Investeering D. Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil

Investeeringu eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemide energiatõhusust, suurendades taastuvenergia tootmise võimsuse osakaalu.

See investeering hõlmab 6 MW taastuvenergia ülesseatud võimsust kaugküttesüsteemides.

Investeering F. Elektrijaotusvõrgu (siirdejaamad ja madalpingevõrk) tugevdamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada elektrijaotusvõrku.

Investeering seisneb 838 uue trafojaama ja vähemalt 260 kilomeetri pikkuse uue madalpinge jaotusvõrgu ehitamises.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Seadusega reguleeritakse taastuvate energiaallikate kasutamist riigi ja omavalitsuste poolt ning kehtestatakse siduv eesmärk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta Sloveenia Vabariigi summaarses lõpptarbimises. Selles määratakse kindlaks meetmed selle eesmärgi saavutamiseks ja nende rahastamise meetodid, sealhulgas loa- ja loamenetluste lühendamine igas suuruses taastuvenergiat tootvate käitiste (päikese- ja tuuleenergia) paigaldamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks. Eelkõige rakendab ta soovitusi, mis tulenevad käimasolevast tehnilisest abist seoses tuuleelektrijaamade ruumilist planeerimist käsitlevate õigusaktide läbivaatamisega, mida rahastatakse tehnilise toetuse rahastamisvahendist. Lisaks hõlmab see taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, haldusmenetlusi ning paigaldajate teavitamist ja koolitamist. Ta loob tootmisseadmetesse investeerijatele ühtse kontaktpunkti.
2	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Toimib üksainus punkt, mis aitab investoritel saada heakskiitu tootmisseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks taastuvate energiaallikatega.	Ühtne kontaktpunkt toimib				4. kv	2022	Kontaktpunkt suunab investoreid litsentsitaotluste ja muude toimingute kaudu ning abistab kogu haldusprotsessi. Taotleja palvel suunab kontaktpunkt loataotlused ja muud toimingud ning abistab taotlejat kogu haldusmenetluse jooksul.
3	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Õigusakti(de) jõustumine	Õigusakti(de) säte, mis osutab jõustumisele				4. kv	2024	Jõustuvad õigusaktid, millega nähakse ette lihtne taotlus jaotusvõrku ühendamiseks kuni 50 kW võimsusega omavarustusseadmete puhul. Sellist menetlust käsitlevad sätted hõlmavad järgmist: i) jaotusettevõtja võib ühe kuu jooksul alates täieliku lihttaotluse saamisest teha tagasilükkamisotsuse või pakkuda välja teistsuguseid liitumistingimusi; ii) kui jaotusvõrguettevõtja ei tee sellist otsust ega toimeta seda taotlejale ühe kuu jooksul kätte, omandab taotleja automaatselt õiguse ühendusele.
4	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine taastuvenergiaallikate kasutamiseks kaugküttesüsteemides	Avaldatud konkursikutse				4. kv	2022	Kuulutati välja projektikonkurss investeeringuteks, millega suurendatakse taastuvate energiaallikate osakaalu kaugküttesüsteemides. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni.
5	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Siht	Taastuvenergia ülesseatud võimsus kaugküttesüsteemides		MW	0	6	4. kv	2025	6 MW taastuvenergia ülesseatud võimsust kaugküttesüsteemides.
6	F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)	Eesmärk	Üleminekujaamade projektikonkursi avamine	Projektikonkursi kutse avaldamine				4. kv	2022	Projektikonkurss üleminekujaamade ehitamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Konkursikutsega tagatakse eelkõige kriteeriumid taastuvenergia tootmis- ja salvestusrajatiste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide tõhusaks integreerimiseks. Lisaks kõigile kohustuslikele riiklikele ja Euroopa eeskirjadele, millega nähakse ette nõuded ehitus- ja keskkonnasekkumistele, tagatakse valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).
7	F: Elektrijaotusvõrgu (siirdejaamad ja madalpingevõrk) tugevdamine	Siht	Ehitatud uute elektritransformaatorjaamade arv		Arv	0	838	2. kv	2026	Ehitatakse 838 uut elektritrafojaama.
7bis	F: Elektrijaotusvõrgu (siirdejaamad ja madalpingevõrk) tugevdamine	Siht	Ehitatud jaotusvõrgu pikkus (madalpingevõrk)		km	0	260	2. kv	2026	Vähemalt 260 km uut madalpinge jaotusvõrku peab olema.
8	C: Majanduse energiatõhusus	Eesmärk	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskava	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskava vastuvõtmine				4. kv	2023	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskavas nähakse ette digitaalse meetodi kasutuselevõtmine ettevõtete energiaauditite andmete esitamiseks ning võimaliku ja saavutatud energiasäästu jälgimiseks. Tegevuskavas nähakse samuti ette, et asjaomased asutused peavad lisama energiatõhususe parandamise toetust saavate ettevõtete energiaaudititest aruandmise ja nende rakendamise nõude.

A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform B. Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks

Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvenergiarajatiste integreerimist.

Reform seisneb elektrienergia tarnimise seaduse jõustumises.

Investeering E. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest

Investeeringu eesmärk on taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamine.

Investeering seisneb 30 MW taastuvenergia tootmisvõimsuse ehitamises.

Investeering F. Elektrijaotusvõrgu (madalpingevõrk) tugevdamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada elektrijaotusvõrku.

Investeering seisneb projektikonkursi algatamises uue madalpinge jaotusvõrgu ehitamiseks.

A.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
13	B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks	Eesmärk	Elektrienergia varustuskindluse seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab elektrienergiaga varustamise seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Uues elektrivarustusseaduses sätestatakse elektrituru toimimise, elektri tootmise, edastamise, jaotamise, salvestamise ja tarnimise eeskirjad, lõpptarbijate kaitset käsitlevad sätted, elektri edastamise ja jaotamisega seotud kommunaalteenuste osutamise viisid ja viisid ning elektriturg, elektrivarustuskindluse tagamise põhimõtted ja meetmed, energiaostuvõimetuse vältimise meetmed ja muud elektrivarustusega seotud küsimused.
16	E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest	Siht	Ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsus		MW	0	30	2. kv	2026	30 MW ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsust. Konkursikutse(te) puhul tuleb järgida komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 peatükki 4.5 „Elektrienergia tootmine hüdroenergiast“.
17	F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine	Eesmärk	Konkursikutse avamine uue madalpinge jaotusvõrgu loomiseks	Konkursikutsete avaldamine				4. kv	2022	Kuulutati välja pakkumismenetlus uue madalpinge jaotusvõrgu ehitamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Projektide eesmärk on taastuvenergia tootmis- ja salvestusrajatiste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide tõhus integreerimine elektrijaotusvõrku. Lisaks kõigile kohustuslikele riiklikele ja Euroopa eeskirjadele, millega nähakse ette nõuded ehitus- ja keskkonnasekkumistele, tagatakse valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). Investeeringud tugevdavad jaotusvõrku, parandavad selle suutlikkust ja kohanemisvõimet, samuti andmebaaside integreerimist ja reaalajas toimuvat järelevalvet.

B: KOMPONENT 2. HOONETE KESTLIK RENOVEERIMINE

Sloveenia riikliku energia- ja kliimakava kohaselt on aastatel 2021–2030 hoonete renoveerimiseks vaja ligikaudu 9 500 000 000 eurot, et vähendada hoonete energia lõpptarbimist 20 % võrra ja hoonete kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 70 % võrra võrreldes 2005. aastaga.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada hoonete põhjalikku renoveerimist, keskendudes üldkasutatavatele hoonetele, et saavutada energiatarbimise vähemalt 30 % vähenemine võrreldes eelneva heitega.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele, mida tehakse rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform

Reformiga määratakse kindlaks kulutõhusad renoveerimisviisid, -poliitika ja -meetmed, et edendada hoonete täielikku renoveerimist, sealhulgas meetmed üksikisikute, ehitustööstuse ja finantseerimisasutuste investeerimisotsuste suunamiseks ning oodatava energiasäästu ja laiema kasu hindamiseks, nagu on ette nähtud uues pikaajalise renoveerimisstrateegias.

Eelkõige kehtestatakse reformiga õiguslik keeld kütteõli-, masuudi- ja kivisöekatelde projekteerimisele ja paigaldamisele uutesse hoonetesse. Reformi see osa rakendatakse seaduse jõustumisega 30. juuniks 2023. Reformiga luuakse ka avaliku sektori energia renoveerimise käibefond, mis on isemajandav energiasäästu abil.

Investeering B. Hoonete kestlik renoveerimine

Investeeringu eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust.

Meetmed hõlmavad hoonete renoveerimist ja hoone tehnosüsteemide ajakohastamist.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
19	A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Uute hoonete kütmiseks fossiilkütuste kasutamise keelu jõustumine	Seaduse säte, mis viitab asjaomase seaduse jõustumisele				2. kv	2023	Seadusega kehtestatakse keeld kütteõli-, masuudi- ja kivisöekatelde projekteerimisele ja paigaldamisele hoonete kütmiseks, nagu on ette nähtud hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias aastani 2050.
21	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Pakkumismenetluse algatamine hoone tehnosüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks	Projektikonkursi kutse avaldamine				4. kv	2022	Kuulutati välja hankemenetlus hoone tehnosüsteemide, näiteks kliima- ja ventilatsioonisüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).
22	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku kutse avamine suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega riigi omandis olevate hoonete säästvaks renoveerimiseks	Avaliku kutse avaldamine				4. kv	2022	Avalik kutse suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega avalik-õiguslike hoonete energiakasutuseks ja säästvaks renoveerimiseks. Avalik kutse on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama: a) vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); ning b) otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega.
23	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku sektori omandis olevate elamute energia- ja säästva renoveerimise hankemenetluse algatamine.	Projektikonkursi kutse avaldamine				4. kv	2022	Avalik-õiguslike elamute energiatõhusaks ja säästvaks renoveerimiseks kuulutati välja hange. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama: a) vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); ning b) otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega.
25	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Hoonete renoveerimine		Arv (m²)	0	59 574	2. kv	2026	Renoveeritud hooned.
26	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Hoone tehnosüsteemide uuendamine		Arv (m²)	0	29 392	4. kv	2025	Ajakohastatud hoone tehnosüsteemid, näiteks kliima-, jahutus- ja/või ventilatsioonisüsteemid.

B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering B. Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine

Investeeringu eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust.

Meetmed hõlmavad hoonete renoveerimist ja hoone tehnosüsteemide ajakohastamist.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
27bis	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Hoonete renoveerimine		Arv (m²)	0	21 398	2. kv	2026	Renoveeritud hooned.
27ter	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Hoone tehnosüsteemide uuendamine		Arv (m²)	0	8 965	2. kv	2026	Ajakohastatud hoone tehnosüsteemid, näiteks kliima-, jahutus- ja/või ventilatsioonisüsteemid.

C. KOMPONENT 3. PUHAS JA OHUTU KESKKOND

Äärmuslike ilmastikunähtuste ja eelkõige üleujutuste sageneva esinemise tõttu seisab Sloveenia silmitsi märkimisväärsete investeerimisvajadustega, et kaitsta end kliimamuutustest tingitud katastroofide eest. Sellised kliimamuutustest tingitud katastroofid ohustavad suurt osa Sloveenia elanikkonnast, kes elab märkimisväärse üleujutusohuga piirkondades, ja põhjustavad olulist majanduslikku kahju.

Lisaks on veekadu endiselt üle ELi keskmise. Sellised lekked on pinna- ja põhjavee raiskamine, mille tulemuseks on suurem energiakasutus vee puhastamisel ja jaotamisel. Samuti suurendavad need vee saastumise ohtu.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on rakendada loodusõnnetuste ennetamiseks, nendeks valmisolekuks, neile reageerimiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks koordineeritud lähenemisviisi, eelkõige parandades taristut ja sellega seotud organisatsiooni, teadusuuringuid, teadlikkuse suurendamist ja koolitusi. Komponendi eesmärk on veelgi parandada veemajandust.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

See komponent aitab kaasa keskkonna säilitamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, tugevdades seega ökoloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral

Reformiga määratakse kindlaks kliimast tingitud katastroofide korraldamine ja neile reageerimine, luues modulaarsed reageerimisüksused, mis on spetsialiseerunud ja koolitatud kliimamuutustega seotud õnnetustele reageerimiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, määratledes samal ajal ümber olemasolevate üksuste rolli. Struktuuris käsitletakse kliimaga seotud katastroofe, mis kujutavad Sloveenia jaoks suurimat ohtu, nagu üleujutused ja suured metsa- ja maastikupõlengud.

Reform viiakse ellu uue resolutsiooni (loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riikliku programmi kohta) jõustumisega 31. detsembriks 2023. 30. juuniks 2026 peaks uus organisatsiooniline struktuur hõlmama kogu Sloveenia territooriumi ja kogu elanikkonda, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele.

Reform C. Kliimamuutuste ja kliimamuutustega seotud katastroofide mõju taastamine ja leevendamine metsade vastupanuvõimelisele bioloogilisele mitmekesisusele

Metsade kaitse ja taastamise reformis käsitletakse komisjoni soovitusi Sloveenia ühise põllumajanduspoliitika strateegilise kava kohta (SWD (2020) 394), vähendades metsakahjurite sissetoomise ja levimise ohtu metsade taastamise ajal ning tagades ekspertjärelevalve metsapaljundusmaterjali päritolu ja geneetilise mitmekesisuse läbipaistva jälgimise kaudu, mis võimaldab tulevastel metsadel kohaneda muutuva keskkonnaga, eelkõige säilitades metsade tervise ja kliimamuutustega kohanemisvõime.

Reform aitab kaasa metsadega seotud elupaikade ja liikide hea seisundi saavutamisele, et parandada ökoloogilisi teenuseid ja bioloogilist mitmekesisust ning suurendada vastupanuvõimet sellistele ohtudele nagu kliimamuutuste mõju metsadele.

Eeskirju tarnijate registrisse kandmise tingimuste ja tarnijate muude asjakohaste kohustuste kohta ning kultiveerimismaterjali turustamise nõudeid muudetakse, et tagada kultiveerimismaterjali nõuetekohane kvaliteet. Metsapaljundusmaterjali sertifikaate käsitlevaid eeskirju muudetakse, et parandada seiret ja ekspertide järelevalvet.

Reformi viib ellu Põllumajandus-, Metsandus- ja Toiduministeerium, muutes 31. detsembriks 2022 eeskirju tarnijate registrisse kandmise tingimuste ja tarnijate muude kohustuste ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõuete kohta.

Investeering E. Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis

Investeeringu eesmärk on toetada Sloveenia sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet metsa- ja maastikupõlengutele.

Investeering seisneb elanikkonnakaitse ja katastroofiabi üksuste koolituskeskuse ehitamises, et reageerida metsa- ja maastikupõlengutele, ning osalejate koolitamises, et reageerida metsa- ja maastikupõlengutele.

Investeering F. Üleujutusriski vähendamine

Investeeringu eesmärk on vähendada üleujutuste ohtu.

Investeering hõlmab üleujutuste eest kaitsva infrastruktuuri ehitamist ja veeseire keskse infosüsteemi loomist.

Investeering G. Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Sloveenia metsade kvantiteedile, kvaliteedile ja vastupanuvõimele.

Investeering seisneb seemnekeskuse, puukoolide ja metsakaitsekeskuse ehitamises.

Investeering H. Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa veekogude hea seisundi saavutamisele.

Investeering seisneb uute reoveesüsteemide ehitamises või olemasoleva reoveesüsteemi rekonstrueerimises.

Investeering I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid

Investeeringu eesmärk on vähendada veekadu Sloveenias.

Investeering seisneb uute joogiveega varustamise süsteemide ehitamises või olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide rekonstrueerimises.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
29	A: Valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral	Eesmärk	Loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riiklikku programmi käsitleva resolutsiooni jõustumine	Resolutsiooni säte, milles osutatakse loodusõnnetuste ja muude katastroofide vastase kaitse riikliku programmi jõustumisele				4. kv	2023	Resolutsiooni võtab vastu Sloveenia Vabariigi Rahvusassamblee. Selles määratakse kindlaks kliimast tingitud katastroofide korraldamine ja neile reageerimine, hiljuti loodud modulaarsete reageerimisüksuste toimimine kliimast tingitud õnnetuste korral, nende väljaõpe ning olemasolevate üksuste toimimine ja roll kliimast tingitud õnnetuste korral. Selle eesmärk on kiiremini, koordineeritumalt ja tõhusamalt reageerida kliimaga seotud õnnetustele (üleujutused, ulatuslikud metsapõlengud ja muud kliimaga seotud õnnetused).
30	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Ehitati keskus elanikkonnakaitse ja katastroofiabi üksuste koolitamiseks, et reageerida metsa- ja maastikupõlengutele		Arv	0	1	4. kv	2025	Ehitati keskus elanikkonnakaitse ja katastroofiabi üksuste koolitamiseks, et reageerida metsa- ja maastikupõlengutele. Keskuste primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone puhul vastavalt siseriiklikele eeskirjadele liginullenergiahoonete ehitamise kohta.
31	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise koolituse läbinud osalejad		Arv	0	1 000	2. kv	2026	Kokku 1 000 osalejat said metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise koolituse.
32	F: Üleujutusriski vähendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine üleujutuste eest kaitsmise projektide jaoks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2024	Lepingute sõlmimine kuue üleujutuste eest kaitsmise projekti kohta. Pakkumuse valikukriteeriumid projektidokumentide ettevalmistamiseks on järgmised: a) nõue, et projektidesse tuleb lisada looduspõhiste lahenduste meetmed ja roheline taristu; b) nõue, et projektid peavad vastama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
35	F: Üleujutusriski vähendamine	Siht	Ehitatud tulvakaitsetaristu		Arv	0	7	2. kv	2026	Ehitatud üleujutuste eest kaitsmise taristu.
35bis	F: Üleujutusriski vähendamine	Siht	Veeseire keskse infosüsteemi loomine.		Arv	0	1	2. kv	2026	Veeseire keskse infosüsteemi loomine.
36	C: Vastupanuvõimeliste metsade bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning kliimamuutuste ja kliimaga seotud katastroofide tõttu neile avalduva mõju leevendamine	Eesmärk	Tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade muudatuste jõustumine	Muudatusettepanekutes sisalduv säte, mis osutab tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade jõustumisele				4. kv	2022	Põllumajandus-, metsandus- ja toiduministeerium võtab vastu järgmised muudatused: Tarnijate registrisse kandmise tingimused ja tarnijate muud kohustused ning kultiveerimismaterjali turustamisega seotud nõuded peavad tagama kultiveerimismaterjali kvaliteedi. Metsapaljundusmaterjali sertifikaadid peavad võimaldama metsapaljundusmaterjali jälgimist.
37	G: Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus	Siht	Ehitatud seemne-, puukooli- ja metsakaitsekeskus		Arv	0	1	4. kv	2025	Rajatud seemne-, puukooli- ja metsakaitsekeskus, mis hõlmab vähemalt 2 510 ruutmeetrit. Keskuste primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone puhul vastavalt siseriiklikele eeskirjadele liginullenergiahoonete ehitamise kohta.
38	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine 15 asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projekti kohta. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %. Uute süsteemide energia netotarbimine peab olema null. Projektid keskenduvad looduskaitsealadele.
39	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv		Arv	0	5	4. kv	2024	Uute reoveesüsteemide ehitamine või olemasolevate reoveesüsteemide rekonstrueerimine.
40	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv		Arv	5	12	4. kv	2025	Uute reoveesüsteemide ehitamine või olemasolevate reoveesüsteemide rekonstrueerimine.
41	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv		Arv	12	15	2. kv	2026	Uute reoveesüsteemide ehitamine või olemasolevate reoveesüsteemide rekonstrueerimine.
42	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning selle eesmärk on tagada, et uue süsteemi keskmine energiatarbimine on väiksem kui 0,5 kWh või sellega võrdne või ILI on 1,5 või väiksem.
43	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv		Arv	0	5	4. kv	2024	Uute joogivee varustussüsteemide ehitamine või olemasolevate joogivee varustussüsteemide rekonstrueerimine.
44	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv		Arv	5	12	4. kv	2025	Uute joogivee varustussüsteemide ehitamine või olemasolevate joogivee varustussüsteemide rekonstrueerimine.
45	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv		Arv	12	15	2. kv	2026	Uute joogivee varustussüsteemide ehitamine või olemasolevate joogivee varustussüsteemide rekonstrueerimine.

C.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform B. Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust

Reformiga pööratakse erilist tähelepanu üleujutuste ohule, mis on üks olulisemaid kliimamuutustega seotud riske Sloveenia jaoks.

Uue üleujutusohu vähendamise kava jõustumine kiirendab selliste meetmete ja projektide kavandamist ja rakendamist, mis aitavad ära hoida üleujutuste ja laviinide tagajärgi. Reformi põhielemendid on jõe kontrolliteenuse loomine ja kontrollisüsteemide automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtmine. Sloveenia Vabariigi veedirektoraat korraldatakse ümber, et saavutada protsesside detsentraliseerimine ja optimeerimine.

Üleujutusohu juhtimise kava aastateks 2022–2026 jõustub 31. detsembriks 2022 ning sellega tagatakse, et üleujutusohu ja maalihetega seotud riskide juhtimine muutub alaliseks ülesandeks, millele on eraldatud vahendid riigieelarvest. Reformiga edendatakse tulevasi investeeringuid looduspõhiste lahenduste ja roheliste taristute kaudu.

Reform D. Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhususe suurendamine

Reformiga käsitletakse peamist probleemi, mis on seotud veemajanduse vähenemisega Sloveenias, parandades avaliku teenuse korraldust ja kontrolli ning tagades taristu ajakohastamise rahastamise jätkusuutlikkuse. Reformiga ajakohastatakse avaliku teenuse osutamise standardit, et suurendada veemajanduse tõhusust ja võimaldada korduskasutamise süsteeme.

Reformiga tagatakse taristuinvesteeringute rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus, vaadates läbi vee kasutamise tasude ja lõivude kulutõhususe. Reformi teine põhieesmärk on ajakohastada avalike teenuste osutajate tegevuse järelevalve ja aruandluse infosüsteemi.

Reform viiakse ellu avalike keskkonnakaitseteenuste rakendamist käsitleva(te) õigusakti(de) ja määrus(t)e jõustumisega.

Investeering F. Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine

Investeeringu eesmärk on vähendada üleujutus- ja maalihete riski.

Investeering hõlmab üleujutuste eest kaitsmise taristu ehitamist ja üleujutusohu hindamist Sloveenia Vabariigi vesikondades, samuti taristu rajamist või ehitamist maalihete ohu vähendamiseks.

Investeering H. Täiendav asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa veekogude hea seisundi tagamisele.

Investeering seisneb uute reoveesüsteemide ehitamises või olemasoleva reoveesüsteemi rekonstrueerimises.

Investeering I. Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid

Investeeringu eesmärk on vähendada veekadu Sloveenias.

Investeering seisneb uute joogiveega varustamise süsteemide ehitamises või olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide rekonstrueerimises.

C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
33	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Rajatud või rajatud taristu maalihkeohu minimeerimiseks		Arv	0	5	2. kv	2026	Rajatud või rajatud taristu maalihkeohu minimeerimiseks. Avaliku pakkumise valikukriteeriumidega projekti dokumentatsiooni koostamiseks tagatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimine.
46	B: Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust	Eesmärk	Uue üleujutusohu juhtimise kava jõustumine	Kava jõustumisele viitav kava säte				4. kv	2022	Uue kava eesmärk on kiirendada selliste meetmete kavandamist ja rakendamist, mis aitavad kaasa üleujutuste tagajärgede ennetamisele kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, edendades eelkõige looduspõhiseid lahendusi.
48	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Ehitatud tulvakaitsetaristu		Arv	0	5	2. kv	2026	Ehitatud üleujutuste eest kaitsmise taristu. Projekti dokumentatsioon peab sisaldama järgmist: a) looduspõhised lahendusmeetmed ja roheline taristu; b) nõue, et projektid peavad vastama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
48bis	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Eesmärk	Sloveenia Vabariigi vesikondade üleujutusohu hindamine	Sloveenia Vabariigi vesikondade üleujutusohu hindamine				2. kv	2026	Sloveenia Vabariigi nelja vesikonna üleujutusohu hinnangu koostab välistöövõtja. Üleujutuste eest kaitsmise taristu kavandamise ja ehitamise investeerimisdokumendid koostab agentuur või välistöövõtja.
49	D: Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhususe suurendamine	Eesmärk	Avalike keskkonnakaitseteenuste rakendamist käsitleva(te) õigusakti(de) ja määruse(te) jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab asjakohaste õigusnormide jõustumisele				4. kv	2023	Õigusnormidega tagatakse: – taristuinvesteeringute rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus, vaadates läbi vee kasutamise tasude ja lõivude kulutõhususe. – avaliku teenuse osutajate tegevuse järelevalve ja aruandluse infosüsteemi ajakohastamine.
50	H: Täiendavad asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine 10 asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projekti kohta. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning tagavad uue süsteemi puhul netoenergia nulltarbimise. Projektid keskenduvad looduskaitsealadele.
51	H: Täiendavad asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv		Arv	0	10	2. kv	2026	Uute reoveesüsteemide ehitamine või olemasolevate reoveesüsteemide rekonstrueerimine.
52	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning tagavad, et uue süsteemi keskmine energiatarbimine on väiksem kui 0,5 kWh või sellega võrdne või ILI on 1,5 või väiksem.
53	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv		Arv	0	10	2. kv	2026	Uute joogivee varustussüsteemide ehitamine või olemasolevate joogivee varustussüsteemide rekonstrueerimine.

D. KOMPONENT 4. KESTLIK TRANSPORT

Suur sõltuvus maanteetranspordist ja autodest ning ühistranspordi vähene kasutamine suurendavad märkimisväärselt Sloveenia CO2 heidet. Transpordisektori heitkogused moodustasid 2018. aastal 42,7 % Sloveenia CO2 koguheitest, mis on tublisti üle ELi keskmise (32,6 %), ning need heitkogused suurenevad absoluutarvudes jätkuvalt.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada ühistransporti, raudtee reisijate- ja kaubaveo kasutamist, alternatiivkütuste kasutamist transpordis ning raudtee- ja maanteetranspordi digiüleminekut.

Need investeeringud ja reformid toetavad Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule, säästvale transpordile, eelkõige raudteele“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ja „keskenduda investeerimisel [...] kestlikule transpordile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Avaliku reisijateveo korralduse reform

Ühistransport kannatas Sloveenias COVID-19 pandeemia ajal rängalt ning reisijate arv vähenes 2020. aastal 75 %.

Reformi eesmärk on edendada ja parandada ühistranspordi kättesaadavust ja konkurentsivõimet, et pärast pandeemiat taastuda. Reformiga luuakse riiklikul tasandil integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja, kes toetab raudtee- ja bussitranspordi integreerimist linnadevahelise, linna-, kooli- ja tööjõutranspordiga. Reformi eesmärk on märkimisväärselt parandada ühistranspordi juurdepääsetavuse standardit.

Reform viiakse ellu uue avaliku reisijateveo seaduse jõustumisega ning keskkonna-, kliima- ja energeetikaministeeriumi poolt uue integreeritud ühistranspordiettevõtja loomise ja kasutuselevõtmisega.

Reform B. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform

Reformi eesmärk on suurendada alternatiivkütuste kasutamist riigisiseses ja piiriüleses transpordis ning vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside ja saasteainete heidet. Reformiga määratakse eelkõige üksus, kes koordineerib transpordi- ja energiasektori vajadusi ning tagab alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu ja koordineerib seda ning muudab seega ülemineku heitevabale ja vähese heitega liikuvusele vastupidavamaks.

Reform viiakse ellu transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid ja alternatiivkütuste taristut käsitleva seaduse jõustumisega 30. juuniks 2022, millega kehtestatakse ka riiklik õigusraamistik transpordis kasutatavate alternatiivkütuste valdkonnas.

Investeering C. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine

Meetme eesmärk on suurendada raudteetaristu läbilaskevõimet.

Meede hõlmab Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamist ning Kranj-Jesenice ja Ljubljana-Brezovica-Borovnica raudteeliinide rekonstrueerimist 49 kilomeetri ulatuses.

Investeering D. Maanteetaristu digitaliseerimine

Meetme eesmärk on luua liiklusvoogude koordineerimise ja parandamise süsteem.

See meede hõlmab 70 km maanteid, mis on kaetud liikluskontrolli- ja juhtimissüsteemiga, ning uusi seadmeid tsentraliseeritud riiklike teede ja kiirteede juhtimiskeskuse jaoks.

Investeering E. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordisektoris

Meetme eesmärk on edendada alternatiivkütuste kasutamist transpordis.

Meede seisneb heiteta sõidukite laadimispunktide registreerimises riiklikus laadimispunktide registris.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
54	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja asutamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Seadusega antakse infrastruktuuriministeeriumi, omavalitsuste ja Sloveenia raudteede ministeeriumi praegused ülesanded integreeritud avaliku reisijateveoteenuse ettevõtjale. Ühing edendab muu hulgas avaliku reisijateveo arendamist, teeb ettepanekuid õigusaktide ja muude aktide muutmiseks, tagab vajaduste planeerimise, viib läbi riigihankemenetlusi, haldab piletimüügisüsteemi, tagab asjakohase järelevalve ja annab reisijatele teavet.
55	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Avaliku reisijateveo korraldamisega tegelev ettevõtja tegutseb	Õigusakt, millega asutatakse avaliku reisijateveo ettevõtja				4. kv	2023	Inim- ja finantsressurssidega varustatud avaliku reisijateveoettevõtja tegevuse alustamine.
57	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Raudteelõikude ajakohastamiseks lepingute sõlmimine	Teave lepingute sõlmimise kohta raudteede ajakohastamiseks lõikudel: Kranj – Jesenice Ljubljana – Brezovica ja Brezovica – Preserje ja Preserje – Borovnica				4. kv	2022	Hankelepingute sõlmimine raudteede ajakohastamiseks lõikudel: Kranj – Jesenice Ljubljana – Brezovica ja Brezovica – Preserje ja Preserje – Borovnica Tehnilise kirjeldusega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ja järgmistele nõuetele: Raudtee läbilaskevõime suurendamine, kõrvaldades kitsaskohad liinil nr 50 Ljubljana – Sežana – d. m. ja liinil nr 20 Ljubljana – Jesenice – d. m.; – Liinide ja jaamade ajakohastamine vastavalt koostalitluse tehnilisele kirjeldusele. – Vastava D4-kategooria kandevõime suunamine 22,5 t/telg 8 t/m. – Suurendada rongide kiirust uute projekteeritud kiirusteni.
58	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks	Lepingud Grosuplje ja Domžale jaamade ajakohastamiseks				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks. Tehnilise kirjeldusega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ning see sisaldab reisijate juurdepääsu ja raudteeliinide läbilaskevõime parandamist.
59	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Ajakohastatud raudteejaamad		Arv (jaamad)	0	2	2. kv	2024	Grosupljes ja Domžales viidi lõpule renoveerimistööd vastavalt 58. eesmärgi nõuetele.
60	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Rekonstrueeritud raudteeliinide pikkus		Arv (km)	0	49	2. kv	2025	Rekonstrueeritud raudteeliinid Kranj-Jesenice ja Ljubljana-Brezovica-Borovnica, kokku 49 km.
62	D: Maanteetaristu digitaliseerimine	Siht	Liikluskorraldussüsteemiga hõlmatud teed		Arv (km)	0	70	2. kv	2026	Liikluskontrolli- ja juhtimissüsteemiga teede kaetus 70 km ulatuses ning tsentraliseeritud riiklike teede ja kiirteede juhtimiskeskuse uued seadmed.
63	B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform	Eesmärk	Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva seaduse jõustumine	Jõustada seadus, millega kehtestatakse riiklik reguleeriv raamistik alternatiivsete transpordikütuste valdkonnas.				2. kv	2022	Seadusega kehtestatakse terviklik õigusraamistik alternatiivkütuste kasutamiseks transpordisektoris, kehtestades õiguslikult siduvad eeskirjad kõigile sidusrühmadele ühtses kontaktpunktis, et hõlbustada peamiselt isikliku transpordi mitmekesistamist vähese heitega ja heitevabaks transpordiks. Seadus reguleerib laadimise/tarnimise infrastruktuuri loomist, registreerimist ja käitamist.
65	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis	Siht	Heiteta sõidukite laadimispunktide registreerimine riiklikus laadimispunktide registris.		Arv	0	448	2. kv	2026	448 heiteta sõidukite laadimispunkti registreeritud riiklikus laadimispunktide registris.

D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform F. Alternatiivkütuste taristu edasine kasutuselevõtt

Reformi eesmärk on hõlbustada alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu transpordisektoris. Reformi eesmärk on luua süsteem alternatiivkütuste taristu strateegiliseks planeerimiseks ja kasutuselevõtuks, elektrisüsteemi integreerimiseks ja heitevaba transpordi rahastamiseks.

Reformiga luuakse riiklik stimuleerimismehhanism alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks transpordis i) võetakse kasutusele uus poliitikaraamistik, mis hõlmab alternatiivkütuste taristu strateegilist planeerimist ja haldamist (üldkasutatava teenuse loomine ja käitamine), ii) riiklike ja kohalike laadimistaristu kavade väljatöötamist ning riikliku digitaalse platvormi loomist investeeringute stimuleerimiseks ning iii) süsteemse rahastamisallika kasutuselevõtmist strateegiliselt kavandatud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks ja keskkonnasõbralikele sõidukitele üleminekuks.

Reform viiakse ellu alternatiivkütuste taristu seaduse jõustumisega ja alternatiivkütustele ülemineku edendamisega transpordisektoris.

Investeering C. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine

Meetme eesmärk on suurendada raudteetaristu läbilaskevõimet ja raudteejaamade juurdepääsetavust.

Meede hõlmab Ljubljana (A-etapp, Dunajska ülesõit) ja Nova Gorica raudteejaamade renoveerimist.

D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
67ter	F: Alternatiivkütuste taristu edasise kasutuselevõtu reform	Eesmärk	Alternatiivkütuste taristu seaduse jõustumine ja alternatiivkütustele ülemineku edendamine transpordis	Seaduse sätted, mis viitavad seaduse jõustumisele				2. kv	2023	Seadusega nähakse ette i) uue poliitikaraamistiku kehtestamine, mis seisneb alternatiivkütuste taristu strateegilises planeerimises ja haldamises (üldkasutatava teenuse loomine ja käitamine); ii) riiklike ja kohalike laadimistaristu kavade väljatöötamine ning riikliku digitaalse platvormi loomine investeeringute stimuleerimiseks; iii) süsteemse rahastamisallika kasutuselevõtt strateegiliselt kavandatud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks ja keskkonnasõbralikele sõidukitele üleminekuks.
68	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine	Siht	Renoveeritud raudteejaamad Ljubljana (A Dunajska ülesõiduetapp) ja Nova Gorica		Arv	0	2	2. kv	2026	Ljubljana (A Dunajska ülesõiduetapi) ja Nova Gorica raudteejaamade renoveerimine. Tehniline kirjeldus peab sisaldama järgmist: i) Nova Gorica raudteejaama projekt peab sisaldama meetmeid selle kasutajatele juurdepääsetavuse tagamiseks; ii) Nova Gorica raudteejaam peab sisaldama kuut raudteed; ning iii) Ljubljana raudteejaama etapi A Dunajska möödasõidutee toetab kaubaronge, mille teljekoormus on D4-kategooria (22,5 t telje kohta) ja rongi pikkus 740 m.

E. KOMPONENT 5. RINGMAJANDUS – RESSURSITÕHUSUS

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb probleeme, mis on seotud kliimaneutraalsuse saavutamisega 2050. aastaks, materjalitootlikkuse suurendamisega, energiatõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamisega, jäätmekäitlussüsteemi parandamisega ja puidutöötlemisahela tugevdamisega. Komponendiga võetakse kasutusele ka keskkonnahoidlik eelarve kavandamine.

Komponendi eesmärk on toetada Sloveenia üleminekut vähese CO2 heitega ringmajandusele kooskõlas Sloveenia arengustrateegiaga aastani 2030 ja ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga: „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa suunas“.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine

Reformi eesmärk on kiirendada üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele.

Luuakse strateegiline ja õigusraamistik ringmajandusele üleminekuks, et parandada tootja laiendatud vastutust ja edendada ringlussevõetud materjalide integreerimist uutesse toodetesse. Reformiga kehtestatakse keskkonnahoidlik eelarve kavandamine, võttes kasutusele metoodika, mille eesmärk on teha kindlaks ja hinnata avaliku sektori eelarve elemente, mis mõjutavad keskkonnapoliitikat. Reform hõlbustab eelarve juhtimist ning toetab eelarve- ja eelarvepoliitika sidusust kliimaeesmärkidega. Reformiga tugevdatakse ka olemasolevat keskkonnahoidlike riigihangete süsteemi, integreerides ringmajanduse põhimõtted. Komisjon loob ühtse kontaktpunkti, et toetada ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), ringmajandusele üleminekul.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid täidetakse 31. detsembriks 2023.

Investeering B. Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele

Investeeringute eesmärk on toetada toetuste andmisega ettevõtete üleminekut ringmajandusele.

Meede hõlmab projekte või tegevusi, millega toetatakse üleminekut ringmajandusele.

Investeering C. Puidutöötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale

Investeeringu eesmärk on suurendada puidutöötlemise suutlikkust Sloveenias.

See investeering koosneb projektidest, millega toetatakse puidutöötlemist toetuste andmisega.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
69	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Laiendatud tootjavastutust ja jäätmete taaskasutamist käsitlevate muudatusettepanekute jõustumine	Seaduse säte, mis viitab pakendi- ja pakendijäätmete käitlemist käsitleva määruse ja jäätmemääruse muudatuste jõustumisele				4. kv	2022	Pakendite ja pakendijäätmete käitlemist käsitleva määruse ning jäätmemääruse muudatustega suurendatakse tootjate organisatsioonilist ja rahalist vastutust ning edendatakse ringlussevõetud materjalide integreerimist uutesse toodetesse.
70	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamine	Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamise algus				4. kv	2023	Rahandusministeerium töötab välja ja kohaldab metoodikat, et hinnata üksikute eelarveridade mõju keskkonnaeesmärkidele (kliimamärgistus) kooskõlas taksonoomiaga ja tehnilistes suunistes esitatud põhimõttega „ära tekita olulist kahju“ (2021/C58/01). Metoodika võetakse vastu, avaldatakse ja seda hakatakse kohaldama ning see võimaldab jälgida rohelise eelarve kulusid ja hinnata fiskaalpoliitika mõju keskkonnale ja kliimale.
71	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib	Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib				2. kv	2022	Ühtse kontaktpunkti kaudu toetatakse ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), ringmajandusele üleminekul. Ta integreerib ja koordineerib süstemaatiliselt Sloveenias ringmajandusele ülemineku kaudu toimuva dekarboniseerimise integreeritud strateegilise projekti kuue programmi rakendamist.
72	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Eesmärk	Toetuste andmine ringmajandusele üleminekul osalevatele ettevõtetele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2024	Projektidega suurendatakse valitud ettevõtete ressursitõhusust. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). Kõigi projektide puhul, mis on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud käitistega, tuleb tagada, et toetust saavad käitised saavutavad oma kasvuhoonegaaside prognoositud heitkogused märkimisväärselt allpool LHÜde tasuta eraldamise piirmäära, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 1 .
73	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Siht	Selliste projektide või tegevuste arv, millega toetatakse ettevõtjaid ringmajandusele üleminekul		Arv	0	150	4. kv	2025	Vähemalt 150 projekti või tegevust, millega toetatakse üleminekut ringmajandusele.
74	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Eesmärk	Toetuse andmise otsused puidutöötlemist toetavate projektide puhul	Väljastatud toetuse andmise otsus(ed)				4. kv	2024	Puidutöötlemist toetavate projektide toetusotsus(ed). Projektikonkursi projektide valimise kriteeriumid peavad sisaldama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimise nõuet.
75	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Puidutöötlemist toetavate projektide arv		Arv	0	8	2. kv	2025	Avaliku sektori hankija kinnitused, millega kiidetakse heaks toetusesaajate poolt avaliku sektori hankijale esitatud üleandmisprotokoll või saateleht või kasutusluba, millega kinnitatakse puidutöötlemisprojektide vastuvõtmist.
76	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Puidutöötlemist toetavate projektide arv		Arv	8	28	2. kv	2026	Toetusesaajate poolt hankijale esitatud hankija kinnitused üleandmisprotokolli või saatelehe või kasutusloa vastuvõtmise kohta, mis kinnitavad puidutöötlemisprojektide vastuvõtmist.

F. KOMPONENT 6. MAJANDUSE DIGIÜLEMINEK

Sloveenia ettevõtted on digipöördest tingitud muutustega kohanemise tempos maha jäänud, kuna neil puuduvad töötajate pädevused ja oskused ning piiratud vahendid seadmetesse ja kõrgtasemel digitehnoloogiasse investeerimiseks.

Seda arvesse võttes on Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk suurendada ettevõtete tõhusust ja kasvu, toetada nende üleminekut digitehnoloogia abil, kiirendada kõrgetasemeliste tehnoloogiate laialdasemat kasutamist, kohandades samal ajal reguleerivat raamistikku, parandades turulepääsu, läbipaistvust ja turvalisust, mis pikemas perspektiivis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Sloveenia ettevõtete edasist integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse toetatakse mitut riiki hõlmavates projektides osalemise kaudu.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „parandada ettevõtluskeskkonda regulatiivsete piirangute ja halduskoormuse vähendamise teel“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ning 2020. aastal „keskenduda investeeringud digipöördele [...] ja 5G-võrgu kasutuselevõtule“. Edendada ettevõtete digisuutlikkust ja tugevdada digioskusi, e-kaubandust [...]“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)

Majanduse digiüleminekut toetatakse ettevõtete digipöörde strateegia ja uuenduslike hangete suuniste jõustumisega. Strateegiaga nähakse ette registrite üleviimine ühte äriregistrisse.

Strateegia sisaldab ka tegevuskava liidu ühise ühenduvuse töövahendi 2 rakendamiseks, milles keskendutakse ühtse teabepunktiga seotud tegevusele.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering B. Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm

Investeeringud peaksid suurendama tootlikkust ja majanduskasvu protsesside optimeerimise ja täiustatud digitehnoloogiate rakendamise kaudu, et arendada töötajate digitaaloskusi ning stimuleerida konkurentsivõimet ja innovatsiooni, hõlbustades uute osalejate turuletulekut.

Konkurentsipõhises konkursikutses määratakse kindlaks konkreetsed projektid kõrgtehnoloogia kasutamise laiendamiseks, et suurendada tõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet ning kiirendada digitaalse innovatsiooni kasutuselevõttu ja digipädevuste ülekandmist.

Abisaajad on konsortsiumid, kuhu kuuluvad suurettevõtjad ja VKEd. Ettevõtjad töötavad välja põhjaliku digiülemineku strateegia ja rakendavad seda, et saavutada projektikonkursi eesmärgid.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2024.

Investeering D. Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused

Investeeringu eesmärk on toetada Sloveenia ettevõtjate projekte, kes on kaudsed partnerid üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis „Next Generation Cloud Infrastructure and Services“ (Järgmise põlvkonna pilvandmetöötluse taristu ja teenused).

Investeering seisneb andmetöötluslahenduste loomises integreeritud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti side- ja infosüsteemi osana seoses ühise Euroopa andmetaristu ja -teenustega.

Investeering E. Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid

Mitut riiki hõlmava projekti „Vähese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid“ eesmärgid on tugevdada ELi ja Sloveenia pooljuhtide väärtusahelate kavandamise ja vastupidavuse suurendamise suutlikkust, ühendades riiklikud ja ELi protsessid kattuvate töövaldkondadega ning tugevdades mikroelektroonika väärtusahelat 1) modulaarse lähenemisviisi (vahendid ja seadmed, materjalid, disain, tootmine, pakendamine ja katsetamine) abil, mis lähtub tööstuse vajadustest, 2) uue arengu määratlemine mikroelektroonika ökosüsteemi määratlemise kaudu, 3) mikroelektroonika ökosüsteemi integreerimine kogu Euroopas.

See projekt võib olla kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti (IPCEI) kuju.

Projekti rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2024.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
77	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine	Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				4. kv	2021	Valitsus töötab välja ja võtab vastu ettevõtete digiülemineku strateegia, milles sätestatakse digiülemineku põhietapid. Strateegiaga tagatakse, et kõik Sloveenia ettevõtjad registreeritakse ühes registris vastavalt ühekordsuse põhimõttele, mis on sätestatud ühtse digivärava määruses (EL) 2018/1724. Strateegia sisaldab tegevuskava liidu ühise ühenduvuse töövahendi 3 rakendamiseks, sealhulgas meetmeid, mis on seotud ühe teabepunktiga ja iga meetme lõpuleviimise konkreetse ajakavaga.
78	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Innovatiivsete riigihangete suunised	Sloveenia Vabariigi valitsuse vastu võetud suunised uuenduslike riigihangete kohta				2. kv	2022	Uuenduslike hangete suunistes määratakse kindlaks valikumenetlused ja kriteeriumid taotlejate osalemiseks uuenduslikes riigihankemenetlustes.
80	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku projektide hankelepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Taotlejad peavad olema konsortsiumid või muud äriühingute integratsioonivormid, mis koosnevad vähemalt ühest suurettevõttest ning mitmest väikesest ja keskmise suurusega ettevõtjast. Valikukriteeriumid hõlmavad muu hulgas töötajate digipädevuse tugevdamist ning e-identiteedi ja digitaalse ärikaardi kasutuselevõttu.
81	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Loodud digistrateegiaga ettevõtete konsortsiumid		Arv	0	20	2. kv	2022	Konsortsiumid, kellega sõlmitakse lepingud 80. eesmärgi raames, töötavad välja kohandatud digistrateegiad ettevõtluse, tehnoloogia, organisatsiooni ja kultuuri ümberkujundamiseks. Need hõlmavad muu hulgas digitaalse valmisoleku hindamist, asjakohaste digiteerimise valdkondade kindlaksmääramist, asjakohaseid andmeid ja allikaid, andmete integreerimist ja õppimisvajadusi.
82	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Konsortsiumid, mida toetatakse tervikliku digiüleminekuga		Arv	0	20	2. kv	2024	Lõpuleviidud projektid kooskõlas eesmärgi 81 raames koostatud digitaalstrateegiatega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 43 808 855 eurot, millest vähemalt 10 000 000 eurot eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
83	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine uue, järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust käsitleva projekti kohta.	Osalemiskutse avaldamine				2. kv	2021	Üleskutse ettevõtete huvile osaleda mitut riiki hõlmavas Euroopa ühiste andmetaristute ja -teenuste piiriüleses projektis, mida kavatsetakse rakendada järgmise põlvkonna pilvtaristu ja -teenuste üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina
84	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Siht	Andmetöötluslahendusi käsitlevad aruanded		Arv	0	7	2. kv	2026	Esitatakse toetusesaajate aruanded andmetöötluslahenduste kohta. Aruannetes esitatud andmetöötluslahendused peavad olema vähemalt katseetapis.
85	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Eesmärk	Ühisprojektis osalevate potentsiaalsete osalejate nimekirja koostamine.	Loetelu lõplik vormistamine				2. kv	2021	Mikroelektroonika valdkonna mitut riiki hõlmavas projektis osalejate nimekirja koostamine, mida kavatsetakse rakendada üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina.
86	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Siht	Alustatud projektide arv		Arv	0	2	2. kv	2024	Alustatud projektid ühisprojekti väärtusahela konkreetsetes valdkondades (näiteks sidekiipide projekteerimine, kõrgetasemeliste pooljuhtprotsesside arendamine, süsteemide integreerimine ja eri arukates liikuvusrakendustes kasutatavad tuumad, arukad linnad ja kogukonnad, arukad tehased) 85. eesmärgi raames.

G. KOMPONENT 7. DIGIÜLEMINEK AVALIKU SEKTORI JA AVALIKU HALDUSE VALDKONNAS

Selles Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse avaliku haldusega seotud digiülemineku probleeme, nagu lairibaühenduse kättesaadavuse tagamine kogu Sloveenia territooriumil, avaliku sektori e-teenuste kasutuselevõtt, andmehaldussüsteemide koostalitlusvõime, riigiteenistujate digioskused ja -varustus, küberturvalisus ning IKT investeeringute haldamise koordineerimise tagamine.

Komponendi eesmärk on reageerida COVID-19 pandeemia ajal avaliku sektori digiüleminekul tuvastatud kriitilistele puudustele. Eelkõige on komponendi eesmärk luua keskkond edukaks digiüleminekuks, tugevdada e-valitsust, suurendada digioskusi ja suurendada küberturvalisust.

Komponent käsitleb täiendavalt üleminekut gigabitiühiskonnale, parandades regulatiivset keskkonda ja tugevdades digitaalset ühenduvust, investeerides raskesti ligipääsetavate piirkondade lairibataristusse.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi suunata investeeringud digiüleminekule ja 5G-võrgu kasutuselevõtule. Edendada ettevõtete digisuutlikkust ja tugevdada digioskusi, e-kaubandust [...]“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine

Reformi eesmärk on parandada digiülemineku juhtimist avalikus halduses. See loodetakse saavutada, võttes vastu digitaalsete avalike teenuste strateegia aastateks 2021-2030 ja luues digilahenduste koordineeriva organina informaatika arendamise nõukogu.

Valitsus võtab vastu digitaalsete avalike teenuste strateegia aastateks 2021-2030, mille eesmärk on kasutajasõbralikud ja lihtsad digiteenused, mis tagavad andmed paremate teenuste ja otsustusprotsessi jaoks ning loovad turvalise, usaldusväärse ja kaasava digikeskkonna.

Informaatika arendamise nõukogu tegutseb juhtorganina, kes koordineerib avalikus sektoris IT-investeeringute, standardite, tugiteenuste ja muude tehnoloogiliste arendustega seotud toiminguid, kui süsteemide ühilduvus on nende käitamiseks ja hooldamiseks hädavajalik.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 31. detsembriks 2021.

Reform B. Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses

Reformi eesmärk on tagada piisav õiguslik alus riigiasutuste osutatavatele e-teenustele, eelkõige e-identimise teenuste kasutuselevõtule.

E-identiteedi ja usaldusteenuste seaduse ning muudetud isikutunnistuse seaduse jõustumisega rakendatakse riikliku e-identiteedi kasutamine avalike teenuste osutamisel ja nähakse ette e-kaubanduse põhitingimused. E-identimist tunnustatakse piiriüleselt ja sellest teavitatakse eIDASe kaudu.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule ja e-identimise dokumentide väljastamine algab 30. juuniks 2022.

Reform C. Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks

Reformi eesmärk on luua õiguslik alus avalike teenuste edasisele digiteerimisele.

Üldise haldusmenetluse seadust ja halduskaubandust käsitlevat dekreeti muudetakse, et laiendada elektrooniliste menetluste kohaldamisala haldusmenetlustes.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform D. Pädevuskeskuse loomine – inimressursside keskus ja avaliku halduse töötajate oskuste suurendamine

Reformi eesmärk on parandada riigihalduse personalijuhtimist.

Pädevuskeskus – inimressursside keskus luuakse avaliku teenistuse seaduse muutmisega ja see alustab tegevust. Keskuse eesmärk on edendada strateegilist lähenemisviisi pädevuse juhtimisele. Keskus hindab värbamismenetluste pädevusi ja oskusi, aitab arendada riigiteenistujate pädevusi ja oskusi (sealhulgas digioskusi) ning töötab välja muid vahendeid inimressursside haldamiseks riigiasutustes. Lisaks võetakse vastu avaliku teenistuse juhtimise strateegia, mis käsitleb talentide juhtimist, karjääri arendamist, elukestvat õpet ja COVID-19 pandeemiast tingitud uut olukorda.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Reform E. Küberturvalisuse tagamine

Reformi eesmärk on tõhustada üksuste koostööd riiklikus küberturvalisuse süsteemis.

Reform seisneb riikliku küberturvalisuse õigusraamistiku loomises, määrates kindlaks küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRTid) ja valitsuse infoturbebüroo (GISO) rollid ja kohustused.

Reform F. Üleminek gigabitiühiskonnale

Reformi eesmärk on aidata kaasa lairibaühenduse kättesaadavuse tagamisele kogu Sloveenia Vabariigi territooriumil.

Elektroonilise side seadust muudetakse, et optimeerida elektroonilise side võrkude ehitamise menetlusi, suurendada ühisehituse tõhusust ja ärikeskkonna prognoositavust. Sloveenia valitsus võtab vastu riikliku lairibaühenduse kava, milles sätestatakse vajadused lairibaühenduse kättesaadavuse arendamiseks kogu Sloveenias 2025. aastaks ning meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 30. juuniks 2022.

Investeering G. Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on parandada digitaristut, digilahendusi ja digioskusi avalikus sektoris.

Investeering hõlmab osalemist digioskuste koolitustel, digitaalse e-õigusaktide platvormi loomist ja riikliku kvantkommunikatsiooni taristu tutvustamisega seotud projekti. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse osa investeeringukuludest. See investeering võib saada toetust ka muudest liidu programmidest või vahenditest kulude jaoks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata.

Investeering H. Gigabititaristu

Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele lairibajuurdepääsu võimaldav taristu.

Investeering seisneb kodumajapidamistele lairibaühenduse võimaldamises nn valgetes piirkondades.

Investeering I. Sisejulgeoleku digiüleminek

Investeeringu eesmärk on ajakohastada Sloveenia politsei tasandil kättesaadavat tehnoloogiat, et optimeerida ja toetada tööprotsesse.

Investeering seisneb rakenduste loomises politsei pilves ja riiklike ametiasutuste digitaalse raadiovõrgu ajakohastamises.

Investeering J. Hariduse ja teaduse digitaliseerimine

Investeeringu eesmärk on digiteerida haridusasutused, parandades info- ja sidetaristut ning pakkudes rakendusi või e-lahendusi, mis toetavad tööprotsesse ja pakuvad andmeanalüüsi. Teadusasutustes tagatakse kiire ühenduvus, andmete säilitamine ja pädevuste suurendamine seoses avatud andmete ja avatud teadusega.

Investeering hõlmab IT-lahenduste või -rakenduste loomist, et toetada hariduse digiteerimist, ühenduvuse kasutuselevõttu alg- ja keskkoolides, kõrgemates kutsekoolides ja täiskasvanuhariduse organisatsioonides ning kiire kiudoptilise tuumikvõrgu kasutuselevõttu Sloveenia akadeemilise ja teadusvõrgustiku (Arnes) PoPde (kohapeal) ja andmehoidlate vahel, et säilitada avatud teadusuuringute tulemusi.

Investeering K. Roheline Sloveenia asukoharaamistik

Investeeringu eesmärk on tugevdada ruumi- ja keskkonnaandmete haldamist.

Investeering seisneb Sloveenia ruumi- ja keskkonnajuhtimise ajakohastamises, töötades välja digilahendused andmete koostalitlusvõime toetamiseks.

Investeering L. Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses või metsanduses

Investeeringu eesmärk on tõhustada digitaristut ja digiteenuseid põllumajanduse, toidu või metsanduse valdkonnas.

Investeering seisneb põllumajanduse, toidu või metsanduse valdkonna e-teenuste loomises.

Investeering M. Digiteerimine kultuuri valdkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada kultuurivaldkonna digitaristut.

Investeering seisneb kultuurivaldkonna e-teenuste loomises.

Investeering N. Digiteerimine õigusvaldkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada õigusvaldkonnaga seotud teenuste kättesaadavust Sloveenias.

Investeering seisneb kohtusüsteemi teenuste digiteerimise toetamises ning teabevahetuse, videokonverentside või koolitusega seotud IT-lahenduste loomises.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
90	A: Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine	Eesmärk	Riigihalduse informaatika arendamise nõukogu loomine ja tegevus	Otsuse vastuvõtmine nõukogu moodustamise kohta valitsuse poolt ja selle liikmete ametisse nimetamise kohta avaliku halduse ministeeriumi poolt				4. kv	2021	Nõukogu annab avalikule haldusele keskse kontaktpunkti IT-investeeringute, standardite, tugisüsteemide ja muu tehnoloogilise arenguga seotud toimingute koordineerimiseks operatiivtasandil, kui süsteemide ühilduvus on oluline nende tõhusaks käitamiseks ja hooldamiseks.
91	B: Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses	Eesmärk	Turvalised riiklikud e-identimise dokumendid	Uute riiklike e-identiteedikaartide väljastamise algus				2. kv	2022	Antakse välja esimesed uued e-ID kaardid. Seda kasutatakse e-kaubanduses riigisiseselt ja piiriüleselt. Uus isikutunnistus võimaldab kodanikel elektroonilistele teenustele juurdepääsuks ja elektrooniliseks allkirjastamiseks elektrooniliselt tuvastada ja autentida. E-identimise õiguslik alus on elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste seadus ning muudetud isikutunnistuse seadus (isikutunnistuse seaduse muutmise seadus). Süsteemist teavitatakse eIDASe kaudu, et see vastaks piiriüleselt nõuetele.
92	D: Pädevuskeskuse loomine – inimressursside keskus ja avaliku halduse töötajate oskuste suurendamine	Eesmärk	Pädevuskeskus – inimressursside keskus loodud ja toimiv	Pädevuskeskus – inimressursside keskus toimiv				2. kv	2024	Avaliku teenistuse seaduse muudatustega nähakse ette pädevuskeskuse – personalikeskuse – loomine. Keskus tegutseb ja vastutab järgmise eest: – avalike konkursside korraldamine värbamismenetluste läbiviimiseks riigiasutustes; – kandidaatide oskuste hindamine värbamismenetlustes; – riigi haldusasutuste isiklike pädevuste ja oskuste süsteemi (sealhulgas juhtimispädevuste) väljatöötamine; – riigihalduse inimressursside haldamise vahendite edendamine; – digipädevuste parandamise raamistiku loomine riigiasutustes. Seadusega võidakse ette näha mõistlik üleminekuperiood pädevuskeskuste loetletud kohustuste tõhusaks kohaldamiseks ja pädevuskeskuste täielikuks toimimiseks.
93	C: Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks	Eesmärk	E-teenuste osutamist takistavate õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamine	Seaduse sätted, mis viitavad üldise haldusmenetluse seaduse ja halduskaubanduse määruse muudatuste jõustumisele				4. kv	2022	Üldise haldusmenetluse seaduse ja halduskaubanduse määruse muudatuste eesmärk on lihtsustada elektrooniliste avaliku halduse teenuste osutamise õiguslikke nõudeid ja muuta haldusprotsessid veelgi digitaliseeritumaks. Need hõlmavad muu hulgas makseteenuseid, toetust elektrooniliste taotluste väljatöötamiseks ja dokumentide elektroonilist esitamist.
94	F: Üleminek gigabitiühiskonnale	Eesmärk	2021.–2025. aasta lairibaühenduse kava vastuvõtmine	Valitsus võtab vastu lairibaühenduse kava				2. kv	2022	Vastuvõetud kavas sätestatakse: 1. Vajadus tagada Sloveenias 2025. aastaks piisavad lairibavõrgud kooskõlas Euroopa gigabitiühiskonna ühenduvuse eesmärkidega 2025. aastaks; 2. 5G-taristu ehitamise riiklik kava; 3. vajalikud muudatused elektroonilise side valdkonna õiguslikes alustes; 4. meetmed asjakohase raadiospektripiirkonna tagamiseks Sloveenias; 5. eesmärkide saavutamiseks vajalikud konkreetsed meetmed; 6. Peamised tulemusnäitajad seatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tähtaegade jooksul
95	E: Küberturvalisuse tagamine	Eesmärk	Õigusaktide tõhustamine koostöö riikliku küberturvalisuse valdkonnas	Seaduse säte, mis viitab asjaomase seaduse jõustumisele				2. kv	2025	Seaduses määratakse kindlaks küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRTid) ja valitsuse infoturbebüroo (GISO) ülesanded ja kohustused seoses teabe vahetamisega intsidentide või küberohtude kohta või muu teabe vahetamisega infoturbe valdkonnas.
96	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Siht	Väljamakse summas 2 000 000 eurot		eurodes miljonit	0	2	2. kv	2026	Projektile SiQUID makstakse vähemalt 2 000 000 eurot, et toetada riiklikku kvantsidetaristut. Muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest antud summasid selle summa hulka ei arvestata.
97	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Eesmärk	E-õigusaktide platvorm	E-õigusaktide platvormi üleandmisaruande väljastab avaliku sektori hankija				4. kv	2025	Kättesaadav on töövõtja ja hankija allkirjastatud üleandmisaruanne, milles kinnitatakse, et õigusloomeprotsessi toetav e-õigusaktide platvorm on kättesaadav.
98	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Siht	Avaliku sektori digioskuste koolituste jaoks välja antud sertifikaatide arv		Arv	0	40 000	2. kv	2026	Avaliku sektori digioskuste alase koolituse jaoks välja antud osalemistunnistuste arv.
99	H: Gigabititaristu	Siht	Projektide lõpetamise aruannetes sisalduvad kodumajapidamised, kellel on juurdepääs lairibaühendusele		Arv	0	6 838	2. kv	2026	Projekti lõpetamise aruande allkirjastab töövõtja ja seda kontrollib hankija. Avaliku sektori hankija kontrollib, kas taristu on rajatud, mis võimaldab juurdepääsu lairibavõrgule hõredalt asustatud piirkondades (nn valged piirkonnad), nagu on määratletud hankedokumentides.
100	I. Sisejulgeoleku digiüleminek	Siht	Uue politsei digitaalse raadiovõrgu (TETRA) kasutajad		Arv	0	11 000	4. kv	2022	Sloveenia Vabariigi ametiasutuste digitaalses raadiovõrgus on kavas 11 000 kasutajat. Võrk kasutab ELi koordineeritud raadiosagedusi avaliku julgeoleku tagamiseks ja on ühilduv naaberriikide riiklike raadiosüsteemidega.
101	I. Sisejulgeoleku digiüleminek	Eesmärk	Rakendused politsei pilves	Rakendused on kättesaadavad politsei pilves				4. kv	2025	Politseipilve rakendused kuritegevuse ennetamise, avaliku julgeoleku, piirikontrolli või tööprotsesside valdkonnas on politseile kättesaadavad.
102	K: Keskkonnahoidlik Sloveenia asukoharaamistik	Siht	Ühendatud ruumi- ja keskkonnateabe lahendused		Arv	0	4	4. kv	2025	Töövõtja ja hankija allkirjastatud üleandmisaruanded ruumi- ja keskkonnateabe lahenduste kohta, mis on kavandatud või ajakohastatud, et võimaldada ruumi- ja keskkonnaandmekogumite koostalitlusvõimet.
104	L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses või metsanduses	Siht	E-teenused põllumajanduses, toidutööstuses või metsanduses		Arv	0	32	2. kv	2026	Üleandmisaruanded või muud vastuvõtudokumendid, millele töövõtja ja hankija on alla kirjutanud e-teenuste või muude e-lahenduste või IT-taristu või seadmete vastuvõtmiseks, antakse välja põllumajanduse, toidu või metsanduse valdkonnas.
105	N: Digiüleminek õigusvaldkonnas	Siht	Õigusvaldkonna IT-süsteemid		Arv	0	11	2. kv	2026	Väljastatakse töövõtja ja hankija allkirjastatud üleandmisaruanded IT-süsteemide või muude e-lahenduste, IT-taristu või kohtusüsteemiga seotud seadmete kohta.
106	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Lisaharidusasutused, millel on optilised ühendused üle 1 Gbit/s		Arv	0	204	2. kv	2024	204 alg- ja keskharidusasutust ning täiskasvanuhariduse organisatsioonid ühendatakse optiliste ühendustega, mille kiirus on üle 1 Gbit/s. See peaks katma ligikaudu 18 % riigi olemasolevatest haridusasutustest ja 35 000 õpilast. Investeering hõlmab järgmist liiki haridusasutusi: algkoolid, keskkoolid, erivajadustega lastele ja noortele mõeldud asutused, üliõpilaste ühiselamud ja täiskasvanuhariduse organisatsioonid.
107	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Täiendavad 100 Gbit/s magistraaloptilised ühendused		Arv	0	40	4. kv	2023	Optilised magistraalühendused ühendavad Sloveenia akadeemilise ja teadusvõrgustiku avalik-õiguslike instituutide andmesõlmi. Alaliselt võetakse kasutusele vähemalt 40 pikamaa optilist ühendust kiirusega 100 Gbit/s, mis eeldatavasti katavad vähemalt 75 % kõikidest avalik-õiguslike asutuste vahelistest ühendustest.
108	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Rakendused haridusvaldkonnas		Arv	0	11	2. kv	2026	Taotluste või muude haridussüsteemiga seotud e-teenuste kohta väljastatakse töövõtja ja hankija allkirjastatud üleandmisaruanded.
109	M: Digiüleminek kultuurivaldkonnas	Siht	Kultuurivaldkonna e-teenused		Arv	0	6	2. kv	2026	Väljastatakse töövõtja ja hankija allkirjastatud üleandmisaruanded e-teenuste või muude e-lahenduste, IT-taristu või kultuurivaldkonna seadmete kohta.

H. KOMPONENT 8. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON

Sloveenia teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkus ei ole endiselt optimaalne. Teadus- ja innovatsioonikulutuste tase ning nende tõhusus on endiselt tagasihoidlik, mis piirab riigi teaduslikke ja tehnoloogilisi tulemusi. Teadusuuringute ja innovatsiooni panus tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimesse on seega piiratud, sealhulgas üleminekul digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on parandada teadus- ja innovatsioonipoliitika juhtimist ja koordineerimist, suurendada avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset ning nende tõhusust ja tulemuslikkust. See tagaks, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on tootlikkuse ja majanduskasvu oluline edasiviiv jõud. Kavandatud meetmetega tagataks ka see, et teadusuuringud ja innovatsioon on digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele ülemineku peamine võimaldaja.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeeringutel põhinevas majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeerimisel [...] teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

Nõukogu 2020. aasta soovituses märgiti, et majanduslangus ohustab ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ning seetõttu on vaja investeeringuid, et aidata uuenduslikel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tootmist laiendada. Lisaks on olulised tugevamad sidemed akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahel, et edukalt muuta teadmised innovatsiooniks, parandada riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuslikkust ning hoogustada majanduskasvu ja toetada selliste uuenduste kasutuselevõttu, mis on keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale üleminekuks üliolulised.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine

Reformi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate avaliku sektori investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust, luua konkurentsivõimeline ja mõjukas teadus- ja innovatsioonikeskkond ning edendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alaseid jõupingutusi rohe- ja digipöörde valdkonnas.

Reform seisneb uue teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni seaduse jõustumises; Reform hõlmab uue teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse õigusakti jõustumist; teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi uue juhtimis- ja integreerimismudeli kasutuselevõtmine (sealhulgas ühise programmikomitee loomine); teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ühise järelevalve- ja hindamissüsteemi loomine; kahe rakendusliku teadusasutuse tugevdamine ja mõjuvõimu suurendamine; ning juba loodud üksuste ja võrgustike toetuskeskkonna tugevdamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et edendada teadmiste liikumist ning akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate koostööd.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Investeering B. Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine

Investeeringu eesmärk on edendada rohe- ja digipöörde valdkonnas pikaajalist koostööd teadus- ja arendustegevusega seotud tegevuses osalevate ettevõtjate vahel või teadusasutuste, suurettevõtjate või VKEde vahel.

Investeering seisneb teadusorganisatsioonide ja ettevõtete või teadus- ja arendustegevusega seotud ettevõtete vaheliste koostööprojektide kaasrahastamises kõikidel tehnoloogilise arengu tasanditel.

Investeering C. Sloveenia teadlaste ja teadusorganisatsioonide rahvusvahelise liikuvuse suurendamiseks ning Sloveenia taotlejate rahvusvaheliseks kaasamiseks mõeldud projektide kaasrahastamine

Investeeringute eesmärk on parandada teaduse tipptaset, uurimissuutlikkust, teadmussiiret ja -ringlust, edendades rahvusvahelist ja sektoritevahelist liikuvust ning teadlaste taasintegreerimist Sloveenia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

Investeering koosneb avalikust projektikonkursist, millel on mitu võimalust valida välja ja rahastada projekte, mis hõlmavad liikuvust ja/või taasintegreerimist, ning rahastatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete rakendamise kulusid ning suutlikkuse suurendamist teadmiste omandamiseks ja edasiandmiseks Sloveenia teadussektorile kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ Marie Sklodowska-Curie meetmetega.

Investeering D. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine

Investeeringu eesmärk on parandada Sloveenia innovatsioonitulemusi, suurendades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, edendada tehnosiiret ja seeläbi tugevdada innovatsiooni ökosüsteemi ning soodustada ettevõtlusinvesteeringuid rohepöördesse, eelkõige seoses ringmajandusega.

Investeering seisneb projektide toetamises ettevõtete ja teadusasutuste konsortsiumides või teadus- ja arendustegevusega seotud tegevuses osalevate ettevõtete konsortsiumides.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
110	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine	Seaduse säte, millega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine pärast seda, kui parlament on selle vastu võtnud				2. kv	2022	Seadusega püütakse suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimise tõhusust ja koordineerimist. Seadus suurendab ja stabiliseerib muu hulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist riiklikest vahenditest, suurendab riiklike teadusasutuste sõltumatust, loob tulemuspõhiseid rahastamiselemente, stimuleerib teadlaste koostööd ELi teadusprojektide ja ettevõtetega ning edendab rahvusvahelistumist ja sektoritevahelist liikuvust ja teadmussiiret.
111	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Loodud ja toimiv programmi ühiskomitee	Programmi ühiskomitee, mis on loodud ja tegutseb Sloveenia Vabariigi valitsuse otsusega komitee ametisse nimetamise ja ülesannete kohta				2. kv	2022	Programmi ühiskomitee võimaldab stabiilset ja pidevat koordineerimist nii strateegilisel kui ka tegevustasandil, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisvahendite koordineerimist, sõltumata rahastamisallikast.
115	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Programmi lõpparuannete heakskiitmine		Arv	0	4	2. kv	2026	Vähemalt neli avaliku sektori hankija kinnitust selle kohta, et ta aktsepteerib töövõtja lõplikke programmiaruandeid rohe- või digipöörde valdkonna programmide kohta.
118	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Eesmärk	Projekti lõpparuannete vastuvõtmine	Projekti lõpparuannete vastuvõtmine				2. kv	2026	Avaliku sektori hankija aktsepteerib toetusesaajate lõplikke projektiaruandeid rohepöörde valdkonna projektide kohta.
119	C: Sloveenia teadlaste ja teadusorganisatsioonide rahvusvahelise liikuvuse suurendamiseks ning Sloveenia taotlejate rahvusvaheliseks kaasamiseks mõeldud projektide kaasrahastamine	Siht	Projektides osalevate teadlaste arv		Arv	0	33	2. kv	2026	33 teadlast, kes osalevad projektides, mis on hõlmatud vastutava teadusasutuse (ARIS) ja teadlasi tööle võtvate teadusettevõtete vahel sõlmitud lepingutega. Projektidega toetatakse kuni kolmeaastase toetuse kaudu selliste teadlaste liikuvuse ja taasintegreerimise kulusid, kes on saanud positiivse või suurepärase hinnangu, kuid keda ei valitud rahastamiseks programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ konkursikutsete alusel, või selliste Sloveenia teadlaste taasintegreerimist, kes on lõpetanud projektid programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel, andes toetusena kuni kaks aastat toetust.
122	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Eesmärk	Projekti lõpparuannete vastuvõtmine	Projekti lõpparuannete vastuvõtmine				2. kv	2026	Toetusesaajate lõplike projektiaruannete aktsepteerimine avaliku sektori hankija poolt seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- või katseprojektidega ringmajanduse valdkonnas.

I. KOMPONENT 9. TOOTLIKKUSE SUURENDAMINE, ÄRISÕBRALIK KESKKOND INVESTORITELE

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb erasektori investeeringute madalat taset Sloveenias, parandades kapitaliturgude reguleerimist, reformides erainvesteeringute riikliku toetamise põhimõtteid ning rahastades ettevõtete investeeringuid.

Komponendi eesmärk on tugevdada alternatiivseid, pangandusväliseid rahastamisallikaid, hõlbustada ettevõtete investeerimist kõige arenenumatesse väga tootlikesse rohelistesse ja digitehnoloogiatesse ning tugevdada ettevõtete toetusraamistikku.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „toetada aktsiaturgude arengut“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ja 2020. aasta soovitusi „tagada ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsus ja rahastamine [...] edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse elavdamist“ ning „keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale“ (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Kapitaliturgude tugevdamine

Selle reformi eesmärk on tugevdada Sloveenia kapitaliturge.

Reform hõlmab uue alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumist, milles määratletakse alternatiivsete investeerimisfondide liigid. Käesolev uus õigusakt põhineb struktuurireformi tugiprogrammi projekti „Alternatiivsete investeerimisfondide tugevdamine“ tulemustel.

Lisaks võetakse Sloveenia kapitalituru jaoks vastu strateegia, milles sätestatakse konkreetsed meetmed edasiseks arenguks, tuginedes struktuurireformi tugiprogrammi projekti „Kapitalituru edendamine ja arendamine Sloveenias“ tulemustele.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Reform B. Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks

Selle reformi eesmärk on suurendada Sloveenia majanduse tootlikkust, suunates avaliku sektori investeeringute toetamise kriteeriumid töökohtade loomiselt väga tootlikele, kestlikele ja digitaalse suunitlusega ärimudelitele ja investeeringutele.

Reform seisneb investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumises, mis käsitlevad sise- ja välisinvesteeringute edendamist ettevõtete poolt. Muudatustega suunatakse valitsuse investeerimisstiimulid ümber kapitalimahukatesse ja suure lisandväärtusega investeeringutesse. Reformiga muudetakse avaliku sektori toetus sõltuvaks konkreetsetest keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkuse kriteeriumidest.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Investeering C. Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine

Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtteid tootlikkuse suurendamisel.

Investeering koosneb ettevõtetele antavast investeerimistoetusest.

Investeering D. Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine

Investeeringu eesmärk on parandada majanduse konkurentsivõimet.

Investeering seisneb ärikinnisvara ehitusplatside arendamises.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
124	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumine	Seadusesäte, mis osutab alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumisele				4. kv	2021	Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitlevas seaduses määratletakse kolm alternatiivsete investeerimisfondide vormi: alternatiivne investeerimisfond, mis on asutatud eraldi varana, eriusaldusühing ja kapitaliinvesteeringutega tegelev äriühing. Reformiga järgitakse ELi õigusraamistikku ja soovitusi kapitaliturgude valdkonnas.
125	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Kapitaliturgude arengustrateegia vastuvõtmine	Kapitalituru arengustrateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				2. kv	2022	Strateegia sisaldab meetmeid dünaamilisema kapitalituru saavutamiseks, sealhulgas Euroopa kapitaliliidus turuleviimise kaudu; kontaktpunktide loomine kõikidel ülemaailmsetel finantsturgudel; finantstehnoloogiat ja muid finantsteenuste uuendusi käsitleva tõhusa veebipõhise teabesüsteemi loomine; olemasolevate meetmete kohandamine.
126	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumine, et edendada üleminekut rohelisele majandusele	Seadusesäte, mis osutab investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumisele				4. kv	2021	Muudatusega tagatakse, et ettevõtetele antava avaliku sektori investeeringutoetuse kriteeriumid keskenduvad väga tootlikele, jätkusuutlikele ja digitaalse suunitlusega ärimudelitele ja investeeringutele. Kõik toetatud investeeringud peavad sisaldama tingimusi keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku edendamiseks, sealhulgas energiatõhususe nõuded, keskkonnaohutu juhtimine ja materjali tootmise tõhusus. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
127	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse rakendusmääruse jõustumine	Seadusesäte, mis osutab investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumisele				2. kv	2022	Rakendusmäärustes täpsustatakse täiendavalt investeeringute soodustamise seaduse asjaomaseid kriteeriume, eelkõige seoses energiatõhususe, materjalitõhususe, investeeringute pikaajalise integreerimisega piirkonda, sotsiaalse vastutusega, investeeringute keskkonnamõjuga, investeeringute panusega üleminekul loodusvaradel põhinevale ringmajandusele, mis toob kaasa väiksema kasvuhoonegaaside heite ja väiksema CO2-jalajäljega tootmise, asukohaga devalveeritud alal, kus on asjakohane sihtmärgid, või olemasoleva äritsooniga, investeeringu mõjuga harmoonilisele piirkondlikule arengule, ruumiliste investeeringute integreerimisega ja positiivse mõjuga kohalikule arengule.
128	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine regionaalarengut toetavatele projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Toetuste andmine regionaalarengut toetavatele projektidele, investeerides materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Projektid antakse välja regionaalarengu edendamise seaduse alusel ja kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
129	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine investeerimist edendavatele projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2023	Toetuste andmine projektidele, mille eesmärk on edendada investeeringuid tootmisse, teenustesse ning teadus- ja arendustegevusse, investeerides materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Projektid peavad vastama investeeringute soodustamise seadusele, mida on muudetud eesmärgiga 126, sealhulgas tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
130	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Projektide heakskiidetud lõpparuanded		Arv	0	59	2. kv	2026	Vähemalt 59 toetusesaaja esitatud lõpparuannet ja vähemalt 59 hankija allkirjastatud lõpparuannete kontrollnimekirja, milles kinnitatakse, et investeerimistoetuse projektid on ellu viidud.
132	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Projektide heakskiidetud lõpparuanded		Arv	0	198	2. kv	2026	Vähemalt 198 kinnitust hankijatelt, kes aktsepteerivad toetusesaajate lõpparuandeid, mis kinnitavad, et regionaalarengu toetamise projektid on ellu viidud.
133	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Eesmärk	Toetuste andmine uuenduslikele ettevõtlustaristu ökosüsteemidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Valitud projektid peavad toetama ettevõtete infrastruktuuri arendamist. Projektidega toetatakse regionaalarengut ja seatakse prioriteediks rikutud alade taaskasutamine ning tihedad sidemed ühistranspordi ja maanteeühendustega.
134	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Siht	Ettevõtluse arendamise piirkondade rajamine		Arv	0	11	2. kv	2026	Ettevõtluse arendamise piirkondade rajamine. Abisaava omavalitsuse väljastatud vähemalt 11 lõpparuannet ja avaliku sektori hankija kinnitused selle kohta, et abisaajad on need lõpparuanded heaks kiitnud.

J. KOMPONENT 10. TÖÖTURG – NEGATIIVSETE STRUKTUURSETE SUUNDUMUSTE MÕJU LEEVENDAMISE MEETMED

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vananemise ja tehnoloogiliste muutustega seotud struktuurseid tööhõiveprobleeme ulatuslike reformide ja investeeringute abil. Nende probleemide hulka kuuluvad muu hulgas eakate ja puuetega inimeste madal tööhõive, noorte töötus, vähene osalemine elukestvas õppes ja koolituses, pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega seotud riskid ja pensionide piisavus.

Komponendi eesmärgid on tugevdada tööturu vastupanuvõimet, suurendada tööturul osalemist ning tagada pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja pensionide piisavus.

Nende investeeringute ja reformide puhul võetakse arvesse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi, mille eesmärk on „tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja piisavus, sealhulgas kohandades seadusjärgset pensioniiga ja piirates ennetähtaegselt pensionile jäämist. Suurendada madala kvalifikatsiooniga ja eakamate töötajate tööalast konkurentsivõimet, parandades hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja aktiveerimismeetmete vastavust tööturu vajadustele, sealhulgas parema digikirjaoskuse kaudu“ (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aastal, et „tagada ettevõtetele ja leibkondadele likviidsus ja rahastamine“ ning „tagada piisav sissetuleku hüvitamine ja sotsiaalkaitse“; leevendada kriisi mõju tööhõivele, tugevdades muu hulgas lühendatud tööaja kavasid ja paindlikku töökorraldust; tagada, et need meetmed pakuvad mittestandardsetes tööhõivevormides töötajatele piisavat kaitset“ (riigipõhine soovitus 2, 2020).

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks

Reformi eesmärk on suurendada tööturu vastupanuvõimet, tagades eelkõige selle kohanemise demograafiliste suundumustega.

a.Reform hõlmab järgmist: Jõustub õigusakt, millega luuakse alaline kriisil põhinev lühendatud tööaja kava ettevõtjatele, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda tõsistesse raskustesse, mida põhjustavad nende kontrolli alt väljas olevad erakorralised sündmused, tuginedes COVID-19 kriisi ja 2022. aasta energiakriisi ajal saadud kogemustele. Õigusakt sisaldab haridus- ja koolituskohustusi osalise tööajaga töötamise ajal.

b.Töötushüvitisi käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine. Tööturu reguleerimise seaduse töötushüvitisi käsitlevaid sätteid muudetakse, et suurendada eakamate töötajate tööhõive määra ja hoida ära varajane tööturult lahkumine. Töö tugineb OECD analüüsile Sloveenia pensioni- ja invaliidsuskindlustuse süsteemi kohta.

c.Pensionireformi käsitlevate õigusaktide jõustumine.

d.Aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste vastuvõtmine aastateks 2026–2030

Investeering C. Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes

Investeeringu eesmärk on luua tehniline alus paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtuks kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes.

Investeering hõlmab toetusi projektidele, millega toetatakse puuetega inimeste paindlikumat töökorraldust.

Investeering D. Noorte kiirem sisenemine tööturule

Investeeringu eesmärk on vähendada noorte töötust pärast COVID-19 pandeemiat.

Investeering seisneb tööandjatele suunatud rahalistes stiimulites võtta noori tööle tähtajatute lepingute alusel.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
135	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	„Kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab „kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumisele				2. kv	2024	Õigusaktiga kehtestatakse kriisiga seotud lühendatud tööaja kava, mille eesmärk on töökohtade säilitamine ettenägematute asjaolude korral. Õigusakti eelnõu koostatakse vajaduste analüüsi ja sekkumismeetme rakendamisel saadud kogemuste põhjal COVID-19 epideemia ajal ja 2022. aasta energiakriisi ajal koostöös sotsiaalpartneritega. Õigusaktiga nähakse ette ka koolitus- ja hariduskohustused lühendatud tööaja meetme rakendamise ajal.
136	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumisele				2. kv	2024	Töötuskindlustuse valdkonna muudatuste eesmärk on edendada pikemat tööiga ning vähendada tööturult lahkumise ea ja seadusjärgse pensioniea vahelist lõhet.
137	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensionialaste õigusaktide muudatused konsulteerimiseks	Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste eelnõud, mille eesmärk on tagada pensionide fiskaalne jätkusuutlikkus ja piisavus, edastatakse majandus- ja sotsiaalnõukogule				2. kv	2023	Ettepaneku sisus käsitletakse jätkusuutlikkusega seotud probleeme, nagu oodatavad demograafilised suundumused, kindlustatute ja pensionäride vahelised suhted, pensioni- ja invaliidsuskindlustuse piisavus ja läbipaistvus. Ettepanek sisaldab muudatusi pensionitingimustes (nt kõrgem pensioniiga, perioodide ühtlustamine, kui nõutavat perioodi kohandatakse), muudatusi indekseerimises ning maksete ja väljamaksete vahelisi seoseid. Lisaks tehakse ettepanek invaliidsuskindlustusskeemi ajakohastamiseks, muu hulgas selleks, et maksimeerida piiratud töövõimega isikute integreerimist tööturule ja parandada seeläbi nende sotsiaalkindlustuskatet, samuti selleks, et võtta meetmeid täiendavates pensioniskeemides osalemise suurendamiseks. Ettepanekuga tagatakse pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanusega seotud kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt võrreldes praeguse suure riskiga kategooriaga) ja pensionide piisavus.
138	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Seadusandlik ettepanek pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse põhjalike muudatuste kohta, mis edastatakse Rahvuskogule	Sloveenia Vabariigi valitsus võtab seadusandlike muudatuste ettepaneku vastu ja edastab selle rahvusassambleele.				4. kv	2023	Valitsus võtab vastu ja edastab rahvuskogule õigusaktid, et tagada pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanuselistest kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt praegusest suure riskiga kategooriast) ja pensionide piisavus. Ettepanekuga pikendatakse tööhõiveperioodi, suurendatakse eakate integreerimist tööturule ning tagatakse pensionide piisavus ja pensionisüsteemi rahaline jätkusuutlikkus.
139	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensionireformi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis osutab selle jõustumisele.				4. kv	2024	Õigusaktidega suurendatakse pensionisüsteemi pikaajalist eelarvelist jätkusuutlikkust ja pensionide piisavust, i) tõstes seadusjärgset pensioniiga ja ennetähtaegselt pensionile jäämise iga, ii) vaadates läbi pensionide indekseerimise valemi, suurendades inflatsiooni osakaalu võrreldes palkadega, iii) suurendades aastakoefitsienti ja iv) pikendades pensionide arvutamise vaatlusperioodi.
140	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste vastuvõtmine aastateks 2026–2030	Avaldatud suunised aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks aastatel 2026–2030.				4. kv	2025	OECD ja Sloveenia vahelisel kokkuleppel põhineva Sloveenia aktiivse tööturupoliitika ülevaate avaldamine töökohal toimuva väljaõppe, palgatoetuste, institutsioonilise koolituse ja riiklike ehitustööde valdkonnas. Läbivaatamine hõlmab aktiivse tööturupoliitika kavandamise ja rakendamise hindamist ning kulude-tulude analüüsi. Sloveenia võtab vastu suunised aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks aastatel 2026–2030. Uued suunised sisaldavad eesmärke pikaajaliste töötute arvu vähendamiseks ning vanemaealiste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate kiiremaks aktiveerimiseks.
143	C: Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes	Siht	Toetused projektidele, millega toetatakse paindlikumat töökorraldust puuetega inimeste jaoks		Arv	0	37	2. kv	2025	Toetuste andmine tööhõivekeskustele ja kaitstud ettevõtetele projektidele, millega toetatakse paindlikumat töökorraldust puuetega inimeste jaoks. 37 kinnitust ametiasutustelt, kes aktsepteerisid (toetusesaajate) lõpparuandeid, mis näitavad, et ärimudelite arendamise kavad koostati tööhõivekeskuste ja kaitstud ettevõtete jaoks ning et puuetega inimesed kaasati koolitusse, et parandada nende oskusi paindlikust töökorraldusest kasu saamiseks.
144	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel		Arv	0	700	4. kv	2022	Kuni 29-aastaste noorte arv, kes töötavad subsideeritud töökohal tähtajatu töölepingu alusel. Subsiidiume antakse kuni 18 kuuks iga töökoha kohta. Tööandjad tagavad mentori, kes toetab noort. Iga noor ja tema juhendaja läbivad toetusperioodi jooksul vähemalt 30 tundi koolitust, keskendudes digioskuste parandamisele.
145	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Rahalised stiimulid tööandjatele noorte töölevõtmiseks tähtajatute lepingute alusel.		Arv	700	1 950	4. kv	2024	Selliste 29-aastaste või nooremate noorte arv, kes on sõlminud tööandjatega tähtajatu töölepingu ja kellele on antud 18-kuulist toetust töötamiseks.

K. KOMPONENT 11. SLOVEENIA TURISMI KESTLIK ARENG, SEALHULGAS KULTUURIPÄRAND

Selles Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse COVID-19 pandeemia tõsist mõju turismisektorile ning mõju Sloveenia turismitaristu tööhõivele, keskkonnasäästlikkusele, kvaliteedile ja lisaväärtusele ning kultuuripärandi arendamisele.

Rahastamisvahendi eesmärgid on järgmised: toetada turismi säästvat arengut ja parandada Sloveenia rahvusvahelist positsiooni peamise sihtkohana keskkonnasäästlikkuse valdkonnas ning suurendada sektori lisandväärtust meetmetega, mis keskenduvad avaliku infrastruktuuri parandamisele ning kultuuripärandi täiustamisele ja edendamisele.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse Sloveeniale 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi „pakkuda ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsust ja rahastada neid [...] kiiresti valmivaid avaliku sektori investeerimisprojekte ning edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse elavdamist“ ning „keskenduda investeeringutele, mis on suunatud rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Turismi säästva arengu tugevdamine

Reformi eesmärk on aidata kaasa säästvale turismile Sloveenias.

Reform seisneb turismi arengustiimuleid käsitleva dekreedi jõustumises ja analüüsivahendi kasutuselevõtus, mis hõlmab turisminäitajate põhiandmete visualiseerimist.

Investeering B. Majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust

Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi majutusettevõtete jätkusuutlikkuse parandamise kaudu.

Investeering seisneb majutusettevõtte renoveerimises, rekonstrueerimises või ehitamises.

Investeering C. Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning loomulike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades

Investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi avaliku turismitaristu kaudu.

Investeering seisneb avaliku sektori turismitaristu rajatiste ehitamises või rekonstrueerimises.

Investeering D. Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi kultuuripärandi või avaliku kultuuritaristu taaselustamise kaudu.

Investeering seisneb avaliku kultuuripärandi objektide renoveerimise, restaureerimise, taaselustamise või moderniseerimise toetamises.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
148	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Turisminäitajate analüüsivahend	Analüütiline vahend turisminäitajate mõõtmiseks				4. kv	2025	Turisminäitajate mõõtmiseks ja Sloveenia keskkonnahoidliku turismi kava andmetest ülevaate andmiseks kasutatakse analüütilist vahendit.
149	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Turismi arendamise stiimuleid käsitleva määruse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab turismi arengustiimuleid käsitleva dekreedi jõustumisele pärast seda, kui valitsus on selle vastu võtnud.				4. kv	2021	Dekreedis sätestatakse üksikasjalikud tingimused ja kriteeriumid soodustuste andmiseks turismi arendamise edendamise seaduse alusel. Dekreediga edendatakse keskkonnasäästlikkust ja lisatakse vähemalt B klassi energiatõhususe sertifikaadi toetamise nõuete hulka hoonete renoveerimise puhul, millele on antud vähemalt üks rahvusvaheline ökomärgis, ning uute ehitiste puhul primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem nullilähedase energiatarbega hoonete nõudest.
150	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust	Eesmärk	Toetuste andmine majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Väljavalitud projektid peavad vastama turismi arendamise stiimuleid käsitlevas dekreedis sätestatud tingimustele. Eelkõige on vähemalt 50 % renoveerimise või uue ehitamise abikõlblikest kuludest seotud energiatõhususe parandamisega. Uued ehitised tagavad, et nende primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonete puhul.
151	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust	Siht	Turismimajutuse projektid		Arv	0	42	2. kv	2026	Renoveerida või ehitada või rekonstrueerida vähemalt 42 turismimajutuskohta.
153	C: Avaliku sektori turismitaristu ja looduslike vaatamisväärsuste kestlik arendamine turismisihtkohtades	Siht	Avaliku sektori turismitaristu projektid		Arv	0	44	4. kv	2025	Avaliku sektori hankija kinnitus avaliku sektori turismitaristu projektide üleandmisaruannete aktsepteerimise kohta.
154	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Eesmärk	Toetuste andmine kultuuripärandiobjektide renoveerimiseks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Valik omavalitsustele ja riigile kuuluva 15 kultuuripärandi mälestise renoveerimiseks.
155	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Siht	Renoveeritud kultuuripärandiobjektid		Arv	0	15	2. kv	2026	Renoveeritakse vähemalt 15 kultuuripärandiobjekti.

L. KOMPONENT 12. PÄDEVUSTE, EELKÕIGE DIGIPÄDEVUSTE NING TULEVIKU ELUKUTSETE JA ROHEPÖÖRDEGA SEOTUD PÄDEVUSTE TUGEVDAMINE

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse õpilaste, õpetajate ja täiskasvanute digipädevuste taset, haridussüsteemi rohepööret, haridustaristut ning hariduse vastavust tööturu vajadustele.

Komponendi eesmärk on tugevdada pädevusi, eelkõige seoses digi- ja rohepöörde ning finantskirjaoskusega, reageerida kiiremini majanduse ja ühiskonna vajadustele, hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule, tugevdada haridussüsteemi vastupanuvõimet ja elukestvat õpet.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „suurendada madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet, parandades hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, elukestvat õpet ja aktiveerimismeetmeid, sealhulgas parema digikirjaoskuse kaudu“ (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aastal „suurendada digioskusi“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale

Reformi eesmärk on anda õpilastele ja õpetajatele uued pädevused, eelkõige digiteerimise, kestliku arengu ja finantskirjaoskuse valdkonnas.

Reform seisneb alushariduse ja lapsehoiu ning põhi- ja keskhariduse valdkonna õppekavade läbivaatamises.

Reform B. Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks

Reformi eesmärk on ajakohastada erialast kõrgharidust, pidades silmas rohe- ja digipööret, ning viia programmid vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega.

Reform seisneb erialase kõrghariduse õppekavade ajakohastamises õppekavade läbivaatamise kaudu.

Reform C. Kutsehariduse ja -õppe programmide läbivaatamine

Reformi eesmärk on hõlbustada üleminekut kutsehariduselt tööturule.

Reform seisneb kutsehariduse ja -õppe programmide läbivaatamises.

Investeering E. Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa reformi A eesmärkide saavutamisele, nimelt tugevdada digipädevusi, kestliku arengu alaseid pädevusi ning õpetajate ja õppijate finantskirjaoskust, viia haridussüsteemid vastavusse tööturu vajadustega ning hõlbustada üleminekut tööturule.

Investeering hõlmab haridus- ja koolitusspetsialistide digi- ja roheoskuste ning finantskirjaoskuse alaseid koolitusi; projektid, mis käsitlevad digipädevusi, kestliku arengu pädevusi ja õppijate finantskirjaoskust ning uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) katsetamist hariduses; ning täiskasvanutele mõeldud mitteformaalse hariduse koolitusprogrammid finantskirjaoskuse valdkonnas.

Investeering F. Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks

Investeeringu eesmärk on valmistada kõrgharidust ette suuremaks nõudluseks oskuste järele, mis kajastavad uusi ühiskondlikke vajadusi kaasavamate ja paindlikumate õppemeetodite väljatöötamise ja rakendamise kaudu.

Investeering seisneb selliste katseprojektide rakendamises, mille eesmärk on integreerida rohelised ja digitaaloskused kõrgharidusse. Investeeringuga toetatakse ka rakenduskõrghariduse õppekavade kohandamist tulevaste elukutsete ja tööturu vajadustega.

Investeering G. Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine

Investeeringu eesmärk on viia kutsehariduses ja kutseõppes omandatud pädevused vastavusse tööturu vajadustega.

Investeering hõlmab programme ettevõtetes mentorite koolitamiseks oskuste alal, et kavandada ja pakkuda õpilastele ja praktikantidele praktilist väljaõpet töökohal.

Investeering H. Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa kaasaegsema ja keskkonnasõbralikuma haridustaristu loomisele.

Investeering seisneb seitsme haridusasutuse ehitamises või renoveerimises.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
156	A: Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale	Eesmärk	Alushariduse ja lapsehoiu ning alg- ja keskkoolide muudetud õppekavad	Muudetud õppekavasid käsitleva otsuse vastuvõtmine				4. kv	2025	Vahe-eesmärk viitab läbivaadatud õppekavadele. Õppekavad vaadatakse läbi vähemalt ühes kolmest valdkonnast: digipädevused, kestliku arengu pädevused või finantskirjaoskus.
157	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse		Arv	0	16 000	2. kv	2024	Spetsialistide ja juhtide koolitamine haridus- ja koolitusvaldkonnas, mida teenuseosutajad viivad läbi kooskõlas haridus- ja koolitustöötajate täiendõppeprogrammide valimise ja kaasrahastamise eeskirjadega, tugevdab digipädevust, kestlikku arengut toetavaid pädevusi ja finantskirjaoskust. Koolitused kestavad eeldatavasti keskmiselt 4,6 õppepäeva.
158a	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Õppijate digi-, kestliku arengu ja finantskirjaoskuse pädevuse projektid		Arv	0	14	2. kv	2026	Avaliku sektori hankija aktsepteerib 14 projekti rakendamise lõpparuandeid, milles käsitletakse digipädevusi või kestliku arengu alaseid pädevusi või õppijate finantskirjaoskust, või uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) katsetamist hariduses.
158c	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Mitteformaalse hariduse koolitusprogrammid finantskirjaoskusega täiskasvanutele		Arv	0	20	2. kv	2026	Pakutakse mitteformaalse hariduse koolitusprogramme finantskirjaoskusega täiskasvanutele.
159	B: Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Eesmärk	Kõrghariduse muudetud õppekavad	Sloveenia kõrghariduse kvaliteedi tagamise ameti teatis ministeeriumile muudatuste kohta				2. kv	2026	Vahe-eesmärk viitab läbivaadatud õppekavadele, mis hõlmavad digi- või kestliku arengu pädevusi.
160	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Eesmärk	Kõrghariduse uuendamise katseprojektide lõplik väljavalimine	Tulemuste edastamine				2. kv	2022	Toetusesaajad on avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused. Katseprojektidega katsetatakse lahendusi digitaalse ja kestliku arengu pädevuste integreerimiseks kõrghariduse õppekavadesse, et parandada tööturu tulemusi.
161	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Siht	Kõrgharidusprotsessi uuendamise katseprojektid		Arv	0	30	2. kv	2026	30 katseprojekti rakendamise lõpparuannete vastuvõtmine avaliku sektori hankija poolt.
162	C: Kutsehariduse ja -õppe programmide läbivaatamine.	Siht	Läbivaadatud kutsehariduse ja -õppe programmid		Arv	0	41	2. kv	2026	Eesmärk viitab läbivaadatavate kutsehariduse ja -õppe programmide arvule. Muudetud kutsehariduse ja -õppe programmid kiidab heaks haridusministeerium.
163	G: Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine	Siht	Ettevõtetes töötavate mentorite koolitusprogrammid		Arv	0	2	2. kv	2026	Ettevõtetes korraldatavates mentorite koolitusprogrammides keskendutakse oskustele kavandada ja pakkuda õpilastele ja praktikantidele praktilist koolitust töökohal.
164	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojekti väljavalimine lõpetatud	Lepingu allkirjastamine				2. kv	2023	Haridus-, teadus- ja spordiministeerium allkirjastab lepingu taristuprojekti kaasrahastamiseks kooskõlas haridus- ja teadustaristute keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegiaga. Lepinguga tagatakse, et kõigi uute hoonete primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue.
166	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uued või renoveeritud haridusasutused		Arv	0	7	2. kv	2026	Seitsme haridusasutuse ehitamine või renoveerimine.

L.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform D. Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia

Reformi eesmärk on ajakohastada Sloveenia haridus- ja teadustaristut vastavalt tänapäeva haridus- ja teadusprotsesside vajadustele, sealhulgas kujundada paindlikke ruume, et võimaldada nüüdisaegseid lähenemisviise teadmiste levitamiseks, nagu kaasav ja koostööpõhine õpe ning integreeritud institutsiooniline lähenemisviis säästva arengu alase hariduse rakendamisel.

Reform seisneb haridus- ja teadustaristusse tehtavate investeeringute energiatõhusa ja arengule suunatud süsteemi strateegia vastuvõtmises 2030. aastaks. Strateegias määratletakse eelkõige haridus- ja teadusrajatiste keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprioriteedid. Sloveenia valitsus võtab vastu haridus- ja teadustaristute keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering H. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku haridustaristu loomisele.

Investeering seisneb kahe haridusasutuse edasises ehitamises või renoveerimises.

L.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
167	D: Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia	Eesmärk	Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine	Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				4. kv	2022	Strateegias määratakse kindlaks haridus- ja teadustaristusse tehtavate roheliste investeeringute ning haridushoonete hoolduse jätkusuutlikud prioriteedid, võttes arvesse eriomadusi ja erivajadusi, nagu nullilähedase energiatarbega hoonete säästva ehitamise põhimõtted, ruumiline disain, digiüleminek ja uuenduslikud pedagoogilised lähenemisviisid.
168	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine	Lepingute allkirjastamine				2. kv	2023	Haridus-, teadus- ja spordiministeerium sõlmib lepingud taristuprojektide kaasrahastamiseks kooskõlas haridus- ja teadustaristute keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegiaga. Lepingutega tagatakse, et taristuprojektide primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue.
170	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uued või renoveeritud haridusasutused		Arv	0	2	2. kv	2026	Kahe uue haridusasutuse ehitamine või renoveerimine.

M. KOMPONENT 13. TÕHUSAD AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud avaliku sektori juhtimise tõhususe ja üldisemalt halduskoormusega.

Komponendi eesmärk on parandada avaliku sektori palgasüsteemi tõhusust, parandada ettevõtluskeskkonda õigusliku ja regulatiivse lihtsustamise ning ehitus- ja ruumialaste õigusaktide reformide kaudu ning parandada riigihankesüsteemi professionaalsust, digiteerimist ja konkurentsi.

Selle komponendi raames läbiviidavate reformide jaoks ei ole Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava raames ette nähtud rahalisi vahendeid.

Nende reformidega võetakse arvesse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „parandada ettevõtluskeskkonda regulatiivsete piirangute ja halduskoormuse vähendamise kaudu. Parandada konkurentsi, professionaalsemaks muutmist ja sõltumatut järelevalvet riigihangete valdkonnas.“ (Riigipõhised soovitused 2, 2019) ja 2020 „vähendada halduskoormust, kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid majanduse elavdamise toetamiseks“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Haldustõkete kõrvaldamine

Reformi eesmärk on vähendada ettevõtjate ja kodanike halduskoormust, vähendada haldusmenetluste kulusid ja lihtsustada asjaomaseid õigusakte Sloveenias.

Reform hõlmab bürokraatia vähendamise seaduse jõustumist, mis kujutab endast õigusaktide muudatuste paketti, mille eesmärk on õigusaktide lihtsustamine. Pärast avalikke konsultatsioone, sealhulgas kodanike, ettevõtjate esindajate, ametiühingute, omavalitsuste ja teistega, jõustub ka täiendav bürokraatia vähendamise pakett. Teises paketis keskendutakse iseseisvuseelsete õigusaktide lihtsustamisele.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Reform B. Tänapäevane ja vastupanuvõimeline avalik sektor

Reformi eesmärk on suurendada avalikus sektoris töötulemustel põhineva muutuvtasu ja töötasu kasutamist, et suurendada selle tõhusust. Reformiga säilitatakse avaliku sektori palgasüsteemi eelarveline jätkusuutlikkus.

Reform hõlmab uue seaduse jõustumist, millega ajakohastatakse avaliku sektori tasustamissüsteemi. Uue tasustamissüsteemi eesmärk on rõhutada juhtide rolli ja parandada personalijuhtimist. Uue süsteemiga kehtestatakse avalikust sektorist sõltuv diferentseeritud töötasu, mis peaks suurendama paindlikkust ja tagama, et töötasu on seotud töötulemustega. Seadus võimaldab diferentseeritud reguleerimist konkreetsete tegevuste või kutsealade puhul, tegeledes samal ajal konkreetsete kutsealade nappusega avalikus sektoris.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2024.

Reform C. Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks

Reformi eesmärk on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, lihtsustades menetlusi ehituse ja ruumilise planeerimise valdkonnas ning reformides riigihangete süsteemi.

Reform seisneb ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduste muudatuste jõustumises ning Sloveenia riigihankesüsteemi parandamise meetmetes. Need hõlmavad riigihangete seaduse muudatusi, riigihangete akadeemia loomist, riigihangete andmestike ühtlustamist ja andmete avaldamist ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabelis ning tehnilist abi riigihankereformide toetamiseks.

Reform D. Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid

Reformi eesmärk on kehtestada ja vormistada õiguslik ja institutsiooniline raamistik kontrolli- ja auditisüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks.

Reform seisneb taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ameti loomises rahandusministeeriumi eraldiseisva organina, kes tegutseb taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineeriva asutusena. Reform hõlmab ka riikliku dekreedi ja koordineeriva asutuse suuniste vastuvõtmist, milles kirjeldatakse auditi- ja kontrollimenetlusi kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, ning rahandusministeeriumi IT-süsteemi (MFERAC) ajakohastamist.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 30. septembriks 2021.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
171	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab bürokraatia vähendamise seaduse jõustumisele				2. kv	2021	Seadusega vähendatakse haldustõkkeid ettevõtlussektorile ja kodanikele, lihtsustatakse õigusakte, ühtlustatakse olemasolevaid menetlusi ja kõrvaldatakse koormavad menetlused mitut ministeeriumi osakonda hõlmavate seaduste muutmise ja täiendamise teel. Seadus peaks parandama riigi ja kohaliku omavalitsuse tõhusust.
172	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Pärast laiaulatuslikke avalikke konsultatsioone vähendatakse õigusaktide paketiga veelgi ettevõtlussektori ja kodanike haldustõkkeid. Seadus peaks parandama riigi ja kohaliku omavalitsuse tõhusust.
173	B: Tänapäevane ja vastupanuvõimeline avalik sektor	Eesmärk	Avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumisele				2. kv	2024	Uus avaliku sektori palgasüsteem hõlmab muutuvtasu ja töötasu sidumist töötulemustega. Uus avaliku sektori palgasüsteem peab olema fiskaalselt jätkusuutlik.
174	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete seaduse muudatuse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab riigihangete seaduse muudatuse jõustumisele				4. kv	2021	Riigihangete seadus hõlmab muu hulgas menetluste lihtsustamist, et võimaldada pakkumuste täiendamist ja selgitamist pakkujate valimisel, ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kõrvaldamist. Selle eesmärk on riigihangete digitaalne ümberkujundamine ning konkurentsi suurendamine riigihankemenetlustes ja üksikpakkumiste arvu vähendamine.
175	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Siht	Pakkumiskutsete puudumise näitaja		% (protsent)	26	14	4. kv	2024	Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabeli näitajat „pakkumiskutseid ei esitata“ vähendatakse 14 %-le.
176	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Lõpuleviidud tehniline abi riigihankereformide rakendamise toetamiseks.	Väljundiaruanne koos hinnangu ja esitatud soovitustega.				2. kv	2022	Tehnilise abi aruande esitamine, et toetada riigihankereformide rakendamist, keskendudes konkurentsivõime suurendamisele riigihanketurul kooskõlas ELi õigusraamistikuga.
177	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihankereformide analüüs	Aruanne on esitatud.				4. kv	2024	Esitatakse aruanne, mis sisaldab i) riigihankereformide mõju analüüsi ja ii) soovitusi edasisteks reformideks või poliitilisteks algatusteks.
178	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Sloveenia riigihangete andmebaaside vastavusse viimine Euroopa Komisjoni andmebaasiga ja riigihankenäitajate täielikuks avaldamiseks vajalike andmete edastamine ühtse turu tulemustabelis	Kõik ühtse turu tulemustabeli näitajad, mis on seotud riigihangetega, avaldatakse tulemustabelite andmebaasis.				4. kv	2021	Riigihangete andmebaasid ühtlustatakse, andes piisavaid selgitusi pakkumuste elektroonilise andmebaasi (Tenders Electronic Daily Data – Euroopa Komisjon) andmeedastuse ja tõlgendamise kohta. Kõik andmed esitatakse pakkumuste elektroonilise andmebaasi (Tenders Electronic Daily) kaudu, et avaldada kõik näitajad ühtse turu tulemustabelis (riigihangete näitajad).
179	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete akadeemia tegutseb	Riigihangete akadeemia tegutseb				2. kv	2023	Riigihangete akadeemia eesmärk on suurendada riigihangete valdkonna riigiametnikele suunatud programmide ja koolituste abil sidusrühmade professionaalsust.
180	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumisele				2. kv	2022	Ruumilise planeerimise seaduse uuestisõnastamise eesmärk on parandada ruumilise planeerimise vahendeid, tagada riikliku ja munitsipaal ruumilise planeerimise tõhusam haldamine ning võimaldada kõigi peamiste ruumiandmete digiteerimist. Ehitusseadus hõlmab halduskorras leevendamist ja digiteerimist, et kiirendada asjaomaseid menetlusi.
181	D: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid	Eesmärk	Riiklik dekreet, milles kirjeldatakse auditeerimis- ja kontrollimenetlust kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega ning valitsuse vastu võetud koordineerimisasutuse suunistega; taaste- ja vastupidavuskava rakendamise büroo ning ajakohastatud auditi- ja kontrollihoidlate süsteemi loomine: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave.	Määrus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kohta; koordineeriva asutuse suunised; ministeeriumidega seotud asutusi käsitleva määruse muutmine; auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone				3. kv	2021	Dekreedis selle kohta, kuidas kehtestada Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamine, sätestatakse muu hulgas auditi- ja kontrollimenetlused, et tagada kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktide järgimine, eesmärkide ja sihtide kontrollimise menetlused ning nendega seotud aruandlustähtajad, menetlused põhjendamatult kulutatud rahaliste vahendite tagasimaksmiseks, dokumentide säilitamise ja kontrolljälje tagamise kord, andmete kättesaadavus riiklikele ja asjaomastele Euroopa institutsioonidele (Euroopa Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Prokuratuur), menetlused, mis on seotud projektide tõhusa rakendamise, menetluste ja pettuste ennetamisega seotud ülesannetega, samuti menetlused, mis on seotud korruptsiooni ennetamisega. Koordineeriva asutuse suunised sisaldavad muu hulgas kontrollide ja auditite läbiviimise korra üksikasjalikku määratlust kooskõlas kohaldatavate riiklike ja ELi õigusaktidega, eesmärkide ja sihtide kontrollimise menetlusi ning nendega seotud aruandlustähtaegu, alusetult kulutatud vahendite tagasinõudmise menetlusi, pettusekahtluste, huvide konflikti ja topeltrahastamise avastamisega seotud menetlusi, avastatud ja pettusekahtlustest ning pettusekahtlustest teatamise süsteemiga seotud menetlusi ning täiendavaid pettuseriski juhtimise meetmeid, eri ülesandeid täitva ministeeriumi osa fondi tagamise korra kindlaksmääramist ning iga üksuse kohustuste üksikasjalikku kirjeldust koos pettuste selge piiritlemisega. Kooskõlas Sloveenia Vabariigi valitsuse 28. aprilli 2021. aasta otsusega vastutab koordineerimisasutus Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendussüsteemi loomise ja rakendamise eest. Tema ülesanded on muu hulgas Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimine ja seire riigi tasandil, koordineerimine sidusrühmade ja Euroopa Komisjoniga Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevate ametiasutuste suunised, eesmärkide ja sihtide saavutamise seire, kontrollimine ja valideerimine, Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ettevalmistamine ja koordineerimine; määruse (EL) 2021/241 ja muude ELi fondide koordineerimine ja vastastikune täiendavus, kontrollide ja kontrollimeetmete rakendamine Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud ministeeriumide või toetusesaajate tasandil, aruandlus Euroopa Komisjonile, Sloveenia Vabariigi valitsusele dekreedi ettevalmistamise kohta, määruse (EL) 2021/241 ja muude asjakohaste ELi fondide koordineerimine ja vastastikune täiendavus, kontrollide ja kontrollimeetmete rakendamine Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud ministeeriumide või toetusesaajate tasandil, aruandlus Euroopa Komisjonile, Sloveenia valitsusele ja muudele asjaomastele institutsioonidele. Kasutusel peab olema teabehoidlate süsteem, mille abil jälgitakse finantssektori ühtse raamatupidamissüsteemi MFERAC (RFR – MFERAC) rakendamist. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastumääruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele.

N. KOMPONENT 14. TERVIS

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse mitmeid tervishoiusüsteemi probleeme alates puudustest esmases tervishoiusüsteemis, eelkõige tervishoiutöötajate nappusest, digitaalsete vahendite piiratud kasutamisest tervishoius ja erakorralise arstiabi ebaühtlasest territoriaalsest katvusest kuni vajaduseni parandada nakkushaiguste ravi, tagades samas selle üldise pikaajalise rahalise jätkusuutlikkuse.

Komponendi üldeesmärk on parandada tervishoiusüsteemi kättesaadavust, kvaliteeti ja pikaajalist rahalist jätkusuutlikkust. See hõlmab kvaliteetsetele, sealhulgas ennetavatele tervishoiuteenustele üldise juurdepääsu jätkusuutliku rahastamise tagamist; tegelemist tekkivate terviseohtudega, nagu kroonilised haigused ja haigused ning uued nakkushaigused; tervishoiuteenuste digiülemineku edendamist; tervishoiusüsteemi juhtimise ja toimimise tõhustamine kriisiolukordades.

Nende investeeringute ja reformide puhul võetakse arvesse Sloveeniale 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi võtta vastu ja rakendada tervishoiu ja pikaajalise hoolduse reformid, millega tagatakse kvaliteet, kättesaadavus ja pikaajaline eelarve jätkusuutlikkus. (Riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aasta eesmärk „tagada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemi vastupidavus, sealhulgas tagades piisava varu elutähtsate meditsiinitoodetega ja tegeledes tervishoiutöötajate nappusega“ (riigipõhine soovitus 1, 2020).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Tervishoiusüsteemi reform

Reformi eesmärk on kvaliteetne, kättesaadav, tõhus ja rahaliselt jätkusuutlik tervishoiusüsteem.

Reform seisneb tervishoiualaste õigusaktide jõustumises, et tagada Sloveenias tervishoiuteenuste kvaliteet, kättesaadavus ja rahaline jätkusuutlikkus, ning tervishoiusüsteemi kvaliteeti ja ohutust jälgiva sõltumatu asutuse loomises.

Investeering B. Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet

Investeeringu eesmärk on laiendada esmatasandi tervishoiutöötajate või muude koolitusel osalejate oskusi ja pädevusi.

Investeering hõlmab palliatiivset ravi, geriaatrilisi haigusi, vaimset tervist ning luu- ja lihaskonna valu käsitlevaid koolitusi ning sõidukite tarnimist palliatiivse ravi meeskondadele.

Investeering C. Tervishoiu digiüleminek

Investeeringu eesmärk on tagada tervishoius juurdepääs ühtlustatud andmetele, eelkõige integreerides tervishoiusse uued digiteenused, et edendada infotehnoloogia kasutamist tervishoius patsientide ja tervishoiutöötajatega suhtlemiseks.

Investeering seisneb piltide keskse talletamise kasutuselevõtus ja riikliku kaugtervishoiu platvormi kasutuselevõtus.

Investeering D. Tervishoiusüsteemi kättesaadavus

Investeeringu eesmärk on tagada parem juurdepääs erakorralisele arstiabile ja lühendada päästemeeskonna saabumiseni kuluvat aega.

Investeering hõlmab sõidukite tarnimist erakorraliseks arstiabiks, kopteriväljaku ehitamist ja kehavälise vereringe seadmete, sealhulgas lisaseadmete ostmist.

Investeering E. Nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tõhus ravi

Investeeringu eesmärk on suurendada ja suurendada Sloveenia suutlikkust nakkushaiguste ja krooniliste haiguste raviks.

Investeering seisneb nakkuskliiniku ehitamises UKC Ljubljanasse kuni kolmanda ehitusetapini ja sellega kaasnevates töödes alates neljandast ja viiendast ehitusetapist ning lineaarsete kiirendite tarnimises UKC Mariborile.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
182	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	Sõltumatu asutuse loomine tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks	Toimib sõltumatu asutus tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks.				4. kv	2023	Asutus täidab kõiki ülesandeid, mis on seotud kvaliteedisüsteemi juhtimise, ohutuse, standardite väljatöötamise ja kvaliteedinäitajate järelevalvega ning tervishoiusüsteemis suurandmete haldamisega kvaliteedi jälgimiseks. Asutus uuendab ka tervishoiu kvaliteedi juhtimise strateegiat.
183	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	õigusaktide jõustumine	Õigusaktide sätted, mis viitavad jõustumisele				4. kv	2024	Õigusaktid sisaldavad sätteid, mis käsitlevad järgmist: i) tervishoiuteenuste kvaliteet: – tervishoiu kvaliteedi ja ohutuse juhtimise põhimõtete kehtestamine; – vaadata läbi tervisekvaliteedi näitajad; ii) tervishoiuteenuste kättesaadavus: – sidusrühmade rolli määratlemine tervishoiusüsteemis; – tervishoiuteenuste osutajate võrgustiku loomine; – rahaliste stiimulite pakkumine peremeditsiinile ja esmatasandi lastekliinikutele; – ooteaegade haldamise läbivaatamine; – personalijuhtimisega tegelemine; iii) tervishoiuteenuste rahaline jätkusuutlikkus: – vaadata läbi tervishoiuteenuste kavandamise, järelevalve ja hindamise menetlused; –täiendava tervisekindlustuse ümberkujundamine; – kohustusliku tervisekindlustuse maksetega seotud koormuse ja vastutuse kohandamine, säilitades samal ajal ulatusliku hüvitiste kogumi kohustusliku tervisekindlustuse õiguste raames; – määrata kindlaks kohustuslikust tervisekindlustusest tulenevad õigused; – tervishoiusüsteemi ja riiklike tervishoiuasutuste juhtimise ja toimimise tugevdamine; – määrata kindlaks nõuded riiklike tervishoiuasutuste siseaudititele, sealhulgas finantsaruannete auditeerimisele.
184	B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet	Siht	Sõidukite kättetoimetamine palliatiivse ravi meeskondadele		Arv	0	14	4. kv	2025	14 sõiduki tarnimine palliatiivse ravi meeskondadele.
184bis	B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet	Siht	Palliatiivset ravi, geriaatrilisi haigusi, vaimset tervist ning luu- ja lihaskonna valu käsitlevad koolitused		Arv	0	4	2. kv	2026	Palliatiivset ravi, geriaatrilisi haigusi, vaimset tervist ning luu- ja lihaskonna valu käsitlevad koolitused.
185	C: Tervishoiu digiüleminek	Eesmärk	Riikliku telemeditsiinisüsteemi hankelepingu sõlmimine	Lepingu sõlmimisest teatamine				2. kv	2024	Valitud riiklik telemeditsiinisüsteem võimaldab patsiendil suhelda tervishoiutöötajatega ja teha koostööd tervishoiutöötajate vahel. See tagab vajaliku digitaalse taristu teletervise, ühtse tervisekaardi ja ühtse haldusandmete mudeli rakendamiseks. Samuti tagab ta asjakohased privaatsuse, andmekaitse, IT turbe, säilitamise ja ühilduvuse nõuded ning side vormi täpsustamise.
186	C: Tervishoiu digiüleminek	Siht	Tervishoiuasutused, kes kasutavad piltide keskset salvestamist		Arv	0	9	4. kv	2024	Piltidele juurdepääsu ja nende salvestamise kesksüsteemi (PACS) kasutab vähemalt üheksa tervishoiuasutust.
187	C: Tervishoiu digiüleminek	Eesmärk	Patsientidele ja arstidele kättesaadavad uued telemeditsiini funktsioonid	Patsientidele ja arstidele kättesaadavad uued telemeditsiini funktsioonid				4. kv	2025	Riikliku telemeditsiinisüsteemi uued funktsioonid, mis tagavad patsiendi kaugside arstiga ja arstidevahelise suhtluse ning on kättesaadavad patsientidele ja arstidele.
188	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Kopteriväljaku ehitamine		Arv	0	1	2. kv	2026	Kopteriväljaku ehitamine.
189	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Sõidukite kohaletoimetamine erakorralise arstiabi osutamiseks		Arv	0	38	2. kv	2026	38 sõiduki kohaletoimetamine erakorralise arstiabi osutamiseks.
189bis	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Kehavälise vereringe seadmete, sealhulgas abiseadmete ostmine		Arv	0	9	2. kv	2026	Kehavälise vereringe seadmete, sealhulgas abiseadmete ostmine.
190	E: Nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine	Lepingu sõlmimisest teatamine				4. kv	2023	Ljubljana nakkuskliiniku ehitamiseks nakkushaiguste raviks lepingu sõlmimine. Kliinik peab vastama liginullenergiahoonete nõuetele.
191	E: Nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tõhus ravi	Siht	Lineaarsete kiirendite tarnimine UKC Mariborile		Arv	0	4	2. kv	2026	Nelja lineaarse kiirendi tarnimine UKC Mariborile.
192	E: Nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku ehitamine kuni kolmanda ehitusetapini ning mõned neljanda ja viienda ehitusetapiga kaasnevad tööd	Ehitus kuni kolmanda ehitusetapini ning mõned neljanda ja viienda ehitusetapiga kaasnevad tööd				2. kv	2026	Ljubljana nakkuskliiniku ehitamine kuni kolmanda ehitusetapini, mis hõlmab käsitöönduslikke ja paigaldustöid, samuti kogu hoone raudbetoonkonstruktsiooni. Projekt hõlmab ka mõningaid neljanda ja viienda ehitusetapiga kaasnevaid töid.

O. KOMPONENT 15. PIKAAJALINE HOOLDUS

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb peamisi probleeme, mis on seotud demograafiliste suundumustega ja kasvava vajadusega parandada juurdepääsu kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele.

Komponendi eesmärk on luua uus sotsiaalkindlustuse sammas, luues integreeritud õigusraamistiku kvaliteetse, sotsiaalselt õiglase ja rahaliselt jätkusuutliku pikaajalise hoolduse jaoks; parandada teenuste kättesaadavust ja kättesaadavust igas vanuses toetusesaajate jaoks; tugevdada kogukonnapõhiste teenuste arendamist ja lõimimist tervishoiuteenustega; suurendada töötajate arvu ja toetada süsteemi digiteerimist.

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine

Reformi eesmärk on rakendada uut sotsiaalkindlustuse sammast, mis keskendub pikaajalist hooldust vajavate inimeste erivajadustele ja võrdse juurdepääsu tagamisele, olenemata sotsiaal-majanduslikust staatusest.

Reform hõlmab uue seaduse jõustumist, millega luuakse Sloveenias integreeritud pikaajalise hoolduse süsteem ja kohustuslik pikaajalise hoolduse kindlustus, sealhulgas sotsiaalkindlustuse valdkonna määruste muudatused; ning riikliku mudeli loomises pikaajalise hoolduse pakkujate poolse ravi kvaliteedi jälgimiseks.

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
196	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse pakkujate kvaliteedinäitajate riiklik järelevalvemudel	Riikliku järelevalvemudeli võtab vastu tervishoiuministeerium				4. kv	2021	Pikaajalist hooldust pakkuvate asutuste kvaliteedinäitajate riikliku järelevalvemudeli vastuvõtmine. Ta jälgib pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteeti riiklikul tasandil. Jälgitakse vähemalt järgmisi näitajaid: vigastuste arv, kukkuvate vigastuste arv, kõrvalekallete arv ravimite manustamisel, mitme resistentse mikroorganismiga nakatunute arv.
197	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine, sealhulgas kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustust käsitlevate sätete jõustumine	Seaduse säte, mis viitab pikaajalise hoolduse seaduse jõustumisele				4. kv	2023	Pikaajalise hoolduse seadusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimise kaudu pikaajaline hooldus kui uus sotsiaalkindlustuse sammas. Seadusega kehtestatakse tingimused kvaliteetsete ja ohutute pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks, sealhulgas töötajate pikaajalise hoolduse standardid ja normid. Sellega tagatakse, et võrreldavate vajadustega toetusesaajatel on võrdsed õigused, olenemata nende sotsiaalsetest, majanduslikest või muudest isikuomadustest ning kohast, kus nad soovivad kasutada õigust pikaajalise hoolduse teenustele. Seadusega tagatakse pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamine mitmekesiste allikate, sealhulgas riigieelarve kaudu. Seadusega tagatakse üleminek peamiselt eelarvelistelt vahenditelt rahastamisele peamiselt kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse kaudu. Ta tagab, et alates 1. jaanuarist 2026 rahastatakse sellisest kindlustusest vähemalt 30 % pikaajalise hoolduse teenuste kuludest. Seadusega nähakse ette mehhanismid pikaajalise hoolduse süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kasutajad võivad panustada pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamisse.
198	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse kohaste rakendusaktide ja suuniste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab pikaajalise hoolduse seaduse kohaste rakendusaktide ja suuniste jõustumisele				4. kv	2023	Rakendusaktides sätestatakse seaduse rakendamist reguleerivad eeskirjad, eelkõige minimaalsed tehnilised tingimused ja asutustes elamise nõuded, personalitingimused, tingimused ja standardid, mis on seotud töötajate haridusega, samuti pikaajalise hoolduse teenuste nõudluse ja pikaajalise hoolduse osutajate suutlikkuse jälgimine vastavalt sellele, kuidas pikaajalist hooldust osutatakse. Pikaajalise hoolduse valdkonna teenuste kvaliteedi jälgimise näitajad sätestatakse ministri vastuvõetud suunistes, nagu on sätestatud pikaajalise hoolduse seaduses.

O.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C. Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele

Investeeringu eesmärk on pakkuda eluaset, et rahuldada eeldatavat kasvavat nõudlust hoolekandeasutuste järele.

Investeeringuga nähakse ette 516 voodikohta uutes hoolekandeasutustes.

O.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
203	C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele	Eesmärk	Toetuste andmine uute hoolekandeasutuste ehitamiseks	Lepingu sõlmimisest teatamine				2. kv	2023	Väljavalitud projektidega tagatakse, et uued institutsionaalsed hooldusasutused on väiksemad eraldiseisvad elamuüksused, mis on suunatud pikaajalise hoolduse kasutajatele, kes vajavad nende vajadustele kohandatud põhi-, sotsiaal- ja arstiabi, tagades suure sõltuvusega inimeste kvaliteetse ja ohutu ravi. Uued ehitised peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele.
204	C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele	Siht	Voodikohad uutes hoolekandeasutustes		Arv	0	516	2. kv	2026	Ehitusjärelevalve teostaja, avaliku sektori hankija ja äsja ehitatud hoolekandeasutuste ehitusettevõtja on allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtuaruanded, pakkudes kokku 516 uut voodikohta.

P. KOMPONENT 16. TASKUKOHASED ELUASEMED

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent tegeleb riiklike üüripindade puudusega Sloveenias. Juurdepääs sobivale eluasemele on eriti raske noorte ja noorte perede, sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja muude tõrjutud rühmade jaoks.

Selle komponendi eesmärk on luua tingimused riiklike üüripindade arvu suurendamiseks koos eluasemepoliitika reformiga ja sellega seotud investeeringutega uutesse üüripindadesse ning olemasolevate tühjade korterite soetamiseks ja renoveerimiseks. See vähendab sihtrühmade, sealhulgas sotsiaalselt puudustkannatavate isikute ja perekondade eluasemekulusid.

Nende investeeringute ja reformide puhul võetakse arvesse 2020. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „tagada piisav sissetuleku asendamine ja sotsiaalkaitse“. (Riigipõhine soovitus 2, 2020).

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava see komponent ei hõlma tagastamatu rahalise toetuse raames tehtavaid reforme ja investeeringuid.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava see komponent ei hõlma tagastamatu rahalise toetuse raames tehtavaid reforme ja investeeringuid.

P.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Riiklike üüripindade arvu suurendamine

Reformi eesmärk on suurendada Sloveenias avalike üüripindade arvu eelkõige sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele ja tõrjutud rühmadele.

Reform seisneb eluasemeseaduse muudatuste jõustumises, millega ühtlustatakse riiklike eluasemefondide mittetulundusliku üüri taset ja võimaldatakse selliste fondide täiendavat laenamist. Need muudatused peaksid tagama Sloveenia riiklike eluasemefondide pikaajalise finantsstabiilsuse.

Muudatustega kehtestatakse ka avalik renditeenus, mille eesmärk on omandada ja renoveerida olemasolevad eraomandis olevad tühjad korterid taskukohaste eluasemete jaoks.

Üldiselt peaks reform hõlbustama vähemalt 480 täiendava eluruumi ehitamist.

Investeering B. Riiklike üüripindade pakkumine

Investeeringu eesmärk on vähendada riiklike üüripindade puudujääki Sloveenias.

Investeering hõlmab uusi avalikke üürikortereid.

P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
205	A: Riiklike üüripindade arvu suurendamine	Eesmärk	Eluasemeseaduse muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab eluasemeseaduse muudatuste jõustumisele				4. kv	2021	Eluasemeseaduse muudatustega loodetakse edendada tõhusat ja tasakaalustatud lähenemist eluaseme pakkumisele. Need hõlmavad mittetulundusliku üüri taseme ajakohastamist, minimeerides samal ajal mõju sotsiaalses ohus olevatele üürnikele; riiklike eluasemefondide täiendava laenamise võimalus ning võimalus aktiveerida olemasolevad, kuid kasutamata eluasemed kasutamiseks riiklike üüripindadena.
207	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Eesmärk	Toetuste andmine avaliku sektori üüripindade pakkumiseks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Väljavalitud projektidega tagatakse uute elamute ehitamine, mille keskmine pindala on eeldatavasti 47-58 m². Kõiki eluruume kasutatakse üksnes avalike üürieluruumidena. Uued ehitised peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele.
208	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Siht	Täiendavad sotsiaaleluasemete üürikorterid		Arv	0	480	4. kv	2024	Nende sotsiaaleluruumide üürikorterite arv, millele on väljastatud kasutusload.

R. KOMPONENT 17. REPowerEU

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eelkõige Venemaalt, ja kiirendada rohepööret peamistes majandussektorites. Investeeringud tööstuse CO2 heite vähendamisse ja elektrijaotusvõrku koos reformiga, mille eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu eri ruumipiirkondades (nt kaevandusalad, teeäärsed alad, veepinnad, katused), aitavad eeldatavasti suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiaallikate jaotuses. Lisaks peaksid investeeringud laadimistaristusse ja heitevabadesse sõidukitesse aitama vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet.

Neljast investeeringust kolmel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde. Kaks suurimat piiriülese või mitut riiki hõlmavat investeeringut on seotud tööstuse CO2 heite vähendamisega selliste meetmete kaudu nagu energiatõhusus ja elektrifitseerimine ning alternatiivkütuste taristu ja heitevabade sõidukite kasutuselevõtt, aidates seega vähendada nõudlust imporditud fossiilkütuste järele. Samamoodi on elektrijaotusvõrgu ajakohastamisse ja laiendamisse tehtaval investeeringul piiriülene mõõde, kuna selle eesmärk on võimaldada suurema taastuvate energiaallikate osakaalu võrguga ühendamist.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Laiendatud meede: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias

Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvenergiarajatiste kiiremat kasutuselevõttu elektri tootmiseks, laiendades komponendi nr 1 käimasolevat reformi A. Ulatusliku reformiga kõrvaldatakse regulatiivsed tõkked taastuvenergiarajatiste (päikeseenergia ja tuuleenergia) kasutuselevõtult teatavates piirkondades, nagu teeääred, veepinnad ja katusekatted. Lisaks määratakse reformiga kindlaks ka ülekaaluka avaliku huviga seotud pädevus ja menetlused.

Reform viiakse ellu, kui jõustub seadus taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise rajatiste kasutuselevõtu kohta ja võetakse vastu dekreet, millega kehtestatakse fotogalvaaniliste seadmete asukoha määramise üksikasjalikud eeskirjad.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering C. Elektrijaotusvõrgu (kesk- ja madalpingevõrk) tugevdamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada kesk- ja madalpinge elektrijaotusvõrku ning võimaldada taastuvate energiaallikate ühendamist.

Investeering seisneb vähemalt 227 kilomeetri pikkuse keskpingevõrgu ja vähemalt 806 kilomeetri pikkuse madalpingevõrgu ehitamises.

Investeering D. Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine

Investeeringu eesmärk on toetada majanduse CO2 heite vähendamist.

Investeering seisneb elektrisalvestussüsteemide kaasrahastamises.

Investeering E. Laiendatud meede: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada alternatiivkütuste turu arengut transpordisektoris ja suurendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu Sloveenias.

Investeering hõlmab vesiniku- ja elektribusside tarnimist ning heiteta sõidukite kaasrahastamist; ning heiteta sõidukite laadimispunktide registreerimine.

R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
210	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias (laiendatud)	Eesmärk	Taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvate käitiste kasutuselevõtu seaduse jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2023	Seadusega kõrvaldatakse regulatiivsed tõkked taastuvenergiarajatiste (päikeseenergia ja tuuleenergia) kasutuselevõtult teatavates piirkondades, nagu teeääred, veepinnad ja katusekatted. Lisaks määratakse seaduses kindlaks ülekaaluka avaliku huviga seotud pädevus ja menetlused.
211	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias (laiendatud)	Eesmärk	Määruse vastuvõtmine, millega kehtestatakse fotogalvaaniliste seadmete asukoha määramise üksikasjalikud eeskirjad	Määruse jõustumisele viitav säte				2. kv	2024	Dekreedis täpsustatakse fotogalvaaniliste seadmete paigaldamise eeskirju sellistes piirkondades nagu katused, veepinnad ja teeääred.
214	C: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (keskpingevõrk)	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine uue või ajakohastatud keskpinge jaotusvõrgu jaoks	Konkursikutsete avaldamine				2. kv	2024	Avaldatakse konkursikutse uue või ajakohastatud keskpinge jaotusvõrgu ehitamiseks. Investeeringuga edendatakse võrgu digiteerimist, hõlmates uusi kontrollisüsteeme ja anduritehnoloogiaid, mis võimaldavad jaotusvõrgus energia tootmise, ülekandmise, jaotamise või tarbimise interaktiivset ja arukat seiret, mõõtmist, kvaliteedikontrolli või juhtimist. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
215	C: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (keskpingevõrk)	Siht	Jaotusvõrgu pikkus		km	0	227	2. kv	2026	Ehitada tuleb vähemalt 227 km keskpinge jaotusvõrku.
215bis	C: Elektrijaotusvõrgu (kesk- ja madalpingevõrk) tugevdamine	Siht	Jaotusvõrgu pikkus (madalpinge)		km	0	806	2. kv	2026	Ehitada tuleb vähemalt 806 km uut madalpinge jaotusvõrku.
216	D: Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine	Eesmärk	Energiatõhususe ja majanduse CO2 heite vähendamise toetuskava käivitamine	Konkursikutse avaldamine				2. kv	2024	Energiatõhususe ja majanduse CO2 heite vähendamise konkursikutse avaldamine. Kava tingimused peavad olema kooskõlas meetme kirjeldusega. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
217	D: Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine	Siht	Kaasrahastatud elektrisalvestussüsteemide arv		Arv	0	56	2. kv	2026	Hankija kaasrahastamisotsused vähemalt 56 elektrisalvestussüsteemi kohta.
218	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis (laiendamine)	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõtuks	Konkursikutse avaldamine				2. kv	2024	Avaldatud konkursikutse laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtuks. Tingimused peavad olema kooskõlas meetme kirjeldusega.
219	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis (laiendatud)	Siht	Heiteta sõidukite registreeritud laadimispunktid		Arv	0	631	2. kv	2026	631 heiteta sõidukite laadimispunkti registreeritakse elektrisõidukite üldkasutatavate laadimispunktide riiklikus registris.
220	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis (laiendatud)	Siht	Tarnitud elektri- ja vesinikubussid		Arv	0	5	2. kv	2026	Kahe vesinikubussi ja kolme elektribussi tarnimine.
221	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis (laiendatud)	Siht	Heiteta sõidukite kaasrahastamine		Arv	0	7 348	2. kv	2026	Välja antakse avaliku sektori hankija kaasrahastamisotsused 7 348 heiteta sõiduki kohta.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 2 082 352 849 eurot.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 122 170 000 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 0 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 122 170 000 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

83	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine uue, järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust käsitleva projekti kohta.
85	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Eesmärk	Ühisprojektis osalevate potentsiaalsete osalejate nimekirja koostamine.
171	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine
77	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine
90	A: Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine	Eesmärk	Riigihalduse informaatika arendamise nõukogu loomine ja tegevus
124	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumine
126	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumine, et edendada üleminekut rohelisele majandusele
149	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Turismi arendamise stiimuleid käsitleva määruse jõustumine
174	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete seaduse muudatuse jõustumine
178	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Sloveenia riigihangete andmebaaside vastavusse viimine Euroopa Komisjoni andmebaasiga ja selliste andmete edastamine, mis on vajalikud riigihangete näitajate täielikuks avaldamiseks ühtse turu tulemustabelis
181	D: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid	Eesmärk	Riiklik dekreet, milles kirjeldatakse auditeerimis- ja kontrollimenetlust kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega ning valitsuse vastu võetud koordineerimisasutuse suunistega; taaste- ja vastupidavuskava rakendamise büroo ning ajakohastatud auditi- ja kontrollihoidlate süsteemi loomine: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave.
196	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse pakkujate kvaliteedinäitajate riiklik järelevalvemudel
		Osamakse summa	57 064 305 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

1	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumine
54	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja asutamise seaduse jõustumine
63	B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform	Eesmärk	Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva seaduse jõustumine
71	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib
78	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Innovatiivsete riigihangete suunised
80	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku projektide hankelepingute sõlmimine
81	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Loodud digistrateegiaga ettevõtete konsortsiumid
91	B: Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses	Eesmärk	Turvalised riiklikud e-identimise dokumendid
94	F: Üleminek gigabitiühiskonnale	Eesmärk	2021.–2025. aasta lairibaühenduse kava vastuvõtmine
110	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine
111	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Loodud ja toimiv programmi ühiskomitee
125	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Kapitaliturgude arengustrateegia vastuvõtmine
127	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse rakendusmääruse jõustumine
128	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine regionaalarengut toetavatele projektidele
133	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Eesmärk	Toetuste andmine uuenduslikele ettevõtlustaristu ökosüsteemidele
160	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Eesmärk	Kõrghariduse uuendamise katseprojektide lõplik väljavalimine
172	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine
176	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Lõpuleviidud tehniline abi riigihankereformide rakendamise toetamiseks.
180	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumine
		Osamakse summa	147 498 852 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

2	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Toimib üksainus punkt, mis aitab investoritel saada heakskiitu tootmisseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks taastuvate energiaallikatega.
4	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine taastuvenergiaallikate kasutamiseks kaugküttesüsteemides
6	F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)	Eesmärk	Üleminekujaamade projektikonkursi avamine
21	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Pakkumismenetluse algatamine hoone tehnosüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks
22	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku kutse avamine suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega riigi omandis olevate hoonete säästvaks renoveerimiseks
23	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku sektori omandis olevate elamute energia- ja säästva renoveerimise hankemenetluse algatamine.
36	C: Vastupanuvõimeliste metsade bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning kliimamuutuste ja kliimaga seotud katastroofide tõttu neile avalduva mõju leevendamine	Eesmärk	Tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade muudatuste jõustumine
38	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele
42	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele
57	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Raudteelõikude ajakohastamiseks lepingute sõlmimine
58	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks
69	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Laiendatud tootjavastutust ja jäätmete taaskasutamist käsitlevate muudatusettepanekute jõustumine
93	C: Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks	Eesmärk	E-teenuste osutamist takistavate õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamine
100	I. Sisejulgeoleku digiüleminek	Siht	Uue politsei digitaalse raadiovõrgu (TETRA) kasutajad
144	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel
150	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks	Eesmärk	Toetuste andmine majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks
154	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Eesmärk	Toetuste andmine kultuuripärandiobjektide renoveerimiseks
		Osamakse summa	156 822 253 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

19	A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Uute hoonete kütmiseks fossiilkütuste kasutamise keelu jõustumine
129	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine investeerimist edendavatele projektidele
137	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensionialaste õigusaktide muudatused konsulteerimiseks
164	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine
179	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete akadeemia tegutseb
		Osamakse summa	163 730 733 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

8	C: Majanduse energiatõhusus	Eesmärk	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskava
29	A: Valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral	Eesmärk	Loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riiklikku programmi käsitleva resolutsiooni jõustumine
55	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Avaliku reisijateveo korraldamisega tegelev ettevõtja tegutseb
70	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamine
107	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Täiendavad 100 Gbit/s magistraaloptilised ühendused
138	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Seadusandlik ettepanek pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse põhjalike muudatuste kohta, mis edastatakse Rahvuskogule
182	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	Sõltumatu asutuse loomine tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks
190	E: Nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine
197	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine, sealhulgas kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustust käsitlevate sätete jõustumine
198	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse kohaste rakendusaktide ja suuniste jõustumine
210	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias (laiendatud)	Eesmärk	Taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvate käitiste kasutuselevõtu seaduse jõustumine
		Osamakse summa	232 175 896 eurot

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

59	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Ajakohastatud raudteejaamad
72	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Eesmärk	Toetuste andmine ringmajandusele üleminekul osalevatele ettevõtetele
82	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Konsortsiumid, mida toetatakse tervikliku digiüleminekuga
86	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Siht	Alustatud projektide arv
92	D: Pädevuskeskuse loomine – inimressursside keskus ja avaliku halduse töötajate oskuste suurendamine	Eesmärk	Pädevuskeskus – inimressursside keskus loodud ja toimiv
106	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Lisaharidusasutused, millel on optilised ühendused üle 1 Gbit/s
135	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	„Kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumine
136	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumine
157	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse
173	B: Tänapäevane ja vastupanuvõimeline avalik sektor	Eesmärk	Avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumine
185	C: Tervishoiu digiüleminek	Eesmärk	Riikliku telemeditsiinisüsteemi hankelepingu sõlmimine
211	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias (laiendatud)	Eesmärk	Määruse vastuvõtmine, millega kehtestatakse fotogalvaaniliste seadmete asukoha määramise üksikasjalikud eeskirjad
214	C: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (keskpingevõrk)	Eesmärk	Hankemenetluse algatamine uue või ajakohastatud keskpinge jaotusvõrgu jaoks
216	D: Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine	Eesmärk	Energiatõhususe ja majanduse CO2 heite vähendamise toetuskava käivitamine
218	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis (laiendamine)	Eesmärk	Konkursikutse avaldamine laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõtuks
		Osamakse summa	230 620 992 eurot

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

3	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Õigusakti(de) jõustumine
30	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Ehitati keskus elanikkonnakaitse ja katastroofiabi üksuste koolitamiseks, et reageerida metsa- ja maastikupõlengutele
32	F: Üleujutusriski vähendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine üleujutuste eest kaitsmise projektide jaoks
39	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv
43	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv
60	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Rekonstrueeritud raudteeliinide pikkus
74	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Eesmärk	Toetuse andmise otsused puidutöötlemist toetavate projektide puhul
75	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Puidutöötlemist toetavate projektide arv
95	E: Küberturvalisuse tagamine	Eesmärk	Õigusaktid, millega tõhustatakse koostööd riikliku küberturvalisuse valdkonnas
139	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensionireformi käsitlevate õigusaktide jõustumine
143	C: Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes	Siht	Toetused projektidele, millega toetatakse paindlikumat töökorraldust puuetega inimeste jaoks
145	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Rahalised stiimulid tööandjatele noorte töölevõtmiseks tähtajatute lepingute alusel.
175	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Siht	Pakkumiskutsete puudumise näitaja
177	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihankereformide analüüs
183	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	õigusaktide jõustumine
186	C: Tervishoiu digiüleminek	Siht	Tervishoiuasutused, kes kasutavad piltide keskset salvestamist
		Osamakse summa	266 842 191 eurot

1.8.Kaheksa osamakset (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

5	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Siht	Taastuvenergia ülesseatud võimsus kaugküttesüsteemides
26	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Hoone tehnosüsteemide uuendamine
37	G: Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus	Siht	Ehitatud seemne-, puukooli- ja metsakaitsekeskus
40	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv
44	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv
73	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Siht	Selliste projektide või tegevuste arv, millega toetatakse ettevõtjaid ringmajandusele üleminekul
97	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Eesmärk	E-õigusaktide platvorm
101	I. Sisejulgeoleku digiüleminek	Eesmärk	Rakendused politsei pilves
102	K: Keskkonnahoidlik Sloveenia asukoharaamistik	Siht	Ühendatud ruumi- ja keskkonnateabe lahendused
140	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste vastuvõtmine aastateks 2026–2030
148	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Turisminäitajate analüüsivahend
153	C: Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning loomulike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades	Siht	Avaliku sektori turismitaristu projektid
156	A: Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale	Eesmärk	Alushariduse ja lapsehoiu ning alg- ja keskkoolide muudetud õppekavad
184	B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet	Siht	Sõidukite kättetoimetamine palliatiivse ravi meeskondadele
187	C: Tervishoiu digiüleminek	Eesmärk	Patsientidele ja arstidele kättesaadavad uued telemeditsiini funktsioonid
		Osamakse summa	89 526 623 eurot

1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

7	F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)	Siht	Ehitatud uute elektritransformaatorjaamade arv
7bis	F: Elektrijaotusvõrgu (siirdejaamad ja madalpingevõrk) tugevdamine	Siht	Ehitatud jaotusvõrgu pikkus (madalpingevõrk)
25	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Hoonete renoveerimine
31	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise koolituse läbinud osalejad
35	F: Üleujutusriski vähendamine	Siht	Ehitatud tulvakaitsetaristu
35bis	F: Üleujutusriski vähendamine	Siht	Riikliku veekontrollikeskuse loomine
41	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv
45	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv
62	D: Maanteetaristu digitaliseerimine	Siht	Liikluskorraldussüsteemiga hõlmatud teed
65	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis	Siht	Heiteta sõidukite laadimispunktide registreerimine riiklikus laadimispunktide registris.
76	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Puidutöötlemist toetavate projektide arv
84	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Siht	Andmetöötluslahendusi käsitlevad aruanded
96	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Siht	Väljamakse summas 2 000 000 eurot
98	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Siht	Avaliku sektori digioskuste koolituste jaoks välja antud sertifikaatide arv
99	H: Gigabititaristu	Siht	Projektide lõpetamise aruannetes sisalduvad kodumajapidamised, kellel on juurdepääs lairibaühendusele
104	L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses või metsanduses	Siht	E-teenused põllumajanduses, toidutööstuses või metsanduses
105	N: Digiüleminek õigusvaldkonnas	Siht	Õigusvaldkonna IT-süsteemid
108	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Rakendused haridusvaldkonnas
109	M: Digiüleminek kultuurivaldkonnas	Siht	Kultuurivaldkonna e-teenused
115	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Programmi lõpparuannete heakskiitmine
118	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Projekti lõpparuannete vastuvõtmine
119	C: Sloveenia teadlaste ja teadusorganisatsioonide rahvusvahelise liikuvuse suurendamiseks ning Sloveenia taotlejate rahvusvaheliseks kaasamiseks mõeldud projektide kaasrahastamine	Siht	Projektides osalevate teadlaste arv
122	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Siht	Projekti lõpparuannete vastuvõtmine
130	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Projektide heakskiidetud lõpparuanded
132	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Projektide heakskiidetud lõpparuanded
134	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Siht	Ettevõtluse arendamise piirkondade rajamine
151	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks	Siht	Turismimajutuse projektid
155	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Siht	Renoveeritud kultuuripärandiobjektid
158a	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Õppijate digi-, kestliku arengu ja finantskirjaoskuse pädevuse projektid
158c	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Mitteformaalse hariduse koolitusprogrammid finantskirjaoskusega täiskasvanutele
159	B: Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Siht	Kõrghariduse muudetud õppekavad
161	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Siht	Kõrgharidusprotsessi uuendamise katseprojektid
162	C: Kutsekesk- ja kutsehariduse, sealhulgas õpipoisiõppe ajakohastamine	Siht	Läbivaadatud kutsehariduse ja -õppe programmid
163	G: Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine	Siht	Ettevõtetes töötavate mentorite koolitusprogrammid
166	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uued või renoveeritud haridusasutused
184bis	B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet	Siht	Palliatiivset ravi, geriaatrilisi haigusi, vaimset tervist ning luu- ja lihaskonna valu käsitlevad koolitused
188	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Kopteriväljaku ehitamine
189	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Sõidukite kohaletoimetamine erakorralise arstiabi osutamiseks
189bis	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Kehavälise vereringe seadmete ostmine.
191	E: Nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tõhus ravi	Siht	Lineaarsete kiirendite tarnimine UKC Mariborile
192	E: Nakkushaiguste ja krooniliste haiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku ehitamine kuni kolmanda ehitusetapini ning mõned neljanda ja viienda ehitusetapiga kaasnevad tööd
215	C: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (keskpingevõrk)	Siht	Jaotusvõrgu pikkus
215bis	C: Elektrijaotusvõrgu (kesk- ja madalpingevõrk) tugevdamine	Siht	Jaotusvõrgu pikkus (madalpinge)
217	D: Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine	Siht	Kaasrahastatud elektrisalvestussüsteemide arv
219	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis (laiendatud)	Siht	Heiteta sõidukite registreeritud laadimispunktid
220	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis (laiendatud)	Siht	Tarnitud elektri- ja vesinikubussid
221	E: Alternatiivkütuste taristu edendamine transpordis (laiendatud)	Siht	Kaasrahastatud heiteta sõidukid
		Osamakse summa	268 666 495 eurot

2.Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

13	B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks	Eesmärk	Elektrienergia varustuskindluse seaduse jõustumine
17	F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine	Eesmärk	Konkursikutse avamine uue madalpinge jaotusvõrgu loomiseks
46	B: Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust	Eesmärk	Uue üleujutusohu juhtimise kava jõustumine
50	H: Täiendavad asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele
52	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele
167	D: Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia	Eesmärk	Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine
205	Riiklike üüripindade arvu suurendamine	Eesmärk	Eluasemeseaduse muudatuste jõustumine
207	Riiklike üüripindade pakkumine	Eesmärk	Toetuste andmine avaliku sektori üüripindade pakkumiseks
		Osamakse summa	310 091 602 eurot

2.2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

67ter	F: Alternatiivkütuste taristu edasise kasutuselevõtu reform	Eesmärk	Alternatiivkütuste taristu seaduse jõustumine ja alternatiivkütustele ülemineku edendamine transpordis
168	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine
203	C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele	Eesmärk	Toetuste andmine uute hoolekandeasutuste ehitamiseks
		Osamakse summa	116 127 827 eurot

2.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

49	D: Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhususe suurendamine	Eesmärk	Avalike keskkonnakaitseteenuste rakendamist käsitleva(te) õigusakti(de) ja määruse(te) jõustumine.
		Osamakse summa	39 564 351 eurot

2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

16	E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest	Siht	Ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsus
27bis	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Hoonete renoveerimine
27ter	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Hoone tehnosüsteemide uuendamine
33	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Rajatud või rajatud taristu maalihkeohu minimeerimiseks
48	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Ehitatud tulvakaitsetaristu
48bis	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Eesmärk	Sloveenia Vabariigi vesikondade üleujutusohu hindamine
51	H: Täiendavad asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate reoveesüsteemide arv
53	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Siht	Ehitatud uute või rekonstrueeritud olemasolevate joogiveevarustussüsteemide arv
68	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine	Eesmärk	Renoveeritud raudteejaamad Ljubljana (A Dunajska ülesõiduetapp) ja Nova Gorica
170	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uued või renoveeritud haridusasutused
204	C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele	Siht	Voodikohad uutes hoolekandeasutustes
208	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Siht	Täiendavad sotsiaaleluasemete üürikorterid
		Osamakse summa	3 053 069 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

·Koordineerivaks asutuseks on taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutav rahandusministeerium, kellel lasub üldine vastutus kava kui terviku järelevalve ja rakendamise eest. Ta jälgib, kontrollib ja kinnitab eesmärkide ja sihtide saavutamist ning koostab ja allkirjastab liidu vahendite haldaja kinnituse. Ta vastutab maksete eest riiklikul tasandil ning maksetaotluste ettevalmistamise ja Euroopa Komisjonile esitamise eest.

·Valdkondlikud ministeeriumid vastutavad Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava üksikute osade rakendamise eest. Nad annavad koordineerivale asutusele aru rakendamise edenemise ning eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta.

·Riiklik kulude koordinaator, rahandusministeerium, ELi vahendite haldamise osakond: koordinaator vastutab kava muutmise korral meetmete maksumuse eelhindamise ja heakskiitmise eest.

·Auditite läbiviimise ja auditite kokkuvõtte koostamise eest vastutab rahandusministeeriumi eelarvejärelevalve büroo kui riikliku auditi koordinaator.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Sloveenia järgmise korra.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest rahandusministeeriumi taaste- ja vastupidavuskava rakendamise amet. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimisel. Kontrolle teostavad koordineeriv asutus ja valdkondlikud ministeeriumid ning auditite eest vastutab riiklik auditikoordinaator. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, kõigi asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta. Andmed kodeeritakse Rahandusministeeriumi IT-süsteemis (MFERAC).

Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Sloveenia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu maksmiseks. Sloveenia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis kinnitavad maksetaotluses esitatud põhjendusi, nii maksetaotlusele määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõike 3 kohase hinnangu andmiseks kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.