EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.3.2026
COM(2026) 95 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2026) 68 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon soovitab alustada Mauritiusega läbirääkimisi uue kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimiseks, mis vastaks liidu laevastiku vajadustele ning oleks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 1 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.
Euroopa Liidu ja Mauritiuse vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepingu asendamine kestliku kalapüügi partnerluslepinguga kajastaks paremini ühise kalanduspoliitika 2013. aasta reformist tulenevaid muudatusi, eelkõige suuremat rõhuasetust kestlikkusele.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Praegune Euroopa Liidu ja Mauritiuse vaheline kalandusalane partnerlusleping 2 jõustus 28. jaanuaril 2014 kuueks aastaks ja seda võib automaatselt pikendada kolme aasta kaupa. Partnerluslepingu praegune, neljaks aastaks sõlmitud rakendusprotokoll 3 jõustus 21. detsembril 2022 ja selle kehtivusaeg lõpeb 21. detsembril 2026. Protokolliga on kehtestatud liidu laevastiku kalapüügivõimalused ning liidu ja laevaomanike makstav vastav rahaline toetus. Käesolevaga soovitatakse pidada Mauritiusega läbirääkimisi uue kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli üle.
Mauritiusele makstav liidu iga-aastane rahaline toetus on 275 000 eurot juurdepääsu eest, millele lisandub 450 000 eurot, mis on konkreetselt ette nähtud kalanduspoliitika ja sellega seotud poliitikameetmete toetuseks.
Mauritiusega sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolliga on ette nähtud tuunikala ja pika rändega liikide püügi võimalused liidu nelja liikmesriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal) laevade jaoks.
Kestliku kalapüügi partnerluslepingud aitavad saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil ning tagada, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel. Lisaks toetatakse kestliku kalapüügi partnerluslepingutega ELi ja selle partnerite teaduskoostööd; edendatakse läbipaistvust ja kestlikkust kalavarude parema majandamise nimel ning tugevdatakse haldamist, toetades lepinguosaliste ja välisriikide laevastike tegevuse üle tehtavat järelevalvet, kontrolli ja seiret ning edendades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, et aidata kaasa kohaliku kalapüügisektori kestlikule arengule. Kestliku kalapüügi partnerluslepingud täiendavad muid liidu vahendeid, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“, et tugevdada riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust kalavarude majandamisel, ning tuginevad olemasolevatele võimalustele, nagu Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) pakutavad koolitused. Nende lepingute kaudu tugevneb liidu positsioon rahvusvahelistes ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, Mauritiuse puhul eelkõige India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) ja India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (SIOFA). Euroopa Liit on juba loonud kahepoolsete kestliku kalapüügi partnerluslepingute võrgustiku India ookeani riikidega, nimelt Seišellide ja Madagaskariga.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Mauritiusega uue kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli üle peetavad läbirääkimised on kooskõlas liidu välistegevusega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikides ning eelkõige liidu eesmärkidega, mis on seotud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.
Eeldatavate läbirääkimistega ILO konventsiooni C188 kohase sotsiaalklausli üle tuleb tagada inimväärse töö edendamine liidu laevadel tööle asuvate partnerriigi töötajate jaoks.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Otsuse menetlusõiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõiked 3 ja 4. Materiaalõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 seoses ühise kalanduspoliitikaga.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata, kalanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse.
•Proportsionaalsus
Otsus on proportsionaalne eesmärgiga luua ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 31 kohaselt õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes.
•Vahendi valik
Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
2025. aastal tegi komisjon Mauritiusega sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu kehtiva rakendusprotokolli järelhindamise ning eelhindamise kehtiva lepingu ja protokolli võimaliku pikendamise kohta. Hindamise järeldused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.
Hindamise käigus jõuti järeldusele, et liidu kalandussektor on kindlalt huvitatud kalastamisest Mauritiuse vetes ning et läbirääkimised uue lepingu ja selle rakendusprotokolli üle on mõlema poole huvides. Hindamisaruandes juhitakse tähelepanu ka lahknevusele viimases protokollis pakutavate kalapüügivõimaluste ja nende kasutamise vahel. Tulevases protokollis tuleks vähendada pakutavaid kalapüügivõimalusi, millega peaks kaasnema protokolli kohase rahalise toetuse vähenemine. Lisaks aitaks protokolli pikendamine tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustada piirkonna kalandusvaldkonna juhtimist.
Liidu jaoks on tähtis säilitada vahend, mis võimaldab teha tihedat valdkondlikku koostööd Mauritiusega, kes on tulenevalt tema jurisdiktsiooni alla kuuluvast püügipiirkonnast strateegiline osaleja piirkondlikul tasandil ja oluline liitlane India Ookeani Tuunikomisjonis. Liidu laevastiku püügistrateegia jaoks tähendab see, et mitmeaastase rahvusvahelise õigusraamistiku kohaselt säilib juurdepääs olulisele püügipiirkonnale. Mauritiuse puhul on kavandatud uus protokoll oluline ka India ookeanist püütud tuuni töötlemise ja tuunist valmistatud toodete liitu eksportimise seisukohast, seda nii Mauritiuse kui ka liidu kalatööstuse jaoks. Jätkuvad suhted liiduga aitaksid Mauritiuse ametiasutustel tugevdada ookeanide majandamist, sest liidu sihtotstarbelise valdkondliku toetusega tagatakse mitmeaastased rahastamisvõimalused.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Mauritiuse kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Sidusrühmadega konsulteeriti ka kaugpüügi nõuandekomisjoni kohtumiste raames.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhistes on säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumisega seotud tagajärgede kohta.
4.MÕJU EELARVELE
Uus rakendusprotokoll hõlmaks rahalise toetuse maksmist Mauritiusele. Asjaomased eelarveeraldised (kulukohustused ja maksete assigneeringud) tuleb igal aastal lisada kestliku kalapüügi partnerluslepingute eelarvereale (08 05 01) ning need peavad olema kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 4 finantsplaneeringuga. Iga-aastased kulukohustuste ja maksete summad, sh reservi eelarverida aasta alguseks jõustumata protokollide jaoks, 5 määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Läbirääkimisi on kavas alustada 2026. aasta teise kvartali alguses.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Komisjon soovitab, et
nõukogu volitaks komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Mauritiusega uue kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli allkirjastamiseks ja sõlmimiseks;
ELi esindajaks kõnealustel läbirääkimistel tuleks nimetada komisjon;
komisjon konsulteeriks läbirääkimiste pidamisel erikomiteega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus;
nõukogu kiidaks heaks käesolevale soovitusele komisjoni jaoks lisatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimise üle
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades seda, et tuleks alustada läbirääkimisi Mauritiusega uue kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjonile antakse luba pidada Mauritiusega liidu nimel läbirääkimisi uue kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli üle.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse nõukogu ELi välise kalanduspoliitika töörühmaga.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.3.2026
COM(2026) 95 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kestliku kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2026) 68 final}
LISA
Läbirääkimisjuhised
–Läbirääkimiste eesmärk on allkirjastada ja sõlmida Euroopa Liidu ja Mauritiuse vaheline uus kestliku kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping“) ja partnerluslepingu rakendusprotokoll (edaspidi „rakendusprotokoll“) kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 1 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni 13. juuli 2011. aasta teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.
–Partnerluslepingus ja selle rakendusprotokollis tuleks kindlaks määrata üldine raamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks Mauritiuse vetes ja koostööks Mauritiusega kalandusvaldkonnas.
–Et edendada kestlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning ühtlasi tagada ELi ja Mauritiuse vastastikune kasu, põhinevad komisjoni läbirääkimiseesmärgid järgmistel aspektidel:
·luua stabiilne raamistik kahepoolseks koostööks kestliku kalanduse valdkonnas;
·kindlustada juurdepääs Mauritiuse kalapüügipiirkonnale ja tagada liidu kalalaevadele selles piirkonnas kalapüügiload ning laiendada liidu ettevõtjate jaoks selliste India ookeani riikide võrgustikku, kellega on sõlmitud kestliku kalapüügi partnerluslepingud;
·võtta arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonda säästev kalapüük ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil. Püügitegevus peaks olema suunatud ainult olemasolevatele kalavarudele, võttes arvesse kohaliku laevastiku püügivõimsust ja pöörates samas erilist tähelepanu kõnealustesse varudesse kuuluvaid kalu iseloomustavale pikale rändele;
·seada eesmärgiks omandada neist kalavarudest liidu laevastiku huvidele täielikult vastav asjakohane osa, kui nende varude vastu tunnevad huvi ka teised välisriikide laevastikud;
·taotleda samade tehniliste tingimuste kohaldamist kõigi välisriikide laevastike suhtes;
·tagada, et juurdepääs kalavarudele põhineb liidu laevastiku nii varasemal kui ka eeldataval edaspidisel tegevusel selles piirkonnas, võttes arvesse uusimaid ja parimaid saadaolevaid teaduslikke hinnanguid ning liidu äärepoolseimate piirkondade huve;
·alustada dialoogi valdkondliku poliitika tugevdamiseks, et toetada vastutustundliku kalanduspoliitika rakendamist kooskõlas Mauritiuse arengueesmärkidega, eelkõige seoses i) püügitegevuse juhtimisega, ii) lepingu rakendamisega ning võitlusega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, iii) püügitegevuse kontrollimise, seire ja järelevalvega, iv) teaduslike nõuannetega, v) kalurite tööõigusega ning vi) erainvesteeringute soodustamise ja majandustegevuse edendamisega, mis oleks tulus nii ELi laevastiku kui ka kohaliku elanikkonna jaoks. Need jõupingutused lisanduvad liidu muudele vahenditele (nt naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument);
·tagada, et rakendusprotokolliga soodustataks kalandustegevusega seotud kestlikku majanduskasvu ja inimväärset tööd, võttes arvesse asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone. Eeskätt tuleks sotsiaalklauslis ära märkida, et kalurite töölevõtmise ja töötingimused liidu laevadel ei tohi olla vastuolus õigusaktidega, mida kohaldavad kalurite suhtes Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ja ILO kalandustöö konventsiooniga nr 188;
·edendada sidusrühmade asjakohast kaasatust partnerluslepingust tulenevate meetmete kavandamisse ja rakendamisse;
·lisada säte inimõiguste (sh töötaja õiguste) ja demokraatia põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta;
·lisada säte eri laevastike mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse kohta.
–Protokollis tuleks eelkõige määrata kindlaks järgmised aspektid:
·liidu laevadele tagatavad kalapüügivõimalused,
·rahaline hüvitis ja selle maksmise tingimused ning
·valdkondliku toetuse rakendamise viisid.