EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.3.2026

COM(2026) 131 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi liidu Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) liikmesuse tingimuste üle

SELETUSKIRI

Käesoleva nõukogu otsuse soovitusega taotleb Euroopa Komisjon nõukogult luba alustada läbirääkimisi lepingu üle, mis võimaldaks Euroopa Liidul (EL) saada Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) aktsionäriks.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Sissejuhatus

CEB on Euroopa Nõukogu osalise kokkuleppe 1 alusel loodud mitmepoolne arengupank. 1956. aastal asutatud CEB loodi algselt pagulaste ja põgenike toetamiseks, kuid selle tegevusulatust on järk-järgult laiendatud teistele valdkondadele, mis toetavad Euroopas sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamist. Praegu osaleb selles 43 riiki, 2 sealhulgas ELi 26 liikmesriiki 27st 3 . Kokku kuulub ELi liikmesriikidele 87,9 % CEB aktsiatest. Suurimad aktsionärid on Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, kellel kõigil on 16,9 % aktsiatest. CEB annab osalevatele riikidele, sealhulgas nende keskvalitsustele, finantsasutustele ja kohalikele ametiasutustele laene ja tagatisi, et rahastada sotsiaalsektori, sh peamiselt sotsiaaltaristu projekte. Tegevust rahastatakse peamiselt CEB omavahenditest ja osaliselt rahastajate abil. EL on alates 2010. aastast eraldanud CEB projektidele 844 miljonit eurot ja on sellega CEB suurim rahastaja 4 .

CEB-l on tugev krediidireiting, mis kajastab tugevat kapitalibaasi, tugevat varade kvaliteeti ja suurepärast varade tootlust. Pank sai juba 2020. aastal AAA-reitingu agentuurilt Scope, 2021. aastal agentuurilt S&P ning 2023. aastal agentuuridelt Fitch ja Moody’s. 2025. aastal kinnitasid AAA-reitingu kõik suuremad reitinguagentuurid.

Aktsionäriks saamine võimaldab ELil paremini koordineerida oma seisukohta rahvusvaheliste finantsasutuste juhatuste laiemas võrgustikus, aidata kaasa ELi prioriteetide rakendamisele, süvendada Euroopas sotsiaalsete investeeringute edendamiseks strateegilist partnerlust CEBga, toetada seaduslikku rännet ja integratsiooni ning edendada stabiilsust ja majanduskasvu laienemisprotsessis osalevates ja naaberriikides. ELi osalemise CEBs kehtestab komisjon.

Eesmärgid

CEBs osaluse omandamisega tekib võimalus suurendada CEB prioriteetide sünergiat ELi prioriteetidega, eelkõige sotsiaaltaristu ja sotsiaalse kaasatuse, rände, laienemise ja naabruspoliitika valdkonnas, kusjuures suurt rõhku pandaks Ukraina abistamisele. Nii saaks EL CEB strateegia kehtestamisel ning investeerimisotsustes ja -toimingutes kaasa rääkida suuremas ulatuses, kui ELi senised volitused on võimaldanud. Ka võiks see aidata süvendada ELi institutsioonide suhteid Euroopa Nõukoguga, samuti paljude lähinaabruses asuvate partnerriikidega, mis on CEB liikmed. Lisaks võiks see aidata koordineerida Ukrainale antavat toetust teiste ülesehitustööd toetavate rahvusvaheliste osalejatega.

Nõukogu on julgustanud komisjoni ja liikmesriike tagama Euroopa arengualase finantsarhitektuuri 5 ja kliimarahastuse 6 kontekstis tihedamat koordineerimist rahvusvaheliste finantsasutustega ja nende vahel. Osalemine finantsasutuste juhtorganites on end selles suhtes ilmselgelt ära tasunud. See on võimaldanud tugevdada nende institutsioonide ja komisjoni vahel poliitika ja finantskoostöö koordineerimist, sealhulgas ELi volituste rakendamise kaudu.

Kohalolek CEB juhtorganites

Aktsionäriks saades oleks EL ametlikult kaasatud CEB poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse, osaleks CEB otsustusprotsessis ja oleks Euroopa Komisjoni näol esindatud selle juhtorganites. Ta saaks märgitud aktsiate arvuga proportsionaalse hääleõiguse ja koha nii CEB juhatuses kui ka haldusnõukogus 7 .

Juhatus määrab kindlaks CEB tegevuse üldsuunad, kehtestab teiste riikide liikmesuse tingimused, otsustab kapitali suurendamise üle ning kinnitab panga peamised äri- ja finantsdokumendid. Ta valib oma eesistuja ja haldusnõukogu eesistuja ning nimetab ametisse audiitornõukogu juhataja ja liikmed. Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on üldiselt vaja kaht kolmandikku hääleõigusest esindavate liikmete poolt või vastu häälteenamust. Haldusnõukogu kasutab talle juhatuse poolt delegeeritud volitusi, kehtestab tegevuspõhimõtted ja teeb nende üle järelevalvet ning kiidab heaks valitsuste esitatud investeerimisprojektid.

Kapitaliosaluse üldeesmärgid

2022. aastal kiitis CEB esmakordselt heaks kapitali suurendamise kapitali sissemakse kaudu. Sellele järgnenud märkimisperiood kestis 31. detsembrini 2024 ja osalusmäär oli üle 95 %. Selle tulemusena suurenes kapital 4,14 miljardi euro võrra ja CEBs on nüüd märgitud kapitali kokku 9,62 8  miljardit eurot (millest 1,766 miljardit eurot on sissemakstud kapital).

ELi eesmärk oleks saada keskmise suurusega aktsionäriks, kes asub ligikaudu 0,4 % (0,419 %) suuruse otsese osalusega CEB märgitud kogukapitalis aktsionäride nimekirjas keskel, saades seega märgitud aktsiate arvuga proportsionaalse hääleõiguse ja kindlustades kohad CEB juhtorganites, st koha juhatuses ja haldusnõukogus. Selline osalus võimaldaks ELil CEBga tõhusamalt suhelda, koordineerida ELi aktsionäride seas seisukohti ja tagada suurem sünergia ELi poliitiliste prioriteetidega ning seda piiratud hulgal vahenditega.

Vaja oleks märkida aktsiaid 40,294 miljoni euro eest. CEB kohustusliku sissemakstud/märgitud kapitali suhtarvu (18,59 %) järgi tuleks ELil selleks investeerida 20 miljonit eurot: 7,49 miljonit eurot sissemakstud kapitalina (ja 32,804 miljonit eurot sissenõutava kapitalina) ja lisaks 12,51 miljonit eurot kohustuslike reservidena. Selleks teeb komisjon ettepaneku kasutada kokku 20 miljoni euro ulatuses nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid, mis on kavandatud ELi 2027. aasta eelarves Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendile „Globaalne Euroopa“.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Liidu osalus CEBs toetaks ELi poliitikat alljärgnevates valdkondades.

Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika

CEB keskendumine sotsiaalpoliitikale ja -taristule võiks täiendada ELi rahastamisprogramme, mille kaudu tegeletakse majanduslike ja sotsiaalsete erinevustega liikmesriikides ja/või nende vahel ning võrdluses muude riikidega, eelkõige sellistes valdkondades nagu taskukohane eluase, tervishoid, vaesuse vähendamine ja haridus. Kui EList saab aktsionär, saaks ta nõuda selliste projektide suuremat ja piisavat rahastamist, eelkõige liikmesriikide vähem arenenud piirkondades. CEB keskendumine sotsiaalsele taristule täiendab selliseid ELi programme nagu „InvestEU“ või taaste- ja vastupidavusrahastu.

CEBga programmi „InvestEU“ raames 2022. aasta novembris allkirjastatud ja viimati 2025. aasta detsembris muudetud tagatislepinguga, mis sisaldab praegu kuni 318 miljoni euro väärtuses ELi tagatist, toetatakse sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu raames ligikaudu 1 miljardi eurose mahuga investeeringute portfelli. Hõlmatud projektide portfelli kuuluvad sotsiaalne taristu (taskukohased sotsiaaleluruumid, riiklikud haiglad, haridus ja koolitus), mikrorahastamine ja toetus sotsiaalsetele ettevõtetele, millel on valdkonnaülesed eesmärgid, nagu haavatavate rühmade sotsiaalne ja majanduslik kaasamine ning sooline võrdõiguslikkus. CEB on lisaks EIFile ainus programmi „InvestEU“ rakenduspartner, kes keskendub mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamisele. CEB täidab oma poliitikaeesmärke programmi „InvestEU“ raames ja on rakenduspartnerite seas rakendamistulemustelt nii heakskiidetud toimingute kui ka allkirjastatud toimingute poolest üks edukaim.

Laienemine ja naabruspoliitika

CEB eksperditeadmised konfliktijärgse ülesehituse ja sotsiaalse integratsiooni valdkonnas on kooskõlas ELi eesmärkidega edendada Euroopas stabiilsust ja ühtekuuluvust ning hoogustada laienemisprotsessis osalevates ja naaberriikides majanduskasvu. Aktsionärina saaks EL neid jõupingutusi võimendada ja CEB ainulaadseid eksperditeadmisi veelgi paremini ära kasutada. Komisjonil on CEBga laienemispiirkonnas pikaajalised suhted nii peamise rahastajana kui ka seetõttu, et CEB on osalenud ELi algatustes ja raamistikes, nagu Lääne-Balkani investeerimisraamistik või naabruspoliitika investeerimisplatvorm. Lääne-Balkani investeerimisraamistik ühendab Lääne-Balkani avaliku ja erasektori eri liiki tagastamatut ja tagastatavat rahastamist, millega soovitakse toetada sotsiaal-majanduslikku arengut. Lääne-Balkani investeerimisraamistik on ette nähtud peamise vahendina, mille kaudu strateegiat „Global Gateway“ ellu viia ja rakendada, ning peamise kanalina, mille kaudu arendada Lääne-Balkani majanduskasvu kava ning Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu investeeringuid. CEB on ka naabruspoliitika investeerimisplatvormi – idapartnerluse riikidele mõeldud ELi segarahastamisplatvormi – rakenduspartner. 2025. aasta lõpu seisuga oli Moldova Vabariigis CEBga heaks kiidetud kaks tervishoiusektori segarahastamistoimingut. CEB on saanud toetust ka Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerlusest (E5P), mille oluline rahastaja on EL. Samuti on CEB oluline partner Moldova majanduskasvu kava rakendamisel, et sellega reformide kiirendamise kaudu hoogustada Moldova majandust ja tuua riik ELi liikmesusele lähemale.

ELi partnerlus CEBga võib olla otsustava tähtsusega ka Ukraina ülesehitamisel. Kuna Ukrainast sai 2023. aastal CEB liikmesriik, on tekkinud uued võimalused tihedamaks koordineerimiseks ja koostööks. CEB on Ukraina rahastu rakenduspartner ning aitab selle rahastu kaudu taastada Ukrainas kahjustada saanud või hävitatud sotsiaaltaristut, keskendudes eluasemele ja tervishoiule.

2025. aasta juuni seisuga oli CEB kiitnud Ukrainale andmiseks heaks 553 miljoni euro ulatuses laene, millest 400 miljonit eurot on ette nähtud eluasemelahendusteks. 200 miljoni euro suurusele programmile (100 miljonit eurot kiideti heaks 2024. aasta märtsis ja veel 100 miljonit eurot 2025. aasta jaanuaris) anti Ukraina investeerimisraamistikust 10 miljoni euro ulatuses tehnilist abi. Lisaks eluasemele ja tervishoiule kiitis CEB 2024. aasta septembris heaks oma esimese mikrokrediiditehingu Ukrainas – 3 miljonit eurot Bank Lvivile, et tagada Ukraina mikroettevõtjatele ja väikeettevõtjatele võimalus laenu saada. Panga tegevus selles sektoris laieneb. Koostöös komisjoniga kiitis Ukraina investeerimisraamistiku nõukogu 2025. aasta juunis heaks toote, mille maksumus oli 40 miljonit eurot (sealhulgas 15 miljonit eurot Ukraina investeerimisraamistiku toetust).

Türgi on CEB üks olulisemaid abisaajariike ja üks selle asutajaliikmetest. ELi saamisel panga aktsionäriks võiks CEB kujuneda Vahemere piirkonnas tugevaks partneriks, suurendades selleks investeeringuid Türgis, kus CEB annab igal aastal kuni 300 miljoni euro ulatuses uusi laene, millega keskendutakse inimkapitali taristule, eelkõige tervishoiule, haridusele ja maavärinaohu leevendamisele. Eelkõige teeb CEB ELiga koostööd ELi Türgi pagulasrahastu (FRiT) kaudu. Edaspidi oleks CEB huvitatud Türgi investeerimisplatvormis osalemisest. See on kooskõlas ELi ja Türgi koostöö hiljutise järkjärgulise ja proportsionaalse taastamisega, et tõhustada koostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas.

Rändepoliitika

Pagulaste, rändajate ja põgenike abistamine on üks CEB põhikirjajärgseid prioriteete. Rände valdkonnas oli CEB teatel viimase 15 aasta projektide kogumaksumus 2,5 miljardit eurot. Eriti aktiivselt on CEB toetanud Türgit toimetulemisel sõjajärgselt kodumaalt põgenenud Süüria pagulaste enneolematu sissevooluga. CEB on teinud komisjoniga koostööd partnerluste ja rändajate kaasamise rahastamise programmi PAFMI kaudu, mis on loodud kolmandate riikide kodanike integratsiooni- ja kaasamisprobleemide lahendamise uute rahastamisviiside toetuseks. Programm keskendub peamiselt tööhõivevõimaluste (sealhulgas ettevõtlusele) ja hariduse edendamisele. Teiseks on koostöös Euroopa Komisjoniga toimunud linnade tegevuskava kaasamispartnerlus, sealhulgas ELi toetustel ja/või rahastamisvahenditel põhineva võimaliku projektide registri väljatöötamine.

CEB avamine toimingutele Ukrainas on eriti oluline, sest CEB on Euroopas just pagulastega tegelemisele ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele spetsialiseerunud pank, millel on märkimisväärsed kogemused endise Jugoslaavia ja Süüria pagulastega. CEB-l võiks olla tugev roll Ukraina ülesehitamisel. Samuti võiks ta suunata asjakohast abi ja toetust Moldovale ja asjaomastele liikmesriikidele, kes on CEB liikmed ja jagavad praegu märkimisväärset osa Ukraina põgenike taasintegreerimise vastutusest.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Menetlusõiguslik alus

·Materiaalõiguslik alus

Seega on käesoleva ettepaneku materiaalõiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 175 lõige 3 ja artikkel 212.

·Läbirääkija valik

Kuna kavandatav leping hõlmab ainult muid küsimusi kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimused, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt nimetada läbirääkijaks komisjon.

·Liidu pädevus

·Proportsionaalsus

Lubatud kapital annab CEB-le lisavahendeid, millega toetada ELi eesmärkide saavutamist.

·Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

CEBga on juhtkonna ja tehnilisel tasandil tihedalt konsulteeritud. CEB aktsionärid arutasid 2025. aastal mitmel juhatuse istungil aktiivselt liidu liikmesuse üle. CEB väljendas 9 komisjonile saadetud kirjas valmisolekut jätkuvalt uurida, kuidas liidu liikmesus saaks vastastikust partnerlust veelgi tugevdada.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

CEB tehniliste ekspertidega on tihedalt konsulteeritud.

•Mõjuhinnang

Kahes eelmises punktis kirjeldatut silmas pidades ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte ja varasema tavaga ei ole komisjon koostanud ametlikku mõjuhinnangut.

•Põhiõigused

·investeerida inimestesse ja tugevdada inimkapitali;

·edendada kaasavat ja vastupanuvõimelist elukeskkonda;

·toetada töökohti ning majanduslikku ja finantsalast kaasatust.

Seetõttu eeldatakse, et CEB kapitali suurendamine võimaldab tal olla eespool nimetatud valdkondades aktiivsem, mis peaks kaasa aitama põhiõiguste kaitsele.

4.MÕJU EELARVELE

Selleks et saavutada seatud eesmärk omandada CEB märgitud kogukapitalis ligikaudu 0,419 % suurune otsene osalus, oleks vaja märkida 40,294 miljoni euro väärtuses aktsiaid, millest 7,49 miljonit eurot moodustaksid sissemakstud aktsiad ja 32,804 miljonit eurot sissemaksmata aktsiad. See tähendaks ELi eelarve jaoks 32,804 miljoni euro suurust tingimuslikku kohustist. Lisaks peaks liit tegema 12,51 miljoni euro suuruse sissemakse kohustuslikesse reservidesse. See tähendab ELi jaoks kokku 20 miljoni euro suurust investeeringut, mille rahastamiseks teeb komisjon ettepaneku kasutada assigneeringuid, mis on kavandatud ELi 2027. aasta eelarves Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendile „Globaalne Euroopa“.

CEB aktsionäriks saamisega kaasneb ka kohustus igal aastal panustada sekretariaadi eelarvesse. Sekretariaat haldab osalist kokkulepet, mille alusel CEB Euroopa Nõukogu eeskirjade kohaselt moodustati. Need kulud on halduslikku laadi ja kujutavad endast tagasihoidlikku iga-aastast rahalist osalust, mida rahastab komisjon.

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi liidu Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) liikmesuse tingimuste üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) liikmesuse tingimused on sätestatud CEB põhikirjas. Selle III artikli punkti c kohaselt võivad Euroopa-kesksed rahvusvahelised institutsioonid saada panga liikmeks. Uute liikmete vastuvõtmise tingimuste üle otsustab CEB juhatus. Selleks et liit saaks liikmeks, on seega vaja alustada CEBga nende tingimuste üle läbirääkimisi.

(2)Pidades silmas nõukogu üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada Euroopa arengualase finantsarhitektuuri raames tihedam koordineerimine rahvusvaheliste finantsasutustega ja nende vahel, on asjakohane, et liit saaks CEB kapitalis aktsiate omandamisega selle liikmeks, et osalusest tulenevat hääleõigust kasutades tagada CEB prioriteetide suurem sidusus liidu prioriteetidega ning saavutada liidu eesmärke sotsiaalse ühtekuuluvuse ja välismajandussuhete valdkonnas. Lisaks aitab see süvendada ELi suhteid teiste laienemisprotsessis osalevate ja Euroopa naabruses asuvate riikidega, kes on CEB liikmed. Peale selle aitab see nüüd, kui Ukrainast on saanud CEB liige ja selle poliitika üks peamisi sihtriike, tugevdada toetust Ukrainale, sealhulgas Ukraina sõjajärgseks ülesehitustööks.

(3)CEB keskendumine sotsiaalpoliitikale ja -taristule võib täiendada ELi rahastamisprogramme ja poliitikameetmeid, mille eesmärk on tegeleda liidus esineva majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega, eelkõige sellistes valdkondades nagu taskukohane eluase ja sotsiaaleluruumid, tervishoid, vaesuse vähendamine, haridus, sooline võrdõiguslikkus ning haavatavate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste, roma elanikkonna ja kodutute sotsiaalne ja majanduslik kaasamine, ning luua nende rahastamisprogrammide ja poliitikameetmetega sünergiat. Arvestades haavatavate rühmade eluaseme toetamisel aastakümnete jooksul saadud kogemusi, võib CEB võtta ka olulise tehnilise ja rahalise rolli ELi eluasemepoliitikas.

(4)CEB eksperditeadmised konfliktijärgse ülesehituse ja sotsiaalse integratsiooni valdkonnas on kooskõlas ELi eesmärkidega edendada Euroopas stabiilsust ja ühtekuuluvust. CEB võiks aidata ELil toetada läbirääkijariike ELiga ühinemiseks valmistumisel ning toetada Lääne-Balkanil ja Moldovas majanduskasvu kavade rakendamist. Kuna CEB toimingute geograafilist ulatust on laiendatud Ukrainale, on Ukraina ülesehitamiseks, taastamiseks ja pikaajalise sotsiaalse arengu toetamiseks abi andmisest nüüd saanud üks CEB üldeesmärke. Hiljuti lõpule viidud kapitali suurendamine pakub Ukraina ELi liikmesuse teekonna toetamisel täiendavat finantssuutlikkust. CEB võiks toetada ELi Ukraina rahastu rakendamisel. EL ja CEB võiksid ka veelgi tõhustada oma partnerlust Türgis sotsiaalsesse taristusse investeerimisel.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba alustada Euroopa Nõukogu Arengupangaga (CEB) läbirääkimisi liidu Euroopa Nõukogu Arengupanga liikmesuse tingimuste üle.

Artikkel 2

Komisjon nimetatakse liidu läbirääkijaks.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse lisas sätestatud läbirääkimisjuhised on suunatud komisjonile.

Artikkel 4

Läbirääkimisi peetakse konsulteerides [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu], mis on määratud erikomiteeks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 tähenduses.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi liidu Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) liikmesuse tingimuste üle.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Rubriik 6. Naabrus ja maailm

1.3.Eesmärgid

1.3.1.    Üldeesmärgid

Aidata investeeringute kaudu kaasa ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikale, sealhulgas abistada Ukrainat ELiga ühinemiseks valmistumisel.

1.3.2.    Erieesmärgid

Viia CEB prioriteedid tulemuslikumalt kooskõlla liidu prioriteetidega ning saavutada liidu eesmärgid sotsiaalse ühtekuuluvuse ja välismajandussuhete valdkonnas; aidata süvendada suhteid ELi institutsioonide, Euroopa Nõukogu ja CEBsse kuuluva 26 ELi liikmesriigi vahel, samuti paljude lähinaabruses asuvate partnerriikidega, mis on CEB liikmed; aidata pakkuda Ukrainale ja sealsetele taastamistöödele rohkem ja paremat toetust.

1.3.3.    Oodatavad tulemused ja mõju

CEB prioriteetide tulemuslikum kooskõlastatus ELi prioriteetidega Euroopas, samuti teiste rahvusvaheliste finantsasutuste prioriteetidega, eelkõige sotsiaalse taristu, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas. Komisjoni ametlik kaasatus CEB otsuseid tegevatesse organitesse hõlbustab selle juhatuse suunamist tõhusamalt kui ainult seniste, näiteks programmi „InvestEU“ ja finantsraampartnerluse lepingu raames kehtivate volituste kaudu. CEB poliitilisi prioriteete, investeerimisotsuseid ja -toiminguid kujundatakse suuremas ulatuses, kui ELi senised volitused on võimaldanud. Süvendatakse suhteid ELi institutsioonide, Euroopa Nõukogu ja CEBsse kuuluva 26 ELi liikmesriigi vahel, samuti paljude lähinaabruses asuvate partnerriikidega, mis on CEB liikmed. Aidatakse pakkuda Ukrainale ja sealsetele taastamistöödele rohkem ja paremat toetust, võttes arvesse, et Ukraina on nüüd CEB liige ja koostöö Ukrainaga on üks panga strateegilise raamistiku üldeesmärke.

1.3.4.    Tulemusnäitajad

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse CEB finantstehingute mahu järgi piirkondades – eelkõige Ukrainas ja muudes Venemaa sõjast mõjutatud sihtriikides – ja valdkondades ning muude rahvusvaheliste finantsasutuste ja/või komisjoni programmidega kaasrahastatavate CEB finantstehingute mahu järgi, samuti muude CEB mõjuraamistikus sätestatud näitajate järgi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Algatuse rakendamiseks peab liit ostma CEB kapitali aktsiaid ja saama seega CEB liikmeks, mis võimaldab tal kasutada osalusest tulenevat hääleõigust, et tagada CEB prioriteetide suurem sidusus liidu prioriteetidega ning saavutada liidu eesmärke sotsiaalse ühtekuuluvuse ja välismajandussuhete valdkonnas.

Selleks on ELi toimimise lepingu artiklis 218 ette nähtud seadusandlik protsess, milles komisjon võtab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigete 3 ja 4 alusel vastu soovituse nõukogule võtta vastu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi liidu CEB liikmesuse üle. Otsus peaks sisaldama nõukogu kehtestatud üldisi läbirääkimissuuniseid/-eesmärke. Kui otsus on vastu võetud, saadab komisjon CEB juhatusele ametliku taotluse liikmeks astumiseks / ühinemiseks, misjärel alustatakse CEBga läbirääkimisi liikmesuse tingimuste üle. Kui kokkulepe on saavutatud, võib komisjon võtta ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 alusel vastu lepingu heakskiitmist käsitleva nõukogu otsuse ettepaneku. Kui nõukogu on liikmesust käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise otsuse vastu võtnud, on järgmine etapp ühinemiskirja hoiuleandmine (sealhulgas CEB aktsiate märkimine). Seejärel on liikmesus jõustunud ja komisjoni esindajad võivad nimetada esindajad järgmistesse CEB tööorganitesse: juhatus ja haldusnõukogu.

1.5.2.    Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „liidu meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi liikmesuse eesmärk CEBs on tagada CEB prioriteetide suurem sidusus liidu prioriteetidega, milles muidu saaks loota üksnes liikmesriikide kohalolekule CEB juhtorganites. ELi liikmesusega tekib võimalus suurendada CEB prioriteetide sünergiat ELi prioriteetidega, eelkõige sotsiaaltaristu ja sotsiaalse kaasatuse, rände, laienemise ja naabruspoliitika valdkonnas, kusjuures suurt rõhku pandaks Ukraina abistamisele. Koht CEB otsuseid tegevates organites võimaldab ELil lisaks liikmesriikidele CEB strateegia kehtestamisel ning investeerimisotsustes ja -toimingutes kaasa rääkida ja seda suuremas ulatuses, kui ELi senised volitused on võimaldanud. Ka võiks see aidata süvendada ELi institutsioonide suhteid Euroopa Nõukoguga, samuti paljude lähinaabruses asuvate partnerriikidega, mis on CEB liikmed. Lisaks võiks see aidata koordineerida Ukrainale antavat toetust teiste ülesehitustööd toetavate rahvusvaheliste osalejatega.

CEB liikmesus oleks ka suhteliselt kulutõhus vahend, et viia ellu pikaajaline eesmärk suurendada ELi rolli rahvusvahelistel foorumitel, nagu on ette nähtud nõukogu 2021. aasta juuni järeldustes.

ELi liikmesus võib anda ka rahalist lisaväärtust: praeguse laenu ja omakapitali suhte juures on CEB laenuvõime iga omakapitali euro kohta ligikaudu 5,4 eurot. Selline suhtarv on kooskõlas konservatiivsete, kuid mõjusate finantsvõimenduse strateegiatega, mida mitmepoolsed arengupangad tavaliselt kasutavad ja mille eesmärk on maksimeerida arengu rahastamist, säilitades samal ajal finantsstabiilsuse ja tugevad krediidireitingud. Kui seda suhtarvu kohaldada ELi liikmesusest tulenevalt prognoositavale CEB omakapitali suurenemisele – 20 miljonit eurot sissemakstud kapitali pluss reservid –, näitab hüpoteetiline hinnang, et CEB laenuandmisvõime võiks tänu ELi liikmesusele suureneda kuni 108 miljoni euro võrra. See hinnang tuleneb põhimõttelisest mitmekordsest finantsmõjust, mida avaldab laenukõlblike vahendite kaasamiseks omakapitali võimendamine. See arvutus näitab, et liikmesuse alternatiivkulu on tagasihoidlik, sest liikmesusega tulemusel suureneb laenamine sotsiaalsele taristule ja sellega toetatavatele abisaajatele. CEB kapitalistruktuuri võimaldatav finantsvõimendus koos ELi liikmesuse katalüütilise mõjuga viitab netopositiivsele majanduslikule põhjendatusele.

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

EL saab tugineda oma kogemustele aktsionäri ja juhatuse liikmena mitmes rahvusvahelises finantsasutuses, nagu EBRD ja EIP grupp (EIP ja EIF). EIP puhul ei ole EL aktsionär, kuid tal on panga põhikirjas sätestatud institutsiooniline roll, mis sisaldab juhatuse liikmesust. Nendes institutsioonides on ELi kohalolek juhatuste aruteludel avaldanud asjaomaste institutsioonide poliitikale märkimisväärset positiivset mõju ning see aitab tagada jätkuvat tihedat kooskõla ELi poliitikaga. See mõju ei sõltu otseselt osaluse suurusest, vaid pigem komisjoni eksperditeadmistest rahastamisvahendite vallas, tema rollist rahastajana ja ELi eelarve haldajana ning tema kuulumisest mitmesuguste rahvusvaheliste finantsasutuste juhatusse. Tõepoolest tuleneb ELi osalemisest rahvusvahelistes finantsasutustes lisaväärtus, mis on mitmetahuline ega piirdu pelgalt osalemisega juhatuse aruteludes. Komisjon saab oma positsiooni kasutada institutsioonide strateegilise suuna mõjutamiseks ning poliitika kujundamisele ja toetamisele kaasa aitamiseks, millega ühtlasi hõlbustatakse huvitatud sidusrühmade vahelist dialoogi.

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Kooskõla mitmeaastase finantsraamistiku ja mitme ELi eelarveprogrammiga on ilmne. CEB keskendumine sotsiaalsele taristule täiendab selliseid ELi programme nagu „InvestEU“ või taaste- ja vastupidavusrahastu.

CEBga programmi „InvestEU“ raames allkirjastatud tagatislepinguga on praegu ette nähtud kuni 318 miljoni euro väärtuses ELi tagatisi ja sellest toetatakse sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu raames ligikaudu 1 miljardi eurose mahuga investeeringute portfelli. CEB on lisaks EIFile ainus programmi „InvestEU“ rakenduspartner, kes keskendub mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamisele. CEB osaleb mitmes muus ELi algatuses ja raamistikus, nagu Lääne-Balkani investeerimisraamistik või naabruspoliitika investeerimisplatvorm. CEB on ka Ukraina rahastu rakenduspartner ning aitab selle rahastu kaudu taastada Ukrainas kahjustada saanud või hävitatud sotsiaaltaristut, keskendudes eluasemele ja tervishoiule. Rände valdkonnas on CEB teinud komisjoniga koostööd partnerluste ja rändajate kaasamise rahastamise programmi (PAFMI) kaudu. Türgis teeb CEB ELiga koostööd ELi Türgi pagulasrahastu (FRiT) kaudu. Edaspidi oleks CEB huvitatud Türgi investeerimisplatvormis osalemisest.

1.5.5.    Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Selleks et saavutada seatud eesmärk omandada CEB märgitud kogukapitalis ligikaudu 0,419 % suurune otsene osalus, oleks vaja märkida 40,294 miljoni euro väärtuses aktsiaid, millest 7,49 miljonit eurot moodustaksid sissemakstud aktsiad ja 32,804 miljonit eurot sissemaksmata aktsiad. See tähendaks ELi eelarve jaoks 32,804 miljoni euro suurust tingimuslikku kohustist. Sellest summast peaks liit tegema 12,51 miljoni euro suuruse sissemakse kohustuslikesse reservidesse. See tähendab ELi jaoks kokku 20 miljoni euro suurust investeeringut.

Selleks tuleb rubriigi 6 („Naabrus ja maailm“) sihtotstarbelisel eelarvereal teha kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mille kogusumma vastab ELi osalusele CEB sissemakstud kapitalis ja reservides, st 20 miljonit eurot.

Mis puudutab sissenõutava kapitali kaudu ELi eelarve jaoks tekkivat tingimuslikku kohustist, siis tuleb märkida, et ELi jaoks on tulevased finantsriskid väheolulised. CEB on väga suurte reservidega usaldusväärne asutus, millele juhtivad reitinguagentuurid on andnud AAA-reitingu, mis kajastab tema tugevat kapitalibaasi, tugevat varade kvaliteeti ja suurepäraseid tulemusi varade tootluses. Sarnaselt ELi muude osalustega rahvusvahelistes finantsasutustes (EBRD, EIF) ei ole sissenõutava kapitali katmiseks vaja eelnevalt ette näha rahalisi eraldisi, kuna kapitali sissenõudmise tõenäosus on äärmiselt väike. Tuleb märkida, et alates selle asutamisest 1956. aastal ei ole CEB kordagi oma liikmetelt kapitali sisse nõudnud. Sama kehtib kõigi teiste mitmepoolsete arengupankade puhul. Kuigi kapitali sissenõudmine on ebatõenäoline, tuleks tingimuslik kohustis sellisel juhul katta vahendite ümberjaotamisega toetavatest programmidest või nende jätkuprogrammidest.

Ettepanekut rahastatakse kaudselt assigneeringutest, mis on kavandatud ELi 2027. aasta eelarves Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule (10 miljonit eurot), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile (5 miljonit eurot) ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendile „Globaalne Euroopa“ (5 miljonit eurot). Nende kolme programmi all 2027. aastaks kavandatud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid vähendatakse. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringute vähendamine suurendab mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 varu. ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru assigneeringute vähendamine suurendab mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 2b Euroopa Liidu taasterahastu astmelise mehhanismi kohaldamise eelset varu. Vähendamine alamrubriigis 2b suurendab lõppkokkuvõttes Euroopa Liidu taasterahastu astmelise mehhanismi varu ja vähendab seega erivahendite kasutamist.

Seoses sellega tuleks ettepaneku rahastamiseks rubriigi 6 kaudu kasutada 15 miljoni euro ulatuses rubriigi 6 mittesihtotstarbelist varu ja ümber paigutada 5 miljoni euro ulatuses assigneeringuid, mis olid kavandatud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendile „Globaalne Euroopa“.

Lõpetuseks tuleb märkida, et CEB aktsionäriks saamisega kaasneb ka kohustus igal aastal panustada sekretariaadi eelarvesse. Sekretariaat haldab osalist kokkulepet, mille alusel CEB Euroopa Nõukogu eeskirjade kohaselt moodustati. Need kulud on halduslikku laadi ja kujutavad endast tagasihoidlikku iga-aastast osamakset (ligikaudu 10 000 eurot aastas), mida rahastatakse majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi halduskuludest rubriigi 7 raames. Muudeks halduskuludeks vajalikud assigneeringud kaetakse peadirektoraadile juba eraldatud assigneeringutest.

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega: 2027. aastal tegevuskulude kulukohustuste assigneeringutele ja maksete assigneeringutele avalduv finantsmõju.

Alates 2027. aastast eeldatakse iga-aastast püsivat finantsmõju halduskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringutele seni, kuni EL jääb CEB aktsionäriks.

1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt, tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

CEB toiminguid juhitakse kooskõlas CEB enda järelevalve- ja aruandluskorraga. CEB annab juhatusele aru oma toimingute, poliitiliste eesmärkide saavutamise ja iga eelarveaasta auditeeritud raamatupidamisaruannete kohta. Juhatus kinnitab pärast audiitori järeldusotsuse läbivaatamist CEB üldbilansi ja kasumiaruande.

Liitu esindav CEB juhataja annab aru CEB tegevusest ja toimingutest, millega edendatakse ELi eesmärke sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, CEB kapitali kasutamisest, finantsvahendajate kaudu tehtavate CEB toimingute läbipaistvuse tagamise meetmetest, CEB panusest riskide võtmisse ja erasektorist täiendava rahastamise kaasamise tulemuslikusesse ning CEB, EIP ja EBRD vahelisest koostööst nii liidus kui ka väljaspool liitu.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Juhatus on panga kõrgeim strateegilistes küsimustes otsuseid tegev organ ning talle on antud kõik panga volitused, mida ei ole delegeeritud haldusnõukogule. Juhatuse peamised eesõigused on seotud panga strateegilise suunitluse kindlaksmääramisega, kõrgetasemelise institutsioonilise järelevalve teostamisega, kapitaliküsimuste üle otsustamisega, raamatupidamise aastaaruande heakskiitmisega ja kõrgemate ametnike ametisse nimetamisega. Üksuse juhtimisest sõltumatuid juhtorganeid on kolm: juhatus, haldusnõukogu ja audiitornõukogu. Iga organi koosseis, volitused ja tegevusstandardid on sätestatud panga asutamislepingu artiklites ja iga organi kodukorras. Haldusnõukogu peamised volitused on kiita igal aastal heaks panga tegevuseelarve, kiita heaks laenutaotlused ja vabastada juhataja igal aastal finantsjuhtimisega seotud vastutusest. Juhataja on panga seaduslik esindaja, panga tegevusteenuste juht ja vastutab haldusnõukogu üldise järelevalve all panga töötajate eest. Audiitornõukogu kui panga tegevuse sõltumatu järelevalveorgan kontrollib panga raamatupidamist ning kinnitab oma aastaaruandes panga bilansi ja tegevusaruanded.

Siseauditi ja vastavuskontrolli osakond jälgivad korrapäraselt olulise kahju või panga maine kahjustamise riske, mis tulenevad tema toimingutega seotud menetluste mittejärgimisest, olenemata sellest, kas seejuures on tegemist panga enda eeskirjade, kehtivate õigusaktide, käitumisjuhendi, kutse- ja eetikastandardite või heade tavadega.

Kontrollitoimingud määratakse kindlaks kõrgetasemelistes põhimõtetes ja töökorras. Põhimõtted võtavad vastu kollegiaalsed organid või kiidab heaks juhataja, seevastu töökorra kiidavad heaks eri äriliinide üle järelevalvet tegevad direktorid ja kinnitavad spetsiaalsed CORO (operatsiooniriskide ja organisatsioonikomitee) allkomiteed.

Panga finantspõhimõtted (st likviidsus, investeeringud, varade ja kohustiste juhtimine ja tuletisinstrumendid) ning haldusnõukogu poolt heaks kiidetud uus usaldatavusraamistik moodustavad riskidega seotud kontrollitoimingute standardite kogumi. Lisaks saab haldusnõukogu juhtkonnalt kord kvartalis finantsaruande ja riskijuhtimisaruande, mis sisaldab üksikasju kõigi panga riskide kohta. Äriliinide juhid kehtestavad kord kvartalis operatsiooniriskide osakonna abiga töökorra. Tihedas koostöös eri äriliinidega vaatab operatsiooniriskide osakond töökorda operatsiooniriskide juhtimise seisukohast korrapäraselt läbi ning soovitab kindlakstehtud riskide vähendamiseks parandusi ja uusi kontrollimeetmeid. Operatsiooniriskide osakond modelleerib seda korda spetsiaalses äriprotsesside haldamise vahendis ja kord tehakse kõigile töötajatele spetsiaalse sisevõrgusaidi kaudu kättesaadavaks, et säilitada teadlikkus selle rakendamisest.

Vastavuskontrolli peaspetsialisti ülesanne on tagada, et pank tegutseb kooskõlas oma eeskirjade, kehtivate õigusaktide, käitumisjuhendite, heade tavade ja standarditega, et vältida institutsiooni, selle organite või töötajate töös õigusnormide rikkumise ohtu. Kehtestatud on kõrgetasemelised põhimõtted (vastavuskontrolli põhimõtted, korruptsioonivastane harta, käitumisjuhend), et tagada CEB toimingute kõrgeim eetiline tase. CEB kinnitab oma operatsiooniriski põhimõtetes nulltoleratsi pettuste ja korruptsiooni suhtes.

2.2.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

CEB määrab oma eesmärgid kindlaks keskpikas arengukavas. Selles kavas esitatakse tegevuse strateegilised suunised järgmiseks kolmeks aastaks. CEB-l on terviklik riskijuhtimissüsteem, mille tagab riski- ja kontrollidirektoraat. Panga riskide juhtimiseks on ette nähtud selgelt piiritletud raamistik. Riskihindamise menetlused dokumenteeritakse. CEB on riskide kindlakstegemiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks loonud spetsiaalsed riskijuhtimisosakonnad.

Kui vahekokkuvõttest ei tulene teisiti, määratakse selles dokumendis kindlaks panga tegevusulatus, hinnatakse tema eelarvelisi ja organisatsioonilisi vahendeid ning tagatakse, et need eesmärgid on kooskõlas institutsiooni kapitaliga.

Lisaks leiti finantsmääruse kohaselt korraldatud sambapõhises hindamises, et ELi programmide rakendamisel on CEB sisekontrollisüsteemid samaväärsed komisjoni omadega.

2.2.3.    Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Vt punkti 2.2.2 vastus.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Pank peab ülimalt tähtsaks pettuste ja õigusnormide rikkumiste ennetamist nii institutsioonis endas kui ka tema rahastatavate projektide raames. CEB on koostanud institutsiooni, selle organite ja töötajate töös pettuse- ja korruptsiooniohu vältimiseks vastavuspoliitika. Selles suhtes tuleks nimetada ka käitumisjuhendit ja korruptsioonivastast hartat.

CEB on vigade, pettuse ja õigusnormide rikkumiste ennetamiseks ja haldamiseks välja töötanud kohaldatavate põhimõtete ja menetluste raamistiku. Pettusevastase tegevuse ning vigade või õigusnormide rikkumiste käsitlemise eest vastutavad allpool nimetatud kontrollivad organid.

Siseaudit

Siseauditi käigus soovitatakse parandusi, mis suurendaks äritegevuse üldist tulemuslikkust, ning toetatakse panka selles, et kokkulepitud parandusmeetmeid nõuetekohaselt arvesse võtta ja rakendada. Siseaudit annab juhtkonnale kindluse, et äritehingute raamatupidamiskandeid teostatakse korrektselt ja kontrollitult. Soovitused esitatakse siseauditi aruannetes. Siseaudit vormistab järelmeetmed parandusmeetmete kavas.

Vastavuskontroll

Vastavuskontrolli eesmärk on võimaldada CEB-l piirata avatust riskile, mis võib tuleneda õiguslikest, haldus- või regulatiivsetest sanktsioonidest, olulisest rahalisest kahjust või mainekahjust nõuetele mittevastavuse korral.

Kahtluse korral teavitab vastavuskontrolli peaspetsialist funktsionaalselt ja halduslikult otse juhatajat. Lisaks luuakse juhatuses eraldi komitee („vastavuskomitee“), mis volitatakse käsitlema kohaldatavate käitumisjuhendite väidetava rikkumise juhtumeid, millega on seotud juhataja, panga kollegiaalsete organite liige, sealhulgas eesistuja, või audiitornõukogu liige. See komitee koosneb eesistujast, ase-eesistujast ja juhatuse seast loosi teel valitavast kolmandast liikmest, kes tegutseb selles rollis kolm aastat.

Välisaudit

Juhatus nimetab välisaudiitori ametisse pärast pakkumismenetlust, tuginedes audiitornõukogu arvamusele ja haldusnõukogu soovitustele. Ametiaeg kestab kolm aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Välisaudiitor vastutab panga finantsaruannete auditeerimise ning sisekontrolli- ja riskijuhtimisprotsesside läbivaatamise eest. Välisaudiitor esitab CEB sisekontrolli kohta vahearuande, mis sisaldab soovitusi ja varasemate soovituste järelmeetmeid. See aruanne esitatakse audiitornõukogule kord aastas.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 10	EFTA riigid 11	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 12	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
		Liigendatud	EI	EI	EI	EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
6	14.20XXX – Euroopa Nõukogu Arengupank – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
6	14.20XXX – Euroopa Nõukogu Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
X

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

6

DG: ECFIN			Aasta  2027	Aasta  2028	Aasta  2029	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
□ Tegevusassigneeringud			2027	2028	2029 13	2030
14.20XXXX – Euroopa Nõukogu Arengupank – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine	Kulukohustused	(1a)	20,000						20,000
	Maksed	(2a)	20,000						20,000
14.20XXX – Euroopa Nõukogu Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa	Kulukohustused	(1b)	p.m.	p.m.	p.m.
	Maksed	(2b)	p.m.	p.m.	p.m.
Eelarverida		(3)
DG ECFIN  assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	20,000						20,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	20,000						20,000

□ Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	20,000				20,000
	Maksed	(5)	20,000				20,000
□ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 6 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	20,000				20,000
	Maksed	=5+ 6	20,000				20,000

If more than one operational heading is affected by the proposal / initiative, repeat the section above:

□ Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)	20,000						20,000
	Maksed	(5)	20,000						20,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–6 assigneeringud KOKKU  (vajalikud vahendid)	Kulukohustused	=4+ 6	20,000						20,000
	Maksed	=5+ 6	20,000						20,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative Financial Statement (Annex 5 to the Commission decision on the internal rules for the implementation of the Commission section of the general budget of the European Union), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta  2027	Aasta  2028	Aasta 2029	Aasta  2030	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
DG: <xxx>z
□ Personalikulud
□ Muud halduskulud			0,010	0,010	0,010	0,010		0,040
DG ECFIN KOKKU	Assigneeringud		0,010	0,010	0,010	0,010		0,040

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud  KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,010

0,010

0,010

0,010

0,040

			Aasta  2027	Aasta  2028	Aasta 2029	Aasta 2030	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		20,010	0,010	0,010	0,010				20,040
	Maksed		20,010	0,010	0,010	0,010				20,040

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)    

Eeldatakse püsivat finantsmõju halduskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringutele seni, kuni EL jääb CEB aktsionäriks.

3.2.2.    Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 

Märkige eesmärgid ja väljundid ERIEESMÄRK nr 1 14 b. Eesmärk: saada CEB liikmeks, omandades aktsiaid selle kapitalis, et tagada CEB prioriteetide suurem sidusus liidu prioriteetidega.

2027

2028

2029

2030 2031 2032

KOKKU

Väljundi liik 15

Keskmine kulu

Aastane investeering

Kulu

Aastane investeering

Kulu

Aastane investeering

Kulu

Aastane investeering

Kulu

Aastane investeering

Kulu

Aastane investeering

Kulu

Investeeringud kokku

Kulud kokku

20,000

20,000

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

KOKKU

20,000

20,000

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	KOKKU
	2027	2028	2029	2030
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,010	0,010	0,010	0,010	0,040
RUBRIIK 7 kokku	0,010	0,010	0,010	0,010	0,040
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,010	0,010	0,010	0,010	0,040

Eeldatakse püsivat finantsmõju halduskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringutele seni, kuni EL jääb CEB aktsionäriks.

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	KOKKU
	2027	2028	2029	2030
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	KOKKU
	2027	2028	2029	2030
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,010	0,010	0,010	0,010	0,040
RUBRIIK 7 kokku	0,010	0,010	0,010	0,010	0,040
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,010	0,010	0,010	0,010	0,040

Eelnevates tabelites esitatud arvandmed on kuni mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusteni esialgsed.

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

–Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist.

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2027	2028	2029	2030
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida  [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2027	2028	2029	2030
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida   [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE  VÄLISTULU KOKKU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2027	2028	2029	2030
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida   [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad			ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

- Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele puudub.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ jaoks kavandatud assigneeringutest rahastatav osa on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuunale ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile kavandatud assigneeringutest rahastatav osa tingib mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 6 mittesihtotstarbelise varu kasutuselevõtu.

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

–Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Selle poliitikaalgatuse puhul näitab hinnang, et diginõudeid ei ole. Ettepaneku eesmärgid, nimelt saavutada CEB liikmesuse kaudu liidu eesmärgid sotsiaalse ühtekuuluvuse ja välismajandussuhete valdkonnas, on saavutatavad üksnes CEB aktsionärideks saamisega ja füüsiliselt CEB juhtorganite koosolekutel osalemisega.

4.2.Andmed

ei kohaldata

4.3.Digilahendused

ei kohaldata

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

ei kohaldata

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

ei kohaldata

(1)    Osaline kokkulepe on Euroopa Nõukogus tehtava koostöö erivorm, mille puhul otsustavad teatavas tegevuses osaleda ainult mõned liikmesriigid, mitte kõik. Osalisel kokkuleppel on oma eelarve ja töömeetodid, mille määravad kindlaks üksnes osalise kokkuleppe osalised.

(2)

   Praegu on aktsionärid Albaania, Andorra, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kosovo, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Moldova, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Püha Tool, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ukraina ja Ungari. Venemaa ega Valgevene ei ole CEB aktsionärid. Lisaks viskas Euroopa Nõukogu 2022. aasta märtsis Venemaa Föderatsiooni organisatsioonist välja ning peatas Valgevenega kõik suhted ning Valgevene õiguse osaleda mis tahes Euroopa Nõukogu kohtumistel ja tegevustes.

(3)    Kõik ELi liikmesriigid peale Austria on CEB liikmed.

(4)    2025. aasta septembri seisuga 594 miljonit eurot toetustena ja 250 miljonit eurot tagatistena (programm „InvestEU“ ).

(5)    Nõukogu 14. juuni 2021. aasta järeldused Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise kohta.

(6)    Nõukogu 8. oktoobri 2024. aasta järeldused rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise kohta.

(7)    CEB liikmed võivad nimetada mõlemasse juhtorganisse ka asendusesindaja.

(8)

   Korrigeeritakse 2026. aastal, et lisada alates 2025. aastast uued tulud, mis on hinnanguliselt 100 miljonit eurot.

(9)    CEB 21. oktoobri 2025. aasta kiri komisjonile.

(10)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(11)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(12)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(13)    Võimalik mõju eelarvele pärast 2027. aastat on hinnanguline ja esitatud üksnes teavitamise eesmärgil, ilma et see mõjutaks kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohta pärast 2027. aastat..

(14)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid....“.

(15)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.3.2026

COM(2026) 131 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi liidu Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) liikmesuse tingimuste üle

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS LIIDU EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANGA LIIKMESUSE TINGIMUSTE ÜLE

Läbirääkimiste protsessis peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(1)Läbirääkimised põhinevad heas usus tehtaval koostööl.

(2)Läbirääkimised põhinevad realistlikel kaalutlustel, milles võetakse arvesse eelarvevahendite kättesaadavust.

Läbirääkimiste üldeesmärkide suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(1)Euroopa Nõukogu Arengupanga juhatuse resolutsiooniga nähakse ette asjakohane mehhanism, mille kaudu tagada liidu pangaga ühinemine.

(2)Euroopa Nõukogu Arengupanga juhatuse resolutsiooniga nähakse ette asjakohased liidu liikmesuse tingimused, sealhulgas kapitali märkimise ja osalemissertifikaatide väärtuse, märgitud kapitali sissemakstava osa ja vastava reservidesse tehtava sissemakse väärtuse kohta.

(3)Euroopa Nõukogu Arengupanga juhatuse resolutsiooniga nähakse ette asjakohased maksetingimused.

(4)Euroopa Nõukogu Arengupanga juhatuse resolutsiooniga nähakse ette panga põhikirja vastuvõtmise kord.

(5)Euroopa Nõukogu Arengupanga juhatuse resolutsiooniga nähakse ette privileegide ja immuniteetide tunnustamise kord.

(6)Euroopa Nõukogu Arengupanga juhatuse resolutsioonis sätestatakse asjakohane osalises kokkuleppes osalemise kord, sealhulgas selle eelarvesse liidu makstava panuse vajalikkus ja suurus.

Läbirääkimiste sisu suhtes peaks liit püüdlema alljärgneva poole.

(1)Kasutades osalusest tulenevat hääleõigust liidu poliitiliste eesmärkide kohaselt, tagatakse Euroopa Nõukogu Arengupanga prioriteetide suurem sidusus liidu prioriteetidega Euroopas ja aidatakse kaasa liidu eesmärkide saavutamisele sotsiaalse ühtekuuluvuse ja välismajandussuhete valdkonnas.

(2)Euroopa Nõukogu Arengupangas saadakse keskmise suurusega osalus, millega liit paigutub Euroopa Nõukogu Arengupanga aktsionäride nimekirjas ligikaudu keskele.

(3)Euroopa Nõukogu Arengupanga märgitud kogukapitalis omandatakse ligikaudu 0,4 % suuruse otsene osalus.

(4)Saadakse koht Euroopa Nõukogu Arengupanga juhtorganites, konkreetselt juhatuses ja haldusnõukogus.

(5)Märgitakse osalemissertifikaate ulatuses, mis vastab kooskõlas käesolevate läbirääkimisjuhistega ELile eraldatavale märgitud aktsiakapitalile.

(6)Märgitud kapitali sissemakstava osa ja vastava reservi sissemakse kogusumma ei ületa 20 miljonit eurot.

(7)Need maksed tehakse ühe maksena.

(8)Liidu panus osalise kokkuleppe eelarvesse, kui see makstakse, on halduslikku laadi ja kujutab endast tagasihoidlikku iga-aastast osamakset.