Brüssel,26.2.2026

COM(2026) 101 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU: terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise tegevuskava

















1.Sissejuhatus

Käesolev tegevuskava kuulutati välja Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU 1 raames ning see tähistab uute jõupingutuste algust terrorismi ja vägivaldse äärmusluse – mis ei tunne füüsilisi ega digitaalseid piire – vastases võitluses. Terrorism 2 ja vägivaldne äärmuslus 3 on ELi ja selle liikmesriikide jaoks jätkuvalt püsiv probleem. Terrorikuritegude määratlemisel ja kindlakstegemisel on eriliseks raskuskohaks üha tihedamad seosed terrorismi ja muude kuritegevuse valdkondade vahel, muutlikumad võrgustikud ning vähem ideoloogiliselt motiveeritud jõud, samuti hägustunud piirid veebi- ja füüsiliste operatsioonide vahel. Sellist keerulist ohumaastikku arvestades on parim lähenemisviis ühtne tegutsemine ning kuigi liikmesriigid on oma julgeoleku eest ainuvastutavad, 4 peab EL tegema nendega koostööd ühtsetel alustel. 

Kuigi ELis on toimunud vähem ulatuslikke koordineeritud terrorirünnakuid, ei ole oht siiski kadunud – see on muutunud. Aastatel 2019–2023 terrorirünnakute arv enam kui kahekordistus (57-lt 120-le) ja vähenes siis 2024. aastal 58-le 5 . Viimase aja rünnakud on peamiselt toime pannud üksikründajad ja väikesed rühmitused. Üldine ohutase on endiselt kõrge ning seda kujundavad mitmekordistunud ohutegurid 6 . Kuigi džihadistlik terrorism on endiselt kõige enam esiplaanil ja kõige rohkemate surmajuhtudega terrorismioht, 7 on terroristid ja vägivaldsed äärmuslased ajendatud üha erinevamatest motiividest – mis ei ole alati seotud konkreetse ideoloogiaga – sealhulgas Euroopa demokraatlike väärtuste tõrjumine, antisemitism või moslemivastane vaen 8 .

EL on juba võtnud meetmeid terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks, kasutades ELi 2020. aasta terrorismivastase võitluse tegevuskava 9 turvalisema ELi loomise tegevuskavana. Euroopas, sealhulgas Pariisis ja Brüsselis, toimunud jõhkrate rünnakute lainele järgnenud kümne aasta jooksul on EL kehtestanud tervikliku õigusraamistiku, mille alusel kriminaliseerida terrorikuriteod, võidelda terroristliku veebisisu vastu ning piirata juurdepääsu terrorismi rahastamisele, tulirelvadele ja lõhkeainetele. Oleme tugevdanud oma suutlikkust avastada ja peatada terrorismi eesmärgil reisimist välispiiridel ajakohastatud julgeoleku- ja piirihaldussüsteemide, tõhustatud teabevahetuse ja tihedama koostöö abil nii ELi-siseselt kui ka kolmandate riikidega.

ELi asutused on pakkunud liikmesriikidele operatiivtuge ja vahendeid, muutes terrorismiga seotud uurimised ja süüdistuste esitamise tulemuslikumaks. Viimase viie aasta jooksul on terrorikuritegude eest vahistatud üle 2 000 isiku ja tehtud enam kui 1 800 süüdimõistvat kohtuotsust 10 . ELi tasandi tugistruktuurid, nagu ELi radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskus ja kaitsejulgeoleku nõustajate programm, on võimaldanud liikmesriikidel saada kasu ühistest tavadest ja eksperditeadmistest ning suurendada vastupanuvõimet kõikjal ELis. Nendele saavutustele tuginedes tehakse käesolevas tegevuskavas, mis on välja töötatud tihedas koostöös liikmesriikide ja muude sidusrühmadega, kindlaks allesjäänud lüngad ja esitatakse konkreetsed sammud nende kõrvaldamiseks.

Geopoliitilised arengud ja väliskonfliktid suurendavad ohte ja mõjutavad ELi julgeolekut. Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta rünnakud ja sellele järgnenud konflikt Gazas on suurendanud vihkamist ja vägivalla õhutamist kogu ideoloogilise spektri ulatuses. Džihaadivõitlejad on neid sündmusi veebis väärinfo levitamise ja vägivallale suunatud sõnaselgete üleskutsete kaudu ära kasutanud. Sarnaseid narratiive on kasutanud ka vasak- ja paremäärmuslased. See suurendab rünnakute ohtu. Islamiriik ja selle liitlased on endiselt üks peamisi välisohte ELile, kuna nad on võimelised õhutama rünnakuid. Ebastabiilne olukord Süürias tekitab julgeolekuprobleeme seoses ISISe võimaliku taastekkega ning Kirde-Süüria kinnipidamisasutustes ja laagrites viibivate terroristidest välisvõitlejate ebakindla tulevikuga. Terroriorganisatsioonid võtavad üha enam sihikule humanitaarabitöötajaid ja -operatsioone, kasutades vägivalda, hirmutamist ja obstruktsiooni.

Lisaks on Venemaa oma Ukraina-vastase agressioonisõja raames rakendanud ELi vastu üha enam mitmesuguseid sabotaaži- ja hübriidtegevusi. Need tegevused rikuvad liikmesriikide territoriaalset suveräänsust, kahjustavad demokraatlike institutsioonide terviklikkust ning ohustavad otseselt tsiviilelanikkonna turvalisust ja julgeolekut. Sellega on kaasnenud Venemaaga seotud jõudude koordineeritud mõjutustegevus, sealhulgas vägivaldse äärmusluse ja muude lõhestavate narratiivide levik Euroopas. Konflikt on toonud esile ka võimalikud julgeolekuriskid, mis on seotud lahingukogemusega välisriikide vabatahtlike ja Venemaa endiste võitlejate tagasipöördumisega.

EL on seisnud silmitsi ka keeruliste ohtudega, mida rahastavad terrorirühmitused ning välismaised riiklikud ja valitsusvälised jõud. Vaenulikud jõud on kasutanud terroristlikke meetodeid, nagu isetehtud süüteseadmete paigutamine lennukauba hulka, küberründed ja elutähtsa taristu sabotaaž ning terroristide ja vägivaldsete äärmuslaste kasutamine käsilastena. Terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vahel püsivad oportunistlikud seosed, mille puhul kasutatakse ära kuritegevuse kui teenuse mudeleid, ühiseid värbamisreserve, kuritegelikke kauplemiskohti ja põrandaaluseid pangandusvõrgustikke 11 . Terrorismi, küberkuritegevuse, vaenuliku välissekkumise ja organiseeritud kuritegevuse vahelised tihedamad seosed tekitavad probleeme kriminaalvastutuse kindlaksmääramisel ning liikmesriigi ja ELi tasandil reageerimise koordineerimisel.

Terrorismi ja vägivaldse äärmuslusega seotud alaealiste arv on kogu Euroopas järsult kasvanud. 2024. aastal oli peaaegu kolmandik terrorismis kahtlustatavatest ELis alla 20-aastased, kusjuures kõige nooremad olid üksnes 12-aastased. Enamik neist alaealistest on olnud seotud džihadistliku terrorismiga, kuigi hoogustunud on ka vägivaldne paremäärmuslus, eelkõige aktseleratsionistlike võrgustike, nn aktiivsusklubide 12 ja internetipõhiste äärmusvõrgustike 13 kaudu, mis levitavad vägivaldset sisu ning sunnivad haavatavaid alaealisi enesevigastamisele ja vägivallale. Segunenud ideoloogiad on olnud esiplaanil ning vägivallale õhutamine oli paljude üksikründajate rünnakute peamine motiiv. 

Terroristid ja vägivaldsed äärmuslased kasutavad üha enam ära interneti-ökosüsteemi ja uusi tehnoloogiaid, sotsiaalmeediat ja mänguplatvorme kahjuliku sisu jagamiseks, desinformatsiooni levitamiseks, radikaliseerimiseks, rahaliste vahendite kogumiseks ja värbamiseks. Radikaliseerumist soodustab äärmusliku sisu algoritmiline võimendamine. Terroristid koordineerivad otspunktkrüpteeritud (E2EE) sideplatvormidega seotud plaane ning rahastavad oma võrgustikke ja rünnakuid krüptoraha, mitteasendatavate digivarade (NFTd) ja nn digitaalse hawala abil 14 . Generatiivset tehisintellekti kuritarvitatakse rünnete toimepanemise juhiste koostamiseks. 3D-printimise tehnoloogia (nt tulirelvade valmistamiseks) ning mehitamata õhusõiduki süsteemide (UASid/droonid) laialdasem kasutamine suurendavad ohtu veelgi.

Tegevuskava tugineb ulatuslikele konsultatsioonidele sidusrühmadega ja hiljutistele nõukogu järeldustele 15 terrorismi kohta ning selles on ühendatud olulised käimasolevad tegevused uute algatustega, et pidada sammu kiiresti muutuva ohumaastikuga. Selles määratakse kindlaks konkreetsed meetmed ohtude prognoosimiseks, radikaliseerumise ennetamiseks, inimeste kaitsmiseks nii internetis kui ka väljaspool seda, rünnakutele kiire ja koordineeritud reageerimise tagamiseks ning ülemaailmse terrorismivastase võitluse tugevdamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigustealase õiguse ja humanitaarõigusega.

Kõige tõhusamalt saame reageerida terrorismile siis, kui oleme pühendunud väärtustele, mida parasjagu rünnatakse; seega põhinevad kõik meetmed põhiõiguste austamisel. Reageerimismeetmete täiendamiseks ja tagamiseks kutsutakse liikmesriike üles võtma vastu oma riiklikud strateegiad ja neid korrapäraselt ajakohastama, järgides käesolevas tegevuskavas sätestatud strateegilist raamistikku.

2.Terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastase võitluse tugisambad

2.1 Ohtude prognoosimine

Julgeolek saab alguse toimivast prognoosimisest. EL on loonud tugeva terrorismivastase võitluse olukorrateadlikkuse suutlikkuse. ELi ühtne luureandmete analüüsivõime (SIAC), mis on liikmesriikide luureandmete ühtne kontaktpunkt, annab õigeaegseid ohuhinnanguid. Europol koostab korrapäraselt suundumuste aruandeid, mis põhinevad õiguskaitsealasel teabel.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) peab esmatähtsaks SIACi ressursside ja suutlikkuse tugevdamist. Lisaks turvaliste sidekanalite kasutuselevõtule ja läbirääkimiste lõpuleviimisele kavandatava määruse üle, mis käsitleb infoturvet liidu institutsioonides, organites ja asutustes, teevad komisjon ja kõrge esindaja tööd ELi töötajate teadlikkuse edasiseks suurendamiseks, et edendada jagamisvajaduse põhimõtet, säilitades samal ajal salastatud teabe puhul teadmisvajaduse põhimõtte.

Tekkivate ohtude dünaamilisus ja ettearvamatus nõuab õiguskaitsealase valmisoleku suurendamist. Nagu on ette nähtud sisejulgeoleku strateegias ProtectEU, teeb komisjon ettepaneku tõhustada Europoli antavat analüütilist tuge, sealhulgas avalike allikate luureteabe (OSINT) alast suutlikkust. Võimaluse korral võiks Europoli suundumuste aruanded, olukorraülevaated ja temaatilised analüüsid esitada salastamata kujul, et suurendada üldsuse teadlikkust esilekerkivatest suundumustest, mis toetab varajast avastamist ja ennetamiset. Lisaks aitavad ohuanalüüsid, mida komisjon sisejulgeoleku strateegia ProtectEU kohaselt koostab, teha kindlaks esilekerkivad ohud ja poliitikameetmed terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks. 

Sama oluline on prognoosimine, et teha kindlaks uutest tehnoloogiatest tulenevad ohud ja võimalused 16 . Teadusuuringute Ühiskeskuse töö annab jätkuvalt julgeolekualastele teadusuuringutele suuna. Selleks et kasutada ära uute tehnoloogiate potentsiaali õiguskaitses ning valmistuda võitluseks nende väärkasutamise vastu terroristide ja vägivaldsete äärmuslaste poolt, tugevdab komisjon programmi „Euroopa horisont“ ja sisejulgeoleku rahastamise raames julgeolekualaseid teadusuuringuid, korraldades 2026. aastal ja sellele järgnevatel aastatel sihtotstarbelisi projektikonkursse. Teadusuuringute prioriteedid hõlmavad varajase avastamise suutlikkust ja tehnoloogia (nagu tehisintellekt) innovatsiooni, veebiplatvormide äärmuslastepoolse kasutamise vastu võitlemist, uusi terrorismi rahastamise meetodeid (nt krüptovarad) ning kodanike ja avaliku ruumi kaitsmist lõhkeainete, droonide ja 3D-prinditud relvade kasutamisest tulenevate ohtude ning sõidukitega rammimise ja külmrelvade kasutamise eest. Teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtu tagamiseks toetab komisjon ka ELi rahastatavate lahenduste katsetamist ja rakendamist, et anda õiguskaitseasutustele tipptasemel vahendid ja metoodika terrorismi ja vägivaldse äärmusluse tulemuslikuks ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks.

PÕHIMEETMED

Komisjon:

·toetab turvaliste sidekanalite kasutuselevõttu ELi institutsioonide, organite ja asutuste vahel;

·tugevdab julgeolekualaseid teadusuuringuid programmi „Euroopa horisont“ ja sisejulgeoleku rahastamise raames;

·toetab ELi rahastatavate lahenduste katsetamist ja rakendamist, et varustada õiguskaitseasutused tipptasemel vahenditega.

Kõrge esindaja:

·tugevdab esmajärjekorras SIACit kooskõlas kõrge esindaja ja liikmesriikide ühisdokumendiga.

Europol:

·suurendab analüütilise toe ja avalike allikate luureandmete (OSINT) alast suutlikkust.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles:

·viima lõpule läbirääkimised määruse üle, milles käsitletakse infoturvet liidu institutsioonides, organites ja asutustes.

2.2 Radikaliseerumise ennetamine

Radikaliseerumise ennetamine hõlmab selle ajendite vastu võitlemist enne nende juurdumist. See nõuab kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, millesse kaasatakse sidusrühmi haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja noorsooteenustest, õiguskaitseasutustest, vanglatest ja kriminaalhooldusasutustest, kohalikest kogukondadest, kodanikuühiskonna organisatsioonidest ja veebikeskkondadest. ELi radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskuse (edaspidi „teadmuskeskus“) 17 loomine 2024. aasta juunis ning nelja aasta jooksul 60 miljoni euro eraldamine tähistas olulist muutust ELi ennetuspoliitikas.

Teadmuskeskus ühendab rohkem kui 6 000 poliitikakujundajat, teadlast ja spetsialisti kogu Euroopast ning töötab välja suuniseid poliitikakujundajatele ja spetsialistidele ja pakub praktilisi vahendeid, koolitusi ja kohandatud tugiteenuseid. See tegutseb liikmesriikide kehtestatud strateegiliste suuniste 18 alusel, mida ajakohastatakse 2027. aastal. Tegevuskavas määratakse kindlaks teadmuskeskuse konkreetsed ülesanded ja sellega tagatakse, et teadmuskeskus täidab täiel määral oma kohustusi ja pakub liikmesriikidele operatiivtuge, aidates neil prognoosida tekkivaid ohte ja määrata kindlaks riigipõhised radikaliseerumisvastased meetmed.

2.2.1. Ennetusvahendite väljatöötamine alaealiste jaoks

Alaealiste radikaliseerumises ja terrorismis osalemise tagajärjed on kaugeleulatuvad, mõjutades mitte ainult asjaomaseid alaealisi, vaid ka kogukondi ja ühiskonda tervikuna. Selleks et võidelda alaealiste radikaliseerumise murettekitava suurenemise vastu Euroopas, tugineb komisjon teadmuskeskuse tegevusele ja töötab välja strateegilised suunised alaealiste radikaliseerumise ennetamiseks. Keskendutakse varajasele avastamisele, kaitsetegurite tugevdamisele, vastupanuvõimele hariduse 19 ja sotsiaalse integratsiooni kaudu, eelkõige haavatavate alaealiste puhul, perede ja kogukondade toetamisele, turvalisele veebipõhisele kaasamisele ja sektoritevahelisele koostööle, tuginedes ühtlasi liikmesriikide ja kandidaatriikide turvalisema interneti keskuste olemasolevate võrgustike tööle. 

Komisjon tunnistab, et vaimse tervise probleemid võivad muuta alaealised haavatavamaks äärmuslike narratiivide, vägivalla ja värbamise suhtes. Seepärast edendab komisjon lastekaitse suhtes kohaldatava integreeritud lähenemisviisi raames tihedamat koostööd ennetustegevuses osalejate ja vaimse tervise teenuste vahel 20 . Sellega seoses julgustatakse liikmesriike lõimima psühhosotsioloogiaalased eksperditeadmised ja psühhosotsiaalse toe ennetusraamistikega.

2.2.2.    Vastupanuvõimelise ühiskonna ülesehitamine

Kogukondade vastupanuvõime tugevdamiseks käivitab komisjon kogukondade kaasamise ja võimestamise programmi, mille raames eraldatakse 5 miljonit eurot, et anda kodanikuühiskonnale ja spetsialistidele digioskused tõhusaks veebipõhiseks sekkumiseks ning võimendada ennetustöös osalevate noorte häält.

Kõikide usukogukondade kaitsmine vihkamise, diskrimineerimise ja vägivalla eest on jätkuvalt üks Euroopa peamisi kohustusi. Komisjon kiirendab ELi antisemitismi vastu võitlemise ja juudi eluviisi edendamise strateegia 21 rakendamist ning loob võrgustiku internetis leviva antisemiitliku vaenukõne vastu võitlemiseks. Kooskõlas asjaomase strateegiaga lisab SIAC oma korrapäraselt koostatavatesse ohuhinnangutesse ka edaspidi juudi rahvast, kogukondi ja pühakodasid ähvardavate konkreetsete ohtude analüüsi. Liikmesriike julgustatakse järgima antisemitismi käsitleva projektipõhise koostöö soovitusi vägivaldse äärmusluse ennetamise ja selle vastu võitlemise vallas 22 .

Selleks et tugevdada ELi tasandil kriminaalõiguslikku reageerimist igasugusele vihkamisele, sealhulgas kasvavale moslemivastasele vihkamisele, kaalub komisjon seadusandlikku algatust internetis toime pandud vihakuritegude määratluse ühtlustamiseks 23 . Komisjon teeb koostööd Europoliga, et parandada tehisintellekti abil äärmusliku sisu avastamist, täiustada ühiseid ohunäitajaid ning kiirendada koostööd platvormide, õiguskaitseasutuste ja teadlaste vahel, et teha kindlaks tehisintellekti loodud propaganda ja koordineeritud radikaliseerimiskampaaniad.

2.2.3. Vanglates ja vanglast vabanenute seas radikaliseerumise vastu võitlemine ning terroristidest välisvõitlejate ja nende pereliikmete tagasipöördumise korraldamine

Pidades silmas nende vangide võimalikku vabastamist, kes on oma karistuse ära kandnud, kuid keda võidakse radikaliseerida, 24 on vaja tugevamat koordineerimist ja kohandatud taasintegreerimismeetmeid. Liikmesriigid peaksid tõhustama teabe jagamist vanglate, kriminaalhooldusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahel ning rakendama tõenduspõhiseid vabastamis- ja taasintegreerimisprogramme.

Teadmuskeskus toetab neid jõupingutusi, töötades välja vahendid riskide hindamiseks ja juhtimiseks vabastamiseelses etapis, ning komisjon annab suuniseid, et toetada riigipõhiseid lähenemisviise vanglast vabanenud radikaliseerunutele.

Selleks et tulla toime tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate ja nende peredega seotud keeruliste probleemidega, julgustatakse liikmesriike jätkuvalt takistama konfliktipiirkondadesse lahkumist ja esitama tagasipöörduvatele terroristidest välisvõitlejatele tulemuslikke süüdistusi. Teadmuskeskus toetab liikmesriike vahenditega, mille abil hinnata riske ja hallata tagasipöördujaid turvaliselt, ning rehabilitatsiooni ja taasintegreerimise alase koolitusega, keskendudes laste kaitsele, arvestades nende parimaid huvisid.

2.2.4. Terrorismiohvrite toetamine

Terrorismiohvrid seisavad silmitsi pikaajalise mõjuga ning nad vajavad spetsiaalset tuge. Kaasseadusandjad jõudsid hiljuti kokkuleppele kuriteoohvrite õiguste direktiivi kavandatava läbivaatamise 25 suhtes, millega tugevdatakse terrorismiohvrite õiguste kaitset ja mida täiendab uus ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia. Komisjon suurendab ka terrorismiohvrite mälestamise ELi päeva nähtavust ja toetab ohvrite ühendusi, edendades nende aktiivset rolli ennetusprogrammides.

PÕHIMEETMED

Komisjon teeb koostöös ELi teadmuskeskusega järgmist:

·töötab välja alaealistele mõeldud ennetusvahendid, sealhulgas vanematele mõeldud juhend noorte kaitsmiseks radikaliseerumise eest veebikeskkonnas, ning vihjeliinidele ja kõnekeskustele ette nähtud praktilised mudelid radikaliseerumise märkidest teatamiseks ja nendele reageerimiseks;

·töötab välja standardmenetlused ja ühise riskide hindamise metoodika radikaliseerunud kinnipeetavate tarbeks vabastamiseelses etapis.

Komisjon:

·käivitab koos käesoleva tegevuskavaga kogukondade kaasamis- ja võimestamisprogrammi;

·töötab välja soovitused alaealiste ja vanglast vabanenute seas radikaliseerumise ennetamise kohta;

·esitab uue ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia;

·teeb koostööd Europoliga, et parandada tehisintellekti abil äärmusliku sisu ja radikaliseerimiskampaaniatega seotud sisu avastamist.

Liikmesriike kutsutakse üles:

·lõimima radikaliseerumise ennetamise haridus- ja spordivaldkonnaga, tuginedes ELi tasandil välja töötatud soovitustele, vahenditele ja headele tavadele;

·tugevdama strateegilist kommunikatsiooni ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, tuginedes ELi teadmuskeskuse pakutavale toele;

·tõhustama teabevahetust ning rakendama vanglast vabanenutele suunatud vabastamis- ja taasintegreerimisprogramme;

·takistama konfliktipiirkondadesse lahkumist ja esitama tagasipöörduvatele terroristidest välisvõitlejatele süüdistusi.

2.3 Inimeste kaitsmine internetis

Viimastel aastatel on EL loonud internetis toimuva terroristliku tegevuse vastu võitlemiseks ühe maailma kõige eesrindlikuma õigusraamistiku, mida täiendab liikmesriikide, veebiplatvormide ja Europoli vabatahtlik koostöö.

Kuid oht areneb jätkuvalt. Äärmusvõrgustikud kohanevad kiiresti, kasutavad ära kujunemisjärgus tehnoloogiaid ning lähevad avatud platvormidelt üle suletud vestluste ja krüpteeritud teenuste kasutamisele. See võib muuta terroristide plaanide avastamise ja ennetamise, terrorivõrgustike ja nende toetajate kaardistamise ning terroristliku tegevuse uurimise ja selle eest süüdistuste esitamise väga keeruliseks. Lisaks levivad terroristlikud materjalid kergemini, mistõttu on vaja nutikamaid tuvastusvahendeid, millega tagada, et kindlakstehtud terroristlikku sisu ei kasutataks uuesti mujal. Komisjon tugevdab digiteenuste määruse täitmist ja toetab terroristliku veebisisu määruse tulemuslikku rakendamist, kõrvaldab allesjäänud lüngad ning tagab kiirema ja koordineerituma reageerimise, et säilitada veebiruumi turvalisus ja kerksus väärkasutuse suhtes, tagades samal ajal põhiõiguste austamise. Nagu on märgitud sisejulgeoleku strateegias ProtectEU, esitab komisjon ka tegevuskava laste kaitsmiseks kuritegevuse eest, mis sisaldab meetmeid radikaliseerumise ja kuritegelikul eesmärgil värbamise vastu võitlemiseks nii internetis kui ka väljaspool seda.

2.3.1. Õigusraamistike igakülgne kasutamine terroristliku ja äärmusliku veebisisu vastu võitlemiseks

Terroristliku veebisisu määrus on aidanud võidelda terroristlike materjalide levitamise vastu, võimaldades terroristliku sisu kiiresti eemaldada. Selle tähtsus ilmnes pärast Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta rünnakuid Iisraeli vastu, kui tehti mitusada terroristliku sisu eemaldamise korraldust 26 .

2025. aasta detsembriks olid liikmesriikide ametiasutused juba saatnud 2 032 eemaldamiskorraldust ja enam kui 97 900 esildist vabatahtlikuks eemaldamiseks 27 . Rakendamise täiendavaks toetamiseks töötab Europol terroristliku ja vägivaldse äärmusliku sisu jaoks välja Euroopa räside jagamise andmebaasi (digijälgede andmebaas). See võimaldab liikmesriikidel ja veebimajutusteenuse pakkujatel sisu, sealhulgas terroristliku veebisisu määruse alusel eemaldatava sisu, mis tahes platvormidel turvaliselt tähistada, võrrelda ja eemaldada.

Komisjon viib terroristliku veebisisu määruse hindamise lõpule 2026. aasta lõpuks. Hindamise põhjal uurib komisjon terroristliku veebisisu määruse edasise tugevdamise võimalusi, et see täidaks oma eesmärki, ning lihtsustab määrust võimaluse korral, säilitades samal ajal kaitsemeetmed põhiõiguste tulemuslikuks kaitsmiseks. Paralleelselt tagab komisjon muude digiruumi kaitsvate asjakohaste õigusaktide, nagu digiteenuste määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõuete kindla täitmise.

Terroristliku veebisisu määrus ja digiteenuste määrus moodustavad tugevdatud ja vastastikku toetava struktuuri, 28 mille abil võidelda terroristliku tegevuse ja vägivaldse äärmusluse vastu internetis. Digiteenuste määrusega on kehtestatud digivahendajatele hoolsuskohustuste horisontaalne raamistik, mille alusel võidelda ebaseadusliku veebisisu ja selle algoritmilise võimendamise vastu ning maandada nende teenustega seotud süsteemseid riske; terroristliku veebisisu määruses on sätestatud terroristlikku sisu puudutavad sektoripõhised nõuded ja kiired operatiivvahendid selle sisu eemaldamiseks. Väga suured veebiplatvormid ja otsingumootorid on juba tunnistanud internetis leviva terrorismi ja vägivaldse äärmusluse süsteemseteks riskideks 29 . Komisjon jälgib tähelepanelikult rakendatud leevendusmeetmeid ja tagab vajaduse korral digiteenuste määruse täitmise.

Lisaks on Euroopa digiteenuste nõukojal oluline roll digiteenuste määruse tulemuslikul ja ühetaolisel täitmisel kõigis liikmesriikides, sealhulgas seoses teenuseosutajate kohustusega võidelda ebaseadusliku radikaaliseeriva ja vägivaldse äärmusliku sisu vastu. Tehisintellektimäärusega 30 on ühtlustatud tehisintellekti, sealhulgas suure riskiga tehisintellektivahendeid käsitlevaid õigusnorme. Komisjon võtab vastu suunised, mis aitavad õiguskaitseasutustel ja kohtutel suurendada oma suutlikkust avastada ja ennetada ohte suure riskiga kasutusviiside jaoks mõeldud usaldusväärsete sertifitseeritud tehisintellektisüsteemide abil , austades samal ajal põhiõigusi. Tehisintellekti kasutamise strateegiaga toetatakse tehisintellektilahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu sisejulgeoleku eesmärgil. Alates 2026. aasta augustist hakatakse kohaldama tehisintellektimääruses sätestatud keelde, millega keelatakse ELi turul sellised tehisintellektisüsteemid ja juturobotid, mis manipuleerivad kasutajatega, sealhulgas juhul, kui selline manipuleerimine viib radikaliseerumiseni ja terrorikuritegude toimepanemise või muu olulise kahju tekitamiseni. Kui suured generatiivse tehisintellekti mudelid võimendavad kahjulikku manipuleerimist, mis toob kaasa kasutajate radikaliseerumise, peavad pakkujad selliseid ohte hindama ja leevendama ning Euroopa tehisintellektiamet teeb nendega koostööd selliste probleemide lahendamiseks.

2.3.2.    Koostöö sektoriga

Vabatahtlik koostöö internetipõhiste teenuste osutajatega on hädavajalik, et reageerida esilekerkivatele suundumustele ja muutuvale veebipõhisele ohumaastikule. Selles on komisjoni peamine töövahend ELi internetifoorum, mida kavatsetakse veelgi tugevdada. See foorum on hea näide avaliku ja erasektori koostööst, mis ühendab ELi liikmesriikide ministeeriume, õiguskaitseasutusi, kodanikuühiskonda ja internetipõhiste teenuste osutajaid, sealhulgas sotsiaalmeedia platvorme. See võimaldab vahetada teavet prioriteetide kohta ning toetab koordineeritud ja terviklikku reageerimist radikaliseerumise vastu võitlemisel ning terroristliku ja vägivaldse äärmusliku sisu leviku piiramisel.

Koos asjaomaste õiguskaitsevaldkonna sidusrühmade ja ettevõtjatega teeb komisjon koostööd ka Euroopa digiteenuste nõukojaga, et tugevdada digiteenuste määruse alusel jõupingutusi terroristliku ja vägivaldse äärmusliku sisu levitamise ning internetis toimuva radikaliseerumise vastu võitlemiseks. Selleks võib vajaduse korral võtta konkreetseid meetmeid, millega toetada internetipõhiste teenuste osutajaid digiteenuste määruse järgimisel ja rakendamisel. Asjaomased meetmed võivad hõlmata tõhusate süsteemsete riskide maandamise meetmete kindlaksmääramist ning vabatahtlike suuniste ja tegevusjuhendite või vabatahtliku koostöö raamistike väljatöötamist ja rakendamist. Need võivad hõlmata ka soovituste või nõuannete andmist digiteenuste koordinaatoritele, et toetada koordineeritud tegevust liikmesriigi tasandil, eelkõige seoses teenustega, mille puhul ei ole tegemist väga suurte veebiplatvormide või otsingumootoritega. Samuti võib nende abil tõhusamalt ja ühtsemalt vahetada teavet, mis käsitleb digivahendajate osutatavate teenustega seotud suundumusi ja tekkivaid riske .

Vandenõuteooriad, äärmuslikud narratiivid ning äärmuslik vägivaldne ja piiripealne sisu õhutavad radikaliseerumist ja polariseerumist. Europol hõlbustab ELi internetifoorumi raames koostööd internetipõhiste teenuste osutajatega, et paremini käidelda sisu, mis sisaldub narratiivides, mis õhutavad terrorismile või tegelevad terrorismi eesmärgil värbamisega, 31 järgides samal ajal põhiõigusi.

Terroristid ja äärmuslased kasutavad üha enam internetimänge propaganda levitamiseks, inimeste vägivalla suhtes tundetuks muutmiseks ja toetajate, sealhulgas alaealiste värbamiseks. Selle vastu võitlemiseks edendatakse ELi internetifoorumi kaudu hasartmängusektori ja õiguskaitseasutuste koostööd, keskendudes alaealiste kaitsmisele, ning kaalub suuniste väljatöötamist, et ära hoida värbamist selles keskkonnas. Europol töötab välja spetsiaalse suutlikkuse sellise väärkasutuse jälgimiseks ja analüüsimiseks. Lisaks käsitleb komisjon internetimängude turvalisuse aspekte oma üldises videomänge käsitlevas strateegias, mis avaldatakse 2026. aastal.

Samal ajal jälgib komisjon, et internetipõhiste teenuste osutajad täidaksid internetis leviva vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendist tulenevaid kohustusi.

2.3.3.    Tulemusliku ja koordineeritud kriisireageerimise tagamine internetis

ELi kriisiprotokolliga nähakse ette vabatahtlik raamistik õiguskaitseasutuste ja internetipõhiste teenuste osutajate koostööks pärast terrorirünnakut, millel on internetis suur mõju. Sellest saab ELi veebisisuga seotud kriisidele reageerimise raamistik, mida liikmesriigid saavad kasutada, kui mõne intsidendiga kaasneb rünnakuga seostatav intensiivsem veebitegevus. Raamistik seotakse digiteenuste määrusega ja tagatakse seeläbi koordineeritud reageerimine, mis toetab digiteenuste määruse kriisisätteid. Europol hõlbustab operatiivset kriisile reageerimist tehnilise platvormiga, mis võimaldab kiiret koordineerimist. Komisjon töötab välja ka õiguskaitseasutustele ja internetipõhiste teenuste osutajatele mõeldud suunised terrorirünnakute pealtnägijate salvestiste käitlemise kohta, et tagada ohvrite väärikuse kaitse.

Euroopa digiteenuste nõukoda töötab välja praktilised nõuanded, et toetada digiteenuste koordinaatoreid asjakohaste kohustuste täitmise seirel. Nende kohustuste kohaselt peavad veebimajutusteenuse pakkujad õiguskaitse- või õigusasutusi viivitamata hoiatama, kui nad saavad teada teabest, mis annab alust kahtlustada, et on toimumas, on toime pandud või võidakse tõenäoliselt toime panna kuritegu, mis ohustab isiku elu või turvalisust. Sellised kuriteod võivad hõlmata ka terrorismi ja ebaseadusliku vägivaldse äärmusluse vorme.

PÕHIMEETMED

Komisjon:

·uurib terroristliku veebisisu määruse läbivaatamise võimalusi, tuginedes selle hindamisele;

·jätkab väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite digiteenuste määrusest tulenevate kohustuste täitmise seiret ja tagamist, et maandada terroristliku ja vägivaldse äärmusliku sisu levitamisega seotud süsteemseid riske;

·hõlbustab tihedamat koostööd Euroopa digiteenuste nõukoja ning õiguskaitseasutuste ja ettevõtjate vahel võitluses terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu internetis;

·töötab ELi internetifoorumis välja uue töösuuna, et tugevdada internetipõhiste teenuste osutajate kasutajatoe mehhanisme ja positiivseid sekkumisi internetis toimuva radikaliseerumise ennetamiseks;

·lõimib ELi veebisisuga seotud kriisidele reageerimise raamistiku digiteenuste määrusega;

·töötab välja suunised terrorirünnakute pealtnägijate salvestiste käitlemiseks.

Europol:

·töötab terroristliku ja vägivaldse äärmusliku sisu jaoks välja Euroopa räside jagamise andmebaasi;

·hõlbustab ELi tasandi koostööd internetipõhiste teenuste osutajatega, et tõhustada terrorismi ja muu kahjuliku sisuga seotud ebaseadusliku sisu käitlemist;

·jälgib hasartmänguplatvormide väärkasutamist äärmusluse eesmärkidel ja teeb korrapäraseid hindamisi;

·loob kriisidele reageerimise platvormi.

Liikmesriike kutsutakse üles:

·tagama terroristliku veebisisu määruse ja digiteenuste määruse tulemuslik rakendamine ja täitmine.

Internetipõhiste teenuste osutajaid kutsutakse üles:

·oma tingimusi korrapäraselt läbi vaatama ja ajakohastama, et võtta arvesse muutuvaid ohte;

·tugevdama terroristliku sisu avastamiseks ja kiireks eemaldamiseks oma seiremehhanisme;

·tõhustama koostööd riiklike ametiasutuste ja Europoliga, et tagada õigeaegne teabevahetus ja koordineeritud reageerimine.

2.4 Inimeste kaitsmine füüsilises keskkonnas

Viimastel aastatel on ELis tehtud inimeste, avaliku ruumi ja elutähtsa taristu kaitsmisel terrorirünnakute eest märkimisväärseid edusamme. EL pakub praktilist tuge ELi kaitsejulgeoleku nõustajate kaudu, kes annavad nõu haavatavuste kohta ja konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Samal ajal on ELi droonitõrjeprogramm 32 suurendanud õiguskaitsealast suutlikkust, et võidelda ohu vastu, mida põhjustavad koostööst keelduvate käitajate juhitavad droonid. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitleva direktiivi 33 vastuvõtmine 2022. aastal oli oluline samm, millega EL läks kaitsepõhiselt lähenemisviisilt üle toimepidevusel põhinevale lähenemisviisile.

Terroristid on pidevalt laiendanud rünnakute toimepanemiseks kasutatavaid vahendeid, alates uutest tehnoloogiatest, nagu droonid ja 3D-prinditud relvad, kuni lihtsamate ja odavate meetoditeni, nagu külmrelvad ja sõidukite rammimine. Juurdepääsu rünnakute läbiviimise vahenditele tuleb veelgi piirata ning avaliku ruumi ja elutähtsa taristu kaitsmise vahendeid laiendada. Samal ajal tuleb terrorismi eesmärgil reisimise ja terroristidest välisvõitlejate võimaliku tagasipöördumise vastu võitlemiseks ajakohastada olemasolevaid ELi meetmeid, et kaitsta välispiire ja takistada terrorismi eesmärgil reisimist.

2.4.1. Terrorismi eesmärgil reisimise takistamine

Välispiiride tugev kaitse on ELi esmane kaitse terrorismi eesmärgil reisimise vastu. Kui uued ELi suuremahulised infosüsteemid, eelkõige riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), muudetud viisainfosüsteem (VIS) ja koostalitlusvõime raamistik, hakkavad täielikult toimima, annavad need liikmesriikidele olulist teavet kolmandatest riikidest ELi sisenevate isikute kohta. Need süsteemid toetavad ka riikide ametiasutusi endast julgeolekuriski kujutavate isikute, sealhulgas terrorismis kahtlustatavate isikute peatamisel.

Terroristidest välisvõitlejate ja terrorismis kahtlustatavate isikute tuvastamine piiril nõuab ka õigeaegset juurdepääsu andmetele. Selleks tugevdab komisjon koos Europoliga koostööd usaldusväärsete kolmandate riikidega, et saada isikute kohta, kes võivad kujutada endast terrorismiohtu, biograafilisi ja biomeetrilisi andmeid, et sisestada need Schengeni infosüsteemi (SIS) täielikult kooskõlas kohaldatavate ELi ja liikmesriikide õigusraamistikega. Selle teabevoo tugevdamiseks on kavas võtta 2026. aastal kasutusele SISi hoiatusteated 34 . Europoli ettepanekul ja kolmandatelt riikidelt saadud teabe põhjal saavad liikmesriigid sisestada SISi asjakohaseid hoiatusteateid, tagades, et teave terroristide ja kahtlustatavate kohta on piirivalve- ja õiguskaitseasutustele kättesaadav 35 . 

Pärast hiljutisi nõukogu järeldusi ühiste terrorismivastaste jõupingutuste tugevdamise tulevaste prioriteetide kohta 36 teeb komisjon Schengeni infosüsteemi üldise hindamise raames ettepaneku päringutabamuse saamise järgse menetlusega seotud edasise tegevuse kohta, et jagada terrorismiga seotud hoiatusteadete puhul saadud päringutabamusi vabatahtlike liikmesriikidega. Samuti hindab ta sisenemiskeeldu käsitlevate hoiatusteadete kohaldamist 37 ning ajakohastab vajaduse korral SISi käsiraamatut. Lisaks teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega, et edendada koostööd ja teabevahetust isikute kohta, kes võivad kujutada endast terrorismi- või vägivaldse äärmusluse ohtu (Gefährder) 38 .

Nagu on märgitud sisejulgeoleku strateegias ProtectEU, hindab komisjon meetmeid, millega tõhustatakse õiguskaitse ja piirihalduse eesmärgil toimuvat teabevahetust usaldusväärsete kolmandate riikidega. Julgeoleku ja piirihalduse kaalutlustel saaks seda teostada tehnilise lahenduse kaudu, mis võimaldaks rahvusvaheliste lepingute alusel teatavate ELi andmebaasidest valitud andmekogumite kontrollitud ja piiratud vastastikust vahetamist. Õiguskaitse eesmärgil saaks seda teostada, laiendades politseiteabe automatiseeritud vahetamise ELi raamistikku (Prüm) ja Schengeni infosüsteemi (SIS) usaldusväärsetele kolmandatele riikidele ja tõhustades piiriüleseid uurimisi, järgides samal ajal igakülgselt põhiõigusi ning ELi andmekaitse- ja turbestandardeid.

Uus taustakontrolli tegemise kord, 39 mis võetakse kasutusele 2026. aasta juunis, hõlbustab nende kolmandate riikide kodanike tuvastamist, kes on ületanud välispiiri ebaseaduslikult või viibivad liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult, olemata läbinud riiki sisenemise kontrolli. Selleks et hinnata, kas nad kujutavad endast julgeolekuriski, tuleb teha süstemaatilisi kontrolle. Terrorismiohtu kujutavate isikute suhtes võib algatada kriminaal- ja väljaandmismenetluse. Komisjon edendab endast julgeolekuriski kujutavate isikute tulemuslikku tagasisaatmist, hõlbustades tagasisaatmismenetlust käsitleva määruse ettepaneku 40 raames rangemate eeskirjade kiiret vastuvõtmist, ning tagasisaatmiskoordinaatori ja kõrgetasemelise tagasisaatmise võrgustiku töö kaudu. Samuti julgustab komisjon liikmesriike jätkama terrorismivastase võitluse ning rände- ja varjupaigaasutuste vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamisega.

Lisaks on reise käsitlev eelteave (näiteks reisijat käsitlev eelteave (API) ja broneeringuinfo (PNR)) õiguskaitseasutustele hädavajalik terrorismivastaste meetmete tõhusaks kavandamiseks ja tulemuslikuks rakendamiseks nii välispiiridel kui ka ELi territooriumil. Kehtiv ELi raamistik piirdub ärilise lennutranspordiga, mis põhjustab õiguslikke ja operatiivseid lünki, mida terroristid võivad ELis liikumiseks ära kasutada. Komisjon uurib tihedas koostöös liikmesriikide ja transpordisektoriga võimalusi kehtiva raamistiku laiendamiseks muudele transpordiliikidele, nagu mere- ja maismaatransport, ja eralendudele ning broneeringuinfo direktiivi tugevdamiseks vastavalt selle hindamisele 41 .

2.4.2. Rünnakute toimepanemiseks kasutatavatele vahenditele juurdepääsu piiramine

Oluline on veelgi piirata juurdepääsu rünnakute toimepanemiseks kasutatavatele vahenditele. Hiljutised konfiskeerimised, sealhulgas 3D-prinditud tulirelvade konfiskeerimine, näitavad, et relvad on jätkuvalt kättesaadavad, eelkõige parempoolsetele terroristidele ja vägivaldsetele äärmuslastele 42 . Komisjon esitab 2026. aasta alguses seadusandliku ettepaneku ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimise ühtlustamiseks. Ettepanekus käsitletakse ka 3D-prinditud tulirelvade tootmise kavade ebaseaduslikku koostamist, omamist ja levitamist.

Terroristid ja vägivaldsed äärmuslased näitavad jätkuvalt üles huvi isevalmistatud lõhkeainete vastu, mida tõendavad internetis ringlevad käsiraamatud ja juhendmaterjalid. Nende probleemide lahendamiseks vaatab komisjon läbi lõhkeainete lähteaineid käsitleva ELi määruse 43 . Pürotehnika direktiivi 44 hiljutise hindamise käigus tehti kindlaks avaliku julgeolekuga seotud puudused, eelkõige kõrge riskitasemega kutsealaseks kasutamiseks mõeldud ilutulestiku laialdane kättesaadavus volitamata kasutajatele. Komisjon hindab võimalusi, sealhulgas direktiivi võimalikku läbivaatamist.

Terrorismiga seotud keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaohud on vähetõenäolised, kuid suure mõjuga sündmused, mille puhul on keskse tähtsusega kogu ELi hõlmav valmisolek. Komisjon esitab 2026. aastal uue keemilisteks, bioloogilisteks, radioloogilisteks ja tuumaohtudeks valmisoleku ning neile reageerimise tegevuskava. Muu hulgas tehakse selles ettepanek jõulisema ELi tasandi koolituste ja õppuste programmi kohta ning uuritakse võimalusi uudse tehnoloogia, nagu nukleiinhappe sünteesi ja tehisintellektil põhineva biotehnoloogia väärkasutamise vastu võitlemiseks. Samal ajal edendatakse ELi varude loomise strateegia ja ELi meditsiiniliste vastumeetmete strateegiaga tervisealast valmisolekut, et leevendada keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude mõju.

2.4.3. Droonidest tuleneva ohu vastu võitlemine

Samuti peab EL olema valmis võitlema ohtude vastu, mis tulenevad uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamisest, nagu droonide pahatahtlik kasutamine terroristide poolt. Nii õhu-, pealvee-, allvee- kui ka maismaadroonid tekitavad elutähtsa taristu ja avaliku ruumi kaitsmisel märkimisväärseid probleeme. Tuginedes 2023. aasta teatisele droonidest tulenevate võimalike ohtude tõrjumise kohta 45 ja droonistrateegiale 2.0, 46 esitas komisjon hiljuti tervikliku valdkonnaülese droonide turvalisust ja droonitõrje tagamist käsitleva ELi tegevuskava. Uue tegevuskavaga suurendatakse veelgi õiguskaitseasutuste ning piiri- ja rannikuvalve suutlikkust võidelda droonidest tulenevate ohtude vastu, pakkudes spetsiaalset droonitõrjekoolitust, töötades võimaluse korral välja drooniintsidentide platvormi ning koondades ja jagades ressursse. 

2.4.4. Avaliku ruumi kaitse

Avalik ruum on endiselt terrorirünnakute peamine sihtmärk. Seetõttu on oluline võtta linnapiirkondade, avaliku ruumi ja pühakodade planeerimisel kogu Euroopas kasutusele sisseprojekteeritud turbe põhimõte 47 . Sisseprojekteeritud turve peaks olema avaliku ja erasektori tugeval koostööl põhinev jagatud vastutus. Seepärast hindab ja uurib komisjon võimalusi kehtestada avaliku ruumi (nt spordirajatised, kontserdimajad, pühakojad) haldajatele kaitsekohustus, et rakendada riskipõhiseid turvameetmeid võimalike terrorismiohtude vastu avalikes kohtades.

Samal ajal investeerib komisjon 30 miljonit eurot projektidesse, mille eesmärk on parandada avaliku ruumi üldist julgeolekut, keskendudes kõikide usundite pühakodadele, keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaohtudele, ebaseaduslikule tulirelvakaubandusele, pommikoertele ning koostööst keelduvate käitajate juhitavatele droonidele. Sellest 5 miljonit eurot on ette nähtud juudi pühakodade kaitseks; asjaomased projektid peaksid andma tulemusi 2027. aastaks 48 . Komisjon jätkab pühakodade kaitse toetamist osana siseasjade poliitika rahastamise kavandatavast kolmekordistamisest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames 49 .

Selleks et tugevdada avaliku ja erasektori koostööd, ajakohastab komisjon ELi avaliku ruumi kaitse foorumit, 50 et luua nõuandev organ poliitikakujundamise toetamiseks. Koos foorumiga ajakohastab komisjon avaliku ja erasektori partnerlusi käsitlevaid ELi suuniseid, mille alusel kaitsta avalikku ruumi, ja riiklikke parimaid tavasid avaliku ruumi kaitsemeetmete valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu pühakodade kaitsmisele ja tuginedes ELi rahastatud projektide tulemustele selles valdkonnas.

Kaitsejulgeoleku nõustajate programm on aidanud suurendada avaliku ruumi ja elutähtsa taristu haavatavuse hindamise suutlikkust. Alates 2022. aastast on korraldatud enam kui 50 nõuandemissiooni. Selleks et rahuldada liikmesriikide kasvavat nõudlust, hindab komisjon programmi 2026. aastal ja kavatseb seda uue mitmeaastase finantsraamistiku raames nii rahalises kui ka tegevuslikus plaanis tugevdada.

Järgides komisjoni soovitusi läbivalgustusseadmete ja metallidetektorite kohta, 51 töötab komisjon koos liikmesriikidega välja väljaspool lennundust kasutatavate detektorseadmete täiendavad vabatahtlikud toimivusnõuded ning käivitab kemikaalide, lõhkeainete ja tulirelvade avastamiseks ning pommikoerte jaoks vabatahtlikud kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemid.

2.4.5. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus ning transpordi ja tarneahelate turvalisus

Kuigi liikmesriigid teatasid 2024. aastal üksnes neljast elutähtsa taristu vastu suunatud terrorirünnakust, 52 tuntakse üha enam muret hübriidkampaaniatega seotud intsidentide ning vaenulikke riike esindavate ründajate ja nende käsilaste võimalike sabotaažiaktide pärast. Vastupanuvõime suurendamiseks peaksid kõik liikmesriigid elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi ja küberturvalisuse 2. direktiivi 53 kiiresti üle võtma ja neid rakendama. Koostöös liikmesriikidega hakatakse korraldama ELi tasandi õppusi, et testida elutähtsa taristu füüsilist ja kübervastupidavusvõimet oluliste piiriüleste intsidentide korral. Selleks et toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi tulemuslikku rakendamist ning tugevdada elutähtsa taristu piiri- ja sektoriülest vastupanuvõimet inimtegevusest tingitud ohtudele, teeb komisjon projektide tarbeks kättesaadavaks 15 miljonit eurot ja võtab vastu suunised, mille abil toetada elutähtsa teenuse osutajaid, kelle liikmesriigid on oma vastupidavusvõime suurendamise meetmete raames kindlaks määranud. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku tõhustada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames veelgi elutähtsa teenuse osutajate kaitset ja vastupanuvõimet Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu.

Transport on endiselt oluline sihtmärk ning eeldatavalt areneb oht edasi, sest edasi arendatakse ka mitmesuguseid rünnakute korraldamise meetodeid. Lennundusjulgestusriskide põhjaliku kaardistamise põhjal töötab komisjon välja uue ELi tulevikukindla lennundusjulgestuse lähtealuse, muu hulgas tugevdades lennundusjulgestusalaseid õigusakte, 54 et võimaldada viivitamatut reageerimist, säilitades samal ajal ELis ühtse julgestusala. Komisjon on teinud ka ettepaneku luua olemasolevatele mehhanismidele tuginedes ELi lennundusjulgestusvahejuhtumitest teatamise süsteem, et hõlbustada julgestusvahejuhtumite ja -intsidentide kohta teabe jagamist, ning töötada välja asutustevaheline ELi ohuhoiatusmehhanism, mille kaudu reageerida võimalikele tekkivatele kriisidele transpordi- ja tarneahelates.

Lennukaubaga seotud intsidentidest tulenevalt on muudetud ELi tsiviillennundusjulgestuse eeskirju, 55 et suurendada lennukauba ja -posti tarneahela vastupanuvõimet ja kaitset. Selleks et vähendada raudteede vastu suunatud rünnakuid ja sabotaaži, tugevdavad komisjon ja Euroopa Liidu Raudteeamet raudteeliikluse juhtimissüsteemi töökindlust, et tagada kogu süsteemi hõlmavate tõrgete korral tegevuse jätkumine.

ELi sadamate strateegia raames tugevdab komisjon meresõidu turvalisust käsitlevaid õigusakte, et tulemuslikult võidelda tekkivate ohtude vastu, suurendada ELi tarneahela turvalisust ja hinnata sadamatöötajate taustakontrolli kasutuselevõttu. Komisjon teeb koostööd ka õiguskaitse- ja tolliasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide ja erasektoriga, et vähendada keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumaohte meretranspordi tarneahelates.

PÕHIMEETMED

Komisjon:

·teeb SISi hindamise raames ettepaneku edasise tegevuse kohta seoses päringutabamuse saamise järgse menetlusega; 

·toetab SISi hoiatusteadete kasutuselevõtmist;

·uurib võimalusi ELi reisiteabe (API/PNR) raamistiku tugevdamiseks ja laiendamiseks;

·esitab seadusandliku ettepaneku tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimise ühtlustamiseks;

·vaatab läbi lõhkeainete lähteaineid käsitleva määruse;

·esitab uue keemilisteks, bioloogilisteks, radioloogilisteks ja tuumaohtudeks valmisoleku ning neile reageerimise tegevuskava; 

·viib ellu droonide turvalisust ja droonitõrje tagamist käsitleva ELi tegevuskava;

·hindab ja uurib võimalusi kehtestada avaliku ruumi haldajatele kaitsekohustus;

·ajakohastab uue mitmeaastase finantsraamistiku raames kaitsejulgeoleku nõustajate programmi.

Komisjon teeb koos Europoliga järgmist:

·tugevdab koostööd usaldusväärsete kolmandate riikidega, et saada piisavalt kvaliteetseid (biograafilisi, biomeetrilisi ja kontekstipõhiseid) andmeid isikute kohta, kes võivad kujutada endast terrorismiohtu.

Liikmesriigid peaksid:

·kasutama julgeoleku ja piirihalduse valdkonnas täielikult ära olemasolevaid piirimenetlusi ja -süsteeme;

·tõhustama biomeetrilisi kontrolle ning tegema kohustuslikke süstemaatilisi kontrolle ELi välispiiridel;

·võtma EESi täielikult kasutusele ja kiirendama ettevalmistusi ETIASe kasutuselevõtuks;

·rakendama Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi soovitusi;

·võtma kiiresti üle elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi ja küberturvalisuse 2. direktiivi ning neid rakendama.

2.5 Ohtudele ja rünnakutele reageerimine

Europol ja Eurojust pakuvad liikmesriikidele väärtuslikku operatiivtuge ja eksperditeadmisi terrorismiga seotud uurimiste ja süüdistuste esitamise valdkonnas. Selleks et tagada kiire ja koordineeritud reageerimine terrorismiohtudele ja -rünnakutele, tuleb õiguskaitse- ja õigusasutuste meetmeid Euroopas siiski veelgi tugevdada. Lisaks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi allesjäänud lünkade kõrvaldamiseks, et hoida ära ja tõkestada terrorismi rahastamist. EL pöörab jätkuvalt suurt tähelepanu sellele, et avaliku sektori raha ei kasutataks äärmusluse ja terrorismi toetamiseks.

2.5.1. Terrorismi rahastamise ja vägivaldse äärmusluse rahastamise vastane võitlus

Terrorismi rahastamisega seotud oht areneb kiiresti ja lisanduvad uued rahastamisvahendid, nagu krüptovarad, digitaalne hawala ja internetipõhised makseteenused. Samal ajal nõuab finantsteenuste globaalne olemus Euroopa dünaamilist reageerimist terrorismi rahastamisele. EL on kehtestanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks tervikliku raamistiku, mida ajakohastati viimati 2024. aastal. Liikmesriike kutsutakse tungivalt üles võtma kuues rahapesuvastane direktiiv üle 10. juuliks 2027, kui hakatakse kohaldama ELi rahapesuvastast määrust. Pangakontode registrite sidestamine 2029. aastaks tugevdab seda raamistikku veelgi. Lisaks võimaldab ELi ja USA vaheline leping terrorismi rahastamise jälgimise programmi kohta liikmesriikidel, Europolil ja Eurojustil alates 2010. aastast taotleda USA rahandusministeeriumilt finantstehinguid käsitlevaid sõnumiandmeid, mis annavad väärtuslikke vihjeid terroristide ja nende rahastajate tuvastamiseks.

Selleks et kõrvaldada olemasolevad lüngad terrorismi rahastamise jälgimises, algatab komisjon 2026. aasta alguses uuringu, et teha kindlaks uue kogu ELi hõlmava süsteemi loomiseks vajalikud meetmed ja neid hinnata. See võimaldab hankida finantsandmeid terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulu jälgimise eesmärgil. Süsteem tuleks luua 2030. aastaks ning peaks hõlmama ELi-siseseid ja ühtse euromaksete piirkonna tehinguid, krüptovarade ülekandeid ning internetipõhiseid ja elektroonilisi makseid või ülekandeid.

Terrorismivastase võitluse finantsuurijate võrgustik on platvorm uurimisi puudutava teabe ja parimate tavade vahetamiseks seoses mitmesuguste terrorismi rahastamise meetodite ja esilekerkivate suundumustega, nagu krüptovarade kasutamine, mittetulundusühenduste ja sotsiaalmeedia platvormide kuritarvitamine, hawala ning muud mitteametlikud pangandussüsteemid. Võrgustikuga luuakse partnerlusi avaliku ja erasektori sidusrühmade ning ELi-väliste partnerriikidega ning sellesse peaks hakkama süstemaatiliselt panustama ka Europoli finantsteabealane avaliku ja erasektori partnerlus . 

Komisjon toetab ka tihedamat koostööd ja teabevahetust rahapesu andmebüroode, õiguskaitseasutuste, finantsasutuste, finantstehnoloogia ettevõtete ja internetipõhiste teenuste osutajate vahel. Eelkõige nõuab soovimatu välisrahastamise 56 vastu võitlemine rahapesu andmebüroode ja luureteenistuste tihedamat koostööd, tuginedes olemasolevatele teabevahetusprotokollidele. Liikmesriigid peaksid tagama, et rahapesu andmebüroodel on volitused ja suutlikkus soovimatu välisrahastamisega seotud juhtumite avastamiseks ja nende kohta teabe jagamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide riiklikud riskihindamised peaksid hõlmama ka soovimatut välisrahastamist, et rahapesu andmebürood saaksid nende avastamise ja nende vastu võitlemisega järjepidevalt tegeleda.

ELi eelarvet ei tohi kunagi väärkasutada radikaalseid või äärmuslikke seisukohti edendavate projektide rahastamiseks. Muudetud finantsmääruse 57 kohaselt on igasugune õigusvastane käitumine, mille tulemuseks on „diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale õhutamine“, selge põhjus ELi rahastamisest ilmajätmiseks. Komisjon tagab tulemusliku rakendamise, sealhulgas suurendades teadlikkust, luues teabevahetuseks sisevõrgustiku ning tugevdades menetlusi, et võtta arvesse liikmesriikidelt ja muudest allikatest saadud teavet, kui seda saab kasutada selle hindamiseks, kuidas toetusesaajad järgivad projektides ELi väärtusi.

ELi eelarve tulemuslik kaitse sõltub ka liikmesriikide aktiivsest teabeedastusest komisjoni jõupingutuste toetamiseks. Pettustevastase võitluse struktuuri 2026. aasta läbivaatamise tulemuste alusel tugevdatakse järelevalvet ja vastutust, et tagada liidu finantshuvide tõhusam kaitse. 

2.5.2. Õiguskaitseasutuste meetmete tugevdamine

Nagu on märgitud sisejulgeoleku strateegias ProtectEU, teeb komisjon ettepaneku Europoli volitused põhjalikult läbi vaadata, mis tugevdaks Europoli rolli keskse teabe-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase õiguskaitsekeskusena, et pakkuda liikmesriikidele suuremat toetust nii operatiiv- kui ka kohtuekspertiisi valdkonnas.

Europoli volituste läbivaatamisest tulenevalt peaks Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskus koondama õiguskaitse eesmärgil terrorismivastase operatiivteabe kogumise keskse terrorismivastase võitluse teabekeskusesse ja keskust edasi arendama. See keskus võiks võimaldada ka reaalajas teabevahetust õiguskaitseasutuste vahel ning edendada õiguskaitseasutuste ja erasektori koostööd. Kohtuekspertiisi valdkonnas tõhustab Euroopa terrorismivastase võitluse keskus koos Europoli innovatsioonilabori, küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse (EC3) ja muude asjaomaste keskustega liikmesriikidele pakutavat operatiiv-, analüütilist ja tehnilist tuge. Nad suurendavad suutlikkust töödelda suuri ja keerukaid andmekogumeid ning töötavad välja vahendid terroristliku ja äärmusliku veebisisu ning terrorismi rahastamise avastamiseks ja tõkestamiseks.

Komisjon jätkab Euroopa õiguskaitsevõrgustike toetamist 58 . Samuti teeb ta tihedat koostööd liikmesriikidega, et ajakohastada nõukogu soovitust õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta, 59 mille kohaselt hõlbustada operatiivabi andmist piiriülestes olukordades, sealhulgas õppuste tarbeks operatiivrühmade ja varustuse ümberpaigutamist, ja seda mitte üksnes kriiside ajal. 

2.5.3. Õigusalase koostöö tugevdamine

Selleks et võidelda digiajastul terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ohu vastu, on väga oluline tagada õiguskaitse- ja õigusasutuste seaduslik juurdepääs andmetele. 2025. aastal avaldati andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava 60 , mille rakendamine aitab lahendada peamisi probleeme, mis takistavad tulemuslikku uurimist ja süüdistuste esitamist. ELi õigusnorme, mis käsitlevad piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele, 61 hakatakse kohaldama 2026. aasta augustis, mis võimaldab õigusasutustel hankida ja koguda tõendeid vahetult ELis teenuseid osutavatelt teenuseosutajatelt. Tuginedes ELi rahastatavale projektile SIRIUS 62 ning ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni ja Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni teise lisaprotokolli tulevasele jõustumisele, tugevdatakse sihtotstarbelise koolituse ja teabevahetuse kaudu rahvusvahelist koostööd elektrooniliste tõendite hankimiseks.

Õigusalane koostöö ja teabe jagamine terrorismijuhtumite kohta on äärmiselt oluline, et kõrvaldada terrorismioht ennetus- ja reageerimisetapis. Selleks et hõlbustada terrorismijuhtumite vaheliste piiriüleste seoste kindlakstegemist, ajakohastab Eurojust terrorismivastase võitluse registrit, tuginedes uuele tipptasemel terrorismijuhtumite haldamise süsteemile, mis võetakse kasutusele enne 1. detsembrit 2027. Liikmesriike kutsutakse tungivalt üles edastama Eurojustile õigeaegselt teavet terrorismijuhtumite kohta. Eurojusti volituste läbivaatamine aitab tugevdada tema analüüsivõimet ja võimaldab teha tihedamat koostööd Europoliga, suurendades tuge terrorismiga seotud piiriülestele uurimistele ja süüdistuste esitamisele. Lisaks pakub 2016. aasta laste menetluslike tagatiste direktiiv 63 jätkuvalt sihtotstarbelisi toetus- ja kaitsemeetmeid kriminaalõigussüsteemi sisenevatele lastele. Lahinguvälja asitõendid on tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejatele süüdistuse esitamiseks hädavajalikud. Kui lahinguvälja asitõenditest saadud andmed on SISi sisestatud, aitavad need terroristidest välisvõitlejaid ELi piiridel kindlaks teha. Daeshi/ISILi poolt toime pandud kuritegude eest vastutusele võtmise edendamise ÜRO uurimisrühma (UNITAD) tegevuse lõpetamine vähendab lahinguvälja asitõendite kättesaadavust. Komisjon uurib koos Eurojustiga, kas ja kuidas saaks Iraagi ametiasutuste ja UNITADi kogutud teabe teha liikmesriikidele kättesaadavaks Eurojusti ja Iraagi riikliku rahvusvahelise õigusalase koostöö keskuse tõhustatud koostöö kaudu ning kas üksikjuhtumitega seotud teavet saaks säilitada Eurojusti raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasis.

PÕHIMEETMED

Komisjon:

·teeb kindlaks ELi finantsandmete otsingusüsteemi loomiseks vajalikud meetmed ja hindab neid, et jälgida terrorismi rahastamist ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulu;

·tugevdab süsteemi, mis kaitseb ELi eelarvet väärkasutamise eest, sealhulgas ELi pettustevastase võitluse struktuuri läbivaatamise teel;

·teeb ettepaneku vaadata läbi Europoli ja Eurojusti volitused, et tugevdada nende rolli terrorismiga seotud õiguskaitse- ja õigusasutuste meetmete rakendamisel.

Komisjon teeb koos liikmesriikide ja Europoliga järgmist:

·tugevdab koostööd ja teabevahetust rahapesu andmebüroode, õiguskaitseasutuste, finantsasutuste, finantstehnoloogia ettevõtete, internetipõhiste teenuste osutajate ja sotsiaalmeedia platvormide vahel;

·rakendab meetmeid, mis on esitatud andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskavas.

Europol:

·tugevdab ja arendab edasi oma keskset terrorismivastase võitluse teabekeskust;

·tõhustab terrorismi vastu võitlemise õiguskaitsealaste jõupingutuste tarbeks liikmesriikidele pakutavat operatiiv-, analüütilist ja tehnilist tuge.

Eurojust teeb koos komisjoniga järgmist:

·uurib võimalusi, kuidas teha UNITADi ja Iraagi ametiasutuste kogutud teave liikmesriikidele kättesaadavaks.

2.6Koostöö rahvusvaheliste partneritega

Terrorismi ja vägivaldse äärmusluse välis- ja sisemõõde on omavahel lahutamatult seotud 64 . Komisjon tugevdab koostöös kõrge esindaja ja ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga rahvusvahelist koostööd seoses käesoleva tegevuskava kõigi tugisammastega, järgides inimõigustel põhinevat lähenemisviisi. 

2.6.1. Terrorismivastased piiravad meetmed

Terrorivõrgustike lõhkumiseks on jätkuvalt oluline vahend selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ELi terrorismivastaseid piiravaid meetmeid 65 (edaspidi „ELi terroristiloetelu“). ELi terroristiloetelu tuleks pidevalt ajakohastada, et võtta arvesse muutuvaid ohte ja nende vastu võidelda, katkestades rahavood ja takistades terroristliku tegevuse toetamist. Kõrge esindaja ja ELi liikmesriigid hindavad, kuidas muuta ELi terroristiloetelu tõhusamaks, operatiivsemaks ja paindlikumaks. Selle funktsionaalsust parandab kohaldamisala laiendamine ja tihedam koostöö sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega. 

2.6.2. Rahvusvaheliste lepingute edendamine

Komisjon teeb ettepaneku allkirjastada ja sõlmida ELi nimel uus protokoll, millega muudetakse terrorikuriteo määratlust terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsioonis. Kui raamistik on jõustunud, esitatakse selles ühine üleeuroopaline terrorikuriteo määratlus enam kui 40 riigi jaoks.

Komisjoni eesmärk on veelgi tugevdada Europoli ja Eurojusti terrorismivastase võitluse alast väliskoostööd rahvusvaheliste lepingute kaudu, mis käsitlevad isikuandmete vahetamist kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, keskendudes tähtsamatele piirkondadele.

2.6.3. Kahepoolse ja piirkondliku koostöö süvendamine

Tugevdatakse koostööd laienemisprotsessis osalevate partneritega, et hõlbustada nende kiiremat integreerimist ELi julgeolekustruktuuri ning edendada nende õigus- ja strateegiliste raamistike vastavusse viimist ELi acquis’ ja standarditega. Võimaluse korral kaasatakse nad järk-järgult ELi meetmetesse, nagu ELi radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskus ning Europoli, Eurojusti ja CEPOLi tegevused, ning nad saavad kasutada liikmesriikidele pakutavaid vahendeid, suuniseid ja suutlikkuse suurendamiseks antavat tuge. 

Uus ühine Lääne-Balkanil terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja nende vastu võitlemise tegevuskava aastateks 2025–2030 toetab nende õigusaktide vastavusse viimist ELi acquis’ga, edendab operatiivkoostööd ja suurendab meie partnerite suutlikkust piirkonnas. Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid saavad kasutada ka sihtotstarbelist tehnilist abi, suutlikkuse suurendamiseks antavat tuge ja ELi poolt projektidele antavat rahastust, näiteks avaliku ruumi ja elutähtsa taristu kaitse või piirihalduse valdkonnas.

Lähis-Idal ja Põhja-Aafrikal on ülemaailmses terrorismivastases võitluses strateegiline koht. Vahemere piirkonna leppe raames keskendub ELi pakutav toetus piirihalduse tugevdamisele, õiguskaitse- ja õigusalase koostöö tõhustamisele ning vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamisele ELi radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskuse toel. Sisejulgeolekut käsitlev piirkondlik dialoog aitab võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi vastu. 

EL toetab jätkuvalt Süüria taastamist, toetades rahumeelset ja kaasavat üleminekut ja leppimist Süürias ning selle piirkondlikku taasintegreerimist. Lisaks eraldab EL 2026. ja 2027. aastaks ligikaudu 620 miljoni euro suuruse rahalise toetuse paketi, mis hõlmab humanitaarabi, esmase taastamise toetust ja kahepoolset toetust. Samal ajal jätkatakse kriisidele reageerimise meetmetega Süüria kirdeosas ja laagrites. Komisjon ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike rakendama nõukogu 23. juuni 2025. aasta järeldusi Süüria kohta ning ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori esitatud soovitusi Süüriast lähtuva terrorismiohu vastu võitlemise tegevuskava kohta.

Aafrikas, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas, on võimust võtmas eri terrorirühmitused. Olukord Kesk- ja Lõuna-Aasias koos kasvavate piirkondlike pingete ja ISKP suureneva mõjuga nõuab samuti hoolikat jälgimist. EL tugevdab oma integreeritud reageerimist, lõimides julgeolekukaalutlused strateegia „Global Gateway“ tervikliku lähenemisviisiga ning tugevdades otsest toetust suutlikkuse suurendamisele. Programmide raames tugevdatakse piirijulgeolekut, toetatakse operatiivkoostööd, suurendatakse suutlikkust avastada ja tõkestada ebaseaduslikke rahavooge, tegeletakse äärmusliku ja vägivaldse propagandaga, võideldakse uute tehnoloogiate väärkasutamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vahelise seose laienemise vastu mitmes piirkonnas, suurendatakse kogukonna vastupanuvõimet radikaliseerumise ja terrorirühmitustesse värbamise suhtes ning hõlbustatakse endiste võitlejate ja perede rehabiliteerimist ja taasintegreerimist.

Dubleerimise ärahoidmiseks on eriti oluline koordineerida ELi ja liikmesriikide välistegevust kolmandates riikides. Komisjon kaardistab koos liikmesriikidega korrapäraselt ELi ja liikmesriikide rahastatavaid projekte, arendab uusi Euroopa tiimi algatusi ning edendab koostoimet ELi meetmete ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide vahel terrorismist enim mõjutatud riikides.

Terrorismivastase võitluse dialoogid hõlbustavad strateegilist teabevahetust kolmandate riikidega ning peaksid viima selgete ja teostavate järeldusteni, mida ka tulemuslikult ellu viiakse. ELi terrorismivastase võitluse valdkonna ekspertide võrgustik on keskse tähtsusega kolmandate riikide julgeolekuolukorra kohta teabe jagamisel. Kõrge esindaja teeb tööd võrgustiku tugevdamiseks, tagades laiema piirkondliku katvuse ja tihedama koostöö ning käsitledes terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vahelist seost, terrorismi rahastamist ja propagandat.

2.6.4. ELi rolli tugevdamine mitmepoolsel tasandil

Kõrge esindaja, komisjon ja ELi terrorismivastase võitluse koordinaator tagavad ELi-poolse tiheda koordineerimise ning ELi tugevama juhtrolli mitmepoolsetel foorumitel. EL jätkab oma kaaseesistuja positsiooni kasutamist ülemaailmsel terrorismivastase võitluse foorumil tsiviilisikute juhitava terrorismivastase tegevuse arendamiseks ning jätkusuutlike ja koordineeritud mitmepoolsete jõupingutuste edendamiseks.

EL kasutab oma positsiooni ka ülemaailmses Daeshi-vastases koalitsioonis, et tugevdada piirkonnas koordineerimist. ELil on koos liikmesriikidega oluline roll ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia läbivaatamisel 2026. aastal, et edendada ELi väärtusi ja prioriteete, ning ta aitab jätkuvalt kaasa käimasolevale ÜRO reformimisprotsessile – algatusele „UN80“ –, mis hõlmab ÜRO terrorismivastase võitluse struktuuri.

Jätkatakse temaatilist koostööd Euroopa Nõukogu, rahapesuvastase töökonna , Interpoli ja NATOga. Tehes koostööd selliste foorumitega nagu rahapesuvastane töökond ja ülemaailmne terrorismivastase võitluse foorum, tegeleb EL ka selliste omavahel seotud probleemidega, mis tulenevad terrorismi rahastamisest, värbamisest ja propagandast, eelkõige sotsiaalmeedias. Komisjoni peamiseks partneriks on endiselt ka ülemaailmne terrorismivastase võitluse internetifoorum. Lisaks jätkab komisjon osalemist algatuses Christchurch Call Foundation 66 .

PÕHIMEETMED

Komisjon:

·teeb ettepaneku allkirjastada ja sõlmida protokoll, millega muudetakse terrorikuriteo määratlust terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsioonis;

·soovitab nõukogul volitada komisjoni pidama täiendavate kolmandate riikidega läbirääkimisi Eurojusti ja Europoliga tehtavat koostööd käsitlevate rahvusvaheliste lepingute üle;

·toetab ühise Lääne-Balkanil terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja nende vastu võitlemise tegevuskava (aastateks 2025–2030) elluviimist;

·laiendab teadmuskeskuse tegevust ELi kandidaatriikidele ja Vahemere piirkonnale;

·lõimib julgeolekukaalutlused strateegia „Global Gateway“ programmidega ning tugevdab otsest toetust suutlikkuse suurendamisele.

Komisjon teeb koos ELi liikmesriikidega järgmist:

·kaardistab korrapäraselt ELi ja liikmesriikide rahastatavate terrorismivastase võitluse projektid ning vägivaldse äärmusluse ennetamise ja selle vastu võitlemise projektid.

Kõrge esindaja:

·jätkab koos komisjoni, ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori ja liikmesriikidega terrorismivastase võitluse dialooge; 

·tugevdab ELi terrorismivastase võitluse valdkonna ekspertide võrgustikku;

·tagab koos komisjoni ja ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga ELi-poolse tiheda koordineerimise ja ELi tugeva juhtrolli mitmepoolsetel foorumitel.

Kõrge esindaja ja nõukogu peaksid:

·vaatama korrapäraselt läbi ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP („ELi terroristiloetelu“).

3.Kokkuvõte

Terrorism ja vägivaldne äärmuslus põhjustavad Euroopa julgeolekule jätkuvalt probleeme. Käesolevas tegevuskavas on esitatud ELi reageerimise põhimõtted – ohtudele astutakse vastu ettevaatavalt, ühtselt ja otsusekindlalt kollektiivsete meetmetega. See annab suuna kogu sellealasele tegevusele: ennetustegevus enne võimalikku vägivalda, kaitse tagamine valdkondades, kus inimesed on kõige haavatavamad, ja õigusemõistmine nende üle, kes põhjustavad kahju.

Käesoleva tegevuskavaga suurendab Euroopa Liit oma kollektiivset suutlikkust prognoosida ohte, ennetada radikaliseerumist, kaitsta oma inimesi nii internetis kui ka väljaspool seda ning reageerida rünnakute korral kindlalt, süvalaiendades seda lähenemisviisi nii liidus kui ka väljaspool seda. Tegevuskavaga nähakse ette kaugelevaatavad meetmed seoses kõigi tugisammastega, seades prioriteediks mitu esilekerkivaid probleeme käsitlevat algatust, nagu:

·ennetusvahendid alaealiste radikaliseerumise vastu võitlemiseks;

·terroristliku veebisisu määruse võimalik tugevdamine; 

·päringutabamuse saamise järgne menetlus, et jagada Schengeni infosüsteemis terrorismiga seotud hoiatusteadete puhul saadud päringutabamuste teavet, ning

·uus ELi finantsandmete otsingusüsteem.

Komisjon edendab tegevuskava elluviimist seoses kõigi tugisammastega, jälgib selle rakendamist ning tagab, et liidu vahendeid, õigusakte ja rahastamist kasutatakse täiel määral. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, ELi terrorismivastase võitluse koordinaatorit, liikmesriike, erasektorit ja kodanikuühiskonda käesolevast tegevuskavast ning kaasab nad tegevuskava elluviimisse.

(1)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU, COM(2025) 148 final . Käesolev tegevuskava täiendab ELi kriisivalmiduse strateegia (JOIN(2025) 130 final), tegevuskava „Hoidmaks rahu – kaitsevalmidus 2030“ ( JOIN(2025) 27 final ), ühisteatise „Euroopa demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste demokraatlike riikide võimestamine“ ( JOIN(2025) 791 final ) eesmärke.

(2)

  Direktiivi (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta) artikli 3 kohaselt tuleb kuritegu, mis oma laadi või seose tõttu võib tõsiselt kahjustada mõnd riiki või rahvusvahelist organisatsiooni, käsitada terroriaktina, kui see on toime pandud tahtlikult ja terroristlikul eesmärgil.

(3)

 Vägivaldse äärmusluse õiguslik määratlus ELi tasandil puudub. Äärmuslikud vägivallateod ei vasta terroriakti määratluses kindlaks määratud künnistele, kuid kujutavad endast siiski julgeolekule tõsist ohtu. Vägivaldset paremäärmuslust käsitleva projektipõhise koostöö raames on töötatud välja esialgne  määratlus .

(4)

Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 2.

(5)

Europoli 2025. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta Euroopa Liidus (TE-SAT-aruanne).

(6)

Vastavalt viimastele Europoli TE-SAT-aruannetele ning ELi luure- ja situatsioonikeskuse ohuhinnangutele (konfidentsiaalne).

(7)

Europoli 2025. aasta TE-SAT-aruanne.

(8)

Muud ajendid on muu hulgas LGBTQ+-identiteedi vastu suunatud viha, misogüünia, rassism, süsteemivastased ideoloogiad, nihilism ja nn aktseleratsionism, mis koosneb mitmesugustest ideoloogiatest, mille kohaselt ühiskonda ei saa praegusel kujul päästa, vaid see nõuab „süsteemi“ hävitamist ja „uut algust“.

(9)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava: prognoosi, hoia ära, kaitse ja reageeri, COM(2020) 795 final .

(10)

Europoli TE-SAT-aruanded 2021–2025.

(11)

 Europol, ELi hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele (EU-SOCTA), 2025; Beneath the Surface: Terrorist and Violent Extremist Use of the Dark Web and Cybercrime-As-A-Service for Cyber-Attacks | ÜRO terrorismivastase võitluse büroo .

(12)

Aktiivsusklubid (active clubs) on range struktuurita äärmusvõrgustikud, mis keskenduvad füüsilisele vormile ja võitluskunstidele ning mis toimivad vägivaldsetes parempoolsetes ringkondades ideoloogia-, ühtekuuluvus- ja värbamiskeskustena.

(13)

Tuntud 764- või Com-võrgustikuna.

(14)

 Hawala digitaalne võrgustik võimaldab pseudoanonüümseid piiriüleseid ülekandeid, kasutades mitmesuguseid digimeetodeid (plokiahela tehnoloogia, mobiilraha jms). See sarnaneb hawala mitteametliku füüsilise võrgustikuga, rakendades samal ajal täiendavaid turbetasemeid (2025. aasta TE-SAT-aruanne).

(15)

Nõukogu 9. juuni 2022. aasta järeldused saavutuste ja edasiste sammude kohta seoses eurooplaste kaitsmisega terrorismi eest;

nõukogu 12. detsembri 2024. aasta järeldused, mis käsitlevad Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühiste terrorismivastaste jõupingutuste tugevdamise tulevasi prioriteete.

(16)

Vt Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne „ Emerging risks and opportunities for EU internal security stemming from new technologies (2025) “, EUR 40239 JRC139674.

(17)

  Radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskus .

(18)

  Strateegilised suunised radikaliseerumise ennetamise ELi kooskõlastatud lähenemisviisi kohta .

(19)

 Täiendavate meetmete kohta, mida võetakse vastupanuvõime edendamiseks hariduse kaudu, sealhulgas meedia, digikirjaoskuse ja digitaalse kodanikupädevuse valdkonnas, vt ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste demokraatlike riikide võimestamine“, JOIN(2025) 791 final . Euroopa demokraatia kaitsekilp, JOIN(2025) 791 final.

(20)

Kooskõlas komisjoni 23. aprilli 2024. aasta soovitusega (EL) 2024/1238 integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta lapse parimates huvides . 

(21)

  ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030) , COM(2021) 615 final.

(22)

  European Commission Set of Recommendations from the PBC Antisemitism in Preventing and Countering Violent Extremism (P/CVE) March 2025 . Nende soovituste põhjal on ELi teadmuskeskus koostanud käsiraamatu „ Handbook on key symbols, narratives and reporting mechanisms “, mis kavatsetakse ka avaldada

(23)

ELi tasandil hõlmab kehtiv õigusraamistik, mis on ette nähtud nõukogu raamotsuses teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta (nõukogu raamotsus 2008/913/JHA) ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastast võitlust käsitlevas direktiivis (direktiiv (EL) 2024/138), üksnes rassistlikel ja ksenofoobsetel alustel põhinevaid vihakuritegusid ning soopõhist kübervägivallale või vihkamisele õhutamist.

(24)

Europoli hinnangute kohaselt (mitteavalikud andmed).

(25)

  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (COM(2023) 424 final) .

(26)

Europoli andmebaasi Point d’Entrée pour le Retrait de Contenus terroristes sur Internet (PERCI) andmed.

(27)

Samas.

(28)

  Komisjon hindab digiteenuste määruse koostoimet muude ELi õigusaktidega ning selle määramiskünnist väga suurte veebiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite puhul | Euroopa aigituleviku kujundamine .

(29)

  Digiteenuste õigusakti aruandes on esitatud ülevaade süsteemsetest riskidest internetis | Euroopa aigituleviku kujundamine .

(30)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) .

(31)

Dekonfliktimine tähendab operatiivteabe ristkontrolli ja uurimistegevuse koordineerimist pädevate asutuste vahel, et ära hoida paralleelsete uurimiste kattumist või häirumist.

(32)

Käivitati koos komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Droonidest tulenevate võimalike ohtude tõrjumine“ , COM(2023) 659 final.

(33)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ , ELT L 333, 27.12.2022.

(34)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1190, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1862 seoses kolmandate riikide kodanike kohta teavitavate hoiatusteadete sisestamisega Schengeni infosüsteemi (SIS) liidu huvides , ELT L 185, 12.7.2022.

(35)

 Samas. 

(36)

Nõukogu 12. detsembri 2024. aasta järeldused, mis käsitlevad Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühiste terrorismivastaste jõupingutuste tugevdamise tulevasi prioriteete.

(37)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1862 (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös) artikkel 24, ELT L 312, 7.12.2018.

(38)

Nõukogu märkus. Ühine arusaam sellest, millal tuleks isikut käsitada võimaliku terrorismi- või vägivaldse äärmusluse ohuna (Gefährder), ST 8807 2024 REV 1 – NOTE.

(39)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel , ELT L, 2024/1356, 22.5.2024.

(40)

  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ , COM(2025) 101 final.

(41)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks , ELT L 119, 4.5.2016.

(42)

Europoli 2025. aasta TE-SAT-aruanne.

(43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 , ELT L 186, 11.7.2019.

(44)

  Komisjoni talituste töödokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/29/EL (pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (uuesti sõnastatud)) hindamiseks , SWD(2025) 269 final.

(45)

  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Droonidest tulenevate võimalike ohtude tõrjumine“ , COM(2023) 659 final.

(46)

  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Droonistrateegia 2.0 – arukas ja säästev mehitamata õhusõidukite ökosüsteem Euroopas“ , COM(2022) 652 final.

(47)

 Euroopa Komisjon, Security by Design: Protection of public spaces from terrorist attacks , (2023) JRC131172.

(48)

Vt Sisejulgeolekufondi avaliku ruumi kaitsega seotud projektikonkursi raames rahastatud projektid: ISF-2024-TF2-AG-PROTECT .

(49)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034.

(50)

ELi avaliku ruumi kaitse foorum toob kokku piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, avaliku ruumi eraettevõtjatest haldajad, erasektori ja usupõhised organisatsioonid, et vahetada parimaid tavasid kaitsemeetmete kohta.

(51)

  Komisjoni 23. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/1341 avalikus ruumis (väljaspool lennundust) kasutatavate läbivalgustusseadmete vabatahtlike toimivusnõuete kohta , C/2022/4179.

Komisjoni 10. mai 2023. aasta soovitus (EL) 2023/1468 avalikus ruumis (mujal kui lennunduses) kasutatavate metallidetektorite vabatahtlike ELi toimivusnõuete kohta , C/2023/3039.

(52)

Europoli 2025. aasta TE-SAT-aruanne.

(53)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) , ELT L 333, 27.12.2022.

(54)

Komisjoni talituste töödokument, mis käsitleb uut lähenemisviisi tõhustatud ja vastupanuvõimelisemale lennundusjulgestuspoliitikale, SWD(2023) 37 final.

(55)

 Komisjoni 19. mai 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/920; komisjoni 19. mai 2025. aasta rakendusotsus (SENSITIVE) COM(2025) 3014 final.

(56)

Rahavood välismaistelt riiklikelt või valitsusvälistelt jõududelt ELis tegutsevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes avaldavad või kavatsevad avaldada pahatahtlikku mõju Euroopa ühiskonnale, toetamaks tegevusi, mis seavad kahtluse alla ELi väärtused (ELi radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskuse kasutatav õiguslikult mittesiduv määratlus).

(57)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) artikli 138 lõike 1 punkti c alapunkt vi ja põhjendus 113, ELT L, 2024/2509, 26.9.2024.

(58)

AIRPOL, AQUAPOL, ENLETS, ESG, EIFS, HRSN, RAIPOL ja ATLAS.

(59)

  Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta , ELT L 158, 13.6.2022.

(60)

  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava“ , COM(2025) 349 final.

(61)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks , ELT L 191, 28.7.2023.

(62)

ELi rahastatav projekt SIRIUS on kontaktpunkt, mis võimaldab hankida elektroonilisi andmeid teistes jurisdiktsioonides asuvatelt teenuseosutajatelt enam kui 8 000 liikme puhul 47 jurisdiktsioonist.

(63)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi , ELT L 132, 21.5.2016.

(64)

Nõukogu 16. detsembri 2024. aasta järeldused välis- ja sisetegevuse vaheliste seoste tugevdamise kohta terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastases võitluses.

(65)

  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (2001/931/ÜVJP) , ELT L 344, 28.12.2001.

(66)

 Christchurch Call Foundation on valitsusväline organisatsioon, mille algatasid Uus-Meremaa ja Prantsusmaa vastusena 2019. aastal Christchurchis toimunud kohutavale terrorirünnakule. Selle algatuse eesmärk on kõrvaldada terroristlik ja vägivaldne äärmuslik veebisisu.