Brüssel,6.2.2026

COM(2026) 64 final

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 395


1.TAUST

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) 1 (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) artikli 395 kohaselt võib nõukogu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal anda igale liikmesriigile loa võtta erimeetmeid selle direktiivi sätetest erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada käibemaksu kogumist või hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Kuna see menetlus näeb kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ette erandi käibemaksu üldpõhimõtetest, tuleb käibemaksudirektiivi artiklis 395 osutatud riiklikke erandmeetmeid, mis on lubatud „et lihtsustada maksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist“, tõlgendada kitsalt ning need meetmed peavad olema ka vajalikud ja asjakohased taotletava konkreetse eesmärgi saavutamiseks ning neil peab olema käibemaksudirektiivi eesmärkidele ja põhimõtetele võimalikult väike mõju 2 .

Komisjonis 27. mail 2024 registreeritud kirjas taotles Austria Vabariik (edaspidi „Austria“) luba kohaldada meedet, millega tehakse erand käibemaksudirektiivi artiklist 193. Komisjon saatis 17. juulil 2024 kirja, milles palus lisateavet. Komisjonis 27. septembril 2024 registreeritud kirjas esitas Austria lisateavet. Kuna eelkõige pettuseolukorra ja sellega seotud summade kohta ei esitatud piisavalt teavet, saatis komisjon 3. detsembril 2024 täiendava kirja. Komisjonis 18. juunil 2025 registreeritud kirjas esitas Austria lisateavet vastuseks sellele täiendavale taotlusele.

Kooskõlas käibemaksudirektiivi artikli 395 teise lõiguga teavitas komisjon 16. detsembri 2025. aasta kirjaga teisi liikmesriike Rumeenia taotlusest. Komisjon teatas 17. detsembri 2025. aasta kirjaga Austriale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

2.PÖÖRDMAKSUSTAMINE

Käibemaksudirektiivi artikli 193 kohaselt vastutab käibemaksu tasumise eest kaupu või teenuseid tarniv maksukohustuslane. Pöördmaksustamise eesmärk on kanda kõnealune kohustus üle maksukohustuslasele, kes tarne saab.

Varifirmadega seotud pettusega on tegemist siis, kui kauplejad hoiavad kõrvale maksuhaldurile käibemaksu maksmisest pärast oma kaupade müümist ja käibemaksu kogumist kliendilt. Nende klientidel, kui nad on maksukohustuslased, on üldjuhul siiski õigus maks maha arvata, kui neil on kehtiv arve. Kui nimetatud juhtudel määratakse isikule, kellele kaupu tarnitakse, kohustus käibemaks tasuda, välistab pöördmaksustamine võimaluse sellisel viisil maksudest kõrvale hoida.

3.TAOTLUS

Austria taotleb käibemaksudirektiivi artikli 395 alusel, et nõukogu annaks komisjoni ettepaneku põhjal loa kohaldada käibemaksudirektiivi artiklist 193 kõrvale kalduvat erimeedet seoses pöördmaksustamise kohaldamisega kinnisvaraarendajate kinnisvaratarnete suhtes, kui see ei ole juba hõlmatud käibemaksudirektiivi artikli 199 lõike 1 punktiga c. Käibemaksudirektiivi artikli 199 lõike 1 punkt c võimaldab liikmesriikidel kasutada pöördmaksustamist käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punktides j ja k osutatud kinnisvaratarnete puhul, kui tarnija on valinud artikli 137 kohase maksustamisvõimaluse. See tähendab, et käibemaksudirektiivi artikli 199 lõike 1 punkti c kohaselt (kui tarnija on valinud maksustamise) võib pöördmaksustamisega hõlmata kinnisvara võõrandamist pärast esmast kasutuselevõttu või muu maa kui ehitusmaa võõrandamist. Sisuliselt taotleb Austria, et erandi alusel saaks pöördmaksustamist kohaldada kinnisvara võõrandamise suhtes enne esmast kasutuselevõttu ja ehitusmaa võõrandamise suhtes.

Taotletud erandi peamine eesmärk on võidelda pettuste vastu, kuna Austria taotluse kohaselt taotlevad kinnisvaraarendajatelt ettevõtluse eesmärgil kasutatava kinnisvara ostjad sisendkäibemaksu mahaarvamist, kuigi need kinnisvaraarendajad samal ajal ei maksa maksuhaldurile oma tarnetelt saadud käibemaksu.

4.KOMISJONI SEISUKOHT

Kui komisjon saab käibemaksudirektiivi artikli 395 kohase taotluse, kontrollib ta, et selle rahuldamise põhitingimused oleksid täidetud, st kas kavandatud erimeede lihtsustab menetlust maksukohustuslaste ja/või maksuhalduri jaoks või kas ettepanekuga hoitaks ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Komisjoni lähenemisviis on sellistel juhtudel olnud alati piirav ja ettevaatlik, kuna ta soovib tagada, et erandid ei kahjustaks üldise käibemaksusüsteemi toimimist ning oleksid piiratud ulatusega, vajalikud ja proportsionaalsed. Igasugune osadena maksmise süsteemist tehtav erand saab olla ainult viimane abinõu ja eriolukorras kohaldatav meede ning see peab pakkuma garantiisid seoses antud erandi vajalikkuse ja erakorralise laadiga.

Komisjon on seisukohal, et kõnealused teenused, nimelt kinnisvara võõrandamine notarite ja advokaatide vahendusel, peaksid võimaldama teostada järelevalvet ja auditeerimist tavapäraste vahendite abil, võttes arvesse ka seda, et nagu Austria on märkinud, on tuvastatud pettusejuhtumid peamiselt seotud kinnisvaraarendajatega, kes on Austria residendist ettevõtjad.

Lisaks jäävad mõnevõrra ebaselgeks arvandmed taotletud meetme raames tehtud tehingute hinnangulise arvu või osakaalu kohta ning tajutav pettuseoht. Austria esitatud teabe põhjal näivad arvutused viitavat sellele, et võimalikud pettused moodustavad ligikaudu 3,33 % Austrias käibemaksuga maksustatavate ettevõtjate vaheliste kinnisvaratehingute kogukäibest. Samuti arvutatakse iga-aastane hinnanguline riskipositsioon 100 miljonit eurot 50 tehingu põhjal, mille hinnanguline väärtus on 10 miljonit eurot ja käibemaksumäär 20 %. Tuginedes taas Austria ametiasutuste esitatud andmetele, mis näitavad üsna piiratud arvu tehinguid, peaksid tavapärased kontrollimeetmed olema piisavad, et võidelda konkreetse käibemaksupettuse ohu vastu. Näiteks võiksid riiklikud ametiasutused näha notaritele ette kohustuse teavitada maksuhaldurit viivitamata või eelnevalt selliste tehingute sõlmimisest. See võib aidata Austrial lahendada ka teises kirjas nimetatud maksejõuetuse probleemi.

5.JÄRELDUS

Võttes arvesse piiratud ulatust ja eespool esitatud argumente, ei tõenda Austria taotlus veenvalt, et meede on vajalik ja proportsionaalne.

Seetõttu lükkab komisjon Austria taotluse tagasi.

(1)

 ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)

Vt kohtu 27. jaanuari 2011. aasta otsus kohtuasjas Vandoorne C-489/09, EU:C:2011:33, punkt 27.