajalise hoolduse pakkumise reformimine Bulgaarias kooskõlas Euroopa ühiste suunistega, mis käsitlevad üleminekut institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele, ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Lisaks toetatakse alalise puudega inimesi abivahendite pakkumisega, et edendada nende liikuvust ja iseseisvat elu;

-sotsiaalmajanduse ning kultuuri- ja loomesektori edendamine. Selle saavutamiseks rajatakse sotsiaal- ja solidaarmajanduse sihtkeskused, mis pakuvad sotsiaalseid ettevõtteid toetavaid vahendeid, kehtestatakse kultuuri- ja loomesektorite toetuskavad ning digiteeritakse arhiivide sisu.

Komponent hõlmab kahte reformi ja seitset investeeringut ning aitab lahendada riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, eelkõige soovitusi kõrvaldada miinimumsissetuleku kava puudused (riigipõhised soovitused 2 2020 ja 4 2019) ning parandada juurdepääsu integreeritud tööhõive- ja sotsiaalteenustele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 4).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C11.R1): Miinimumsissetuleku kava reform

Reformi eesmärk on vaadata läbi kriteeriumid ja laiendada miinimumsissetuleku kava ulatust.

Meede koosneb miinimumsissetuleku kava käsitleva(te) õigusakti(de) analüüsist ja jõustumisest.

Reform 2 (C11.R2): Sotsiaalteenuste reform

Reformi eesmärk on tagada Bulgaarias sotsiaalteenuste kvaliteet.

Meede seisneb sotsiaalteenuseid käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumises.

Investeering 1 (C11.I1): Taristutööd pikaajalise hoolduse asutustes

Investeeringu eesmärk on teha taristutöid nende asutuste hoonetes, kus osutatakse puuetega inimestele ja eakatele sotsiaalteenuseid.

Meede hõlmab ehitus- ja renoveerimistöid.

Investeering 2 (C11.I2): Abivahendite pakkumine alalise puudega inimestele

Investeeringu eesmärk on luua tingimused püsivate puuetega inimeste sotsiaalseks kaasamiseks.

Meede seisneb abiseadmete soetamiseks vautšerite andmises.

Investeering 3 (C11.I3): Sotsiaalmajanduse areng

Selle investeeringu eesmärk on edendada sotsiaalmajandust, toetades sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete ja organisatsioonide arengut.

Investeering hõlmab sotsiaal- ja solidaarmajanduse sihtkeskuste rajamist, mis toetavad sotsiaal- ja solidaarmajandust ettevõtteid ja organisatsioone, pakkudes nõustamist ja tehnilist abi, sealhulgas toetades nende ettevõtete äriprotsesside digiteerimist. Fookuskeskuste asukohaga tagatakse, et iga statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuuri teisel tasandil määratletud piirkonda teenindab üks sihtkeskus.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (C11.I4): Sotsiaalabiameti renoveerimine

Selle investeeringu eesmärk on renoveerida sotsiaalabiameti territoriaalsed struktuurid, sealhulgas tagada juurdepääs puuetega inimestele.

Meede hõlmab renoveerimistöid ja seadmete tarnimist.

Investeering 5 (C11.I5): Tööhõiveameti digitaalteenused

Investeeringu eesmärk on suurendada tööhõiveameti pakutavate teenuste tõhusust ja kvaliteeti.

Meede hõlmab digiteenuste ja -seadmete tarnimist.

Investeering 6 (C11.I6): Kultuurisektori toetamine

Investeeringu eesmärk on toetada Bulgaaria kultuurisektorit.

Meede hõlmab õigusakti(de) jõustumist ja toetuse andmist.

Investeering 7 (C11.I7): Arhiivide digiteerimine

Investeeringu eesmärk on digiteerida arhiivide sisu, anda neile juurdepääs ja võimaldada nende säilitamist.

Meede seisneb metoodika avaldamises, sisu digiteerimises ja selle e-platvormil kättesaadavaks tegemises.

Investeering 8 (C11.I8): Kultuuritaristu

Investeeringu eesmärk on digiteerida riikliku kultuuripalee ning Varna festivali ja kongressikeskuse taristut ja äriprotsesse.

Meede seisneb seadmete tarnimises.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk
/ Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

286

C11.R1: Miinimumsissetuleku kava reform

Eesmärk

Sotsiaaltoetuste seaduse teiseste õigusaktide muudatuste jõustumine

Teisese õiguse säte, mis viitab sotsiaalabiseaduse muudatuste jõustumisele

1. kv

2022

Miinimumsissetuleku kava piisavuse ja katvuse suurendamiseks peavad muudatused hõlmama miinimumsissetuleku kava sissetulekukünnise (diferentseeritud miinimumsissetulek) arvutamiseks kasutatavate protsendimäärade järkjärgulist suurendamist järgmiselt:

-2022. aastaks: keskmise koefitsiendiga vähemalt 1,10;

-2023. aastaks: koefitsiendiga vähemalt 1 365;

-2024. aastaks: koefitsiendiga vähemalt 1 224

287

C11.R1: Miinimumsissetuleku kava reform

Eesmärk

Miinimumsissetuleku tagamise kava käsitleva aruande lõpuleviimine

Töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi koostatud lõpparuanne, mis on avaldatud ministeeriumi veebisaidil.

2022

Analüüsis esitatakse tõenduspõhiseid soovitusi, et laiendada tõhusat katvust, tõhustada miinimumsissetuleku kava suunamist, stimuleerida tasustatava töö kasutuselevõttu, parandada seotud aktiveerimismeetmeid riiklike tööturuasutuste kaudu ning vähendada märkimisväärselt üksikisikute ja haldusasutuste halduskoormust taotlusmenetlustes. Analüüsi eesmärk:

-vaadata läbi miinimumsissetuleku kava kõlblikkus- ja töökriteeriumid, sealhulgas omandikriteeriumid, riiklike tööturuasutuste registreerimine ja ühiskondliku töö nõuded, ning aktiveerimismeetmete rakendamine;

-vaadata läbi tööhõivestiimulid, sealhulgas toetuste kaotamine miinimumsissetuleku toetuse saajatele, kes võtavad tööle tasustatava töö;

-analüüsida protsessi halduskoormust ja võtma seda oma soovitustes arvesse, et saavutada märkimisväärne vähendamine;

Eespool nimetatud elementide puhul esitatakse analüüsis viited Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemidele ja asjakohaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organisatsioonide analüüsile.

288

C11.R1: Miinimumsissetuleku kava reform

Eesmärk

Miinimumsissetuleku kava käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine

Õigusakti(de) sätted, mis näitavad muudatuste jõustumist

2. kv

2025

Õigusakti(de) muudatustega nähakse ette:

-miinimumsissetuleku kavaga seotud kõlblikkus- ja töönõuete kriteeriumide läbivaatamine, sealhulgas tööturuasutustes nõutava registreerimisaja lühendamine kuuelt kuult kolmele kuule ning stiimulite kehtestamine tööhõive kasutuselevõtuks;

-diferentseeritud miinimumsissetuleku sidumine igal aastal ajakohastatava suhtelise vaesuse piiriga;

-vaesusriski künnis ühtlustatakse EUROSTATi metoodikaga;

-kindlus, et kava iga sihtrühma puhul arvutatakse DMI, korrutades rühmaspetsiifilise koefitsiendi kõigile sihtrühmadele ühise ankurduselemendiga:

orühmapõhine koefitsient ei tohi ühegi sihtrühma puhul olla väiksem kui selle 2021. aasta väärtus;

oankurduselement peab olema vähemalt 30 % viimasest AROPi künnisest;

-mõiste „majanduslikult mitteaktiivne“ õigusliku määratluse sisseviimine;

-sätted, millega määratakse kindlaks „majanduslikult mitteaktiivse“ aktiveerimise tegevused.

290

C11.R2: Sotsiaalteenuste reform

Eesmärk

Sotsiaalteenuste kvaliteeti käsitleva määruse jõustumine

Määruse säte, mis viitab sotsiaalteenuste kvaliteeti käsitleva määruse jõustumisele

2. kv

2022

Sotsiaalteenuste kvaliteeti käsitlevas määruses esitatakse sotsiaalteenuste osutamise kvaliteedi miinimumstandardid.

Kvaliteedi miinimumstandardid hõlmavad järgmist:

-hoolekandeasutuste uute asutuste arhitektuurinõuded, sealhulgas kasutajate maksimaalne arv sotsiaalteenuseid osutava asutuse kohta ja maksimaalne kasutajate arv magamiskoha kohta. Kasutajate arv magamisruumi kohta ei tohi olla suurem kui kaks;

-hoolekandeasutuste osutatavad sotsiaalteenused, sealhulgas nõustamisteenused ja -teraapia;

-nõuded olemasolevate hooldekodude, sealhulgas eakate hooldekodude ajakohastamiseks.

Lisaks hõlmab määrus järgmist:

-vastutavate üksuste poolt sotsiaalteenuste osutamise järelevalve ja hindamise kord;

-sotsiaalteenuseid osutavate töötajate kvalifikatsiooni ja kutsealase arengu standardeid.

291

C11.R2: Sotsiaalteenuste reform

Eesmärk

Riiklikku sotsiaalteenuste kaarti käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine

Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted

2. kv

2025

Riiklik sotsiaalteenuste kaart hõlmab järgmist:

-loetelu kohaliku ja ringkonna tasandi sotsiaalteenustest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt riigieelarvest;

-maksimaalne kasutajate arv iga sotsiaalteenuse kohta, mida rahastatakse täielikult või osaliselt riigieelarvest.

293

C11.I1: Taristutööd pikaajalise hoolduse asutustes

Siht

Renoveeritud ja/või ehitatud pikaajalise hoolduse asutused ja vanadekodud

Arv

270

2. kv

2026

Proopsalide kutse dokumentide puhul nõutakse, et iga hoolekandeasutus asub puuetega inimestele spetsiaalseid sotsiaalteenuseid pakkuva asutuse läheduses.

Renoveeritakse 73 olemasolevat vanadekodu.

Renoveeritakse ja/või ehitatakse 155 uut hoolekandeasutust ja 42 uut asutust, mis osutavad puuetega inimestele spetsiaalseid ja nõuandvaid sotsiaalteenuseid.

297

C11.I2: Abivahendite pakkumine alalise puudega inimestele

Eesmärk

Alalise puudega inimeste valimise metoodika

Vastuvõtmine töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumis

2022

Võetakse vastu metoodika, millega määratakse kindlaks alalise puudega inimestele abistavate seadmete määramise menetlus.

Metoodika koostamisel võetakse arvesse alalise puudega inimeste tervislikke ja erivajadusi ning sotsiaaldemograafilisi omadusi.

298

C11.I2: Abivahendite pakkumine alalise puudega inimestele

Eesmärk

Püsipuudega inimeste valimine abivahendite vastuvõtmiseks

Abiseadmete vastuvõtjate valimise heakskiitmine

2. kv

2026

Kiidetakse heaks 2 148 püsiva puudega inimese valimine abiseadmete vastuvõtmiseks.

Seadmetest kasusaajad valitakse vastavalt alalise puudega inimeste valimise metoodikale (vahe-eesmärk 297).

299

C11.I3: Sotsiaalmajanduse areng

Siht

Kuue piirkondliku sihtkeskuse ehitamine ja varustamine

Arv

2022

Ehitus- ja/või renoveerimistööd viiakse lõpule kuue piirkondliku sihtkeskuse jaoks. Lisaks tuleb tarnida ja paigaldada seadmed ja mööbel.

303

C11.I4: Sotsiaalabiameti renoveerimine

Eesmärk

Lepingute allkirjastamine sotsiaalabiameti territoriaalsete struktuuride jaoks

Allkirjastatud lepingud

2. kv

2025

Seoses sotsiaalabiameti territoriaalsete struktuuridega hõlmavad lepingud kliimaseadmete renoveerimistöid või tarnimist või treppide tarnimist.

304

C11.I4: Sotsiaalabiameti renoveerimine

Siht

Sotsiaalabiameti territoriaalsed struktuurid on renoveeritud

Arv

419

2025

Sotsiaalabi Agentuuri 91 territoriaalse struktuuri renoveerimistööd tehakse.

Sotsiaalabiameti 181 territoriaalses struktuuris tarnitakse kliimaseadmed.

Treppimisseadmed tuleb tarnida sotsiaalabiameti 147 territoriaalses struktuuris.

306

C11.I5: Tööhõiveameti digitaalteenused

Eesmärk

Tööhõiveameti digitaalteenused

Juurdepääsetavad digiteenused

2. kv

2026

Tööhõiveametil on juurdepääs:

-riiklik andmebaaside infosüsteem;

-digitaalne laboriplatvorm;

-taotlus, milles on loetletud koolitused ja vabad töökohad;

-uuringutulemuste töötlemise tarkvara;

-tööhõivetoetuste, koolituste ja tööotsijate registreerimismenetlustega seotud digiteenused.

Digitaalne labor ja rakendus, kus on loetletud koolitused ja vabad töökohad, on üldsusele kättesaadavad.

Lisaks tarnitakse 428 tahvelarvutit ja ID-kaardi lugejat.

307

C11.I6: Kultuurisektori toetamine

Eesmärk

Riiklikku kultuurifondi käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine

Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted

2. kv

2025

Õigusakt/õigusaktid näevad ette:

-riikliku kultuurifondi korralduse ja juhtimisstruktuuri läbivaatamine;

-riikliku kultuurifondi tegevuse järelevalve.

308

C11.I6: Kultuurisektori toetamine

Siht

Kultuurisektori toetamine

Arv

460

2025

Riikliku kultuurifondi hallatavate toetuskavade kaudu antakse toetust järgmiselt:

– toetuskava „Euroopa kultuurikoostöö toetus“, mis nõuab toetusesaajatelt vähemalt 10 % kaasrahastamist.

– arengu ja publiku juurdepääsu toetamise toetuskava, mis nõuab toetusesaajatelt vähemalt 10 % kaasrahastamist.

– toetuskava „Kohalike kultuuripoliitika uus põlvkond“ koos kahe projektikonkursiga. Esimene projektikonkurss on suunatud kohalikele omavalitsustele, mis on piirkondlikud keskused, ning toetuse summa on 170 000 kuni 2 000 000 leevi, kusjuures toetusesaajad kaasrahastavad 50 % ulatuses. Teine projektikonkurss on suunatud omavalitsustele, mis ei ole piirkondlikud keskused ja mida kaasrahastavad 25 % ulatuses toetusesaajad.

312

C11.I7: Arhiivide digiteerimine

Eesmärk

Sisu digiteerimise metoodika ja standardid

Sisu digiteerimise metoodika ja standardite avaldamine

2. kv

2025

Metoodika hõlmab asutuste riiklikeks koordinaatoriteks määramise kriteeriume ja sisu valiku kriteeriume ning digiteeritava sisu suhtes kohaldatavaid standardeid. Standardeid kohaldatakse muuseumide, raamatukogude ja arhiivide sisu digiteerimise suhtes.

314

C11.I7: Arhiivide digiteerimine

Vahe-eesmärk

Asutused, kelle digiteeritud esemed on kättesaadavad uutel digiplatvormi seadmetel sisu digiteerimiseks

Digiteeritud võrgud ja seadmed

2. kv

2026

Bulgaaria riikliku filmi, Bulgaaria riikliku televisiooni ja Bulgaaria riikliku raadio, Bulgaaria uudisteagentuuri ja riikliku arhiivifondi arhiivide digiteeritud sisu on kättesaadav uuel kultuuripärandi digiplatvormil.

Lisaks tuleb tarnida seadmed sisu digiteerimiseks vähemalt 28 muuseumis ja seitsmes raamatukogus.

314а

C11.I8: Kultuuritaristu

Eesmärk

Digitaalne kinotehnika

Tarnitud digiseadmed

2. kv

2026

Seoses riikliku kultuuripalee ning festivali ja kongressikeskuse Varnaga tehakse järgmist:

-66 LED-kuvarit ja nende juhtimiseks mõeldud tarkvara;

-Äriprotsesside digitaliseerimise platvorm;

-Võrguseadmed ja küberjulgeoleku platvorm.

L. KOMPONENT 12: Tervishoid

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on parandada tervishoiuteenuste osutamist ja kättesaadavust kogu Bulgaarias. See hõlmab kuut reformi ja seitset investeeringut.

Komponent hõlmab investeeringuid tervishoiusektorisse kogu territooriumil, sealhulgas osa haiglate kaasajastamist ja meditsiiniasutusi, mis pakuvad kas pediaatrilist, onkoloogiat või psühhiaatrilist abi.

Komponent hõlmab ka ambulatoorse ravi üksuste ehitamist, kiirabilendude süsteemi loomist ning meetmeid tervishoiutöötajate nappuse vähendamiseks, sealhulgas nende tasakaalustamata geograafilist jaotust.

E-tervise ja digitaalse innovatsiooni edendamist tervishoius toetatakse riikliku tervishoiu infosüsteemi rakendamise lõpuleviimisega ja meditsiinilise diagnostika platvormi väljatöötamisega.

Lisaks võetakse komponendiga kasutusele investeeringute aluseks olevad strateegiad ja tegevuskavad. Riiklikud strateegiad ja kavad hõlmavad ka muid asjakohaseid probleeme, sealhulgas tervishoiualast haridust koolides ja tervena vananemist.

Komponent aitab lahendada riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, et võtta kasutusele piisavad rahalised vahendid, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, juurdepääsetavust ja suutlikkust ning tagada tervishoiutöötajate tasakaalustatud geograafiline jaotus (riigipõhine soovitus 1 2020), samuti parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele ja tegeleda tervishoiutöötajate nappusega (4. 2019. aasta riigipõhine soovitus).

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C12.R1): Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine

Reformi eesmärk on suurendada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet šokkidele ning parandada elanikkonna juurdepääsu kvaliteetsetele ja õigeaegsetele tervishoiuteenustele, luues tulevaste investeeringute ja reformide strateegilise aluse ning määrates kindlaks asjakohased meetmed.

Reform hõlmab mitmete strateegiate ja kavade vastuvõtmist, nimelt:

-riiklik tervisestrateegia aastaks 2030, mille eesmärk on tegeleda tervishoiusektori praeguste struktuursete probleemidega, sealhulgas tervishoiutöötajate nappusega kogu territooriumil, sätestades strateegilised eesmärgid ja prioriteedid kümneks aastaks;

-Bulgaaria Vabariigi kodanike vaimse tervise riiklik strateegia aastateks 2021–2030, milles esitatakse soovitused, kuidas edendada psühhiaatriateenuste integreerimist kogukonnapõhistesse koduteenustesse ja -teenustesse (deinstitutsionaliseerimine) ning käsitleda peamisi probleeme, millega riigi psühhiaatrilise hoolduse süsteem silmitsi seisab, sealhulgas aegunud varustust ja rajatisi ning personalipuudust;

-Bulgaaria Vabariigi laste ja noorukite tervise ja pediaatrilise hoolduse riiklik strateegia aastaks 2030, milles esitatakse sihipärased soovitused lastele ja noorukitele suunatud tervishoiuteenuste tugevdamiseks alates rasedusest;

-Bulgaaria Vabariigi tervislikku geriaatrilist hooldust ja vananemist käsitlev riiklik strateegia aastateks 2021–2030. Strateegiaga edendatakse põhjalikku soovituste kogumit, mis on suunatud eakate tervisele ja heaolule, võttes arvesse piirkondlikke demograafilisi suundumusi ja teenuste kättesaadavust, sealhulgas juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaalteenustele.

Lisaks nende strateegiate vastuvõtmisele võetakse vastu täiendavad tegevuskavad nende rakendamiseks. Tegevuskavad tuginevad strateegiates esitatud soovitustele, et kavandada meetmeid, sealhulgas nende ajakava.

Reform hõlmab ka järgmiste õigusaktide vastuvõtmist:

-Bulgaaria tervishoiusektori pikaajaliste vajaduste riiklik kaart, milles antakse soovitusi selle kohta, kuidas edendada tervishoiuteenuste tasakaalustatud jaotust Bulgaarias, tuginedes iga piirkonna tervishoiuasutusi hõlmavale analüüsile;

-Bulgaaria Vabariigi riiklikku vähktõvevastase võitluse kava aastateks 2021–2027, milles esitatakse meetmed, mille eesmärk on vähendada vähktõve esinemissagedust ja suremust, keskendudes sõeluuringutele vähktõve varajaseks avastamiseks ja vähiravi raviks;

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform 2 (C12.R2): E-tervise ja riikliku tervishoiuteabesüsteemi arendamine

Reformi eesmärk on aidata kaasa e-tervise arengule.

Meede seisneb e-tervist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumises ja riikliku tervise infosüsteemi (NHIS) ajakohastamises.

Reform 3 (C12.R3): Tervishoiutöötajate atraktiivsuse suurendamine ja tervishoiutöötajate tasakaalustatuma jaotuse edendamine kogu territooriumil

Reformi eesmärk on aidata vähendada tervishoiutöötajate nappust ja nende ebavõrdset jaotust kogu riigis.

Meede seisneb õigusakti(de) ja muude toimingute jõustumises.

Reform 6 (C12.R6): Koolides kaasaegse tervishoiuhariduse kava

Reformi eesmärk on aidata kaasa ennetatavate tervisehaiguste vähendamisele, pakkudes koolides tervishoiualast haridust.

Reform seisneb Bulgaaria kooli tervisehariduse kava (2021–2027) väljatöötamises ja vastuvõtmises. Kavas määratakse kindlaks meetmed, millega edendatakse õpilaste tervislikku eluviisi reproduktiivtervise, toitumise ning alkoholi ja muude psühhoaktiivsete ainete kahjuliku tarbimise valdkonnas.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C12.I1): Haiglarajatiste ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada pediaatrias ja onkoloogilises ravis kasutatavate asutuste seadmeid.

Meede hõlmab meditsiiniseadmete tarnimist ning ehitus- ja/või renoveerimistöid.

Investeering 2 (C12.I2): Tserebrovaskulaarsete haiguste sekkumisdiagnostika ja endovaskulaarse ravi keskused

Investeeringu eesmärk on parandada ajuveresoonkonna haiguste ravi kättesaadavust.

Meede hõlmab ehitustöid ja seadmete tarnimist haiglate spetsialiseeritud keskustele.

Investeering 3 (C12.I3): Psühhiaatrilise ravi ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada psühhiaatrilist ravi pakkuvate asutuste aegunud seadmeid ja taristuid.

Meede seisneb psühhiaatrilise abi asutuste renoveerimises ja renoveerimises ning neile uute meditsiiniseadmete pakkumises.

Investeering 4 (C12.I4): Õhukiirabisüsteemi loomine

Selle investeeringu eesmärk on luua kiirabisüsteem.

Meede hõlmab helikopterite ostmist ja angaaridega käitamiskohtade ehitamist.

Investeering 5 (C12.I5): Riiklik meditsiinidiagnostika digiplatvorm

Investeeringu eesmärk on parandada meditsiinidiagnostikateenuste IT-taristu kvaliteeti.

Meede seisneb meditsiinidiagnostika digitaalse platvormi loomises.

Investeering 7 (C12.I7): Ambulatoorse ravi arendamine

Selle investeeringu eesmärk on edendada kõrvalistes piirkondades ennetavat ja ambulatoorset ravi.

Meede seisneb ambulatoorsete meditsiiniüksuste või ambulatoorsete konteinerite ehitamises või renoveerimises.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
315	C12.R1: Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi kodanike vaimse tervise riiklik strateegia aastateks 2021–2030 ja strateegia rakendamise tegevuskava	Strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine ministrite nõukogus				2. kv	2021	Bulgaaria Vabariigi riiklikus kodanike vaimse tervise strateegias aastateks 2021–2030 sätestatakse strateegilised eesmärgid ja prioriteedid kümneks aastaks ning esitatakse soovitused, mis hõlmavad järgmist: -psühhiaatrilise ravi integreerimine vaimuhaigusi ja toitumishäireid põdevatele inimestele mõeldud kogukonnapõhiste ja kodus osutatavate teenuste hulka (deinstitutsionaliseerimine); -vaimse tervise valdkonna töötajate nappus; -psühhiaatrilist abi pakkuvate rajatiste renoveerimisvajadused. Tegevuskavas sõnastatakse meetmed ja tegevused, sealhulgas nende ajakava strateegia soovituste rakendamiseks.
316	C12.R1: Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Tervishoiusektori pikaajaliste vajaduste riiklik kaart	Vastuvõtmine ministrite nõukogus				Q3	2022	Tervishoiusektori pikaajaliste vajaduste riiklik kaart sisaldab tervishoiusüsteemi vajaduste analüüsi kogu Bulgaaria territooriumil. Analüüs hõlmab järgmist: -haiglaravi ja ambulatoorse ravi kättesaadavus kogu territooriumil; -vajadus uute tervishoiuasutuste, sealhulgas ambulatoorsete hooldusasutuste järele; -meditsiinitöötajate nappus; -tervishoiuasutuste, sealhulgas ambulatoorsete hooldusasutuste renoveerimine ja varustusega seotud vajadused; -asjakohane teave Bulgaaria omavalitsuste kohta, sealhulgas rahvastiku demograafilised omadused; tervisekindlustus, samuti haigestumus ja suremus. Selle analüüsi põhjal antakse kaardil ka soovitusi selle kohta, kuidas edendada tervishoiuteenuste tasakaalustatud jaotust Bulgaarias.
317	C12.R1: Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Riiklik tervisestrateegia aastaks 2030	Strateegia vastuvõtmine				Q3	2022	Riiklikus tervisestrateegias aastaks 2030 sätestatakse strateegilised eesmärgid ja prioriteedid kümneks aastaks ning esitatakse soovitused tervishoiusüsteemi praeguste struktuursete probleemide lahendamiseks. Soovitustes käsitletakse järgmist: -tervishoiuteenuste osutamise piirkondlik tasakaalustamatus; -teenuste jaotamine haiglaravi ja ambulatoorse ravi vahel seoses ennetuse, rehabilitatsiooni ja pikaajalise hooldusega; -tulemusnäitajate väljatöötamine teenuste osutamise ja juhtimise hindamiseks; -tervishoiutöötajate nappus ja jaotus riikliku kaardi analüüsi alusel (eesmärk 316). Ministrite nõukogu võtab vastu tegevuskava aastateks 2023–2026. Selles sõnastatakse meetmed ja tegevused, sealhulgas nende ajakava, strateegia soovituste rakendamiseks.
318	C12.R1: Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi laste ja noorukite tervise ning pediaatrilise hoolduse riiklik strateegia aastaks 2030	Strateegia vastuvõtmine				Q4	2022	Bulgaaria Vabariigi laste ja noorukite tervise ja pediaatrilise hoolduse riiklikus strateegias aastaks 2030 sätestatakse strateegilised eesmärgid ja prioriteedid kümneks aastaks ning esitatakse soovitused, mis hõlmavad järgmist: -laste ja noorukite diagnoosimise ja ravi kättesaadavus, sealhulgas spetsiaalsed pediaatrilised meditsiiniseadmed tervishoiuasutustes; -teadlikkuse suurendamise ja ennetamise algatused, sealhulgas lapsevanemate ja rasedusega seotud algatused; -piirkondlik patrooniks olemine ja tervishoiualaste nõustamisteenuste pakkumine. Ministrite nõukogu võtab vastu tegevuskava aastateks 2023–2025. Selles sõnastatakse meetmed ja tegevused, sealhulgas nende ajakava, strateegia soovituste rakendamiseks.
319	C12.R1: Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi riiklik vähktõvevastase võitluse kava aastateks 2021–2027	Vastuvõtmine ministrite nõukogus				Q4	2022	Bulgaaria Vabariigi riiklikus vähktõvevastase võitluse kavas aastateks 2021–2027 esitatakse meetmed, millega tõhustatakse: -vähktõve varajane avastamine sõeluuringute abil; -vähktõve diagnostika kättesaadavus ja täpsus; -ravi kättesaadavus ja tõhusus; -vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute heaolu.
321	C12.R2: E-tervise ja riikliku tervishoiuteabesüsteemi arendamine	Eesmärk	E-tervise õigusraamistiku muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis näitab e-tervise õigusraamistiku muudatuste jõustumist				Q4	2022	E-tervise õigusraamistiku muudatustega arendatakse edasi juurdepääsu e-tervise teenustele, kehtestades õigusliku aluse: -interneti teel väljakirjutamine ja ravimite väljastamine; -telemeditsiin, sealhulgas telediagnostika ja telemonitooring; -terviseteabe registreerimine elektrooniliste tervisekaartide kaudu ja nende säilitamine. Muudatused hõlmavad ka riikliku terviseinfosüsteemi (NHIS) tööprotsesside korraldamist.
322	C12.R2: E-tervise ja riikliku tervishoiuteabesüsteemi arendamine	Eesmärk	Riikliku tervishoiu infosüsteemi (NHIS) ajakohastamine	Juurdepääsetavad teenused NHISi veebisaidil				2. kv	2025	Riiklikku terviseinfosüsteemi (NHIS) täiustatakse, lisades uusi funktsioone, mis on seotud teenustega, mis on seotud järgmisega: -kodanike elektroonilised tervisekaardid; -e-retseptide ja e-retseptide moodulid; -haiglatest andmete kogumise süsteem.
323	C12.R3: Tervishoiutöötajate atraktiivsuse suurendamine ja tervishoiutöötajate tasakaalustatuma jaotuse edendamine kogu territooriumil	Eesmärk	Meditsiinitöötajate rahastamist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				2. kv	2025	Õigusakt/õigusaktid: – näha ette täiendav igakuine rahastamine meditsiinitöötajatele, kes töötavad kaug- või raskesti ligipääsetavates asulates. -– kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse igakuine lisaraha, mida meditsiiniasutused jagavad kaugetes või raskesti ligipääsetavates piirkondades töötavatele meditsiinitöötajatele. Metoodika põhineb sellistel teguritel nagu kaugus, keeruline juurdepääs asulatele ja palgatud meditsiinitöötajate arv. Iga meditsiiniasutus jaotab vähemalt 90 % oma igakuisest lisaeraldisest personalikuludeks vastavalt meditsiinitöötajate kvalifikatsioonile. Loetelu meditsiiniasutustest, mis on selle metoodika alusel kõlblikud lisarahastamiseks, avaldatakse riikliku haigekassa veebisaidil.
324	C12.R3: Tervishoiutöötajate atraktiivsuse suurendamine ja tervishoiutöötajate tasakaalustatuma jaotuse edendamine kogu territooriumil	Eesmärk	Tervishoidu käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Jõustumisele viitavate õigusaktide sätted				2. kv	2025	Õigusakt/õigusaktid: -võtta kasutusele metoodika eri liiki tervishoiuasutustes nõutava õendus- ja/või ämmaemandaspetsialistide arvu kindlaksmääramiseks; -kaotada õendus- ja ämmaemandaõppe üliõpilaste õppemaksud; -sätestada riikliku haigekassaga lepingu sõlminud haigla- ja ambulatoorse ravi osutajate tervishoiutöötajate personalikulud määratakse kindlaks nende kvalifikatsioonide alusel; -pakkuda tasuta koolitust tervishoiutöötajatele, kes kohustuvad töötama ambulatoorsetes kliinikutes piirkondades, kus juurdepääs tervishoiuteenustele on piiratud; -luua õendus- ja ämmaemandaspetsialistidele, rehabilitaatoritele ja arstiabidele võimaluse luua oma kutsepraktika; -kutsuda meditsiiniõdede, ämmaemandate ja nendega seotud tervishoiutöötajate kutseorganisatsiooni osalemiseks riikliku haigekassaga peetavatel läbirääkimistel. -võtta kasutusele tervishoiuteenused, mida osutatakse vastsündinutele kuni kuus kuud pärast haiglast lahkumist riikliku haigekassa rahastatavas ambulatoorse ravi meetmete paketis, mida osutavad õendus- ja ämmaemandaspetsialistid oma erapraksise kaudu.
328	C12.R6: Koolides kaasaegse tervishoiuhariduse kava	Eesmärk	Bulgaaria koolide tervisehariduse riiklik kava aastateks 2021–2027	Vastuvõtmine ministrite nõukogus				Q4	2022	Bulgaaria koolide tervisehariduse riiklikus kavas aastateks 2021–2027 täpsustatakse meetmed, millega edendatakse terviseharidust koolides, hõlmates selliseid teemasid nagu reproduktiivtervis, toitumine ning alkoholi ja muude psühhoaktiivsete ainete kahjulik tarbimine.
330	C12.I1: Haiglarajatiste ajakohastamine	Eesmärk	Haiglarajatised	Tarnitud seadmed ning tehtud ehitus- ja/või renoveerimistööd				2. kv	2026	– Seadmed varustatakse 50 haiglarajatisse; – Ehitus- ja/või renoveerimistööd tehakse seitsmes haiglarajatises.
332	C12.I2: Tserebrovaskulaarsete haiguste sekkumisdiagnostika ja endovaskulaarse ravi keskused	Eesmärk	Ehitus- ja/või renoveerimistööde ning meditsiiniseadmete tarnimise lepingu(te) allkirjastamine	Allkirjastatud leping(ud)				Q4	2025	Leping/lepingud hõlmavad meditsiiniseadmete ehitamist ja/või renoveerimist ja tarnimist meditsiinikeskustele, mis on ette nähtud tserebrovaskulaarsete haiguste sekkumisdiagnoosiks ja raviks, mis on liigitatud Cerebrovaskulaarsete haiguste interventiivse diagnostika ja epideemilise ravi keskuste arendamise kontseptsiooni 2. rühma.
333	C12.I2: Tserebrovaskulaarsete haiguste sekkumisdiagnostika ja endovaskulaarse ravi keskused	Siht	Tserebrovaskulaarsete haiguste keskused		Arv	0	23	2. kv	2026	– Teostatakse kuue 2. rühma keskuse ehitus- ja/või renoveerimistööd tserebrovaskulaarsete haiguste sekkumisdiagnoosi ja endovaskulaarse ravi jaoks; – varustatakse seadmetega kuues rühma 2 keskuses; – 1. rühma meditsiinikeskus varustatakse 17 seadmetega. 1. ja 2. rühma meditsiinikeskuste liigitamisel järgitakse kontseptuaalse diagnostika ja episootiliste haiguste ravikeskuste arendamise kontseptsiooni määratlust.
335	C12.I3: Psühhiaatrilise ravi ajakohastamine	Siht	Renoveeritud ja varustatud psühhiaatriaasutused		Arv	0	25	2. kv	2026	Renoveeritakse 18 psühhiaatrilist ravi pakkuvat meditsiiniasutust. Lisaks tuleb tarnida seadmed ja mööbel kokku 25 psühhiaatrilist ravi pakkuvale meditsiiniasutusele (sealhulgas eespool nimetatud 18 meditsiiniasutusele).
336	C12.I4: Õhukiirabisüsteemi loomine	Eesmärk	Kopterite kiirabisüsteemi tarnimise lepingu (lepingute) allkirjastamine	Allkirjastatud leping(ud)				2. kv	2025	Leping hõlmab seitsme kopteri tarnimist kiirabisüsteemi, mis: -on klassifitseeritud A-kategooriasse, klassi 1 või 2; -kaasa arvatud meditsiiniseadmed ja maapealsed seadmed. Lisaks sellele hõlmab leping (lepingud) viie käitamiskoha ehitustöid koos õhukiirguse süsteemi angaaridega.
337	C12.I4: Õhukiirabisüsteemi loomine	Siht	Helikopterite tarnimine ja kiirabisüsteemi angaaride ehitamine		Arv	0	12	2. kv	2026	Esitatakse tõend seitsme meditsiinivarustusega kopteri tarnimise kohta. Tehakse viie käitamiskoha koos õhukiirgussüsteemi angaaridega ehitustöid.
339	C12.I5: Riiklik meditsiinidiagnostika digiplatvorm	Eesmärk	Lepingu (lepingute) allkirjastamine meditsiinidiagnostika riikliku digiplatvormi väljatöötamiseks	Allkirjastatud leping(ud)				2. kv	2025	Leping(ud) hõlmab (hõlmavad) meditsiinidiagnostika riikliku digiplatvormi arendamist järgmiselt: -meditsiiniliste kujutiste üleslaadimist; -meditsiiniliste kujutiste töötlemist masinõppe algoritmi abil.
340	C12.I5: Riiklik meditsiinidiagnostika digiplatvorm	Siht	Tervishoiuasutused, kes kasutavad riiklikku meditsiinidiagnostika digiplatvormi		Arv	0	20	2. kv	2026	Juurdepääs riiklikule meditsiinidiagnostika digiplatvormile antakse 20 tervishoiuasutusele.
343	C12.I7: Ambulatoorse ravi arendamine	Eesmärk	Ambulatoorsete üksuste või teisaldatavate ambulatoorsete konteinerite ehitus- ja/või renoveerimistööde ning seadmete tarnimise lepingu (lepingute) allkirjastamine	Allkirjastatud leping(ud)				Q4	2025	Leping hõlmab 100 ambulatoorse ravi üksuse või teisaldatavate ambulatoorsete konteinerite ehitus- ja/või renoveerimistöid. Lisaks hõlmab leping digiplatvormi üleandmist. Platvormil on järgmised ülesanded: – võimaldama telemeditsiiniteenuste osutamist; – lisada meditsiinidiagnostika ja ravi moodulid.
345	C12.I7: Ambulatoorse ravi arendamine	Siht	Ambulatoorse ravi üksused või mobiilsed ambulatoorsed konteinerid		Arv	0	101	2. kv	2026	100 ambulatoorse ravi üksuse või teisaldatavate ambulatoorsete konteinerite ehitus- ja/või renoveerimistööd. Lisaks tuleb seadmed tarnida nendesse üksustesse ja paigaldada neisse. Igal ambulatoorse ravi üksusel või mobiilsel ambulatoorsel pakendil peab olema juurdepääs digiplatvormile ja tervishoiutöötajad.

M. KOMPONENT 13. REPowerEU

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada rohepööret peamistes majandussektorites, keskendudes samal ajal ka haavatavate rühmade toetamisele.

See komponent hõlmab reforme, mis käsitlevad energiaostuvõimetuse juhtimisraamistiku loomist ja ettevalmistusi elektrituru jaeturu liberaliseerimiseks, samuti võrguga liitumise menetluste läbipaistvuse suurendamist ja elektrienergia tasakaalustamisturu toimimise parandamist koos tarbimiskaja meetmete võimaldamisega. Neid reforme täiendavad investeeringud energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate riiklikku infosüsteemi, elektrisalvestustaristusse ning fotogalvaanilistesse seadmetesse ja elektrisõidukitesse sotsiaalteenuste rajatiste jaoks.

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C13.R1): Energiaostuvõimetuse juhtimisraamistik ja jaeturu liberaliseerimise ettevalmistamine

Reformi eesmärk on aidata vähendada energiaostuvõimetust ning kaitsta energiaostuvõimetuid leibkondi ja vähekaitstud tarbijaid ning veelgi hõlbustada jaeturu liberaliseerimist.

Meede koosneb energiaostuvõimetusega seotud õigusakti(de)st.

Reform 2 (C13.R2): Uute taastuvenergia- ja salvestusvõimsuste ühendamise menetluste läbipaistvus

Reformi eesmärk on suurendada uute taastuvenergiavõimsuste ühendamise menetluste läbipaistvust.

Meede seisneb veebipõhise võrgumajutussuutlikkuse kaardi koostamises.

Reform 3 (C13.R3): Tasakaalustamisturu toimimine ja nõudlusele reageerimine

Reformi eesmärk on toetada Bulgaaria tasakaalustamisturu toimimist.

Meede seisneb põhivõrguettevõtja ESO EAD ühinemises automaatse sageduse taastamise ja stabiilse süsteemi käitamise rahvusvahelise koordineerimise platvormiga (PICASSO) ning tarbimiskaja meetmeid käsitleva aruande avaldamises.

Investeering 1 (C13.I1): Energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate teabesüsteem

Selle investeeringu eesmärk on hõlbustada energiaostuvõimetute leibkondade ja vähekaitstud tarbijate kindlakstegemist.

Investeering seisneb energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate infosüsteemi kättesaadavaks tegemises.

Investeering 2 (C13.I2): Laiendatud meede: Elektrienergia salvestamise riiklik taristu (RESTORE)

Selle investeeringu eesmärk on toetada elektrisalvestusrajatisi ja suurendada komponendi 4 olemasolevat investeeringut nr 8.

Investeering hõlmab elektrisalvestite paigaldamist.

Investeering 3 (C13.I3): Solaar-fotoelektriliste süsteemide paigaldamine ja elektrisõidukite kasutuselevõtt sotsiaalhoolekandeasutustes

Investeeringu eesmärk on toetada taastuvenergiarajatisi ja elektrisõidukeid sotsiaalteenuste osutamiseks.

Meede hõlmab i) fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamist olemasolevatele sotsiaalteenuste rajatistele; ning ii) elektrisõidukite tarnimine sotsiaalteenuste jaoks.

Investeering 4 (C13.I4): Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja salvestamise võimsuse toetamine

Investeeringu eesmärk on suurendada puhta energia osakaalu Bulgaaria energiaallikate jaotuses.

Meede seisneb taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamise ja võrku ühendamise toetamises koos energiasalvestusrajatistega.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
347	C13.R1: Energiaostuvõimetuse juhtimisraamistik ja jaeturu liberaliseerimise ettevalmistamine	Eesmärk	Õigusakt(id), millega määratakse ja luuakse vastutav(ad) asutus(ed)	Õigusakti(de) vastuvõtmine				2. kv	2025	Õigusakt(id)ega -määratakse energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja energia vähekaitstud tarbijate infosüsteemi haldamise eest vastutava asutuse; -luuakse vastutav organ energiaostuvõimetuse vastu võitlemise meetmete kavandamise eest, pidades silmas elektrituru jaeturu liberaliseerimist. Õigusakti(de)s täpsustatakse, et vastutav asutus koostab energiaostuvõimetuse vähendamise programmi esimese kuue kuu jooksul alates selle loomisest.
348	C13.R1: Energiaostuvõimetuse juhtimisraamistik ja jaeturu liberaliseerimise ettevalmistamine	Eesmärk	Ettevalmistavad meetmed jaemüügituru liberaliseerimiseks	Õigusakti(de) jõustumine; energeetika ja vee reguleerimise komisjoni otsuse vastuvõtmine; kommunikatsioonistrateegia heakskiitmine				Q4	2025	Võetakse järgmised ettevalmistavad meetmed: 1.Selliste õigusakti(de) jõustumine, mis võimaldavad sihipärast hüvitamismehhanismi, mis põhineb kodumajapidamiste seisundil energiaostuvõimetute ja/või vähekaitstud tarbijatena. 2.Energeetika ja vee reguleerimise komisjoni (EWRC) otsuse vastuvõtmine, millega kehtestatakse kodumajapidamistele aastaseks perioodiks tarnitava elektri baasväärtus. Lisaks koostab energiaostuvõimetuse vastu võitlemise meetmete väljatöötamise eest vastutav asutus kommunikatsioonistrateegia elektri jaeturu liberaliseerimise kohta, sealhulgas energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate kaitsmise meetmete kohta, mis kiidetakse heaks.
349	C13.R2: Uute taastuvenergia- ja salvestusvõimsuste ühendamise menetluste läbipaistvus	Eesmärk	Võrgumajutusvõimsuse kaart	Võrgumajutussuutlikkuse kaart, mis on veebis avalikult kättesaadav				2. kv	2026	Üldsusele kättesaadav võrgumajutussuutlikkuse kaart sisaldab järgmist: -Teave olemasoleva ühendusvõimsuse kohta ressursiliikide kaupa, sealhulgas tootmine, koormus ja salvestamine 400 kV ja 220 kV alajaama tasemel. -teave alajaamade kaupa i) lepingulise või jaotatud reserveeritud võimsuse kohta; ii) lepingulise võimsuse kohta sõlmitud lepingute arv; iii) järelejäänud olemasolev võimsus. -teave kavandatud võrguinvesteeringute kohta alajaamade kaupa järgmise viie aasta lisavõimsusena, mis näitab eeldatavat olemasolevat võimsust. Kättesaadava ühendusvõimsuse kindlaksmääramiseks kasutatav metoodika tehakse üldsusele kättesaadavaks ja nõuab võrgu võimsuse majutamise kaardi ajakohastamist vähemalt kord kuus.
350	C13.R3: Tasakaalustamisturu toimimine ja nõudlusele reageerimine	Eesmärk	PICASSO platvormi liikmesus	Kinnitatud ESO EAD liikmesus PICASSO platvormil				2. kv	2025	ESO EAD saab PICASSO platvormi liikmeks.
351	C13.R3: Tasakaalustamisturu toimimine ja nõudlusele reageerimine	Eesmärk	Euroopa piirkondade ja linnade nädala aruanne	Euroopa piirkondade ja linnade nädala aruande avaldamine				2. kv	2026	Energia- ja veemajanduskomisjon (EWRC) avaldab aruande, milles: -hindab regulatiivseid tingimusi, sealhulgas litsentsimiskorda, energiasalvestussüsteemide ja tööstustarbijate osalemiseks tasakaalustamisturul. -teeb kulude-tulude analüüsi arukate arvestite paigaldamiseks kodumajapidamistele ja mitte-kodutarbijatele. -annab ülevaade tarbimiskaja meetmete soovitustest ja ajakavast, sealhulgas arukate arvestite paigaldamise ja agregaatorite osalemise kaudu. Aruande kavandi üle konsulteeritakse avalikult sidusrühmadega.
352	C13.I1: Energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate teabesüsteem	Eesmärk	Energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate teabesüsteem	Infosüsteem sisaldab andmeid energiaostuvõimetute leibkondade ja vähekaitstud tarbijate kohta				2. kv	2026	Teabesüsteem peab olema kasutamiseks kättesaadav. See sisaldab andmeid Bulgaaria energiaostuvõimetute leibkondade ja vähekaitstud tarbijate kohta ning tõendab energiaostuvõimetu leibkonna ja elektrivarustuse kaitsetuma tarbija staatust. Energiaostuvõimetu leibkonna ja elektrivarustuse kaitsetuma tarbija tuvastamine ja sertifitseerimine põhineb energiaseaduse ja energiaostuvõimetute kodumajapidamiste seisundi ja kaitsetumate elektritarbijate staatuse kindlaksmääramise kriteeriume, tingimusi ja korda käsitleva määruse sätetel.
353	C13.I2: Elektrienergia salvestamise riiklik taristu (RESTORE) (laiendatud)	Siht	Elektrienergia hoidlad;		Megavatt-tunnid (MWh)	0	1 900	2. kv	2026	72 tunni katseprotokolli(d), mis näitavad paigaldamist ja elektrivõrku ühendamist, on välja antud 1 900 MWh kasutatava energia salvestamise seadmete jaoks.
354	C13.I3: Fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamine sotsiaalteenuste rajatistesse ja elektrisõidukite pakkumine sotsiaalteenuste rajatistele	Eesmärk	Fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamine ja elektrisõidukite tarnimine	Paigaldamis- või tarnesertifikaatide väljaandmine				2. kv	2026	Vähemalt 15 kW võimsusega fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamiseks 500 sotsiaalteenindusrajatises on välja antud vastuvõtusertifikaat(id). Sotsiaalteenuste osutamiseks mõeldud 250 väikese tarbesõiduki tarnesertifikaat(id) on välja antud.
356	C13.I4: Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja salvestamise võimsuse toetamine	Eesmärk	Projektikonkurss(id) projektide valimiseks	Konkursikutse(te) avaldamine				2. kv	2025	Avaldatakse konkursikutse(d) taastuvatest energiaallikatest (tuule- ja päikeseenergia) elektri salvestamisega ühendatud elektritootmisvõimsuse ehitamise projektide valimiseks.
357	C13.I4: Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja salvestamise võimsuse toetamine	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmisvõimsus, mis paikneb koos elektrienergia salvestamisega		Megavatt (MW)	0	1 425	2. kv	2026	72 tunni katseprotokolli(de) kohta, mis näitavad paigaldamist ja võrku ühendamist, on välja antud 1 425 MW taastuvatest energiaallikatest, st tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektri tootmisvõimsus, mis paikneb koos vähemalt 350 MW elektrienergia salvestamisega.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 12 075 546 451 Bulgaaria leevi, mis EKP 15. oktoobri 2021. aasta viiteintressimäära alusel on 6 174 106 145 eurot.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 498 208 098 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 0 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 498 208 098 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

1	C1.R1 Eelkooli- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Eelkooli- ja koolihariduse seaduse ning teiseste õigusaktide muudatuste jõustumine.
5	C1.R2 Kõrghariduse reform	Eesmärk	Kõrgharidusseaduse muudatuste jõustumine
6	C1.R2 Kõrghariduse reform	Eesmärk	Kõrghariduse riiklik kaart
35	C3.R1 Õigusraamistik tööstusinvesteeringute ligimeelitamiseks ja tööstusökosüsteemide arendamiseks	Eesmärk	Uue tööstusparkide seaduse jõustumine
113	C4.R9 Kliimaneutraalsuse tegevuskava	Eesmärk	Valitsuse otsuse, millega luuakse rohelisele energiale ülemineku komisjon, jõustumine
137	C7.R2 Raadiosagedusspektri määramine	Eesmärk	Spektritasude vähendamise dekreedi jõustumine
140	C7.R3 Loodusliku investeerimiskeskkonna loomine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, millega rakendatakse ühenduvusmeetmete paketi raames antud soovitusi
148	C7.I2 TETRA-süsteem ja raadioreleevõrk	Eesmärk	TETRA süsteemi ja raadiolevivõrgu arendamise lepingute sõlmimine
161	C8.R1 Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Kombineeritud transpordi arendamise riikliku kava jõustumine Bulgaarias 2030. aastaks
169	C8.R2 Liiklusohutus	Eesmärk	Uus liiklusohutuse strateegia ja selle tegevuskava
199	C8.I6 Sofia metrooliin nr 3	Eesmärk	Sofia metrooliini nr 3 uute lõikude ehitamise lepingud pärast avatud ja võistupakkumist
207	C9.R1 Uus piirkondlik lähenemisviis koos kohalike kogukondade otsese kaasamisega Euroopa fondide ja vahendite haldamisse	Eesmärk	ELi rahaliste vahendite haldamist käsitleva õigusraamistiku muutmine
213	C10.R1 Kohtusüsteemi reform	Eesmärk	Ministrite nõukogu tegevuskava vastuvõtmine Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamiseks
238	C10.R8 Rahapesuvastase raamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Riiklikus riskihindamises tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise tegevuskava vastuvõtmine
241	C10.R9 Õigusloomeprotsessi kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Rahvuskogu korralduse ja tegevuse eeskirjade jõustumine
279	C10.I11 Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teave ja halduskeskkond	Eesmärk	Andmekogusüsteemi loomine taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jälgimiseks
280	C10.I11 Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teave ja halduskeskkond	Siht	Videosuuniste ajakohastamine, et need hõlmaksid täielikult kõiki taaste- ja vastupidavuskavade infosüsteemi tööprotsesse
281	C10.I11 Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teave ja halduskeskkond	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumine
282	C10.I11 Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise teabe- ja halduskeskkond	Eesmärk	Riiklike fondide direktoraadi ja keskse koordineerimisüksuse töökoormuse heakskiidetud analüüs, rakendusameti „ELi fondide audit“ struktuurieeskirjade muudatuste jõustumine ja vastavate soovituste rakendamine
286	C11.R1 Miinimumsissetuleku kava reform	Eesmärk	Sotsiaaltoetuste seaduse teiseste õigusaktide muudatuste jõustumine
290	C11.R2 Sotsiaalteenuste reform	Eesmärk	Sotsiaalteenuste kvaliteeti käsitleva määruse jõustumine
315	C12.R1 Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi kodanike vaimse tervise riiklik strateegia aastateks 2021–2030 ja strateegia rakendamise tegevuskava
		Osamakse summa	1 368 912 911 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

2	C1.R1 Eelkooli- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Tööhõive edendamise seaduse muudatuste jõustumine
3	C1.R1 Eelkooli- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi hariduse, koolituse ja õppe arendamise strateegilise raamistiku (2021–2030) rakendamise tegevuskava
7	C1.R2 Kõrghariduse reform	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi kõrghariduse arengustrateegia (2021–2030) rakendamise tegevuskava
8	C1.I1 STEM-keskused ja innovatsioon hariduses	Eesmärk	Riikliku STEM-keskuse loomine
321	C12.R2 E-tervise ja riikliku tervishoiuteabesüsteemi arendamine	Eesmärk	E-tervise õigusraamistiku muudatuste jõustumine
40	C3.I2.1.a Majanduskasvu tagamise vahend	Eesmärk	Rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel
43	C3.I2.1.b Kasvamiseks ettenähtud omakapitaliinstrumendid	Eesmärk	Euroopa Investeerimisfondi ja Bulgaaria valitsuse vahelise rahastamislepingu allkirjastamine
46	C3.I2.1.c Tehnoloogia ajakohastamise toetuskava	Eesmärk	Valikumenetlused on lõpule viidud
48	C3.I2.1.d Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning küberturvalisuse toetuskava väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes	Eesmärk	Valikumenetlused on lõpule viidud
50	C3.I2.1.e Innovatsioonireserv (innovatsiooni omakapitaliinstrumendid)	Eesmärk	Euroopa Investeerimisfondi ja Bulgaaria valitsuse vahelise rahastamislepingu allkirjastamine
56	C3.I2.2.b Energiatõhususe ja taastuvenergia tagatisvahend	Eesmärk	Rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse vahel
61	C3.2.3.a Kliimaneutraalsuse ja digiülemineku investeeringute omakapitaliinstrumendid	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi ja Euroopa Investeerimisfondi vahelise rahastamislepingu allkirjastamine
63	C4.R1 Riikliku CO2 heite vähendamise fondi loomine	Eesmärk	Sõltumatu eksperdirühma avaldatud hinnang riiklikule energiatõhususe õigusraamistikule
66	C4.R3 „Energiaostuvõimetuse“ määratlus ning kütteostuvõimetute ja haavatavate tarbijatega leibkondade kindlakstegemise kriteeriumid	Eesmärk	Energiaseaduse ja energiaostuvõimetust käsitlevate teiseste õigusaktide muudatuste jõustumine
67	C4.R2 Hõlbustada investeerimist elamute energiatõhusasse renoveerimisse	Eesmärk	Omandiõiguse haldamise seaduse muudatuste jõustumine
68	C4.I1 Toetus hoonete renoveerimiseks.	Eesmärk	Millega kehtestatakse elamute ja mitteeluhoonete energiatõhususe renoveerimise riiklik toetuskava
69	C4.I1 Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 1: Eluhoonete rekonstrueerimine	Eesmärk	Projektikonkurss elamute energiatõhusaks renoveerimiseks
72	C4.I1 Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 2: Mitteeluhoonete, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimine ja Allmeede 3: Mitteeluhoonete renoveerimine tootmises, kaubanduses ja teenuste osutamisel	Eesmärk	Projektikonkurss mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimiseks
82	C4.R4 Energiatõhususe ja taastuvenergia projektide edendamine energiaarvete abil	Eesmärk	Energiatõhususe parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine energiateenuse ettevõtjate (ESCO) mudeli alusel.
85	C4.I4 Elektrienergia ülekandevõrgu digiüleminek	Eesmärk	Riiklike ülekandesüsteemide uuendamiseks sõlmitud lepingud või tööde alustamine
79	C4.I3 Energiatõhusate tänavavalgustussüsteemide toetamine	Eesmärk	Avalike valgustussüsteemide renoveerimise toetuslepingute allkirjastamine (1. projektikonkurss)
29	C2.I1 Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Siht	Lepingute allkirjastamine teaduskõrgkoolidega
92	C4.R8 Elektrituru liberaliseerimine	Eesmärk	Elektrituru integreerimine
83	C4.R5 Energiatõhususe parandamise ühtsed kontaktpunktid	Eesmärk	Ühtsete katsepunktide loomine energiatõhusaks renoveerimiseks
91	C4.R8 Elektrituru liberaliseerimine	Eesmärk	Õigusakti jõustumine
105	C4.I7 Maapõueenergiast toodetud taastuvenergia kasutamise suurendamine	Eesmärk	Geotermilistest energiaallikatest toodetud taastuvenergia kasutamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
114	C4.R9 Kliimaneutraalsuse tegevuskava	Eesmärk	Ministrite nõukogu võtab vastu otsuse, kliimaneutraalsuse tegevuskava kohta
95	C4.R6 Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise suurendamine	Eesmärk	Õigusakti jõustumine
97	C4.I8 Elektri salvestamise riiklik taristu (RESTORE)	Eesmärk	Riikliku õigusraamistiku muutmine, et toetada elektri salvestamise kiiret kasutuselevõttu
76	C4.I2 Taastuvenergia toetus kodumajapidamistele	Eesmärk	Kehtestatakse riiklik taastuvenergia toetuskava kodumajapidamiste jaoks
126	C5.R1 Natura 2000 võrgustiku juhtimisstruktuuri loomine	Eesmärk	Bioloogilise mitmekesisuse seaduse muudatused
138	C7.R2 Raadiosagedusspektri määramine	Eesmärk	Sagedusala 26 GHz operaatoritele kasutusõiguste üleandmisest teatamine.
162	C8.R1 Strateegiline transpordiraamistik	Siht	TEN-T raudteeprojektide juhtimise ja rakendamise suutlikkuse suurendamine
173	C8.R3 Säästev linnaline liikumiskeskkond	Eesmärk	Säästva linnalise liikumiskeskkonna integreerimine territoriaalsetesse strateegiatesse ja arengu planeerimisse
214	C10.R1 Kohtusüsteemi reform	Eesmärk	Õigusabi seaduse muudatuste jõustumine
217	C10.R2 Korruptsioonivastane võitlus	Eesmärk	Rikkumisest teatavate isikute kaitset või rikkumiste kohta teabe avalikustamist käsitleva seaduse ja rikkumisest teatamist käsitleva õigusraamistiku muudatuste jõustumine
219	C10.R2 Korruptsioonivastane võitlus	Eesmärk	Kõrgema justiitsnõukogu inspektsiooni rolli parandamine korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel kohtusüsteemis
227	C10.R3 Vahendamisraamistikku käsitlevad õigusaktid	Eesmärk	Vahendusraamistikku käsitlevate õigusaktide jõustumine
228	C10.R4 Maksejõuetusraamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Maksejõuetus- ja saneerimismenetlusi käsitlevate õigusaktide jõustumine
231	C10.R6 Registri reform e-valitsuse potentsiaali ärakasutamiseks	Eesmärk	Elektroonilise juhtimise seaduse muudatuste jõustumine
232	C10.R6 Registri reform e-valitsuse potentsiaali ärakasutamiseks	Eesmärk	Katastri- ja kinnistusregistri seaduse muudatuste jõustumine
234	C10.R7 Riigiettevõtete juhtimisraamistik	Eesmärk	Riigi omandipoliitika vastuvõtmine
239	C10.R8 Rahapesuvastase raamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihindamise ajakohastatud versiooni vastuvõtmine
242	C10.R10 Riigihanked	Eesmärk	Riigihankeseaduse seadusemuudatuste jõustumine, et vähendada lepingute arvu ilma pakkumiskutseta ja ühekordsete pakkumiste arvu
235	C10.R7 Riigiettevõtete juhtimisraamistik	Eesmärk	Riigiettevõtete tulemuslikkust käsitleva iga-aastase koondaruande vastuvõtmine
251	C10.R11 Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Alustavatele ettevõtjatele viisa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja nõuete kehtestamine
252	C10.R11 Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Isiku pankrotiseaduse jõustumine
253	C10.R11 Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Kaubandusseaduse uue peatüki jõustumine äriühingu uue õigusliku vormi loomiseks
256	C10.R12 Majandusanalüüsi nõukogu	Eesmärk	Majandusanalüüsi nõukogu institutsionaliseerimine
283	C10.I11 Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teave ja halduskeskkond	Siht	Koolitatud töötajad hangete kohta
287	C11.R1 Miinimumsissetuleku kava reform	Eesmärk	Miinimumsissetuleku tagamise kava käsitleva aruande lõpuleviimine
297	C11.I2 Abivahendite pakkumine alalise puudega inimestele	Eesmärk	Alalise puudega inimeste valimise metoodika
299	C11.I3 Sotsiaalmajanduse arendamine	Siht	Kuue piirkondliku sihtkeskuse ehitamine ja varustamine
316	C12.R1 Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Tervishoiusektori pikaajaliste vajaduste riiklik kaart
317	C12.R1 Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Riiklik tervisestrateegia aastaks 2030
318	C12.R1 Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi laste ja noorukite tervise ning pediaatrilise hoolduse riiklik strateegia aastaks 2030
319	C12.R1 Tervishoiusektori strateegilise raamistiku ajakohastamine	Eesmärk	Bulgaaria Vabariigi riiklik vähktõvevastase võitluse kava aastateks 2021–2027
328	C12.R6 Koolides kaasaegse tervishoiuhariduse kava	Eesmärk	Bulgaaria koolide tervisehariduse riiklik kava aastateks 2021–2027
		Osamakse summa	438 607 041 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

24	C2.R1 Teadusuuringute ja innovatsiooni ühine poliitika	Eesmärk	Teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
25	C2.R1 Teadusuuringute ja innovatsiooni ühine poliitika	Eesmärk	Teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud õigusakt(id)
29a	C2.I1 Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Eesmärk	Lepingu allkirjastamine
31	C2.I2 Investeeringud Bulgaaria Teaduste Akadeemiasse	Eesmärk	Innovatsiooni ühiskeskuse meetmed
32	C2.I2 Investeeringud Bulgaaria Teaduste Akadeemiasse	Eesmärk	Kvantvõtme jaotuse optiline marsruut
36	C3.I1 Tööstusparkide ja -tsoonide programm („AttractInvestBG“)	Siht	Tööstusparkide/-piirkondade valimine
42	C3.I2 Investeering 2.1.a Kasvu tagatisvahend	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud tegevused
47	C3.I2 Investeering 2.1.c Tehnoloogia ajakohastamise toetuskava	Siht	Eelarve täitmine – vähemalt 120 miljoni euro suurune ümberpaigutamine tehnoloogia ajakohastamiseks
53	C3.I2 Investeering 2.2.a – toetuskava investeeringuteks taastuvatesse energiaallikatesse, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kohalike salvestusseadmetega	Eesmärk	Heakskiidetud projektid
58	C3.I2 Investeering 2.2.b – energiatõhususe ja taastuvenergia tagatisvahend	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud finants- või investeerimistoimingud
59	C3.I2 Investeering 2.2.c – Toetuskava ettevõtjate toetamiseks üleminekul ringmajandusele	Eesmärk	Heakskiidetud projektid
64	C4.R1 Riikliku CO2 heite vähendamise fondi loomine	Eesmärk	Riikliku CO2-heite vähendamise fondi loomist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
84	C4.R5 Energiatõhususe parandamise ühtsed kontaktpunktid	Siht	Määratud ühtsed kontaktpunktid
90	C4.R7 saastevaba vesiniku väärtusahela toetamine	Eesmärk	Saastevaba vesiniku väärtusahelat käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
115	C4.R10 Energiasektori CO2 heite vähendamine	Eesmärk	Õigusakt(id), millega kehtestatakse pruunsöe- ja söeküttel töötavate elektrijaamade CO2 heite ülempiir
70	C4.I1 Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 1: Eluhoonete rekonstrueerimine Allmeede 2: Mitteeluhoonete renoveerimine ning Allmeede 3: Mitteeluhoonete renoveerimine tootmises, kaubanduses ja teenuste osutamisel	Eesmärk	Hoonete energiatõhusamaks renoveerimise lepingute allkirjastamine
88	C4.I4 Elektrienergia ülekandevõrgu digiüleminek	Siht	Maksimaalse igakuise piiriülese netoülekandevõimsuse suurendamine 1 600 MW võrra
122	C4.I8 Elektri salvestamise riiklik taristu (RESTORE)	Eesmärk	Elektrisalvestite lepingute allkirjastamine
131	C6.R1 Riiklik tegevusprogramm	Eesmärk	Riikliku tegevusprogrammi vastuvõtmine
139	C7.R2 Raadiosagedusspektri määramine	Eesmärk	Sidemääruse komisjoni otsus(t)e jõustumine, millega antakse õigused 700 MHz ja 800 MHz sagedusaladele
149	C7.I2 TETRA-süsteem ja raadioreleevõrk	Eesmärk	Seadmete tarnimine TETRA standardi alusel
164	C8.R1 Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Turuhinnang avaliku teenindamise kohustuse ulatuse kohta
184	C8.I1 Raudteeveerem	Eesmärk	Heiteta raudteeveeremi ostulepingute allkirjastamine
200	C8.I6 Sofia metrooliin nr 3	Siht	Metrooliini nr 3 ehitamine Sofias
222	C10.R2 Korruptsioonivastane võitlus	Eesmärk	Kriminaalmenetlust ning peaprokuröri vastutust ja kriminaalvastutust käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
229	C10.R4 Maksejõuetusraamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Maksejõuetusraamistikuga seotud meetmed
230	C10.R5 Bulgaaria ehitussektori digireform	Eesmärk	Ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtu strateegia ja tegevuskava
233	C10.R6 Registri reform e-valitsuse potentsiaali ärakasutamiseks	Eesmärk	Elektroonilist juhtimist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
237	C10.R7 Riigiettevõtete juhtimisraamistik	Eesmärk	Suurte riigiettevõtete juhatuse koosseisu vastavus
240	C10.R8 Rahapesuvastase raamistikuga seotud meetmed	Eesmärk	Järelevalveasutuste suutlikkus ja suutlikkus
244	C10.R10 Riigihanked	Eesmärk	Riigihankeameti metoodika
245	C10.R10 Riigihanked	Eesmärk	Riigihangete e-vormid
255	C10.R11 Ettevõtlik Bulgaaria	Eesmärk	Kaugtööd käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
263	C10.I3 Prokuratuuri info- ja sidetaristu	Eesmärk	Prokuratuuri info- ja sidetaristu
267	C10.I4 Turvateenused	Eesmärk	Kehakaamerate soetamine
284	C10.I11 Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teave ja halduskeskkond	Eesmärk	Videogiidide ajakohastamine või väljastamine
288	C11.R1 Miinimumsissetuleku kava reform	Eesmärk	Miinimumsissetuleku kava käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
291	C11.R2 Sotsiaalteenuste reform	Eesmärk	Riiklikku sotsiaalteenuste kaarti käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
303	C11.I4 Sotsiaalabiameti renoveerimine	Eesmärk	Lepingute allkirjastamine sotsiaalabiameti territoriaalsete struktuuride jaoks
307	C11.I6 Kultuurisektori toetamine	Eesmärk	Riiklikku kultuurifondi käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
312	C11.I7 Arhiivide digiteerimine	Eesmärk	Sisu digiteerimise metoodika ja standardid
322	C12.R2 E-tervise ja riikliku tervishoiuteabesüsteemi arendamine	Eesmärk	Riikliku tervishoiu infosüsteemi (NHIS) ajakohastamine
323	C12.R3 Tervishoiu kutsealade atraktiivsuse suurendamine ja tervishoiutöötajate tasakaalustatuma jaotuse edendamine kogu territooriumil	Eesmärk	Meditsiinitöötajate rahastamist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
324	C12.R3 Tervishoiu kutsealade atraktiivsuse suurendamine ja tervishoiutöötajate tasakaalustatuma jaotuse edendamine kogu territooriumil	Eesmärk	Tervishoidu käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
336	C12.I4 Õhukiirabisüsteemi loomine	Eesmärk	Kopterite kiirabisüsteemi tarnimise lepingu (lepingute) allkirjastamine
339	C12.I5 Meditsiinidiagnostika riiklik digiplatvorm	Eesmärk	Lepingu (lepingute) allkirjastamine meditsiinidiagnostika riikliku digiplatvormi väljatöötamiseks
347	C13.R1 Energiaostuvõimetuse juhtimisraamistik ja jaeturu liberaliseerimise ettevalmistamine	Eesmärk	Õigusakt (õigusaktid), millega määratakse ja luuakse vastutavad asutused
350	C13.R3 Tasakaalustamisturu toimimine ja tarbimiskaja	Eesmärk	PICASSO platvormi liikmesus
356	C13.I4 Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja salvestamise võimsuse toetamine	Eesmärk	Projektikonkurss(id) projektide valimiseks
		Osamakse summa	1 574 907 916 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

4	C1.R1 Eelkooli- ja koolihariduse ning kutsehariduse ja -õppe reform	Eesmärk	Kutseharidust ja -õpet käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
49	C3.I2 Investeering 2.1.d Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning küberturvalisuse toetuskava väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes	Siht	Eelarve täitmine – vähemalt 12,59 miljoni euro ümberpaigutamine digitaliseerimiseks
60	C3.I2 Investeering 2.2.c – Toetuskava ettevõtjate toetamiseks üleminekul ringmajandusele	Siht	Toetatud ettevõtted
65	C4.R1 Riikliku CO2 heite vähendamise fondi loomine	Eesmärk	Lepingu- ja tegevuseeskirjad
93	C4.R11 Riigi omandis olevate ettevõtete juhtimise parandamine energiasektoris	Eesmärk	Tingimused uuele riigi omandis olevale valdusettevõttele
78	C4.I2 Taastuvenergia toetus kodumajapidamistele	Siht	Päikeseenergial töötavate sooja tarbevee süsteemide või fotogalvaaniliste süsteemide eest makstav(ad) tasu(d)
106	C4.I7 Maapõueenergiast toodetud taastuvenergia kasutamise suurendamine	Eesmärk	Geotermiline tööriist
136	C6.I2 Protsesside digiteerimine „Talust taldrikule“	Eesmärk	Elektrooniline põllumajanduse infosüsteem
163	C8.R1 Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Transpordimeetmed
165	C8.R1 Strateegiline transpordiraamistik	Eesmärk	Uus (uued) avaliku teenindamise leping(ud) avaliku raudteeveoteenuse osutamiseks
176	C8.R4 Integreeritud ühistransport	Eesmärk	Ühistransporti käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
178	C8.R5 Elektriline liikuvus	Eesmärk	Elektrilist liikuvust käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
181	C8.R5 Elektriline liikuvus	Eesmärk	Vähese heitega piirkonnad
208	C9.R2 Veevarustus- ja kanalisatsioonireform	Eesmärk	Veevarustust ja kanalisatsiooni käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
215	C10.R1 Kohtusüsteemi reform	Eesmärk	E-õigust käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine haldusasjades
218	C10.R2 Korruptsioonivastane võitlus	Eesmärk	Korruptsioonivastase asutuse loomist käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
223	C10.R2 Korruptsioonivastane võitlus	Eesmärk	Lobitööd käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
258	C10.I1 Kohtute ühtse infosüsteemi ajakohastamine	Eesmärk	Ühtse kohtute infosüsteemi ajakohastamine
260	C10.I2 Kohtuvaidluste digitaliseerimine halduskohtumenetluses	Eesmärk	Teabemoodulid ja riistvara halduskohtumenetluste digitaliseerimiseks
278	C10.I10 Monitorstat süsteem	Eesmärk	Uuendatud monitorisüsteem
285	C10.I11 Taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teave ja halduskeskkond	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmeid käsitlevad koolitused
304	C11.I4 Sotsiaalabiameti renoveerimine	Siht	Sotsiaalabiameti territoriaalsed struktuurid on renoveeritud
308	C11.I6 Kultuuri ja sektori toetamine	Siht	Kultuurisektori toetamine
332	C12.I2 Tserebrovaskulaarsete haiguste sekkumisdiagnostika ja endovaskulaarse ravi keskused	Eesmärk	Ehitus- ja/või renoveerimistööde ning meditsiiniseadmete tarnimise lepingu(te) allkirjastamine
343	C12.I7 ambulatoorse ravi arendamine	Eesmärk	Ambulatoorsete üksuste või teisaldatavate ambulatoorsete konteinerite ehitus- ja/või renoveerimistööde ning seadmete tarnimise lepingu (lepingute) allkirjastamine
348	C13.R1 Energiaostuvõimetuse juhtimisraamistik ja jaeturu liberaliseerimise ettevalmistamine	Eesmärk	Ettevalmistavad meetmed jaemüügituru liberaliseerimiseks
		Osamakse summa	1 114 544 232 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

10	C1.I1 STEM-keskused ja innovatsioon hariduses	Siht	Ehitus- ja/või renoveerimistööd
13	C1.I2 Taristutööd haridusasutustes	Siht	Koolide, lasteaedade ja tudengite renoveerimine ja/või ehitustööd ning ülikoolilinnakute ehitustööd
18	C1.I3 Digioskused	Siht	Digitaalklubid
21	C1.I3 Digioskused	Siht	Omandatud digioskuste tunnistused
22	C1.I4 noortekeskused	Eesmärk	Noortekeskuste ehitus- ja/või renoveerimistööd, riikliku fookuskeskuse loomine ja registreeritud inimesed
28	C2.I1 Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Siht	VKEde ja kõrgharidusasutuste või teadusasutuste projektid
30	C2.I1 Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise programm	Siht	Kinnitatud aruanded
33	C2.I2 Investeeringud Bulgaaria Teaduste Akadeemiasse	Eesmärk	Bulgaaria Teaduste Akadeemia ja teadusprojekti(de) renoveerimine rohe- ja digipöörde valdkonnas
38	C3.I1 Tööstusparkide ja -tsoonide programm („AttractInvestBG“)	Siht	Projektid tööstusparkides/-piirkondades
42a	C3.I2 Investeering 2.1.a Kasvu tagatisvahend	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud tegevused
45	C3.I2 Investeering 2.1.b Kasvu omakapitaliinstrumendid	Siht	Investeeringute komitee poolt heaks kiidetud toimingud
52	C3.I2 Investeering 2.1.e Innovatsioonireserv (innovatsiooni omakapitaliinstrumendid)	Siht	Investeeringute komitee poolt heaks kiidetud toimingud
55	C3.I2 Investeering 2.2.a – toetuskava investeeringuteks taastuvatesse energiaallikatesse, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kohalike salvestusseadmetega	Siht	Paigaldatud hoidlate võimsus
62	C3.I2 Investeering 2.3.a Kliimaneutraalsuse ja digiülemineku investeeringute omakapitaliinstrumendid	Siht	Investeeringute komitee poolt heaks kiidetud toimingud
93a	C4.R11 Riigi omandis olevate ettevõtete juhtimise parandamine energiasektoris	Eesmärk	Uus riigi omandis olev valdusettevõtja
120	C4.R10 Energiasektori CO2 heite vähendamine	Siht	Energiasektori süsinikdioksiidiheite vähendamine
71	C4.I1 Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 1: Eluhoonete rekonstrueerimine	Siht	Eluhoonete energiatõhusaks renoveerimine
75	C4.I1 Toetus hoonete renoveerimiseks Allmeede 2: Mitteeluhoonete renoveerimine ning Allmeede 3: Mitteeluhoonete renoveerimine tootmises, kaubanduses ja teenuste osutamisel	Siht	Mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine
75a	C4.I9 Toetuskava – eluhoonete renoveerimine	Eesmärk	Rakendusleping, õigusabilepingud ja vahendite ülekandmine
81	C4.I3 Energiatõhusate tänavavalgustussüsteemide toetamine	Siht	Vähendada energiatarbimist
89	C4.I4 Elektrienergia ülekandevõrgu digiüleminek	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud tootmisvõimsuse elektrisüsteemi integreerimise tingimused
96	C4.R6 Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise suurendamine	Eesmärk	Õigusakti(de) jõustumine
125	C4.I8 Elektri salvestamise riiklik taristu (RESTORE)	Siht	Elektrienergia hoidlad;
134	C6.I1 Põllumajandussektori tehnoloogiline ja ökoloogiline üleminek	Siht	Fondi projektid põllumajanduse tehnoloogilise ja ökoloogilise ülemineku edendamiseks
146	C7.I1 Digitaristu ulatuslik laiendamine	Eesmärk	Riigi tuumikvõrgu ajakohastamine
147	C7.I1 Digitaristu ulatuslik laiendamine	Eesmärk	Juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele
186	C8.I1 Raudteeveerem	Siht	Heiteta raudteeveerem
197	C8.I5 Liiklusohutus	Eesmärk	Liiklusohutuse seadmed
201	C8.I6 Sofia metrooliin nr 3	Siht	Metrooliin nr 3 Sofias
201a	C8.I10 Metroveerem	Siht	Metroorongid
203	C8.I7 Roheline liikuvus	Eesmärk	Heiteta sõidukid, laadimisjaamad, jalakäijate valgustus ja jalgrattataristu
206a	C8.I8 Raudteede ja õhuliinide seire- ja hooldusseadmed	Siht	Seadmete vastuvõtmise protokoll(id)
206b	C8.I9 Raudteeinfrastruktuuri renoveerimine	Siht	Raudteeliinide ja õhuliinide renoveerimine
220	C10.R2 Korruptsioonivastane võitlus	Eesmärk	Loodud ja toimiv korruptsioonivastane asutus
226a	C10.R2 Korruptsioonivastane võitlus	Eesmärk	Korruptsioonivastase võitluse ja usaldusväärsuse suurendamise meetmed
245a	C10.R10 Riigihanked	Eesmärk	Riigihangetega seotud meetmed
248	C10.R10 Riigihanked	Eesmärk	Ühe pakkuja alusel sõlmitud lepingute ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaalu vähendamine
265	C10.I4 Turvateenused	Eesmärk	Turva- ja seiresüsteemid
270	C10.I6 Ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtu katseetapi toetamine	Eesmärk	Ehitusteabe modelleerimise kasutuselevõtmine
273	C10.I7 Ühtne infosüsteem ruumiliseks planeerimiseks, investeeringute kavandamiseks ja ehituslubade andmiseks	Eesmärk	Ruumilise planeerimise, investeeringute kavandamise ja ehituslubade platvorm
293	C11.I1 Taristutööd pikaajalise hoolduse asutustes	Siht	Renoveeritud ja/või ehitatud pikaajalise hoolduse asutused ja vanadekodud
298	C11.I2 Abivahendite pakkumine alalise puudega inimestele	Eesmärk	Püsipuudega inimeste valimine abivahendite vastuvõtmiseks
306	C11.I5 Digiteenused tööhõiveametis	Eesmärk	Tööhõiveameti digitaalteenused
314	C11.I7 Arhiivide digiteerimine	Eesmärk	Asutused, kelle digiteeritud esemed on kättesaadavad uutel digiplatvormi seadmetel sisu digiteerimiseks
314a	C11.I8 Kultuuritaristu	Eesmärk	Digitaalne kinotehnika
330	C12.I1 Haiglaasutuste moderniseerimine	Eesmärk	Haiglarajatised
333	C12.I2 Tserebrovaskulaarsete haiguste sekkumisdiagnostika ja endovaskulaarse ravi keskused	Siht	Tserebrovaskulaarsete haiguste keskused
335	C12.I3 Psühhiaatrilise ravi ajakohastamine	Siht	Renoveeritud ja varustatud psühhiaatriaasutused
337	C12.I4 Õhukiirabisüsteemi loomine	Siht	Helikopterite tarnimine ja kiirabisüsteemi angaaride ehitamine
340	C12.I5 Meditsiinidiagnostika riiklik digiplatvorm	Siht	Tervishoiuasutused, kes kasutavad riiklikku meditsiinidiagnostika digiplatvormi
345	C12.I7 ambulatoorse ravi arendamine	Siht	Ambulatoorse ravi üksused või mobiilsed ambulatoorsed konteinerid
349	C13.R2 Uute taastuvenergia- ja salvestusvõimsuste ühendamise menetluste läbipaistvus	Eesmärk	Võrgumajutusvõimsuse kaart
351	C13.R3 Tasakaalustamisturu toimimine ja tarbimiskaja	Eesmärk	Euroopa piirkondade ja linnade nädala aruanne
352	C13.I1 Energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate infosüsteem	Eesmärk	Energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja vähekaitstud tarbijate teabesüsteem
353	C13.I2 Elektri salvestamise riiklik taristu (RESTORE) (laiendatud)	Siht	Elektrienergia hoidlad;
354	C13.I3 Fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamine sotsiaalteenuste rajatistesse ja elektrisõidukite pakkumine sotsiaalteenuste rajatistele	Eesmärk	Fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamine ja elektrisõidukite tarnimine
357	C13.I4 Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja salvestamise võimsuse toetamine	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmisvõimsus, mis paikneb koos elektrienergia salvestamisega
		Osamakse summa	1 677 134 045 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD