EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.2.2026
COM(2026) 75 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Iirimaa riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.2.2026
COM(2026) 75 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Iirimaa riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Iirimaa riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 121,
võttes arvesse määrust (EL) 2024/1263, eriti selle artiklit 17,
võttes arvesse komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
ÜLDISED KAALUTLUSED
(1)ELi majanduse juhtimise raamistiku 1 eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.
(2)Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada muu hulgas, et kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude maksimaalsete kasvumääradega, 2 millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik kavatseb järgida liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.
(3)Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.
(4)Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava maksimaalsed kasvumäärad ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.
SEOTUD PROTSESSID, SEALHULGAS VAREM SOOVITATUD NETOKULUDE KAVA JA SELLE HINDAMINE
(5)Iirimaa esitas 15. oktoobril 2024 oma riikliku 2025.–2029. aasta eelarve- ja struktuurikava. Nõukogu võttis 21. jaanuaril 2025 vastu soovituse, 3 millega kiideti 2024. aasta oktoobri kava heaks. Nõuetele vastavuse hindamiseks 2025. aastal on endiselt asjakohane nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitusega kehtestatud maksimaalne netokulude kasvumäär. Komisjon hindab nõuetele vastavust täitmisandmete põhjal 2026. aasta kevadise Euroopa poolaasta paketi raames.
(6)25. novembril 2025 avaldas komisjon 2025. aasta sügisese Euroopa poolaasta paketis oma viimase hinnangu selle kohta, kas Iirimaa järgib nõukogu poolt 2025. aasta jaanuaris soovitatud netokulude maksimaalseid kasvumäärasid 4 . Komisjoni hinnangul ületas Iirimaa netokulude kasvumäär 2025. aastal soovitatud maksimaalset määra, kaldudes sellest prognooside kohaselt kõrvale 0,5 % SKPst. Vaadeldes 2024. ja 2025. aastat koos, peaks netokulude kumulatiivne kasvumäär samuti soovitatud maksimaalset kumulatiivset kasvumäära ületama, kuid väiksema kõrvalekaldega: 0,2 % SKPst.
(7)Hindamisel võeti arvesse 2026. aasta eelarvekava, mille Iirimaa esitas 15. oktoobril 2025. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 25. novembril 2025 5 . Komisjon oli arvamusel, et Iirimaa eelarvekava vastas stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilistele kohustustele, kuna 2026. aasta eelarvepositsioon oli prognooside kohaselt ülejäägis, mis aitab vähendada valitsemissektori võla suhet SKPsse. Samal ajal märkis komisjon oma arvamuses eespool nimetatud kõrvalekallet ja ohtu kalduda kõrvale nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovituses esitatud netokulude maksimaalsest kasvust.
(8)Nõukogu esitas 8. juulil 2025 Euroopa poolaasta raames Iirimaale riigipõhised soovitused 6 .
MÄRKUSED IIRIMAA RIIKLIKU KESKPIKA PERIOODI EELARVE- JA STRUKTUURIKAVA KOHTA
(9)Määruse (EL) 2024/1263 artikli 15 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik juhul, kui liikmesriigis on nimetatud ametisse uus valitsus, esitada muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Pärast 2024. aasta novembris toimunud üldvalimisi moodustati 23. jaanuaril 2025 uus valitsus. Iirimaa esitas 9. jaanuaril 2026 nõukogule ja komisjonile oma muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (edaspidi „kava“). Kavas käsitletakse 2026.–2030. aastat.
2026. aasta jaanuari kava esitamisele eelnenud protsess
(10)Iirimaal oli õigus saada komisjonilt tehnilist teavet, 7 kuid riik seda ei taotlenud. Komisjon esitas Iirimaale 19. detsembril 2025 peamised algtingimused ja aluseks olevad eeldused, mida kasutati komisjoni keskpika perioodi valitsemissektori võla prognoosiraamistikus, 8 nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1263 põhjenduses 25, ning avaldas need 12. jaanuaril 2026 9 .
(11)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Iirimaa ja komisjon 2025. aasta oktoobris ja detsembris tehnilist dialoogi. Tehnilise dialoogi keskseks teemaks oli Iirimaa kavandatud netokulude maksimaalne kasvumäär ja selle aluseks olevad eeldused, samuti selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimine, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.
(12)Oma kavas esitatud teabe kohaselt pidas Iirimaa 2025. aasta juunis kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 konsultatsioone kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Iirimaa kavas esitatud teabe kohaselt korraldas valitsus riikliku majandusdialoogi, mis on iga-aastane sidusrühmade foorum, mille raames vahetatakse valitsusega teavet majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetide kohta. 2025. aasta riikliku majandusdialoogi käigus keskenduti keskpika perioodi eelarve kavandamisele seoses Iirimaa kohustustega, mis tulenevad läbivaadatud ELi eelarveraamistikust.
(13)Iirimaa eelarve nõuandekomisjon (IFAC) esitas arvamuse makromajandusliku prognoosi ja kavas sisalduva netokulude kava aluseks olevate makromajanduslike eelduste kohta. Kava põhineb 2026. aasta riigieelarve aluseks olevatel 2025.–2030. aasta makromajanduslikel prognoosidel, mille IFAC kiitis heaks 26. septembril 2025. IFAC veendus, et prognoosid jäid „heakskiidetavasse vahemikku“.
(14)Valitsus võttis kava vastu 19. detsembril 2025 ja esitas selle riigi parlamendile 9. jaanuaril 2026.
KAVA KOKKUVÕTE JA KOMISJONI HINNANG KAVALE
(15)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon 2026. aasta jaanuari kava järgmiselt.
Taust: makromajanduslik ja eelarveolukord ning väljavaated
(16)Iirimaa reaalne SKP kasvas 2024. aastal ekspordi kasvu tõttu 2,6 %, peamiselt konkreetsetes sektorites, kus domineerivad hargmaised ettevõtjad. Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügisprognoosi kohaselt kasvas majandus tänu tugevale ravimiekspordile 2025. aastal 10,7 %, mida saab osaliselt selgitada ekspordi toomisega ettepoole USA tariifipoliitika eeldatavatest muutustest. Muutunud sisenõudlus, mis kajastab paremini Iirimaa sisemist majandustegevust, suurenes eeldatavasti 3,4 %. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 0,2 %, mida mõjutab negatiivselt 2025. aasta ettepoole toodud ekspordi lõpetamine, kuid mida toetab teenusteekspordi ja sisenõudluse kasv. 2027. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,9 %, mis näitab nii ekspordi kui ka sisenõudluse positiivset panust. Prognoosiperioodil (st aastatel 2025–2027) peaks potentsiaalse SKP kasv Iirimaal järk-järgult aeglustuma 4,5 %-lt 2025. aastal 3,5 %-le 2027. aastal, mis on tingitud vähenevast tööjõupanusest. Töötuse määr oli 2024. aastal 4,3 %. Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügisprognoosi kohaselt oli see 2025. aastal hinnanguliselt 4,6 % ning 2026. ja 2027. aastaks prognoositakse näitajaks 4,7 %. Inflatsioon (SKP deflaator) langes 2024. aasta 4,5 %-lt 2025. aastal hinnanguliselt 2,1 %-le ning peaks langema 2026. aastal 2,0 %-le ja 2027. aastal 1,8 %-le.
(17)Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Iirimaa valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2024. aastal 4,0 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügisprognoosi kohaselt oli see 2025. aastal hinnanguliselt 1,5 % SKPst ja peaks prognoosi kohaselt langema 2026. aastal 1,0 %-le SKPst, ning 2027. aastal, eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 0,8 %-le SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügisprognoosis võetakse arvesse Iirimaa 2026. aasta eelarveprojekti, mille valitsus esitas 2025. aasta oktoobris ja mille riigi parlament on vahepeal vastu võtnud. Valitsemissektori võlg oli 2024. aasta lõpus 38,3 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügisprognoosi kohaselt langes valitsemissektori võla suhe SKPsse 2025. aasta lõpuks 33,1 %-le. Prognooside kohaselt langeb see veelgi: 2026. aasta lõpuks 32,5 %-le SKPst ja 2027. aasta lõpuks 31,3 %-le SKPst.
2026. aasta jaanuari kavas esitatud netokulude maksimaalsed kasvumäärad ja peamised makromajanduslikud eeldused
(18)Kava hõlmab ajavahemikku 2026–2030 ja sellega nähakse ette eelarvekohandus, mis jaotub nelja aasta peale.
(19)Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.
(20)Kavas on võetud kohustus järgida allpool tabelis 1 esitatud netokulude maksimaalset kasvumäära, mis vastab aastatel 2026–2030 netokulude keskmisele aastakasvule 6,7 %.
Tabel 1. Netokulude maksimaalne kasv ja peamised eeldused Iirimaa kavas
|
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
Kava kehtivusaja keskmine 2026–2030 |
Kohandamisperioodi keskmine 2026–2029 |
|
|
Netokulude kasv
|
6,6 |
6,0 |
7,6 |
6,7 |
6,4 |
6,7 |
6,7 |
|
Netokulude kasv
|
16,5 |
23,5 |
32,9 |
41,7 |
50,9 |
– |
– |
|
Potentsiaalse SKP kasv (%) |
1,0 |
4,6 |
3,6 |
3,6 |
3,6 |
3,3 |
3,2 |
|
Inflatsioon (SKP deflaatori kasv) (%) |
2,0 |
2,1 |
2,2 |
2,2 |
2,3 |
2,2 |
2,1 |
Allikas: Iirimaa keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (jaanuar 2026) ning komisjoni arvutused.
(*) Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse baasaasta 2024 suhtes, mis on viimane aasta, mille kohta riiklik statistikaamet ja Eurostat on avaldanud eelarve täitmise andmed. Kavas prognoositakse netokulude kasvuks 2025. aastal 9,3 %. 2026. aasta jaanuari kava esimese (2026) ja järgmiste aastate kontrollikonto kumulatiivne saldo sisaldab erinevust selle prognoosi ja 2025. aasta eelarve täitmise andmete vahel.
(21)Kava hinnangu kohaselt oli netokulude kasvumäär 2025. aastal 9,3 %. See kasvumäär on oluline tabelis 1 esitatud aastate 2026–2030 kumulatiivsete netokulude kasvumäärade kindlaksmääramiseks, kuna kava baasaasta on 2024, mis on viimane aasta, mille kohta riiklik statistikaamet ja Eurostat on avaldanud eelarve täitmise andmed. Kui 2026. aasta kevadel kättesaadavad 2025. aasta eelarve täitmise andmed on kooskõlas kavas prognoositud netokulude kasvumääraga, tähendab see, et Iirimaa aastane kõrvalekalle nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitusest on 0,8 % SKPst ja kumulatiivne kõrvalekalle 0,5 % SKPst (vt tabel 2). Kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa 2025. aastal kontrollväärtust 60 % SKPst, naga kavas prognoositud, ei koosta komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohast aruannet 10 . Asjaolu, et netokulude kasv ületab 2025. aastal komisjoni hinnangut, mis avaldati tema arvamuses Iirimaa 2026. aasta eelarvekava kohta, on ametiasutuste sõnul seletatav 2025. aasta hinnanguliste kulude värskemate tulemustega, mis on avaldatud avalike teenuste 2026. aasta muudetud eelarvestuses.
Tabel 2. Netokulude kasv 2025. aastal
|
|
Netokulude keskmine kasv (%) |
Eeldatavad kõrvalekalded 2025. aasta jaanuari soovitusest, % SKPst |
|
|
|
2024 |
2025 |
2025 |
|
Maksimaalne aastane kasvumäär (nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitus) |
9,8(*) |
5,1 |
– |
|
Maksimaalne kumulatiivne kasvumäär (nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitus) |
– |
15,4 |
– |
|
Aastane (komisjoni 2025. aasta sügisprognoos) |
8,0 |
7,7 |
0,5 |
|
Kumulatiivne (komisjoni 2025. aasta sügisprognoos) |
– |
16,3 |
0,2 |
|
Aastane (hinnang 2026. aasta jaanuari muudetud kavas) |
7,9 |
9,3 |
0,8 |
|
Kumulatiivne (2026. aasta jaanuari muudetud kavas esitatud netokulude kasvu prognoosi alusel) |
– |
17,9 |
0,5 |
Allikas: Komisjoni 2025. aasta sügisprognoos, Iirimaa keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (jaanuar 2026) ning komisjoni talituste arvutused.
(*) 2024. aasta kasvumäär, mis tuleneb kumulatiivsest kasvumäärast.
(22)Eelarvekavas ette nähtud netokulude maksimaalsete kasvumäärade kohaselt peaks 4aastase kohandamisperioodi lõpuks (2029) saavutatama struktuurne esmane eelarvepositsioon 0,9 % SKPst ja 2030. aastal 1,1 % SKPst. See on parem kui struktuurse esmase eelarvepositsiooni suhe SKPsse 2029. aastal, mis komisjoni eelduste kohaselt tagaks vastavuse määruse (EL) 2024/1263 11 nõuetele.
(23)Kavas on eeldatud, et potentsiaalse SKP kasv suureneb 1 %-lt 2026. aastal 4,6 %-le 2027. aastal ning stabiliseerub alates 2028. aastast 3,6 % tasemel. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär tõuseb 2030. aastal järk-järgult 2,3 %-le (2,0 %-lt 2026. aastal).
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori eelarvepositsioonile
(24)Kava netokulude maksimaalsete kasvumäärade ja eelduste kohaselt väheneks valitsemissektori eelarve ülejääk järk-järgult 1,5 %-lt SKPst 2025. aastal 0,5 %-le SKPst 2029. aastal. Seega ei oleks kohandamisperioodi lõpus (2029) kava kohaselt kontrollväärtust 3 % SKPst ületavat valitsemissektori eelarvepuudujääki. Lisaks ei ületaks valitsemissektori eelarve puudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (see tähendab kuni 2039. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude maksimaalsed kasvumäärad kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 puudujäägi kohta sätestatud nõudega.
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori võlale
(25)Kui kavas ette nähtud netokulude maksimaalsed kasvumäärad ja nende aluseks olevad eeldused realiseeruvad, langeb valitsemissektori võlg kava kohaselt järk-järgult 33,0 %-lt SKPst 2025. aastal 30,0 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2029), nagu on näidatud järgmises tabelis. Võla suhe peaks pärast 4aastast kohandamisperioodi keskpikas perspektiivis (st kuni 2039. aastani) jätkuvalt langema ja olema märkimisväärselt alla 60 % SKPst, jõudes 2039. aastaks 23,7 %-ni. Seega jääks valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude maksimaalsed kasvumäärad kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega.
Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Iirimaa kavas
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2039 |
|
|
Valitsemissektori võlg (% SKPst) |
38,3 |
33,0 |
32,4 |
31,5 |
30,7 |
30,0 |
28,8 |
23,7 |
|
Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst) |
4,0 |
1,5 |
0,8 |
1,0 |
0,7 |
0,5 |
0,5 |
-0,8 |
Allikas: Iirimaa keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava (jaanuar 2026).
Kava makromajanduslikud eeldused
(26)Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 19. detsembril 2025 Iirimaale edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas erinevaid eeldusi kaheksa muutuja puhul, milleks on lähtepunkt (struktuurne esmane eelarvepositsioon 2025. aastal), potentsiaalne SKP kasv, SKP reaalkasv ja SKP lõhe sulgumine, SKP deflaatori kasv, tulude elastsus nominaalse potentsiaalse SKP suhtes, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus ning nominaalsed kaudsed intressimäärad. Neid eelduste erinevusi tuleb hoolikalt hinnata, eriti seetõttu, et kavas esitatud keskmine maksimaalne netokulude kasv on suurem, kui see tuleneks komisjoni eeldustest. Allpool on loetletud ja hinnatud eelduste erinevusi, millel on kõige suurem mõju keskmisele netokulude kasvu ülemmäärale.
·Kavas eeldatakse 2025. aastaks positiivsemat struktuurset esmast eelarvepositsiooni ehk ülejääki 1,1 % SKPst, samas kui komisjoni 2025. aasta sügisprognoosis eeldati, et see on tasakaalus (0 % SKPst). Samal ajal on kavas esitatud 2025. aasta hinnanguline valitsemissektori eelarvepositsioon, nimelt ülejääk 1,5 % SKPst, kooskõlas komisjoni 2025. aasta sügisprognoosiga. Kava soodsam lähtepunkt struktuurse esmase eelarvepositsiooni seisukohast on seletatav sellega, et kava tugineb riiklikule SKP lõhe kontseptsioonile, mis erineb ELi ühiselt kokkulepitud metoodikast ja eeldab väiksemat tsüklilist panust. Kuigi SKP lõhe riiklik hindamine hälbib kontseptuaalselt ELi ühiselt kokkulepitud metoodikast, on kindlaid märke sellest, et ELi ühiselt kokkulepitud metoodikast tulenev positiivne SKP lõhe on ülemäära suur. Hinnangu kohaselt kasvas Iirimaa SKP 2025. aastal rohkem kui 10 %, mis on erakordselt suur näitaja ja osaliselt selgitatav farmaatsiatoodete ekspordi järsu kasvuga pärast seda, kui USA administratsioon teatas tulevastest kõrgematest tollitariifidest 12 . Hinnangud tööturu loiduse ja tootmisvõimsuse surve kohta majanduses 13 koos riigisisese inflatsiooni leevendamisega 14 ei ole siiski suure positiivse SKP lõhega kooskõlas. Võttes lisaks arvesse komisjoni 2025. aasta sügisprognoosis esitatud struktuurset esmast eelarvepositsiooni 2024. (3,1 %) ja 2026. aastal (1,4 %), võib kava eeldust, et struktuurne esmane eelarveülejääk on 2025. aastal 1,1 % SKPst, pidada konservatiivseks. Seega leitakse, et selle eelduse erinevus on nõuetekohaselt põhjendatud. Eraldi võetuna suurendab see komisjoni eeldustega võrreldes keskmist netokulude kasvu ülemmäära kohandamisperioodil.
·Kava kohaselt on potentsiaalne SKP kasv kava kestuse jooksul keskmiselt 0,5 protsendipunkti väiksem, kui prognoositakse komisjoni eeldustes. Seega eeldatakse kavas ka väiksemat SKP reaalkasvu. Kavas eeldatakse SKP lõhe sulgumist 2031. aastaks, st üks aasta varem kui komisjoni eeldustes. Sellest tulenevalt peetakse neid eeldusi ettevaatlikeks ja seega nõuetekohaselt põhjendatuks. See muudab kavas esitatud netokulude keskmise kasvu kohandamisperioodil komisjoni eeldustega võrreldes väiksemaks.
·Kavas eeldatakse, et SKP deflaatori kasv on perioodi 2027–2030 jooksul komisjoni eeldustega võrreldes 0,3 protsendipunkti võrra suurem. Erinevus 2027. aasta SKP deflaatori kasvuprognoosis (kava 2,1 % võrreldes komisjoni 2025. aasta sügisprognoosi 1,8 %-ga) näib olevat peamiselt tingitud valitsemissektori tarbimise deflaatori suuremast kasvumäärast. See kajastab peamiselt uuemat teavet avalike teenuste osutamise kulutegurite kohta, sealhulgas eeldatavat töötajate arvu ja palka, mille tulemuseks on valitsemissektori töötajate hüvitiste kulude suurem kasv, kui eeldati komisjoni 2025. aasta sügisprognoosis. Leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud. Ajavahemikul 2028–2030 on SKP deflaatori kasv komisjoni eeldustega võrreldes 0,3 protsendipunkti suurem ja 0,1 protsendipunkti suurem sellest, mis tuleneks võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühisest raamistikust, kasutades kava põhjal ajakohastatud prognoosi 2027. aastaks (st eeldades alates 2027. aastast kava deflaatori kasvumäära lineaarset lähenemist turupõhistele inflatsiooniootustele 2036. aastaks). Kava makromajanduslikus prognoosis on SKP deflaatori suurem kasv tingitud era- ja valitsemissektori tarbimise deflaatori kasvu suundumustest ning keskpikas perspektiivis oodatavast sisemajanduse suurest aktiivsusest. Ajavahemiku 2028–2030 eeldused ei ole võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühise raamistikuga üldiselt kooskõlas. Eraldi võetuna on keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil suurem, kui see oleks komisjoni eelduste alusel.
·Kavas eeldatakse suuremat tulude elastsust nominaalse potentsiaalse SKP kasvu suhtes kui komisjoni eeldustes. See kajastab kasutatud metoodikate erinevusi. Kava eelduste aluseks on alt-üles lähenemisviis, mille raames hinnatakse üksikasjalikult valitsemissektori tulude eeldatavat arengut, samas kui komisjoni keskpika perioodi prognoosides eeldatakse tulude ühikelastsust. Samal ajal kavatseb valitsus jätkata ülekannete tegemist kahte 2024. aastal loodud säästufondi (Iirimaa tulevikufond ning taristu-, kliima- ja loodusfond). Seda näitab asjaolu, et kava kohaselt on võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus suurem kui komisjoni eeldustes. Kokkuvõttes peetakse neid tuluprognoose nõuetekohaselt põhjendatuks.
Ülejäänud erinevused (nominaalsete kaudsete intressimäärade eeldused) ei avalda märkimisväärset mõju keskmisele netokulude kasvu ülemmäärale võrreldes komisjoni eeldustega.
Üldiselt toovad eelduste erinevused teoreetiliselt kaasa netokulude keskmise kasvu ülemmäära, mis on suurem kui näitaja, mida tuleks järgida komisjoni 2025. aasta sügise eelduste põhjal, et pidada kinni kohaldatavatest eelarve-eeskirjadest. Kokkuvõttes kaalub ettevaatlikumate eelduste ja nõuetekohaselt põhjendatuks peetavate eelduste erinevuste ühine mõju üles selliste eelduste erinevuste ühise mõju, mis ei ole kooskõlas võla jätkusuutlikkuse analüüsi raamistikuga. Lisaks kohustub Iirimaa oma kavas järgima netokulude kava, mis on nimetatud teoreetilisest ülemmäärast madalam.
Komisjoni hinnang, mille kohaselt kava vastab õiguslikele nõuetele, kehtib isegi siis, kui ei võeta arvesse kava eeldust, et struktuurne esmane eelarvepositsioon paraneb 2030. aastal 0,2 protsendipunkti SKPst, mis kujutab endast kõrvalekaldumist võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühise raamistiku eeldusest, et eelarvepoliitikat ei muudeta (mille kohaselt struktuurne esmane eelarvepositsioon jääb kohandamisperioodi viimasel, 2029. aastal muutumatuks).
Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude maksimaalsete kasvumäärade järgimise hindamistel.
Kava eelarvestrateegia
(27)Kavas esitatud soovitusliku eelarvestrateegia kohaselt on netokuludega seotud kohustused kooskõlas valitsemissektori kulude edasise suurenemisega, mis toimub eelkõige selleks, et osutada täiendavaid avalikke teenuseid kiiresti kasvava elanikkonna vajaduste rahuldamiseks ja suurendada märkimisväärselt avaliku sektori investeeringute määra viisil, mis viib kulude kasvu paremini kooskõlla majandus- ja maksutulu kasvuga keskpikas ja pikas perspektiivis. Seda täiendavad struktuurireformid, et vähendada viivitusi ja parandada suurte taristuprojektide elluviimist, nagu on kirjeldatud taristuarengu kiirendamise tegevuskavas. Eelarvepuhvrite loomiseks kavatseb Iirimaa jätkata ülekannete tegemist kahte eespoolnimetatud säästuvahendisse, mis loodi 2024. aastal. Kuigi kavas ei ole tulumeetmeid kirjeldatud, jääb valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon kava kehtivusaja jooksul tänu äriühingu tulumaksust saadava juhusliku tulu märkimisväärsele mõjule ülejääki. Võetavate poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves. Samal ajal on kavas esitatud soovitusliku eelarvestrateegia aluseks oleva makromajandusliku ja eelarvestsenaariumiga seotud riskid, mis tulenevad Iirimaa majanduse suurest avatusest ja selle kontsentreerumisest vähestesse sektoritesse, kus domineerivad hargmaised ettevõtjad, mis muudab majanduse haavatavaks ebasoodsatest rahvusvahelistest arengutest, nagu USA kaubandus- ja maksupoliitika või ülemaailmsete maksueeskirjade muutused. Iirimaa 2026. aasta eelarves on kindlaks määratud poliitikameetmed, mille abil täidetakse 2026. aasta netokulukohustus 15 .
Kavas esitatud reformi- ja investeerimiskavatsused, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete
(28)Kavas kirjeldatakse reformide ja investeeringutega seotud poliitilisi kavatsusi, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, nagu on esitatud eelkõige 2025. aasta riigipõhistes soovitustes ja kooskõlas teatise „ELi konkurentsivõime kompass“ 16 prioriteetidega. Kavas on kirjeldatud 20 reformi ja investeeringuvaldkonda, millest 12 toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning 10 ühtekuuluvuspoliitika fondidest.
(29)Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, kirjeldatakse kavas ühtseid reforme ja investeeringuid. Vee- ja reoveealased meetmed hõlmavad elutähtsa taristu projekte ning 2024. aasta veealases tegevuskavas kirjeldatud meetmeid. Kavas viidatakse jäätmekäitluse alastele ja ringmajanduse edendamise meetmetele, mis sätestatakse tulevases jäätmete tegevuskavas ringmajanduse jaoks ning tulevases kogu valitsemissektorit hõlmavas ringmajanduse strateegias aastateks 2026–2028. Säästva transpordiga seotud meetmed hõlmavad transpordi taastuvkütuste poliitika 2025–2027 meetmeid ja riikliku arengukava kohaseid kapitaliinvesteeringute projekte. Heiteta sõidukite avalike laadimispunktide paigaldamise meetmed on lisatud riikliku teedevõrgu elektrisõidukite laadimispunktide kavasse 2024–2030 ja vastavatesse piirkondlikesse kavadesse.
(30)Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, kirjeldatakse kavas meetmeid sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete pakkumise suurendamiseks tegevuskava „Delivering Homes, Building Communities 2025–2030“ (Kodude pakkumine, kogukondade rajamine) kaudu. Lisaks hõlmavad elamuehitussektori tootmisvõimsuspiirangute kõrvaldamise meetmed käimasolevat planeerimisreformi, suuremaid investeeringuid ajakohastatud riikliku arengukava raames, maa-arendusameti laiendatud volitusi (mõned meetmed on lisatud Iirimaa taaste- ja vastupidavuskavasse), elamupiirkondade maamaksu kehtestamist ja üürisektori reformi. Teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad meetmed hõlmavad meetmeid strateegia „Impact 2030“ raames, mida praegu vaadatakse strateegiliselt läbi, et suunata selle tulevast elluviimist, ning muid konkurentsivõime ja tootlikkuse tegevuskava meetmeid. Seoses Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kirjeldatakse kavas meetmeid tööturu ning puuetega inimeste ja üksikvanemate sotsiaalse kaasatuse tugevdamiseks. Nende hulgas on meetmed, mis on esitatud riiklikus inimõiguste strateegias puuetega inimeste jaoks aastateks 2025–2030, riikliku lastehoiukava kaudu antavad toetused ning kohustus kehtestada varajase õppe ja lapsehoiuteenuste tasude ülempiir.
(31)Seoses ühise energiajulgeolekuprioriteediga kirjeldatakse kavas taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu meetmeid, sealhulgas taastuvelektri toetuskava, avamere tuuleenergia tootmise rakkerühma loomist, tulevase avamere taastuvenergia raamistiku meetmeid ning riikliku määratud mereala kava ettevalmistamist. Kavas on esitatud ka meetmed elektrivõrgu paindlikkuse parandamiseks ning suutlikkuse ajakohastamiseks ja suurendamiseks, et vähendada piiranguid võrguühenduste arendamise kaudu Põhja-Iirimaa ja Prantsusmaaga. Kavas kirjeldatakse ka täiendavaid kapitaliinvesteeringuid võrgu arendamisse aastatel 2026–2030. Energiatõhususe meetmed hõlmavad riiklikus energia- ja kliimakavas ning kliimameetmete tegevuskavades kirjeldatud meetmeid.
(32)Seoses ühise kaitsevõimeprioriteediga on kavas esitatud meetmed üldiste kaitse- ja julgeolekukulutuste ja kaitsevalmiduse suurendamiseks ajakohastatud üksikasjaliku rakenduskava kaudu, et täita komisjoni kaitsejõude käsitlevas aruandes esitatud ülejäänud soovitused, ning meetmed kaitsetöötajate värbamise ja teenistuses hoidmise toetamiseks ning füüsilise töökeskkonna ja varustuse parandamiseks.
(33)Lisaks kirjeldatakse kavas muid poliitikameetmeid, mis lähevad kaugemale ELi ühistest prioriteetidest, sealhulgas tervishoiusüsteemi kulutõhusamaks muutmine tootlikkuse ja säästude rakkerühma ning ravimite kestlikkuse rakkerühma tegevuskavades sisalduvate säästu- ja tootlikkuse meetmete rakendamise kaudu, tervishoiuregistrite ja tervishoiu infosüsteemide edasine digitaliseerimine, parema esmatasandi ja kogukonnapõhise hoolduse arendamine (mõned meetmed on lisatud taaste- ja vastupidavuskavasse) ning tervishoiuteenistuse juhtimisstruktuuri ümberkorraldamine kuueks tegevuslikuks tervishoiupiirkonnaks. Kavas mainitakse ka meetmeid, mis parandavad sotsiaalkindlustusfondi kestlikkust ja laiendavad pensionikindlustuskatet. Kuigi ei märgita, et hiljuti oleks võetud meetmeid maksubaasi laiendamiseks, kirjeldatakse kavas esialgseid meetmeid maksukulude ulatuse ja mõju läbivaatamiseks, avaldades suunised maksukulude läbipaistvuse ja aruandluse parandamiseks.
(34)Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Iirimaa taaste- ja vastupidavuskavaga. Kava sisaldab teavet ühtekuuluvuspoliitika eri fondide mahu ja eesmärkide kohta. Kava sisaldab ka tabelit, milles kirjeldatakse, milliseid struktuurireforme ja investeerimisprioriteete käsitletakse osaliselt Iirimaa taaste- ja vastupidavuskava või ühtekuuluvuspoliitika fondide alla kuuluvate meetmete kaudu.
(35)Kavas on antud üldine ülevaade Iirimaa avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses liidu ühiste prioriteetidega. Avaliku sektori investeeringute summad põhinevad riikliku arengukava 2025. aasta ajakohastatud versioonil. Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga antakse kavas üldine ülevaade investeerimiskapitalist, mis tuleb teha kuni 2030. aastani kättesaadavaks vee- ja reoveetaristu ning transpordi jaoks. Seoses ühise sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime prioriteediga antakse kavas üldine ülevaade investeerimiskapitalist, mis tuleb vajaduste hindamise järel teha kuni 2030. aastani kättesaadavaks eluasemete ja eluaseme-eesmärkide jaoks. Seoses ühise energiajulgeolekuprioriteediga esitatakse kavas üldine ülevaade investeerimiskapitalist, mis tuleb teha kuni 2030. aastani kättesaadavaks energia- ja elektritaristu jaoks. Seoses ühise kaitsevõimeprioriteediga sisaldab kava kaitsekulude kasvu eesmärki.
Komisjoni hinnangu kokkuvõte
(36)Üldiselt on komisjon seisukohal, et Iirimaa 2026. aasta jaanuari kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.
ÜLDINE JÄRELDUS
(37)Käesolev soovitus asendab 21. jaanuari 2025. aasta soovituse. 21. jaanuari 2025. aasta soovituse I lisas esitatud netokulude maksimaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad 2025. aastaks on nõuete täitmise hindamisel siiski asjakohased kuni 2025. aastani (kaasa arvatud).
(38)Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 soovitama Iirimaale netokulude maksimaalset kasvumäära, mille suhtes on võetud 2026. aasta jaanuari kavas kohustus.
SOOVITAB Iirimaal teha järgmist.
1.Tagada, et netokulude kasv ei ületa käesoleva soovituse I lisas kehtestatud maksimummäärasid.
I LISA
Netokulude maksimaalne kasvumäär
(nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)
Iirimaa
|
Aastad |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
|
|
Kasvumäär (%) |
Aastane |
6,6 |
6,0 |
7,6 |
6,7 |
6,4 |
|
Kumulatiivne (*) |
16,5 |
23,5 |
32,9 |
41,7 |
50,9 |
|
|
(*) Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse võrdluses baasaastaga 2024. Kumulatiivseid kasvumäärasid kasutatakse kontrollikontol, et teha iga-aastast järelkontrolli nõuete täitmise üle. Märkus: Nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitusega kehtestatud maksimaalsed iga-aastased ja kumulatiivsed netokulude kasvumäärad on 2025. aastal endiselt asjakohased ning komisjon hindab nende järgimist eelarve täitmise andmete põhjal. |
||||||
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja