Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada erakorralise meditsiini, elustamise ja intensiivravi meditsiiniüksusi Leedu haiglates. Meede hõlmab nende meditsiiniüksuste moderniseerimist ja seadmetega varustamist.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.1. Kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist reguleeriv õigusraamistik	Eesmärk	Muudetud tervishoiuasutuste seaduse, Leedu Vabariigi tervishoiusüsteemi seaduse ja sellega seotud õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	4. kv	2022	Kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist reguleeritakse tervishoiuasutuste seadusega ja Leedu Vabariigi tervishoiusüsteemi seadusega. Kiirabiteenuste osutamise ja maksekorra nõuded, mis reguleerivad kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist, sisalduvad tervishoiuministri käskkirjades.
2	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.2. Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamine, et hõlbustada terviseandmete teisest kasutamist	Eesmärk	Terviseandmete teisest kasutamist reguleeriva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	3. kv	2022	Õigusaktides terviseandmete teisese kasutamise kohta ja rakendussätetes, mis käsitlevad lubade väljastamist andmete teiseseks kasutamiseks, terviseandmete ettevalmistamist teiseseks kasutamiseks, terviseandmete vastutavate töötlejate poolt terviseandmete valitsuse poolt selleks volitatud asutusele edastamise kulude hüvitamist, i) luuakse tingimused terviseandmete tõhusaks ja turvaliseks teiseseks kasutamiseks avalikes huvides (teadusuuringud, tootearendus ja innovatsioon, haridus ja koolitus, tervisevaldkonna teadmushaldus, tervisepoliitika kujundamine, statistika), ii) tagatakse digitaalsete terviseandmete tõhus ja turvaline kasutamine ning iii) reguleeritakse isikuandmete kõrgetasemelist kasutamist, tagades samal ajal nende kõrge kvaliteedi, ning tagades samal ajal andmete kogumise ja reguleerimise.
3	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.3. Üldarstiabi arendamise tegevuskava 2016–2025	Eesmärk	Üldarstiabi arendamist käsitleva ajakohastatud tegevuskava (2016–2025) vastuvõtmine	Üldarstiabi arendamise tegevuskava vastuvõtmine tervishoiuministeeriumis	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	4. kv	2022	Tervishoiuministeerium töötab välja üldarstiabi arendamise tegevuskava aastateks 2016–2025 ja kiidab selle heaks. Tegevuskavas määratakse kindlaks perearsti ülesanded, mis ei ole otseselt seotud tervishoiuteenuste osutamisega ning jagatakse vastutus perearstide ja teiste meditsiinitöötajate (õed, ämmaemandad, õendusabilised, elustiilispetsialistid, sotsiaaltöötajad või füsioterapeudid) vahel.
4	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.4. Riigi rahastatavate põhiliste tervishoiuteenuste osutamise mudeli kehtestamine	Eesmärk	Riiklike tervishoiuteenuste osutamise põhimudelit kehtestavate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	1. kv	2023	Jõustuvad õigusaktid, millega nähakse ette omavalitsusüksuste osutatavate põhiliste tervishoiuteenuste osutamine. Rahvatervise arendamise komisjon kinnitab kava, milles sätestatakse omavalitsuste osutatavad põhilised tervishoiuteenused. Kava sisaldab näitajaid teenuste osutamise jälgimiseks ja peamiste sihtrühmade kindlaksmääramiseks.
5	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.5. Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamist käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	2. kv	2023	Tervishoiutöötajate töötingimusi ja kutsekvalifikatsiooni parandavad õigusaktid sisaldavad sätteid palkade reguleerimise, töökoormuse, arstide psüühilis-emotsionaalse seisundi parandamise meetmete ning tervishoiutöötajate täiendusõppe mehhanismi kohta.
6	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.6. Piirkondliku koostöö mudelil põhineva personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mis käsitlevad personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomist ja reguleerimist, mis põhinevad tippkeskuste ja piirkondliku koostöö mudelil	Õigusakt on jõustunud	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	3. kv	2023	Personaalmeditsiini asutuste võrgustikku reguleerivate õigusaktidega, mis põhinevad tippkeskuste mudelil ja piirkondlikul koostööl, kehtestatakse personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomise põhimõtted ja kriteeriumid ning personaalmeditsiini asutuste ja tippkeskuste vahelise koostöö mehhanism.
7	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.7. Uudsete ravimeetodite keskuse loomine	Eesmärk	Kõrgtehnoloogilise ravi keskus	Kõrgtehnoloogilise ravikeskuse taristu laiendamine	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	2. kv	2026	Ehitatud kõrgtehnoloogilise ravikeskuse taristu laiendamine ja ostetud seadmed.
9	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.8. Genoomi võrdlusandmete kogumine	Siht	Inimgenoomi suhtes tehtud sekveneerimistestide arv		Arv	0	1 570	1. kv	2026	Tehtud inimgenoomi sekveneerimistestid.
10	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.9. Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Tervishoiutöötajate pädevuse platvormi loomine	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	4. kv	2024	Luuakse tervishoiutöötajate pädevusplatvorm, mis sisaldab tervishoiutöötajate, näiteks arstide, meditsiiniõdede, rahvatervise spetsialistide ja farmaatsiaspetsialistide oskuste arendamise (ümberõppe ja oskuste täiendamise) kindlaksmääramise, jälgimise, planeerimise ja juhtimise üksikasju. Platvorm säilitab andmeid tervishoiutöötajate lubade kohta ning on seotud tervishoiuteenuste ja farmaatsiatoodete litsentsimisregistriga. Platvorm võimaldab jälgida ja kavandada spetsialistide kutsealast arengut ning jälgida riiklike tervishoiuteenuste osutajate ja riiklike tervishoiuteenuste spetsialistide täiendus- ja ümberõpet.
11	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.10. Tervishoiuteenuste kvaliteedinäitajate tulemustabel	Eesmärk	Tervishoiuteenuste kvaliteedinäitajate tulemustabel	Tervishoiuteenuste kvaliteedinäitajate veebipaneel	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	2. kv	2025	Tervishoiuteenuste kvaliteedinäitajate tulemustabel on üldsusele kättesaadav.
13a.	A.1.1. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Eesmärk	Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamise tegevuskava ja projektid	Heakskiidetud tegevuskava ja elluviidud projektid	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	2. kv	2026	Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamise tegevuskava kiidetakse heaks ja viiakse ellu projektid, mis on seotud järgmiste valdkondadega: kaugmeditsiin; nakkushaiguste seire; meditsiiniliste kujutiste e-tervise andmed; ravimiturge käsitlevate andmete jälgimine ja ajakohastamine; personaalsete tervishoiuteenuste kvaliteedi järelevalve; ennetusprogrammid; müokardi infarkti klastri andmete analüüsi ja seire infosüsteemi kohandamise katsetamine; tervishoiuteenuste kulude analüüs; hädaolukordade ohjamise infosüsteemi moodulid.
15	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine A.1.2.1. Pikaajalise hoolduse mudeli vastuvõtmine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse mudeli rakendamist reguleerivate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	1. kv	2024	Pikaajalise hoolduse mudeli järkjärgulist rakendamist reguleerivad õigusaktid hõlmavad pikaajalise hoolduse teenuste kontseptsiooni, teenuste osutamise nõudeid, pikaajalise hoolduse teenuste haldamist, teenuste haldamise ülesannete selget määramist konkreetsetele asutustele, põhinõuete kehtestamist asjaomastele üksustele pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks ning põhimõtete ja mehhanismide kehtestamist pikaajalise hoolduse teenuste rahastamiseks.
16	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali ja taristu suutlikkus	Siht	Inimressursid ja taristu suutlikkus		Arv	0	1 085	2. kv	2025	Koolitati 1 000 pikaajalise hoolduse spetsialisti, 82 mobiilset meeskonda varustati seadmete ja/või sõidukitega ning renoveeriti kolm päevahoiukeskust.
17	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali ja taristu suutlikkus	Siht	Taristu läbilaskevõime		Arv	85	100	1. kv	2026	90 mobiilset meeskonda varustati varustuse ja/või sõidukitega (sealhulgas 16. vahe-eesmärgis nimetatud meeskonnad) ning renoveeriti 10 päevahoiukeskust (sealhulgas 16. vahe-eesmärgis nimetatud meeskonnad).
18	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavus hädaolukordadele A.1.3.1. Tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega	Eesmärk	Jõustub tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega	Tervishoiuasutuste vahelise koostöö ja hädaolukordade infrastruktuuri ajakohastamise tegevuskava vastuvõtmine tervishoiuministeeriumi poolt	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata	1. kv	2023	Tegevuskava, mille eesmärk on parandada tervishoiuasutuste vahelist koostööd ja kohandada taristut hädaolukordadega, sisaldab nõudeid tervishoiuasutuste hädaolukorraks valmisoleku kohta ja tagab inimressursside tõhusa kasutamise.
19	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavus hädaolukordadele A.1.3.2. Nakkushaiguste klastrikeskuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud nakkushaiguste klastrikeskuste arv		Arv	0	4	2. kv	2026	Kaasajastatud on neli nakkushaiguste klastrikeskust ja tarnitud on seadmeid.
20	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavus hädaolukordadele A.1.3.3. Piirkondlike haiglate erakorralise meditsiini osakondade ja elustamisüksuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud hädaabi-, elustamis- või intensiivraviüksustega haiglate arv.		Arv	0	7	2. kv	2026	Seitsmes ehitatud ja/või renoveeritud haiglas asuvad erakorralise meditsiini, elustamise või intensiivravi üksused ning tarnitud seadmed.

B. KOMPONENT 2. Leedu rohepööre

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada rohepöördega seotud probleeme, eelkõige tegeleda vajadusega vähendada kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas transpordisektoris, suurendada hoonete ja transpordi energiatõhusust, samuti ressursitõhusust, ning aidata looduspõhiste lahenduste abil kaasa kasvuhoonegaaside heite neeldumisele.

Komponendiga nähakse ette ettevalmistustööd avamere tuuleelektrijaamade ja sellega seotud taristu arendamiseks, üksikute hoidlate ehitamiseks ja taastuvenergiakogukondade rajamiseks ning muu avalikuks kasutamiseks mõeldud elektrisalvestustaristu rajamiseks esimesel perioodil. Liikuvuse osas hõlmavad põhimeetmed avalikus sektoris ja ettevõtetes kasutatavate saastavate maanteesõidukite asendamist keskkonnasõbralike sõidukitega, ühistransporditeenuste kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamist, ajakohastades saastevabade või vähese heitega sõidukitega ühissõidukeid, laadimis- ja tankimistaristu loomist kõigi alternatiivkütuseid kasutavate keskkonnasõbralike sõidukite liikide jaoks ning alternatiivkütuste sektorite (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused, vesinik) arendamist. Energiatõhususe osas on see kavas saavutada hoonete renoveerimispakettide ja -standardite, omavalitsuste arengukavade, säästva linnaarengu metoodika ja piirkondlike renoveerimisprojektide abil, edendades ehitustoodete ja -teenuste pakkumist, mis kiirendavad hoonete renoveerimist, ning rahastades renoveerimist. Selleks et taastada kahjustatud märgalade suutlikkus kasvuhoonegaaside sidumiseks ja säilitamiseks, nähakse ette reform nende märgalade taastamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse rikaste metsade omandamiseks. Lõpuks edendatakse ressursitõhusust, võttes vastu ringmajanduse tegevuskava, milles määratakse kindlaks Leedu ressursitõhusamaks muutmise suund 2035. aastaks.

Komponendis sisalduvad meetmed, millega toetatakse riigipõhist soovitust keskenduda investeerimisega seotud majanduspoliitikale energia- ja ressursitõhususe, säästva transpordi ja energiaühenduste valdkonnas (CSR3 2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01). Samuti eeldatakse, et kui toetust antakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud käitistele, peavad HKSi tegevused saavutama kasvuhoonegaaside heite, mis on väiksem kui asjaomased HKSi võrdlusalused 1 .

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

B.1.1. Reform 1: Säästvama elektri tootmine riigis

Reformi eesmärk on stimuleerida taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist, ülekandmist ja tarbimist, et i) suurendada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist vähemalt 7 TWh-ni, mis tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetakse 50 % kogu riigi elektritarbimisest; ii) suurendada kohalikku elektritootmisvõimsust; iii) hõlbustada taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks vajaliku võimsuse arendamist, toetades majanduslikult kõige tõhusamat tehnoloogiat; iv) integreerida taastuvaid energiaallikaid kasutavad elektritootjad järk-järgult turule; v) tagada elektritarbijatele minimaalne finantskoormus; vi) tagada, et imporditud elektri tootjaid ei diskrimineeritaks, ja võimaldada teistel liikmesriikidel kasutada toetusmehhanismi, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seaduse eelnõuga; vii ) tagada tegevuse lõpetanud elektrijaamade demonteerimine; viii) tagada, et elektrit ei toodeta negatiivse hinnaga; ix) luua sobivad tingimused tootvatele tarbijatele ja taastuvenergiakogukondadele.

Reformiga kaasneb 3 allmeedet: 1) avamere tuuleparkide ja nendega seotud taristu ettevalmistustööd (1. allmeede); 2) toetus üksikute hoidlate ehitamiseks (2. allmeede); 3) muu elektrisalvestustaristu paigaldamine (3. allmeede).

B.1.1.1 1. allmeede: Avamere tuuleelektrijaamade ja nendega seotud taristu ettevalmistustööd

Selle allmeetme eesmärk on avamere tuuleparkide ja nendega seotud taristu ettevalmistamine. Alameede koosneb vaatluste, mõõtmiste ja uuringute tegemisest.

B.1.1.2 2. allmeede: Toetus üksikute hoidlate ehitamiseks

Selle allmeetme eesmärk on toetada taastuvenergia hoidlaid. Osameede hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia salvestusvõimsuse paigaldamist ja võrku ühendamist.

B.1.1.3 3. allmeede: Muu elektrisalvestustaristu paigaldamine

Selle allmeetme eesmärk on tagada Leedu elektrisüsteemi turvalisus, stabiilsus ja valmisolek eraldatud tööde käitamiseks enne selle ühendamist Mandri-Euroopa elektrivõrkudega. Allmeede hõlmab toetust nelja energiasalvestusseadme paigaldamiseks, millest igaühe võimsus on 50 MW ja mis tekitavad sünteetilist inertsi sageduse muutusele reageerimisel, võrkude ülekoormuse juhtimist, mis on vajalik, et integreerida 100 % taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiast.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

B.1.2. Reform 2: Liikumine keskkonda saastamata

Reformi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris.

Reformi rakendamist alustati siis, kui Seim võttis vastu alternatiivkütuste seaduse. Seda jätkatakse ka õigusraamistiku vastuvõtmise ja jõustumisega, millega kehtestatakse kord energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuete kindlaksmääramiseks maanteesõidukite ostmisel ja kohustuslikel juhtudel. See raamistik jõustub 31. detsembril 2021.

Luuakse säästva liikuvuse fond, mis teatavatel kindlaksmääratud juhtudel toetab keskkonnasõbralike sõidukite ostmist ja kasutamist ning nende sõidukite alternatiivkütuste taristu paigaldamist, ajakohastamist ja arendamist. Fondi kasutatakse ka sisepõlemismootoriga sõidukite, välja arvatud heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutamise piirangute toetamiseks. Toetust antakse sihipäraselt ja järjepidevalt, vähemalt aastani 2030. Fond alustab tegevust 31. märtsil 2022.

Reformiga kaasnevad neli osameedet: 1) keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine (1. allmeede); 2) toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks (2. allmeede); 3) sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine (3. allmeede); ning 4) taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik) arendamise toetamine (4. allmeede).

B.1.2.1. 1. allmeede: Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine

Selle allmeetme eesmärk on stimuleerida kestlikku liikuvust ning seega vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet. Selle allmeetmega toetatakse heiteta ja vähese heitega sõidukite tarnimist, busside moderniseerimist, jalgrattateede, jalgrattatänavate või jalgrattateede või kombineeritud jalgratta- ja jalakäijateede ehitamist või renoveerimist ning raudteede elektrifitseerimist.

B.1.2.2. 2. allmeede: Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks

Investeeringu eesmärk on muuta ühistransport keskkonnasõbralikumaks. See alameede koosneb järgmisest: 1) linnadevahelise pikamaa ühistranspordivõrgu reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine ja 2) elektri- või vesinikkütusega busside (klassid M2 ja M3) tarnimine.

B.1.2.3. 3. allmeede: Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine

Selle allmeetme eesmärk on luua optimaalne üldkasutatava ja erasektori laadimis- ja alternatiivkütuste tankimistaristu võrgustik, et luua ettevõtjatele ja kodanikele soodsad tingimused keskkonnasõbralike sõidukite kasutamiseks. Selle allmeetme raames tehakse järgmist: 1) elektrisõidukite üldkasutatavate laadimis-/täitepunktide infosüsteem (31. märtsiks 2022); ning 2) laadimispunktide ja vesinikutankla paigaldamine.

B.1.2.4. 4. allmeede: Toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sektorile (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik)

Selle allmeetme eesmärk on luua taastuvkütuste tarnimine ja stimuleerida nende kasutamist transpordisektoris. See alameede hõlmab järgmiste seadmete paigaldamist: 1) biometaani tootmise rajatised; 2) teise põlvkonna vedelate biokütuste tootmise võimsus; ning 3) taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmisvõimsus.

B.1.3. Reform 3: Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond

Reformi eesmärk on kiirendada hoonete renoveerimise protsessi. Meede koosneb neljast osameetmest: 1) hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ja praktiline katsetamine ning säästvate linnade arendamise metoodika väljatöötamine (1. allmeede); 2) hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendite väljatöötamine (2. allmeede); 3) ehitustoodete tarnimine ja teenuste osutamine, mis kiirendavad hoonete renoveerimist (3. allmeede); ning 4) hoonete renoveerimise toetus (4. allmeede).

B.1.3.1. 1. allmeede: Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ning metoodika loomine säästvate linnade arendamiseks

Selle allmeetme eesmärk on teha vajalikud regulatiivsed muudatused, et kiirendada hoonete renoveerimist ja aidata kaasa piirkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisele.

Selle allmeetme raames tehakse mitmeid regulatiivseid muudatusi. Regulatiivsed muudatused võetakse vastu ja jõustuvad järgmiselt:

a)Leedu Vabariigi resolutsioon, millega kiidetakse heaks hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia rakenduskava, milles nähakse ette seadusandlik kava, et kiirendada alade ümberehitamist ja olemasolevate hoonete ümberehitamist, ning vormistada ehitusteabe modelleerimise (BIM) meetodite kasutamine, piirkondade renoveerimisalgatuste ja investeerimisprojektide kava;

b)Ehitustehnilise normi „Ehitiste energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“ muutmine, millega seadustatakse renoveeritud hoone energiatõhususe klass vähemalt B-klassi;

c)Ehitustehnilise normi „Puitkonstruktsioonide projekteerimine“ muutmine;

d)Säästva linnaarengu suunised.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

B.1.3.2. 2. allmeede: Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid

Selle allmeetme eesmärk on luua vahendid hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamiseks. Allmeede seisneb hoonete renoveerimise pädevuskeskuse loomises (31. detsembriks 2022) ja renoveerimisega seotud digivahendite loomises

B.1.3.3. 3. allmeede: Hoonete renoveerimist kiirendavate ehitustoodete tarnimine ja teenuste osutamine

Selle allmeetme eesmärk on luua kohalik turg orgaanilistest materjalidest valmistatud standarditud moodulstruktuuridele. See alameede hõlmab toetust orgaanilistest materjalidest moodulkonstruktsioonide tootmisliinide paigaldamiseks.

B.1.3.4. 4. allmeede: Hoonete renoveerimise toetus

Selle allmeetme eesmärk on vähendada kortermajade energiatarbimist ja heidet. Osameede hõlmab toetust kortermajade renoveerimiseks:

Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse osa selle investeeringu kuludest. Seda investeeringut võib toetada ka muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest selliste kulude katmiseks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata.

B.1.4. Investeering 4: Kasvuhoonegaaside neeldumise suutlikkuse säilitamine ja suurendamine

Selle investeeringu eesmärk on vähendada Leedu maa-alade kasvuhoonegaaside heidet, luues soodsad tingimused elurikkuse säilitamiseks ja suurendades kasvuhoonegaaside sidumist. Investeering koosneb järgmisest: 1) regulatiivsed muudatused kahjustatud turbaalade kindlaksmääramise riikliku raamistiku rakendamiseks ja hiljem taastatud turbaalade haldamiseks ning 2) metsaalade omandamine kaitse eesmärgil.

Selle investeeringu esimese osa raames töötatakse välja ja rakendatakse meetmed veetaseme taastamiseks, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste taastamiseks ning vajaduse korral seiresüsteemi kehtestamiseks. Asjaomastele osalejatele pakutakse nõu ja koolitust. Kui investeering on tehtud, peaksid taotlejad täitma oma taassoostatud turbaalade hooldamise kohustused, saades selle jaoks uuel programmitöö perioodil kompenseerivaid makseid Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu strateegilises kavas 2023–2027„Ulatuslik märgala majandamine“ ette nähtud meetme raames. Asjaomastel aladel võib lubada majandustegevust, mis ei kahjusta taastatud märgala kaitset. Majandustegevus valitakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse piirkonna eripära ja sellega seotud keskkonnapiiranguid.

B.1.5. Reform 5: Ringmajanduse suunas

Reformi eesmärk on töötada välja täiemahuline ringmajanduse mudel, kaasates kõik sidusrühmad, tagades ringmajanduse põhimõtted ja jäätmetekke vältimise tööstussektoris, laiendades teisese toorme tootmist ja kasutamist, suurendades materjali- ja ressursitõhusust, edendades kestlikku disaini ja rohelist innovatsiooni, tagades toodete jätkusuutlikkuse, vastupidavuse, parandamise ja uuendamise. Reformi tulemusena kiidetakse valitsuse protokolliga heaks tegevuskava Leedu üleminekuks ringmajandusele 2035. aastaks. Tegevuskavas keskendutakse jäätmetekke vältimisele, ringlussevõtule, teisese toorme tootekujundusele ja kasutamisele, digipöördele, keskkonnahoidliku innovatsiooni edendamisele, samuti paremale õigusraamistikule ja fiskaalmeetmetele, mis edendavad lühiajalisi lahendusi ja tulemuste asemel pikaajalist kasu, et suunata ressursid tagasi ringmajandusele. Eesmärk on tagada süsteemne institutsiooniline lähenemine ringmajandusele ja tihe koostöö asjaomaste institutsioonide vahel.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

B.1.6. Reform 6: „Elektrivõrguühendust käsitleva teabe läbipaistvus“

Reformi eesmärk on anda avalikku teavet elektrivõrguga liitumise võimaluste kohta.

Reform seisneb selliste õigusaktide jõustumises, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjale ja jaotusvõrguettevõtjale kohustus avaldada tulevikku suunatud võrguvõimsust käsitlev teave.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (Vahe-eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
21	B.1.1. Säästvama elektri tootmine riigis	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega parandatakse institutsioonilisi ja õiguslikke mehhanisme, et edendada elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest, selle ülekandmist ja tarbimist	Seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2021	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seaduse, elektriseaduse ja energiaseaduse (avamerel ja maismaal) muudatuste jõustumine. Nende õigusaktidega nähakse ette, et avalik-õiguslik asutus Leedu Energiaamet konsulteerib elektrisektori tegevusega seotud küsimustega ja annab neile metoodilist abi, mis hõlbustaks taotlejate jaoks menetluste läbiviimist ja tagaks teabe õigeaegse esitamise. Need õigusaktid peavad samuti: – reguleerima enampakkumise võitjate tingimusi elektri müümiseks kahepoolsete lepingute alusel, kuna see annaks investoritele rohkem selgust, kuidas turul tegutseda; – seadma pikaajalised taastuvenergia eesmärgid kõigile sektoritele, st seadma pikaajalised riiklikud eesmärgid seadusandlikul tasandil ja looma investoritele kindluse taastuvate energiaallikate arendamise suhtes; – kehtestama uut liiki load – luba elektrijaama või elektritootmisrajatise moderniseerimiseks (taastamiseks), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.
22	B. 1.1 Riigis toodetud säästvam elektrienergia – B.1.1.1 Ettevalmistustöö avamere tuuleelektrijaamade ja nendega seotud taristu jaoks	Eesmärk	Avamere tuuleelektrijaamade ja nendega seotud taristuga seotud ettevalmistustöö tegemine	Tehtud või tehtud vaatlused, mõõtmised ja uuringud				1. kv	2026	Tehakse või tarnitakse järgmised toimingud: 1) uuring, mis hõlmab järgmist: tehnilised lahendused, taristu paigaldamise väärtus, kulude-tulude analüüs; 2) võimalike asukohtade kindlakstegemine avamere tuuleparkide ühendamiseks maismaavõrguga; 3) tuulekiiruse mõõtmine; 4) territooriumi merepõhja uuring avamere tuulepargi võimalikuks arendamiseks; 5) merepõhja uuringud avamere tuulepargi ja maismaa ühendamiseks; 6) territoriaalplaneerimise dokument avamere tuuleparkide ühendamiseks maismaavõrguga; 7) avamere tuulepargi maismaavõrguga ühendamise tehniline kirjeldus.
26	B.1.1. Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.2. Individuaalsete hoidlate ehitamise toetamine	Siht	Paigaldatud individuaalne energiasalvestusvõimsus		MWh	0	157,2	2. kv	2026	Käitiste vastuvõtusertifikaadid ja käitiste elektrivõrguga ühendamise sertifikaadid on välja antud 157,2 MWh individuaalse energiasalvestusvõimsuse kohta.
27	B.1.1. Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.3. Muu elektrisalvestustaristu paigaldamine	Siht	Uute elektrisalvestusrajatiste ülesseatud võimsus (MW)		MW	0	200	4. kv	2022	Tegevust alustasid neli energiasalvestusseadet, kumbki võimsusega 50 MW.
28	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Sellise õigusliku raamistiku jõustumine, millega kehtestatakse menetlus energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuete kindlaksmääramiseks maanteesõidukite ostmisel ja kohustuslikel juhtudel	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Selliste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuded ning juhtumid, mil need on kohustuslikud M1-, N1-, N2-, N3-, M2- ja M3-kategooria maanteesõidukite puhul ning mida kasutatakse nende sõidukite kogu kasutusiga hõlmava energia- ja keskkonnamõju arvutamiseks.
29	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Luuakse ja toimib säästva liikuvuse fond, millest rahastatakse alternatiivkütuste ja sõidukitaristu arendamist.	Lepingu/tellimuse jõustumisele viitav säte				1. kv	2022	Luuakse jätkusuutlik liikuvusfond ja see toimib. Fond luuakse selleks, et rahastada keskkonnasõbralike sõidukite ostmist ja kasutamist, sõidukite alternatiivkütuste taristu paigaldamist, ajakohastamist ja/või arendamist sihipärasel ja järjepideval viisil kuni vähemalt 2030. aastani. Fondi kasutatakse ka sisepõlemismootoriga sõidukite, välja arvatud heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutamise piirangute kehtestamise toetamiseks.
32	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Siht	Leedusse toimetatud ja seal registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv		Arv	0	270	2. kv	2026	Leedusse toimetatud ja seal registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv: vähemalt 270 heiteta (elektri- ja vesinikkütusega) kergsõidukit (klassid M1 ja N1) ning heiteta (elektri- ja vesinikkütusega) või vähese heitega (klassid N3 ja M3) raskeveokit, nagu on määratletud määruses 2019/1242 (biometaanil töötavaid sõidukeid kasutatakse üksnes biometaanil, mis peavad vastama direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artiklites 26, 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele).
32a.	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Siht	Uute või renoveeritud jalgrattateede, tänavate või sõiduradade või kombineeritud jalgratta- ja jalakäijateede pikkus		km	0	119,23	2. kv	2026	119,23 km jalgrattateede, jalgrattatänavate või jalgrattateede või kombineeritud jalgratta- ja jalakäijateede ehitamine või renoveerimine.
32b.	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Eesmärk	Raudteelõikude elektrifitseerimine Radviliškise ja Klaipėda vahel	Paigaldatud kontaktõhuliinide süsteem ja rööbastee alajaamad				2. kv	2026	Kontaktõhuliini paigaldamine Radviliškise ja Klaipėda vahelisele raudteelõigule, mis koosneb järgmistest osadest: ·Radviliškis – Kužiai ·Kužiai – Lieplaukė ·Lieplaukė – Kretinga ·Kretinga – Klaipėda (Draugystė jaam) Lisaks paigaldatakse Žasliaisse ja Kretingasse veoalajaamad.
33	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Siht	Moderniseeritud busside arv		Busside arv	0	7	2. kv	2026	7 bussi tuleb moderniseerida, et sõidukid liigituksid heiteta bussideks.
34	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Eesmärk	Linnadevahelise liikuvuse süsteemi reform	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2026	Linnadevahelise pikamaa ühistranspordivõrgu reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine, sealhulgas: määrata kindlaks avaliku teenindamise kohustuste kriteeriumid pikamaaliinidel, mis viivad bussiliinid kooskõlla raudteeliinide ja kohaliku transpordisüsteemiga, et tagada piirkondlike sõlmpunktide vaheline ühendus; ning omavalitsustevaheliste marsruutide kasutuselevõtmine.
36	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Siht	Elektri- või vesinikkütusega busside kohaletoimetamine		Busside arv	0	218	2. kv	2026	218 (M2- ja M3-klassi) elektri- või vesinikkütusega bussi tarnimine.
37	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrisõidukite üldkasutatavate laadimispunktide infosüsteemi kasutuselevõtmine	Elektrisõidukite üldkasutatavate laadimispunktide infosüsteemi kasutuselevõtmine				1. kv	2022	Sellise infosüsteemi käivitamine, mis: 1. Esitama ja registreerima elektrisõidukite ja nende käitajate jaoks üldkasutatavate laadimispunktide kordumatud identifitseerimiskoodid. 2. Esitada Leedus töötavatele üldkasutatavatele elektrisõidukite laadimisjaamadele reaalajas staatilisi/dünaamilisi andmeid.
39	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine	Siht	Era- ja üldkasutatavate laadimispunktide paigaldamine		Laadimispunktide arv	0	19 710	2. kv	2026	Paigaldatakse 800 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimispunkti ja 18 910 eraelektrisõidukite laadimispunkti.
42	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine	Siht	Üldkasutatava vesinikujaama paigaldamine		Vesinikujaamade arv	0	1	2. kv	2026	Üldsusele juurdepääsetava vesinikujaama paigaldamiseks on välja antud ülekande vastuvõtutõend.
43	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrilaadimise infrastruktuurivõrgu integreerimise tegevuskava vastuvõtmine	Elektrilaadimise infrastruktuuri tegevuskava vastuvõtmine				4. kv	2021	Tegevuskava vastuvõtmine, milles määratakse kindlaks arendamise prioriteetsed suunad ja kehtestatakse nõuded elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks, et tagada elektrisõidukite laadimistaristu võimalikult tõhus arendamine.
44	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sektorile (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik)	Eesmärk	Taastuvkütuse arvestusüksuste IT-süsteemi kasutuselevõtmine	Taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste arvestusühikute IT -süsteem toimib				4. kv	2021	Biometaani tarbimise taseme tagamiseks transpordisektoris luuakse asjakohane IT-platvorm, et registreerida transpordisektorile tarnitud biometaani ja muude taastuvkütuste kogused ning sertifikaadid, mis on antud tootjatele, kelle jaoks saadud gaasi kasutatakse kütusekohustuste täitmiseks.
45	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sektorile (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik)	Siht	Uute biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmisrajatiste ülesseatud koguvõimsus		MW	0	21,84	2. kv	2026	Paigaldatakse kaks uut biometaani tootmisrajatist ning kaks uut biometaani tootmisrajatist ühendatakse maagaasivõrku, mille koguvõimsus on 17,84 MW. Lisaks paigaldatakse 4 MW saastevaba vesiniku tootmisrajatisi ja ühendatakse need elektrivõrku. Investeering peab vastama direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artiklites 26 ja 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.
46	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sektorile (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik)	Siht	Vedelate teise põlvkonna biokütuste iga-aastane lisatoodang		Naftaekvivalenttonnid (KTOE)	0	12,4	2. kv	2026	Installeeritud tootmisvõimsusega toodetakse täiendavalt 12,4 KTOE vedelaid teise põlvkonna biokütuseid. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimiseks toodetakse teise põlvkonna vedelat biokütust taastuvenergia direktiivi IX lisas loetletud söödavarudest.
48	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.1. Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ning metoodika loomine säästvate linnade arendamiseks	Eesmärk	Jõustuvad järgmised õigusaktid: a) pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia rakenduskava; b) ehitustehnilise normi „Hoonete energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 11. novembri 2016. aasta käskkirjaga nr D1-754; c) Keskkonnaministri käskkirjaga heaks kiidetud säästva linnaarengu suunised d) ehitustehnilise normi CTR 2.05.07:2005 „Puitkonstruktsioonide projekt“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 10. veebruari 2005. aasta käskkirjaga nr D1-79.	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2023	Vastu on võetud ja jõustunud järgmised õigusaktid: 1. hoonete renoveerimise pikaajalise strateegia rakenduskava, milles on sätestatud: 1.1 seadusandlik kava elamurajoonide ümberkujundamise kiirendamiseks, ehitusteabe modelleerimise (BIM) meetodite kasutamise ametlikuks muutmiseks ning olemasolevate hoonete ümberehitamise, rekonstrueerimise või renoveerimise võimalike mudelite hindamiseks; 1.2. soovitused kvartali renoveerimisprojektide ettevalmistamiseks; 2. muudetud ehitustehniline norm „Hoonete energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“, mis kiideti heaks keskkonnaministri 11. novembri 2016. aasta käskkirjaga nr D1-754, millega seadustatakse renoveeritud hoone energiatõhususe klass vähemalt B; 3. säästva linnaarengu suunised, milles sätestatakse säästva linna näitajad ja nende arvutamise metoodika; 4. ehitustehnilise normi CTR 2.05.07:2005 „Puitkonstruktsioonide projekt“, mis kiideti heaks keskkonnaministri 10. veebruari 2005. aasta käskkirjaga nr D1-79, millega laiendatakse puidust ehitustoodete kasutamist mitmeotstarbelistes ehitistes.
50	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Eesmärk	Luuakse ja lükatakse käima hoonete renoveerimise pädevuskeskus	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	1. Keskkonnaprojektide juhtimise ameti põhikiri, millega kehtestatakse kortermajade renoveerimise (ajakohastamise) programmi haldamise ja eri allikatest rahastamise haldamise ülesanded, mida praegu täidab elamumajanduse energiatõhususe amet ja mida on muudetud keskkonnaministri käskkirjaga, mis on vastu võetud ja jõustunud. 2. Toimib ühe akna süsteemiga renoveerimise pädevuskeskus (EPMA üksus) (täidetud on 50 % pädevuskeskuse vabadest töökohtadest).
51	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Siht	Renoveerimisega seotud digivahendite pakkumine		Arv	0	3	3. kv	2025	Pakutakse digivahendeid kahes infosüsteemis, mis hõlmavad järgmist: 1. Digitaalne metoodiline vahend investeerimisprojektide ettevalmistamiseks, projekteerimise ja tellitud tööde standardne tehniline kirjeldus; 2. Hoonete renoveerimise projektide haldamise digitaalne vahend; 3. Leedu hoonete andmepank.
52	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.3. Hoonete renoveerimist kiirendavate ehitustoodete tarnimine ja teenuste osutamine	Siht	Orgaanilistest materjalidest modulaarsete struktuuride installeeritud tootmisvõimsus		m² aastas	0	273 600	2. kv	2026	Paigaldatud uued orgaanilisest materjalist moodulkonstruktsioonide tootmisliinid võimsusega 273 600 m² aastas.
54	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.4. Hoonete renoveerimise toetus	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala		m2	0	880 000	2. kv	2026	Renoveeritakse 880 000 m² kortermajasid (hüvitisega keskmiselt vähemalt 30 % renoveerimistööde kuludest ja intressi selle osa eest, mis on makstud renoveerimise rahastamiseks võetud laenude eest, mille intressimäär on üle 3 %), et saavutada primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % ja energiatõhususe klass B. Renoveeritud kortermajadele antakse tehnilist abi. 163 renoveeritud kortermajale antakse tehnilist abi.
55	B.1.4 Kasvuhoonegaaside neeldumise suutlikkuse säilitamine ja suurendamine	Siht	Ostetud bioloogilise mitmekesisusega metsaalad		ha	0	266	2. kv	2026	Vähemalt 266 ha eraomandis olevaid bioloogilise mitmekesisuse rikkaid metsaalasid ostetakse ja registreeritakse kaitsestaatuse alusel.
57	B.1.4 Kasvuhoonegaaside neeldumise suutlikkuse säilitamine ja suurendamine	Eesmärk	Jõustuvad õigusaktid, millega reguleeritakse märgalade (turbaalade) taastamist ning nende edasist kaitset ja säästvat kasutamist	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Jõustuvad õigusaktid, millega reguleeritakse märgalade (turbaalade) taastamist ning nende edasist kaitset ja säästvat kasutamist.
58	B.1.5 Ringmajanduse suunas	Eesmärk	Ringmajandusele ülemineku tegevuskava heakskiitmine	Valitsuse protokolliga heaks kiidetud tegevuskava				1. kv	2023	Leedu ringmajandusele üleminekut 2035. aastaks käsitleva tegevuskava heakskiitmine valitsuse protokolliga, mis on koostatud huvitatud institutsioonide ja sotsiaal-majanduslike partnerite osalusel ning mille eesmärk on kaasata kõik asjaomased asutused ning koordineerida ringmajanduse rakendamist ja arendamist riigis.
58c.	B.1.6. Elektrivõrguga liitumist käsitleva teabe läbipaistvus	Eesmärk	Õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2025	Selliste õigusaktide jõustumine, millega nõutakse: ·Põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja avaldavad teabe võrguvõimsuse võimalike muutuste kohta, tuginedes oma kümneaastastele võrgu arengukavadele. ·Põhivõrguettevõtja peab avaldama teabe elektritootmis- ja energiasalvestusüksuste kavandatud ühenduste kohta. ·Põhivõrguettevõtja ajakohastab võrguga liitumise võimaluste kaardil olemasolevat võimsusteavet viie tööpäeva jooksul pärast võrgu võimsuse ajutise reserveerimise tühistamist või vabastamist. ·Jaotusvõrguettevõtja ajakohastab võrguga liitumise võimaluste kaardil olemasolevat võimsust käsitlevat teavet kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui põhivõrguettevõtja on avaldanud reserveerimiseks kõlblike võrgukasutajate nimekirja.

B.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

B.3.1. Reform 1 „Keskkonnahoidlike finantstoodete arendamine“

Reformi eesmärk on jõustada rahandusministri käskkiri, millega kiidetakse heaks Leedu rohelise rahanduse tegevuskava aastateks 2023–2026, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, et saavutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgid ning suurendada Leedu atraktiivsust keskkonnahoidlike finantstoodete investorite jaoks.

Tegevuskava sisaldab järgmist:

·keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomine;

·avaliku sektori keskkonnahoidliku rahastamise arendamise edendamine;

·luua eeltingimused erasektori investeeringute ligimeelitamiseks, et saavutada keskkonnahoidlikud eesmärgid;

·kestlikkusega seotud andmetele juurdepääsu tagamine;

·pädevuste arendamine keskkonnahoidliku rahanduse ja riikliku hariduse valdkonnas.

Reformi raames antakse toetust keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomiseks ja kasutuselevõtmiseks, et aidata kaasa kestliku märgistamise ökosüsteemi arendamisele Leedus rahvusvaheliste tavade alusel, tagada asjakohase kestlikkusega seotud teabe levitamine, koordineerida avaliku ja erasektori ning akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd ning edendada Leedut kestliku rahanduse valdkonnas.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
58 a	B.3.1. Roheliste finantstoodete väljatöötamine	Eesmärk	Keskkonnahoidliku rahanduse tegevuskava heakskiitmine	Rahandusministri määruse jõustumine				2. kv	2023	Jõustub rahandusministri käskkiri, millega kiidetakse heaks Leedu rohelise rahanduse tegevuskava, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, et saavutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgid ning suurendada Leedu atraktiivsust keskkonnahoidlike finantstoodete investorite jaoks. Tegevuskava sisaldab järgmist: ·keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomine; ·avaliku sektori keskkonnahoidliku rahastamise arendamise edendamine; ·luua eeltingimused erasektori investeeringute ligimeelitamiseks, et saavutada keskkonnahoidlikud eesmärgid; ·kestlikkusega seotud andmetele juurdepääsu tagamine; ·pädevuste arendamine keskkonnahoidliku rahanduse ja riikliku hariduse valdkonnas.
58b	B.3.1. Roheliste finantstoodete väljatöötamine	Eesmärk	Rohelise rahanduse pädevus- ja teadmuskeskuse loomine ja käivitamine	Kasutusele on võetud keskkonnahoidliku rahanduse pädevus- ja teadmuskeskus				4. kv	2023	INVEGA struktuuris luuakse rohelise rahanduse pädevus- ja teadmuskeskus, mis alustab tegevust, et aidata kaasa kestliku märgistamise ökosüsteemi arendamisele Leedus rahvusvaheliste tavade alusel, tagada asjakohase kestlikkusega seotud teabe levitamine, koordineerida avaliku ja erasektori ning akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd ning edendada Leedut kestliku rahanduse valdkonnas.

C. KOMPONENT 3. Digipööre majanduskasvu soodustamiseks

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent keskendub mitmele digipöörde aspektile – digiühenduvusele, sealhulgas linna- ja maapiirkondade vahelisele digilõhele, avaliku ja erasektori digiteerimisele ning digioskustele. Komponent hõlmab meetmeid 5G kasutuselevõtu hõlbustamiseks, kiudoptilise taristu edasiarendamiseks maa- ja äärepoolseimates piirkondades ning ühenduvusega seotud innovatsiooni edendamiseks. Lisaks on oluliste reformide ja investeeringute eesmärk digiteerida avalik sektor. Digioskuste edendamine on kavandatud laste, töötajate ja eakate kodanike jaoks, samuti meetmed IT-töötajate nappuse vähendamiseks tööturul. Peale selle nähakse komponendiga ette investeeringut, mille eesmärk on edendada täiustatud digitehnoloogia kasutuselevõttu erasektoris, eelkõige seoses teadusasutuste ja ettevõtjate koostööga uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks ja kultuurisektori digiteerimisega. Kokkuvõttes hõlmab komponent viit meedet (kolm reformi ja kaks investeeringut).

Selles komponendis käsitletakse riigipõhist soovitust edendada investeeringuid digipöördesse, eelkõige suure läbilaskevõimega lairibaühenduse katvusse ja kasutuselevõttu (riigipõhine soovitus nr 3 (2020)). Lisaks peaks see komponent aitama suurendada tootlikkust, sealhulgas muutes avaliku sektori investeeringud tõhusamaks (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)), kuna see sisaldab meetmeid avaliku sektori digiteerimiseks, millel on püsiv positiivne mõju avaliku halduse toimimisele ja tootlikkusele. Komponendi meetmed käsitlevad osaliselt ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tehnoloogilise innovatsiooniga seotud probleeme (riigipõhine soovitus nr 3 (2020)). Kokkuvõttes aitab digipöördeks kavandatud investeeringute ja reformide maht ja ulatus kaudselt leevendada kriisi mõju tööhõivele (riigipõhine soovitus nr 2 (2020)) ja edendada investeeringuid innovatsiooni (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C.1.1. Reform 1: Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine

Reformi eesmärk on konsolideerida riigi teaberessursse ning hallata keskselt avaliku sektori asutuste IT-taristut, -teenuseid ja -protsesse. Reform seisneb riigiasutuste hallatavate süsteemide üleminekus hübriidpilvele.

C.1.1a Investeering 1a Riikliku küberturvalisuse arendamine

Investeeringu eesmärk on suurendada riigi küberturvalisuse alast suutlikkust. Investeering seisneb riikliku küberturvalisuse arendamise programmi vastuvõtmises, küberturvalisuse seiresüsteemi loomises, riist- ja tarkvara tarnimises küberkuritegude uurimiseks ning küberturvalisuse alases koolituses.

a.Riikliku küberturvalisuse arendamise programmi vastuvõtmine, mis on nelja-aastane planeerimisdokument, mis koostatakse kooskõlas Leedu Vabariigi strateegilise juhtimise seaduse ja teiseste õigusaktidega. Programm on aluseks punktides b—d loetletud tegevustele, kirjeldades küberturvalisuse probleeme, millega tuleb tegeleda, ning määrates kindlaks meetmete rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid ja ressursid.

C.1.2. Reform 2 – Andmehaldus ja avatud andmed

Reformi eesmärk on toetada avalike andmete haldamist. Reform seisneb õigusaktide vastuvõtmises, andmehaldusmudeli esitamises ja teaberessursside integreerimises riiklikesse andmejärvedesse.

C.1.3. Reform 3: Kliendikesksed teenused

Reformi eesmärk on teenuste digitaliseerimine. Reform seisneb teenuste digitaliseerimises avalikus sektoris.

C.1.4. Investeering 1: Tehnoloogilised lahendused ettevõtluses ja igapäevaelus

Meetme eesmärk on suurendada digilahenduste kasutamist. Meede koosneb leedu keele tehnoloogilistest lahendustest, kultuuriressursside digiteerimisest, digiõppe ressurssidest, digitaalse innovatsiooni rahastamisvahenditest ja IKT tippkeskusest.

C.1.4.1. 1. allmeede: Leedu keele tehnoloogilised ressursid

Osameetme eesmärk on toetada leedukeelseid tehisintellektisüsteeme ja -teenuseid. Allmeede seisneb leedukeelsete tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks vajalike ressursside tasuta avaldamises.

C.1.4.2. 2. allmeede: Kultuurivarade digiteerimine

Allmeetme eesmärk on suurendada juurdepääsu digitaalsetele kultuurivaradele. Alameede seisneb e-kultuuri platvormi käivitamises, kus on kättesaadav digitaliseeritud kultuurisisu.

C.1.4.3. 3. allmeede: Digiõppe sisu väljatöötamine ja ressursside pakkumine

Allmeetme eesmärk on töötada välja tehnoloogilised lahendused, mida on vaja digitaalseks õpetamiseks, õppematerjalideks ja IT-taristuks haridusasutustes, et võimaldada personaalset kaugõpet.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

C.1.4.4. 4. allmeede: Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid

Allmeetme eesmärk on pakkuda rahalisi stiimuleid ettevõtete loomiseks ja digitaalseks innovatsiooniks.

Äriteenuskeskusi toetatakse robootika automatiseerimisprotsesside ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmisel, rahastades kulusid, mis on seotud i) projekti analüüsimisega seotud nõustamisteenustega; ii) koolituskulud, mis on seotud ettevõtteteenuste arhitektuuri ja tehisintellekti lahenduse arendamisega; iii) projekti raames litsentside (robotid, tarkvaralitsentsid) omandamine; iv) projekti tegevustele kulutatud aja eest makstava tasu kulud; v) automatiseeritud lahenduste paigaldamise ja kasutamisega seotud seadmete ja rendi kulud (nt serveri rent).

Toetatakse idufirmasid ja võrsefirmasid, et töötada välja tehisintellekti, plokiahela tehnoloogiate ja robootika protsesside automatiseerimise tooteid ja lahendusi, rahastades kulusid, mis on seotud i) toodete ja teenuste arendamisega algetapis enne investeerimiskapitali kaasamist; ii) turuvajaduste analüüsiga; iii) lahenduse tehnoloogilise kontseptsiooni väljatöötamisega; iv) minimaalse elujõulise toote väljatöötamisega ning v) toote turustatavuse etapi saavutamisega.

Allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

C.1.4.5. 5. allmeede: IKT tippkeskus

Osameetme eesmärk on toetada Leedus teadus- ja arendustegevust, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Alameede seisneb teadus- ja arendustegevuse IKT tippkeskuse rajamises.

C.1.5. Investeering 2 – samm 5G suunas

Investeeringu eesmärk on tagada elektroonilise side võrkude katvus. Investeering koosneb 5G tegevuskavast, kiire ühenduse taristu edasisest ehitamisest ja meetmetest, millega toetatakse innovatsiooni liikuvuse valdkonnas.

C.1.5.1. 1. allmeede: 5G tegevuskava

Osameetme eesmärk on võtta Leedus kasutusele kaubanduslikult kättesaadav 5G.

Allmeede koosneb Leedu 5G tegevuskavast, mis sisaldab meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada 5G arendamise regulatiivseid ja investeerimistingimusi.

C.1.5.2. 2. allmeede: Kiirete ühenduste võrkude edasine ehitamine

Osameetme eesmärk on ehitada kiire ühenduse taristu.

Alameede hõlmab kiudoptiliste liinide paigaldamist, et ühendada sotsiaal-majanduslikud keskused ja olemasolev mobiilsidetaristu, et hõlbustada sotsiaal-majanduslike keskuste jaoks ühendust.

C.1.5.3. 3. allmeede: Innovatsioon liikuvuse valdkonnas

Allmeetme eesmärk on toetada innovatsiooni liikuvuse valdkonnas.

Allmeede seisneb digilahenduste toetamises.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
59	C.1.1. Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Eesmärk	Riigiasutuste ja -organite hallatavad süsteemid on üle viidud hübriidpilvetaristusse	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri ümberkorraldamine				3. kv	2026	Süsteemid, mida haldavad riigiasutused ja -organid, mis on kantud valitsuse resolutsiooniga nr 709 heaks kiidetud tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid saavate riigiasutuste ja -organite loetellu, on üle läinud hübriidpilvetaristule. Erandid: – Riigiasutustele ja -asutustele kuuluvad süsteemid, mida haldab riiklik Registrite Keskus ja mida hallatakse riikliku Registrite Keskuse eelarvest ja mida käitatakse selle IKT-taristus ning mida säilitatakse nõuetele vastavates andmekeskustes, võib eespool nimetatud migratsioonist/ajakohastamisest välja jätta. – Eespool nimetatud üleminekust/ajakohastamisest võib välja jätta need riigiasutused ja asutused, mis on kantud selliste riiklike institutsioonide ja asutuste loetellu, kes saavad tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid, mille suhtes on resolutsiooniga nr 907 kehtestatud erand.
60 a	C.1.1a Riigi küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Küberturvalisuse arendamise programmi vastuvõtmine.	Vastu võetud küberturvalisuse arendamise programm				3. kv	2023	Riikliku küberturvalisuse arendamise programmi võtab vastu Leedu Vabariigi valitsus.
60b	C.1.1a Riigi küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Riikliku küberturvalisuse seiresüsteemi loomine.	Riikliku küberturvalisuse seiresüsteemi loomine				2. kv	2026	Luuakse küberturvalisuse seiresüsteem. See peab hõlmama: 1) riist- ja tarkvara tarnimine; 2) teabevahetuse loomine kasutajate (küberturvalisuse teemad) ja riikliku küberturvalisuse keskuse vahel; ning 3) turvalisuse juhtimise keskuste loomine.
60c	C.1.1a Riigi küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Küberkuritegevuse uurimine	Tarnitud riist- ja tarkvara küberkuritegevuse uurimiseks				2. kv	2026	Riist- ja tarkvara tarnitakse küberkuritegevuse uurimiseks.
61	C.1.1a Riigi küberturvalisuse arendamine	Siht	Küberturvalisuse alase koolituse lõpuleviimine		Arv	0	300	2. kv	2026	300 inimest on saanud küberjulgeolekualase koolituse.
62	C.1.1. Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riiklik digilahenduste amet osutab IT-teenuseid riiklikele institutsioonidele ja asutustele, mis on kindlaks määratud tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid saavate riigiasutuste ja asutuste loetelus.		Protsent	9 %	75 %	1. kv	2025	75 % asutustest, mis on kindlaks määratud tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid saavate riigiasutuste ja asutuste loetelus, saavad kasutada konsolideeritud IT-teenuseid. Erand: Eespool nimetatud osakaalu arvutamisel võib välja jätta need riigiasutused ja asutused, mis on kantud selliste riigiasutuste ja asutuste loetellu, kes saavad tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid, mille suhtes on resolutsiooniga nr 907 kehtestatud erand.
63	C.1.1. Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riiklik digilahenduste amet osutab IT-teenuseid kõigile riiklikele institutsioonidele ja asutustele, mis on kindlaks määratud tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid saavate riigiasutuste ja asutuste loetelus.		Protsent	75 %	100 %	3. kv	2026	100 % asutustest, mis on kindlaks määratud tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid saavate riigiasutuste ja asutuste loetelus, saavad kasutada konsolideeritud IT-teenuseid. Erand: Eespool nimetatud osakaalu arvutamisel võib välja jätta need riigiasutused ja asutused, mis on kantud selliste riigiasutuste ja asutuste loetellu, kes saavad tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid, mille suhtes on resolutsiooniga nr 907 kehtestatud erand.
64	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Eesmärk	Tõhusat andmetöötlust käsitlevate õigusaktide jõustumine.	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Tõhusat andmehaldust käsitlevate õigusaktide jõustumine. See hõlmab ametliku statistika seaduse või riigi- ja omavalitsusasutuste teabe saamise õiguse seaduse muudatusi, millega laiendatakse Statistika-Leedu funktsioone riigi andmejärve haldamisele (riiklik andmeplatvorm).
65	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Siht	Andmehaldusmudeli väljatöötamine		Arv	0	1	4. kv	2025	Tsentraliseeritud rakendusliidese (API) hoidla loomine riigi andmehaldusmudeli jaoks.
66	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Siht	Teaberessursside integreerimine andmejärve		Arv	0	323	2. kv	2026	323 teaberessurssi integreeritakse riiklikesse andmejärvedesse.
67	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Siht	Andmevahetusvahendi kasutuselevõtmine		Arv	0	1	1. kv	2024	Asjakohaste raamatupidamisnõuetega kooskõlas oleva andmevahetusvahendi kasutuselevõtmine. Andmevahetusvahendi loomine võimaldab saata, vastu võtta ja töödelda elektroonilisi arveid. Andmevahetusvahend avaldatakse ja see on tasuta kättesaadav.
68	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Puuetega inimeste teavitamist käsitleva muudetud määruse jõustumine	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2024	Puuetega inimeste teavitamist käsitleva muudetud õigusakti jõustumine
69	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Innovatiivsete lahenduste ja vahendite pakkumiskutse avaldamine, et tagada puuetega inimestele paremad suhtlusvõimalused	Hanketeate avaldamine				2. kv	2023	Innovatiivsete lahenduste ja vahendite pakkumiskutse avaldamine, et tagada puuetega inimestele paremad suhtlusvõimalused Tehnilised kirjeldused ja riigihanked töötatakse välja koostöös sihtrühmadega. Kvalifikatsiooninõuetes pööratakse erilist tähelepanu tarnijate kogemustele, oskustele ja oskustele sarnaste IT-lahenduste rakendamisel. IT-süsteemid peavad vastama kõigile EÜ internetiühenduse direktiivi nõuetele (2024. aasta 1. kv).
70	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskuse käivitamine	Avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskus toimib				4. kv	2021	Leedu Vabariigi resolutsiooniga käivitatakse avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskus. Pädevuskeskuse organisatsiooniline struktuur koosneb kahest osast: üks jälgib ja hindab digitaalseid lahendusi ning teine keskendub andmetele ja arhitektuurile. Digilahenduste järelevalve- ja hindamisrühm analüüsib ja jälgib vajaduse korral olemasolevaid lahendusi, hinnates funktsionaalsust ja lahendamist vajavaid probleeme. Komisjon hindab uusi algatusi olemasolevate lahenduste dubleerimise ja tehnoloogiliste lahenduste soovitatavuse seisukohast. Andme- ja arhitektuurirühm määrab kindlaks infosüsteemide ja andmete üldise ülesehituse ning hiljuti väljatöötatud lahenduste suhtes kohaldatavad standardid ja tehnilised nõuded. Iga uus lahendus peaks saama digialgatuste rühma esialgse hinnangu ning kui see protsess ja üksikasjalikud nõuded on ette valmistatud, hinnatakse seda arhitektuurilise ühilduvuse seisukohast.
71	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Siht	Puuetega inimestele pakutavate digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt		Arv		2	1. kv	2025	Kahe lahenduse kasutuselevõtmine, et hõlbustada puuetega inimeste juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele: üks IT-lahendus kurtidele paremate suhtlusvõimaluste tagamiseks ja teine IT-lahendus pimedatele teabele juurdepääsu tagamiseks. Teenuseid osutavad asjakohase kvalifikatsiooniga tarnijad riigihangete kaudu.
73	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Siht	Selliste projektide elluviimine, mille eesmärk on luua või ajakohastada digilahendusi avaliku sektori digiteenuste osutamiseks		Arv	0	63	2. kv	2026	63 projekti elluviimine, et luua või ajakohastada digilahendusi avaliku sektori digiteenuste osutamiseks.
75	C.1.4 Tehnilised lahendused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.1.Leedukeelsed tehnoloogilised ressursid	Siht	Tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks vajalike leedu keele ressursside pakkumine		Arv	0	5	2. kv	2026	Leedu keele ressursid tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks tehakse avalikult ja tasuta kättesaadavaks.
76	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivarade digiteerimine	Siht	Digitaalsete ja digiteeritud kultuurivarade omanikega sõlmitud lepingud ressursside avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks		Arv	0	12	4. kv	2022	Digitaalsete kultuuriressursside omanikega on sõlmitud vähemalt 12 lepingut ressursside avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks.
77	C.1.4 I Tehnoloogilised lahendused äritegevuses ja igapäevaelus – C.1.4.2 Kultuurivarade digiteerimine	Eesmärk	Kättesaadavaks tehtud kultuurivarad	E-kultuuri platvorm, mis võimaldab juurdepääsu vähemalt 12 digitaalsele kultuurivarale				2. kv	2026	E-kultuuri platvorm võimaldab juurdepääsu vähemalt 12 digitaalsele kultuurivarale.
78	C.1.4 I Tehnoloogilised lahendused äritegevuses ja igapäevaelus – C.1.4.2 Kultuurivarade digiteerimine	Siht	Puuetega inimestele kättesaadavaks tehtud digitaalsed (elektroonilised) ressursid		%	15 %	20 %	4. kv	2025	20 % liikmesriikide kirjastajate poolt aruandeaasta jooksul avaldatud trükitud raamatutest valmistatakse ette puuetega inimestele kättesaadaval kujul.
79	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.3. Digiõppe sisu väljatöötamine ja ressursside pakkumine	Siht	Digiõppevahendite kasutuselevõtmine		Arv	0	1 704	2. kv	2024	Digiõppevahendite kasutuselevõtmine, seal hulgas: i) digiõppe platvorm, ii) välja on töötatud, katsetatud ja rakendatud kolm kaugõppe/segaõppe prototüüpi, iii) loengusaalid (200 ühikut) ja klassiruumid (500 ühikut) on varustatud hübriidõppeseadmetega, iv) digiteeritud õppeained/moodulid/eraldised leedu ja/või inglise keeles (1 000 ühikut).
80	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Eesmärk	Pakkumiskutse avaldamine ja rahastamistingimuste heakskiitmine uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks ettevõtluses	Pakkumiskutse avaldamine				3. kv	2022	Pakkumiskutse avaldamine ja rahastamistingimuste heakskiitmine majandus- ja innovatsiooniministeeriumi poolt või teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaameti direktori käskkiri.
81	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Siht	Ettevõtete loomist ja digitaalset innovatsiooni soodustavate rahaliste stiimulite kohta sõlmitud lepingute allkirjstamine		Arv	0	194	3. kv	2024	Ettevõtete loomist ja digitaalset innovatsiooni soodustavate rahaliste stiimulite kohta sõlmitud lepingute allkirjstamine 1) 12 lepingut finantsstiimulite andmiseks äriteenuste keskustele robootikaprotsesside automatiseerimise ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. 2) 182 idufirmade ja tütarettevõtete rahaliste stiimulite lepingut, et töötada välja tehisintellekti, plokiahela tehnoloogiate või robootika protsesside automatiseerimise tooteid ja lahendusi.
82	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.5. IKT tippkeskus	Siht	Ehitatud IKT teadus- ja arenduskeskus ning tarnitud teadus- ja arendusseadmed		Arv	0	1	2. kv	2026	Ehitatakse IKT teadus- ja arendustegevuse keskus ning antakse üle teadus- ja arendustegevuse seadmed.
83	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Raadiosageduste eraldamine 5G-võrkude kasutuselevõtuks	Määratud raadiosagedused				1. kv	2022	Sagedusalades 3400–3800 MHz ja 694–790 MHz tehtud enampakkumised ja antud load raadiosageduste (kanalid) kasutamiseks.
84	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Elektroonilise side infrastruktuuri kiiremat paigaldamist võimaldavate asjakohaste õigusaktide muudatuste jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Selliste muudatuste jõustumine, mis käsitlevad ehitusalaseid tehnilisi eeskirju ja elektroonilise side infrastruktuuri paigaldamist, et edendada üldkasutatavate mobiilsideteenuste kättesaadavust üldkasutatavate hoonete kõikides ruumides ning hõlbustada üldkasutatavate sidevõrkude kasutuselevõttu riiklikes ja munitsipaalteedel, väljakutel, sildadel, viaduktides ja tunnelites.
85	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Siht	5G-teenused linnapiirkondades ning muudel riikliku tähtsusega magistraalteedel ja raudteeliinidel, lennujaamades ja meresadamates		%	0	95	4. kv	2025	5G-teenused on kaubanduslikult kättesaadavad keskmiselt 95 %-l linnapiirkondade territooriumist, rahvusvahelistes maismaatranspordikoridorides (Via Baltica, Rail Baltica), riikliku tähtsusega magistraalteedel ja raudteeliinidel, lennujaamades ja meresadamates.
88	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.2. Kiirete ühenduste võrkude edasine ehitamine	Siht	Kiire ühendus sotsiaal-majanduslike keskustega		Arv	0	5 000	2. kv	2026	Tõendid kiire ühendusega kiudoptiliste kaablite paigaldamise tööde lõpetamise kohta 5 000 sotsiaal-majanduslikule keskusele maapiirkondades.
89	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Eesmärk	Pädeva asutuse määramine transpordi innovatsioonimeetmete haldamiseks					2. kv	2022	Sellise pädeva asutuse määramine, kes koostab rahastatava tegevusprogrammi ning liikuvusega seotud innovatsiooniga seotud konkurentsipõhise menetluse tingimused ja valikukriteeriumid.
90	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Siht	Liikuvusalase innovatsiooni eksperimentaalsete digilahenduste pakkumine		Arv	0	7	2. kv	2026	Töötati välja seitse liikuvusega seotud eksperimentaalset digilahendust, mida kinnitavad CPMA lõpparuanded ja kontrollinimekirjad.

D. KOMPONENT 4. Kvaliteetne ja kättesaadav haridus kogu elutsükli jooksul

Selle Leedu taaste- ja vastupidavuskava haridusvaldkonna komponendi eesmärk on parandada hariduse ja koolituse kõigi tasemete, sealhulgas täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja tõhusust ning edendada oskuste arendamist. Reformide ja investeeringute eesmärk on: 1) ajakohastada üldharidust, 2) parandada täiskasvanute pädevusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamist, 3) luua kutsenõustamise süsteem ning 4) parandada kutseharidust ja -koolitust, sealhulgas tööl õppimise kaudu. Reformid keskenduvad väikelaste ja koolihariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, õpetajate ja koolijuhtide pädevuste tugevdamisele, õppesisu ajakohastamisele ja kutsenõustamissüsteemi loomisele. Investeeringute eesmärk on parandada ja konsolideerida koolide taristut, parandada teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika valdkonna (STEAM) hariduse ökosüsteemi, luua elukestva õppe ühtne kontaktpunkt, toetada õpipoisiõpet ja rahastada individuaalseid õppekontosid, toetada karjäärinõustamise spetsialiste, õpipoisiõpet ning osalemist kutseharidus- ja -koolitusprogrammides ning liikuvusprogrammides.

Komponendis sisalduvad meetmed toetavad riigipõhiseid soovitusi kvaliteedi ja tõhususe parandamise kohta kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, sealhulgas täiskasvanuhariduses ja oskuste edendamises (riigipõhine soovitus nr 2 (2019), riigipõhine soovitus nr 2 (2020)).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

D.1.1. Reform 1: Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik

Reformi eesmärk on toetada üldharidust, et vähendada õpilaste õpitulemuste lõhet. Meede koosneb seitsmest osameetmest. 1. hariduse kvaliteedi parandamine, 2. koolivõrgu ümberkorraldamine, 3. aastatuhande kooli programm, 4. pedagoogilise personali koolitus, 5. seadmete soetamise toetamine teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) keskustes ja liikuvates laborites, 6. digiõppe ümberkujundamine, 7. alushariduse ja lapsehoiu parandamine.

D.1.1.1 1. allmeede: Hariduse kvaliteedi parandamine

Allmeetme eesmärk on parandada hariduse kvaliteeti. Eelhariduse, alghariduse, teise taseme alumise astme hariduse ja keskhariduse raamprogrammide sisu ajakohastatakse 30. septembriks 2022, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja arenguid. Koolihariduse kvaliteedi jälgimise miinimumnäitajad võetakse vastu ning kooliharidusprogramme ellu viivate koolide välishindamise korraldamise ja läbiviimise korda muudetakse 30. juuniks 2022, et saavutada paremad tulemused, suurem kaasatus ja tõhusus ning vähendada õpilaste õpitulemuste erinevusi. Kehtestatakse üldhariduskoolide tegevuse välishindamise korraldamise ja läbiviimise kord.

Allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

D.1.1.2. 2. allmeede: Koolivõrgu ümberkorraldamine

Allmeetme eesmärk on muuta selliseid eeskirju, mille alusel luuakse formaalhariduse programme rakendavate koolide võrgustik ja kehtestatakse omavalitsustele uued nõuded seoses kooli suuruse, klasside ühendamise reeglite, täiendavate ümberkorraldusmenetluste ja rahastamisnõuetega. Kriteeriumid hõlmavad palgaastmete 5–8 ühendamise võimaluse kaotamist ja nõuet korraldada ümber 60 või vähema õpilasega riiklikud koolid. Uute eeskirjade tulemusel väheneb ühiste klasside, väikeste gümnaasiumide ja väikeste koolide arv (alla 200 õpilase).

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

D.1.1.3. 3. allmeede: Aastatuhande kooli programm

Selle allmeetme eesmärk on optimeerida koolivõrgustikku ja tagada Leedu lastele võrdsed haridusvõimalused. Allmeede seisneb koolide toetamises eduprogrammi „Millennium Schools“ raames.

D.1.1.4. 4. allmeede: Pedagoogilise personali koolitus

Allmeetme eesmärk on toetada pedagoogilise personali koolitamist. Alameede seisneb selliste õigusaktide jõustumises, mis käsitlevad pedagoogilise personali riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide koostamise ja registreerimise ning üksikisikute koolitamise kvalitatiivseid nõudeid.

D.1.1.5. 5. allmeede: Seadmete soetamise toetamine teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) keskustes ja liikuvates laborites

Osameetme eesmärk on toetada teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) keskuste ja mobiilsete labaraaride uuendamist. Alameede hõlmab seadmete ostmist STEAM-keskustele ja teisaldatavatele labaraaridele.

D.1.1.6. 6. allmeede: Digiõppe ümberkujundamine

Allmeetme eesmärk on edendada digipõhiste haridusuuenduste kasutuselevõttu koolides ja tugevdada kõigi õpetajate digipädevust. Luuakse eksperdirühm ja haridustehnoloogia üldprojekt, et toetada digitaalse innovatsiooni arengut hariduses ja luua platvorm innovatsiooni katsetamiseks haridusasutustes. Haridustehnoloogia platvorm seob idufirmad ja novaatorid koolide ja nende koolitusvajadustega ning võimaldab katsetada uuenduslikke lahendusi. Samuti parandatakse digipädevust kõigil haridustasanditel alates koolieelsetest õpetajatest kuni kõrgkoolide õpetajateni ning edendatakse digisisu ja tehnoloogiliste vahendite kasutamist haridusprotsessis, et parandada haridustulemusi.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

D.1.1.7. 7. allmeede: Alushariduse ja lapsehoiu parandamine

Allmeetme eesmärk on parandada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust ja kvaliteeti, vaadates läbi alushariduse ja koolieelsete õppekavade kriteeriumid, et tagada sisu ajakohasus, vastates uusimatele teaduslikele teadmistele eelkooliealiste laste omaduste kohta, nende võimete ja eelistuste või vajaduste kindlakstegemisele ning individuaalsel laste arengul põhineva hariduse pakkumisele. Lisaks tehakse 30. juuniks 2022 uuring, mille alusel kaardistatakse vajadused alushariduse ja lapsehoiu taristu järele, et tagada kõigile lastele võrdne juurdepääs haridusele ja hooldusele kogu territooriumil.

Allmeede viiakse lõpule 30. septembriks 2023.

D.1.2. Reform 2 „Täiskasvanute juurdepääs elukestva õppe IT-süsteemile“

Meetme eesmärk on luua elukestva õppe raamistiku toimimise ja juhtimise ühtne mudel. Meede hõlmab elukestva õppe mudelit käsitlevate õigusaktide jõustumist, millega kehtestatakse koordineerimis-, toimimis- ja rahastamiselemendid, elukestva õppe ühtse kontaktpunkti infosüsteemi kasutuselevõtmist ning elukestva õppe IT-süsteemi abil koolitatud isikuid.

D.1.3. Reform 3: Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul

Meetme eesmärk on luua karjääri edendamise ja nõustamise süsteem, mis algab varases astmes (alates 1. astmest). Kutsenõustamise ja planeerimise süsteem aitab õpilastel kindlaks teha huvipakkuvad valdkonnad ja teha otsuseid oma karjäärivõimaluste kohta juba varases eas. Lapsed omandavad haridusasutustes oskusi ja õpivad tundma ühelt haridustasemelt teisele üleminekuga kaasnevaid eeliseid. Muudetud õigusraamistiku kohaselt vastutavad hariduskarjääri ja karjääri kavandamise eest koolid ja omavalitsused. Kutsenõustamisteenuseid pakuvad koolides kutsenõustamise eriala töötajad. Süsteemi üks põhielemente on kvaliteetse teabe andmine edasiste õppimis- või karjäärivõimaluste kohta. See teave põhineb riikliku personaliseiresüsteemi andmetel. Kutsenõustamine muutub ka elukestva õppe süsteemi lahutamatuks osaks, võimaldades kvalifikatsiooni ja/või töökogemusega inimestel saada kutsenõustamist, mida pakutakse mitte ainult elukestva õppe teabesüsteemi, vaid ka piirkondlike kutsekeskuste võrgustiku kaudu. Õigusaktid jõustuvad 31. märtsiks 2022. Vähemalt 380 kutsenõustamise spetsialisti pakuvad koolides kutsenõustamisteenuseid.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

D.1.4. Reform 4 „Kutsehariduses ja -koolituses digiüleminekuks omandatud pädevused“

Meetme eesmärk on toetada kutsehariduse ja -õppe kaudu omandatud digipöörde pädevusi. Meede koosneb neljast allmeetmest: 1. kutseõppe edendamise riiklik platvorm, 2. oskuste hindamine, 3. õpipoisiõpe ja koolitused 5. Rohkem võimalusi üldhariduskoolide õpilastele mõeldud kutsehariduse ja -koolituse moodulites õppimiseks

D.1.4.1. 1. allmeede: Kutseõppe edendamise riiklik platvorm

Osameetme eesmärk on luua nõuandekogu – kutsehariduse ja -koolituse edendamise riiklik platvorm. Alameede seisneb kutseõppe eduplatvormi loomist käsitlevate õigusaktide jõustumises, kutsehariduse ja -õppe programmide ajakohastamises ning koolitustel osalemises.

D.1.4.2. 2. allmeede: Oskuste hindamine

Alameetme eesmärk on parandada omandatud formaalsete ja mitteformaalsete pädevuste tunnustamist. Sel eesmärgil jõustuvad kutseõppeseaduse ja rakendusaktide muudatused ning nendega määratakse 18 pädevushindamise keskust, millest saavad lõpuks haridusvaldkonna metoodilised keskused, kes koondavad teadmisi võrgustike kaudu sama valdkonna valdkondlike koolituskeskustega.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

D.1.4.3. 3. allmeede: Õpipoisiõpe ja koolitus

Osameetme eesmärk on parandada õpilaste praktilisi oskusi. Alameede seisneb õpipoisiõppe toetuskava ja koolitusi kehtestavate õigusaktide jõustumises.

D.1.4.5. 5. allmeede: Rohkem võimalusi üldhariduskoolide õpilastele mõeldud kutsehariduse ja -koolituse moodulites õppimiseks

Osameetme eesmärk on suurendada kooliõpilaste osalemist kutsehariduses ja -koolituses. Alameede koosneb õpilastest, kes on registreerunud õppima kutsehariduse ja -koolituse moodulitesse ja kutseõppeprogrammidesse alates 9. klassist.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
91	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1. Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Kooliharidusprogramme rakendavate haridusasutuste tegevuse kvaliteedi välishindamise metoodikat käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Metoodikat käsitlevate õigusaktide jõustumine: -pakkuda koolide tulemuslikkuse näitajaid haridusprotsesside korraldamise, õpilaste toetamise, juhtimise ja juhtimise, koolikeskkonna kohta; -kehtestada enesehindamise ja koolivälise hindamise menetlused; -volitada riiklikku haridusametit korraldama lastehoiukeskuste ja koolide välishindamist; -kehtestada koolidele kohustus parandada kooli tegevust välishindamisel esitatud andmete põhjal.
92	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1. Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Muudetud eel-, alg-, põhi- ja keskharidusprogrammide (õppekava) jõustumine	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Eel-, alg-, põhi- ja keskhariduse õppekavade (õppekava) jõustumine, mis on riigi tasandi sisu reguleerivad dokumendid. Selleks et võtta arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja arenguid, vaadatakse läbi haridusprogrammid (õppekava). Jõustada õppekava läbivaatamist käsitlevad õigusaktid, mis hõlmavad järgmist: – eel-, alg-, põhi- ja keskhariduse eesmärgid; – sisu; – õpiväljundite saavutamise tase.
93	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Ametlike haridusprogrammidega tegelevate koolide võrgustiku loomise eeskirja muudatuste jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Jõustub formaalhariduse programme rakendavate koolide võrgustiku loomise eeskirja muudatus, millega kehtestatakse omavalitsustele uued nõuded seoses kooli suuruse, klasside ühendamise eeskirjade ja täiendavate ümberkorraldusmenetluste ning rahastamisnõuetega: eeskirjas sätestatust väiksemaid klasse ei rahastata. Kriteeriumid hõlmavad palgaastmete 5–8 ühendamise võimaluse kaotamist ja nõuet korraldada ümber 60 või vähema õpilasega riiklikud koolid. Uute eeskirjade tulemusel väheneb ühiste klasside, väikeste gümnaasiumide ja väikeste koolide arv (alla 200 õpilase).
94	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Kohalike omavalitsuste koostatud ja heaks kiidetud üldhariduskoolide võrgustiku ümberkujundamise kavad vastavalt hiljuti heaks kiidetud eeskirjadele, mis käsitlevad formaalharidusprogramme rakendavate koolide võrgustiku arendamist	Omavalitsuste otsus, millega kiidetakse heaks omavalitsuste kavad				2. kv	2022	Viieks aastaks koostatud omavalitsuste üleminekukavad hõlmavad koolivõrgu ümberkujundamist, eelkõige selle strateegilist eesmärki, eesmärke, prioriteete, peamisi tulemuslikkuse näitajaid, mis on seotud sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega, hariduse kvaliteediga ja/või õpilaste haridusalaste saavutuste parandamisega, rahaliste vahendite tõhusama kasutamisega, koolivõrgustiku ümberkujundamise hindamisega ning koolide loomise, ümberkorraldamise ja likvideerimise mehhanismiga. Viie aasta kavad koostab linnavalitsus ja need kiidab heaks vallavolikogu. Munitsipaalnõukogude otsuste üle teeb järelevalvet valitsuse esindaja. Kavade rakendamist jälgib haridus- ja teadusministeeriumi hariduse kvaliteedi ja regionaalpoliitika osakond. Otsused koolide ümberkorraldamise kohta tehakse iga aasta 30. aprilliks. Vähemalt 80 % omavalitsustest koostab ja võtab vastu ümberkujundamiskavad. Vähemalt 80 % omavalitsustest koostab ja võtab vastu kavad oma koolide võrgustiku ümberkujundamiseks kuni 2025. aastani (kaasa arvatud) kooskõlas asjakohaste eeskirjadega.
95	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3. Aastatuhande kooli programm	Eesmärk	Aastatuhande kooli arenguprogrammi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Aastatuhande kooli arenguprogrammi käsitlevate õigusaktide jõustumine. Need õigusaktid hõlmavad järgmist: 1) omavalitsuste ja koolide hariduse kvaliteedi järelevalve näitajate loetelu (selle kiidab heaks haridus-, teadus- ja spordiminister); 2) koolivõrgu arendamise eeskirjade muudatused (heaks kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse resolutsiooniga); 3) aastatuhande kooli arenguprogramm (heaks kiidetud haridus-, teadus- ja spordiministri määrusega); 4) konkursikutsete nõuded omavalitsustele (eesmärgid, näitajad, toetuspaketid omavalitsustele ja koolidele); 5) järelevalvemehhanism. Munitsipaaltaotlejad peavad vastama vajalikele valikukriteeriumidele: 1. võivad endast kujutada: 1.1. omavalitsusüksust, kus alg-, põhi- ja keskharidust omandab vähemalt 1 000 õpilast; 1.2. kahte või enamat külgnevat (territoriaalselt külgnevat) omavalitsust, mis vastavad 1. kriteeriumile; 1.3. kahte või enamat külgnevat (territoriaalselt külgnevat) omavalitsust, millest üks ei vasta punkti 1.1. alakriteeriumile. 2. Eeltingimused: 2.1. välja on töötatud visioon edumeelsete aastatuhande koolide võrgustiku arendamiseks: määratakse kindlaks kavandatud investeeringud ja uuendused, mis saavutavad aastatuhande koolide kvaliteedistandardi, tugevdavad hea kooli tunnuste väljendamist, rakendavad kohustusi vastavalt edunäitajatele; 2.2. üldhariduskoolide võrgustiku ümberkorraldamise üldkava aastateks 2021–2025, mille on heaks kiitnud vallavolikogu ja mis vastab ametlikke haridusprogramme rakendavate koolide võrgustiku arendamise eeskirjade sätetele (nt ei ühendata klasse 5–8; klassides 1–4 võib ühendada ainult klassid 1 ja 2 või 3 ja 4 ehk kaks kõrvuti asetsevat klassi); 2.3. loetelu koolidest, mis moodustavad omavalitsuses aastatuhande koolide võrgustiku ja vastavad punkti 3 kriteeriumidele, mille on heaks kiitnud linnavolikogu. 3. Koolide kriteeriumid (ei kehti koolide kohta, mida kavatsetakse luua): 3.1. kool ei korralda õpilastele katseid nende vastuvõtmise ajal; 3.2. õpilaste arv jooksva õppeaasta 1. septembril. Õpilasi on vähemalt 200. Programmi rakendamise üle teeb järelevalvet haridus-, teadus- ja spordiministeerium (on moodustatud järelevalverühm).
96	D.1.1. Kaasaegne üldharidus – põhipädevuste taust D.1.1.3. Aastatuhande kooli programm	Siht	Aruanded kinnitatud		Kinnitatud aruannete arv	0	2	2. kv	2026	ESFi amet ja CPMA sõlmivad lepingud vähemalt 150 kooli toetamiseks, nagu on kinnitatud ESFi ameti poolt CPMA-le esitatud aruannetes. CPMA kontrollib neid aruandeid koos eesmärkide saavutamise kontroll-lehega vastavalt seire- ja maksemenetlusele.
98	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4. Pedagoogilise personali koolitus	Siht	Koolitatud või magistrikraadi saanud isikute arv		Arv	0	4 900	2. kv	2026	Koolitust on saanud 4 000 inimest ja 900 inimest on omandanud magistrikraadi.
99	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4. Pedagoogilise personali koolitus	Eesmärk	Pedagoogiliste töötajate riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide ettevalmistamise ja rakendamise nõudeid käsitleva õigusakti jõustumine.	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	Pedagoogiliste töötajate riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide ettevalmistamise ja rakendamise kvalitatiivseid nõudeid käsitlevate õigusaktide jõustumine, mis tuleb välja töötada ja valideerida. Neis sätestatakse pedagoogiliste töötajate riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide sisu, teemad, rakendusvormid ja nõuded pakkujatele.
100	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.5. Seadmete soetamise toetamine teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) keskustes ja liikuvates laborites	Eesmärk	STEAM-keskustele ja liikuvatele laboritele ostetud seadmed	Tasutud arved				2. kv	2026	Laboriseadmete tasulised arved 10 STEAM-keskusele ja 40 mobiilsele laborile.
102	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6. Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Nende pedagoogiliste töötajate arv, kes on lõpetanud parema digipädevuse kursuse		Arv	0	2 200	4. kv	2024	Vähemalt 2 200 pedagoogilist töötajat (alg-, põhi- ja keskkoolis) peab läbima kursuse, millel käsitletakse IT-pädevust ja digipõhist haridusinnovatsiooni koolides.
103	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6. Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Nende ülikoolide või kolledžite töötajate arv, kes on lõpetanud parema digipädevuse kursuse		Arv	0	800	2. kv	2024	Vähemalt 800 ülikooli- või kolledžitöötajat peavad olema läbinud IT-pädevuse kursuse.
104	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6. Digiõppe ümberkujundamine	Siht	IT-õpetajana kvalifitseeritud pedagoogiliste töötajate või IT-valdkonnas omandatud magistrikraadi arv		Arv	0	500	2. kv	2024	Vähemalt 500 pedagoogilist on omandanud täiendava IT-õpetaja kvalifikatsiooni või IT magistrikraadi.
105	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7. Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Uuring, milles käsitletakse väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes	Väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes käsitleva uuringu avaldamine				2. kv	2022	Avaldatakse uuring, milles käsitletakse väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes. Uuring hõlmab nii olemasoleva struktuuri ajakohastamist kui ka uue infrastruktuuri (nt transport) arendamist, pakkudes alushariduse tingimusi kõikidele lastele alates sünnist kuni kohustusliku koolieani. Uuring on aluseks valitsuse kõrgetasemelistele otsustele, mis käsitlevad taristu ajakohastamist ja uue taristu loomist omavalitsustes.
106	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7. Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Koolieelse õppe kava kriteeriumeid (suuniseid) käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2023	Koolieelse õppe kava koostamine on detsentraliseeritud ja see tuleb välja töötada vastavalt haridus-, teadus- ja spordiministri poolt heaks kiidetud koolieelse õppe kava kriteeriumidele (suunistele). Koolieelse õppe kava ajakohastatud kriteeriumide (suuniste) jõustumisega määratakse kindlaks oskused, mille lapsed peavad omandama enne kohustuslikku kooliiga; vastama uusimatele teaduslikele teadmistele asjakohases vanuses laste hariduse kohta; julgustada lapsi lugema (töötada välja raamatute lugemise kultuur).
107	D.1.2. Täiskasvanute juurdepääs elukestva õppe IT-süsteemile	Eesmärk	Täiskasvanuhariduse seaduse jõustumine, millega luuakse koordineeritud elukestva õppe süsteem ja sätestatakse selle toimimise põhimõtted	Õigusaktis sisalduv säte, mis viitab õigusakti jõustumisele				3. kv	2022	Jõustub õigusaktidesse integreeritava elukestva õppe mudelit käsitlev õigusakt ja jõustuvad täiskasvanuhariduse seaduse muudatused, millega määratakse kindlaks elukestva õppe mudeli toimimine. Elukestva õppe süsteemi juhtimis- ja järelevalveelemendid, sealhulgas: – inimressursside järelevalve komisjon ja selle funktsioonid, – alaline tehnilise tasandi töörühm ministeeriumide tegevuse üldiseks koordineerimiseks, – elukestva õppe IT-süsteemi põhimõtted (põhineb individuaalsete õppekontode mudelil), – rahastamiselemendid, – sihtrühmade ja programmide kindlaksmääramise põhimõtted, – suure lisandväärtusega pädevuste kindlakstegemise mehhanism, – kvaliteedi tagamine ja – pädevuste tunnustamise süsteemi elemendid.
108	D.1.2. Täiskasvanute juurdepääs elukestva õppe IT-süsteemile	Eesmärk	Elukestva õppe ühtse kontaktpunkti teabesüsteemi kasutuselevõtmine	Isikliku õppekonto põhimõttel toimiva elukestva õppe ühtse kontaktpunkti teabesüsteemi kasutusele võtmine				1. kv	2023	Täielikult toimiva elukestva õppe IT-süsteemi kasutuselevõtmine, mis esindab kõiki elukestva õppe raamistiku rakendamisega seotud õppepakkumisi, sealhulgas suure lisaväärtusega programme. Kava rakendamise etapis kindlaks määratud prioriteetsuskriteeriumidele vastavatel inimestel peab olema võimalik saada õppepakkumine ja end registreerida elukestva õppe IT-süsteemi kaudu. Individuaalsel õppekontol põhinev lähenemisviis hõlmab nii IT-teenust koolitusele juurdepääsuks kui ka täiskasvanuhariduse rahastamist. Süsteem tagab juurdepääsu karjäärinõustamisele, kogub teavet koolituse käigus omandatud pädevuste kohta ning samuti juurdepääsu pädevuste/kvalifikatsioonide tunnustamise protsessidele.
109	D.1.2. Täiskasvanute juurdepääs elukestva õppe IT-süsteemile	Siht	Elukestva õppe IT-süsteemi abil koolitatud isikud		Arv	0	21 600	2. kv	2026	Vähemalt 21 600 inimest on saanud elukestva õppe IT-süsteemi kaudu koolitust (millest vähemalt 40 % on seotud digioskustega). Isiklike õppekontode süsteemi reguleerivas õigusaktis sätestatakse, et prioriteetsete rühmade hulka kuuluvad madala kvalifikatsiooniga isikud, kes on omandanud madalama haridus- ja/või kvalifikatsioonitaseme.
110	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Eesmärk	Kutsenõustamise süsteemi reguleerivat korda käsitleva valitsuse resolutsiooni jõustumine	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2022	Jõustub valitsuse otsus kutsenõustamise menetluste kohta, milles sätestatakse: -karjäärinõustamise ja elukestva planeerimise süsteemi raamistik, juhtimine ja kvaliteedi tagamine alates algkoolist ja täiskasvanutele teenuste osutamisest, mis on integreeritud elukestva õppe süsteemi, ning -kutsetöötajate ülesanded ja põhilised pädevusnõuded koolides, õpilastele ja täiskasvanutele pakutavate teenuste rahastamismudel, kaasatud asutuste ulatus ja sotsiaalpartnerite kaasamine; -riikliku personaliseiresüsteemi teabe kasutamise põhistandard ja kutsenõustamise süsteemi järelevalve põhimõtted.
111	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Siht	Koolides teenuseid osutavate kutsenõustajate arv		Arv	80	380	4. kv	2024	Kutsenõustamisteenuseid pakub koolides vähemalt 380 kutsenõustamise spetsialisti.
112	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.1. Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Eesmärk	Kutseõpet edendava riikliku platvormi loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega luuakse kutseõppe progressi platvorm, mis tagab igas piirkonnas pikaajalise ja jätkusuutliku kutseõppe mudeli, platvormi rollid ja kohustused, osalejate rollid ning asjaomaste sotsiaalpartnerite kaasamise tööturul nõutavatesse pädevustesse. Platvorm hõlmab sotsiaalpartnereid, kes esindavad äri-, tööstus-, haridus- ja avaliku sektori asutuste huve. Platvormi vormis võetakse vastu otsused, mis käsitlevad kutseõppe juhtimise objektiivseid põhimõtteid, olemasoleva kutseõppevõrgustiku tugevdamise praktilist rakendamist, uute kutsestandardite ajakohastamist, kutseõpet ja mitteformaalse täiskasvanuhariduse programme, samuti koolitajate koolitust ja kutsealast arengut.
113	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.1. Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Registreeritud uued/ajakohastatud kutseõppeprogrammid		Arv	0	95	2. kv	2026	Kokku registreeritakse 95 uut või ajakohastatud kutsehariduse ja -õppe programmi.
114	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.1. Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Välja antud koolitusel osalemise tunnistuste arv		Arv	0	1 000	2. kv	2026	Välja antakse 1 000 tunnistust pedagoogilist ja andragoogilist pädevust või tehnilist või digipädevust hõlmavatel koolitustel osalemise kohta.
115	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.2. Oskuste hindamine	Eesmärk	Kutseõppe tippkeskusi käsitleva kutseõppe seaduse muudatuse jõustumine	Õigusakti jõustumine				4. kv	2022	Jõustub kutseõppeseaduse muudatused, millega antakse haridus-, teadus- ja spordiministrile õigus määrata kutseõppe pakkujad, et viia läbi Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel ametlikult, mitteformaalselt või informaalselt omandatud pädevuste hindamine ja tunnustamine. Rakendusaktides sätestatakse selliste pädevushindamiskeskuste akrediteerimisnõuded ja akrediteerimismenetlus ning sellistes keskustes kohaldatav pädevuse hindamise ühtne metoodika.
116	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.3. Õpipoisiõpe ja koolitus	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse õpipoisiõppe ja tööl õppimise toetuskava	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Haridus-, teadus- ja spordiministri määruste eelnõude koostamine, kooskõlastamine ja heakskiitmine, milles sätestatakse praktikatoetuskava rakendamise kord. Õigusaktides sätestatakse eelkõige kriteeriumid, sihtrühmad, sihtvaldkonnad, pakutava toetuse vormid, praktika ja tööl õppimise rahastamiskõlblikud kulud.
117	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.3. Õpipoisiõpe ja koolitus	Siht	Välja antud koolitustunnistuste arv		Arv	0	14 375	2. kv	2026	Vähemalt 14 375 koolitustunnistust, millest välja antakse vähemalt 3 609 õpipoisiõppe tunnistust. 40 %-l tõenditest peab olema märgitud, et isikul on paremad digioskused.
119	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.5. Rohkem võimalusi üldhariduskoolide õpilastele mõeldud kutsehariduse ja -koolituse moodulites õppimiseks	Siht	Õpilased, kes õpivad kutsehariduse ja -koolituse moodulites või kutseõppeprogrammides alates 9. klassist		Arv	0	7 250	2. kv	2026	Vähemalt 4 900 üldhariduskooli õpilast alates 9. klassist, kes osalevad kutsehariduse ja -koolituse moodulites. Lisaks osales alates 9. klassist kutseõppeprogrammides vähemalt 2 350 õpilast.

E. KOMPONENT 5. Kõrgharidus, ühtne raamistik teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimiseks ning suure lisandväärtusega ettevõtlus

Selle Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponendi raames käsitletakse kõrgharidussüsteemi ning teadusuuringute ja innovatsiooni toetusraamistiku peamisi probleeme. Peamised kõrgharidusega seotud probleemid on sellised asutused, mis ei kajasta demograafilisi arenguid ega tööturu vajadusi ning millel puuduvad vahendid ja kriitiline mass kvaliteetse hariduse ning teadus- ja arendustegevuse pakkumiseks. Praegune kõrghariduse rahastamise süsteem stimuleerib kõrgharidusasutusi keskenduma suuremale arvule üliõpilastele, selle asemel et tagada õpingute kvaliteet ja vastavus tööturu vajadustele. Lisaks puudub akadeemiline karjäär, mis piirab hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni inimressursse. Peamised innovatsiooniga seotud probleemid on vähesed erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute killustatus, arengupotentsiaal ja innovatsioonisüsteemi juhtimine ning nõrk teadus- ja ettevõtluskoostöö.

Komponendi eesmärk on reformida kõrghariduse rahastamise süsteemi ja üliõpilaste vastuvõtmise süsteemi, mis looks kõrgharidusasutustele stiimuli suurendada õpingute kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, edendada kvaliteetset teadus- ja arendustegevust, koostööd ja konsolideerimist kõnealuses sektoris. Reform peaks tugevdama kolledžite ja ülikoolide kvaliteedistandardeid. Komponent hõlmab ka innovatsiooni toetamise juhtimise reformi ja selle raamistikku, mille alusel konsolideeritakse praegu killustatud innovatsiooni toetamise funktsioonid üheainsa innovatsiooniasutuse raames. Reform hõlmab ka olemasoleva innovatsiooni ning teaduse ja ettevõtluse koostöö toetussüsteemi läbivaatamist, et muuta see sidusamaks. Kava rakendamise ajal antakse valdkondlikku toetust teadus- ja innovatsioonipoliitika reformide kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks programmi „Horisont“ poliitika toetusvahendi kaudu.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas innovatsioonile, töötada välja sidus poliitikaraamistik, et toetada teadus- ja ettevõtluskoostööd ning konsolideerida teadusuuringute ja innovatsiooni rakendusasutusi (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)), edendada tehnoloogilist innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (riigipõhine soovitus nr 3 (2020)) ning parandada kvaliteeti ja tõhusust kõigil haridus- ja koolitustasanditel, sealhulgas täiskasvanuhariduses (riigipõhine soovitus nr 2 (2019)).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

E.1.1. Reform 1: Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused

Reformi eesmärk on parandada Leedu kõrgharidus- ja teadussüsteemi kvaliteeti, tõhusust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Meede koosneb neljast allmeetmest: 1) kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine (1. allmeede); 2) Tõhus kõrgharidusvõrgustik ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu (2. allmeede); 3) kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine (3. allmeede); 4) süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs (4. allmeede).

E.1.1.1. 1. allmeede: Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine

Allmeetme eesmärk on vaadata läbi üliõpilaste riiki lubamise süsteem, tagamaks, et kõik üliõpilased, kes õpivad nii riiklikult kui ka mitterahastatavatel kõrgharidusõpingutel, vastavad võrdselt kõrgetele kriteeriumidele. Alameetme eesmärk on ka parandada kõrghariduse rahastamise süsteemi ja viia see kooskõlla riigi strateegiliste eesmärkidega. Seetõttu muudetakse teadus- ja õppeseadust, et ühtlustada üliõpilaste riiki lubamise miinimumnõuded ülespoole. Seadust muudetakse ka selleks, et kehtestada uus kõrghariduse rahastamise süsteem, mis põhineb kõrgharidusasutuste ja riigi vahelistel kvalitatiivsetel näitajatel ja kokkulepetel. Strateegiliste arengumeetmete rakendamiseks luuakse lepingute näidis: asutuste arendamiseks, asutuste ühinemiseks, tegevuse kvaliteedi parandamiseks, infrastruktuuri investeerimiseks ja muude kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks. Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

E.1.1.2. 2. allmeede: Tõhus kõrgharidusvõrgustik ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu

Selle allmeetme eesmärk on määratleda ülikoolide ja kolledžite ülesanded. Allmeede seisneb kolledžeid ja ülikoole käsitlevate õigusaktide muutmises ning kolledžite võrgustiku ümberkorraldamises ühinemiste kaudu.

E.1.1.3. 3. allmeede: Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine

Selle allmeetme eesmärk on tugevdada kõrgharidusasutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks viiakse ellu viis rahvusvahelistumise projekti, mis hõlmavad välisüliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste ligimeelitamist ning ühiste ja topeltkraadi programmide väljatöötamist ja rakendamist; kõrgharidusasutused viivad ellu virtuaalteenuste osutamise ja muu tegevuse arendamise, millega edendatakse Leedu ülikoolide integreerimist Euroopa ülikoolide võrgustikku. Lisaks saavad 250 välisriigi üliõpilast, kes tulevad Leetu õppima, 31. detsembriks 2024 stipendiume nende lõimumiseks Leedus.

E.1.1.4. 4. allmeede: Süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs

Selle allmeetme eesmärk on luua teaduspoliitika rakendusasutuse loomisega sidus teaduspoliitika rakendamise mehhanism. Teadus- ja uuringute seadust muudetakse ja asjaomane taristu luuakse 30. juuniks 2022, et luua haridus-, teadus- ja spordiministeeriumi teaduspoliitika rakendusasutus või Leedu Vabariigi valitsus, mis luuakse pärast teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaameti (MITA), Leedu Teadusnõukogu (LMT) ja muude asjaomaste organite ümberkorraldamist. Uus asutus edendab Leedu taotlejate osalemist Euroopa ja rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides, arendab avaliku sektori teaduslikku tipptaset ning analüüsib teadus- ja uurimisprotsesse.

E.1.2. Reform 2 „Innovatsioonipoliitika tulemuslik rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon“

Reformi eesmärk on suurendada Leedu innovatsioonipoliitika tõhusust. Meede koosneb kolmest allmeetmest: 1) innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu (1. allmeede); 2) Suurendada Leedus nõudlust innovatsiooni järele ja toetada keskkonnahoidlikku innovatsiooni, kasutades ära riigihangete potentsiaali (2. allmeede); 3) idufirmade ökosüsteemi toetamine (3. allmeede).

E.1.2.1. 1. allmeede: Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu

Allmeetme eesmärk on luua ühtne innovatsiooniamet, koondades innovatsiooni edendamise funktsioonid, mis on praegu hajutatud mitme institutsiooni vahel. Allmeetme eesmärk on ka luua sidus teadus- ja ettevõtluskoostöö raamistik. Innovatsiooniagentuur asutatakse valitsuse resolutsiooni jõustumisel. Enterprise Lithuania (Versli Lietuva) on innovatsiooniagentuuri alus ning teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaameti (MITA) ja Leedu ettevõtluse toetamise ameti (LVPA) innovatsiooniga seotud ülesanded ja tegevus antakse üle innovatsiooniametile. INVEGA koordineerib innovatsiooni rahastamisega seotud tegevust innovatsiooniametiga. Innovatsiooniagentuur integreerib täielikult Leedu innovatsioonikeskuse (LIC) või LIC reorganiseeritakse, võttes tagasi avalik-õiguslike asutuste omandiõigused. Uus amet toetab sidusat innovatsiooni toetusraamistikku. Uus amet luuakse 31. märtsiks 2022. Samal ajal vaadatakse läbi õigusaktid, eelkõige tehnoloogia- ja innovatsiooniseadus, et kõrvaldada innovatsioonipoliitika raamistiku olemasolevad lüngad ja kattuvused ning selgitada institutsioonilisi kohustusi. Muudetud õigusaktid jõustuvad 31. detsembriks 2021. Samuti tehakse teadus- ja arendustegevuse sidususe uuring, mille alusel vaadatakse 31. detsembriks 2022 läbi muud õigusaktid, et luua teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetusmeetmete ühtne kogum.

E.1.2.2. 2. allmeede: Kasvav nõudlus innovatsiooni järele ja keskkonnahoidliku innovatsiooni toetamine Leedus

Osameetme eesmärk on suurendada nõudlust innovatsiooni järele ja toetada keskkonnahoidlikku innovatsiooni. See allmeede hõlmab innovatiivsete kaupade või teenuste riigihankeid ning keskkonnasõbralike toodete või tehnoloogiaprojektide ja tööstuslabori 4.0 projektide toetamist. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse osa investeeringu kuludest. Tööstuslabori 4.0 projekte võidakse rahastada ka muudest liidu programmidest või vahenditest, et katta kulusid, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata.

E.1.2.3. 3. allmeede: Idufirmade ökosüsteemi toetamine

Osameetme eesmärk on toetada Leedu idufirmade ökosüsteemi. Allmeede seisneb füüsilistele või juriidilistele isikutele toetuse andmises innovatsiooni edendamise fondi, Euroopa Kosmoseagentuuri inkubaatori ning eelinkubatsiooni- või kiirendusprogrammide kaudu.

E.1.3. Reform 3: Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas

Reformi eesmärk on suurendada teadus- ja ettevõtluskoostööd aruka spetsialiseerumise valdkonnas, toetades ühiseid teadus- ja innovatsioonimissioone. Meede koosneb kolmest allmeetmest: 1) aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine (1. allmeede); 2) aruka spetsialiseerumise missioonipõhiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide toetamine (2. allmeede); 3) teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides (3. allmeede).

E.1.3.1. 1. allmeede: Aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine

Selle allmeetme eesmärk on vaadata läbi aruka spetsialiseerumise prioriteedid ja vähendada nende arvu. Muudetud aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2027, millega piiratakse prioriteetseid valdkondi kolmele, kiidab valitsus heaks 31. detsembriks 2021.

E.1.3.2. 2. allmeede: Teadus- ja arendustegevuse toetamine

Selle allmeetme eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevust. See allmeede seisneb kahe teadus- ja arenduskeskuse ehitustööde teostamises ning teadus- ja arendusprojektide toetamises.

E.1.3.3. 3. allmeede: Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides

Selle allmeetme eesmärk on toetada Leedu teaduse ja ettevõtluse osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides. See allmeede seisneb rahalise toetuse andmises projektidele või nõustamisteenustele.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
121	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse kõrgharidusasutustega sõlmitavate lepingute süsteem	Õigusaktide jõustumine				1. kv	2023	Jõustub kõrgharidusseadus, millega kehtestatakse kõrgharidusasutustega lepingute sõlmimise mudel, millega nähakse ette täiendavad rahalised vahendid kõrgharidusasutuste ühendamiseks, samuti muud strateegilised eesmärgid (asutuste laiendamine, õpingute kvaliteedi parandamine, investeeringud infrastruktuuri ja muud tegevuslikud muudatused, mis nõuavad avaliku sektori investeeringuid). Võimalikud ühinemised peavad olema kooskõlas sõltumatu asutuse või ekspertide koostatud kavaga. Lepingute sõlmimine vormistatakse teadus- ja uurimistegevuse seaduses, millele järgneb kõrgkoolidega lepingute sõlmimist käsitlevate seadusest tulenevate lepingute ettevalmistamine.
122	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine – E.1.1.2. Tõhus kõrgharidusvõrgustik ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Eesmärk	Muudetud teadusuuringute ja uuringute seaduse jõustumine, muutes kõrghariduse rahastamise ja kõrghariduses osalemise süsteemi	Õigusakti jõustumine				1. kv	2023	Muudetud teadusuuringute ja uuringute seaduse jõustumine, mis: – näeb ette riiklikult rahastatavatele ja rahastamata õppekohtadele juurdepääsu miinimumnõuete ülespoole ühtlustamise; – kehtestab kõrgharidusega seotud tegevuste jaoks uus rahastamisstruktuuri (põhirahastamine, strateegiliste eesmärkide rahastamine, kvalitatiivsete näitajate täiendav rahastamine); – määrab kindlaks ülikoolide ja kolledžite ülesanded (millised kvaliteedinõuded peavad vastama mõlemat liiki institutsioonidele ja mis eristab kolledžeid ülikoolidest); – stimuleerib kõrgkoolide koostööd; – suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamise komponenti kõrghariduse rahastamise struktuuris. Üliõpilaste riiki lubamise miinimumnõuded ühtlustatakse ülespoole ja need ei nõrgene muudatuse tagajärjel. Kolledžitele ja ülikoolidele kehtestatakse uued kriteeriumid objektiivselt, sõltumatult ja piisavalt kõrgel tasemel. Suurendatakse välishindamiste rolli. Õiguslike muudatustega edendatakse koostööd ja ressursside koondamist kõrgharidussektoris.
123	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.2. Tõhus kõrgharidusvõrgustik ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Siht	Kolledžite ühinemised		Arv	0	4	2. kv	2026	Toimub neli kolleegiumi ühinemist, milles osaleb vähemalt kaks üksust. Need peavad: konsolideerida olemasolevad õppeprogrammid, integreerida haldus- ja akadeemilised tugifunktsioonid ja -protsessid ning optimeerida kasutatavat taristut.
124	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Kõrgharidusasutuste lõpetatud rahvusvahelistumise projektide arv		Arv	0	5	1. kv	2024	Kõrgkoolid viivad lõpule viis projekti, mille eesmärk on pakkuda üliõpilastele rohkem rahvusvahelist tegevust, meelitada ligi rohkem üliõpilasi ning meelitada ligi ka välisüliõpilasi ja õppejõude/teadlasi; arendada ühis- ja topeltkraadiprogrammide väljatöötamist ja rakendamist; arendada virtuaalsete teenuste osutamist; parandada uuringute kvaliteeti ja laiendada pakkumist. Toetusesaajad valitakse projektikonkursi menetluse teel.
125	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Välisüliõpilaste integreerimise toetust saanud isikute arv		Arv	0	250	4. kv	2024	250 välisüliõpilast said integratsiooniks stipendiumi. Stipendiume pakutakse esimese ja teise tsükli üliõpilastele ning integreeritud üliõpilastele, kes tulevad Leedusse õppima.
126	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused E.1.1.4. Süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs	Eesmärk	Teaduspoliitika rakendusasutuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Jõustub õigusakt teaduspoliitika rakendusasutuse vastutuse, ülesannete ja tegevuse kohta (haridus-, teadus- ja spordiministeeriumi või Leedu Vabariigi valitsuse alluvuses), mis sisaldab sätteid agentuuri ja alguskuupäeva kohta. Luuakse kogu teaduspoliitika rakendusasutuse toimimiseks vajalik infrastruktuur. Teaduspoliitika rakendusasutus peaks edendama Leedu taotlejate aktiivsemat osalemist Euroopa ja rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides, et arendada teaduspädevusi avalikus sektoris ning arendada teadusuuringute ja õppeprotsesside pikaajalist analüüsi.
127	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega asutatakse innovatsiooniagentuur ja antakse sellele üle teiste ametite innovatsiooni edendamise ülesanded	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2022	Innovatsiooniagentuur asutatakse valitsuse resolutsiooni jõustumisel. Versli Lietuva on innovatsiooniagentuuri alus ning MITA ja LVPA innovatsiooniga seotud ülesanded ja tegevus antakse üle innovatsiooniametile. INVEGA koordineerib innovatsiooni rahastamisega seotud tegevust innovatsiooniametiga. Innovatsiooniagentuur integreerib täielikult Leedu innovatsioonikeskuse (LIC) või LIC reorganiseeritakse, võttes tagasi avalik-õiguslike asutuste omandiõigused. Kogu agentuuri infrastruktuur luuakse 31. märtsiks 2022.
128	E.1.2 Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Innovatiivset tegevust käsitlevate läbivaadatud õigusaktide jõustumine	Õigusakti jõustumine				4. kv	2021	Innovatsioonitegevust käsitlevate läbivaadatud ja muudetud õigusaktide, sealhulgas tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduse jõustumine ning 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni nr 982 (volituste andmise kohta Leedu Vabariigi tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduse rakendamiseks) muutmine. Õigusaktid kiidavad heaks seim, Leedu valitsus ning majandus- ja innovatsiooniminister, sõltuvalt õigusakti liigist. See jõustub õigusregistri (E-TAR) avaldamisel. Läbivaadatud õigusaktidega vähendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikaraamistiku lünki ja kattuvusi, ühtlustatakse toetusmeetmete kombinatsioon ja täpsustatakse institutsioonilisi kohustusi. Läbivaadatud tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduses määratakse kindlaks innovatsioonipoliitika kujundamise ja rakendamise eest vastutavad asutused ning innovatsiooniga seotud tegevuste edendamise põhimõtted.
129	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Ettevõtete teadus- ja arendustegevusse investeerimise stiimulite uuendatud raamistiku jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	Teadus- ja arendustegevuse meetmete toetamise muudetud eeskirjade jõustumine (ligikaudu 20 õigusakti, näiteks ministri määrused). Olemasolev teadus- ja arendustegevuse stimuleerimise süsteem on läbi vaadatud, rakendades ettevõtete teadus- ja arendustegevuse stiimuleid käsitleva uuringu soovitusi. Eeskiri jõustub pärast selle avaldamist õigusregistris (E-TAR). Läbivaadatud eeskirjades: Vähendada teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade vahelisi lünki ja kattuvusi; arengutoetused ühtlustavad toetusmeetmete kombinatsiooni, luues selged loogilised seosed erinevate rahastamisvahendite, rahastamisvahendite ja mitmesuguste innovatsiooni toetavate teenuste vahel.
130	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.2. Kasvav nõudlus innovatsiooni järele ja keskkonnahoidliku innovatsiooni toetamine Leedus	Eesmärk	Uuenduslikud hangitud kaubad või teenused ja keskkonnasõbralikud tooted või tehnoloogiaprojektid ning toetatavad tööstuslabori 4.0 projektid	Uuenduslikud hangitud kaubad või teenused ja keskkonnasõbralikud tooted või tehnoloogiaprojektid ning toetatavad tööstuslabori 4.0 projektid				1. kv	2026	Kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse 55 uuendusliku riigihanke kaudu. 97 keskkonnasõbralikku toote- või tehnoloogiaprojekti saavad rahalist toetust. Vähemalt 2 500 000 eurot makstakse kolmele tööstuslabori 4.0 projektile. Muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest saadud summasid selle summa hulka ei arvata.
131	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.3. Idufirmade ökosüsteemi toetamine	Siht	Investeeringuid saanud või teenuseid saanud füüsiliste või juriidiliste isikute arv		Arv	0	193	1. kv	2026	Toetust saanud füüsiliste või juriidiliste isikute arv, millest: – 32 juriidilist isikut, keda toetatakse innovatsiooni edendamise fondist tehtavate investeeringutega; – 71 juriidilist isikut, keda toetatakse investeeringutega spetsiaalsest kiirendusprogrammist; – 60 juriidilist isikut, keda toetatakse rahvusvahelise rahastamisvahendi „Accelerator“ teenuste või investeeringutega; – 30 füüsilist või juriidilist isikut, kes on saanud investeeringuid Euroopa Kosmoseagentuuri inkubaatorist või teenuseid kosmosevaldkonna eelinkubatsiooni- või kiirendusprogrammidest.
132	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.1. Aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine	Eesmärk	Läbivaadatud aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2021	Uue aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni heakskiitmine Leedu valitsuse resolutsiooniga kuni 31. detsembrini 2027. Kontseptsioonis määratakse kindlaks aruka spetsialiseerumise kolm prioriteeti ja nende prioriteetide teemavaldkonnad ning rakendamise koordineerimise ja järelevalve mudel.
133	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine	Siht	Kahe teadus- ja arenduskeskuse ehitustööd		Arv	0	2	2. kv	2026	Teostatud on kahe teadus- ja arenduskeskuse ehitustööd ja seadmed.
134	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine	Siht	Rahalist toetust saanud teadus- ja arendustegevuse projektid.		Arv	0	21	2. kv	2026	21 teadus- ja arendustegevuse projekti saavad rahalist toetust.
135	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Kõrgharidusasutuste ja VKEde projektid ja nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele taotlejatele, kes on saanud rahalist toetust		Arv	0	200	1. kv	2025	Vähemalt 200 kõrgharidusasutustele ja VKEdele mõeldud projektile või nõustamisteenusele antakse rahalist toetust: a) vähemalt 150 – toetada teostatavusuuringute ettevalmistamist, et võimalikud toetusesaajad saaksid osaleda programmi „Euroopa horisont“ meetmetes; b) 10 nõustamis-/eksperditeenust, et toetada rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmides osalemise pädevust. c) 40 liikmesust rahvusvahelistes võrgustikes.
136	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Projektid või nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele taotlejatele, kes saavad rahalist toetust.		Arv	200	480	2. kv	2026	Rahalist toetust antakse vähemalt 480 projektile või nõustamisteenusele (mis hõlmavad sihi 135 raames toetatavaid projekte ja nõustamisteenuseid), millest 67 projekti raames ajakohastatakse laborite ning teadus- ja arendustegevuse taristute seadmeid.

E.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

E.3.1. Investeering 1 „Laenamine ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arenguks“

Selle meetme eesmärk on parandada ettevõtete juurdepääsu rahastamisele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks ning Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.

Leedu Vabariigi majandus- ja innovatsiooniministeerium võtab ministri määrusega vastu kaitse- ja julgeolekutööstuse arendamise suunised aastateks 2023–2027, et parandada Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.

Lisaks koosneb see meede avaliku sektori investeeringust rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu keskkonnahoidlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate rahastamisele ning Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet. Rahastu tegutseb, andes allutatud, sündikaat- ja otselaene otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 850 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina INVEGA. INVEGA pakub laenurahastamist (kaasrahastab äriprojekte koos eraõiguslike finantsasutustega (peamiselt allutatud laenude kujul) või, kui turu-uuring on näidanud selle vajalikkust, rahastab äriprojekte otse) selleks, et:

·projektid, mis aitavad saavutada vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest: ringluse, CO2 heite vähendamise, energiatõhususe, keskkonnahoidliku, vähe jäätmeid tekitava, kõrgtehnoloogilise, uuendusliku ja digitehnoloogia, suure lisandväärtusega toodete tootmisvõimsuse või kaitse- ja julgeolekutööstuse projektide arendamine.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Leedu ja INVEGA alla rahastamislepingule (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatusele), mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb krediidikomitee, INVEGA juhatus või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimisstrateegia põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus. Strateegilised investeeringud (st kaitsetehnoloogiasse tehtavad investeeringud; kosmoseinvesteeringud tuumakelladesse, strateegilistesse kanderakettidesse; kosmosetooted; ning investeeringuid, mis keskenduvad üksnes küberturvalisuse vahendite ja lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas juhul, kui need on osa digivõrkude ja andmetaristu kasutuselevõtust või ajakohastamisest), ei tohi lõplikud toetusesaajad olla kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuste kontrolli all ning nende tegevjuhtkond asub liidus, välja arvatud alla 10 000 000 euro suuruste investeeringute puhul. Kui lõplik toetusesaaja osaleb 5G-ühenduvuse valdkonnas tehtavas strateegilises investeeringus, kohaldatakse 5G küberturvalisuse meetmepaketi kohaseid meetmeid ja riskimaandamiskavasid ka tema tarnijate suhtes. Varustajate hulka kuuluvad eelkõige telekommunikatsiooniseadmete müüjad ja tootjad ning muud kolmandatest isikutest tarnijad, nagu pilvetaristu pakkujad, hallatud teenuste osutajad, süsteemide integreerijad, turvalisuse ja hooldusega seotud töövõtjad ning ülekandeseadmete tootjad. Kui lõplik abisaaja osaleb strateegilises investeeringus kaitsevaldkonnas, kohaldatakse seda piirangut ka tema tarnijate ja alltöövõtjate suhtes. Eespool sätestatud piiranguid, mis on seotud kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli puudumisega, ei kohaldata konkreetse rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, kui lõplik abisaaja suudab tõendada, et ta on juriidiline isik, kellele liikmesriik, kus ta on asutatud, on heaks kiitnud tagatise, mis on sätestatud Euroopa Kaitsefondi määruse asjakohastes sätetes või komisjoni erandis, mis on tehtud kooskõlas kosmosemääruse asjaomastes sätetes sätestatud rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega. Rakenduspartner peab teavitama valitsust kõikidest piirangute suhtes tehtud eranditest.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on rahaliselt elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimisstrateegias rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 2 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 3 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 4 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 5 . Lisaks nõutakse investeerimisstrateegias rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rahastamislepinguga (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatusega) hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimisstrateegiale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi peamiste põhimõtete kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringutest.

b.Rakenduspartneri selliste menetluste peamiste põhimõtete kirjeldus, mille eesmärk on tagada pettuse, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine rakenduspartneri tegevuses.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastamislepingus (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuses) sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelkontrolle vastavalt INVEGA sisekontrollikavale. Nende kontrollidega kontrollitakse i) INVEGA kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) tingimuste täitmist.

E.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (Vahe-eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
137 a	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tööstusliku arendamise suunised aastateks 2023–2027	Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tööstusliku arendamise suuniste jõustumine aastateks 2023–2027				2. kv	2023	Leedu Vabariigi majandus- ja innovatsiooniministeeriumi korraldusel võeti vastu ja jõustub kaitse- ja julgeolekutööstuse arendamise suunised aastateks 2023–2027, et parandada Leedu kaitse- ja julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.
137b	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Rahastamisleping (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatus)	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine				4. kv	2024	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine.
137c	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	INVEGA avaldab konkursikutse	Konkursikutse avaldamine				1. kv	2025	INVEGA avaldab ettevõtetele konkursikutse laenutaotluste esitamiseks kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega.
137d	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	0 %	20 %	3. kv	2025	INVEGA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
137e	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	20 %	100 %	2. kv	2026	INVEGA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
137f	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute ümberpaigutamine rahastusse	Tunnistus või muu samaväärne tõend üleandmise kohta				2. kv	2026	Leedu kannab rahastu jaoks üle 850 000 000 eurot INVEGA-le.

F. KOMPONENT 6. Tõhus avalik sektor ja eeltingimused taastumiseks pärast pandeemiat

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada maksusüsteemi, maksukuulekuse, eelarveraamistiku, avaliku sektori personalijuhtimise ja ettevõtete maksejõuetuse haldamisega seotud probleeme. Komponendi eesmärk on parandada maksukuulekust ja tasakaalustada maksusüsteemi; parandada avaliku sektori personalijuhtimist; parandada keskpika perioodi eelarve planeerimist ja kulude haldamist; suurendada omavalitsuste rahalist sõltumatust ning suurendada rahastamisvahendite mitmekesisust, et suurendada avaliku sektori investeeringuid.

Komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on laiendada maksubaasi majanduskasvu vähem kahjustavatele allikatele, ning õiguslikke ja tehnilisi meetmeid maksukuulekuse parandamiseks ning maksu- ja toetussüsteemi ülesehituse parandamiseks, et aidata vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja vaesust. See hõlmab ka mitut eelarveraamistikuga seotud reformimeedet: keskpika perioodi eelarve planeerimise ja kulude läbivaatamise kehtestamine, eelarve muutmise menetluste täpsustamine, avaliku ja erasektori partnerluste kasutamise edendamine avaliku sektori investeeringute protsessis, kohalike omavalitsuste tulustruktuuri läbivaatamine, nelja riikliku arenguasutuse koondamine üheks avaliku sektori asutuseks ning nelja digitaalse vahendi väljatöötamine, mis peaksid aitama ettevõtetel maksejõuetusriske hallata. Lisaks hõlmab see avaliku sektori personalijuhtimise ja personaliarenduse reformi.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust parandada maksukuulekust ja laiendada maksubaasi majanduskasvu vähem kahjustavatele allikatele (riigipõhine soovitus nr 1 (2019)). Lisaks aitab see komponent tänu täiendavale maksutulule ja võimalikule kokkuhoiule tänu kulude läbivaatamisele kaasa ka maksu- ja toetussüsteemi tugevdamist käsitlevate soovituste täitmisele (riigipõhine soovitus nr 1 (2019) ja riigipõhine soovitus nr 2 (2020)). Mitmed eelarveraamistikuga seotud meetmed aitavad muuta avaliku sektori investeeringuid tõhusamaks (riigipõhine soovitus nr 3 (2019)).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

F.1.1. Reform 1: Tõhus avalik sektor

Reformi eesmärk on ajakohastada avalike teenuste haldusprotsesse ja personalijuhtimist.

Reform koosneb kahest allmeetmest: 1) avaliku sektori personalijuhtimise süsteemi ajakohastamine (1. allmeede); 2) Kaugõppeplatvormi loomine avaliku sektori töötajatele (2. allmeede).

F.1.1.1 1. allmeede: Avaliku sektori personalijuhtimise ajakohastamine

Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada avaliku sektori personalijuhtimist. Alameede hõlmab ajakohastatud personalijuhtimise süsteemi, mis hõlmab uut avaliku sektori töötajate registrit.

F.1.1.2 2. allmeede: Kaugõppeplatvormi loomine avaliku sektori töötajatele

Selle allmeetme eesmärk on luua avaliku sektori töötajatele pädevuskoolituse platvorm. Allmeede seisneb digitaalsele, finantsanalüüsi- ja juhtimispädevusele keskenduva kaugõppeplatvormi ja koolitusmoodulite loomises.

F.1.2. Reform 2: Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem

Reformi eesmärk on luua tingimused maksusüsteemi tasakaalustamiseks, tagades sotsiaalselt õiglasema ja majanduskasvu soodustava maksustruktuuri ning julgustades tarbijaid muutma oma käitumist maksustamise kaudu, et kohaneda ühiskonna muutuvate vajadustega. Reform koosneb kolmest allmeetmest: 1) selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine või vähendamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega (1. allmeede); 2) maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu (2. allmeede); 3) hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel (3. allmeede).

F.1.2.1. 1. allmeede: Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine või vähendamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega

Meetme eesmärk on teha kindlaks maksuvabastused ja erimaksukorrad, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega, ning muuta vastavaid maksuseadusi. Rahandusministeerium teeb kulude-tulude analüüsi ja kavandab õigusaktide vajalikud muudatused, mille peab vastu võtma parlament.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu

Selle meetme eesmärk on laiendada maksubaasi allikatele, mis ei takista majanduskasvu. Rahandusministeerium valmistab ette uuringu maksubaasi laiendamise võimaluste kohta ja koostab vajalikud muudatused parlamendis vastuvõetavatesse õigusaktidesse. Analüüsis keskendutakse kinnisvaramaksule, energiatoodete aktsiisile ja muudele keskkonnasõbralikele maksudele.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

F.1.2.3. 3. allmeede: Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel

Selle meetme eesmärk on kohandada üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid, et paremini vältida vaesust ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Rahandusministeerium koostab uuringu üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete võimaliku kohandamise kohta ning valmistab ette vajalikud muudatused õigusaktis, mille parlament peab vastu võtma.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

F.1.3. Reform 3: Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus

Reformi eesmärk on suurendada riigi- ja munitsipaaleelarvete pikaajalist jätkusuutlikkust, keskpika perioodi eelarvestamise läbipaistvust ja riiklike teenuste rahastamist. Reform koosneb viiest allmeetmest: 1) keskpika perioodi eelarveraamistik (1. allmeede); 2) kulude läbivaatamine (2. allmeede); 3) munitsipaaltulude struktuuri parandamine (3. allmeede); 4) avaliku ja erasektori partnerluse edendamine (4. allmeede); 5) riiklike tugiasutuste konsolideerimine (5. allmeede).

F.1.3.1. 1. allmeede: Keskpika perioodi eelarveraamistik

Selle allmeetme eesmärk on luua keskpika perioodi eelarveraamistik. Allmeede seisneb keskpika perioodi eelarvestamise ja põhikulude arvutamise metoodika vastuvõtmises, eelarvestruktuuri seaduse muudatuste vastuvõtmises, et selgitada eelarvemuudatuste eeskirju, eelarvevahendi loomises ja keskpika perioodi eelarve kinnitamises valitsuse poolt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027.

F.1.3.2. 2. allmeede: Kulude läbivaatamine

Selle allmeetme eesmärk on töötada välja kulude läbivaatamise kontseptsioon ja viia läbi esimene põhjalik kulude läbivaatamine. Kulude põhjaliku läbivaatamise tulemused avalikustatakse ja neid võetakse arvesse esimese keskpika perioodi eelarve koostamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

F.1.3.3. 3. allmeede: Munitsipaaltulude struktuuri parandamine

Selle allmeetme eesmärk on teha kindlaks viisid, kuidas parandada omavalitsuste tulude struktuuri, eelkõige suurendades tulude osakaalu, mille kohalikud omavalitsused on otseselt kindlaks määranud. Selle reformi elluviimiseks tuleb muuta munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodikat käsitlevat seadust ning luua analüüsivahendid, mis võimaldavad võrrelda munitsipaaleelarve näitajaid ja hinnata munitsipaalsuutlikkust tulude kogumiseks.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

F.1.3.4. 4. allmeede: Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine

Selle allmeetme eesmärk on koostada ja võtta vastu õigusaktide pakett, millega:

·võimaldab rakendada avaliku ja erasektori partnerlusi strateegiliselt kõige olulisemates valdkondades, nagu energiatõhusus, taastuvad energiaallikad, säästev transport ja suurima investeerimisvajadusega valdkonnad, nagu õigus ja avalik kord ning avalik julgeolek;

·aitab kaasata erainvestoreid avaliku sektori projektidesse, esitades pikaajalised jätkusuutlikud investeerimiskavad ning töötades välja tasakaalustatud ja vastastikku kasulikud riskijaotusmehhanismid;

·võimaldada munitsipaalinvesteerimisprojektide rühmitamist, mis muudaks need investoritele atraktiivsemaks;

·võimaldada omavalitsustel osaleda riigi korraldatavates avaliku ja erasektori partnerlusprogrammides, mis peaks halduskulusid vähendama.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

F.1.3.5. 5. allmeede: Riiklike arenguasutuste konsolideerimine

Selle allmeetme eesmärk on koondada neli riiklikku arenguasutust üheks avalik-õiguslikuks asutuseks. Asutuse eesmärk on koondada teadmised ja pädevus ühte tugevasse riiklikku arenguasutusse INVEGAsse, et ühtlustada ja optimeerida riiklike arenguasutuste tegevustavasid ja fondijuhtimist, luua eeltingimused institutsionaalsete investorite ligimeelitamiseks, tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust ning suurendada jätkusuutlikult rahastamisvahendite pakkumist rahaliselt elujõuliste projektide rahastamiseks.

Samuti on selle meetme eesmärk toetada Leedu majanduse kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt avaliku sektori toetuse taset, mis on kättesaadav turutõrgete ja majanduse ebatõhususe kõrvaldamiseks rohepöörde valdkonnas.

Meede seisneb 78 901 216 euro suuruses kapitalisüstis ILTEsse.

ILTE muudab täiendava omakapitali kasutamise investeerimispoliitikat. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatava rahastamiskõlblike lõplike abisaajate liigiga, keda täiendav omakapital peaks algselt toetama, sealhulgas iga finantstoote rakendamise eeldatavat ajakava ja eeldatavat summat. ILTE kasutab täiendava omakapitali jaoks sama auditi- ja kontrollisüsteemi, millele komisjon on andnud positiivse hinnangu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 157.

Investeerimispoliitikas nõutakse, et finantstooted, mida täiendav omakapital toetab, vastaksid olulise kahju ärahoidmise põhimõttele, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitikas rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 7 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 8 . Lisaks jäetakse äriühingute üldise toetamise korral investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad 9 peamiselt järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus, 10 ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 11 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 12 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 13 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine; Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

F.1.4. Reform 4: Maksukuulekuse parandamine

Reformi eesmärk on parandada maksukuulekust suure riskiga sektorites ja suurendada tehingute läbipaistvust. Reform koosneb viiest allmeetmest: 1) kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus (1. allmeede); 2) internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine (2. allmeede); 3) sularaha kasutamise piiramine (3. allmeede); 4) finantskirjaoskusega tulevased maksumaksjad (4. allmeede); 5) ehitussektori suurem läbipaistvus (5. allmeede).

F.1.4.1. 1. allmeede: Kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus

Selle allmeetme eesmärk on parandada kasutatud sõidukite müügi kontrolli, kogudes andmeid nende tegelike omanike ja müüjate kohta. Liiklusohutuse seaduse ja selle rakendusaktide muudatustega on kehtestatud sõidukiomanike arvepidamise süsteem, et teha kindlaks sõiduki tegelikud edasimüüjad ja omanikud ning tagada nende maksukohustuste täitmine. Maksuametile on tagatud juurdepääs sõidukiomanike registreerimissüsteemi andmetele.

Allmeede viiakse lõpule 30. juuniks 2021.

F.1.4.2. 2. allmeede: Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine

Selle allmeetme eesmärk on muuta siseriiklikke õigusakte, et kohustada veebiplatvormide tegevust koguma andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta ja esitama need maksuhalduritele teabe aluseks olevale kalendriaastale järgneva aasta 31. jaanuariks. Maksuamet saab esimesed andmed 31. märtsiks 2024.

Allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

F.1.4.3. 3. allmeede: Sularaha kasutamise piiramine

Selle allmeetme eesmärk on muuta siseriiklikke õigusakte, et piirata sularaha kasutamist teatavates majandussektorites ja/või teatavat liiki tehingute puhul, eesmärgiga vähendada varimajanduse suurust. Õigusaktide muutmise ettepanekud tehakse rahandusministeeriumi analüüsi põhjal.

Allmeede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

F.1.4.4. 4. allmeede: Maksualase pädevusega tulevased maksumaksjad

Selle allmeetme eesmärk on suurendada tulevaste maksumaksjate maksualast teadlikkust. Alameede hõlmab teadlikkuse suurendamise kampaaniat laste ja noorte maksualase kirjaoskuse kohta, koolidesse sularahata maksete jaoks taristu paigaldamist ning maksefunktsiooniga elektrooniliste õpilaskaartide väljastamist.

F.1.4.5. 5. allmeede: Ehitussektori suurem läbipaistvus

Osameetme eesmärk on suurendada ehitussektori läbipaistvust. Allmeede seisneb digivahendi pakkumises, mis võimaldab ehitussektoris töötavate isikute kohustuslikku registreerimist ning plaanilisi ja erakorralisi kontrolle.

F.1.5. Reform 5 „Ettevõtete käsutuses olevad vahendid ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks“

Meetme eesmärk on aidata ettevõtetel juhtida ettevõtete maksejõuetuse riski. Meede seisneb nelja digitaalse vahendi pakkumises ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks.

F.1.6. Reform 6 „Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks“

Reformi eesmärk on ajakohastada maksuhaldust ja vähendada käibemaksu alalaekumist. Reform koosneb kuuest allmeetmest: 1) uute andmeanalüüsivahendite tarnimine riiklikule maksuinspektsioonile (1. allmeede); 2) jälgida riikliku maksuinspektsiooni ja teiste asutuste andmete kvaliteeti (2. allmeede); 3) maksuameti äriprotsesside robotiseerimine (3. allmeede); 4) maksumärkide digiteerimine (4. allmeede); 5) uued andmeanalüüsi vahendid ja Leedu tolli IT-süsteemide ajakohastamine (5. allmeede); 6) riikliku maksuinspektsiooni ja Leedu tolli töötajate koolitamine (6. allmeede).

F.1.6.1. 1. allmeede: Uute andmeanalüüsivahendite esitamine riiklikule maksuinspektsioonile

Selle allmeetme eesmärk on pakkuda uusi vahendeid riikliku maksuinspektsiooni andmeanalüüsiks. Allmeede seisneb analüütiliste mudelite väljatöötamises ja kuue uue funktsiooni lisamises riikliku maksuinspektsiooni olemasolevatele infosüsteemidele.

F.1.6.2. 2. allmeede: Riikliku maksuinspektsiooni ja teiste asutuste andmete kvaliteedi järelevalve

Selle allmeetme eesmärk on jälgida riikliku maksuinspektsiooni ja teiste asutuste andmete kvaliteeti. Alameede seisneb riikliku maksuinspektsiooni metaandmete baasi loomise ja loogilise integreerimise metoodika ja soovituste heakskiitmises.

F.1.6.3. 3. allmeede: Maksuameti äriprotsesside robotiseerimine

Selle allmeetme eesmärk on omandada litsentse robootilise protsessi automatiseerimise tarkvarale ja kasutada neid maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimiseks:

1)haldusõiguse rikkumist käsitlevate otsuste ja protokollide tegemine;

2)vanade maksuvõlgade ja trahvide läbivaatamine.

See allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

F.1.6.4. 4. allmeede: Maksumärkide digiteerimine

Selle allmeetme eesmärk on katseprojekti abil uurida võimalusi asendada paberkandjal maksumärgid, mida praegu kasutatakse turu kaitsmiseks ebaseaduslike alkohoolsete jookide eest, digitaalsete lahendustega selliste toodete märgistamiseks. Katseprojekti tulemuste põhjal otsustab maksuamet, kas töötada välja alkohoolsete jookide elektroonilist märgistamist võimaldav erimoodul.

See allmeede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

F.1.6.5. 5. allmeede: Uued andmeanalüüsi vahendid ja Leedu tolli IT-süsteemide ajakohastamine

Selle allmeetme eesmärk on pakkuda Leedu tollile uusi andmeanalüüsi vahendeid. See allmeede seisneb andmeanalüüsivahendite ja IT-rakenduste vaheliste liideste pakkumises.

F.1.6.6. 6. allmeede: Riikliku maksuinspektsiooni ja Leedu tolli töötajate koolitamine

Selle allmeetme eesmärk on koolitada riikliku maksuinspektsiooni ja Leedu tolli töötajaid. Allmeede seisneb digitaalsete koolitusvahendite ja -koolituste pakkumises riiklikule maksuinspektsioonile ja Leedu tollile.

F.1.7. Reform 7 „Elektrooniliste dokumentide ökosüsteemi loomine“

Reformi eesmärk on võimaldada ettevõtjatel vahetada riigiasutustega elektroonilist teavet ja andmeid automaatselt. Reform seisneb elektrooniliste arveldusdokumentide ja nende maksuandmete töötlemist käsitlevate õigusaktide jõustumises. Reformil on ka kaks allmeedet: 1) lahenduse loomine e-kviitungite võimaldamiseks (1. allmeede); 2) eFTI värava prototüübi tarnimine.

F.1.7.1. 1. allmeede: E-kviitungite väljastamist võimaldava lahenduse väljatöötamine

Selle allmeetme eesmärk on luua e-kviitungi prototüüp ja võtta see kasutusele maksuameti IT-süsteemides. Riiklik maksuinspektsioon teeb selle kättesaadavaks ka ettevõtjatele.

F.1.7.2. 2. allmeede: EFTI värava prototüübi tarnimine

Selle allmeetme eesmärk on anda kontrolliasutustele juurdepääs ettevõtjate hallatavale kaubaveoteabele eFTI andmete kujul. Allmeede seisneb maksuhaldussüsteemi kohandamiseks vajaliku prototüübi tarnimises.

F.1.8. Reform 8 „Trahvide maksmise ühtne liides“

Eesmärk on reformida trahvide haldamist. Meede seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, mis võimaldavad riiklikul maksuinspektsioonil hallata enamikku riigi määratud trahve ja majandussanktsioone, ning IT-liideste tarnimises.

F.1.9. Reform 9 „Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem“

Auditite ja kontrollide andmekogude süsteemi tehtava investeeringu eesmärk on tagada, et taaste- ja vastupidavuskava nõuded seoses andmete kogumise ja seirega on esimese maksetaotluse esitamise ajaks täidetud. Eelkõige puudutab see andmete kogumist ning eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimist, samuti andmete kogumist, säilitamist ja neile juurdepääsu tagamist vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktidele i–iii. Andmekogu süsteemi vastavad funktsioonid kinnitatakse auditiaruandega. Auditiaruanne hõlmab ELi vahendite haldamise ajutist korda ja niivõrd kui see on juba olemas, uut ühtset teabesüsteemi (IS2021), ning 2021.–2027. aasta rahastamisperioodi taaste- ja vastupidavuskava.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2022.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
138	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.1 Avaliku sektori personalijuhtimise ajakohastamine	Eesmärk	Avaliku sektori personalijuhtimise ajakohastamine	Ajakohastatud personalijuhtimise süsteemi teenuste üleandmise ja vastuvõtmise tõend				2. kv	2026	Ajakohastatud personalihaldussüsteemi, sealhulgas uue avaliku sektori töötajate registri teenuste üleandmise ja vastuvõtmise tõend.
139	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 Kaugõppeplatvormi loomine avaliku sektori töötajatele	Eesmärk	Strateegilised suunised ja koolitusmoodulid	Vastu võetud suunised ja koolitusmoodulite väljatöötamine				3. kv	2024	Leedu valitsus võtab vastu avaliku sektori töötajate pikaajalise koolituse ja pädevuse arendamise strateegilised suunised ning strateegiliste suuniste rakenduskava. Avaliku sektori töötajate pädevuse suurendamise koolitusmoodulid töötab välja avaliku sektori juhtimisamet. Töötatakse välja järgmised koolitusmoodulid: 1) digioskused; 2) finants-analüütiline pädevus; 3) juhtimisoskused.
141	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 Kaugõppeplatvormi loomine avaliku sektori töötajatele	Eesmärk	Kaugõppeplatvormi pakkumine digi-, finantsanalüüsi- ja juhtimispädevuste jaoks	Kaugõppeplatvormi teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tõend				1. kv	2026	Kaugõppeplatvormile väljastatud teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tõend, sealhulgas koolitused i) digipädevuste kohta; ii) finants-analüütiline pädevus; ning iii) juhtimispädevus.
142	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine või vähendamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Parlamendile esitatud ettepanekud, mis põhinevad põhjalikul analüüsil maksuvabastuste ja erimaksukordade tühistamise kohta	Maksualaste õigusaktide muudatusettepanekute projektide registreerimine õigusaktide süsteemis				2. kv	2022	Tuginedes olemasolevate maksuvabastuste ja maksustamise erikordade kulude-tulude analüüsi avaldamisele, mis ei ole tõhusad ja (või) ei kajasta enam riigi prioriteete, koostatakse ja esitatakse parlamendile asjaomaste maksuseaduste muudatusettepanekud.
143	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine või vähendamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamist või vähendamist käsitlevate maksualaste õigusaktide muudatuste jõustumine	Sätted maksualaste õigusaktide muudatuste jõustumise kohta				1. kv	2023	Maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamist või vähendamist käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine See hõlmab erinevate tuluallikate suhtes kohaldatavate üksikisiku tulumaksu määrade erinevuste vähendamist.
144	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Ettepanekute esitamine keskkonnamaksude ja muude majanduskasvu vähem kahjustavate allikate maksustamise laiendamiseks parlamendile esitatud põhjaliku analüüsi alusel	Maksualaste õigusaktide muudatusettepanekute projektide registreerimine õigusaktide süsteemis				2. kv	2022	Tuginedes uuringule, milles analüüsitakse võimalusi laiendada keskkonnamakse ja muude majanduskasvu vähem kahjustavate allikate maksustamist, koostatakse asjaomaste maksuseaduste muudatusettepanekud ja esitatakse need parlamendile.
145	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Aktsiisi, keskkonna- ja omandimakse käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine	Muutmisseaduste sätted, mis näitavad muudatuste jõustumist				1. kv	2023	Aktsiise, keskkonnamakse ja omandimaksu käsitlevate seaduste muudatuste jõustumine, et suurendada selliste maksude osatähtsust, mis ei pärsi majanduskasvu maksustruktuuris.
146	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Uuringu „Isiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusus vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel“ tulemuste esitamine	Rahandusministeeriumi veebisaidil avaldatud uuring				2. kv	2022	Sellise uuringu tulemuste avaldamine, milles analüüsitakse üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusust vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel.
147	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine	Üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumist käsitlevate õigusaktide sätted				1. kv	2023	Üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine, tuginedes uuringu järeldustele, milles analüüsiti üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusust vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel.
148	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Keskpika perioodi eelarveraamistik	Eesmärk	Keskpika perioodi eelarvestamise metoodika, põhikulude arvutamise metoodika ja riigieelarve läbivaatamisega seotud eelarvestruktuuri seaduse muudatuste jõustumine.	Sätted, mis viitavad kahe metoodika ja eelarve struktuuri käsitleva seaduse jõustumisele				2. kv	2024	Jõustuma peavad: – eelarvestruktuuri seaduse muudatused, milles selgitatakse aastaeelarvete läbivaatamise eeskirju; – metoodika, millega kehtestatakse keskpika perioodi eelarvemenetlus, mille peamised põhimõtted on sätestatud eelarvestruktuuri seaduses ja heaks kiidetud valitsuse resolutsiooniga; – metoodika, millega määratakse kindlaks rahandusministri määrusega heaks kiidetud kulude baasarvutuse kord.
148a.	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Keskpika perioodi eelarveraamistik	Eesmärk	Strateegilise juhtimise infosüsteemi vahendi kasutuselevõtmine, millega automatiseeritakse keskpika perioodi eelarvestamine	Strateegilise juhtimise infosüsteemi vahendi kasutuselevõtt, millega automatiseeritakse keskpika perioodi eelarvestamine.				3. kv	2025	Keskpika perioodi eelarvevahendi loomine strateegilise juhtimise infosüsteemi raames. See peab võimaldama keskpika perioodi eelarvestamise automatiseerimist (sealhulgas tegevuskulude arvutamist).
149	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Keskpika perioodi eelarveraamistik	Eesmärk	Sellise valitsuse resolutsiooni jõustumine, millega kiidetakse heaks esimene üksikasjalik keskpika perioodi eelarveprojekt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027	Valitsuse resolutsioon, millega kiidetakse heaks esimene üksikasjalik keskpika perioodi eelarveprojekt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027				3. kv	2024	Valitsus kinnitab esimese üksikasjaliku kolmeaastase eelarveprojekti ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027. Keskpika perioodi eelarve peab olema kooskõlas heakskiidetud keskpika perioodi eelarvestamise metoodikaga.
150	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.2. Kulude läbivaatamine	Eesmärk	Eelarvekulude põhjaliku läbivaatamise lõpuleviimine	Kulude põhjaliku läbivaatamise tulemused				1. kv	2024	Valitsus kiidab heaks kulude põhjaliku läbivaatamise kontseptsiooni ja rakendab seda tegeliku põhjaliku läbivaatamise käigus, sealhulgas 2023. aasta eelarve täitmise andmete läbivaatamisel. Kulude põhjaliku läbivaatamise tulemused avalikustatakse ja neid võetakse arvesse esimese keskpika perioodi eelarve koostamisel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027.
151	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.3. Munitsipaaltulude struktuuri parandamine	Eesmärk	Munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodika seaduse muudatuse jõustumine ning munitsipaaleelarve näitajate süstemaatilise võrdluse tulemuste avaldamine ja munitsipaalsuutlikkuse hindamine tulude kogumiseks	Muutmisseaduse säte, mis viitab munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodika seaduse muudatuse jõustumisele ja järelduste avaldamisele				2. kv	2023	Munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodikat käsitleva seaduse muudatuse jõustumine, mis parandab munitsipaaleelarve tulude struktuuri. Rahandusministeerium kasutab vahendeid, mis võimaldavad: – võrrelda kohalike omavalitsuste tulu-, kulu- ja tulemusnäitajaid; – hinnata munitsipaaltulude suurendamise suutlikkust. Nende analüüside tulemused avaldatakse.
152	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Avaliku ja erasektori partnerluse ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjade muudatuste jõustumine	Avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamist ja rakendamist käsitlevate muudetud eeskirjade säte, milles on märgitud muudatuste jõustumine				2. kv	2022	Avaliku ja erasektori partnerluse ettevalmistamise ja rakendamise muudetud eeskirjad: võimaldada munitsipaalinvesteerimisprojektide rühmitamist, mis muudaks need investoritele atraktiivsemaks; võimaldada omavalitsustel osaleda riigi korraldatavates avaliku ja erasektori partnerlusprogrammides, mis peaks halduskulusid vähendama.
153	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Seadusandliku paketi jõustumine, millega luuakse tõhustatud raamistik strateegiliste ja pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerluste kasutamiseks	Sätted, mis osutavad järgmiste õigusaktide muudatuste jõustumisele: 1) investeerimisseadus; 2) kontsessioonide seadus; 3) riigi- ja munitsipaalvarade ning nende haldajate seadus; 4) avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjad.				4. kv	2023	Õigusaktide pakett, mis koosneb investeerimisseaduse, kontsessioonide seaduse, riigi- ja munitsipaalvara ning selle haldamise seaduse ning avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjade muudatustest, põhineb avaliku sektori ja erasektori partnerluste rakendamise võimalusi käsitleva teostatavusuuringu tulemustel ning selles võetakse arvesse maksupiiranguid. Õigusaktide paketi jõustumine: – võimaldab rakendada avaliku ja erasektori partnerlusi strateegiliselt kõige olulisemates valdkondades, nagu energiatõhusus, taastuvad energiaallikad, säästev transport ja suurima investeerimisvajadusega valdkonnad, nagu õigus ja avalik kord ning avalik julgeolek; – aitab kaasata erainvestoreid avaliku sektori projektidesse, esitades pikaajalised jätkusuutlikud investeerimiskavad ning töötades välja tasakaalustatud ja vastastikku kasulikud riskijaotusmehhanismid.
154	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse riikliku arenguasutuse staatus ja jäetakse see ühele asutusele	Valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse riiklike arenguasutuste staatus ja jäetakse see ühele asutusele				4. kv	2023	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse (riiklik investeeringute haldamise amet, avaliku sektori investeeringute arendamise amet ja põllumajanduskrediidi tagatisfond) riiklike arenguasutuste staatus ja jäetakse see ühele asutusele (INVEGA). Ainsa riikliku arenguasutuse staatusega asutuse eesmärk on koondada teadmised ja pädevus ühte tugevasse riiklikku edendavasse asutusse, ühtlustada ja optimeerida riiklike edendavate asutuste tegevustavasid ja fondijuhtimist, luua eeltingimused institutsionaalsete investorite ligimeelitamiseks, tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust ning suurendada jätkusuutlikult rahastamisvahendite pakkumist rahaliselt elujõuliste projektide rahastamiseks.
154a.	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika muutmine				1. kv	2026	ILTE investeerimispoliitika muutmine täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et 78 901 216 eurot täiendavast omakapitalist eraldatakse strateegiliste roheliste investeeringute toetamiseks, mis on kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa kohaselt määratud 100 % kliimakoefitsient, mis võib muu hulgas hõlmata toetust järgmisele uuele suutlikkusele: I)olemasolevate elamute energiatõhusaks renoveerimine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele (025a), või II)avaliku taristu energiatõhusaks renoveerimine või energiatõhususe meetmed, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele (026a), või III)teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub vähese CO2 heitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele (022) või IV)taastuvenergia: tuul (028) või V)taastuvenergia: päikeseenergia (029).
154b.	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Kapitalisüst	Üleviimistõend				2. kv	2026	Leedu kannab oma omakapitali suurendamiseks ILTE-le üle 78 901 216 eurot. Lisaks ILTEsse tehtud omakapitalisüstile, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, edastab Leedu aruande, milles kirjeldatakse ILTE poolt 31. augustiks 2026 investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning nende toodete edasiseks rakendamiseks eeldatavasti võetavaid meetmeid.
155	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.1. Kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus	Eesmärk	Maksuamet ja toll hangivad sõidukiomanike kohta andmeid sõidukiomanike registreerimissüsteemist	Maksuametil ja tollil on juurdepääs sõidukiomanike andmetele sõidukiomanike registreerimissüsteemist.				2. kv	2021	Liiklusohutuse seaduse ja selle rakendusaktide muudatustega on kehtestatud sõidukiomanike arvepidamise süsteem, et teha kindlaks sõiduki tegelikud (edasimüüjad) ja omanikud ning tagada nende maksukohustuste täitmine. Tagatud on juurdepääs sõidukiomanike raamatupidamissüsteemi andmetele.
156	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Jõustub õiguslik nõue, mille kohaselt peavad veebiplatvormide operaatorid koguma ja esitama maksuhaldurile andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta	Seaduse säte, mis viitab platvormioperaatorite seadusest tulenevale kohustusele anda maksuametile teavet				1. kv	2023	Maksukorralduse seaduse uued õigusnormid võetakse vastu ja jõustuvad. Veebiplatvormide tegevus on kohustatud koguma andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta ja esitama need maksuhaldurile teabe aluseks olevale kalendriaastale järgneva aasta 31. jaanuariks.
157	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Maksuamet saab üksikasjalikke andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta	Maksuamet saab üksikasjalikke andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta				1. kv	2024	Maksuamet hangib üksikasjalikud andmed maksumaksjate poolt veebiplatvormidel 2023. aastal tehtud tehingute kohta.
158	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.3. Sularaha kasutamise piiramine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega piiratakse sularahamakseid riskantsetes majandussektorites ja/või üksikute tehinguliikide puhul	Seaduse säte, mis viitab selliste õigusnormide jõustumisele, millega kehtestatakse piirangud sularahamaksetele riskantsetes majandussektorites ja/või üksikutele makseliikidele				4. kv	2022	Rahandusministeeriumi analüüsi põhjal jõustuvad õigusaktid, millega kehtestatakse piirangud sularahamaksetele riskantsetes majandussektorites ja/või üksikute tehinguliikide puhul. Need muudatused vähendavad ettevõtjate ja füüsiliste isikute võimalusi varjata oma sissetulekut.
159	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Maksualase pädevusega tulevased maksumaksjad	Siht	Väljastatud maksefunktsiooniga elektrooniliste õpilaskaartide arv.		Arv	12 900	90 000	3. kv	2024	Väljastatud 90 000 maksefunktsiooniga elektroonilist õpilaskaarti.
160	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Maksualase pädevusega tulevased maksumaksjad	Siht	Äsja loodud või ajakohastatud mittesularahaliste maksete taristuga koolide (alg-, põhi- ja keskkoolid ning gümnaasiumid) arv		Arv	40	240	3. kv	2024	240 kooli sööklas on loodud või ajakohastatud infrastruktuur mittesularahaliste maksete tegemiseks.
161	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Maksualase pädevusega tulevased maksumaksjad	Eesmärk	Maksualase kirjaoskuse õppematerjalid ja kampaania	Õppematerjalid ja teadlikkuse suurendamise kampaania maksukirjaoskuse kohta				2. kv	2026	1. Lastele ja noortele mõeldud õppematerjalid maksualase pädevuse kohta, mille on koostanud riiklik maksuinspektsioon. 2. Maksualase kirjaoskuse kampaania jaoks väljastatud teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tõend.
162	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Eesmärk	Digivahendite kasutuselevõtt ehitussektoris töötavate isikute reaalajas registreerimiseks ja ehitusplatsil ebaseaduslikult töötavate isikute tuvastamiseks	Digivahendid on paigas ja toimivad				4. kv	2024	Täielikult toimiv digivahend (ehitaja isikut tõendava teabe allsüsteem), mis võimaldab ehitussektoris töötavate isikute kohustuslikku registreerimist ja konkreetsete isikute tuvastamist spetsiaalse ehitusettevõtja identifitseerimiskoodiga.
163	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Siht	E-identitavad töötajad, kes kasutavad ehitustööplatsil läbipaistva töötaja ID-d		% (protsent)	0	80	4. kv	2025	Ehitussektoris anti 1 400 kavandatud kontrolli ja veel 420 mitterutiinse kontrolli jaoks välja ebaseadusliku uurimise akti tõendid. Läbipaistva töötaja ID abil tuvastatavate töötajate osakaal ehitustööplatsil kontrollitud töötajate koguarvust peaks olema vähemalt 80 %.
164	F.1.5. Ettevõtjatele kättesaadavad vahendid ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks	Eesmärk	Digitaalsed vahendid äriühingu maksejõuetuse riski juhtimiseks	Neli digitaalset vahendit ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks				4. kv	2025	Nelja digivahendi kasutuselevõtt ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks: 1) maksejõuetuse portaal; 2) ümberkorralduskava koostamise viisard; 3) viisard, mis aitab hindamisprotsessis kohaldada rahvusvahelisi hindamisstandardeid; 4) vara ja tehingute hindamise võrdlusvahend.
165	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.1. Uute andmeanalüüsivahendite esitamine riiklikule maksuinspektsioonile	Eesmärk	Analüüsimudelid ja IT-süsteemi funktsioonid käibemaksulõhe vähendamiseks	Analüütiliste mudelite ja IT-süsteemide funktsioonide pakkumine				2. kv	2026	Riiklikule maksuinspektsioonile esitatakse neli analüütilist mudelit, sealhulgas maksumaksjate riskiprofiil, mis koosneb 25 riskikriteeriumist ja kuuest uuest funktsioonist riikliku maksuinspektsiooni olemasolevates IT-süsteemides
167	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.2. Riikliku maksuinspektsiooni ja teiste asutuste andmete kvaliteedi järelevalve	Eesmärk	Metaandmete andmebaasi integreerimist käsitlevate riikliku maksuinspektsiooni juhataja aktide heakskiitmine ja vastuvõtmine	Riikliku maksuinspektsiooni juhataja aktide heakskiitmine ja vastuvõtmine				2. kv	2026	Riikliku maksuinspektsiooni juhataja: a) kiidavad heaks – avaliku sektori finantsasutuste metaandmete andmebaasi loomise metoodika; ning – soovitused avaliku sektori finantsasutuste andmehalduse kohta; b) võtab metaandmete andmebaasi kasutamise kohta vastu määrused, millega: – kehtestab selle kasutamise korra; ning – anda õiguslik alus selle kasutamiseks teabeallikana.
168	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.3. Maksuameti äriprotsesside robotiseerimine	Eesmärk	Maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimise lõpuleviimine	Robootilise protsessi automatiseerimise tarkvara käivitamine				1. kv	2022	Omandatud robootilise protsessi automatiseerimistarkvara litsentse kasutatakse maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimiseks: – otsuste ja protokollide tegemine haldusõiguse rikkumise kohta; – vanade maksuvõlgade ja trahvide läbivaatamine.
169	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.4. Maksumärkide digiteerimine	Eesmärk	Alkohoolsete jookide füüsiliste maksumärkide digilahendustega asendamise katseprojekti lõpuleviimine	Katseprojekti tulemuste aruande esitamine				1. kv	2024	Katseprojekti lõpuleviimine võimaldab: 1) hinnata võimalusi asendada paberkandjal maksumärgid, mida praegu kasutatakse turu kaitsmiseks ebaseaduslike alkohoolsete jookide eest, digitaalsete lahendustega selliste toodete märgistamiseks; 2) hinnata võimalusi vähendada ettevõtjate jaoks alkohoolsete jookide märgistamisega seotud halduskoormust ja kulusid. Katseprojekti tulemuste põhjal otsustab maksuamet, kas töötada välja alkohoolsete jookide elektroonilist märgistamist võimaldav erimoodul.
170	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja Leedu tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Eesmärk	Leedu tolli eelarveriskide juhtimiseks viie uue andmeanalüüsimeetodi esitamine	Leedu tolli eelarveriskide juhtimise uute andmeanalüüsimeetodite esitamine				4. kv	2025	Leedu tolli eelarveriskide juhtimiseks viie uue andmeanalüüsimeetodi esitamine
171	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja Leedu tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Siht	Sõidukite ja kaupade integreeritud kontrollisüsteemi (TRAKIS) tarnimine ja liidesed väliskasutajatega		Arv	0	6	4. kv	2025	Järgmiste dokumentide kättetoimetamine: a) üks sõidukite ja kaupade integreeritud kontrollisüsteem (TRAKIS) – ühtse tolliinfosüsteemi allsüsteem; ning b) viis liidest TRAKISe ja – riikliku maksuinspektsiooni süsteem i.VAZ (aruka maksuhaldussüsteemi (i.MAS) allsüsteem) – riikliku piirivalveteenistuse süsteem VSATIS; – Klaipėda meresadama süsteem „KIPIS“; – Medininkai piiripunkti liikluskorraldussüsteem; – tarkvara pakkuja JSC „Softra“ „Licence Plate Recognition System SOFTRA Cloud v3.0“.
172	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.6. Riikliku maksuinspektsiooni ja Leedu tolli töötajate koolitamine	Eesmärk	Riikliku maksuinspektsiooni, Leedu tollitöötajate ja klientide pädevuse haldamise vahendid	Koolitusvahendite pakkumine riiklikus maksuinspektsioonis ja Leedu tollis				4. kv	2025	Leedu tollis antakse üle a) digitaalne koolitusjuhtimisvahend; b) seitse koolitusmoodulit Leedu tolliametnikele ja/või klientidele, sealhulgas vähemalt üks virtuaalreaalsust kasutav moodul; c) riikliku maksuinspektsiooni õppematerjalide hoidla.
173	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.6. Riikliku maksuinspektsiooni ja Leedu tolli töötajate koolitamine	Siht	Koolitustegevuses osalemine		Arv	0	1 050	4. kv	2025	Välja on antud vähemalt 1 050 koolitustunnistust. Riikliku maksuinspektsiooni koolituste jaoks antakse välja vähemalt 800 sertifikaati ja Leedu tollikoolituste jaoks vähemalt 250 sertifikaati.
174	F.1.7. Elektrooniliste dokumentide ökosüsteemi loomine	Eesmärk	Kassalogisid ja e-kviitungeid käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakti jõustumine				4. kv	2025	Selliste õigusaktide jõustumine, milles: – kehtestada ettevõtjatele kohustus esitada maksuhaldurile kassaaparaatidest pärit digitaalsed andmed; ning kehtestada e-kviitungitele kohustuslikud tehnilised nõuded.
175	F.1.7. Elektrooniliste dokumentide ökosüsteemi loomine – F.1.7.1. 1. allmeede. E-kviitungite väljastamist võimaldava lahenduse väljatöötamine	Eesmärk	Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, et võimaldada e-kviitungite praktilist kasutamist äriprotsessides	Uue e-teenuse kasutuselevõtt				4. kv	2024	Rakenduse kasutuselevõtmine (uus e-teenus), mis on välja töötatud e-kviitungi koostamiseks ja selle edastamiseks ettevõtjatelt tarbijatele. Maksuamet teeb selle taotluse ettevõtjatele kättesaadavaks.
176	F.1.7. Elektrooniliste dokumentide ökosüsteemi loomine – F.1.7.2. 2. allmeede. EFTI värava prototüübi tarnimine	Eesmärk	Tehniliste lahenduste prototüüpide pakkumine, et võimaldada juurdepääsu ettevõtjate hallatavale kaubaveoteabele eFTI andmete kujul	Uue e-teenuse kasutuselevõtt				2. kv	2026	Riikliku maksuinspektsiooni hallatava aruka maksuhaldussüsteemi (i.MAS) allsüsteemi i.VAZ (elektrooniliste saadetiste allsüsteem) funktsioonide prototüübi (uus e-teenus) pakkumine kontrolliasutustele juurdepääsuks ettevõtjate eFTI andmetele.
177	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste vastuvõtmine, mis võimaldavad riigi maksuametil hallata enamikku trahve ja majandussanktsioone	Muutmisseaduste sätted, mis viitavad selliste õigusaktide vastuvõtmisele, millega antakse riigi maksuametile üle enamiku riigi määratud trahvide ja majandussanktsioonide haldamine				2. kv	2023	Võetakse vastu vajalikud õigusaktid (maksukorralduse seadus ning riigi kehtestatud trahve ja muid majandussanktsioone käsitlevad muud seadused), mis võimaldavad maksuametil hallata enamikku trahvidest ja majandussanktsioonidest.
178	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Eesmärk	Liidesed trahvide ja majandussanktsioonide jaoks	Selliste liideste edastamine, mis võimaldavad trahve ja majandussanktsioone määravatel asutustel saata trahve ja majandussanktsioone käsitlevaid elektroonilisi andmeid riiklikule maksuinspektsioonile				2. kv	2026	Liideste edastamine, mis võimaldab trahve ja majandussanktsioone väljastavatel asutustel saata trahve ja majandussanktsioone käsitlevaid elektroonilisi andmeid riiklikule maksuinspektsioonile. Valitsuse otsustes, millega kiidetakse heaks infosüsteemide määrused, loetletakse asjaomased asutused.
179	F.1.9. Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem	Eesmärk	Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave	auditiaruanne, mis kinnitab andmekogu süsteemi funktsioone.				2. kv	2022	Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv andmekogu süsteem. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu tagamine.

F.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

F.3.1. Reform 1: „Tsentraliseeritud riigihangete laialdasem kasutuselevõtt“

Reformi eesmärk on suurendada tsentraliseeritud riigihangete kasutuselevõttu.

Reform seisneb keskse ostuorganisatsiooni (CPO LT) kaudu ostetavate toodete kataloogi laiendamises ning tervishoiuasutuste ja -ametite riigihangete tsentraliseerimise kava vastuvõtmises, et muuta riigihanked professionaalsemaks, edendada riigihankenõuete standardimist ja tagada mastaabisääst.

F.3.2. Investeering 1. „Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus“

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust, mille eesmärk on suurendada riikliku tugiasutuse INVEGA kapitaliseerimist kapitalisüsti abil, et parandada Leedus juurdepääsu rahastamisele. Investeering annab INVEGA-le täiendava omakapitali summas 150 000 000 eurot.

INVEGA võtab vastu uue investeerimispoliitika, mis hõlmab täiendava omakapitali kasutamist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Investeerimispoliitika hõlmab järgmist:

·Nõue, et INVEGA investeeringud on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse eesmärkidega, mida kohaldatakse vähemalt INVEGA uute investeeringute osa suhtes, mida uus kapital esindab INVEGA kogukapitalis.

·Nõue, mida kohaldatakse vähemalt INVEGA uute investeeringute osa suhtes, mida uus kapital esindab INVEGA kogukapitalis, tuleb järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), mille puhul investeerimispoliitika:

ojätta välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 15 madalam; ja iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 17 seotud tegevus;

oäriühingutele antava üldise toetuse puhul jätta välja äriühingud, mis on olulisel määral keskendunud 18 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 19 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 20 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 21 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 22 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine;

onõuda toetatavate investeeringute vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

·Nõue, et INVEGA lõplikud investeerimisotsused teeb krediidikomitee, INVEGA juhatus või muu samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

F.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
180 a	F.3.1. Tsentraliseeritud riigihangete laialdasem kasutuselevõtt	Eesmärk	Millega võetakse vastu tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava	Tervishoiuministri koostatud ja vastu võetud tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava				2. kv	2023	Tervishoiuminister koostab ja võtab vastu tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava. Tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimine hõlmab tervishoiuministeeriumi ja ostuorganisatsioonide alla kuuluvaid ostuorganisatsioone, mille enamusaktsionärid on tervishoiuministeerium koos kohaliku omavalitsuse nõukogudega, Vilniuse ülikooliga, Klaipėda ülikooliga või Leedu tervishoiuülikooliga.
180b	F.3.1. Tsentraliseeritud riigihangete laialdasem kasutuselevõtt	Siht	Keskse ostjaorganisatsiooni (CPO LT) kataloogi laiendamine		Arv	83	105	4. kv	2025	Keskse ostjaorganisatsiooni (CPO LT) elektroonilist kataloogi laiendatakse võrreldes 2022. aasta lõpuga vähemalt 22 uue mooduli võrra, mis hõlmavad tooteid, mida saab osta CPO LT kaudu.
180c	F.3.2. Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus	Siht	Kapitalisiire Leedu valitsuselt INVEGA-le		eurodes	0	150 000 000	2. kv	2024	Leedu kannab oma kapitaliseerimiseks üle 150 000 000 eurot INVEGA-le.
180d	F.3.2. Riikliku tugiasutuse kapitaliseerimine ja finantsvastupidavus	Eesmärk	INVEGA investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine				1. kv	2025	INVEGA jaoks uue investeerimispoliitika vastuvõtmine, mis hõlmab täiendava omakapitali kasutamist kooskõlas meetme kirjelduse sätetega.

G. KOMPONENT 7. Rohkem võimalusi kõigile, et aktiivselt suurendada elanike heaolu

Selle komponendi üldeesmärk on aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ja tegeleda mõne pikaajalise probleemiga, mis on seotud sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse ning aktiivsete tööturumeetmete vähese katvusega. Komponendiga hõlmatud reformide ja investeeringute eesmärk on suurendada tööhõivet ja tagada inimeste jätkusuutlik integreerimine tööturule, samuti parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust teatavate hüvitiste sihipärase suurendamise kaudu, parandada pensionide indekseerimise mehhanismi, suurendada töötuskindlustuskatet ja muuta akrediteeritud sotsiaalhoolekande pakkumist.

Komponent koosneb kahest peamisest meetmest – tagatud miinimumsissetuleku kaitse ja kliendikeskne tööhõivetoetus.

See komponent peaks aitama saavutada märkimisväärset edu nende riigipõhiste soovituste täitmisel, mis käsitlevad kriisi mõju leevendamist tööhõivele, aktiivsete tööturupoliitika meetmete rahastamise ja ulatuse suurendamist ning oskuste edendamist (riigipõhine soovitus nr 2 (2020)). See kehtib ka soovituse kohta parandada kvaliteeti ja tõhusust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, sealhulgas täiskasvanuhariduses (riigipõhine soovitus nr 2 (2019)). Komponent aitab samuti kaasa sellise riigipõhise soovituse täitmisele, millega käsitletakse sissetulekute ebavõrdsust, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, sealhulgas parandades maksu- ja toetussüsteemi ülesehitust (riigipõhine soovitus nr 1, (2019)) ning tagades sotsiaalse turvavõrgu katvuse ja piisavuse ning parandades maksu- ja toetussüsteemi tõhusust, et kaitsta end vaesuse eest (riigipõhine soovitus nr 2 (2020)).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

G.1.1. Reform 1: Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse

Reformi eesmärk on suurendada kõige haavatavamate rühmade sotsiaalset heaolu ja leevendada vaesust. See koosneb 3 allmeetmest: 1) miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring (1. allmeede), 2) täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks (2. allmeede) ning 3) sotsiaalhoolekande akrediteerimine (3. allmeede).

G.1.1.1. 1. allmeede: Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring

Osameetme eesmärk on suurendada miinimumsissetuleku kava tõhusust vaesuse leevendamisel. Alameede seisneb miinimumsissetuleku kava analüüsi tegemises ja õigusaktide muudatuste jõustumises uuringu soovituste põhjal.

G.1.1.2. 2. allmeede: Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks

Selle allmeetme eesmärk on rakendada teatavaid muudatusi, et suurendada sotsiaalhüvitiste piisavust ja jätkusuutlikkust uuringust sõltumatult. Need puudutavad muudatusi õigusaktides, millega suurendatakse töötuskindlustusskeemi katvust ja piisavust, kehtestatakse lisahüvitised üksikutele eakatele ja puuetega inimestele ning parandatakse pensionide indekseerimise mehhanismi, et leevendada eakate vaesust.

G.1.1.3. 3. allmeede: Sotsiaalhoolekande akrediteerimine

Selle allmeetme eesmärk on parandada sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteeti. Selleks luuakse akrediteerimissüsteem ja osutatakse alates 1. jaanuarist 2022 üksnes akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuseid.

G.1.2. Investeering 2: Kliendikeskne tööhõive toetamine

Meetme eesmärk on optimeerida tööprotsesse ja riikliku tööturuasutuse pakutavat toetust, stimuleerida ettevõtlust ja ümber-/täiendõpet suure lisaväärtusega valdkondades ning pakkuda tööhõivetoetust. Investeering koosneb kahest allmeetmest: 1) tööturuasutuste tööprotsesside digiteerimine ja parandamine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine (1. allmeede), ning 2) tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine (2. allmeede).

G.1.2.1. 1. allmeede: Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja digitaliseerimine, millega tagatakse süstemaatiline kliendikesksus

Allmeetme eesmärk on digitaliseerida tööturuasutuse tööprotsessid ja tagada kliendikesksus. Alameede seisneb tööturuasutuste platvormi töölerakendamises.

G.1.2.2. 2. allmeede: Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine

Selle allmeetme eesmärk on suurendada tööhõive toetusmeetmete ulatust ja mitmekesisust. Allmeede seisneb selliste õigusaktide jõustumises, millega luuakse kaks katsekava koolituse ja ettevõtluse toetamiseks ning toetatakse osalejaid nende kavade raames, ning toetuste andmises tööhõive toetamiseks.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
180	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku tagamise skeemi piisavust käsitleva uuringu lõpuleviimine	Lõpparuanne välja antud				4. kv	2022	Uuring hõlmab soovitusi miinimumsissetuleku kava reformimiseks ning kavandatud reformide mõju eelhindamist.
181	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku kaitset reguleerivate asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine	Õigusakti jõustumisele viitav säte				4. kv	2025	Õigusaktide muudatuste jõustumine miinimumsissetuleku tagamise kava piisavust käsitleva uuringu soovituste alusel (vähemalt muudatused rahalises sotsiaalabis, haigus- ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitistes, sotsiaalabipensionides, lapsetoetustes, lapsetoetustes ja sotsiaaltoetuste indekseerimismetoodikas).
182	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse täiendav hüvitis puudega ja eakatele üksikutele inimestele	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2021	Jõustuvad õigusaktid, millega tagatakse, et üksikuid (abikaasata) puudega ja eakaid isikuid antakse ja makstakse igakuist lisahüvitist (üksikisiku hüvitis).
183	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Töötuskindlustust käsitleva sotsiaalkindlustusseaduse muudatuse jõustumine, millega suurendatakse töötuskindlustussüsteemi katvust ja piisavust	Muudetud sotsiaalkindlustusseaduse jõustumisele viitav säte				1. kv	2023	Töötus- ja sotsiaalkindlustuse seaduse muudatuse jõustumisega: – suurendada minimaalset töötuskindlustushüvitist indekseeritud summani, mis võrdub viie põhilise sotsiaalhüvitisega või sellest suurema summaga; – pikendada töötuskindlustushüvitiste maksmise maksimaalset kestust eelpensioniealistele isikutele.
184	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Pensionide indekseerimise mehhanismi muudatusi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				4. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega: vaadatakse läbi pensionide indekseerimise mehhanism, et tagada pensionide kiirem kasv eesmärgiga vähendada eakate vaesusriski määra.
185	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.3. Sotsiaalhoolekande akrediteerimine	Eesmärk	Akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise nõudeid käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				1. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega: – kehtestatakse akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuste (10 teenust) osutamiseks ühtsed nõuded (ruumidele (kui teenuse osutamiseks on vaja ruume) ja töötajate kvalifikatsioonile); – reguleerida, et alates 1. jaanuarist 2022 võib osutada ainult akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuseid.
186	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja digitaliseerimine, et tagada süsteemne kliendikeskne lähenemine	Eesmärk	Tööturuasutuse tööprotsesse reguleerivate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Selliste õigusaktide jõustumine, mis hõlmavad muudatusi tööturuasutuse tööprotsessides, et võimaldada nende üleminekut digitehnoloogiale.
187	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja digitaliseerimine, millega tagatakse süstemaatiline kliendikesksus	Eesmärk	Tööturuasutuse digiüleminek	Kasutusele võetud tööturuteenuste platvorm				4. kv	2025	Digiteenuste osutamiseks mõeldud tööturuasutuste platvormi töölerakendamine.
188	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega reguleeritakse tööhõive toetussüsteemi katsemeetmete rakendamiseks (Ettevõtluse edendamine ja kõrge lisandväärtusega kvalifikatsioone ja oskusi andva õppe toetamine, keskendudes digi- ja rohepöördele)	Õigusakt on jõustunud				2. kv	2022	Selliste õigusaktide jõustumine, milles täpsustatakse: – uute meetmete kohaldamise tähtaeg; – sihtrühmad; – valikukriteeriumid ja -nõuded, et täita digi- ja rohepöörde ning ringmajanduse eesmärke; – nõuded uute loodud töökohtade jätkusuutlikkusele.
189	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Eesmärk	Katseprojekt ettevõtluse toetamiseks	Allkirjastatud materiaalsete ja õiguslike tingimuste loomist käsitlevad õigusaktid, millega luuakse või kohandatakse vähemalt 1 200 töökohta				2. kv	2026	Õigusaktid, millega luuakse materiaalsed ja õiguslikud tingimused vähemalt 1 200 töökoha loomiseks või kohandamiseks (sealhulgas vähemalt 700 töökohta, mis toetavad digipööret, ja vähemalt 400 töökohta, mis toetavad rohepööret ja/või ringmajandust)
190	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Eesmärk	Isikud, kes saavad kasu subsideeritud tööhõive meetmest	Toetatud tööhõivemeetmest saab kasu 1 000 inimest.				2. kv	2026	Toetatud tööhõivemeetmest saab kasu 1 000 inimest.
191	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Siht	Koolitused digi- ja muude kvalifikatsioonide ja/või pädevuste omandamiseks		Välja antud koolitustunnistused	0	15 078	2. kv	2026	15 078 koolitustunnistust, mis on välja antud kõrge lisaväärtusega kvalifikatsioonide ja/või pädevuste omandamiseks (millest vähemalt 10 000 on välja antud digikvalifikatsioonide ja/või -pädevuste omandamiseks)

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

G.3.1. Reform: Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine

Reformi eesmärk on vähendada sotsiaal-, tööhõive- ja muude seonduvate teenuste kavandamise ja osutamise killustatust ning suurendada sotsiaaltöötajate pädevust. Reform koosneb kahest allmeetmest: 1) tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste suurem integreerimine 2) sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine.

G.3.1.1. 1. allmeede: Tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste suurem integreerimine

Selle allmeetme eesmärk on pakkuda integreeritud tööhõive-, sotsiaal- ja muid teenuseid töötutena registreeritud isikutele ja tööturule sisenemiseks valmistuvate isikutena registreeritud isikutele. Alameede seisneb õigusaktide jõustumises ja tööhõivet suurendavate programmide heakskiitmises.

G.3.1.2. 2. allmeede: Sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine

Selle allmeetme eesmärk on tugevdada sotsiaaltöötajate pädevusi. Sotsiaalteenuste osutajate kutseoskuste parandamise keskus valitakse avalike projektikonkursside kaudu ning see korraldab ja korraldab tasuta korrapäraseid koolitusi, pakub metodoloogilist abi ja tagab sotsiaaltöötajatele nende kutsetegevuses toetuse.

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
192	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.1. Tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste suurem integreerimine	Eesmärk	Muudatused õigusaktides, mis käsitlevad tööturuasutuse ja kohalike omavalitsuste individuaalseid teenuseid töötutele ja isikutele, kes on registreeritud tööturuks valmistumiseks ja kellel on raskusi tööle asumisega	Sätted õigusaktide muudatuste jõustumise kohta				3. kv	2022	Jõustub muudetud õigusakt, millega nähakse ette, et tööturuasutus pakub individuaalseid teenuseid ja konsultatsioone, kohaldades juhtumite haldamisel põhinevat lähenemisviisi töötutele ja isikutele, kes on registreeritud kui isikud, kes on tööturul osalemiseks valmis, kuid kellel on raskusi tööle asumisega. Õigusaktidega nähakse ette, et omavalitsused rakendavad koostöös tööhõiveametiga tööhõive edendamise programme, kohaldades eespool nimetatud sihtrühma suhtes juhtumihalduse lähenemisviisi.
193	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.1. Tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste suurem integreerimine	Siht	Tööhõivet edendavate programmide heakskiitmine kohalike omavalitsuste poolt		Arv	0	48	4. kv	2025	Vähemalt 48 omavalitsust kiidavad heaks tööhõivet suurendavad programmid, mis hõlmavad juhtumihalduse lähenemisviisi kohaldamist ja/või juhtumihalduri tegevust.
194	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.2. Sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine	Eesmärk	Sotsiaalteenuste valdkonnas töötajate ametialase pädevuse parandamise keskuse loomine	Loodud keskus töötajate ametialase pädevuse parandamiseks sotsiaalteenuste valdkonnas				4. kv	2022	Sotsiaalteenuste osutajate kutseoskuste parandamise keskus valitakse avalike projektikonkursside menetluse teel. Keskus korraldab ja korraldab korrapäraseid tasuta koolitusi, pakub metodoloogilist abi ning tagab uutele sotsiaalteenuste osutajatele nende kutsetegevuses toetuse.

H. KOMPONENT 8. REPowerEU

See Leedu taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada rohepöördega seotud probleeme, eelkõige vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas transpordisektoris, suurendada hoonete ja transpordi energiatõhusust ning edendada taastuvatest energiaallikatest elektritootmise võimsuse suurendamist.

Komponendiga nähakse ette tehniline ja rahaline toetus kortermajade renoveerimise kiirendamiseks, et parandada nende energiatõhusust. Liikuvuse valdkonnas hõlmab meede toetust selliste oluliste komponentide ostmiseks ja tarnimiseks, mis on vajalikud raskekaupade heitevabaks veoks Leedu siseveeteedel, vähendades seega kaupade autovedu Leedu automaanteeteedel. Mis puudutab taastuvatest energiaallikatest energia tootmist, siis kavandatakse seadusandlikke muudatusi, mis lähevad kaugemale II taastuvenergia direktiivi ülevõtmisest, et lihtsustada haldusnõudeid uue taastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõtuks, ning Leedu energiasüsteemi modelleerimisuuringu eesmärk on teha kindlaks viisid, kuidas saavutada 100 % taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogutarbimisest. Lisaks on kavandatud finantslahendused taastuvenergia tootmisvõimsuse arendamiseks. Need meetmed peavad hõlmama mitut riiki hõlmavat mõõdet, suurendades kohalikku taastuvenergia tootmist ja vähendades sõltuvust fossiilkütustest.

Komponendi toetuses sisalduvad meetmed, mis käsitlevad riigipõhist soovitust (2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4), et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, suurendades energiatõhusust ja CO2 heite vähendamist tööstuses, transpordis ja hoonetes, ning tagada piisav energiaühenduste võimsus. Lisaks toetatakse komponendiga hõlmatud meetmeid, millega täidetakse riigipõhist soovitust (2023. aasta riigipõhine soovitus nr 4), et veelgi vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja imporditud energiast, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, eelkõige tagades piisava võrguvõimsuse ja juurdepääsu, tagades tööstusliku tootmise ümberkujundamise ja CO2 heite vähendamise, suurendades ühistranspordi ja säästva transpordi kasutuselevõttu ning muutes hooned energiatõhusamaks, et vähendada ka energiaostuvõimetust; tagada piisav elektriühenduste võimsus, et suurendada varustuskindlust, jätkata õigeaegset sünkroniseerimist ELi elektrivõrguga ning tõhustada poliitikameetmeid rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

H.1.1. Investeering 1: „Hoonete renoveerimise kiirendamine“

Investeeringu eesmärk on toetada hoonete renoveerimise protsessi. Investeering koosneb kahest allmeetmest: 1) renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine (1. allmeede); 2) hoonete renoveerimise toetus (2. allmeede).

H.1.1.1. 1. allmeede: Renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine

See osameede on allmeetme B.1.3.1 jätk. (Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ning metoodika loomine säästvate linnade arendamiseks). See allmeede hõlmab ettevalmistustöid kuue näidishoone rohepaneeli renoveerimiseks.

H.1.1.2. 2. allmeede: Hoonete renoveerimise toetus (laiendatud)

See osameede on osameetme B.1.3.4 laiendus. (Hoonete renoveerimise toetus). Selle allmeetme eesmärk on vähendada kortermajade energiatarbimist ja heidet. Allmeede hõlmab toetust kortermajade renoveerimiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse osa selle investeeringu kuludest. Seda investeeringut võib toetada ka muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest selliste kulude katmiseks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata.

H.1.2. Investeering 2 „Puhta siseveesõiduki ostmise toetus“

Selle meetme eesmärk on soodustada kaupade ja muud liiki veoste veetransporti, mis on maanteetranspordile puhtam alternatiiv. Meede seisneb elektrilaeva ja elektrikraana ostmises.

H.1.3. Reform 1 „Taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsuse suurendamine“

Reformi eesmärk on stimuleerida taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist, ülekandmist ja tarbimist, lihtsustades institutsioonilisi ja õiguslikke mehhanisme ning pakkudes taastuvenergia arendajatele investeerimisstiimuleid.

Reform koosneb kahest allmeetmest: 1) Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine (1. allmeede); 2) Toetus taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikeseenergia) (2. allmeede).

H.1.3.1. 1. allmeede: Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine

Selle allmeetme eesmärk on lihtsustada haldusnõudeid uue taastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõtuks. Reform koosneb seadusandlike muudatuste paketist, mis sisaldab elemente, mis lähevad kaugemale taastuvenergia direktiivi ülevõtmisest. Eelkõige tehakse reformipaketis järgmist:

-Hübriidelektrijaamade määratlemine ja reguleerimine: Reform võimaldab ühendada hübriidsed taastuvenergiajaamad (nt päikese- ja tuuleenergia) või energiasalvestusrajatised elektrivõrgu ühes punktis, ilma et oleks järgitud loamenetlust, mis põhineb lihtsalt installeeritud võimsuse lisamisel. Hübriidelektrijaama elektrivõrku ühendamist hinnatakse ülesseatud võimsuse asemel lubatud tootmisvõimsuse alusel.

-Hübriidelektrijaamade puhul nõutakse ühtset arendusluba ja ühtset tootmisluba.

-Loobuda tootvate tarbijate arendus- ja tootmiskvootidest uute taastuvenergial töötavate elektrijaamade puhul, mille võimsus on kuni 100 kW.

-Piirata uute taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade loamenetluste kestust ühe aastaga: Kolme peamise loa andmine taastuvenergiajaamade arendamiseks (elektritootmisvõimsuse arendamise luba, ehitusluba ja elektrienergia tootmise luba) ei tohi uute taastuvenergiajaamade puhul kesta kauem kui üks aasta.

H.1.3.2. 2. allmeede: Toetus taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikeseenergia)

See allmeede on allmeetme B.1.1.2. jätk. (Toetus üksikute hoidlate ehitamiseks). Selle allmeetme eesmärk on toetada taastuvenergia tootmist ja ühendada taastuvenergiakogukondi. Alameede hõlmab toetust taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimsuse paigaldamiseks ja võrku ühendamiseks.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
195	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine H.1.1.1. Renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine	Eesmärk	Ettevalmistustööd näidishoonete keskkonnahoidlikuks renoveerimiseks	Ettevalmistustööde tegemine näidishoonete rohepaneelide renoveerimiseks				2. kv	2026	1) rohepaneeli renoveerimise näidisprojektide jaoks, mis hõlmavad kolme üldkasutatavat hoonet ja kolme kortermaja, koostatakse ja antakse välja tehniline projekt; 2) avaldatakse trükised paneelide renoveerimise tutvustamiseks; 3) paneelipõhise renoveerimise kohaldamise metoodikasuunised avaldatakse; 4) tehnilise projekteerimise konsultatsiooniteenuste puhul, mille osutamiseks hange telliti, allkirjastatakse üleandmissertifikaadid.
196	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine H.1.1.2. Hoonete renoveerimise toetus (laiendatud)	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala		m2.	0	346 000	2. kv	2026	346 000 m² kortermajasid renoveeritakse ja neile makstakse hüvitist keskmiselt vähemalt 30 % ulatuses renoveerimistööde kuludest ja intressiosa eest, mis on makstud 3 % intressimäära ületavate renoveerimistööde rahastamiseks võetud laenude eest, et saavutada primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % ja saavutada energiatõhususe klass A või B. Viis renoveeritud kortermaja saavad tehnilist abi.
197	H.1.2. Puhta siseveesõiduki ostmise toetus	Eesmärk	Elektrilaeva ja -kraana ostmine ja tarnimine	Ostetud ja tarnitud elektrikraana ja elektrilaev				2. kv	2026	Ostetud ja tarnitud elektrikraana ja elektrilaev.
201	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.1. Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine	Eesmärk	Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakt on jõustunud				3. kv	2022	Selliste õigusaktide jõustumine, millega lihtsustatakse haldusnõudeid taastuvenergiajaamade arendamiseks. Muudetud õigusaktis: – Hübriidelektrijaamade määratlemine ja reguleerimine: Reform võimaldab ühendada hübriidsed taastuvenergiajaamad (nt päikese- ja tuuleenergia) või energiasalvestusrajatised elektrivõrgu ühes punktis, ilma et oleks järgitud loamenetlust, mis põhineb lihtsalt installeeritud võimsuse lisamisel. Hübriidelektrijaama elektrivõrku ühendamist hinnatakse ülesseatud võimsuse asemel lubatud tootmisvõimsuse alusel. – Hübriidelektrijaamade puhul nõutakse ühtset arendusluba ja ühtset tootmisluba. – Loobub arendus- ja tootmiskvootidest tootvate tarbijate ja kuni 100 kW uute taastuvenergial töötavate elektrijaamade puhul. – Piirata loamenetluse kestust ühe aastaga uute taastuvenergial töötavate elektrijaamade puhul: Kolme peamise loa andmine taastuvenergiajaamade arendamiseks (elektritootmisvõimsuse arendamise luba, ehitusluba ja elektrienergia tootmise luba) ei tohi uute taastuvenergiajaamade puhul kesta kauem kui üks aasta.
203	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.2. Toetus taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikeseenergia)	Siht	Uue päikeseenergia tootmisvõimsuse loomine		MW	0	324,7	2. kv	2026	Paigaldatud ja võrku ühendatud päikeseenergia tootmisvõimsus on 324,7 MW.

H.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

H.3.1. Investeering 1: Toetus taastuvenergiajaamadele (päikese-, tuule- ja hübriidelektrijaamad maismaal) ja elektrisalvestusrajatistele

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust energiatõhususe fondi (edaspidi „rahastu“), et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Leedu taastuvenergia sektoris. Rahastu annab laene otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 549 130 737 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina INVEGA. Rahastu hõlmab järgmist tooterida:

·Otselaenud eraõiguslikele üksustele (sealhulgas samas konkursikutses konkureerivatele avaliku sektori üksustele), et rahastada investeeringuid taastuvenergiajaamadesse (tuule-, päikese- ja hübriidelektrijaamad) ja elektrisalvestusrajatistesse.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Leedu ja INVEGA alla rahastamislepingule (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatusele), mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud investeerimisstrateegia põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on rahaliselt elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01).

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi peamiste põhimõtete kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringutest.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelkontrolle kooskõlas INVEGA sisekontrollikavaga. Nende kontrollidega kontrollitakse i) INVEGA kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) tingimuste täitmist.

5.Rahastamisvahendi kliimainvesteeringute aruandlusnõuded 23 .

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

H.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
204	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese-, tuule- ja hübriidelektrijaamad maismaal) ja elektrisalvestusrajatistele	Eesmärk	Rahastamisleping (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatus)	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine				4. kv	2023	Rahastamislepingu (või olemasoleva fondifondi lepingu muudatuse) jõustumine.
205	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese-, tuule- ja hübriidelektrijaamad maismaal) ja elektrisalvestusrajatistele	Eesmärk	Riikliku tugiasutuse kandideerimiskutse avaldamine	Konkursikutse avaldamine				3. kv	2024	INVEGA kuulutab välja projektikonkursi, et eraõiguslikud üksused (sealhulgas samas konkursikutses konkureerivad avaliku sektori asutused) esitaksid laenutaotlusi kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega.
206	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese-, tuule- ja hübriidelektrijaamad maismaal) ja elektrisalvestusrajatistele	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	0 %	20 %	2. kv	2025	INVEGA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
207	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese-, tuule- ja hübriidelektrijaamad maismaal) ja elektrisalvestusrajatistele	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		%	20 %	100 %	2. kv	2026	INVEGA on sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
208	H.3.1. Investeeringutoetus taastuvenergiajaamadele (päikese-, tuule- ja hübriidelektrijaamad maismaal) ja elektrisalvestusrajatistele	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute ümberpaigutamine rahastusse	Tunnistus või muu samaväärne tõend üleandmise kohta				2. kv	2026	Leedu kannab rahastu jaoks üle 549 130 737 eurot INVEGA-le.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Leedu taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 3 849 237 823 eurot.

2. JAGU: Rahaline toetus

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
21	B.1.1. Säästvama elektri tootmine riigis	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega parandatakse institutsioonilisi ja õiguslikke mehhanisme, et edendada elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest, selle ülekandmist ja tarbimist
28	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Sellise õigusliku raamistiku jõustumine, millega kehtestatakse menetlus energiatõhususe ja keskkonnakaitse nõuete kindlaksmääramiseks maanteesõidukite ostmisel ja kohustuslikel juhtudel
29	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata	Eesmärk	Luuakse ja toimib säästva liikuvuse fond, millest rahastatakse alternatiivkütuste ja sõidukitaristu arendamist.
37	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrisõidukite üldkasutatavate ja poolavalike laadimispunktide teabesüsteemi kasutuselevõtmine
43	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Elektrilaadimise infrastruktuurivõrgu integreerimise tegevuskava vastuvõtmine
44	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sektorile (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik)	Eesmärk	Taastuvkütuse arvestusüksuste IT-süsteemi kasutuselevõtmine
70	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Avatud andmete ja digipöörde pädevuskeskuse käivitamine
83	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Raadiosageduste eraldamine 5G-võrkude kasutuselevõtuks
84	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Eesmärk	Elektroonilise side infrastruktuuri kiiremat paigaldamist võimaldavate asjakohaste õigusaktide muudatuste jõustumine
89	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Eesmärk	Pädeva asutuse määramine transpordi innovatsioonimeetmete haldamiseks
91	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1. Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Kooliharidusprogramme rakendavate haridusasutuste tegevuse kvaliteedi välishindamise metoodikat käsitleva õigusakti jõustumine
93	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Ametlike haridusprogrammidega tegelevate koolide võrgustiku loomise eeskirja muudatuste jõustumine
94	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.2. Koolivõrgu ümberkorraldamine	Eesmärk	Kohalike omavalitsuste koostatud ja heaks kiidetud üldhariduskoolide võrgustiku ümberkujundamise kavad vastavalt hiljuti heaks kiidetud eeskirjadele, mis käsitlevad formaalharidusprogramme rakendavate koolide võrgustiku arendamist
95	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3: Aastatuhande kooli programm	Eesmärk	Aastatuhande kooli arenguprogrammi käsitlevate õigusaktide jõustumine
105	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7. Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Uuring, milles käsitletakse väikelaste hariduse infrastruktuuri arendamise teostatavust omavalitsustes
110	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Eesmärk	Kutsenõustamise süsteemi reguleerivat korda käsitleva valitsuse resolutsiooni jõustumine
112	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.1. Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Eesmärk	Kutseõpet edendava riikliku platvormi loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine
116	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.3. Õpipoisiõpe ja koolitus	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse õpipoisiõppe ja tööl õppimise toetuskava
126	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.4. Süstemaatiline teadus- ja arendustegevuse edendamine kõrgharidusasutustes ja teadusuuringute analüüs	Eesmärk	Teaduspoliitika rakendusasutuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine
127	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega asutatakse innovatsiooniagentuur ja antakse sellele üle teiste ametite innovatsiooni edendamise ülesanded
128	E.1.2 Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Innovatiivset tegevust käsitlevate läbivaadatud õigusaktide jõustumine
132	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.1. Aruka spetsialiseerumise prioriteetide kindlaksmääramine	Eesmärk	Läbivaadatud aruka spetsialiseerumise kontseptsiooni jõustumine
142	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine või vähendamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Parlamendile esitatud ettepanekud, mis põhinevad põhjalikul analüüsil maksuvabastuste ja erimaksukordade tühistamise kohta
144	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Ettepanekute esitamine keskkonnamaksude ja muude majanduskasvu vähem kahjustavate allikate maksustamise laiendamiseks parlamendile esitatud põhjaliku analüüsi alusel
146	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Uuringu „Isiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhusus vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel“ tulemuste esitamine
152	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Avaliku ja erasektori partnerluse ettevalmistamise ja rakendamise eeskirjade muudatuste jõustumine
155	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.1. Kasutatud sõidukitega kauplemise suurem läbipaistvus	Eesmärk	Maksuamet ja toll hangivad sõidukiomanike kohta andmeid sõidukiomanike registreerimissüsteemist
168	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.3. Maksuameti äriprotsesside robotiseerimine	Eesmärk	Maksuameti kahe äriprotsessi automatiseerimise lõpuleviimine
179	F.1.9. Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem	Eesmärk	Auditite ja kontrollide andmekogu süsteem taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave
182	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse täiendav hüvitis puudega ja eakatele üksikutele inimestele
185	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.3. Sotsiaalhoolekande akrediteerimine	Eesmärk	Akrediteeritud sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise nõudeid käsitlevate õigusaktide jõustumine
186	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja digitaliseerimine, millega tagatakse süstemaatiline kliendikesksus	Eesmärk	Tööturuasutuse tööprotsesse reguleerivate õigusaktide jõustumine
188	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega reguleeritakse tööhõive toetussüsteemi katsemeetmete rakendamiseks (Ettevõtluse edendamine ja kõrge lisandväärtusega kvalifikatsioone ja oskusi andva õppe toetamine, keskendudes digi- ja rohepöördele)
		Osamakse summa	649 543 707 eurot

1.2Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.1. Kiirabiteenuste korraldamist, haldamist ja osutamist reguleeriv õigusraamistik	Eesmärk	Muudetud tervishoiuasutuste seaduse, Leedu Vabariigi tervishoiusüsteemi seaduse ja sellega seotud õigusaktide jõustumine
2	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.2. Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamine, et hõlbustada terviseandmete teisest kasutamist	Eesmärk	Terviseandmete teisest kasutamist reguleeriva õigusakti jõustumine
3	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.3. Üldarstiabi arendamise tegevuskava 2016–2025	Eesmärk	Üldarstiabi arendamist käsitleva ajakohastatud tegevuskava (2016–2025) vastuvõtmine
27	B.1.1. Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.3. Muu elektrisalvestustaristu paigaldamine	Siht	Uute elektrisalvestusrajatiste ülesseatud võimsus (MW)
50	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Eesmärk	Luuakse ja lükatakse käima hoonete renoveerimise pädevuskeskus
57	B.1.4 Kasvuhoonegaaside sidumise suutlikkuse säilitamine	Eesmärk	Jõustuvad õigusaktid, millega reguleeritakse märgalade (turbaalade) taastamist ning nende edasist kaitset ja säästvat kasutamist
60 a	C.1.1a Avaliku infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine – riikliku küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Küberturvalisuse arendamise programmi vastuvõtmine.
64	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Eesmärk	Tõhusat andmetöötlust käsitlevate õigusaktide jõustumine.
68	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Puuetega inimeste teavitamist käsitleva muudetud määruse jõustumine
69	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Eesmärk	Innovatiivsete lahenduste ja vahendite pakkumiskutse avaldamine, et tagada puuetega inimestele paremad suhtlusvõimalused
76	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivarade digiteerimine	Siht	Digitaalsete ja digiteeritud kultuurivarade omanikega sõlmitud lepingud ressursside avamiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks
80	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Eesmärk	Pakkumiskutse avaldamine ja rahastamistingimuste heakskiitmine uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks ettevõtluses
92	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.1. Hariduse kvaliteedi parandamine	Eesmärk	Muudetud eel-, alg-, põhi- ja keskharidusprogrammide (õppekava) jõustumine
99	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4. Pedagoogilise personali koolitus	Eesmärk	Pedagoogiliste töötajate riiklike kvalifikatsiooni arendamise programmide ettevalmistamise ja rakendamise nõudeid käsitleva õigusakti jõustumine.
106	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.7. Alushariduse ja lapsehoiu parandamine	Eesmärk	Koolieelse õppe kava kriteeriumeid (suuniseid) käsitleva õigusakti jõustumine
107	D.1.2. Täiskasvanute juurdepääs elukestva õppe IT-süsteemile	Eesmärk	Täiskasvanuhariduse seaduse jõustumine, millega luuakse koordineeritud elukestva õppe süsteem ja sätestatakse selle toimimise põhimõtted
115	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.2. Oskuste hindamine	Eesmärk	Kutseõppe tippkeskusi käsitleva kutseõppe seaduse muudatuse jõustumine
129	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.1. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine üheainsa innovatsiooni edendava asutuse loomise ja olemasolevate asutuste võrgustiku optimeerimise kaudu	Eesmärk	Ettevõtete teadus- ja arendustegevusse investeerimise stiimulite uuendatud raamistiku jõustumine
151	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.3. Munitsipaaltulude struktuuri parandamine	Eesmärk	Munitsipaaleelarve tulude kindlaksmääramise metoodika seaduse muudatuse jõustumine ning munitsipaaleelarve näitajate süstemaatilise võrdluse tulemuste avaldamine ja munitsipaalsuutlikkuse hindamine tulude kogumiseks
156	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Jõustub õiguslik nõue, mille kohaselt peavad veebiplatvormide operaatorid koguma ja esitama maksuhaldurile andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta
158	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.3. Sularaha kasutamise piiramine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega piiratakse sularahamakseid riskantsetes majandussektorites ja/või üksikute tehinguliikide puhul
180	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku tagamise skeemi piisavust käsitleva uuringu lõpuleviimine
184	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Pensionide indekseerimise mehhanismi muudatusi käsitlevate õigusaktide jõustumine
201	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.1. Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamine	Eesmärk	Taastuvenergia arendajate investeerimiskeskkonna parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
		Osamakse summa	221 820 028 eurot

1.3Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
4	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.4. Riigi rahastatavate põhiliste tervishoiuteenuste osutamise mudeli kehtestamine	Eesmärk	Riiklike tervishoiuteenuste osutamise põhimudelit kehtestavate õigusaktide jõustumine
5	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.5. Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate töötingimuste ja kutsekvalifikatsiooni parandamist käsitleva õigusakti jõustumine
6	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.6. Piirkondliku koostöö mudelil põhineva personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mis käsitlevad personaalmeditsiini asutuste võrgustiku loomist ja reguleerimist, mis põhinevad tippkeskuste ja piirkondliku koostöö mudelil
18	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavus hädaolukordadele A.1.3.1. Tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega	Eesmärk	Jõustub tegevuskava, millega parandatakse tervishoiuasutuste koostööd ja ajakohastatakse taristut, et tulla paremini toime hädaolukordadega
48	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.1. Hoonete renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine ning metoodika loomine säästvate linnade arendamiseks	Eesmärk	Jõustuvad järgmised õigusaktid: a) pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia rakenduskava; b) ehitustehnilise normi „Hoonete energiatõhususe projekteerimine ja sertifitseerimine“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 11. novembri 2016. aasta käskkirjaga nr D1-754; c) Keskkonnaministri käskkirjaga heaks kiidetud säästva linnaarengu suunised d) ehitustehnilise normi CTR 2.05.07:2005 „Puitkonstruktsioonide projekt“ muudatus, heaks kiidetud keskkonnaministri 10. veebruari 2005. aasta käskkirjaga nr D1-79.
58	B.1.5 Ringmajanduse suunas	Eesmärk	Ringmajandusele ülemineku tegevuskava heakskiitmine valitsuse poolt
108	D 1.2. Täiskasvanute võimalus arendada oma oskusi ja nende kvalifikatsiooni tunnustamine	Eesmärk	Elukestva õppe ühtse kontaktpunkti teabesüsteemi kasutuselevõtmine
121	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse kõrgharidusasutustega sõlmitavate lepingute süsteem
122	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.1. Kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste vastuvõtusüsteemide parandamine – E.1.1.2. Tõhus kõrgharidusvõrgustik ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Eesmärk	Muudetud teadusuuringute ja uuringute seaduse jõustumine, muutes kõrghariduse rahastamise ja kõrghariduses osalemise süsteemi
143	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.1. Selliste maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamine või vähendamine, mis ei ole tõhusad, ei kajasta enam riiklikke prioriteete või ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega	Eesmärk	Maksuvabastuste ja erimaksukordade kaotamist või vähendamist käsitlevate maksualaste õigusaktide muudatuste jõustumine
145	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.2. 2. allmeede: Maksubaasi edasine laiendamine allikatele, mis ei takista majanduskasvu	Eesmärk	Aktsiisi, keskkonna- ja omandimakse käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine
147	F.1.2. Õiglasem ja majanduskasvu soodustavam maksusüsteem – F.1.2.3. Hinnang maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõhususele vaesuse ennetamisel ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine
153	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.4. Avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine	Eesmärk	Seadusandliku paketi jõustumine, millega luuakse tõhustatud raamistik strateegiliste ja pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerluste kasutamiseks
154	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Jõustub valitsuse resolutsioon, millega kaotatakse kolme asutuse riikliku arenguasutuse staatus ja jäetakse see ühele asutusele
177	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste vastuvõtmine, mis võimaldavad riigi maksuametil hallata enamikku trahve ja majandussanktsioone
183	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.2. Täiendavad meetmed sotsiaalhüvitiste piisavuse ja kestlikkuse suurendamiseks	Eesmärk	Töötuskindlustust käsitleva sotsiaalkindlustusseaduse muudatuse jõustumine, millega suurendatakse töötuskindlustussüsteemi katvust ja piisavust
		Osamakse summa	477 534 313 eurot

1.4Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
15	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine A.1.2.1. Pikaajalise hoolduse mudeli vastuvõtmine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse mudeli rakendamist reguleerivate õigusaktide jõustumine
67	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Siht	Andmevahetusvahendi kasutuselevõtmine
79	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.3. Digiõppe sisu väljatöötamine ja ressursside pakkumine	Siht	Digiõppevahendite kasutuselevõtmine
81	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.4. Ettevõtete loomise ja digitaalse innovatsiooni rahastamise vahendid	Siht	Ettevõtete loomist ja digitaalset innovatsiooni soodustavate rahaliste stiimulite kohta sõlmitud lepingute allkirjstamine
103	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6. Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Nende ülikoolitöötajate arv, kes on lõpetanud parema digipädevuse kursuse
104	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6. Digiõppe ümberkujundamine	Siht	IT-õpetajana kvalifitseeritud pedagoogiliste töötajate või IT-valdkonnas omandatud magistrikraadi arv
124	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Kõrgharidusasutuste lõpetatud rahvusvahelistumise projektide arv
139	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 Kaugõppeplatvormi loomine avaliku sektori töötajatele	Eesmärk	Strateegilised suunised ja koolitusmoodulid
148	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Keskpika perioodi eelarveraamistik	Eesmärk	Keskpika perioodi eelarvestamise metoodika, põhikulude arvutamise metoodika ja riigieelarve läbivaatamisega seotud eelarvestruktuuri seaduse muudatuste jõustumine
149	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Keskpika perioodi eelarveraamistik	Eesmärk	Sellise valitsuse resolutsiooni jõustumine, millega kiidetakse heaks esimene üksikasjalik keskpika perioodi eelarveprojekt ajavahemikuks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027
150	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.2. Kulude läbivaatamine	Eesmärk	Eelarvekulude põhjaliku läbivaatamise lõpuleviimine
157	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.2. Internetipõhise majandustegevuse õiglane maksustamine	Eesmärk	Maksuamet saab üksikasjalikke andmeid veebiplatvormidel tehtud tehingute kohta
159	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Maksualase pädevusega tulevased maksumaksjad	Siht	Väljastatud maksefunktsiooniga õpilaskaartide arv
160	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Maksualase pädevusega tulevased maksumaksjad	Siht	Äsja loodud või ajakohastatud mittesularahaliste maksete taristuga koolide (alg-, põhi- ja keskkoolid ning gümnaasiumid) arv
169	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.4. Maksumärkide digiteerimine	Eesmärk	Alkohoolsete jookide füüsiliste maksumärkide digilahendustega asendamise katseprojekti lõpuleviimine
		Osamakse summa	60 000 000 eurot

1.5Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
10	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.9. Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate pädevusplatvormi loomine
62	C.1.1. Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riiklik digilahenduste amet osutab IT-teenuseid riigiasutustele ja -asutustele
71	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Siht	Puuetega inimestele pakutavate digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt
102	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.6. Digiõppe ümberkujundamine	Siht	Nende pedagoogiliste töötajate arv, kes on lõpetanud parema digipädevuse kursuse
111	D.1.3. Kutsenõustamise süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks tööturul	Siht	Koolides teenuseid osutavate kutsenõustajate arv
125	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.3. Kõrgharidusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine	Siht	Välisüliõpilaste integreerimise toetust saanud isikute arv
135	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Kõrgharidusasutuste ja VKEde projektid ja nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele taotlejatele, kes on saanud rahalist toetust
162	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Eesmärk	Digivahendite kasutuselevõtt ehitussektoris töötavate isikute reaalajas registreerimiseks ja ehitusplatsil ebaseaduslikult töötavate isikute tuvastamiseks
175	F.1.7. Elektrooniliste dokumentide ökosüsteemi loomine – F.1.7.1. 1. allmeede. E-kviitungite väljastamist võimaldava lahenduse väljatöötamine	Eesmärk	Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, et võimaldada e-kviitungite praktilist kasutamist äriprotsessides
		Osamakse summa	60 000 000 eurot

1.6Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
11	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.10. Tervishoiuteenuste kvaliteedinäitajate tulemustabel	Siht	Tervishoiuteenuste kvaliteedinäitajate tulemustabel
16	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali ja taristu suutlikkus	Siht	Inimressursid ja taristu suutlikkus
22	B.1.1 Riigis toodetud säästvam elekter – B.1.1.1 Ettevalmistustöö avamere tuuleelektrijaamade ja nendega seotud taristu jaoks	Eesmärk	Avamere tuuleelektrijaamade ja nendega seotud taristuga seotud ettevalmistustöö tegemine
51	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.2. Hoonete renoveerimise koordineerimise ja tehnilise abi hõlbustamise vahendid	Siht	Renoveerimisega seotud digivahendite pakkumine
58c.	B.1.6. Elektrivõrguga liitumist käsitleva teabe läbipaistvus	Eesmärk	Õigusakti jõustumine
65	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Siht	Andmehaldusmudeli väljatöötamine
78	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivarade digiteerimine	Siht	Puuetega inimestele kättesaadavaks tehtud digitaalsed (elektroonilised) ressursid
85	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.1. 5G tegevuskava	Siht	5G-teenused linnapiirkondades ning muudel riikliku tähtsusega magistraalteedel ja raudteeliinidel, lennujaamades ja meresadamates
141	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.2 Kaugõppeplatvormi loomine avaliku sektori töötajatele	Eesmärk	Kaugõppeplatvormi pakkumine digi-, finantsanalüüsi- ja juhtimispädevuste jaoks
163	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.5. Ehitussektori suurem läbipaistvus	Siht	E-identitavad töötajad, kes kasutavad ehitustööplatsil läbipaistva töötaja ID-d
164	F.1.5. Ettevõtjatele kättesaadavad vahendid ettevõtete maksejõuetuse riski juhtimiseks	Eesmärk	Digitaalsed vahendid äriühingu maksejõuetuse riski juhtimiseks
148a.	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.1. Keskpika perioodi eelarveraamistik	Eesmärk	Strateegilise juhtimise infosüsteemi vahendi kasutuselevõtmine, millega automatiseeritakse keskpika perioodi eelarvestamine
170	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja Leedu tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Eesmärk	Leedu tolli eelarveriskide juhtimiseks viie uue andmeanalüüsimeetodi esitamine
171	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.5. Uued andmeanalüüsi vahendid ja Leedu tolli IT-süsteemide ajakohastamine	Siht	Sõidukite ja kaupade integreeritud kontrollisüsteemi (TRAKIS) tarnimine ja liidesed väliskasutajatega
172	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.6. Riikliku maksuinspektsiooni ja Leedu tolli töötajate koolitamine	Eesmärk	Riikliku maksuinspektsiooni, Leedu tollitöötajate ja klientide pädevuse haldamise vahendid
173	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.6. Riikliku maksuinspektsiooni ja Leedu tolli töötajate koolitamine	Siht	Koolitustegevuses osalemine
174	F.1.7. Elektrooniliste dokumentide ökosüsteemi loomine	Eesmärk	Kassalogisid ja e-kviitungeid käsitlevate õigusaktide jõustumine
181	G.1.1. Garanteeritud miinimumsissetuleku kaitse – G.1.1.1. Miinimumsissetuleku kava ja sellega seotud õigusaktide muudatuste uuring	Eesmärk	Miinimumsissetuleku kaitset reguleerivate asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine
		Osamakse summa	178 000 000 eurot

1.7Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
7	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.7. Uudsete ravimeetodite keskuse loomine	Eesmärk	Kõrgtehnoloogilise ravi keskus
9	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.8. Genoomi võrdlusandmete kogumine	Siht	Inimgenoomi suhtes tehtud sekveneerimistestide arv
13a.	A.1.1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning innovatsiooni edendamine A.1.1.11. Tervishoiusektori digiteerimine	Eesmärk	Digitaalse tervishoiusüsteemi arendamise tegevuskava ja projektid
17	A.1.2. Pikaajalise hoolduse teenuste pakkumine A.1.2.2. Pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks vajaliku personali ja taristu suutlikkus	Siht	Taristu läbilaskevõime
19	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavus hädaolukordadele A.1.3.2. Nakkushaiguste klastrikeskuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud nakkushaiguste klastrikeskuste arv
20	A.1.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavus hädaolukordadele A.1.3.3. Piirkondlike haiglate erakorralise meditsiini osakondade ja elustamisüksuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud hädaabi-, elustamis- või intensiivraviüksustega haiglate arv.
26	B.1.1. Säästvama elektri tootmine riigis – B.1.1.2. Individuaalsete hoidlate ehitamise toetamine	Siht	Paigaldatud individuaalne energiasalvestusvõimsus
32	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Siht	Leedusse toimetatud ja seal registreeritud keskkonnasõbralike transpordivahendite arv
32a.	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Siht	Uute või renoveeritud jalgrattateede, tänavate või sõiduradade või kombineeritud jalgratta- ja jalakäijateede pikkus
32b.	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1. Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Eesmärk	Raudteelõikude elektrifitseerimine Radviliškise ja Klaipėda vahel
33	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.1.Keskkonnasõbralike sõidukite tarnimise ja säästva liikuvuse toetamine	Siht	Moderniseeritud busside arv
34	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Eesmärk	Linnadevahelise liikuvuse süsteemi reform
36	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.2. Toetus heiteta ühistranspordisõidukite ostmiseks	Siht	Elektri- või vesinikkütusega busside kohaletoimetamine
39	Era- ja üldkasutatavate laadimispunktide paigaldamine	Siht	Paigaldatakse 800 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimispunkti ja 18 910 eraelektrisõidukite laadimispunkti.
42	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.3. Sõidukite laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu paigaldamine	Siht	Üldkasutatava vesinikujaama teenuse paigaldamine
45	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sektorile (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik)	Siht	Uute biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmisrajatiste ülesseatud koguvõimsus
46	B.1.2. Liikumine keskkonda saastamata – B.1.2.4. Toetus taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sektorile (biometaan, teise põlvkonna vedelad biokütused transpordisektoris ja taastuvallikatest toodetud vesinik)	Siht	Vedelate teise põlvkonna biokütuste iga-aastane lisatoodang
52	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.3. Hoonete renoveerimist kiirendavate ehitustoodete tarnimine ja teenuste osutamine	Siht	Orgaanilistest materjalidest modulaarsete struktuuride installeeritud tootmisvõimsus
54	B.1.3. Hoonete renoveerimise kiirendamine ja säästev linnakeskkond – B.1.3.4. Hoonete renoveerimise toetus	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala
55	Kasvuhoonegaaside neeldumise suutlikkuse säilitamine ja suurendamine	Siht	Ostetud bioloogilise mitmekesisusega metsaalad
59	C.1.1. Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Eesmärk	Riigiasutuste ja -organite hallatavad süsteemid on üle viidud hübriidpilvetaristusse
60b	C.1.1a Riigi küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Riikliku küberturvalisuse seiresüsteemi loomine.
60c	C.1.1a Riigi küberturvalisuse arendamine	Eesmärk	Tarnitud riist- ja tarkvara küberkuritegevuse uurimiseks
61	C.1.1a Riigi küberturvalisuse arendamine	Siht	Küberturvalisuse alase koolituse lõpuleviimine.
63	C.1.1. Avaliku sektori infotehnoloogia juhtimise ümberkujundamine	Siht	Riiklik digilahenduste amet osutab IT-teenuseid kõigile riiklikele institutsioonidele ja asutustele, mis on kindlaks määratud tsentraliseeritud infotehnoloogiateenuseid saavate riigiasutuste ja asutuste loetelus.
66	C.1.2 Andmehaldus ja avatud andmed	Siht	Teaberessursside integreerimine andmejärve
73	C.1.3. Kliendikesksed teenused	Siht	Avaliku sektori uute või ajakohastatud digiteeritud teenuste osutamine
75	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.1. Leedu keele tehnoloogilised ressursid	Siht	Tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks vajalike leedu keele ressursside pakkumine
77	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.2. Kultuurivarade digiteerimine	Eesmärk	Kättesaadavaks tehtud kultuurivarad
82	C.1.4. Innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste eeltingimused ettevõtluses ja igapäevaelus – C.1.4.5. IKT tippkeskus	Siht	Ehitatud IKT teadus- ja arenduskeskus ning tarnitud teadus- ja arendusseadmed
88	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.2. Kiirete ühenduste võrkude edasine ehitamine	Siht	Kiire ühendus sotsiaal-majanduslike keskustega
90	C.1.5. Samm edasi 5G suunas – C.1.5.3. Innovatsioon liikuvuse valdkonnas	Siht	Liikuvusalase innovatsiooni eksperimentaalsete digilahenduste pakkumine
96	Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.3. Aastatuhande kooli programm	Siht	Aruanded kinnitatud
98	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.4. Pedagoogilise personali koolitus	Siht	Koolitatud või magistrikraadi saanud isikute arv
100	D.1.1. Ajakohane üldharidus – võistlevate pädevuste alusraamistik D.1.1.5. Seadmete soetamise toetamine teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) keskustes ja liikuvates laborites	Siht	STEAM-keskustele ja liikuvatele laboritele ostetud seadmed
109	D.1.2. Täiskasvanute juurdepääs elukestva õppe IT-süsteemile	Siht	Elukestva õppe IT-süsteemi abil koolitatud isikud
113	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.1. Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Registreeritud uued/ajakohastatud kutseõppeprogrammid
114	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.1. Kutseõppe edendamise riiklik platvorm	Siht	Välja antud koolitusel osalemise tunnistuste arv
117	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.3. Õpipoisiõpe ja koolitus	Siht	Välja antud koolitustunnistuste arv
119	D.1.4. Kutsehariduses ja -õppes omandatud digipöördealased pädevused D.1.4.5. Rohkem võimalusi üldhariduskoolide õpilastele mõeldud kutsehariduse ja -koolituse moodulites õppimiseks	Siht	Õpilased, kes õpivad kutsehariduse ja -koolituse moodulites või kutseõppeprogrammides alates 9. klassist
123	E.1.1. Kvaliteetne kõrgharidus ja tugevad kõrgharidusasutused – E.1.1.2 Tõhus kõrgharidusvõrgustik ülikoolide ja kolledžite ülesannete täpsustamise kaudu	Siht	Kolledžite ühinemised
130	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.2. Kasvav nõudlus innovatsiooni järele ja keskkonnahoidliku innovatsiooni toetamine Leedus	Eesmärk	Uuenduslikud hangitud kaubad või teenused ja keskkonnasõbralikud tooted või tehnoloogiaprojektid ning toetatavad tööstuslabori 4.0 projektid
131	E.1.2. Innovatsioonipoliitika tõhus rakendamine, suurem nõudlus innovatsiooni järele, idufirmade ökosüsteemi toetamine ja keskkonnahoidlik innovatsioon – E.1.2.3. Idufirmade ökosüsteemi toetamine	Siht	Investeeringuid saanud või teenuseid saanud füüsiliste või juriidiliste isikute arv
133	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine	Siht	Kahe teadus- ja arenduskeskuse ehitustööd
134	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine	Siht	Rahalist toetust saanud teadus- ja arendustegevuse projektid.
136	E.1.3. Teadus- ja innovatsioonialased ühismissioonid aruka spetsialiseerumise valdkonnas – E.1.3.3. Teadusringkondade ja ettevõtete õhutamine osalema ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ja muudes rahvusvahelistes rahastamisprogrammides	Siht	Projektid või nõustamisteenused programmi „Euroopa horisont“ võimalikele taotlejatele, kes saavad rahalist toetust
138	F.1.1. Tõhus avalik sektor – F.1.1.1. Avaliku sektori personalijuhtimise ajakohastamine	Eesmärk	Avaliku sektori personalijuhtimise ajakohastamine
154a.	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Investeerimispoliitika
154b.	F.1.3. Riigi eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus ja läbipaistvus – F.1.3.5. Riiklike arenguasutuste konsolideerimine	Eesmärk	Kapitalisüst
161	F.1.4. Maksukuulekuse parandamine – F.1.4.4. Maksualase pädevusega tulevased maksumaksjad	Eesmärk	Maksualase kirjaoskuse õppematerjalid ja kampaania
165	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.1. Uute andmeanalüüsivahendite esitamine riiklikule maksuinspektsioonile	Eesmärk	Analüüsimudelid ja IT-süsteemi funktsioonid käibemaksulõhe vähendamiseks
167	F.1.6. Arukas maksuhaldus käibemaksulõhe vähendamiseks – F.1.6.2. Riikliku maksuinspektsiooni ja teiste asutuste andmete kvaliteedi järelevalve	Eesmärk	Metaandmete andmebaasi integreerimist käsitlevate riikliku maksuinspektsiooni juhataja aktide heakskiitmine ja vastuvõtmine
176	F.1.7. Elektrooniliste dokumentide ökosüsteemi loomine – F.1.7.2. 2. allmeede. EFTI värava prototüübi tarnimine	Eesmärk	Tehniliste lahenduste prototüüpide pakkumine, et võimaldada juurdepääsu ettevõtjate hallatavale kaubaveoteabele eFTI andmete kujul
178	F.1.8. Trahvide maksmise ühtne liides	Eesmärk	Liides trahvide ja majandussanktsioonide jaoks
187	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.1. Tööturuasutuste tööprotsesside optimeerimine ja digitaliseerimine, millega tagatakse süstemaatiline kliendikesksus	Eesmärk	Tööturuasutuse digiüleminek
189	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Eesmärk	Katseprojekt ettevõtluse toetamiseks
190	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Eesmärk	Isikud, kes saavad kasu subsideeritud tööhõive meetmest
191	G.1.2. Kliendikeskne tööhõive toetamine – G.1.2.2. Tööhõive toetusmeetmete ulatuse ja mitmekesisuse suurendamine	Siht	Koolitused digi- ja muude kvalifikatsioonide ja/või pädevuste omandamiseks
195	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine – H.1.1.1. Renoveerimispakettide ja -standardite ajakohastamine	Eesmärk	Ettevalmistustööd näidishoonete keskkonnahoidlikuks renoveerimiseks
196	H.1.1 Hoonete renoveerimise kiirendamine H.1.1.2. Hoonete renoveerimise toetus (laiendatud)	Siht	Renoveeritud kortermajade pindala
197	H.1.2. Puhta siseveesõiduki ostmise toetus	Eesmärk	Elektrilaeva ja -kraana ostmine ja tarnimine
203	H.1.3. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine H.1.3.2. Toetus taastuvenergiajaamade ehitamiseks (päikeseenergia)	Siht	Uue päikeseenergia tootmisvõimsuse loomine
		Osamakse summa	650 667 416 eurot

2.Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (Reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
58 a	B.3.1. Roheliste finantstoodete väljatöötamine	Eesmärk	Keskkonnahoidliku rahanduse tegevuskava heakskiitmine
137 a	E.3.1. Laenud ettevõtetele keskkonnasäästlike ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate arendamiseks tööstuse arendamiseks	Eesmärk	Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tööstusliku arendamise suunised aastateks 2023–2027
180 a	F.3.1. Tsentraliseeritud riigihangete laialdasem kasutuselevõtt	Eesmärk	Millega võetakse vastu tervishoiuasutuste ja -asutuste riigihangete tsentraliseerimise kava
192	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.1. Tööhõive-, sotsiaal- ja muude teenuste suurem integreerimine	Eesmärk	Muudatused õigusaktides, mis käsitlevad tööturuasutuse ja kohalike omavalitsuste individuaalseid teenuseid töötutele ja isikutele, kes on registreeritud tööturuks valmistumiseks ja kellel on raskusi tööle asumisega
194	G.3.1. Sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kvaliteedi parandamine – G.3.1.2. Sotsiaaltöötajate pädevuste tugevdamine	Eesmärk	Sotsiaalteenuste valdkonnas töötajate ametialase pädevuse parandamise keskuse loomine
		Osamakse summa	387 918 090 eurot