EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.6.2026
COM(2026) 302 final
KOMISJONI ARUANNE
Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Läti, Sloveenia
Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.6.2026
COM(2026) 302 final
KOMISJONI ARUANNE
Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Läti, Sloveenia
Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3
1.Sissejuhatus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 on sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Menetlust on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu pakti osaks olevas nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta 1 .
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 on komisjoni käesoleva aruande eesmärk teha kindlaks liikmesriigid, kelle puhul tuleb kontrollida eelarvepuudujäägi kriteeriumi ja/või võlakriteeriumi täitmist, ning esitada kõnealune hinnang 2 .
Eelarvepuudujäägi kriteerium on täidetud, kui valitsemissektori eelmise aasta (2025) tegelik eelarvepuudujääk ja jooksvaks aastaks (2026) kavandatud puudujääk ei ületa kontrollväärtust 3 % SKPst. Kui kumb tahes seda määra ületab, uurib komisjon, kas eelarvepuudujääk on oluliselt ja pidevalt vähenenud ning kas see on ligilähedane kontrollväärtusele. Samuti uurib komisjon, kas kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk on erandlik ja ajutine ning kontrollväärtuse lähedal. Menetluses, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta vastavalt eelarvepuudujäägi kriteeriumile, võtavad komisjon ja nõukogu arvesse asjakohaseid tegureid, kui i) valitsemissektori võlg ei ületa 60 % SKPst või ii) kui võlg ületab 60 % SKPst, eelarvepuudujääk on ligilähedane tasemele 3 % SKPst ja seda ületav puudujääk on ajutine.
Võlakriteerium on täidetud juhul, kui valitsemissektori võlg eelmise aasta (2025) lõpus ei ületa kontrollväärtust 60 % SKPst. Kui see seda väärtust ületab, uurib komisjon, kas võla suhe väheneb piisaval määral ja läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega. Määruse (EÜ) nr 1467/97 kohaselt on viimati osutatud olukorraga tegemist juhul, kui liikmesriik, kelle võla suhe ületab 60 % SKPst, järgib nõukogu soovitatud 3 maksimaalseid netokulude 4 kasvumäärasid, kusjuures tõusvaid ja langevaid kõrvalekaldeid jälgitakse kontrollikontol. 5 Kui valitsemissektori võlg ületab 60 % SKPst, eelarvepositsioon ei ole tasakaalulähedane või ülejäägis 6 ja liikmesriigi kontrollikonto deebet ületab künnist 0,3 % SKPst aastas või 0,6 % SKPst kumulatiivselt, peaks komisjon koostama aruande. Selles aruandes peavad komisjon ja nõukogu sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kõigi asjaomaste liikmesriikide võlakriteeriumi alusel, arvesse võtma asjakohaseid tegureid.
Aruanne on üles ehitatud järgmiselt. 2 . jaos tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle puhul tuleb kontrollida eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist (Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Läti ja Sloveenia), ning esitatakse hinnang enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist. 3 . jaos sätestatakse, et ühegi liikmesriigi puhul ei pea kontrollima võlakriteeriumile vastavust. 4 . jaos vaadatakse läbi asjakohased tegurid. Viimases jaos esitatakse üldised järeldused eelarvepuudujäägi kriteeriumi ja võlakriteeriumi täitmise kohta. Nagu varasematel aastatel, käsitletakse käesolevas aruandes kõiki asjaomaseid liikmesriike koos, et tagada eri juhtumite võrreldavus, ent samal ajal võetakse arvesse iga liikmesriigi asjaolusid.
2.Eelarvepuudujäägi kriteerium
Eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel käsitletakse käesolevas aruandes neid liikmesriike (kellel ei ole praegu ülemäärast eelarvepuudujääki), kelle puhul Eurostati esitatud 2025. aasta tegelik eelarvepuudujääk 7 või 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk, millest teatati Eurostatile 2026. aasta kevadises eelarveteatises, 8 ületab kontrollväärtust 3 % SKPst (või ületavad mõlemad näitajad seda kontrollväärtust). Kui Eurostatile ei ole 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi kohta andmeid esitatud, lähtutakse liikmesriigi 2026. aasta eduaruandest 9 . See kehtib Sloveenia puhul. Bulgaaria ei teatanud 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägist ei Eurostatile ega oma 2026. aasta eduaruandes. Võttes arvesse komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi, 10 mille kohaselt ületab Bulgaaria 2026. aasta eelarvepuudujääk oluliselt kontrollväärtust, esitatakse käesolevas aruandes ka hinnang selle 2026. aastaks prognoositud eelarvepuudujäägi kohta.
Bulgaaria valitsemissektori eelarve puudujääk ületas 2025. aastal kontrollväärtust 3 % SKPst; Saksamaa, Eesti, Läti ja Sloveenia valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2025. aastal küll alla kontrollväärtuse 3 % SKPst, kuid 2026. aastaks on kavandatud eelarvepuudujääk, mis ületab 3 % SKPst (vt tabel 1). Seepärast hinnatakse käesolevas aruandes eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Läti ja Sloveenia puhul. Iga kõnealuse liikmesriigi kohta analüüsitakse järgmistes punktides seda, kas kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk on lähedal kontrollväärtusele ning kas tegemist on ajutise või erandliku olukorraga. Selleks võetakse hindamisel arvesse komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi, mille lõppkuupäev oli 4. mai 2026 (tabel 1).
Bulgaaria valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2025. aastal 3,5 % SKPst. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2026. aasta eelarvepuudujääk 4,1 % SKPst. Hinnatakse, et nii 2025. kui ka 2026. aastal ületab eelarvepuudujääk kontrollväärtust ega ole selle lähedal. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab Bulgaaria valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust jätkuvalt ka 2027. aastal. Seega ei ole tema kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk hinnangute kohaselt ajutine. Nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu määruse (EL) 2024/1263 artikli 26 (riikide vabastusklausel) kohase soovituse 11 Bulgaaria kohta 12 . Selle soovituse kohaselt on Bulgaarial lubatud kalduda ajutiselt kõrvale nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest, et võtta arvesse kaitsekulutuste 13 suurenemist võrreldes võrdlusaastaga 2024, kusjuures ajavahemikul 2025–2028 võib kõnealune kõrvalekalle olla kuni 1,5 % SKPst. Soovitusega on dokumenteeritud erandlikud asjaolud, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja avaldavad suurt mõju riigi rahandusele, toetavad aga kaitsekulutuste suurendamist. 2025. aastal oli kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk täielikult tingitud kaitsekulutuste suurenemisest alates võrdlusaastast, 14 kuid 2026. aastaks prognoositava kontrollväärtust ületava eelarvepuudujäägi puhul see nii ei ole. Kui 2025. aastal kontrollväärtust ületavat eelarvepuudujääki peetakse erandlikuks, siis 2026. aastal kontrollväärtust ületava eelarvepuudujäägi korral hinnatakse üldjoontes, et see ei ole erandlik.
Saksamaa puhul on 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk 4,2 % SKPst. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 3,7 % SKPst. Seepärast hinnatakse, et 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtust ega ole selle lähedal. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab Saksamaa valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust jätkuvalt ka 2027. aastal. Seega ei ole kavandatav kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk hinnangute kohaselt ajutine. Nõukogu võttis 10. oktoobril 2025 vastu määruse (EL) 2024/1263 artikli 26 (riikide vabastusklausel) kohase soovituse 15 Saksamaa kohta. Selle soovituse kohaselt on Saksamaal lubatud kalduda ajutiselt kõrvale nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest, et võtta arvesse kaitsekulutuste suurenemist võrreldes võrdlusaastaga 2021, kusjuures ajavahemikul 2025–2028 võib kõnealune kõrvalekalle olla kuni 1,5 % SKPst. Soovitusega on dokumenteeritud erandlikud asjaolud, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja avaldavad suurt mõju riigi rahandusele, toetavad aga kaitsekulutuste suurendamist. 2026. aastaks kavandatav kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk on täielikult tingitud kaitsekulutuste suurenemisest alates võrdlusaastast 16 . Seda arvesse võttes hinnatakse, et kavandatav kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk 2026. aastal on erandlik.
Eesti puhul on Eurostatile 2026. aastaks teatatud kavandatud eelarvepuudujääk 4,5 % SKPst, mis korrigeeriti 2026. aasta eduaruandes 4,3 %-le SKPst. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujäägi suhe SKPsse 4,5 %. Seepärast hinnatakse, et 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtust ega ole selle lähedal. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust jätkuvalt ka 2027. aastal. Seega ei ole kavandatav kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk hinnangute kohaselt ajutine. Nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu määruse (EL) 2024/1263 artikli 26 (riikide vabastusklausel) kohase soovituse 17 Eesti kohta. Selle soovituse kohaselt on Eestil lubatud kalduda ajutiselt kõrvale nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest, et võtta arvesse kaitsekulutuste suurenemist võrreldes võrdlusaastaga 2021, kusjuures ajavahemikul 2025–2028 võib kõnealune kõrvalekalle olla kuni 1,5 % SKPst. Soovitusega on dokumenteeritud erandlikud asjaolud, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja avaldavad suurt mõju riigi rahandusele, toetavad aga kaitsekulutuste suurendamist. Kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk 2026. aastal on täielikult tingitud kaitsekulutuste suurenemisest (mille ülempiiriks on 1,5 % SKPst vastavalt riikide vabastusklausli kohasele maksimaalsele paindlikkusele) alates võrdlusaastast 18 . Seda arvesse võttes hinnatakse, et kontrollväärtuse kavandatud ületamine 2026. aastal on erandlik. Tasub märkida, et Eesti eelarvepuudujäägi prognoositud suur kasv ajavahemikul 2025–2026 on ainult osaliselt seotud kaitsekulutuste suurenemisega 2026. aastal. Peamiselt suurenesid Eesti kaitsekulutused varasematel aastatel.
Läti puhul on Eurostatile 2026. aastaks teatatud kavandatud eelarvepuudujääk 3,3 % SKPst, mis korrigeeriti 2026. aasta eduaruandes 3,0 %-le SKPst. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 3,3 % SKPst. Seepärast hinnatakse, et 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtust, kuid on selle lähedal. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab Läti valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust jätkuvalt ka 2027. aastal. Seega ei ole kavandatav kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk hinnangute kohaselt ajutine. Nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu määruse (EL) 2024/1263 artikli 26 (riikide vabastusklausel) kohase soovituse 19 Läti kohta. Selle soovituse kohaselt on Lätil lubatud kalduda ajutiselt kõrvale nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest, et võtta arvesse kaitsekulutuste suurenemist võrreldes võrdlusaastaga 2021, kusjuures ajavahemikul 2025–2028 võib kõnealune kõrvalekalle olla kuni 1,5 % SKPst. Soovitusega on dokumenteeritud erandlikud asjaolud, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja avaldavad suurt mõju riigi rahandusele, toetavad aga kaitsekulutuste suurendamist. Kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk 2026. aastal on täielikult tingitud kaitsekulutuste suurenemisest (mille ülempiiriks on 1,5 % SKPst vastavalt riikide vabastusklausli kohasele maksimaalsele paindlikkusele) alates võrdlusaastast 20 . Seda arvesse võttes hinnatakse, et kontrollväärtuse kavandatud ületamine 2026. aastal on erandlik.
Sloveenia puhul on 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk 3,4 % SKPst. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 3,3 % SKPst. Seepärast hinnatakse, et 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtust, kuid on selle lähedal. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab Sloveenia valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust jätkuvalt ka 2027. aastal. Seega ei ole kavandatav kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk hinnangute kohaselt ajutine. Nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu määruse (EL) 2024/1263 artikli 26 (riikide vabastusklausel) kohase soovituse 21 Sloveenia kohta. Selle soovituse kohaselt on Sloveenial lubatud kalduda ajutiselt kõrvale nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest, et võtta arvesse kaitsekulutuste suurenemist võrreldes võrdlusaastaga 2021, kusjuures ajavahemikul 2025–2028 võib kõnealune kõrvalekalle olla kuni 1,5 % SKPst. Soovitusega on dokumenteeritud erandlikud asjaolud, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja avaldavad suurt mõju riigi rahandusele, toetavad aga kaitsekulutuste suurendamist. 2026. aastaks kavandatav kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk on täielikult tingitud kaitsekulutuste suurenemisest alates võrdlusaastast 22 . Seda arvesse võttes hinnatakse, et kontrollväärtuse kavandatud ületamine 2026. aastal on erandlik.
Kokkuvõttes näitab analüüs selle kohta, kas eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedal ning kas ülemäärane eelarvepuudujääk on erandlik ja ajutine, et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist ei täida Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Läti ega Sloveenia eelarvepuudujäägi kriteeriumi.
Tabel 1. Valitsemissektori eelarvepositsioon
|
Protsent SKPst |
Eurostati esitatud andmed |
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatis, aprill 2026 |
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoos |
|
|
2025 |
2026 |
2026 |
2027 |
|
|
Liikmesriigid, kelle puhul tuleb eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist täiendavalt käsitleda |
||||
|
Bulgaaria |
–3,5 |
a |
–4,1 |
–4,3 |
|
Saksamaa |
–2,7 |
–4,2 |
–3,7 |
–4,1 |
|
Eesti |
–2,0 |
–4,5 |
–4,5 |
–4,8 |
|
Läti |
–2,5 |
–3,3 |
–3,3 |
–4,3 |
|
Sloveenia |
–2,5 |
–3,4a |
–3,3 |
–3,5 |
|
Liikmesriigid, kelle puhul eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist käesolevas aruandes ei käsitleta |
||||
|
Tšehhi Vabariik |
–2,1 |
–2,6 |
–2,8 |
–2,9 |
|
Taani |
2,9 |
0,7 |
0,9 |
0,5 |
|
Iirimaa |
1,8 |
1,0 |
1,4 |
1,2 |
|
Kreeka |
1,7 |
–0,2 |
0,8 |
0,6 |
|
Hispaania |
–2,4 |
–2,1 |
–2,4 |
–2,0 |
|
Horvaatia |
–3,0 |
–2,9 |
–2,9 |
–2,7 |
|
Küpros |
3,4 |
1,8 |
2,1 |
2,5 |
|
Leedu |
–1,8 |
–2,7 |
–2,2 |
–2,7 |
|
Luksemburg |
–2,0 |
–1,2 |
–1,2 |
–1,5 |
|
Madalmaad |
–1,6 |
–2,5 |
–2,5 |
–1,9 |
|
Portugal |
0,7 |
0,1 |
–0,1 |
–0,4 |
|
Rootsi |
–1,3 |
–2,6 |
–2,8 |
–2,5 |
|
Allikas: Eurostat (2025. aasta andmed); ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2026. aasta aprilli teatis; komisjoni 2026. aasta kevadprognoos (andmed 2026. ja 2027. aasta kohta). Märkus. Paksus kirjas on märgitud need eelarvepuudujäägi näitajad, mis ületavad kontrollväärtust 3 % SKPst. Järgmised liikmesriigid osalevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ega kajastu seepärast tabelis: alates 2020. aasta aprillist Rumeenia, alates 2024. aasta juulist Belgia, Itaalia, Malta, Poola, Prantsusmaa, Slovakkia ja Ungari, alates 2025. aasta juunist Austria ja alates 2026. aasta jaanuarist Soome. a) Kui Eurostatile ei ole 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi kohta andmeid esitatud (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2026. aasta aprilli teatises), lähtutakse liikmesriigi 2026. aasta eduaruandest. See kehtib Sloveenia puhul. Bulgaaria ei teatanud 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägist ei Eurostatile ega oma 2026. aasta eduaruandes. |
||||
3.Võlakriteerium
Võlakriteeriumi hindamisel tuleks käesolevas aruandes käsitleda neid liikmesriike (kellel ei ole praegu ülemäärast eelarvepuudujääki), kus:
·Eurostati andmete kohaselt 23 ületas tegelik valitsemissektori võla suhe SKPsse 2025. aasta lõpus kontrollväärtust 60 % SKPst
·ja tegelik eelarvepuudujääk (samuti Eurostati andmete põhjal) ületas 2025. aastal 0,5 % SKPst, st ei saa lugeda, et eelarvepositsioon on „tasakaalulähedane või ülejäägis“,
·ja komisjoni arvutuste kohaselt 24 ületab 2025. aasta kontrollikontol kirjendatud deebet künnist 0,3 % SKPst aastas ja/või künnist 0,6 % SKPst kumulatiivselt.
Vastavad andmed on esitatud tabel 2. 2025. aasta lõpus ületas valitsemissektori võla suhe SKPsse kontrollväärtust Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Portugalis ja Sloveenias.
Kreekal ja Portugalil on eelarveülejääk. Seetõttu ei käsitleta käesolevas aruandes nende kahe liikmesriigi puhul võlakriteeriumi täitmist põhjalikumalt, kuna kriteerium loetakse täidetuks.
Komisjoni arvutuste põhjal kirjendati Saksamaa 2025. aasta kontrollikontol aastapõhiselt ja kumulatiivselt kreedit. Seetõttu ei käsitleta käesolevas aruandes Saksamaa puhul võlakriteeriumi täitmist põhjalikumalt, kuna kriteerium loetakse täidetuks.
Hispaania ja Sloveenia puhul kirjendati 2025. aasta kontrollikontodel komisjoni arvutuste kohaselt kõrvalekalded, mis ületavad iga-aastast künnist (kumulatiivses arvestuses jäi deebet künnisest allapoole). Sloveenia suhtes kohaldatakse aga riikide vabastusklauslit, et võtta arvesse kaitsekulutuste suurenemist ajavahemikul 2025–2028 25 . 22. mail 2026 soovitas komisjon nõukogul aktiveerida riikide vabastusklausli Hispaania puhul (pärast Hispaania 13. aprilli 2026. aasta taotluse rahuldamist), et võtta arvesse kaitsekulutuste suurenemist ajavahemikul 2025–2028 26 . Võttes arvesse Sloveenia suhtes kohaldatavat riikide vabastusklauslit ja eeldades, et nõukogu aktiveerib riikide vabastusklausli Hispaania puhul, kirjendati täiendatud 27 kontrollikontodel kas kreedit (Hispaania) või deebet, mis jäi allapoole künnist 0,6 % SKPst (Sloveenia). Seetõttu ei käsitleta käesolevas aruandes nende kahe liikmesriigi puhul võlakriteeriumi täitmist põhjalikumalt, kuna kriteerium loetakse täidetuks.
Kokkuvõttes ei ole ühtegi liikmesriiki, kelle puhul tuleks võlakriteeriumi täitmist käesolevas aruandes põhjalikumalt kontrollida.
Tabel 2. Liikmesriigid, kelle puhul tuleb võlakriteeriumi täitmist põhjalikumalt hinnata
|
Protsent SKPst |
Valitsemissektori võlg 2025. aasta lõpu seisuga |
Valitsemissektori eelarvepositsioon 2025. aastal |
Netokulude kasvu kõrvalekalded,1mis kirjendati 2025. aastal kontrollikontol2 |
||
|
Aastane kõrvalekalle |
Kumulatiivne kõrvalekalle |
Kumulatiivne kõrvalekalle (täiendatud kontrollikonto3) |
|||
|
Liikmesriigid, kelle võla suhe ületab 60 % SKPst ja kelle puhul ei käsitleta käesolevas aruandes võlakriteeriumi täitmist |
|||||
|
Saksamaa4 |
63,5 |
–2,7 |
–0,3 |
–0,3 |
–0,7 |
|
Kreeka4 |
146,1 |
1,7 |
–0,3 |
–1,3 |
–1,5 |
|
Hispaania4 |
100,7 |
–2,4 |
0,4 |
0,1 |
–0,1 |
|
Portugal4 |
89,7 |
0,7 |
0,2 |
0,4 |
0,4 |
|
Sloveenia4 |
65,7 |
–2,5 |
1,4 |
0,5 |
0,3 |
|
Liikmesriigid, kelle võla suhe on alla 60 % SKPst |
|||||
|
Bulgaaria4 |
29,9 |
–3,5 |
2,1 |
2,1 |
1,4 |
|
Tšehhi Vabariik4 |
44,3 |
–2,1 |
0,2 |
–1,4 |
–1,7 |
|
Taani4 |
27,9 |
2,9 |
1,0 |
–0,6 |
–1,6 |
|
Eesti4 |
24,1 |
–2,0 |
–2,0 |
–1,4 |
–2,9 |
|
Iirimaa |
32,9 |
1,8 |
0,35 |
–0,15 |
Ei kohaldata6 |
|
Horvaatia4 |
56,3 |
–3,0 |
1,8 |
1,4 |
0,9 |
|
Küpros |
55,0 |
3,4 |
1,3 |
1,0 |
Ei kohaldata6 |
|
Läti4 |
46,9 |
–2,5 |
–0,4 |
–1,9 |
–2,6 |
|
Leedu4 |
39,5 |
–1,8 |
1,5 |
1,5 |
0,3 |
|
Luksemburg |
26,5 |
–2,0 |
1,3 |
0,6 |
Ei kohaldata6 |
|
Madalmaad |
44,4 |
–1,6 |
1,55 |
1,05 |
Ei kohaldata6 |
|
Rootsi |
35,1 |
–1,3 |
–0,9 |
–1,1 |
Ei kohaldata6 |
|
Allikas: Eurostat ja „Fiscal statistical tables providing background data relevant for the assessment of the budgetary policy of the Member States“ (eelarvestatistika tabelid, milles esitatakse liikmesriikide eelarvepoliitika hindamiseks vajalikud taustandmed), SWD(2026) 200 final, Brüssel, 3.6.2026. Märkus. Paksus kirjas on esitatud näitajad, mille puhul on käesolevas aruandes võlakriteeriumi täitmise kontrollimiseks kasutatav asjaomane tingimus (mida on kirjeldatud 3. jaos) täidetud. Järgmised liikmesriigid osalevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ega kajastu seepärast tabelis: alates 2020. aasta aprillist Rumeenia, alates 2024. aasta juulist Belgia, Itaalia, Malta, Poola, Prantsusmaa, Slovakkia ja Ungari, alates 2025. aasta juunist Austria ja alates 2026. aasta jaanuarist Soome. (1) Positiivne kõrvalekalle osutab netokulude kasvule, mis ületab nõukogu soovituse kohast liikmesriigi näitajat. (2) Kontrollikonto ja täiendatud kontrollikonto üksikasjalik selgitus on esitatud eelarvestatistika tabeleid sisaldavas dokumendis (SWD(2026) 200 final). (3) Täiendatud kontrollikonto ei hõlma kaitsekulutuste suurenemisest tulenevaid kõrvalekaldeid, mille suhtes kohaldatakse riikide vabastusklausli kohast paindlikkust. (4) Liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkust. Eeldatakse, et see kehtib ka Hispaania suhtes, kelle puhul komisjon soovitas 22. mail 2026 nõukogul aktiveerida riikide vabastusklausli seoses kaitseküsimustega. (5) Iirimaa ja Madalmaade puhul kõrvalekalded, mis põhinevad aastastel ja kumulatiivsetel netokulude maksimaalsetel kasvumääradel, mis on kehtestatud nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitustega nende liikmesriikide kohta ja mis kehtivad ka 2025. aastal. (6) Ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kelle puhul ei ole aktiveeritud riikide vabastusklauslit ja komisjon ei ole soovitanud seda aktiveerida. |
|||||
4.Asjakohased tegurid eelarvepuudujäägi kriteeriumi ja võlakriteeriumi täitmise hindamisel
ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 on sätestatud, et käesolevas aruandes tuleb iga liikmesriigi puhul võtta „arvesse ka seda, kas eelarvepuudujääk ületab riigi investeerimiskulutused, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud liikmesriigi keskmise pikkusega perioodi majandus- ja eelarveseisund“. Neid tegureid on täiendavalt selgitatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 ja need osutavad järgmisele:
a)keskpika perioodi võlapositsioon, st „valitsemissektori võlaprobleemide ulatus […], valitsemissektori võlapositsiooni ja selle rahastamise areng ning sellega seotud riskitegurid, eelkõige tähtajastruktuur, võla nomineerimisvaluuta ja tingimuslikud kohustused, sealhulgas rahvastiku vananemisega seotud kaudsed kohustused ja erasektori võlg“;
b)„keskpika perioodi eelarvepositsiooni suundumused, sealhulgas eelkõige nõukogu kehtestatud netokulude kavast tegeliku kõrvalekaldumise ulatus aastas ja kumulatiivselt, mida mõõdetakse kontrollikontoga“;
c)„keskpika perioodi majanduspositsiooni suundumused, kaasa arvatud potentsiaalne majanduskasv, inflatsiooni suundumused ja tsüklilised suundumused võrreldes nõukogu kehtestatud netokulude kava aluseks olevate eeldustega“;
d)„edusammud reformide ja investeeringute rakendamisel, kaasa arvatud eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise poliitikameetmed ning liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamise poliitikameetmed, sealhulgas [...] taaste- ja vastupidavusrahastu toetatavad meetmed, ning riigi rahanduse üldine kvaliteet, eelkõige riiklike eelarveraamistike tõhusus“;
e)„valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine, kui see on asjakohane, võttes arvesse ka kaitseotstarbelise varustusega seotud kulutuste registreerimise aega“. Majanduse juhtimise raamistiku reformi tulemusena on asjakohaste tegurite hulka arvatud valitsuse kaitseinvesteeringute kasv.
Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 3 kohaselt tuleb käesolevas aruandes asjakohast tähelepanu pöörata ka „kõikidele muudele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud“.
Lisaks on määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt oluliste valitsemissektori võlaprobleemide olemasolu peamine raskendav asjaolu. Soodsaid tsüklilisi majandus-, eelarve- ja finantssuundumusi ei peeta leevendavateks teguriteks, samas võib leevendavateks teguriteks pidada ebasoodsaid suundumusi.
Kooskõlas uue juhtimisraamistiku eesmärgiga leiab komisjon, et kõrvalekalded soovitatud maksimaalsetest kasvumääradest (punkt b eespool) on iseäranis oluline asjakohane tegur, eriti kui need ületavad vähemalt ühte künnist (aastases arvestuses 0,3 % SKPst ja kumulatiivselt 0,6 % SKPst).
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 4 on lisaks sätestatud, et nõukogu ja komisjon saavad sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi põhjal (st ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 5 ja 6 alusel), asjakohaseid tegureid arvesse võtta üksnes järgmistel juhtudel:
a)valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust või
b)kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust, siis on täidetud topelttingimus – st et valitsemissektori eelarve puudujääk on kontrollväärtuse lähedal ja et see ületab kontrollväärtust ajutiselt.
Sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta võlakriteeriumi põhjal (st ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 5 ja 6 alusel), tuleks asjakohaseid tegureid kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul aga arvesse võtta alati.
Võttes arvesse liikmesriike, kelle puhul käsitletakse käesolevas aruandes eelarvepuudujäägi kriteeriumi järgimist, ei ületa 2025. aasta valitsemissektori võla suhe SKPsse (vt tabel 2) kontrollväärtust Bulgaarias, Eestis ja Lätis. Seega saavad nõukogu ja komisjon nende liikmesriikide puhul võtta arvesse asjakohaseid tegureid sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi põhjal.
Saksamaa ja Sloveenia puhul ületab 2025. aasta valitsemissektori võla suhe SKPsse kontrollväärtust ja asjakohaste tegurite arvessevõtmise topelttingimus (lähedus ja ajutisus) ei ole täidetud. Seega ei saa nõukogu ja komisjon nende liikmesriikide puhul võtta arvesse asjakohaseid tegureid sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi põhjal.
Väljakujunenud tava kohaselt kirjeldatakse allpool asjakohaseid tegureid ka nende liikmesriikide puhul, kelle korral nõukogu ja komisjon ei saa neid arvesse võtta sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi põhjal. Sellega seoses tuleb märkida, et määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 6 on sätestatud, et kui nõukogu otsustab, et liikmesriigis on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohane ülemäärane eelarvepuudujääk, võetakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse järgmistes etappides 28 arvesse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 osutatud asjakohaseid tegureid kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul.
Kuigi allpool riigipõhistes punktides on esitatud põhiteave keskpika perioodi makromajandusliku positsiooni kohta, sealhulgas majanduskasvule kaasaaitamise ning keskpika perioodi eelarve- ja võlapositsiooni kohta, leiab üksikasjalikumad makromajanduslike ja eelarveväljavaadete kirjeldused komisjoni 2026. aasta kevadprognoosist 29 .
4.1.Bulgaaria
Bulgaaria puhul saavad nõukogu ja komisjon võtta asjakohaseid tegureid arvesse sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP suurenes 2024. aastal 3,4 %. 2025. aastal suurenes reaalne SKP veelgi 3,1 % võrra, peamiselt tänu suurele sisenõudlusele. Majanduskasv on prognooside kohaselt 2026. aastal 2,5 % ja 2027. aastal 2,2 %. 2026. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema sisenõudluse komponentide jätkuvast kasvust. THHI inflatsioon suurenes 2,6 %-lt 2024. aastal 3,5 %-le 2025. aastal ning peaks prognooside kohaselt olema 2026. aastal 4,2 % ja 2027. aastal 2,6 % – see on peamiselt ajendatud kõrgetest toiduhindadest (2025. aastal) ja energiahindadest (2026. aastal), samuti püsivast inflatsioonist teenustesektoris.
Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Bulgaaria valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 3,0 %-lt SKPst 2024. aastal 3,5 %-le SKPst 2025. aastal peamiselt ajendatuna avaliku sektori palkade tõusust (eelkõige kaitse ja julgeoleku valdkonnas), sotsiaalkulutuste suurenemisest (sh pensionide automaatne indekseerimine) ja investeerimistoetustest ettevõtjale Bulgarian Energy Holding. Valitsemissektori investeeringud moodustasid 2024. aastal 3,2 % SKPst (millest 2,8 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja suurenesid 2025. aastal 4,5 %-le SKPst (millest 3,1 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika, 30 mis hõlmab nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatud kulusid, 2025. aastal ekspansiivne (2,3 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) 2025. aastal andis eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,7 % SKPst.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aastal 4,1 % SKPst ja 2027. aastal 4,3 % SKPst. 2026. ja 2027. aasta kasv kajastab peamiselt avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste jätkuvat struktuurset suurenemist kompensatsioonimeetmete puudumisel. Valitsemissektori investeeringud peaksid 2026. aastal vähenema 4,4 %-le SKPst (millest 2,1 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja seejärel 2027. aastal 4,0 %-le SKPst (millest 2,8 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul peaks eelarvepoliitika olema 2026. aastal prognooside kohaselt ekspansiivne (1,0 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv 2026. aastal peaks prognooside kohaselt andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,3 % SKPst.
Komisjoni arvutuste 31 kohaselt suurenesid netokulud Bulgaarias 2025. aastal 12,3 %. Netokulude kasv 2025. aastal ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära 32 ning tähendab, et aastane kõrvalekalle on 2,1 % SKPst. Võttes arvesse riikide vabastusklausliga ette nähtud paindlikkust seoses kaitsekulutuste suurenemisega, 33 väheneb netokulude kumulatiivne kõrvalekalle 1,4 %-le SKPst.
Prognooside kohaselt suurenevad netokulud Bulgaarias 2026. aastal 5,5 % ning 2025. ja 2026. aasta lõikes kumulatiivselt 18,5 %. Netokulude prognoositav kasv 2026. aastal ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära ning tähendab, et aastane kõrvalekalle on 0,2 % SKPst. Vaadeldes 2025. ja 2026. aastat koos, on netokulude prognoositav kumulatiivne kasvumäär samuti üle soovitatud maksimaalse kasvumäära (kumulatiivne kõrvalekalle 2,2 % SKPst). Võttes arvesse riikide vabastusklausliga ette nähtud paindlikkust seoses kaitsekulutuste suurenemisega, väheneb netokulude prognoositud kumulatiivne (2025. ja 2026. aasta peale kokku) kõrvalekalle 1,6 %-le SKPst.
Nagu on märgitud eespool, peab komisjon künnist ületavaid kõrvalekaldeid soovitatud maksimaalsest netokulude kasvumäärast (pärast riikide vabastusklausli arvessevõtmist) iseäranis oluliseks asjakohaseks teguriks.
Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Bulgaaria valitsemissektori võlg suurenes 23,8 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 29,9 %-le SKPst 2025. aasta lõpus. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks veelgi suurenema 32,3 %-le SKPst 2026. aasta lõpus ja 35,5 %-le SKPst 2027. aasta lõpus.
Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised 34 . Kui poliitikat ei muudeta, peaks võla suhe võla jätkusuutlikkuse lähtestsenaariumi kohaselt pidevalt suurenema, kusjuures võlatrajektoor on tundlik negatiivsete majandusšokkide suhtes. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, võib keskmise tõenäosusega väita, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2030. aastal suurem kui 2025. aastal.
Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Riske suurendavad tegurid on seotud i) asjaoluga, et valitsemissektori võla puhul on veidi suurenemas mitteresidentide osa, ja ii) Bulgaaria pangandussektori viivislaenude osakaaluga, mis on pangandussektori suurt kapitalisatsiooni arvesse võttes euroala keskmisest endiselt suurem. Riske maandavad tegurid on seotud i) valitsemissektori lühiajalise võla väikese osakaaluga ja ii) valitsemissektori tingimuslike kohustuste väikese summaga.
Reformide ja investeeringute tegemine. Taaste- ja vastupidavusrahastu toel tehtavatel struktuurireformidel ja investeeringutel on lähiaastatel eeldatavasti positiivne mõju SKP kasvule. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine käib, kusjuures taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud rahaliste vahendite täielikuks väljamaksmiseks peavad lõplikud eesmärgid ja sihid olema saavutatud. Selleks tuleb omakorda teha lõplikke sihipäraseid jõupingutusi, et pidada kinni eesmärkide ja sihtide saavutamise tähtpäevast (31. august 2026).
Riiklik eelarveraamistik. Bulgaarias on kehtestatud keerukas riigisiseste eelarve-eeskirjade süsteem. Mitu normi on suunatud samadele eelarvelistele koondnäitajatele, kuid on sõnastatud erinevate raamatupidamisstandardite kohaselt (tekke- ja kassapõhine arvestus), mis võib anda vastuolulisi signaale. Keskpika perioodi eelarveraamistik vastab oma ranguse mõttes ELi keskmisele. Kuigi Bulgaaria eelarvenõukogu volitused on seni olnud suhteliselt piiratud, on tema rolli pärast euroalaga ühinemist ja eelarveraamistiku direktiivi ((EL) 2024/1265) riigisisesesse õigusesse ülevõtmist kavas laiendada. Lisaks on käimas reformid, mille eesmärk on parandada riiklikult rahastatavate valitsemissektori investeeringute kavandamist, valikut ja eelarvestamist (vt Bulgaariat käsitleva 2026. aasta riigiaruande 2. lisa).
Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati kogutud andmete põhjal moodustasid riiklikult rahastatavad valitsemissektori kaitsekulutused 35 Bulgaarias 2025. aastal 1,9 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2025. aastal 0,5 % SKPst, mis oli 0,4 protsendipunkti rohkem kui 2024. aastal.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad valitsemissektori kaitsekulutused Bulgaarias 2026. aastal 1,9 % SKPst ja 2027. aastal 2,2 %. Sellest peaksid valitsuse kaitseinvesteeringud prognooside kohaselt moodustama 2026. aastal 0,4 % SKPst, mis on 0,1 protsendipunkti vähem kui 2025. aastal, ning seejärel suurenema 2027. aastal 0,3 protsendipunkti võrra 0,7 %-le.
Muud liikmesriigi teatatud tegurid. 7. mail 2026 esitas Bulgaaria täiendavad tegurid, mida ei ole eespool mainitud. Eelkõige juhtis Bulgaaria tähelepanu sellele, et 2025. aasta eelarve vastuvõtmine viibis, arvestades poliitilist olukorda ja oodatust väiksemaid tulusid 2025. aastal. Oodatust väiksemad tulud olid omakorda tingitud ebasoodsatest välistest arengusuundumustest (ehkki riigisisesed arengusuundumused olid eelarvetulemuste suhtes endiselt soodsad), samuti viivitustest tulude kogumise parandamiseks ja varimajanduse vähendamiseks kavandatud meetmete elluviimisel.
4.2.Saksamaa
Saksamaa puhul ei saa nõukogu ja komisjon võtta asjakohaseid tegureid arvesse sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2024. aastal 0,5 % ja suurenes seejärel 2025. aastal 0,2 %, peamiselt tänu eratarbimise tugevale positiivsele mõjule, mille aga neutraliseeris netoekspordi tugev negatiivne mõju. Majanduskasv on prognooside kohaselt 2026. aastal 0,6 % ja 2027. aastal 0,9 %. 2026. aasta majanduskasv on prognooside kohaselt peamiselt ajendatud sisenõudlusest, arvestades, et avaliku sektori kulutused (sealhulgas valitsemissektori investeeringud) suurenevad ja eratarbimine kasvab – hoolimata praegustest geopoliitilistest pingetest ja inflatsioonišokist – ning et majanduslik kindlus peaks aja jooksul taas paranema. THHI inflatsioon vähenes 2,5 %-lt 2024. aastal 2,3 %-le 2025. aastal ning peaks prognooside kohaselt olema 2026. aastal 2,9 % ja 2027. aastal 2,7 % – see on peamiselt ajendatud Lähis-Ida konfliktist tingitud suurest energiainflatsioonist 2026. aastal ja sellele järgnevast normaliseerumisest 2027. aastal.
Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Saksamaa valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2024. ja 2025. aastal 2,7 % SKPst. Valitsemissektori investeeringud moodustasid 2024. aastal 3,1 % SKPst (millest 2,9 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja suurenesid 2025. aastal mõnevõrra, olles 3,3 % SKPst (millest 3,1 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatud kulusid, 2025. aastal üldjoontes neutraalne. Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) 2025. aastal andis eelarvepoliitikasse üldjoontes neutraalse panuse.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aastal 3,7 % SKPst ja 2027. aastal 4,1 % SKPst. 2026. ja 2027. aasta kasv tuleneb peamiselt taristu- ja kaitsekulutuste suurenemisest ning tulusid vähendavatest maksusoodustusmeetmetest. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 3,5 %-le SKPst 2026. aastal ja 3,7 %-le SKPst 2027. aastal, millest vastavalt 3,3 % SKPst ja 3,6 % SKPst rahastatakse riiklikult. Komisjoni hinnangul peaks eelarvepoliitika olema 2026. aastal prognooside kohaselt ekspansiivne (1,3 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv 2026. aastal peaks prognooside kohaselt andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 1,3 % SKPst.
Komisjoni arvutuste 36 kohaselt suurenesid netokulud Saksamaal 2025. aastal 3,8 %. Netokulude kasv 2025. aastal jääb allapoole soovitatud maksimaalset kasvumäära 37 .
Prognooside kohaselt suurenevad netokulud Saksamaal 2026. aastal 5,6 % ning 2025. ja 2026. aasta lõikes kumulatiivselt 9,7 %. Netokulude prognoositav kasv 2026. aastal ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära ning tähendab, et aastane kõrvalekalle on 0,5 % SKPst. Vaadeldes 2025. ja 2026. aastat koos, on netokulude prognoositav kumulatiivne kasvumäär samuti üle soovitatud maksimaalse kasvumäära (kumulatiivne kõrvalekalle 0,3 % SKPst). Prognoositud kõrvalekalle jääb praeguste kaitsekulutuste prognooside alusel siiski riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkuse piiridesse.
Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Saksamaa valitsemissektori võlg suurenes 62,2 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 63,5 %-le SKPst 2025. aasta lõpus. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks veelgi suurenema 65,8 %-le SKPst 2026. aasta lõpus ja 68,0 %-le SKPst 2027. aasta lõpus.
Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured 38 . Kui poliitikat ei muudeta, peaks võla suhe võla jätkusuutlikkuse lähtestsenaariumi kohaselt pidevalt suurenema, kusjuures võlatrajektoor on tundlik negatiivsete majandusšokkide suhtes. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2030. aastal suurem kui 2025. aastal.
Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühest küljest hõlmavad riske suurendavad tegurid võimalikku täiendava võla kaasamist (lisaks võla jätkusuutlikkuse analüüsi lähtestsenaariumiga ettenähtule), mis on võimalik tulenevalt i) nn võlapiduri reformist ning ii) taristu ja kliimaneutraalsuse erifondi loomisest. Teiselt poolt hõlmavad riske maandavad tegurid võla tähtaja pikendamist viimastel aastatel, suhteliselt stabiilseid rahastamisallikaid, arvestades suurt ja mitmekesist investoribaasi, välisvaluutas hoitava valitsemissektori võla väikest osakaalu ja Saksamaa positiivset rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni.
Nagu on märgitud eespool, on peamine asjakohane raskendav tegur oluliste valitsemissektori võla probleemide olemasolu.
Reformide ja investeeringute tegemine. Nõukogu 10. oktoobri 2025. aasta soovituses, millega kiidetakse heaks Saksamaa keskpika perioodi kava, on täpsustatud eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevaid reforme ja investeeringuid ning nende rakendamise ajakava. Võttes arvesse teavet, mille Saksamaa esitas oma iga-aastases eduaruandes (aprill 2026), leiab komisjon, et nende reformide ja investeeringute põhietappide (30. aprilli 2026. aasta tähtajaga) rakendamine näib üldjoontes kulgevat kavakohaselt. Komisjon leiab, et üldiselt on Saksamaa oma kohustused rahuldavalt täitnud.
Lisaks on taaste- ja vastupidavusrahastu toel tehtavatel struktuurireformidel ja investeeringutel lähiaastatel eeldatavasti positiivne mõju SKP kasvule. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine käib, kusjuures taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud rahaliste vahendite täielikuks väljamaksmiseks peavad lõplikud eesmärgid ja sihid olema saavutatud. Selleks tuleb omakorda teha lõplikke sihipäraseid jõupingutusi, et pidada kinni eesmärkide ja sihtide saavutamise tähtpäevast (31. august 2026).
Riiklik eelarveraamistik. Saksamaa eelarveraamistik põhineb mitmesugustel eelarve-eeskirjadel, mida täidetakse eri valitsustasanditel. 2024. aastal olid Saksamaa eelarve-eeskirjad oma ranguse mõttes ELi keskmise taseme lähedal, mõõdetuna Euroopa Komisjoni eelarvejuhtimise andmebaasis kogutud andmete põhjal. 2025. aastal kehtestati teatavad erandid, mis mõjutavad nn võlapidurit. Kulude läbivaatamine on Saksamaal väljakujunenud tava, kuid kaaluda tasub läbivaatamismenetluste edasist institutsionaliseerimist. Saksamaa jääb ELi keskmisest maha tekkepõhises arvestuses, mis võib aidata parandada avaliku sektori asutuste finantsseisundi ja -tulemuste läbipaistvust ning toetada ka kestlikkust ja põlvkondadevahelist õiglust. Saksamaa sõltumatu eelarveasutus (stabiilsusnõukogu nõuandekogu) on väga väike ja tema volitused on piiratud.
Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati kogutud andmete põhjal moodustasid riiklikult rahastatavad valitsemissektori kaitsekulutused Saksamaal 2025. aastal 1,5 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2025. aastal 0,3 % SKPst, mis oli 0,1 protsendipunkti rohkem kui 2024. aastal.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad valitsemissektori kaitsekulutused Saksamaal 2026. aastal 1,9 % SKPst ja 2027. aastal 2,2 % SKPst. Sellest peaksid valitsuse kaitseinvesteeringud prognooside kohaselt moodustama 2026. aastal 0,4 % SKPst, mis on 0,1 protsendipunkti rohkem kui 2025. aastal, ning seejärel suurenema 2027. aastal 0,5 %-le.
Muud liikmesriigi teatatud tegurid. 11. mail 2026 esitas Saksamaa täiendavad tegurid, mida ei ole eespool täielikult käsitletud. Saksamaa juhtis tähelepanu majanduskasvu soodustavate reformide vastuvõtmisele ja osutas sõnaselgelt investeeringute amortiseerimist käsitlevate eeskirjade täiustamisele, samuti bürokraatia vähendamisele, kavandamis- ja loamenetluste kiirendamisele ning tööjõupakkumisega seotud reformidele. Neid meetmeid on arvesse võetud ka komisjoni 2026. aasta kevadprognoosis. Samuti osutas Saksamaa eelseisvatele reformidele, millega vähendatakse liigset bürokraatiat ja tööjõumakse, ning märkis, et heaks on kiidetud ulatuslik riikliku tervisekindlustuse reform. Selle meetmepaketi mõju eelarvele ei ole täienisti selge. Meetmetel võib olla majanduskasvu soodustav mõju, mis oleks eelarve seisukohast kasulik. Samal ajal vähendavad maksudega seotud meetmed ühtlasi tulusid.
4.3.Eesti
Eesti puhul saavad nõukogu ja komisjon võtta asjakohaseid tegureid arvesse sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2024. aastal 0,1 % ja suurenes seejärel 2025. aastal 0,6 % ajendatuna sisenõudlusest, eelkõige investeeringutest, valitsemissektori tarbimisest ja varude kogunemisest. Majanduskasv on prognooside kohaselt 2026. aastal 1,6 % ja 2027. aastal 1,7 %. 2026. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema era- ja avaliku sektori tarbimisest ning avaliku sektori investeeringutest; samal ajal pidurdab majanduskasvu eeldatavasti netoeksport, eelkõige seetõttu, et suur osa kaitsevarustusest imporditakse. THHI inflatsioon suurenes 3,7 %-lt SKPst 2024. aastal 4,8 %-le SKPst 2025. aastal ning peaks prognooside kohaselt olema 2026. aastal 4,4 % ja 2027. aastal 2,9 % – see on peamiselt ajendatud energia-, toidu- ja teenusehindade tõusust 2026. aastal ning teenuse- ja toiduhindade suundumustest 2027. aastal.
Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Eesti valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenes 1,1 %-lt SKPst 2024. aastal 2,0 %-le SKPst 2025. aastal, mis kajastab kulude kiiremat kasvu, eelkõige seoses avaliku sektori investeeringutega suurtesse taristuprojektidesse, nagu Rail Baltica. Valitsemissektori investeeringud moodustasid 2024. aastal 6,2 % SKPst (millest 5,4 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja suurenesid 2025. aastal 6,7 %-le SKPst (millest 5,7 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatud kulusid, 2025. aastal pärssiv (0,5 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) 2025. aastal andis eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 1,2 % SKPst.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aastal 4,5 % SKPst ja 2027. aastal 4,8 % SKPst. 2026. aasta kasv tuleneb peamiselt tulude vähenemisest, mis on omakorda tingitud eelkõige füüsilise isiku tulumaksu reformist (üleminek üldise maksuvabastuse süsteemile), ja kulude suurenemisest peamiselt kaitsekulutuste tõttu, mis ulatuvad 5 %-ni SKPst, ning selliste investeerimisprojektide tõttu nagu Rail Baltica. Valitsemissektori investeeringud peaksid 2026. aastal suurenema 7,9 %-le SKPst (millest 7,0 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja seejärel vähenema 2027. aastal 7,2 %-le SKPst (millest 6,9 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul peaks eelarvepoliitika olema 2026. aastal prognooside kohaselt ekspansiivne (2,8 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv 2026. aastal peaks prognooside kohaselt andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 3,0 % SKPst.
Komisjoni arvutuste 39 kohaselt suurenesid netokulud Eestis 2025. aastal 2,0 % ning 2024. ja 2025. aasta lõikes kumulatiivselt 5,7 %. Netokulude kasv 2025. aastal jääb allapoole soovitatud maksimaalset kasvumäära 40 . Vaadeldes 2024. ja 2025. aastat koos, jääb netokulude kumulatiivne kasvumäär samuti alla soovitatud maksimaalset kasvumäära.
Prognooside kohaselt suurenevad netokulud Eestis 2026. aastal 12,0 % ning 2024., 2025. ja 2026. aasta lõikes kumulatiivselt 18,4 %. Netokulude prognoositav kasv 2026. aastal ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära ning tähendab, et aastane kõrvalekalle on 2,8 % SKPst. Vaadeldes 2024., 2025. ja 2026. aastat koos, on netokulude prognoositav kumulatiivne kasvumäär samuti üle soovitatud maksimaalse kasvumäära (kumulatiivne kõrvalekalle 1,5 % SKPst). Prognoositud kõrvalekalle jääb praeguste kaitsekulutuste prognooside alusel siiski riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkuse piiridesse.
Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg suurenes 23,5 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 24,1 %-le SKPst 2025. aasta lõpus. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks veelgi suurenema 26,9 %-le SKPst 2026. aasta lõpus ja 30,5 %-le SKPst 2027. aasta lõpus.
Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised 41 . Kui poliitikat ei muudeta, peaks võla suhe võla jätkusuutlikkuse lähtestsenaariumi kohaselt pidevalt suurenema, kusjuures võlatrajektoor on tundlik negatiivsete majandusšokkide suhtes. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2030. aastal suurem kui 2025. aastal.
Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühest küljest võib mitteresidentide hoitavate valitsemissektori võlakirjade suur osakaal kujutada endast riski suurendavat tegurit. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka i) tagasihoidlikud tingimuslikud kohustused ja ii) see, et valitsemissektori võlg on ikka veel üldiselt väike ja täielikult nomineeritud eurodes.
Reformide ja investeeringute tegemine. Taaste- ja vastupidavusrahastu toel tehtavatel struktuurireformidel ja investeeringutel on lähiaastatel eeldatavasti positiivne mõju SKP kasvule. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine käib, kusjuures taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud rahaliste vahendite täielikuks väljamaksmiseks peavad lõplikud eesmärgid ja sihid olema saavutatud. Selleks tuleb omakorda teha lõplikke sihipäraseid jõupingutusi, et pidada kinni eesmärkide ja sihtide saavutamise tähtpäevast (31. august 2026).
Riiklik eelarveraamistik. Riiklikku eelarveraamistikku reformiti põhjalikult 2014. aastal, kui loodi Eesti eelarvenõukogu. Riikliku eelarveraamistiku nurgakivi on struktuurse eelarvepositsiooni nõue. Seda muudeti 2017. ja 2024. aastal, kusjuures 2024. aasta muudatusega lubati suurem struktuurne eelarvepuudujääk (kuni 1 % SKPst), tingimusel et võlatase ei ületa 30 % SKPst ja et riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse riskid on väikesed. Eesti eelarvenõukogu kinnitab makromajandus- ja eelarveprognoosid ning teostab valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni nõude järgimise suhtes nii eel- kui ka järelhindamist.
Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati kogutud andmete põhjal moodustasid riiklikult rahastatavad valitsemissektori kaitsekulutused Eestis 2025. aastal 3,9 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2025. aastal 1,6 % SKPst, mis jäi 2024. aastaga võrreldes muutumatuks.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad valitsemissektori kaitsekulutused Eestis 2026. aastal 4,6 % SKPst ja 2027. aastal 4,9 % SKPst. Sellest peaksid valitsuse kaitseinvesteeringud prognooside kohaselt moodustama 2026. aastal 1,9 % SKPst, mis on 0,3 protsendipunkti rohkem kui 2025. aastal, ning seejärel vähenema 2027. aastal 0,5 protsendipunkti võrra 1,4 %-le.
Muud liikmesriigi teatatud tegurid. Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Eesti 11. mail 2026 nimetas.
4.4.Läti
Läti puhul saavad nõukogu ja komisjon võtta asjakohaseid tegureid arvesse sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP püsis 2024. aastal muutumatuna ja suurenes 2025. aastal 2,1 %, mis oli peamiselt ajendatud era- ja avaliku sektori investeeringute järsust kasvust, eratarbimise taastumisest ja soodsast avaliku sektori tarbimisest. Majanduskasv on prognooside kohaselt 2026. aastal 1,4 % ja 2027. aastal 1,6 %. 2026. aasta majanduskasv peaks prognooside kohaselt peamiselt tulenema eratarbimisest ja investeeringutest. THHI inflatsioon suurenes 1,3 %-lt 2024. aastal 3,8 %-le 2025. aastal ning peaks prognooside kohaselt olema 2026. aastal 3,6 % ja 2027. aastal 2,2 % – see on peamiselt ajendatud suurest energiainflatsioonist 2026. aastal ning toidu- ja teenusehindade suundumustest 2027. aastal.
Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Läti valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 1,8 %-lt SKPst 2024. aastal 2,5 %-le SKPst 2025. aastal – see kajastab peamiselt negatiivset eelarvemõju, mis tuleneb üksikisiku tulumaksu reformist ja omanditulu vähenemisest riigi osalusega ettevõtete väiksemate dividendimaksete ja intressitulu vähenemise tõttu. Valitsemissektori investeeringud moodustasid 2024. ja 2025. aastal 6,3 % SKPst (millest vastavalt 5,5 % SKPst ja 4,4 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatud kulusid, 2025. aastal ekspansiivne (1,1 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) 2025. aastal andis eelarvepoliitikasse üldjoontes neutraalse panuse.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aastal 3,3 % SKPst ja 2027. aastal 4,3 % SKPst. 2026. aasta kasv tuleneb peamiselt suurematest investeeringutest (sealhulgas kaitseinvesteeringud), kasvavatest intressikuludest ja sotsiaalsiirete jätkuvast kasvust peamiselt pensionide ja hüvitiste indekseerimise tõttu, mis ületab majanduskasvu, ning pensionisaajate arvu suurenemisest. Valitsemissektori investeeringud peaksid 2026. aastal suurenema 7,2 %-le SKPst (millest 5,1 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja seejärel vähenema 2027. aastal 6,7 %-le SKPst (millest 5,3 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul peaks eelarvepoliitika olema 2026. aastal prognooside kohaselt ekspansiivne (1,5 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv 2026. aastal peaks prognooside kohaselt andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 1,1 % SKPst.
Komisjoni arvutuste 42 kohaselt suurenesid netokulud Lätis 2025. aastal 5,0 % ning 2024. ja 2025. aasta lõikes kumulatiivselt 10,2 %. Netokulude kasv 2025. aastal jääb allapoole soovitatud maksimaalset kasvumäära 43 . Vaadeldes 2024. ja 2025. aastat koos, jääb netokulude kumulatiivne kasvumäär samuti alla soovitatud maksimaalset kasvumäära.
Prognooside kohaselt suurenevad netokulud Lätis 2026. aastal 6,7 % ning 2024., 2025. ja 2026. aasta lõikes kumulatiivselt 17,5 %. Netokulude prognoositav kasv 2026. aastal ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära ning tähendab, et aastane kõrvalekalle on 1,2 % SKPst. Vaadeldes 2024., 2025. ja 2026. aastat koos, jääb netokulude prognoositav kumulatiivne kasvumäär alla soovitatud maksimaalset kasvumäära 44 .
Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Läti valitsemissektori võlg suurenes 46,2 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 46,9 %-le SKPst 2025. aasta lõpus. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks veelgi suurenema 48,8 %-le SKPst 2026. aasta lõpus ja 53,8 %-le SKPst 2027. aasta lõpus.
Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised 45 . Kui poliitikat ei muudeta, peaks võla suhe võla jätkusuutlikkuse lähtestsenaariumi kohaselt pidevalt suurenema, kusjuures võlatrajektoor on tundlik negatiivsete majandusšokkide suhtes. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2030. aastal suurem kui 2025. aastal.
Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavate tegurite hulgas i) asjaolu, et suhteliselt suur osa valitsemissektori võlast kuulub mitteresidentidele, ja ii) negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, ehkki see on mitme aasta jooksul selgelt paranenud. Riske maandavad tegurid on aga muu hulgas i) lühiajalise võla väike osakaal koguvõlast ja ii) asjaolu, et võlg on suures osas nomineeritud eurodes.
Reformide ja investeeringute tegemine. Taaste- ja vastupidavusrahastu toel tehtavatel struktuurireformidel ja investeeringutel on lähiaastatel eeldatavasti positiivne mõju SKP kasvule. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine käib, kusjuures taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud rahaliste vahendite täielikuks väljamaksmiseks peavad lõplikud eesmärgid ja sihid olema saavutatud. Selleks tuleb omakorda teha lõplikke sihipäraseid jõupingutusi, et pidada kinni eesmärkide ja sihtide saavutamise tähtpäevast (31. august 2026).
Riiklik eelarveraamistik. Lätis reformiti riiklikku eelarveraamistikku põhjalikult 2013. aastal, kui võeti vastu eelarvedistsipliini seadus, ja 2014. aastal alustas tegevust Läti eelarvedistsipliini nõukogu. Eelarvedistsipliini nõukogu kontrollib Läti eelarve-eeskirjade, sealhulgas struktuurse eelarvepositsiooni nõude ja kulutuste tegemise eeskirja järgimist. 2024. aastal muudeti struktuurse eelarvepositsiooni nõuet ning alates 2025. aastast on lubatud suurem struktuurne eelarvepuudujääk (kuni 1 % SKPst), samuti tehti täiendavaid muudatusi, et võtta arvesse kaitsekulutusi, mis on ette nähtud pärast riikide vabastusklausli kehtivuse lõppemist. Eelarvedistsipliini nõukogu kinnitab makromajandusprognoosid, millel põhineb eelarveprotsess, ja annab ennetavalt teavet eelarvepoliitika ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuse eri aspektide kohta. Eelarvedistsipliini nõukogu on hästi toimiv sõltumatu kollegiaalne institutsioon, mis osaleb aktiivselt riigisisestes aruteludes.
Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati kogutud andmete põhjal moodustasid riiklikult rahastatavad valitsemissektori kaitsekulutused Lätis 2025. aastal 3,2 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2025. aastal 1,1 % SKPst, mis oli 0,2 protsendipunkti rohkem kui 2024. aastal.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad valitsemissektori kaitsekulutused Lätis 2026. aastal 4,1 % SKPst ja 2027. aastal 5,5 % SKPst. Sellest peaksid valitsuse kaitseinvesteeringud prognooside kohaselt moodustama 2026. aastal 1,8 % SKPst, mis on 0,7 protsendipunkti rohkem kui 2025. aastal, ning seejärel suurenema 2027. aastal 0,4 protsendipunkti võrra 2,2 %-le.
Muud liikmesriigi teatatud tegurid. Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Läti 11. mail 2026 nimetas.
4.5.Sloveenia
Sloveenia puhul ei saa nõukogu ja komisjon võtta asjakohaseid tegureid arvesse sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP suurenes 2024. aastal 1,7 %. 2025. aastal suurenes reaalne SKP veelgi 1,1 % võrra, peamiselt tänu sisenõudlusele. Majanduskasv on prognooside kohaselt 2026. aastal 1,9 % ja 2027. aastal 2,3 %. 2026. aasta majanduskasv peaks prognooside kohaselt peamiselt tulenema era- ja avaliku sektori tarbimisest. THHI inflatsioon suurenes 2,0 %-lt 2024. aastal 2,5 %-le 2025. aastal ning peaks prognooside kohaselt olema 2026. aastal 3,5 % ja 2027. aastal 2,5 % peamiselt ajendatuna ülemaailmsete energia- ja toiduhindade tõusust.
Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Sloveenia valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 0,9 %-lt SKPst 2024. aastal 2,5 %-le SKPst 2025. aastal, mis on peamiselt tingitud oodatust väiksemast tulude kasvust, jooksvate kulude suurenemisest ja rekordiliselt suurtest avaliku sektori investeeringutest. Valitsemissektori investeeringud moodustasid 2024. aastal 5,1 % SKPst (millest 4,7 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja suurenesid 2025. aastal 5,6 %-le SKPst (millest 5,0 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatud kulusid, 2025. aastal ekspansiivne (1,6 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) 2025. aastal andis eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 1,3 % SKPst.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aastal 3,3 % 46 SKPst ja 2027. aastal 3,5 % SKPst. 2026. aasta suurenemine on peamiselt tingitud jooksvate kulude kasvust valitsemissektori vahetarbimise, sotsiaaltoetuste ja avaliku sektori palkade tulemusena. 2027. aastal suureneb eelarvepuudujääk peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest tehtavate ELi ülekannete lõppemise tõttu, kuigi avaliku sektori investeeringute tase on püsivalt kõrge. Valitsemissektori investeeringud peaksid 2026. aastal mõnevõrra vähenema 5,5 %-le SKPst (millest 4,4 % SKPst rahastatakse riiklikult) ja vähenema seejärel 2027. aastal 5,1 %-le SKPst (millest 4,6 % SKPst rahastatakse riiklikult). Komisjoni hinnangul peaks eelarvepoliitika olema 2026. aastal prognooside kohaselt ekspansiivne (1,3 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste kulude kasv 2026. aastal peaks prognooside kohaselt andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,7 % SKPst.
11. mail 2026 – pärast komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi koostamise lõppkuupäeva – võttis rahvusassamblee vastu üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksete, tootemaksude ja sotsiaalsiiretega seotud täiendavad eelarvepuudujääki suurendavad meetmed, mille eelarvelised kogukulud jäävad praegu kättesaadava teabe põhjal komisjoni hinnangul 2026. aastal vahemikku 0,5–1,0 % SKPst. Enamik neist meetmetest ei ole eeldatavasti ajutised ja need suurendavad arvatavalt eelarvepuudujääki 2026. aastal ja pärast seda. Kõnealuste täiendavate meetmete mõju käsitletakse käesolevas aruandes ainult siis, kui seda on sõnaselgelt mainitud, ja üksnes kvalitatiivses mõttes.
Komisjoni arvutuste 47 kohaselt suurenesid netokulud Sloveenias 2025. aastal 8,8 % ning 2024. ja 2025. aasta lõikes kumulatiivselt 13,2 %. Netokulude kasv 2025. aastal ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära 48 ning tähendab, et aastane kõrvalekalle on 1,4 % SKPst. Vaadeldes 2024. ja 2025. aastat koos, on netokulude kumulatiivne kasvumäär samuti üle soovitatud maksimaalse kasvumäära (kumulatiivne kõrvalekalle 0,5 % SKPst). Võttes arvesse riikide vabastusklausliga ette nähtud paindlikkust seoses kaitsekulutuste suurenemisega, 49 on netokulude kumulatiivne (2024. ja 2025. aasta peale kokku) kõrvalekalle pisut üle 0,3 % SKPst.
Prognooside kohaselt suurenevad netokulud Sloveenias 2026. aastal 7,2 % ning 2024., 2025. ja 2026. aasta lõikes kumulatiivselt 21,3 %. Netokulude prognoositav kasv 2026. aastal ületab soovitatud maksimaalset kasvumäära ning tähendab, et aastane kõrvalekalle on 1,2 % SKPst. Vaadeldes 2024., 2025. ja 2026. aastat koos, on netokulude prognoositav kumulatiivne kasvumäär samuti üle soovitatud maksimaalse kasvumäära (kumulatiivne kõrvalekalle 1,7 % SKPst). Võttes arvesse riikide vabastusklausliga ette nähtud paindlikkust seoses kaitsekulutuste suurenemisega, väheneb netokulude prognoositud kumulatiivne (2024., 2025. ja 2026. aasta peale kokku) kõrvalekalle 1,2 %-le.
Nagu on märgitud eespool, peab komisjon künnist ületavaid kõrvalekaldeid soovitatud maksimaalsest netokulude kasvumäärast (pärast riikide vabastusklausli arvessevõtmist) iseäranis oluliseks asjakohaseks teguriks.
Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Sloveenia valitsemissektori võlg vähenes 66,4 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 65,7 %-le SKPst 2025. aasta lõpus. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks vähenema 64,9 %-le SKPst 2026. aasta lõpus ja seejärel suurenema 65,1 %-le SKPst 2027. aasta lõpus.
Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised 50 . Kui poliitikat ei muudeta, peaks võla suhe võla jätkusuutlikkuse lähtestsenaariumi kohaselt 2027. aastani veidi vähenema ja seejärel keskpikas perspektiivis taas suurenema, jõudes 2036. aastal ligikaudu 75 %-ni SKPst. Võlatrajektoor on tundlik negatiivsete majandusšokkide suhtes. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, võib keskmise tõenäosusega väita, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2030. aastal suurem kui 2025. aastal.
Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud sellega, et suur osa valitsemissektori võlast kuulub mitteresidentidele. Riske maandavate tegurite hulgas on teisalt i) võlatähtaegade stabiliseerumine kõrgel tasemel viimastel aastatel ja ii) suur rahapuhver.
Reformide ja investeeringute tegemine. Taaste- ja vastupidavusrahastu toel tehtavatel struktuurireformidel ja investeeringutel on lähiaastatel eeldatavasti positiivne mõju SKP kasvule. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine käib, kusjuures taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud rahaliste vahendite täielikuks väljamaksmiseks peavad lõplikud eesmärgid ja sihid olema saavutatud. Selleks tuleb omakorda teha lõplikke sihipäraseid jõupingutusi, et pidada kinni eesmärkide ja sihtide saavutamise tähtpäevast (31. august 2026).
Riiklik eelarveraamistik. Sloveenia eelarvenõukogu on üks kahest sõltumatust eelarveasutusest Sloveenias ning see keskendub eelarve-eeskirjade järgimise üle tehtavale järelevalvele ja valitsuse eelarveprognoosi hindamisele (vt Sloveeniat käsitleva 2026. aasta riigiaruande 2. lisa). Sloveenia võttis 2025. aastal vastu uue tervikliku riikliku raamistiku, mis sisaldab eelarve-eeskirjade seadust ja riigi rahanduse seaduse muudatusi. Riiklike eelarve-eeskirjade kohaselt tuleb netokulude kavas järgida riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, pidada kinni eelarvepuudujäägi kontrollväärtusest 3 % ja võlasuhte kontrollväärtusest 60 % ning jääda keskpikas perspektiivis nendest väärtustest allapoole. Keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikaval on keskne roll läbivaadatud keskpika perioodi eelarveraamistikus.
Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati kogutud andmete põhjal moodustasid riiklikult rahastatavad valitsemissektori kaitsekulud Sloveenias 2025. aastal 1,3 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2025. aastal 0,3 % SKPst, mis oli 0,1 protsendipunkti vähem kui 2024. aastal.
Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad valitsemissektori kaitsekulutused Sloveenias 2026. aastal 1,6 % SKPst ja 2027. aastal 1,8 % SKPst. Sellest peaksid valitsuse kaitseinvesteeringud prognooside kohaselt moodustama 2026. aastal 0,3 % SKPst, jäädes samale tasemele mis 2025. aastal, ning seejärel suurenema 2027. aastal 0,2 protsendipunkti võrra 0,5 %-le.
Muud liikmesriigi teatatud tegurid. 12. mail 2026 esitas Sloveenia täiendavad tegurid, mida ei ole eespool mainitud. Sloveenia tõi esile kulude kokkuhoiu meetmed, mis võeti vastu täiendavate eelarvepuhvrite loomiseks, samal ajal kui elluviidud struktuurireformid toovad lühiajalises perspektiivis eeldatavasti kaasa suuremad kulud, kuid keskpikas ja pikas perspektiivis positiivse mõju eelarve jätkusuutlikkusele. Meetmed, mis olid lõppkuupäevaks piisavalt üksikasjalikult kindlaks määratud, kajastusid komisjoni 2026. aasta kevadprognoosis ja neid on seega arvesse võetud eelnevas analüüsis. Sloveenia märkis samuti, et ametist lahkuv valitsus kavandas täiendavaid eelarvepuudujääki vähendavaid meetmeid, mille eesmärk on luua täiendavaid eelarvepuhvreid ja mida komisjoni 2026. aasta kevadprognoosis arvesse ei võetud, kuna neid ei ole usaldusväärsel viisil piisava üksikasjalikkusega teatavaks tehtud prognoosi koostamise ajaks. Sellegipoolest tuleb märkida, et Sloveenia ei maininud täiendavaid eelarvepuudujääki suurendavaid meetmeid, mille rahvusassamblee võttis vastu 11. mail, ega nende tõenäolist mõju. Sloveenia märgib samuti, et riigi rahanduse statistikat mõjutavad mitmesugused statistilised küsimused
51
. Neid probleeme on arvesse võetud komisjoni 2026. aasta kevadprognoosis ja arvutustes, mille tulemusena tehti kindlaks eespool osutatud kõrvalekalded soovitatud netokulude kavast.
5.Kokkuvõte
Lähtudes eelnevast analüüsist, on tehtud järgmised järeldused seoses sellega, kas aruandes käsitletud eri riikide puhul on eelarvepuudujäägi kriteerium pärast asjakohaste tegurite arvessevõtmist täidetud.
5.1.Bulgaaria
Bulgaaria valitsemissektori eelarve puudujääk ületas 2025. aastal kontrollväärtust 3 % SKPst ja kuigi Bulgaaria ei ole 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägist teatanud, prognoosib komisjon 2026. aasta eelarvepuudujäägiks 4,1 %. Mõlema kontrollväärtust ületava eelarvepuudujäägi puhul hinnati, et see ületab kontrollväärtust ega ole selle lähedal. Komisjoni prognoosi kohaselt ei ole need ajutised, kusjuures 2025. aasta puhul on kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk erandlik, kuid 2026. aasta puhul ei ole see erandlik.
Bulgaaria puhul võib eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel arvesse võtta asjakohaseid tegureid, kuna valitsemissektori võlg jäi 2025. aastal allapoole taset 60 % SKPst. Käesolevas aruandes Bulgaaria puhul uuritud asjakohaseid tegureid hinnatakse kokkuvõttes raskendavateks. Kokkuvõttes, pidades kõiki asjakohaseid tegureid sobivaks ja võttes eelkõige arvesse, et eelarvepuudujääk suureneb 2026. aastal tublisti üle 3 % SKPst, leitakse, et eelarvepuudujäägi kriteerium ei ole Bulgaarias täidetud.
Nõukogu aktiveeris 8. juulil 2025 Bulgaaria puhul riikide vabastusklausli, et hõlbustada kaitsekulutuste suurendamist aastatel 2025–2028. Kaitsekulutused suurenesid 1,3 %-lt SKPst 2024. aastal 1,9 %-le SKPst 2025. aastal ja komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad need ka 2026. aastal 1,9 % SKPst. Ilma kaitsekulutuste suurenemiseta alates võrdlusaastast 2024 oleks komisjoni prognoositud eelarvepuudujääk 2025. aastal 2,9 % SKPst, st alla kontrollväärtuse 3 % SKPst. Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk ilma kaitsekulutusi suurendamata 2026. aastal siiski 3,5 % SKPst, mis ületab kontrollväärtust.
Võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 4, kaalub komisjon, kas teha ettepanek algatada Bulgaaria suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, soovitades nõukogul võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohane otsus, millega tehakse kindlaks ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu, ja ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohane soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.
5.2.Saksamaa
Saksamaa valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2025. aastal kontrollväärtust, kuid 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab väärtust 3 % SKPst ega ole selle lähedal; ka komisjoni prognoosi kohaselt ületab eelarvepuudujääk 2026. aastal 3 % SKPst ega ole selle lähedal. Saksamaa kavandatud eelarvepuudujääk, mis ületab kontrollväärtust, ei ole komisjoni prognoosi kohaselt ajutine, kuid on siiski erandlik.
Saksamaa puhul ei saa eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel asjakohaseid tegureid arvesse võtta, sest valitsemissektori võlg ületas 2025. aastal 60 % SKPst ja topelttingimus (st eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedal ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) ei ole täidetud. Seepärast hinnatakse, et eelarvepuudujäägi kriteerium ei ole Saksamaal täidetud.
Nõukogu aktiveeris 10. oktoobril 2025 Saksamaa puhul riikide vabastusklausli, et hõlbustada kaitsekulutuste suurendamist aastatel 2025–2028. Kaitsekulutused suurenesid 1,1 %-lt SKPst 2021. aastal 1,5 %-le SKPst 2025. aastal ja komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad need 2026. aastal 1,9 % SKPst. Ilma kaitsekulutuste suurenemiseta alates 2021. aastast oleks komisjoni prognoositud 2026. aasta eelarvepuudujääk 2,9 % SKPst, mis ei ületa seega kontrollväärtust 52 . Seetõttu on määruse (EL) nr 1467/97 artikli 2 lõikega 5 kooskõlas mitte teha praeguses etapis järeldust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Saksamaal.
Seda hinnangut arvestades on komisjon seisukohal, et Saksamaa suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamiseks puudub alus. Saksamaa eelarvesuundumusi hinnatakse uuesti 2026. aasta sügisel
5.3.Eesti
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2025. aastal kontrollväärtust, kuid 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab väärtust 3 % SKPst ega ole selle lähedal; ka komisjoni prognoosi kohaselt ületab eelarvepuudujääk 2026. aastal 3 % SKPst ega ole selle lähedal. Eesti kavandatud eelarvepuudujääk, mis ületab kontrollväärtust, ei ole komisjoni prognoosi kohaselt ajutine, kuid on siiski erandlik.
Eesti puhul võib eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel arvesse võtta asjakohaseid tegureid, kuna valitsemissektori võlg jäi 2025. aastal allapoole taset 60 % SKPst. Käesolevas aruandes Eesti puhul käsitletud asjakohased tegurid annavad kokkuvõttes vastuolulise pildi. Üldiselt hinnatakse, et arvestades kõiki asjakohaseid tegureid sobivatena, ei ole eelarvepuudujäägi kriteerium Eestis täidetud.
Nõukogu aktiveeris 8. juulil 2025 Eesti puhul riikide vabastusklausli, et hõlbustada kaitsekulutuste suurendamist aastatel 2025–2028. Kaitsekulutused suurenesid 2,0 %-lt SKPst 2021. aastal 3,9 %-le SKPst 2025. aastal ja komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad need 2026. aastal 4,6 % SKPst. Ilma kaitsekulutuste suurenemiseta (kuni 1,5 % SKPst kooskõlas riikide vabastusklausli kohase maksimaalse paindlikkusega) alates võrdlusaastast 2021 oleks eelarvepuudujääk 2026. aastal komisjoni prognoosi kohaselt 3,0 % SKPst ega ületaks seega kontrollväärtust 53 . Seetõttu on määruse (EL) nr 1467/97 artikli 2 lõikega 5 kooskõlas mitte teha praeguses etapis järeldust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Eestis.
Seda hinnangut arvestades on komisjon seisukohal, et Eesti suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamiseks puudub alus. Eesti eelarvesuundumusi hinnatakse uuesti 2026. aasta sügisel
5.4.Läti
Läti valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2025. aastal kontrollväärtust, samal ajal kui 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst, kuid on selle lähedal; ka komisjoni prognoosi järgi ületab 2026. aastal eelarvepuudujääk kontrollväärtust 3 % SKPst, kuid on selle lähedal. Läti kavandatud eelarvepuudujääk, mis ületab kontrollväärtust, ei ole komisjoni prognoosi kohaselt ajutine, kuid on siiski erandlik.
Läti puhul võib eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel arvesse võtta asjakohaseid tegureid, kuna valitsemissektori võlg jäi 2025. aastal allapoole taset 60 % SKPst. Käesolevas aruandes käsitletud asjakohaseid tegureid peetakse Läti puhul kokkuvõttes leevendavateks.
Läti puhul arvesse võetud asjakohaseid tegureid peetakse piisavalt leevendavateks, et järeldada, et üldjoontes on eelarvepuudujäägi kriteerium täidetud. Läti eelarvesuundumusi hinnatakse uuesti 2026. aasta sügisel
5.5.Sloveenia
Sloveenia valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2025. aastal kontrollväärtust, kuid 2026. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst, kuid on selle lähedal; ka komisjoni prognoosi järgi ületab 2026. aastal eelarvepuudujääk kontrollväärtust 3 % SKPst, kuid on selle lähedal. Sloveenia kavandatud eelarvepuudujääk, mis ületab kontrollväärtust, ei ole komisjoni prognoosi kohaselt ajutine, kuid on siiski erandlik.
Sloveenia puhul saa eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel asjakohaseid tegureid arvesse võtta, sest valitsemissektori võlg ületas 2025. aastal 60 % SKPst ja topelttingimus (st eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedal ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) ei ole täidetud. Seepärast hinnatakse, et eelarvepuudujäägi kriteerium ei ole Sloveenias täidetud.
Nõukogu aktiveeris 8. juulil 2025 Sloveenia puhul riikide vabastusklausli, et hõlbustada kaitsekulutuste suurendamist aastatel 2025–2028. Sloveenias suurenesid kaitsekulutused 1,1 %-lt SKPst 2021. aastal 1,3 %-le SKPst 2025. aastal ja komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustavad need 2026. aastal 1,6 % SKPst. Ilma kaitsekulutuste suurenemiseta alates võrdlusaastast 2021 oleks komisjoni prognoositud eelarvepuudujääk 2026. aastal 2,8 % SKPst.
Pärast komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi koostamise lõppkuupäeva võttis Sloveenia vastu mitu meedet, mida ei ole seetõttu eespool käsitletud andmetes arvesse võetud. Eelkõige võttis rahvusassamblee 11. mail vastu eelarvepuudujääki suurendavad meetmed, mis on seotud üksikisiku tulumaksu, tarbimismaksude, sotsiaalmaksete ja pensionidega (vahemikus 0,5–1 % SKPst). Komisjoni arusaamise kohaselt on ettevalmistamisel ka mitu kokkuhoiumeedet. Seepärast ei ole 2026. aasta eelarveväljavaated praeguses etapis kindlad, sealhulgas seoses prognoositud eelarvepuudujäägiga, mis ületab 3 % SKPst, ja sellega, mil määral on kõnealune ülemäärane puudujääk seotud kaitsekulutuste suurenemisega.
Seda hinnangut arvestades on komisjon seisukohal, et praeguses etapis puudub alus eelarvepuudujäägi menetluse algatamiseks Sloveenia suhtes. Sloveenia eelarvesuundumusi hinnatakse uuesti 2026. aasta sügisel. Kui ei võeta piisavaid parandusmeetmeid usaldusväärsel viisil ja õigeaegselt, võidakse sügisel algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.
_________________