EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2025

COM(2025) 990 final

2025/0418(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ajutine süsinikuheite vähendamise fond

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning seire, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025/0418 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ajutine süsinikuheite vähendamise fond

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 ja artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 6 ,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 7

ning arvestades järgmist:

(1)Liit on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe 8 ja Euroopa kliimamäärusega 9 . Komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatises esitatud puhta tööstuse kokkuleppes 10 rõhutatakse vajadust viia tööstuse konkurentsivõime kooskõlla kliimaeesmärkidega ja tagada, et üleminekul kliimaneutraalsele majandusele tagatakse nii õiglus kui ka majanduslik kerksus.

(2)Liidu keskkonnaeesmärgid, mis on sätestatud aluslepingu artiklis 191, hõlmavad keskkonna säilitamist ja selle kvaliteedi parandamist ning meetmete edendamist rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse muu hulgas süsinikuheite hinnastamise vahendeid, nagu direktiiviga 2003/87/EÜ 11 loodud liidu heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“). Kui liidu rahvusvaheliste partnerite poliitika on liidu kliimaeesmärkidest märkimisväärselt vähem ambitsioonikas, ei kohaldata kolmandates riikides toimuva tootmise suhtes võrreldavaid süsinikuheitega seotud piiranguid. Selline asümmeetria võib ajendada süsinikumahukate kaupade tootmist ümber paigutama – nähtus, mida nimetatakse süsinikuheite ülekandumiseks –, mis takistaks direktiivi 2003/87/EÜ heitevähenduseesmärkide saavutamist. Selline tootmise ümberpaigutamine võib lõppkokkuvõttes tuua kaasa ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite suurenemise ning vähendada seeläbi liidu kliimapoliitika vastavust keskkonnaeesmärkidele ja samuti selle tulemuslikkust.

(3)Puhta tööstuse kokkuleppes rõhutatakse vajadust rahalise toetuse, õiguskeskkonna prognoositavuse ja innovatsiooni järele, et võimaldada energiamahukatel tööstusharudel vähendada süsinikuheidet, seadmata ohtu nende konkurentsivõimet, eelkõige süsinikuheite ülekandumise riskiga sektorites. Süsinikuheite ülekandumise ärahoidmine on keskkonnaeesmärk, mis on otseselt seotud nende heite vähendamise vahendite tulemuslikkusega, millele liidu kliimapoliitika tugineb. Sihipärase rahalise toetusega saab aidata tagada, et liidus saavutatakse heite vähendamine tööstustegevuse süsinikuheite vähendamise kaudu, mitte selle ümberpaigutumisega riikidesse, mille leebemad keskkonnanõuded tekitavad süsinikuheite ülekandumise riski.

(4)Direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud energiamahukad tööstusharud võtavad üha enam arvesse oma kasvuhoonegaaside heitega seotud kulusid. Liidu heitkoguste piirmäära vähendamine koos direktiivis 2003/87/EÜ ette nähtud lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamisega eeldab kõnealuse direktiiviga hõlmatud tööstusharudelt kulukaid ja kiireid kohandusi, mis omakorda suurendab lühiajalist süsinikuheite ülekandumise riski. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/956 12 ei saa seda süsinikuheite ülekandumise jääkriski täielikult vältida ning seetõttu tuleks selle maandamiseks võtta lisameetmeid, millega toetatakse üleminekut ja edendatakse tööstussektorite süsinikuheite vähendamist.

(5)Tööstuse süsinikuheite vähendamise meetmete edendamiseks on asjakohane luua liidu rahastamisvahend – ajutine süsinikuheite vähendamise fond (edaspidi „fond“) –, mille kaudu antakse ajutist rahalist toetust käitajatele suure süsinikumahukusega sektorites, mille puhul esineb endiselt süsinikuheite ülekandumise risk, et tagada liidus süsinikuheite vähendamiseks tehtavate jõupingutuste jätkumine ja heite vähendamise stiimulite püsiv tulemuslikkus. Selline toetus peaks rangelt piirduma sellega, mis on vajalik süsinikuheite ülekandumise jääkriski maandamiseks, olema proportsionaalne ja sõltuma tõendatud edusammudest kasvuhoonegaaside heite vähendamisel.

(6)Liikmesriigid koguvad määruse (EL) 2023/956 kohaste süsiniku piirimeetme (SPIM) sertifikaatide müügist saadavat tulu. Uue omavahendite otsuse ettepaneku 13 raames on komisjon teinud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 jaoks ettepaneku, et 75 % SPIMi sertifikaatide müügist saadavast tulust laekuks ELi eelarvesse omavahendina 14 . Vajaliku rahastamise tagamiseks tuleks fondi finantseerida ülejäänud 25 %-ga sertifikaatide müügist saadavast tulust, mida tuleks käsitada sihtotstarbelise välistuluna, et katta kohustused maksta fondi lõplikele toetusesaajatele rahalist toetust ning komisjoni halduskulud, mis tekivad fondi haldamisel. On vaja ette näha erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 15 artikli 21 lõikest 5, et eraldada fondile asjakohane osa määruse (EL) 2023/956 kohaste SPIMi sertifikaatide müügist saadud tulust sihtotstarbelise välistuluna.

(7)Fondi vahendeid tuleks kasutada üksnes lõplikele toetusesaajatele rahalise toetuse maksmise kohustuste ja fondi halduskulude katmiseks. Kasutamata tulu tuleks tagastada liikmesriikidele proportsionaalselt nende osamaksuga fondi. Selleks on vaja ette näha erand määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõike 4 punktist c.

(8)Fondist tuleks anda lõplikele toetusesaajatele rahalist toetust 2028. ja 2029. aastal, et vähendada nende avatust süsinikuheite ülekandumise jääkriskile, mis tehakse kindlaks tootmise kaheaastase võrdlusperioodi 2026–2027 alusel. Võttes arvesse vajadust tagada süsinikuheite vähendamiseks tehtavate jõupingutuste järjepidevus ja tegeleda süsinikuheite ülekandumise jääkriskiga ning asjaolu, et SPIMi tulu muutub kättesaadavaks alles 2028. aastal, on asjakohane lubada kooskõlas määruse (EL) 2024/2509 artikli 3 lõikega 2 anda käesoleva määruse alusel toetust selliste meetmete eest, mis on võetud enne käesoleva määruse jõustumist. Selline tagasiulatuv toetuskõlblikkus piirdub rangelt meetmetega, mis aitavad saavutada käesoleva määruse keskkonnaeesmärke.

(9)Piirdudes esialgse toetusperioodi puhul kahe aastaga, peaks fond andma lühiajalist toetust seni, kuni ELi HKSi kavandatud läbivaatamise raames vaadatakse põhjalikult läbi, kuidas oleks alates 2028. aastast kõige parem süsinikuheite ülekandumise jääkriskiga tegeleda. Fondi üleminekuline olemus välistab igasuguse tõlgenduse, et see võib olla pretsedent, mudel või lähtepunkt ELi HKSi läbivaatamiseks. Sellest tulenevalt ei tohi fondi olemasolu, toimimine ega tegevuse lõpetamine tekitada õiguslikke ega muid ELi HKSi läbivaatamisega seotud ootusi. 

(10)Kuna fond on ajutine, peaks selle juhtimine olema kulutõhus ja põhjustama nii rahalise toetuse lõplike saajate kui ka liikmesriikide pädevate asutuste jaoks võimalikult vähe halduskoormust. Seepärast tuleks tootmise võrdlusperioodi 2026–2027 jaoks ette näha ainult üks taotlusvoor 2028. aastal.

(11)Sujuva ja tõhusa menetluse tagamiseks peaks fondi rakendama komisjon eelarve otsese täitmise korras tihedas koostöös liikmesriikidega ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 16 . See lähenemisviis peaks kasutama ära liikmesriikide ja käitajate vahelisi väljakujunenud suhteid, võttes arvesse kohalikke eripärasid ja kehtivat korda, et tagada nii taotluste õigeaegne hindamine kui ka rahalise toetuse tõhus maksmine lõplikele toetusesaajatele. Lisaks tuleks taotluse esitamise tähtaeg ja esitatavad dokumendid viia kooskõlla kohustustega, mis tasuta LHÜsid saavatel käitajatel juba on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 17 artiklite 22a ja 22b ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1842 18 artiklite 3 ja 3d alusel.

(12)Fond peaks eelkõige aitama saavutada süsinikuheite vähendamise eesmärki, toetades selliste ELi HKSi kuuluvate käitiste käitajaid, mis toodavad kaupu, mille puhul on süsinikuheite ülekandumise jääkrisk lühikeses perspektiivis kõige suurem. Nende kaupade valimisel tuleks arvesse võtta nii nende tootmisel tekkivat heidet kui ka süsinikuheite ülekandumise riskile avatust ja lähtuda lähenemisviisist, mida järgitakse ELi HKSis süsinikuheite ülekandumise riskiga sektorite loetelu koostamisel, ning võtta meede objektiivse näitaja alusel kasutusele nende kaupade jaoks, mille puhul on heite ülekandumise risk kõige suurem.

(13)Selliste kaupade riskile avatus, mille puhul nende väärtuse ja massi suhe on väike, võib liikmesriigiti märkimisväärselt erineda. Selleks et võtta süsinikuheite ülekandumise riskiga seoses arvesse selliste kaupade eriomadusi, mille väärtuse ja massi suhe on väike, tuleks kehtestada osalemisvõimaluse mehhanism. Kui lisas esitatud kaupade puhul on riskile avatus eriti suur kogu liidus, siis nimetatud mehhanismi puhul tuleks arvesse võtta riigisiseseid olusid. Tuleks kehtestada osalemisvõimaluse mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada kavandatud meedet teatavate nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 19 kohaste kombineeritud nomenklatuuri koodide puhul (CN-koodid), tingimusel et nad suudavad tõendada, et riigi tasandil on täidetud käesoleva määruse lisas loetletud kaupade kindlakstegemiseks kasutatud valikukriteeriumid.

(14)Tagamaks, et rahalise toetuse mõjul stimuleeritakse kasvuhoonegaaside heite vähendamist, tuleks selle toetuse andmisel kohaldada objektiivseid, mittediskrimineerivaid ja eelnevalt kindlaks määratud tingimusi. Halduskoormuse vähendamiseks peaksid need tingimused tuginema olemasolevale haldusraamistikule, mis on loodud LHÜde tasuta eraldamiseks ELi HKSi raames. Selleks et viia tingimused kooskõlla LHÜde tasuta eraldamise taotlemiseks kasutatava menetlusega, peaks rahaline toetus sõltuma energiaauditites või samaväärsetes meetmetes sisalduvate soovituste rakendamise tõendamisest või võetud juriidilisest kohustusest teha kliimaneutraalsuskavas osutatud sihtide ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud investeeringud. Heite kõige tulemuslikuma ja kulutõhusama vähendamise võimaldamiseks peaks toetusesaajatel olema valikuvõimalus investeerida oma toetus projektidesse, mis on nende konkreetse olukorra puhul sobivaimad.

(15)Pärast taotluste esitamist tuleks määrata kindlaks metoodika, mida liikmesriikide määratud pädevad asutused kasutavad rahalise toetuse arvutamiseks. Arvutamisel tuleks arvesse võtta ELi HKSi LHÜde 2026. ja 2027. aasta keskmist sulgemishinda enampakkumisplatvormil, kuna need aastad on võrdlusaastad, mille jaoks toetust antakse, ja kajastavad paremini süsinikuheite ülekandumise jääkriski maandamise kulusid. Pärast arvutuste tegemist peaksid pädevad asutused esitama komisjonile toetusesaajate loetelu, mis sisaldab iga toetusesaaja kohta arvutatud rahalist toetust.

(16)Kui komisjon on kontrollinud liikmesriikide pädevate asutuste esitatud arvutusi, peaks ta võtma vastu otsuse, milles sätestatakse igale liikmesriigile eraldatav summa ja määratakse kindlaks liikmesriigis igale lõplikule toetusesaajale makstav summa. See otsus peaks kujutama endast lõplike toetusesaajate suhtes võetud juriidilist kohustust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2590 20 tähenduses. Komisjon peaks liikmesriikide pädevatele asutustele välja maksma igale liikmesriigile eraldatud summa, mis vastab selles liikmesriigis lõplikele toetusesaajatele antavale rahalisele toetusele. Pädevad asutused peaksid seejärel toetuse õigeaegselt lõplikele toetusesaajatele välja maksma.

(17)Selleks et tagada pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja muu liidu finantshuve kahjustava õigusnormide rikkumise ennetamine, avastamine ja tõkestamine, peaks komisjonil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) olema neile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 21 ning määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 antud volitused teha auditeid ja uurimisi seoses liidu vahendite kasutamisega käesoleva määruse alusel. Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 22 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul peaks Euroopa Prokuratuur uurima liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitama nende eest süüdistusi.

(18)Selleks et täiendada käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad iga liikmesriigi poolt fondile eraldatavatesse vahenditesse tehtava osamakse arvutamist ja kogumist, fondi rakendamist, sealhulgas aruandlus- ja seirenõudeid, ning selliste kaupade toetuskõlblikkuse tingimusi, mille väärtuse ja massi suhe on väike ning mille puhul esineb liikmesriigi tasandil suurem süsinikuheite ülekandumise jääkrisk. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 23 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(19)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad menetlusnõudeid ja taotlejate esitatavaid tõendeid, taotlemismenetlust ning lõplike toetusesaajate ülesandeid ning seire- ja aruandluskohustusi.

(20)Menetlusnõuete ja taotlejate esitatavate tõendite, taotlemismenetluse ning lõplike toetusesaajate ülesannete ja seirekohustustega seotud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 24 . Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(21)Kuna käesoleva määruse eesmärki maandada süsinikuheite ülekandumise jääkriski ei suuda liikmesriigid piisavalt ja järjepideval viisil saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, et hoida liidus ära koordineerimata toetusi ja seeläbi moonutusi siseturul ning ELi HKSi üldise tulemuslikkuse vähenemist, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega luuakse ajutine süsinikuheite vähendamise fond (edaspidi „fond“) ning määratakse kindlaks selle juhtimise kord, rakendamise finantseeskirjad, vahendid ja sellest antava toetuse kohaldamisala.

2.Fondist antakse rahalist toetust ajavahemikul 2028–2029, et vähendada süsinikuheite ülekandumise jääkriski, mis on seotud käitiste toetuskõlblike käitajate poolt ajavahemikul 2026–2027 toodetud süsinikumahukate kaupadega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„käitis“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis e määratletud käitis;

b)„käitaja“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis f määratletud isik, kes tegeleb ühe või mitme sama direktiivi I lisas loetletud tegevusega ja toodab määruse (EL) 2023/956 I lisas osutatud kaupu;

c)„toetuskõlblik kaup“ – lisas loetletud kaup;

d)„pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 18;

e)„lõplik toetusesaaja“ – käesoleva määruse alusel rahalist toetust saav käitaja.

Artikkel 3

Fondi vahendid

1.Fondi rahastatakse liikmesriikide osamaksetest.

2.Need osamaksed vastavad 25 %-le tulust, mille iga liikmesriik on kogunud süsiniku piirimeetme (SPIM) sertifikaatide müügist vastavalt määruse (EL) 2023/956 artiklile 20 seoses 2026. ja 2027. aasta kohta deklareeritud seonduvate heitkogustega.

3.Iga liikmesriik teatab komisjonile 2026. ja 2027. aasta eest fondi tehtavad täpsed aastased osamaksed vastavalt 31. detsembriks 2027 ja 31. detsembriks 2028. Liikmesriigid kannavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud summale vastava rahasumma fondi üle vastavalt 31. märtsiks 2028 ja 31. märtsiks 2029. Tehtud osamaksed moodustavad fondi sihtotstarbelise tulu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikega 5. Erandina sellest sättest käsitatakse tehtud osamakseid sihtotstarbelise välistuluna.

4.Tulusid, mis jäävad alles pärast vahendite täielikku väljamaksmist lõplikele toetusesaajatele ja fondi halduskulude tasumist, ei kanta fondi tarbeks automaatselt üle. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõike 4 punktist c tagastab komisjon ülemäärase tulu liikmesriikidele proportsionaalselt nende osamaksega fondi.

5.Komisjoni halduskulud, mis tekivad fondi rakendamisel, kaetakse lõikes 1 nimetatud vahenditest.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades sätted ja korra, mis on vajalikud iga liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaselt fondile eraldatavatesse vahenditesse tehtava osamakse arvutamiseks ja kogumiseks, sealhulgas asjakohased aruandlusnõuded.

Artikkel 4

Fondi rakendamine

1.Komisjon rakendab fondi eelarve otsese täitmise kaudu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a tähenduses ja kooskõlas muude ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL, Euratom) 2020/2092.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades fondi rakendamisega seotud sätted ja korra, sealhulgas aruandlus- ja seirenõuded.

3.Komisjon esitab 31. detsembriks 2030 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande fondist rahastatud kulude kohta. See aruanne peab sisaldama vähemalt fondist välja makstud vahendite ning taotluste üksikasjalikku jaotust liikmesriikide, sektorite, kaupade ja käitiste kaupa ning hinnangut fondi kohta.

Artikkel 5

Pädevad asutused

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi, ja teavitab sellest komisjoni.

Komisjon teeb kõigi pädevate asutuste loetelu üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 6

Toetuskõlblikkus

1.Käitajal, kelle käitises toodetakse lisas loetletud kaupu, mis kuuluvad määruses (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodide alla, on võimalik saada rahalist toetust kooskõlas artikliga 9 ja artiklis 7 sätestatud tingimustel.

2.Käitajal, kelle käitises toodetakse lisas loetlemata kaupu, mille väärtuse ja massi suhe on väike ning mille puhul esineb liikmesriigi tasandil suurem süsinikuheite ülekandumise jääkrisk, nagu see on määratletud lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis, on liikmesriigi põhjendatud taotluse põhjal tehtud komisjoni otsuse alusel võimalik saada rahalist toetust kooskõlas artikliga 9 ja tema suhtes kohaldatakse artiklis 7 sätestatud tingimusi.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades näitaja lõikes 2 osutatud suurema süsinikuheite ülekandumise riski kindlakstegemiseks ja selle näitaja alusel kindlaks määratud kaupade loetelu, samuti tingimused, mida käitajad peavad lisaks artiklis 7 sätestatud tingimustele rahalise toetuse saamiseks täitma, ning esimeses lõigus osutatud taotluse esitamise korra.

Artikkel 7

Tingimuslikkus

1.Kui käitaja on kohustatud tegema energiaauditi kas eraldiseisva energiaauditina või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi raames, saab käitaja fondist rahalist toetust tingimusel, et käitaja tõendab pädevat asutust rahuldaval viisil, et täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/1791/EÜ 25 artikli 11 kohased soovitused on rakendatud;

b)asjakohaste veel tegemata investeeringute tasuvusaeg on pikem kui viis aastat;

c)punktis a osutatud soovituste rakendamise kulud on ebaproportsionaalsed ja käitaja tõendab, et ta on võtnud juriidilise kohustuse rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3d tähenduses teha investeeringud, millega rakendatakse muid meetmeid, millega väheneb asjaomase käitise kasvuhoonegaaside heide seda käitist puudutavas auditeerimisaruandes või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemis soovitatuga samaväärselt.

2.Lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud tingimusi kohaldatakse ka nende käitajate suhtes, kellel ei ole energiaauditi tegemise kohustust, tingimusel et nende energiaaudit vastab direktiivi (EL) 2023/1791 VI lisas sätestatud miinimumkriteeriumidele.

3.Alternatiivina lõigetele 1 ja 2 saab käitaja fondist rahalist toetust, kui ta tõendab, et on võtnud juriidilise kohustuse rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3d tähenduses teha kliimaneutraalsuskavas osutatud sihtide ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud investeeringud, mis on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse alusel taotletud toetussummaga.

Artikkel 8

Toetuse taotlemine, taotluste menetlemine ja pädeva asutuse tehtavad hindamised

1.Rahalise toetuse saamise tingimustele vastavaid kaupu tootva käitise käitaja võib esitada taotluse fondist toetuse saamiseks 31. märtsiks 2028. Kõnealune taotlus esitatakse käitise käitaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ja see hõlmab fondi kahte kohaldamisaastat.

2.Lõike 1 kohaselt esitatavale taotlusele lisatakse järgmised konkreetsed elemendid:

a)kõigi käitajate puhul tootmisandmete aruanne, mis täiendab rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 kohaselt 2026. ja 2027. aasta kohta esitatud tõendatud tootmistaseme aruandeid ning milles esitatakse toetuskõlblikkuse kontrollimiseks vajalikud tootmisandmed;

b)käitajate puhul, kes soovivad täita artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimuslikkuse nõudeid:

i)    tõendamisaruanne, milles kinnitatakse 2026. ja 2027. aasta tootmistaseme aruannete tõendamise käigus kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikliga 3, et artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on täidetud;

ii)    asjakohasel juhul dokumentaalsed tõendid selle kohta, et käitaja on võtnud juriidilise kohustuse rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3d tähenduses teha artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud investeeringud, ning dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nende investeeringutega väheneb asjaomase käitise kasvuhoonegaaside heide seda käitist puudutavas auditeerimisaruandes või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemis soovitatuga samaväärselt.

c)käitajate puhul, kes soovivad täita artikli 7 lõikes 3 sätestatud tingimuslikkuse nõudeid, mõlemad järgmised:

i)    rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3b kohane tõendatud kliimaneutraalsusaruanne, mis on tunnistatud rahuldavaks kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/2067 26 , või esimest korda kliimaneutraalsuskava esitavate käitajate puhul kliimaneutraalsuskava direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud tegevuste jaoks kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2023/2441;

ii)    dokumentaalsed tõendid selle kohta, et käitaja on võtnud juriidilise kohustuse rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3d tähenduses teha artikli 7 lõikes 3 osutatud investeeringud, ning dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nende investeeringutega saavutatakse kõige viimases rakendusmääruse (EL) 2023/2441 kohases kliimaneutraalsuskavas osutatud sihid ja eesmärgid.

3.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata täpsemalt kindlaks üksikasjad, mis on seotud menetlusnõuetega ning taotlemismenetluse raames fondist rahalise toetuse saamiseks esitatavate dokumentide ja tõenditega, eelkõige minimaalse sisuga, mis tuleb esitada tootmisandmete aruandes ja dokumentaalsetes tõendites selle kohta, et käitaja on võtnud juriidilise kohustuse rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3d tähenduses. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.Pädev asutus hindab lõike 2 kohaselt esitatud dokumente. Selle hindamise põhjal otsustab pädev asutus, kas artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud. Kui tingimused ei olnud täidetud, nõuab ta vahendid tagasi ja algatab kohtumenetlusi, kui see on sellega seoses vajalik.

5.Pädev asutus esitab 30. juuniks 2028 komisjonile loetelu kõigist toetuse taotlejatest, kelle puhul on tingimustele vastavus lõike 4 kohaselt kindlaks tehtud, nende vastavatest käitistest ja artikli 9 kohaselt arvutatud toetuse suurusest.

Artikkel 9

Toetussumma arvutamine pädevate asutuste poolt

1.Pädevad asutused hindavad toetuskõlblikele käitajatele iga lisas loetletud kauba tootmise eest antava rahalise toetuse summat ja arvutavad selle, võttes aluseks koguse, mille võrra on vähendatud LHÜde tasuta eraldamist. See LHÜde kogus arvutatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõikega 8 ja selle puhul võetakse arvesse otsust, mille komisjon on kõnealuse määruse artikli 23 lõike 4 kohaselt vastu võtnud. Toetuse rahalise väärtuse saamiseks kohandatakse tasuta LHÜde kogust vastavalt lisas loetletud kaupade toodangu osakaalule (mahus) ning korrutatakse väärtusega, mis vastab ELi HKSi LHÜde 2026. ja 2027. aasta sulgemishindade aasta keskmisele ühisel enampakkumisplatvormil kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2023/2830 sätestatud menetlustega.

2.Fondist kõigile lõplikele toetusesaajatele antava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada fondi vahendeid, millele on osutatud artikli 3 lõikes 2 ja millest on maha arvatud komisjoni halduskulud vastavalt artikli 3 lõikele 5.

Artikkel 10

Komisjoni väljamaksmisotsus

1.Pärast artikli 8 lõikes 5 osutatud loetelu kättesaamist teeb komisjon järgmist:

a)vaatab läbi pädevate asutuste poolt artikli 9 lõike 1 kohaselt tehtud arvutused;

b)hindab iga käitaja ja käitise lisamist loetellu;

c)hindab artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud teavet;

d)määrab kindlaks igale lõplikule toetusesaajale antava rahalise toetuse summa.

2.Komisjon vähendab proportsionaalselt igale lõplikule toetusesaajale artikli 9 lõike 1 kohaselt antava toetuse summat, kui see on vajalik artikli 9 lõike 2 järgimiseks.

3.Lõike 1 kohase hindamise põhjal võtab komisjon vastu rakendusotsuse käitajatele rahalise toetuse andmise kohta, kui fondi vahendid on kättesaadavad. Kõnealune otsus on rahastamisotsus määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 110 tähenduses. Asjaomase pädeva asutuse teavitamine kõnealusest otsusest kujutab endast individuaalset juriidilist kohustust määruse (EL, Euratom) 2024/2509 tähenduses.

4.Lõikes 3 osutatud otsuses sätestatakse asjaomasele liikmesriigile üle kantav kogusumma, rahalise toetuse lõplike saajate loetelu ja summa iga toetusesaaja kohta.

Artikkel 11

Rahalise toetuse väljamaksmine

1.Pärast artikli 10 lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmist maksab komisjon kõnealuses otsuses sätestatud kogusumma välja pädevatele asutustele. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõikest 3 võib komisjon maksta toetust ka juba lõpule viidud investeeringute või tootmise eest.

2.Pädevad asutused maksavad komisjoni poolt artikli 10 lõikes 3 osutatud otsuste alusel antud rahalise toetuse lõplikele toetusesaajatele välja ühe kuu jooksul pärast komisjonilt rahaliste vahendite saamist ja hiljemalt 31. detsembril 2029 ning teatavad sellest komisjonile viivitamata pärast väljamaksete tegemist.

Artikkel 12

Liidu finantshuvide kaitse

1.Liikmesriigid kui fondist rahaliste vahendite saajad võtavad kõik asjakohased meetmed, et kaitsta liidu finantshuve ja tagada, et rahaeraldisi kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega, eelkõige seoses pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja muu liidu finantshuve kahjustava õigusnormide rikkumise ennetamise, avastamise ja tõkestamisega. Selleks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed valesti makstud summade tagasinõudmiseks. Liikmesriigid tuginevad oma riiklikele eelarve haldamise ning kontrolli- ja tagasinõudmissüsteemidele.

2.Artikli 10 lõikes 3 osutatud otsuses nähakse liikmesriikidele ette järgmised kohustused:

a)võtta asjakohaseid meetmeid, et ennetada, avastada ja tõkestada pettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja muud õigusnormide rikkumist, mis kahjustab liidu finantshuve määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 61 tähenduses, ning võtta õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi alusetult kulutatud või ebaseaduslikult omastatud vahendid;

b)säilitada kõigi rahaeraldise saanud lõplike toetusesaajate kohta järgmised andmed: nimi, käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number ja fondist saadud rahaeraldise summa;

c)anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus neile määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õiguste kasutamiseks, ning kehtestada kõigile rahalise toetuse lõplikele saajatele kohustus anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus neile määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õiguste kasutamiseks, ning kehtestada kõigile väljamakstud vahendite lõplikele saajatele samad kohustused;

d)säilitada andmeid vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklile 133;

e)sõnaselgelt lubada, et komisjonil on õigus vähendada fondist antavat rahalist toetust proportsionaalselt ja nõuda pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti või muu liidu finantshuve kahjustava õigusnormide rikkumise korral sisse kõik summad, mis tuleb ELi eelarvesse tagasi maksta.

3.Tagasinõutava ja vähendatava summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti või muu liidu finantshuve kahjustava õigusnormide rikkumise või kohustuste rikkumise raskusastet. Komisjon annab enne vähendamist liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

Artikkel 13

Lõplike toetusesaajate kohustused

1.Lõplikud toetusesaajad vastutavad nende poolt käesoleva määruse alusel esitatud andmete eest ning säilitavad täielikke ja täpseid andmeid artiklis 7 osutatud tegevuste kohta, millega nad põhjendavad oma taotlusi.

2.Selleks on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks lõplike toetusesaajate ülesanded ja seirekohustused, sealhulgas määrata kindlaks andmete säilitamise tähtaeg. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Lõplikud toetusesaajad teevad koostööd komisjoni või asjaomase pädeva asutusega, kui need teevad auditeid, hindamisi või seiret. Taotluse korral esitavad lõplikud toetusesaajad lõikes 1 osutatud teabe ja dokumendid õigeaegselt pädevatele asutustele ja komisjonile.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 3 lõikes 6, artikli 4 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks kuni [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 6, artikli 4 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 3 lõike 6, artikli 4 lõike 2 või artikli 6 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Artikkel 15

Rakendamisvolitused

1.Komisjoni abistab komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 27 artikli 44 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 28  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühiajalises, keskpikas või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku 2026–2031

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2026–2030 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2026–2031.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) [Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx ]

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

If more than one budget implementation method is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Specify frequency and conditions.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the anti-fraud strategy.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Please insert as many budget lines as needed in the two tables below.

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 29	EFTA riigid 30	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 31	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	20 02 01 01 – Lepingulised töötajad	Liigendamata	EI	EI	EI	EI
	20 02 06 04 – Uuringud ja konsultatsioonid	Liigendamata	EI	EI	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	Ajutine süsinikuheite vähendamise fond [eelarverida määratakse kindlaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku liigenduses]	Liigendatud	EI	EI	EI	JAH
	Ajutine süsinikuheite vähendamise fond – halduskulud [eelarverida määratakse kindlaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku liigenduses]	Liigendamata	EI	EI	EI	JAH

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

DG CLIMA / DG TAXUD				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2026–2030 KOKKU
				2026	2027	2028	2029	2030
 Personalikulud				0,808	0,909	0	0	0	1,717
 Muud halduskulud				0,200	0,200	0	0	0	0,400
DG CLIMA / DG TAXUD KOKKU	Assigneeringud			1,008	1,109	0	0	0	2,117
RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)		1,008	1,109	0	0	0	2,117

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	KOKKU 2026–2030
		2026	2027	2028	2029	2030
Mitmeaastase finantsraamistiku	Kulukohustused	1,008	1,109	0	0	0	2,117
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Maksed	1,008	1,109	0	0	0	2,117

=================================================================================================

Optional: if the proposal is partly or fully financed from external assigned revenues, fill in the table in Section 3.2.1.2. If not, please delete the whole section.

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

XX Eelarverida määratakse kindlaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku liigenduses

DG <…….>				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2026–2030 KOKKU
				2026	2027	2028	2029	2030
	Tegevusassigneeringud
YY YY YY Ajutine süsinikuheite vähendamise fond		Kulukohustused	(1a)		0,000	pm	pm		pm
		Maksed	(2a)			pm	pm	pm	pm
YY YY YY Ajutine süsinikuheite vähendamise fond – halduskulud		Kulukohustused	(1b)		0,000	1,329	0,953	0,751	3,262
		Maksed	(2b)		0,000	1,329	0,953	0,751	3,262
	Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud [Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.]
Eelarverida			(3)						0,000
DG CLIMA / DG TAXUDi assigneeringud KOKKU		Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0	0,000	1,329	0,953	0,751	4,162
		Maksed	= 2a + 2b + 3		0,000	1,329	0,953	0,751	4,162

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 32

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 33 …

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2026–2030 KOKKU
		2026	2027	2028	2029	2030
	RUBRIIK 7
Personalikulud		0,808	0,909	0,000	0,000	0,000	1,717
Muud halduskulud		0,200	0,200	0,000	0,000	0,000	0,400
RUBRIIK 7 kokku		1,008	1,109	0,000	0,000	0,000	2,117
	RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU		1,008	1,109	0,000	0,000	0,000	2,117

===================================================================

Optional: if the proposal is partly or fully financed from external assigned revenues, fill in the tables in Sections 3.2.3.2. and 3.2.3.3. If not, please delete both sections.

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2026–2030 KOKKU
		2026	2027	2028	2029	2030
	RUBRIIK 7
Personalikulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud		0,000	0,000	1,129	0,753	0,251	2,133
Muud halduskulud		0,000	0,000	0,200	0,500	0,000	0,700
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku		0,000	0,000	1,329	1,253	0,251	2,833
KOKKU		0,000	0,000	1,329	1,253	0,251	2,833

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU  KOKKU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2026–2030 KOKKU
		2026	2027	2028	2029	2030
	RUBRIIK 7
Personalikulud		0,808	0,909	0,000	0,000	0,000	1,717
Muud halduskulud		0,200	0,200	0,000	0,000	0,000	0,400
RUBRIIK 7 kokku		1,008	1,109	0,000	0,000	0,000	2,117
	RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud		0,000	0,000	1,129	0,753	0,251	2,133
Muud halduskulud		0,000	0,000	0,200	0,500	0,000	0,700
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku		0,000	0,000	1,329	1,253	0,251	2,833
KOKKU		1,008	1,109	1,329	1,253	0,251	4,950

===================================================================

Alates 2026. aastast kuni sihtotstarbelise välistulu kättesaadavaks tegemiseni kaetakse personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest. Pärast sihtotstarbeliste tulude kogumist rahastatakse personali- ja muid vajalikke halduskulusid nendest tuludest.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

[Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.]

HEAKSKIIDETUD EELARVE				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta 2026–2031
				2026	2027	2028	2029	2030	2031
			 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)				0	0	0	0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)				0	0	0	0	0	0	0
			• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)				8	9	0	0	0	0	17
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)				0	0	0	0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida  [XX.01.YY.YY]		- peakorteris		0	0	0	0	0	0	0
		- ELi delegatsioonides		0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud				0	0	0	0	0	0	0
KOKKU				8	9	0	0	0	0	17

===================================================================

Optional: if the proposal is partly or fully financed from external assigned revenues, fill in the tables in Sections 3.2.4.2. and 3.2.4.3. If not, please delete both sections.

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta 2026–2031
				2026	2027	2028	2029	2030	2031
			 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)				0	0	0	0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)				0	0	0	0	0	0	0
			• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)				0	0	0	0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)				0	0	0	0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida   [XX.01.YY.YY]		- peakorteris		0	0	0	0	0	0	0
		- ELi delegatsioonides		0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud				0	0	9	6	0	0	17
KOKKU				0	0	9	6	2	0	17

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta 2026–2031
				2026	2027	2028	2029	2030	2031
			 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)				0	0	0	0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)				0	0	0	0	0	0	0
			• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)				8	9	0	0	0	0	17
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)				0	0	0	0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida   [XX.01.YY.YY]		- peakorteris		0	0	0	0	0	0	0
		- ELi delegatsioonides		0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)				0	0	0	0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7				0	0	0	0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud XX.YYYY Ajutise süsinikuheite vähendamise fondi töötajad				0	0	9	6	2	0	17
KOKKU				8	9	9	6	2	0	34

===================================================================

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse sihtotstarbelisest tulust
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad	0	ei kohaldata	ei kohaldata	ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)	2026. aastal 8 ja 2027. aastal 9 kuni tulu kättesaadavaks tegemiseni	ei kohaldata	ei kohaldata	2028. aastal 9, 2029. aastal 6 ja 2030. aastal 2, alles alates tulu kättesaadavaks tegemisest

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse 2026. aastal ja kuni sihtotstarbelise tulu kättesaadavaks tegemiseni personalivajadus rakendavate talituste nende töötajatega, kes on juba määratud või määratakse meedet ja sellega seotud poliitikavahendeid haldama, ja/või peadirektoraatide sees töötajate ümberpaigutamise teel. Pärast sihtotstarbelise tulu kogumist rahastatakse personalikulusid sihtotstarbelisest tulust.

Ülesannete kirjeldus:

	Ülesanne	2026. aasta hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv	2027. aasta hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv	2028. aasta hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv	2029. aasta hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv	2030. aasta hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv
Liikmesriikide osalemisvõimalus	Töötada välja ja võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks liikmesriikide osalmeisvõimaluse tingimused ja kord	1,5	3	1,5
	Hinnata liikmesriikide taotlusi osalemisvõimaluse kohta
	Võtta vastu otsus(ed) liikmesriikide osalemisvõimaluse taotluste kohta
Üldine rakendamine	Töötada välja ja võtta vastu delegeeritud õigusakt tulu kogumise ja jaotuse kohta liikmesriikide kaupa	3,5	2
	Töötada välja ja võtta vastu tingimuslikkuse nõudeid käsitlev rakendusakt
Taotlemismenetlus	Töötada välja ja võtta vastu taotlemismenetlust käsitlev rakendusakt	3	3	5,5	4
	Töötada välja rakendusakt tootmistaseme muutusi käsitleva määruse ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse muutmiseks (seiremetoodikakava ja täiendavat jagamist käitiseosadeks käsitlevad sätted, võimalikud kontrollisüsteemi ja andmelünki käsitlevad sätted)
	Töötada välja juhenddokumendid taotlemismenetluse ja tingimuslikkuse nõuete kohta
	Muuta asjakohaseid juhenddokumente tootmistaseme muutusi käsitleva määruse ning akrediteerimis- ja tõendamismääruse kohta
	Vaadata läbi pädevate asutuste tehtud arvutused; hinnata iga käitaja ja käitise kuulumist pädeva asutuse esitatud loetellu ja asjakohaseid esitatud andmeid; võtta vastu toetusotsus
Finantsjuhtimine	Finantsjuhtimine, sealhulgas toetuse väljamaksmine pädevatele asutustele		1	1	1	1
Aruandlus	Koostada hindamisaruanne, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (sealhulgas alalise lahenduse ettevalmistamine ja seos tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastuga)			1	1	1
		8	9	9	6	2

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2026–2031 KOKKU
	2026	2027	2028	2029	2030	2031
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0	0	0	0	0	0	0
RUBRIIK 7 kokku	0	0	0	0	0	0	0
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0	0	0	0	0	0	0
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0	0	0	0	0	0	0
KOKKU	0	0	0	0	0	0	0

 

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2028	Aasta 2029	Kokku
Liikmesriigid	308,324	324,201	632,525
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU	308,324	324,201	632,525

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 34
		Aasta 2028	Aasta 2029
Peatüki 621/66 alla loodav uus eelarverida (kinnitamisel)		308,324	324,201

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

When completing this Section, it is acceptable to present the information in a table format, where appropriate.

4.1.Diginõuded

•Ei ole asjakohane

4.2.Andmed

•Ei ole asjakohane

4.3.Digilahendused

Ei ole asjakohane

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Ei ole asjakohane

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

•Ei ole asjakohane

(1)    Vt eelkõige teatis „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30 final.

(2)    ELT L, 2024/2509, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj .

(3)    Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ajutine süsinikuheite vähendamise fond.

(4)    COM(2025) 574 final. Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom) 2020/2053, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52025PC0574

(5)    ELT C , , lk .

(6)    ELT C , , lk .

(7)    Euroopa Parlamendi […] seisukoht ja nõukogu […] otsus.

(8)    Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: ttp://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

(10)    Komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“ (COM(2025) 85 final).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/956/oj ).

(13)    Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom) 2020/2053 (COM(2025) 574 final).

(14)    Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom) 2020/2053 (COM(2025) 574 final).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj ). 

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2092/oj ).

(17)    Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj).

(18)    Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1842/oj).

(19)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1987/2658/oj ).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj ).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj ).

(22)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj ).

(23)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj ).

(26)    Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2067/oj ).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(28)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(29)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(30)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(31)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(32)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(33)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(34)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2025

COM(2025) 990 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ajutine süsinikuheite vähendamise fond

LISA

Fondist toetuse saamiseks kõlblikud kaubad

Et kaupu identifitseerida, kohaldatakse käesolevat määrust kaupade suhtes, mis kuuluvad alltoodud tabelis esitatud kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodide alla. CN-koodid on määruse (EMÜ) nr 2658/87 kohased CN-koodid.

Alumiinium

CN-kood	Kauba kirjeldus
76069100	Legeerimata alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad, paksusega üle 0,2 mm (v.a täisnurksed (sh ruudukujulised))
76072010	Alumiiniumfoolium, aluskihil, paksusega (aluskihti arvestamata) alla 0,021 mm (v.a rubriigi 3212 trükifoolium ning fooliumist valmistatud jõulukuusekaunistused)
76051900	Legeerimata alumiiniumist traat, ristlõike maksimaalmõõtmega kuni 7 mm (v.a trossikee, kaablid, trossid jms rubriigi 7614 tooted, elektriisolatsiooniga traadid ja keeled muusikariistadele)
76071910	Alumiiniumfoolium, aluskihita, valtsitud ja edasi töödeldud, paksusega alla 0 021 mm (v.a rubriigi 3212 trükifoolium ja jõulukuusekaunistused)
76032000	Kihilise struktuuriga alumiiniumipulbrid; alumiiniumihelbed (v.a alumiiniumigraanulid ja litrid)
76161000	Alumiiniumist naelad, tihvtid, rõhknaelad, kruvid, poldid, mutrid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid jms (v.a klambrid plokkidena, korgid, prundid jms, keermestatud)
76061130	Legeerimata alumiiniumist komposiitpaneel, paksusega üle 0,2 mm

Väetised

28342100	Kaaliumnitraat
31026000	Kaltsiumnitraat ja ammooniumnitraat kaksiksoolana ja nende ainete segud (v.a tablettidena vms kujul või pakendites brutomassiga kuni 10 kg)
31051000	Loomset või taimset päritolu mineraal- või keemilised väetised, tablettidena vms kujul või pakendites brutomassiga kuni 10 kg
31052010	Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad fosforit ja kaaliumi, lämmastikusisaldusega üle 10 % kuiva veevaba toote massist (v. a tablettidena vms kujul või pakendites brutomassiga kuni 10 kg)
31054000	Ammooniumdivesinikortofosfaat (monoammooniumfosfaat), segatud diammooniumvesinikortofosfaadiga (diammooniumfosfaadiga) või mitte (v.a tablettidena vms kujul või pakendites brutomassiga kuni 10 kg)
31055100	Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad nitraate ja fosfaate (v.a ammooniumdivesinikortofosfaat (monoammooniumfosfaat), diammooniumvesinikortofosfaat (diammooniumfosfaat) ja tablettidena vms kujul või pakendites brutomassiga kuni 10 kg)
31055900	Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: lämmastikku (v.a nitraat) ja fosforit, kuid ei sisalda nitraate (v.a ammooniumdivesinikortofosfaat (monoammooniumfosfaat), diammooniumvesinikortofosfaat (diammooniumfosfaat), tablettidena vms kujul või pakendites brutomassiga kuni 10 kg)
31059080	Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: lämmastikku ja kaaliumi, või ainult ühte peamist toiteelementi, k.a loomsete või taimsete väetiste segud keemiliste või mineraalväetistega, lämmastikusisalduseta või lämmastikusisaldusega kuni 10 % massist (v.a tablettidena vms kujul või pakendites brutomassiga kuni 10 kg)

Raud ja teras

26011200	Aglomeeritud rauamaagid ja -kontsentraadid (v.a põletatud püriidid)
72011019	Legeerimata toormalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena, fosforisisaldusega kuni 0,5 % massist, mangaanisisaldusega vähemalt 0,4 % massist ja ränisisaldusega üle 1 % massist
72012000	Legeerimata toormalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena, fosforisisaldusega vähemalt 0,5 % massist
72015010	Legeeritud toormalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena, titaaniumisisaldusega vähemalt 0,3 %, kuid mitte üle 1 % massist ja vanaadiumisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 1 % massist
72015090	Legeeritud toormalm ja peegelmalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena (v.a rauasulamid, titaaniumisisaldusega vähemalt 0,3 %, kuid mitte üle 1 % massist ja vanaadiumisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 1 % massist)
72021180	Ferromangaan, süsinikusisaldusega üle 2 % massist (v.a kuni 5 mm graanulitega ja mangaanisisaldusega üle 65 % massist)
72021900	Ferromangaan, süsinikusisaldusega mitte üle 2 % massist
72024190	Ferrokroom, süsinikusisaldusega üle 6 % massist
72024910	Ferrokroom, süsinikusisaldusega mitte üle 0,05 % massist
72026000	Ferronikkel
72039000	Käsnrauasaadused, saadud sulatatud toormalmi atomiseerimisel, raud minimaalse puhtusega 99,94 % massist, tükkidena, graanulitena vms kujul
72052100	Pulber legeerterasest (v.a pulbrid ferrosulamitest, radioaktiivse raua pulbrid (isotoobid))
72052900	Pulber toormalmist, peegelmalmist, rauast või legeerimata terasest (v.a pulbrid ferrosulamitest, radioaktiivse raua pulbrid (isotoobid))
72072039	Pooltooted rauast või legeerimata terasest, süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist, täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega, laiusega, mis on vähemalt kahekordne paksus, sepistatud
72081000	Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, valtsimisel moodustatud reljeefse mustriga
72099020	Lehtvaltstooted rauast või terasest, laiusega vähemalt 600 mm, külmvaltsitud ja edasi töödeldud, kuid plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, perforeeritud
72101100	Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud, tinaga pinnatud või kaetud, paksusega vähemalt 0,5 mm
72101220	Valgeplekk rauast või legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm ja paksusega alla 0,5 mm, tinatatud [kaetud metallikihiga, mis sisaldab vähemalt 97 % massist tina], pinnatöötlusega, edasi töötlemata
72107010	Valgeplekk laiusega vähemalt 600 mm ja paksusega alla 0,5 mm, tinatatud [kaetud metallikihiga, mis sisaldab vähemalt 97 % massist tina], lakitud, edasi töötlemata, ning kroomoksiididega või kroomi ja kroomoksiididega pinnatud või kaetud lehttooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud, lakitud
72109040	Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, tinatatud ja trükitud, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud
72124020	Valgeplekk laiusega alla 600 mm ja paksusega alla 0,5 mm, tinatatud [kaetud metallikihiga, mis sisaldab vähemalt 97 % massist tina], lakitud, edasi töötlemata, ning kroomoksiididega või kroomi ja kroomoksiididega pinnatud või kaetud lehttooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud, lakitud
72124080	Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud, värvitud, lakitud või plastiga kaetud (v.a valgeplekk, lakitud, edasi töötlemata, ning kroomoksiididega või kroomi ja kroomoksiididega pinnatud või kaetud tooted, lakitud)
72139120	Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast ja legeerimata terasest, rehvide koordiks kasutatavat tüüpi, sile, korrapäratult kokku keritud
72189920	Roostevabast terasest pooltooted, ümmarguse või muu (v.a ruudukujulise või täisnurkse) ristlõikega, valtsitud või pidevvalust
72202089	Lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega alla 600 mm, külmvaltsitud, edasi töötlemata, paksusega kuni 0,35 mm, niklisisaldusega alla 2,5 % massist
72209020	Lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega alla 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud, edasi töödeldud, perforeeritud
72221189	Varbmaterjal roostevabast terasest, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata, ümmarguse ristlõikega, diameetriga alla 80 mm, niklisisaldusega alla 2,5 % massist
72221990	Varbmaterjal roostevabast terasest, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata, niklisisaldusega alla 2,5 % massist (v.a ümmarguse ristlõikega tooted)
72222011	Varbmaterjal roostevabast terasest, ümmarguse ristlõikega, diameetriga vähemalt 80 mm, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, niklisisaldusega vähemalt 2,5 % massist
72222019	Varbmaterjal roostevabast terasest, ümmarguse ristlõikega, diameetriga vähemalt 80 mm, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, niklisisaldusega alla 2,5 % massist
72222021	Varbmaterjal roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, ümmarguse ristlõikega vähemalt 25 mm, kuid alla 80 mm, niklisisaldusega vähemalt 2,5 % massist
72222029	Varbmaterjal roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, ümmarguse ristlõikega vähemalt 25 mm, kuid alla 80 mm, niklisisaldusega alla 2,5 % massist
72222031	Varbmaterjal roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, ümmarguse ristlõikega alla 25 mm, niklisisaldusega vähemalt 2,5 % massist
72222039	Varbmaterjal roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, ümmarguse ristlõikega alla 25 mm, niklisisaldusega alla 2,5 % massist
72222081	Varbmaterjal roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, niklisisaldusega vähemalt 2,5 % massist (v.a ümmarguse ristlõikega tooted)
72222089	Varbmaterjal roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, niklisisaldusega alla 2,5 % massist (v.a ümmarguse ristlõikega tooted)
72224010	Kujuprofiilid roostevabast terasest, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, kuid edasi töötlemata
72224090	Kujuprofiilid roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töödeldud; sepistatud, kuid edasi töötlemata, või muul viisil kuumvormitud ja edasi töödeldud, mujal nimetamata
72230091	Roostevabast terasest traat, rullides, niklisisaldusega alla 2,5 % massist, ning kroomisisaldusega 13 % kuni 25 % massist ja alumiiniumisisaldusega 3,5 % kuni 6 % massist (v.a varbmaterjal)
72251100	Lehtvaltstooted elektrotehnilisest räniterasest, laiusega vähemalt 600 mm, suundorienteeritud struktuuriga
72254040	Lehtvaltstooted muust legeerterasest peale roostevaba terase, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, mitte rullides, paksusega üle 10 mm (v.a tööriistaterasest, kiirlõiketerasest või elektrotehnilisest räniterasest tooted)
72254060	Lehtvaltstooted muust legeerterasest peale roostevaba terase, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, mitte rullides, paksusega vähemalt 4,75 mm, kuid mitte üle 10 mm (v.a tööriistaterasest, kiirlõiketerasest või elektrotehnilisest räniterasest tooted)
72254090	Lehtvaltstooted muust legeerterasest peale roostevaba terase, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, mitte rullides, paksusega alla 4,75 mm (v.a tööriistaterasest, kiirlõiketerasest või elektrotehnilisest räniterasest tooted)
72255020	Lehtvaltstooted kiirlõiketerasest, laiusega vähemalt 600 mm, külmvaltsitud, edasi töötlemata
72255080	Lehtvaltstooted muust legeerterasest peale roostevaba terase, laiusega vähemalt 600 mm, külmvaltsitud, edasi töötlemata (v.a kiirlõiketerasest või elektrotehnilisest räniterasest tooted)
72259900	Lehtvaltstooted muust legeerterasest peale roostevaba terase, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud ja edasi töödeldud (v.a tsingiga pinnatud või kaetud ning elektrotehnilisest räniterasest tooted)
72261100	Lehtvaltstooted elektrotehnilisest räniterasest, laiusega alla 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud, suundorienteeritud struktuuriga
72262000	Lehtvaltstooted kiirlõiketerasest, laiusega kuni 600 mm, kuumvaltsitud või külmvaltsitud
72281090	Kiirlõiketerasest varbmaterjal, külmvormitud või -viimistletud ja edasi töödeldud või mitte, või kuumvormitud ja edasi töödeldud (v.a sepistatud tooted, pooltooted, lehtvaltstooted ning kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud)
72282099	Ränimangaanterasest varbmaterjal, ruudukujulise või muu kui täisnurkse ristlõikega, külmvormitud või -viimistletud ja edasi töödeldud või mitte, või kuumvaltsitud ja edasi töödeldud (v.a kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, plakeeritud, kuid edasi töötlemata, pooltooted, lehtvaltstooted ning kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud)
72283020	Tööriistaterasest varbmaterjal, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata (v.a pooltooted, lehtvaltstooted ning kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud)
72284010	Tööriistaterasest varbmaterjal, sepistatud, edasi töötlemata (v.a pooltooted, lehtvaltstooted ning kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud)
72285020	Tööriistaterasest varbmaterjal, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata (v.a pooltooted, lehtvaltstooted ning kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud)
72285069	Varbmaterjal muust legeerterasest peale roostevaba terase, külmvormitud või külmviimistletud, edasi töötlemata, ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 80 mm (v.a kiirlõiketerasest, ränimangaanterasest ja tööriistaterasest tooted, alamrubriiki 7228 50 40 kuuluvad tooted, pooltooted, lehtvaltstooted ning kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud)
72285080	Varbmaterjal muust legeerterasest peale roostevaba terase, külmvormitud või külmviimistletud, edasi töötlemata (v.a ümmarguse ristlõikega ning kiirlõiketerasest, ränimangaanterasest ja tööriistaterasest tooted, alamrubriiki 7228 50 40 kuuluvad tooted, pooltooted, lehtvaltstooted ning kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult kokku keritud)
72299050	Traat terasest, süsinikusisaldusega 0,9 % kuni 1,1 % massist, kroomisisaldusega 0,5 % kuni 2 % massist, ning molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist, rullides (v.a varbmaterjal)
73011000	Rauast või terasest sulundkonstruktsioonid, puuritud, perforeeritud või mitte, monoliitsed või monteeritavad
73041910	Gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad rauast või terasest õmblusteta torud, välisläbimõõduga kuni 168,3 mm (v.a roostevabast terasest või malmist tooted)
73041930	Gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad rauast või terasest õmblusteta torud, välisläbimõõduga üle 168,3 mm, kuid mitte üle 406,4 mm (v.a roostevabast terasest või malmist tooted)
73041990	Gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad rauast või terasest õmblusteta torud, välisläbimõõduga üle 406,4 mm (v.a roostevabast terasest või malmist tooted)
73042200	Roostevabast terasest õmblusteta puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks
73042400	Roostevabast terasest õmblusteta mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks
73042910	Rauast või terasest õmblusteta mantel- ja survetorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks, välisläbimõõduga kuni 168,3 mm (v.a malmist tooted)
73042930	Rauast või terasest õmblusteta mantel- ja survetorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks, välisläbimõõduga üle 168,3 mm, kuid mitte üle 406,4 mm (v.a malmist tooted)
73042990	Rauast või terasest õmblusteta mantel- ja survetorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks, välisläbimõõduga üle 406,4 mm (v.a malmist tooted)
73043180	Rauast või legeerimata terasest torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, külmtõmmatud või külmvaltsitud (v.a malmist tooted, gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad torud või mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks ning täppistorud)
73044100	Roostevabast terasest torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, külmtõmmatud või külmvaltsitud (v.a gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad torud või mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks)
73044983	Roostevabast terasest torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga kuni 168,3 mm (v.a külmtõmmatud või külmvaltsitud, gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad torud või mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks ning torud)
73044985	Roostevabast terasest torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 168,3 mm, kuid mitte üle 406,4 mm (v.a külmtõmmatud või külmvaltsitud, gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud ning mantel-, surve- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks)
73044989	Roostevabast terasest torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm (v.a külmtõmmatud või külmvaltsitud, gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud ning mantel-, surve- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks ning torud)
73045181	Legeerterasest (v.a roostevabast) täppistorud, õmblusteta, ümmarguse ristlõikega, külmtõmmatud või külmvaltsitud (v.a gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad torud või mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks ning torud ja õõnesprofiilid, sirged, ühtlase seinapaksusega, süsinikusisaldusega vähemalt 0,9 %, kuid mitte üle 1,15 % massist ja kroomisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 2 % massist, ning molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist)
73045189	Legeerterasest (v.a roostevabast) torud ja õõnesprofiilid, õmblusteta, ümmarguse ristlõikega, mitte külmtõmmatud või külmvaltsitud (v.a gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad torud või mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks, täppistorud ning torud ja õõnesprofiilid, sirged, ühtlase seinapaksusega, süsinikusisaldusega vähemalt 0,9 %, kuid mitte üle 1,15 % massist, kroomisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 2 % massist, ning molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist)
73045930	Legeerterasest (v.a roostevabast) torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega (mitte külmtõmmatud või külmvaltsitud), sirged ja ühtlase seinapaksusega, süsinikusisaldusega vähemalt 0,9 %, kuid mitte üle 1,15 % massist, kroomisisaldusega vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 2 % massist, ning molübdeenisisaldusega, kui seda esineb, mitte üle 0,5 % massist (v.a alamrubriikide 7304 19 – 7304 29 torud ja õõnesprofiilid)
73045982	Legeerterasest (v.a roostevabast) torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga kuni 168,3 mm (v.a külmtõmmatud või külmvaltsitud, gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad torud või mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks ning alamrubriigi 7304 59 30 tooted)
73045983	Legeerterasest (v.a roostevabast) torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 168,3 mm, kuid mitte üle 406,4 mm (v.a külmtõmmatud või külmvaltsitud, gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud või mantel-, surve- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks ning alamrubriigi 7304 59 30 tooted)
73045989	Legeerterasest (v.a roostevabast) torud ja õõnesprofiilid, õmbluseta, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm (v.a külmtõmmatud või külmvaltsitud, gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad torud või mantel- ja survetorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks ning alamrubriigi 7304 59 30 tooted)
73049000	Torud ja õõnesprofiilid, õmblusteta, mitte ümmarguse ristlõikega, rauast või terasest (v.a malmist tooted)
73051100	Gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad rauast ja terasest magistraaltorud, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm, pikisuunalise räbualusel kaarkeevisõmblusega
73051200	Gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad rauast ja terasest magistraaltorud, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm, pikisuunalise keevisõmblusega (v.a pikisuunalise räbualusel kaarkeevisõmblusega)
73052000	Manteltorud gaasi või nafta puurimiseks, ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm, rauast või terasest lehtvaltstoodetest
73061900	Gaasi- ja naftatorujuhtmetes kasutatavad rauast või terasest lehtvaltstoodetest torud, keevisõmblusega, välisläbimõõduga kuni 406,4 mm (v.a roostevabast terasest või malmist tooted)
73062100	Roostevabast terasest lehtvaltstoodetest mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks, keevisõmblusega, välisläbimõõduga kuni 406,4 mm
73062900	Rauast või terasest lehtvaltstoodetest mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks, keevisõmblusega, välisläbimõõduga kuni 406,4 mm (v.a roostevabast terasest või malmist tooted)
73069000	Rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid (nt lahtiste, keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega) (v.a malmist tooted, õmbluseta torud, keevisõmblusega torud ning torud ümmarguse sise- ja välisristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm)
73071910	Valumalmist toruliitmikud (v.a mittetempermalmist)
73071990	Terasest valatud toruliitmikud
73072100	Äärikud roostevabast terasest (v.a valatud tooted)
73072210	Muhvid roostevabast terasest, keermestatud (v.a valatud tooted)
73072290	Põlved ja loogad roostevabast terasest, keermestatud (v.a valatud tooted)
73072310	Otsakuti külgekeevitatavad põlved ja loogad, roostevabast terasest (v.a valatud tooted)
73072910	Keermestatud toruliitmikud roostevabast terasest (v.a valatud tooted, äärikud, põlved, loogad ja muhvid)
73072980	Toruliitmikud roostevabast terasest (v.a valatud, keermestatud, otsakuti külgekeevitatavad liitmikud ja äärikud)
73079100	Rauast või terasest äärikud (v.a valatud või roostevabad tooted)
73079210	Rauast või terasest keermestatud muhvid (v.a valatud või roostevabast terasest)
73079290	Rauast või terasest keermestatud põlved ja loogad (v.a valatud või roostevabast terasest)
73079311	Rauast või terasest otsakuti külgekeevitatavad põlved ja loogad, maksimaalse välisläbimõõduga kuni 609,6 mm (v.a malmist ja roostevabast terasest tooted)
73079319	Rauast või terasest otsakuti külgekeevitatavad liitmikud, maksimaalse välisläbimõõduga kuni 609,6 mm (v.a malmist ja roostevabast terasest tooted, põlved, loogad ja äärikud)
73079391	Rauast või terasest otsakuti külgekeevitatavad põlved ja loogad, maksimaalse välisläbimõõduga üle 609,6 mm (v.a malmist ja roostevabast terasest tooted)
73079399	Rauast või terasest otsakuti külgekeevitatavad liitmikud, maksimaalse välisläbimõõduga üle 609,6 mm (v.a malmist ja roostevabast terasest tooted, põlved, loogad ja äärikud)
73079910	Rauast või terasest keermestatud liitmikud (v.a malmist ja roostevabast terasest tooted, äärikud; põlved, loogad ja muhvid)
73079980	Rauast või terasest toruliitmikud (v.a malmist ja roostevabast terasest tooted, keermestatud, otsakuti külgekeevitatavad liitmikud ja äärikud)
73110013	Rauast või terasest suru- või vedelgaasimahutid, õmbluseta, rõhu all vähemalt 165 baari, mahuga vähemalt 20 liitri, kuid mitte üle 50 l (v.a mahutid spetsiaalselt ehitatud või varustatud ühe või mitme transpordiviisi jaoks)
73181100	Võtmega keeratavad rauast või terasest puidukruvid
73181300	Rauast või terasest kruvikonksud ja -rõngad
73181410	Roostevabast terasest isekeermestavad kruvid (v.a puidukruvid)
73181535	Roostevabast terasest kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta, peata (v.a kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel)
73181548	Rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta, peata, tõmbetugevusega vähemalt 800 MPa (v.a kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel)
73181568	Rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kruvid ja poldid, kuuskantauguga, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta (v.a puidukruvid, isekeermestavad kruvid ning kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel)
73181575	Roostevabast terasest kruvid ja poldid, kuuskantauguga, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta (v.a auguga peaga kruvid, puidukruvid, isekeermestavad kruvid ning kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel)
73181588	Rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kruvid ja poldid, kuuskantpeaga, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta, tõmbetugevusega vähemalt 800 MPa (v.a auguga peaga kruvid, puidukruvid, isekeermestavad kruvid ning kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel)
73181595	Rauast või terasest kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta, peadega (v.a ühe soonega või ristuvate soontega, kuuskantauguga ja poldid; puidukruvid, isekeermestavad kruvid ning kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel ning kruvikonksud ja -rõngad)
73181631	Roostevabast terasest pimeneetmutrid
73181639	Roostevabast terasest mutrid (v.a pimeneetmutrid)
73181640	Rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) pimeneetmutrid
73181660	Rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) lukustuvad mutrid
73181692	Rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) mutrid, siseläbimõõduga kuni 12 mm (v.a pimeneetmutrid ja lukustuvad mutrid)
73181699	Rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) mutrid, siseläbimõõduga üle 12 mm (v.a pimeneetmutrid ja lukustuvad mutrid)
73181900	Mujal nimetamata keermestatud tooted, rauast või terasest
73182100	Rauast või terasest vedruseibid jm lukustusseibid
73182200	Rauast või terasest seibid (v.a vedruseibid jm lukustusseibid)
73182400	Rauast või terasest tüüblid ja splindid
73182900	Rauast või terasest keermestamata tooted
73269040	Rauast või terasest alused jms platvormid kaupade transpordiks
73269050	Rauast või terasest trumlid kaablite, torude jms jaoks
73269092	Rauast või terasest sepistatud tooted, mujal nimetamata
73269094	Rauast või terasest stantsitud tooted, mujal nimetamata
73269096	Rauast või terasest paagutatud tooted, mujal nimetamata