EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.5.2026
COM(2026) 539 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Laste vaesuslõksust väljaaitamine – Euroopa lastegarantii tugevdamine
{SWD(2026) 772 final}
Laste vaesuse määr on ELis jätkuvalt kõrge. Liikumisel 2030. aasta eesmärgi suunas vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste arvu vähemalt viie miljoni võrra ei ole edasiminekut toimunud. Sellise ohuga seisab silmitsi peaaegu iga neljas laps 1 . Samal ajal avaldab elukalliduse tõus jätkuvalt survet perede eelarvele. Laste vaesus ei ole üksnes kasutatava sissetuleku küsimus; see hõlmab ka seda, kas on rahuldatud laste põhivajadused, nagu toit või eluase, ning kas neil on juurdepääs nende heaolu ja arengu jaoks olulistele teenustele (haridus, tervishoid, huvitegevus).
Vaesuses üleskasvamise tagajärjed on tõsised ja pikaajalised – see peaaegu kahekordistab vaesuse tõenäosust 2 täiskasvanueas. Vaesuses elavad lapsed võivad seista silmitsi selliste takistustega nagu piiratud juurdepääs piisavale toidule, 3 tervishoiule või korralikule eluasemele, samuti suurem kokkupuude vägivalla ja internetiohtudega. Need ebasoodsad tingimused mõjutavad negatiivselt laste õigusi, üldist heaolu, haridustaset ja ühiskonnas osalemist ning piiravad tulevasi elu- ja tööväljavaateid. Laste vaesusel on ka territoriaalne mõõde – jätkuvalt esineb piirkondlikku ja territoriaalset ebavõrdsust, mis toob esile riikide keskmiste näitajate taga peituvad suured erinevused.
Viivitamata on vaja astuda julgeid samme ja teha jõulisi investeeringuid. Tegevusetuse hind on kõrge: laste ebasoodsad tingimused ja nende elukestev mõju lähevad Euroopale hinnanguliselt maksma 3,4 % SKPst 4 aastas. Seevastu lastesse investeerimine alates varasest east toob suurt kasu 5 lastele ja nende tulevasele arengule ning meie majandusele, sotsiaalsele sidususele ja demokraatiale. Rangeid eelarvepiiranguid arvestades on seetõttu oluline hinnata ja vajaduse korral tasakaalustada sotsiaal- ja avaliku sektori kulutuste jagunemist vanuserühmade vahel, et vähendada laste vaesust ja edendada põlvkondadevahelist õiglust.
EL ja selle liikmesriigid rakendavad laste vaesuse vastu võitlemise poliitikat, mida toetatakse ka ELi rahalistest vahenditest. Peamine poliitikavahend on Euroopa lastegarantii 6 . Garantiiga on parandatud vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste juurdepääsu teenustele. Alates garantii vastuvõtmisest on see toonud olulist kasu: vaesuses elavate laste alushariduses ja lapsehoius osalemise määr on kasvanud kahe protsendipunkti võrra, vähemalt seitse liikmesriiki on laiendanud koolitoidukavasid ning koolipõhine tegevus on muutunud kättesaadavaks veel 850 000 lapsele, kellest 80 % on vaesuse ohus. Seda kasu tuleb suurendada, kõrvaldades allesjäänud juurdepääsutõkked igas nimetatud valdkonnas.
Siiski ei saa üksnes lastegarantiiga lapsi vaesusest välja aidata. Selle rakendamisel esineb endiselt palju puudujääke, eriti kõige haavatavamate lasteni jõudmisel ja (individuaalsete) teenuste integreerimisel laiematesse sidusatesse ja järjepidevatesse tugisüsteemidesse, mis tegelevad laste vaesuse algpõhjustega ja võimaldavad need lapsed nende haavatavast olukorrast välja tuua. Nende meetmete positiivset mõju piirab ka lastegarantii jaoks kättesaadavate ja sellesse investeeritavate rahaliste vahendite ebapiisavus.
Käesolevas teatises on vaatluse all laste vaesuse konkreetsed põhjused ja selle vastu võitlemiseks kehtestatud poliitikameetmed – mis on praeguses poliitikaraamistikus toiminud ja mis mitte, kuidas saaks Euroopa lastegarantiid tugevdada ja milliseid muid poliitikameetmeid saaks ELi tasandil võtta, et kõrvaldada laste vaesuse lõks, mis praegu püsib. Sel eesmärgil tugineb teatis kolmele sambale.
Esimene sammas keskendub nende leibkondade toetamisele, kus elavad abivajavad lapsed. Selleks et tagada leibkondadele piisavate ressursside kättesaadavus, on eelkõige vaja kõrvaldada tõkked, mis takistavad täiskasvanud leibkonnaliikmete juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja teenustele, ning luua tugevad sotsiaalsed turvavõrgud, mis hoiavad ebapiisava sissetuleku korral ära puuduse.
Teises sambas käsitletakse Euroopa lastegarantiid. See on keskne vahend, mida rakendatakse kogu ELis, et pakkuda abivajavatele lastele juurdepääsu teenustele. Juurdepääs esmatähtsatele teenustele annab abivajavatele lastele eluks õiglase stardipositsiooni ja vähendab vaesuse tõenäosust täiskasvanueas. Euroopa lastegarantii abil on laste vaesuse vastu võitlemisel ja selle ennetamisel tehtud edusamme, kuid saab teha rohkem ja paremini. Tuleb tugevdada lastegarantii rakendamist. Selle kohaldamisalas tuleb arvesse võtta uusi probleeme, mis on seotud näiteks survega laste vaimsele tervisele ning ohtudega nende turvalisusele ja heaolule internetis ja väljaspool seda. Vaja on tõhusamat tööd abivajavate laste sihtrühmaga ja mentorlust, tagamaks, et ükski laps ei jää killustunud süsteemide tõttu abist ilma. Lisaks on oluline tagada toetuse järjepidevus alates lapsepõlvest kuni varase täiskasvanueani, et sillutada teed turvalisele üleminekule täiskasvanuellu.
Käesoleva teatise kolmandas sambas käsitletakse juhtimist, järelevalvet ja rahastamist, mis on üliolulised, et suurendada laste vaesuse vastu võitlemise meetmete mõju kogu ELis. Tulemuste saavutamist tuleb otsustavalt kiirendada. EL ja liikmesriigid peavad kasutusele võtma kõik olemasolevad rahalised vahendid tagamaks, et suureneva elukalliduse tõttu ei satuks rohkem lastega peresid vaesusse ja et praeguseid abivajajaid kiiresti abistataks. Neid investeeringuid tuleb säilitada pikas perspektiivis, sest ühekordsed ja eraldiseisvad projektid ei avalda püsivat mõju. Selleks on vaja kindlamat juhtimist kõigil tasanditel ja tugevat järelevalvet, et võimaldada õigeaegset poliitilist reageerimist õigel ajal õiges kohas.
Käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud analüüs Euroopa lastegarantii senise rakendamise kohta 7 .
1.Perede vaesuse ennetamine ja vähendamine
Tuleb tegutseda viivitamata, et aidata vähekaitstud leibkondadel täita oma laste vajadusi. Ulatuslikke taskukohasusega seotud probleeme, nagu suured eluasemekulud, käsitletakse ELi vaesusevastases strateegias 8 ja ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus eluasemega seotud tõrjutusega võitlemise kohta 9 . Selles peatükis käsitletakse täiendavaid lisameetmeid.
Lapsevanemate tööturule pääsu toetamine
Kvaliteetne töökoht on kõige tõhusam viis vaesusest väljumiseks. Stabiilsed ja hästi tasustatud töökohad vähendavad märkimisväärselt vaesuse ja ebakindluse ohtu: kui tööhõive määra puhul saavutataks liikmesriikide seatud eesmärgid, 10 saaks vaesusest välja aidata ligikaudu 1,7 miljonit last 11 . Paljude väikese sissetulekuga lapsevanemate, eelkõige emade töölepääsu takistavad aga hoolduskohustustega seotud tõkked, mis piiravad nende võimalusi tööle asuda, töötada piisaval arvul tunde või karjääris edasi liikuda. Kuigi ELi töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiviga 12 on astutud olulisi samme, et toetada vanemaid hooldus- ja töökohustuste vahelise tasakaalu leidmisel, esineb endiselt märkimisväärseid lünki.
Üks lapsevanemate tööelu aktiveerimise ja suurema tööhõive takistusi on alushariduse ja lapsehoiu võimaluste puudumine või ebapiisav kättesaadavus. Praegu nimetab 75 % väikelaste emadest pere- ja hoolduskohustusi ikka veel peamise põhjusena, miks nad ei saa tööturul osaleda 13 . Laste suurem alushariduses ja lapsehoius osalemine võib suurendada lapsevanemate tööhõivet kuni 10 protsendipunkti võrra 14 . On tõendeid selle kohta, et pikemas perspektiivis on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatel lastel, kes osalevad alushariduses ja lapsehoius, paremad õpitulemused, parem tervis ja paremad tööalased väljavaated. EL juba edendab alushariduse ja lapsehoiu laiendamist ja on seadnud sellega seotud eesmärgid 15 .
Peamine allesjäänud takistus vanemate suuremale tööhõives osalemisele on nn lapsehoiulõhe. Selleks et alusharidus ja lapsehoid oleksid tõhusad, peavad need olema kättesaadavad, taskukohased ja piisavalt kvaliteetsed. Kättesaadavuse seisukohast ei mängi rolli üksnes vabad kohad, vaid oma osa on ka muudel teguritel, sealhulgas miinimumvanusel, millega lapsed saavad alushariduses ja lapsehoius osaleda. Lapsehoiulõhe viitab ajavahemikule, mis jääb perekondlikel põhjustel võetud puhkuse lõpu ja aja vahele, mil lastel on tegelik juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule või kohustuslikule kooliharidusele. Mõnes liikmesriigis võib see lõhe ulatuda mitme aastani, jättes perekonnad ilma usaldusväärsest lapsehoiust ja piirates vanemate võimalusi tööle asuda või tööle jääda. Pidev lapsehoid on tagatud vaid vähestes liikmesriikides 16 . Seetõttu peaks prioriteediks olema selle lõhe kaotamine, pöörates erilist tähelepanu haavatavate laste osalemisele, ja territoriaalsete erinevustega tegelemine.
Sellega seoses, nagu on välja kuulutatud ELi vaesusevastases strateegias, ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikega 2 algatab komisjon esimese etapi konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega, et koguda nende seisukohti selliste ELi meetmete võimaliku suuna kohta, millega toetatakse tööturult tõrjutud isikute aktiveerimist, sealhulgas lapsehoiuvõimaluste kättesaadavuse kaudu.
Lapsevanemate tööhõive toetamine ulatub siiski alusharidusest ja lapsehoiust kaugemale. Liikmesriigid peaksid rakendama ka meetmeid, et pakkuda paindlikku ja peresõbralikku töökorraldust (nt kaugtöö, prognoositavad tunnid) ning tagada, et töö tasuks end ära, tegeledes konkreetsete takistustega, millega vanemad tööturule sisenemisel, seal püsimisel või edasiliikumisel kokku puutuvad, sealhulgas nendega, mis on seotud maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide ülesehituse ja koostoimega.
Tugevad turvavõrgud vaesuse ohus olevatele lastega leibkondadele
Selleks et tuua lastega leibkonnad vaesusest välja ja hoida ära nende puuduses elamist, on lisaks tööhõive toetamisele väga oluline tagada tugevad turvavõrgud. Sissetuleku- ja mitterahalisel toetusel on oluline roll selle tagamisel, et perekonnad saaksid ebapiisava või ebastabiilse sissetuleku korral täita oma põhivajadusi. Nende toetuste hulgas on väga tähtsal kohal rahalised toetused (nt lapsetoetused, lastega seotud maksusoodustused või lastega leibkondade lisatoetused). Neid toetusi tuleb kasutada laste hüvanguks ja need peaksid parandama laste heaolu ning toetama vanemate integreerimist tööturule. Kõik liikmesriigid pakuvad mingis vormis lapse- või peretoetusi. Need toetused vähendavad laste vaesust ELis keskmiselt 10,6 protsendipunkti võrra, aidates katta ka põhikulusid ja leevendada majandusšokkide mõju. Võimalikult suure positiivse mõju tagamiseks on väga oluline, et liikmesriigid rakendaksid meetmeid tõhusalt ja teostaksid hoolikat järelevalvet, muu hulgas selleks, et vältida pettusi ja avastada lapsetoetuste võimalikku väärkasutamist muudel kui ettenähtud eesmärkidel.
Nende toetuste vaesust vähendav mõju on liikmesriigiti väga erinev, jäädes vahemikku 4–16 protsendipunkti. See kajastab erinevusi toetuste suunamises, piisavuses ja üldises kavandamises. Kümnes liikmesriigis saavad kõige vaesemad lastega pered absoluutarvudes vähem kui jõukamad leibkonnad, sageli regressiivse toetuste struktuuri või toetusvõimaluste kasutamata jätmise tõttu, mille osakaal võib ulatuda kuni 30 %ni 17 . Heade tavade hulka kuuluvad toetuste integreeritum kavandamine, toetuste automaatne andmine, et vähendada haldustõkkeid, ning spetsiaalsed vautšerid konkreetsete kaupade ja teenuste jaoks, et vältida väärkasutamist ja tagada, et toetustega täidetakse otseselt laste vajadusi. Nende tavade mõju suurendamiseks toetab komisjon aktiivselt liikmesriike nende lastetoetuste süsteemide reformimisel.
Komisjon võtab vastu komisjoni soovituse suuniste kohta, milles käsitletakse seda, kuidas suurendada lastetoetussüsteemide tõhusust laste vaesusega tegelemisel, pöörates erilist tähelepanu toetuste piisavusele, katvusele, rakendamisele ja tegelikule kasutamisele. Samuti käsitletakse viise, kuidas tagada, et toetusi kasutatakse tõhusalt nende laste vajaduste rahuldamiseks, kellele need on ette nähtud, et maksimeerida mõju nende laste heaolule.
Tugevad turvavõrgud tähendavad enamat kui sissetulekutoetust. Vaesuse tõhusaks ennetamiseks on vaja ka laiemat pereabi, sealhulgas võlanõustamist, perede vastastikust toetust ja finantsnõustamisteenuseid. Suurema mõju tagamiseks peaksid liikmesriigid pakkuma olulisi täiendavaid teenuseid, nagu vanemluse toetamine, mis hõlmab vahendeid, suuniseid ja abi, mille eesmärk on aidata vanematel hoolitseda oma laste heaolu ja arengu eest.
2.Euroopa lastegarantii mõju suurendamine
Euroopa lastegarantii hõlmab põhiteenuseid, mida iga laps vajab kasvamiseks, olenemata tema leibkonna haavatavusest, sealhulgas eluaset, toitu, haridust ja hooldust. Uute probleemide esile kerkides ei ole üksnes lastegarantiiga selle praegusel kujul siiski võimalik tegeleda kõigi vaesuse põhjuste ja nende mõjuga. Esiteks erinevad Euroopa lastegarantiiga hõlmatud teenused ja meetmed märkimisväärselt oma ulatuse ja rakendamise poolest, kusjuures mõnda neist on lihtsam rakendada kui teisi. Näiteks tervisliku ja täisväärtusliku koolitoidu kättesaadavuse tagamine on suhteliselt lihtsalt elluviidav meede, mis tugineb sageli rakendusraamistikule, mis põhineb koolidele toidu hankimisel. Samas on alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu tagamiseks, eriti kõige nooremas eas, teatavates liikmesriikides vaja märkimisväärselt keerukamaid reforme ja suuremaid investeeringuid.
Teiseks ei too ühekordsed sekkumised üksi tõenäoliselt kaasa abivajavate laste olukorra püsivat muutust ilma omavahel seotud ja hästi koordineeritud poliitikameetmeteta ning ilma nende õigeaegse kestliku rakendamiseta. Tulemuste ja mõju parandamiseks on oluline tugevam ja integreeritum poliitikaraamistik, kus on võimalik jälgida iga lastegarantiist kasu saava abivajava lapse arengut. Kolmandaks on pärast lastegarantii vastuvõtmist 2021. aastal laste jaoks esile kerkinud uued probleemid, nagu surve vaimsele tervisele või suurem väärkohtlemise ja vägivallaga kokkupuutumise oht internetis ja väljaspool seda, mis osutab vajadusele tugevdada ELi tasandi raamistikku nende probleemide lahendamiseks.
Lisaks on vaja Euroopa lastegarantii siduda laiema poliitikaga, et tagada võimaluse korral teismeliste ja noorte täiskasvanute edukas üleminek tööturule. Eesmärk on anda neile võimalus kindlustada stabiilne tööhõive ning ehitada üles iseseisev ja väärikas elu. Selle ülemineku tõhus tagamine on keskse tähtsusega, et peatada vaesuse edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. Kõnealuste probleemide lahendamiseks on vaja Euroopa lastegarantii kohaldamisalast kaugemale ulatuvaid ja sellega tihedalt kooskõlastatud meetmeid, et tagada lapsekeskne kaitse ja toetus, austades nõuetekohaselt laste õigusi.
Teenustele juurdepääsu suurendamine
Euroopa lastegarantii on olnud muutuste katalüsaator, mille liikmesriigid on kasutusele võtnud, et parandada abivajavate laste juurdepääsu põhiteenustele ja -kaupadele.
Vaesuses elavate laste alushariduses ja lapsehoius osalemise määr on endiselt 15 protsendipunkti võrra madalam kui nende eakaaslastel. Selle lõhe ületamiseks peavad liikmesriigid investeerima alushariduse ja lapsehoiu alasesse suutlikkusse ja tööjõu kvalifitseerimisse ning tegema tõrjutud perekondadega sihipärast tööd. Komisjon toetab neid jõupingutusi programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursiga uuenduslike lahenduste leidmiseks alushariduses ja lapsehoius 18 ning esitab suunised alushariduse ja lapsehoiu õppekavade ja pedagoogilise arengu kohta.
Kuigi koolitoidu pakkumise laiendamine on parandanud toiduga kindlustatust, ei ole ELis enam kui miljonile lapsele endiselt igapäevaselt kättesaadav värske puu- ja köögivili. Komisjon edendab abivajavatele lastele koolitoidu pakkumist koostöös koolitoidu koalitsiooniga 19 vastastikuse õppimise ja tehnilise abi kaudu. Samuti tõhustab komisjon uue mitmeaastase finantsraamistiku raames ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava ning suurendab ESF+-i vahendeid, et toetada laiemalt kvaliteetset toitumist.
Lisaks toidu kättesaadavusele on tervislikuks arenguks vaja ka juurdepääsu huvitegevusele. Korrapärasest huvitegevusest on kõrvale jäänud koguni 22,7 % vaesuses elavatest lastest (võrreldes vaid 2,9 %ga nende soodsamas olukorras olevatest eakaaslastest), sageli kulude, transpordiga seotud tõkete või kultuuriliste stereotüüpide tõttu. Selle probleemi lahendamiseks on vaja sihipäraseid investeeringuid ja partnerlusi, mida komisjon kavatseb toetada spetsiaalse ESF+ konkursiga projektidele, milles kasutatakse kultuuri ja sporti sotsiaalse kaasamise vahenditena. Tervist tugevdavat kehalist aktiivsust käsitleva nõukogu soovituse ajakohastamisel võib tähelepanu pöörata ka kehalise aktiivsuse rollile sotsiaalse kaasamise poliitikas.
Kuigi lastegarantiiga on hõlmatud järjest rohkem üksikuid teenuseid, on vaja terviklikumat lähenemist, et kõrvaldada laste võrdseid võimalusi vähendavad tõkked, eelkõige hariduses. Viimaste PISA näitajate kohaselt on lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes kehvad tulemused 28,8 %-l ebasoodsas olukorras olevatest lastest, 20 nende soodsamas olukorras olevatel eakaaslastel aga vaid 4,7 %-l ning see lõhe on alates COVID-19 pandeemiast kasvanud. Alusharidusele ja lapsehoiule, koolitoidule ja huvitegevusele juurdepääsu suurendamisel on tõendatud positiivne mõju kognitiivsele arengule, koolitöös osalemisele ja õpitulemustele. Õpitulemuste lõhe kõrvaldamiseks aga on vaja laiemat lähenemisviisi, mis ulatub teenuste osutamisest kaugemale. Seepärast peaksid liikmesriigid pakkuma abivajavatele lastele igakülgset haridustoetust, sealhulgas abi kodutööde tegemisel, sihipärast juhendamist ja individuaalseid õppekavasid, tagamaks, et vaesuses elavad lapsed saavad abi, mis on tõeliselt kohandatud iga lapse vajadustele ja olukorrale.
Samuti tuleb kiiresti ja terviklikult reageerida vaimse tervise survele, mis mõjutab vaesuses elavaid lapsi ebaproportsionaalselt palju. Alates 2021. aastast on nende vaesuses elavate laste osakaal, kelle sõnul on neil väga hea tervis, vähenenud viis protsendipunkti, kusjuures kõige haavatavamate laste vaimne tervis halveneb kõige kiiremini. Kasvab depressiooni ja üksinduse sümptomitega laste arv. Kavas on teha kogu ELi hõlmav uuring sotsiaalmeedia ja liigse ekraaniaja mõjust nendele suundumustele, kuid nende probleemidega tegelemiseks tuleb juba praegu tegutseda mitmel rindel: ennetavad teenused, varajane sekkumine ja valdkondadevaheline koostöö. Liikmesriigid peaksid tegelema ka vaimse tervise spetsialistide nappusega ja abivajavate perede omaosaluskuludega ning tõhustama sihtrühmadega tehtavat tööd koolide, sotsiaaltöötajate ja tervishoiuteenuste osutajate tihedama koostöö kaudu. Nende jõupingutuste edendamiseks toetab komisjon UNICEFi laste ja noorukite tervise ja vaimse heaolu edendamise töövahendi katsetamisel, pöörates erilist tähelepanu sellele, et see oleks kättesaadav kõige haavatavamatele lastele. Komisjon abistab liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi töövahendi rakendamisel vastastikuse õppimise ja temaatiliste seminaride kaudu.
Garantii rakendamise tugevdamine, et tagada hästi suunatud ja mõju avaldav toetus kuni varase täiskasvanueani
Tagamaks, et Euroopa lastegarantii toob kaasa püsivad muutused, peab selle rakendamine muutuma killustatud teenuste osutamisest sidusaks ja lapsekeskseks süsteemiks, mis pakub kohandatud tuge igale abivajavale lapsele alates varasest lapseeast kuni otsustava tähtsusega siirdumiseni täiskasvanuellu. Selleks on vaja kolme peamist muutust: esiteks individuaalne toetus ja mentorlus, et kõrvaldada iga lapse ees seisvad konkreetsed takistused; teiseks uued digilahendused, et vähendada bürokraatlikku kapseldumist ja tagada, et lastel on toetusvõimalusi lihtne kasutada; ning kolmandaks suuremad toetusvõimalused varasesse täiskasvanuikka jõudmisel, et hoida ära haavatavate noorte abita jäämist laste ja noorte toetuskavade vaheliste lõhede tõttu.
Abivajavad lapsed vajavad terviklikku ja individuaalset tuge. Tagasiside lastelt, kellega konsulteeriti ELi laste osalusplatvormil, 21 tõi esile, et laste jaoks on oluline sellise usaldusväärse täiskasvanu – lapsevanema, õpetaja, sotsiaaltöötaja või kogukonnajuhi olemasolu, kes suudab pakkuda stabiilsust, emotsionaalset tuge, julgustust ja praktilist nõu ning oskab näha stressimärke. See on eriti oluline juhul, kui selline stabiilsus kodus puudub. Tagamaks, et igal abivajaval lapsel oleks võimalus vaesusest välja tulla, tuleks laiendada mentorlusprogramme ja nõustamisteenuseid, et juhendada abivajavaid lapsi keerulistel eluhetkedel.
Komisjon toetab haavatavate laste mentorlusprogrammide laiendamist koolide, sotsiaaltöötajate ja kohaliku kogukonna osalejate vaheliste tihedamate sidemete kaudu. See on ka tulevase õpetajate tegevuskava lahutamatu osa. Lisaks teeb komisjon ühise tegevuskava kaudu koostööd Euroopa Regioonide Komiteega, et võimaldada muu hulgas kohalikel omavalitsustel tagada, et iga abivajav laps saab sellist tema vajadustest lähtuvat nõustamist.
Tähelepanu tuleb pöörata lastele, kes puutuvad kokku erinevate omavahel põimunud ebasoodsate oludega. Puuetega laste puhul on see kooskõlas teatisega 2030. aastani kehtiva puuetega inimeste õiguste strateegia täiustamise kohta. Arvesse võetakse kõiki abivajavate laste kategooriaid, sealhulgas asendushooldusel olevaid lapsi. Seoses roma lastega, kelle puhul vaesus, diskrimineerimine ja segregatsioon piiravad liiga sageli tõhusat juurdepääsu teenustele, koostab komisjon koos sidusrühmadega suunised, milles keskendutakse integreeritud meetmetele, mis ühendavad töö sihtrühmaga, vahendamise, kaasava hariduse, perede toetamise ja kogukonnapõhised sekkumised. ELis on asendushooldusel üle 700 000 lapse, kusjuures peaaegu 40 % neist lastest, eelkõige puuetega lapsed, on hoolekandeasutustes. Kavandatava nõukogu soovitusega, milles käsitletakse võitlemist eluasemega seotud tõrjutusega, toetatakse asendushoolduselt lahkuvate noorte, kodutute laste ja ebakindlas eluasemeolukorras lastega perede suhtes võetavat ennetavat ja terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas noorte täiskasvanuellu siirdumise ajal.
Abivajavatel lastel ja nende vanematel on liiga sageli raskusi nende abistamiseks mõeldud süsteemides orienteerumisega. See näitab, et abisüsteemid on killustatud – vastutus jaguneb eri ametiasutuste, valitsustasandite ja teenuseosutajate vahel ning need toimivad eraldiseisvate menetluste ja juurdepääsupunktide kaudu. Praktikas peavad pered sageli orienteeruma mitmes süsteemis, et mõista oma õigusi, teha kindlaks pädev asutus ja saada toetust 22 .
Avaliku sektori teenuste digitaliseerimine loob nende probleemide lahendamiseks uusi võimalusi. Euroopa digiidentiteedi raamistik pakub turvalisi, koostalitlusvõimelisi ja eraelu puutumatust tagavaid vahendeid, et võimaldada poliitikameetmeid tõhusamalt ja mõjusamalt rakendada. Need vahendid annavad võimaluse asjakohast teavet kontrollida ja jagada ning tagavad samal ajal, et vajaduse korral jäävad kättesaadavaks ligipääsetavad mittedigitaalsed alternatiivid. Digitaliseerimine tuleks kavandada laste ja perede vajadustest lähtuvalt ning see peaks hõlmama asjakohaseid kaitsemeetmeid seoses laste õigustega, isikuandmete kaitsega, mittediskrimineerimisega, juurdepääsetavusega ning häbimärgistamise ja digitaalse tõrjutuse ennetamisega. Mõned liikmesriigid on juba astunud samme, et leida selles küsimuses uuenduslikke lahendusi.
Komisjon esitab katseprogrammi Euroopa lastegarantii kaardi uue digitaalse raamistiku katsetamiseks ja väljatöötamiseks. Kaardi eesmärk on lihtsustada abivajavate laste juurdepääsu teenustele ja pakkuda neile sidusat tuge, säilitades samal ajal ELi ranged kaitsemeetmed laste õiguste, isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsetavuse standardite valdkonnas. Katseprojekt tugineb Euroopa digiidentiteedikukrule, mis on esimene samm praktilise vahendi suunas, et parandada asjakohaste eri õiguste andmist ja koordineerimist, hõlbustada abivajavate laste juurdepääsu tugiteenustele ja nende kasutamist, suurendada nähtavust ja läbipaistvust ning parandada pädevate asutuste tehtavat järelevalvet. Katseprojekt on oluline samm Euroopa innovatsiooni ja lihtsustamist soosiva digikeskkonna tugevdamisel ning selle eesmärk on aidata asjaomastel asutustel, teenuseosutajatel ja kohalikel tugispetsialistidel kavandada ja katsetada seda liiki digilahendusi, tagades, et toetus jõuab abivajavate lasteni õigel ajal ning kättesaadaval, kaasaval ja häbimärgistamist vältival viisil. Katseprojekti raames saavad liikmesriigid, kes testivad 23 nende süsteemide ülesehitust, tehnilise abi näol suuremat toetust.
Vajadusel pakutav terviklik ja individuaalne toetus ei tohi lõppeda koos lapsepõlvega. Vaesuses üles kasvanud lapsed seisavad täiskasvanuellu siirdudes sageli silmitsi suuremate riskidega, nagu haridussüsteemist varakult lahkumine, NEET-noore staatusesse sattumine (noor, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel) ning haridus-, tööhõive- ja sotsiaalteenuste killustatuse tõttu neist teenustest ilmajäämine. Selliseid riske suurendavad tööturu struktuursed muutused ja kasvav majanduslik ebakindlus, mistõttu on väga oluline ületada lõhe laste ja noorte tugisüsteemide vahel. Viimastel aastatel on haavatavad noored üha enam ka organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi huviorbiidis – 2024. aastal oli ELis terrorismis kahtlustatavatest isikutest peaaegu kolmandik alla 20-aastased 24 .
Oluline on tagada, et kõik abivajavad lapsed saaksid vajalikke tugimeetmeid, et nendest saaksid võimekad täiskasvanud, kes on võimelised teenima elatist ja elama inimväärset elu. Selleks on vaja ohustatud isikud varasemas etapis kindlaks teha, parandada koordineerimist teenuste vahel ning tagada sujuvad suunamismehhanismid haridus-, tööhõive- ja sotsiaalkaitseteenuste vahel. ELi tasandil aitab haavatavaid noori toetada näiteks programm Erasmus+, mis võimaldab juurdepääsu kaasavatele õpikogemustele. Noortegarantiiga toetatakse NEET-noori edasiõppimisel või tööturule pääsemisel.
Tugevdatakse Euroopa lastegarantii ja noortegarantii vahelist sünergiat, et tagada abivajavate laste järjepidevam toetamine alates lapsepõlvest kuni varase täiskasvanueani, kuni nad saavad iseseisvalt hakkama. Kui Euroopa lastegarantii keskendub põhiteenuste kättesaadavuse tagamisele kuni 18-aastastele abivajavatele lastele, siis noortegarantii eesmärk on toetada 15–29-aastaseid noori, sealhulgas NEET-noori, kvaliteetse töö, hariduse, praktika või õpipoisiõppe pakkumisega nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist. Nende vahendite abivajajateni jõudmine on siiski endiselt ebaühtlane: jätkuvalt esineb lünki katvuses, eelkõige mitmeti ebasoodsas olukorras olevate noorte puhul, ning nende vahendite tulemuslikkust vähendab endiselt halduslik killustatus riiklike teenistuste ja juhtimistasandite vahel.
Komisjon töötab välja töövahendi, mis aitab liikmesriikidel tugevdada Euroopa lastegarantii ja noortegarantii vahelisi seoseid, et tagada individuaalne ja pidev toetus alates lapsepõlvest kuni varase täiskasvanueani. Selles sätestatakse praktilised viisid, kuidas liikmesriigid saavad kasutada ELi rahalisi vahendeid, mentorlust, tööd sihtrühmadega ja muid toetusmeetmeid ning töötada abivajavate laste ja noorte jaoks välja integreeritud abivõimalused. Need võimalused peaksid toetama noorte siirdumist haridus- või koolitussüsteemi või nende tööleminekut ning samas vähendama haridusest või tööturult kõrvalejäämise ja NEET-noore olukorda sattumise ohtu.
Lisaks aitab komisjon selle lähenemisviisi esiletõstmiseks liikmesriikidel spetsiaalse ESF+ projektikonkursi raames tegeleda roma noorte ebasoodsa olukorraga tööturule sisenemisel.
Haavatavate laste kaitsmine kasvavate turvaohtude eest
Laste turvalisus nii internetis kui ka väljaspool seda on sattunud üha suuremasse ohtu ning ebaproportsionaalselt palju mõjutab see haavatavaid lapsi. Kuigi sellise ohuga terviklikul viisil tegelemine läheb Euroopa lastegarantiid käsitleva nõukogu soovituse kohaldamisalast kaugemale, peab lastegarantii rakendamine olema tihedalt seotud ulatuslike algatustega, mille komisjon esitab iga abivajava lapse kaitsmiseks. Selle ohuga tuleb tegeleda.
Digimaailmal on laste elus üha kesksem roll. See kujundab nende õppimist, suhtlust ja tulevikuvõimalusi. Ebasoodsatest oludest pärit lapsed aga puutuvad rohkem kokku digilõhega 25 : neil on väiksema tõenäosusega olemas oskused, ressursid või tugi, mida on vaja veebikeskkonnas turvaliseks navigeerimiseks ja sealsete võimaluste kasutamiseks. Samuti puutuvad nad ebaproportsionaalselt palju kokku veebiriskidega, sealhulgas küberkiusamise, kahjuliku sisu ja manipuleerivate digitavade, radikaliseerumise ja laste seksuaalse väärkohtlemisega.
Komisjon on juba reageerinud laste turvalisust käsitleva tervikliku meetmepaketiga. Selle keskmes on digiteenuste määrus ja selle suunised alaealiste kaitse kohta, milles nõutakse, et kõik alaealistele juurdepääsetavad platvormid tagaksid neile kõrgel tasemel eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse. Digiteenuste määruse rakendamine ja täitmise tagamine annab olulise võimaluse parandada laste turvalisust digiplatvormidel, sealhulgas rangemate alaealiste kaitse meetmete, riskihindamis- ja riskimaandamismeetmete ning läbipaistvus- ja muude kohustuste täitmise meetmete kaudu. Lisaks on komisjon esitanud ettepanekud laste seksuaalset väärkohtlemist käsitleva kriminaalõiguse raamistiku tugevdamiseks ja internetipõhiste teenuste osutajate kohustuste selgitamiseks.
Seda raamistikku täiendab küberkiusamise vastane tegevuskava, milles keskendutakse lastele ja noortele, sealhulgas haavatavatele lastele. Kuigi mõned liikmesriigid on hakanud rakendama Euroopa lastegarantii raames programme, millega parandada abivajavate laste digikirjaoskust ja juurdepääsu digivahenditele, on need jõupingutused endiselt ebaühtlased ega võimalda saavutada vajalikke süsteemseid muutusi. Et sellele olukorrale otsustavalt reageerida, esitab komisjon ulatuslikud seadusandlikud ettepanekud.
Kavandatav digitaalse õigluse akt aitab kaitsta lapsi internetis, kuna selle eesmärk on tarbijakaitse seisukohast käsitleda ebaausaid kaubandustavasid, sealhulgas petuelemente, ebaausat mõjutusturundust ja sõltuvust tekitavaid disainielemente, mis soodustavad liigset ekraaniaega ja kulutamist.
Peatselt läbivaadatava audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga tagatakse noorematele vaatajatele ka parem kaitse juurdepääsul audiovisuaalsele sisule internetis, samuti tehakse seda lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaga, mille eesmärk on tagada lastele kogu Euroopa Liidus turvalisem, eakohane ja võimestav digikeskkond. Laste internetiturvalisuse ja sotsiaalmeedia vanusepiirangute töörühma 26 soovituse põhjal võidakse esitada täiendavaid algatusi, tagamaks, et Euroopa on esirinnas laste kaitsmisel ja võimestamisel internetis.
Haavatavate laste kaitse peab laienema ka internetivälisesse maailma, kus vaesus ja sotsiaalne tõrjutus seavad nad suuremasse ohtu. Euroopa lastegarantiil ja selle tõhusamal rakendamisel on oluline ennetav roll, sest sellega tagatakse abivajavatele lastele juurdepääs peamistele tugiteenustele, nagu sotsiaalse kaasamise meetmed, haridusabi ja kooliväline tegevus, vähendades seeläbi nende haavatavust ja võimalikku kokkupuudet kuritegevusega. Sellega seoses tugevdatakse tulevases laste kuritegevuse eest kaitsmise tegevuskavas ennetavaid lähenemisviise, mille abil tegeldakse algpõhjustega, miks lapsed on kuritegevuse suhtes haavatavad nii ohvrite kui ka kuriteo toimepanijatena nii internetis kui ka väljaspool seda. Lisaks töötatakse välja spetsiaalne radikaliseerumise ennetamise töövahend, milles keskendutakse varajasele avastamisele, kaitsvate tegurite tugevdamisele ning vastupanuvõimele hariduse ja sotsiaalse lõimimise kaudu 27 .
3.Rahastuse suurendamine ja juhtimise tõhustamine
Laste vaesuslõksust väljaaitamiseks on vaja julgemaid strateegilisi valikuid ja kooskõlastatud tegevust kõigil tasanditel. Tuleb teha ühiseid jõupingutusi Euroopa, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil, et töötada välja tulemuslik poliitika, investeerida rahalisi vahendeid tõhusalt ning suurendada asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas erasektori osalejate ja laste endi kaasatust.
Piisav rahastamine mõju saavutamiseks
Laste vaesuse vastase püsiva mõju avaldamiseks ja nende vaesuslõksust väljaaitamiseks on vaja suuremat ja püsivamat rahastamist. Olulised investeeringud on juba tehtud, kuid mõned neist toetavad ainult lühiajalisi projekte ega ole piisavalt suunatud kõige enam abi vajavatele lastele. Rahastamises esineb endiselt lünki. Oluline on need puudujäägid kõrvaldada, suurendades riiklikke ja piirkondlikke/kohalikke eelarveid, ELi rahalisi vahendeid ja kõiki muid olemasolevaid vahendeid.
Alates lastegarantii vastuvõtmisest on ELi rahalistel vahenditel olnud selle rakendamisel keskne roll. Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on Euroopa Sotsiaalfond+-ist laste vaesuse vastu võitlemiseks eraldatud vähemalt 9,6 miljardit eurot. 2024. aasta lõpuks said liikmesriigid taaste- ja vastupidavusrahastu toel teha suuremaid investeeringuid haridusse ja lapsehoidu ning sellest sai kasu 2,7 miljonit õppurit 28 . Euroopa Regionaalarengu Fond on aidanud vähendada olulise taristu, näiteks lapsehoiuruumide ja koolimajade, koolisööklate ja eluasemete nappust ning see on väga oluline lastegarantii eesmärkide saavutamiseks. Programmiga Erasmus+ on edendatud ebasoodsas olukorras olevate laste õpperändevõimalusi ning kaasamist spordi ja kultuuri kaudu. Lisaks on tehnilise toe instrumendi abil 29 toetatud reformide kavandamist 13 riigis. Näiteks suurendati mitut riiki hõlmava projektiga Portugali, Itaalia ja Hispaania ametiasutuste suutlikkust rakendada kaasava hariduse poliitikat, keskendudes piirkondlike erinevuste vähendamisele. Üldisemalt on ELi rahastamine võimaldanud liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel katsetada uuenduslikke lähenemisviise, toetada katsealgatusi ja laiendada edukaid meetmeid, mis toovad kasu abivajavatele lastele. Samuti julgustab komisjon täielikult ära kasutama taaste- ja vastupidavusrahastu raames kavandatud investeeringuid.
Tulevikku vaadates kohustub komisjon tagama, et jätkatakse lastegarantii toetamist liidu rahalistest vahenditest. Ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta palutakse liikmesriikidel keskenduda oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades neljale peamisele sotsiaalsele eesmärgile 30 . Üks neist on laste vaesuse vähendamine ja Euroopa lastegarantii rakendamine, mida tuleks toetada sihipäraste meetmete ja struktuurireformidega, eelkõige liikmesriikides, kus laste vaesuse määr on kõrge. See annab riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele võimaluse teha kestlikke investeeringuid, mille abil oma jõupingutusi suurendada.
Selle protsessi suunamiseks esitab komisjon heade tavade kogumiku, et toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi reformide hoogustamisel ja investeeringute suurendamisel. Lisaks kasutab komisjon Euroopa poolaasta vahendeid, et teha kindlaks lüngad ja esitada vajaduse korral soovitused laste vaesuse vastase võitluse paremaks lõimimiseks liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimisse.
Kaasatakse ka muud liiki investeeringuid. ELi vaesusevastase strateegia raames tõhustab komisjon koostööd rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Nõukogu Arengupank. Komisjon jätkab koostööd EIP Grupiga, et toetada investeeringuid, mis on seotud ELi vaesusevastase strateegia ja Euroopa lastegarantii kohaldamisalaga. Tuginedes oma praegusele portfellile, saab Euroopa Nõukogu Arengupank kaasata lastegarantii rakendamise toetamiseks igal aastal ligikaudu miljard eurot oma üldise nelja miljardi euro suuruse sotsiaalsete investeeringute rahastamispaketi raames. Tulevases koostööraamistikus Euroopa Nõukogu Arengupangaga vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks pannakse suurt rõhku haavatavas olukorras olevatele lastele, eelkõige haridusse ja eluasemelahendustesse tehtavate investeeringute kaudu. Euroopa lastegarantii ja noortegarantii edasiseks toetamiseks teeb komisjon koostööd erasektoriga vaesusevastase koalitsiooni kaudu, mis ühendab sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid ja heategevusorganisatsioone.
Tugevamad riiklikud juhtimisraamistikud
Euroopa lastegarantiiga on juba loodud tugev juhtimisraamistik, mis hõlmab riiklikke tegevuskavasid ja riiklikke koordinaatoreid kõigis liikmesriikides. Nende tegevuskavade peamine lisaväärtus seisneb lastegarantii muutmises abivajavatele lastele suunatud konkreetseteks meetmeteks. Võttes aga arvesse laste vaesuse jätkuvalt suurt esinemissagedust ja kasvavaid ohte laste heaolule, peaksid liikmesriigid kooskõlas käesoleva teatisega oma kavad läbi vaatama ja seadma kõrgemad eesmärgid, et hoida lapsi vaesuse eest ja kaitsta neid paremini turvalisusega seotud riskide eest. Läbivaadatud kavad peaksid tuginema tõhusa vaesusevastase poliitika põhimõtetele, 31 mis esitati koos ELi vaesusevastase strateegiaga, ning sisaldama selgeid tähtajalisi eesmärke ja sihtotstarbelist rahastamist, pöörates suuremat tähelepanu kõigile abivajavate laste kategooriatele; samuti tuleks kavadega parandada tööd sihtrühmadega ja teenuste tegelikku kasutamist nende poolt.
Lisaks lastegarantii rakendamisele tuleks tagada, et laste vaesuse ja laste turvalisusega seotud laiemate probleemide integreeritud käsitlemisel on keskne roll riiklikel lastegarantii koordinaatoritel. Selleks on vaja tihedamat koostööd ministeeriumide ja valitsusasutuste vahel ning tõhusamat koostööd noortegarantii koordinaatorite ja vaesusevastase võitluse koordinaatoritega 32 . Mõned liikmesriigid on astunud selles suunas samme, näiteks loonud peaministri büroo juurde riikliku lastegarantii koordinaatori ametikoha või ministeeriumidevahelised struktuurid. Selliste jõupingutuste täiendavaks toetamiseks kuulutab komisjon välja ESF+ projektikonkursi, et tugevdada riiklikke juhtimisraamistikke ja integreeritud poliitikameetmeid.
Piirkonnad ja omavalitsused vastutavad sageli otseselt teenuste osutamise eest kohapeal, kodanikuühiskonnal ja sotsiaalmajanduses osalejatel aga on oluline roll haavatavate lasteni jõudmisel ja toetuste pakkumises esinevate lünkade täitmisel. Mõned liikmesriigid on juba soodustanud nende kaasamist, näiteks kohalike lastegarantii üksuste loomisega omavalitsuste tasandil. Liikmesriigid peaksid kohalikke omavalitsusi ja rohujuure tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone rohkem kaasama spetsiaalsete kohalike struktuuride kaudu, kasutades täielikult ära olemasolevat ELi toetust 33 . Komisjon ja Euroopa Regioonide Komitee koostavad 2026. aastal ühise tegevuskava ning teevad koostööd linnadele ja omavalitsustele antava ELi sotsiaalse kaasamise auhinna loomisel. Esimesel auhinnakonkursil keskendutakse vähem soodsatest piirkondadest pärit laste ja noorte võimestamisele. Lisaks sõlmivad komisjon ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2026. aasta lõpuks koostöölepingu, tuginedes olemasolevale ekspertide nõustamistoe raamistikule, ning jagavad parimaid tavasid vaesuse vastu võitlemiseks.
Samuti on oluline suurendada laste endi osalemist, et nende hääl kuuldavaks teha. Enamik liikmesriike on kaasanud lapsi lastegarantii rakendamisse ning nad peaksid veelgi tihendama dialoogi laste ja noorte täiskasvanutega kooskõlas nõukogu 2026. aasta järeldustega lastesse investeerimise kohta. ELi tasandil konsulteeris komisjon ELi laste osalusplatvormi raames 41 700 lapsega, et saada teavet käesoleva teatise ettevalmistamiseks, ning lõimib lastegarantii ja laste vaesuse vastase võitluse üle lastega peetava dialoogi veelgi enam selle platvormi tegevusse.
ELi tasandil tugevdab komisjon ka oma partnerlusi teiste ELi institutsioonide ja sidusrühmadega. Komisjon teeb aktiivselt koostööd Euroopa Parlamendiga (eelkõige Euroopa lastegarantii töörühmaga ja vaesuse vastu võitlemise laiendatud töörühmaga, mis on mõjukas poliitiline foorum laste vaesuse probleemiga tegelemiseks). Sotsiaalkaitsekomitee peaks tagama, et laste vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemine kajastuks enam liikmesriikide poliitikas. Samuti tugevdab komisjon veelgi koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt UNICEF, mis on aktiivselt aidanud kaasa lastegarantii kasutuselevõtule ELis ja mujal) ning jätkab kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist tugevdatud lastegarantii rakendamisse.
Edusammude jälgimiseks, lünkade kindlakstegemiseks ja poliitikameetmete vastavaks kohandamiseks on olulised töökindlad järelevalvesüsteemid. ELi tasandil on sotsiaalkaitsekomitee loonud ühise raamistiku 34 Euroopa lastegarantii rakendamise jälgimiseks ning võtnud kohustuse pidevalt tegeleda esilekerkivate probleemidega ja parandada tulemuste mõõtmist. Raamistikku tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja ajakohastada. ELi tasandi järelevalvet tuleks täiendada põhjaliku jälgimisega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Liikmesriigid peaksid oma riiklike tegevuskavade läbivaatamisel tugevdama järelevalveraamistikke, et luua alus edasiseks ühistööks sotsiaalkaitsekomitees.
Lastegarantii väljaspool ELi
Euroopa lastegarantii võetakse kasutusele kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides, kes kõik on määranud riiklikud kontaktpunktid ja valmistavad ette oma riiklikke tegevuskavasid. Komisjon toetab neid jõupingutusi rahaliste vahendite eraldamisega UNICEFile, kes aitab neid kavasid koostada ja rakendada. ELi eelarvest toetatakse ka konkreetseid projekte, nagu „Parema hoolduse“ reformi käivitamine Ukrainas, mille eesmärk on parandada lastekaitse ja asendushooldussüsteemide standardeid. Lisaks rahastamisele tõhustab komisjon koostööd riiklike lastegarantii koordinaatoritega, et veelgi tugevdada vastastikust õppimist ja tihendada koostööd, laiendades seda koostööd ka kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. Lastegarantiid on kogu maailmas tutvustatud ka kui paljutõotavat vahendit ebasoodsas olukorras olevate laste ebasoodsate olude ringist välja aitamiseks ja nende võrdsete võimaluste edendamiseks.
Kokkuvõte
Lubadus õiglasemast ja kaasavamast Euroopast, kus iga laps kasvab vaesuse piirangutest vabana, peab saama täidetud. Tegutsedes praegu otsusekindlalt ja solidaarselt, liigume kiiremini 2030. aasta eesmärgi suunas tuua vaesusest välja vähemalt viis miljonit last ja aidata kaotada vaesus 2050. aastaks.
Komisjon on kindlalt pühendunud nende eesmärkide saavutamisele ja laste ebasoodsate olude ringist väljaaitamisele. See on nii moraalne kohustus kui ka investeering Euroopa tulevikku. Olukorras, kus peaaegu iga neljas laps on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, on kiiresti vaja võtta julgeid ja kollektiivseid meetmeid, et kaitsta haavatavaid perekondi, tugevdada Euroopa lastegarantiid ja tagada, et iga laps saaks turvalises keskkonnas jõudsalt areneda.
Oma roll on siin kõigil ELi institutsioonidel, liikmesriikidel, kohalikel omavalitsustel, kodanikuühiskonna esindajatel ja erasektori partneritel ning nad peaksid ühendama jõud, laiemalt kasutama end tõestanud lahendusi, kõrvaldama rakendamislüngad ja tagama püsiva rahastuse, et katkestada ebasoodsate olude nõiaring.
Lisa. Käesolevas teatises „Laste vaesuslõksust väljaaitamine – Euroopa lastegarantii tugevdamine“ esitatud uute algatuste loetelu
|
Algatus |
Aeg |
|
1. PEREDE VAESUSE ENNETAMINE JA VÄHENDAMINE |
|
|
Esimese etapi konsultatsioon Euroopa sotsiaalpartneritega, et saada neilt arvamusi selliste ELi meetmete võimaliku suuna kohta, millega toetatakse tööturult eemal olevate isikute aktiveerimist ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust seoses nende võimalustega tööturul, sealhulgas lapsehoiu kaudu |
2026 |
|
Komisjoni soovitus lastetoetussüsteemide tõhususe suurendamise kohta |
2027 |
|
2.EUROOPA LASTEGARANTII MÕJU SUURENDAMINE |
|
|
Programmi „Euroopa Horisont“ projektikonkurss uuenduslike lahenduste leidmiseks alushariduses ja lapsehoius |
2026 |
|
Õppekavasid käsitlevad ja pedagoogilised suunised |
2026 |
|
ESF+ konkurss projektidele, milles kasutatakse kultuuri ja sporti sotsiaalse kaasamise vahenditena |
2027 |
|
Laste ja noorukite tervise ja vaimse heaolu edendamise töövahend koostöös UNICEFiga |
2027 |
|
Mentorlusprogrammide väljatöötamine õpetajate tegevuskava raames |
2026 |
|
Suunised roma laste sotsiaalse kaasamise toetamiseks |
2027 |
|
Euroopa lastegarantii kaardi katsetamine |
2027 |
|
Abivajavate laste täiskasvanuellu siirdumise võimalusi käsitlev töövahend (mis ühendab Euroopa lastegarantii ja noortegarantii) |
2027 |
|
3.RAHASTUSE SUURENDAMINE JA JUHTIMISE TÕHUSTAMINE |
|
|
Piisav rahastamine mõju saavutamiseks |
|
|
Toetus vaesusevastasele koalitsioonile, et kaasata erasektori ja heategevusorganisatsioonide investeeringuid vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste heaks |
Käivitatakse 2026. aastal |
|
Heade tavade kogumik, millega toetatakse riiklike ja kohalike ametiasutuste investeeringuid lastesse |
2027 |
|
Tugevamad riiklikud juhtimisraamistikud |
|
|
ESF+ projektikonkurss, mille eesmärk on tugevdada Euroopa lastegarantii riiklikke juhtimisraamistikke ning toetada roma NEET-noorte pääsu tööturule |
2026 |
|
Koostöölepingu sõlmimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning ühise tegevuskava koostamine Euroopa Regioonide Komiteega meetmete kohta, millega toetatakse laste vaesuse vastast võitlust |
2026 |
|
Esimene konkurss, kus antakse välja sotsiaalse kaasamise auhind vähem soodsatest piirkondadest pärit laste ja noorte võimestamise eest |
Käivitatakse 2027. aastal |
Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Sloveenia ja Rootsi, vastavalt Euroopa Komisjoni Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti aruandele: Motiejūnaitė-Schulmeister, A., De Coster, I. ja Noorani, S., Key data on early childhood education and care in Europe 2025 – Eurydice report, Birch, P. (toimetaja), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025.