EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.12.2025
COM(2025) 984 final
2025/0391(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Pakiliste geopoliitiliste ja konkurentsivõimeprobleemide ning planeedi kolmikkriisi kontekstis peab EL võtma kiiremas korras meetmeid, et kiirendada planeerimis- ja loamenetlusi ning tagada ühtlasi kõrged keskkonnastandardid. Euroopa Ülemkogu kutsus 23. oktoobril 2025 komisjoni üles intensiivistama oma jõupingutusi ELi õigustiku stressitestimiseks. Käimasoleva stressitestimise raames esitab komisjon käesoleva ettepaneku koos konkreetsete meetmetega, et kiirendada kogu Euroopa Liidus keskkonnamõju hindamist, mis on planeerimis- ja loamenetluse keskne osa.
Keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse ettepanek (edaspidi „ettepanek“) tagab keskkonna ja inimeste tervise kaitse, mis on seatud eesmärgiks Euroopa Liidu toimimise lepingus. Ettepanek tugineb kehtivale keskkonnaalasele õigustikule ja näeb ette ühise menetlusraamistiku keskkonnamõju hindamiseks kõigis majandussektorites. Selleks et tagada ühtlustatud ja tulemuslik keskkonnamõju hindamine, on vaja ette näha ka ühtne ja sidus keskkonnalubade raamistik, mille puudumisel vähendaksid erinevused tõhusust ja projektiarendajate õiguskindlust.
Käesolev ettepanek loob õigusraamistiku kõigile sektoritele ning toob seega kaasa lihtsustamise, sidususe ja õiguskindluse, et keskkonnamõju kiiremini ja paremini hinnata. See on nii ettevõtjate, ametiasutuste kui ka üldsuse huvides. Ettepanekuga lihtsustatakse keskkonnamõju hindamisi ELis ja tagatakse nende suur sidusus, tunnistades samas teatavate sektorite prioriteetseid vajadusi.
Taastuvenergia, elektrivõrgud, salvestusprojektid ja laadimisjaamad, andmekeskused ja tehisintellektitehased või gigatehased, ringmajandusega seotud projektid, energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamine või sadamataristu on praeguses kontekstis mõningad strateegilised sektorid Euroopa Liidu ja maailma jaoks. See loetelu ei ole ammendav ning kindlaks võidakse teha muidki sektoreid, mida peetakse strateegiliseks ja keskseks, et vähendada liidu sõltuvust ning tagada liidu varustuskindlus ja üldine kerksus, võideldes samal ajal kliimamuutuste vastu. Lisaks on taskukohaste eluasemete kättesaadavus strateegiliselt tähtis Euroopa Liidu konkurentsivõime, sealhulgas tööjõu liikuvuse jaoks.
Käesoleva ettepanekuga nähakse strateegiliste sektorite jaoks ette keskkonnamõju hindamise tõhustatud, kiirendatud ja ühtlustatud kord. Keskkonnamõju hindamine on loa- ja/või planeerimismenetluse lahutamatu osa ning tähtis kaitsemeede, et vältida või minimeerida olulist keskkonnamõju ning tagada läbipaistvus ja üldsuse tõhus osalemine kavade, programmide ja projektidega seotud otsustusprotsessides. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatuspõhimõttega tagab keskkonnamõju hindamine süstemaatiliselt keskkonnakaitse kõrge taseme ja aitab kaasata keskkonnakaalutlusi kavade, programmide ja projektide koostamisse, et vähendada nende keskkonnamõju ning muuta need kestlikumaks, mis aitab seega kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
Käesolev ettepanek aitab kaasa teatise „Lihtsam ja kiirem Euroopa“ rakendamisele. Et vähendada aruandluskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid, järgib komisjon ettepanekus põhimõtet „vaikimisi digitaalne“, mis tähendab Euroopa digiidentiteedikukrute ja Euroopa ettevõtluskukrute ja nendega koostalitlusvõimeliste süsteemide kasutamist, ning ühekordsuse põhimõtet, mida tuleb rakendada partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning asjaomaste ELi asutustega.
Ettepanek sisaldab sihipäraseid sätteid keskkonnadirektiivide kohaldamise kohta seoses keskkonnamõju hindamisega loamenetluste raames, mis on rangelt vajalikud ettepaneku eesmärkide saavutamiseks. Nende direktiivide võimalikud muudatused või neist tehtavad erandid jäävad täielikult väljapoole selle ettepaneku kohaldamisala ja eesmärke. Komisjon teeb kaasseadusandjatega konstruktiivset koostööd tagamaks, et käesolevat ettepanekut käsitlevas seadusandlikus protsessis säilitatakse täielikult selle peamine eesmärk ega moonutata seda.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek on kooskõlas kehtiva keskkonnaalase õigusraamistikuga, mis hõlmab keskkonnamõju hindamist vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivile ja keskkonnamõju hindamise direktiivile, loodusdirektiivile ja linnudirektiivile ning veepoliitika raamdirektiivile. Käesolev ettepanek täiendab neid direktiive ning tagab keskkonnamõju hindamise jaoks ühtse ja sidusa üldise õigusraamistiku.
Ettepanek on kooskõlas ka õigusaktidega, mis on vastu võetud viimastel aastatel selleks, et kiirendada loamenetlust teatavates majandussektorites. Need õigusaktid, mis sisaldavad sätteid keskkonnamõju hindamise ühtlustamiseks ja kiirendamiseks teatavates strateegilistes sektorites, on taastuvenergia direktiiv (RED III), nullnetotööstuse määrus (NZIA) ja kriitiliste toormete määrus (CRMA). Kaasseadusandjad peavad läbirääkimisi muudegi seda valdkonda puudutavate õigusaktide üle, milleks on esmatähtsate ravimite õigusakt ja määrus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta. Lisaks on ettepanek kooskõlas tulevaste ettevalmistamisel olevate komisjoni ettepanekutega võtta vastu valdkondlikud õigusaktid, nimelt õigusakt tööstuse kiirendamiseks, ringmajanduse õigusakt, Euroopa võrgupakett ning ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt.
Ettepanek on kooskõlas ka komisjoni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes välja kuulutatud poliitilise prioriteediga saavutada ringluspõhisem ja vastupidavam majandus. Oma 2026. aasta tööprogrammi alusel kavatseb komisjon esitada ettepaneku võtta vastu ringmajanduse õigusakt, millega luuakse teisese toorme ühtne turg, suurendatakse kvaliteetsete ringlussevõetud materjalide pakkumist ja stimuleeritakse nõudlust nende materjalide järele ELis. See peaks aitama saavutada konkurentsivõime kompassis seatud eesmärki muuta EL 2030. aastaks ringmajanduse valdkonnas maailma liidriks.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on kooskõlas komisjoni konkurentsivõime kompassiga, mis on uus tegevuskava Euroopa dünaamilisuse taastamiseks ja majanduskasvu hoogustamiseks. Käesolev ettepanek aitab eelkõige täita selle eesmärke lihtsustada regulatiivset keskkonda, vähendada koormust ning soodustada kiirust ja paindlikkust.
Ka Draghi aruandes tehti olulisi tähelepanekuid riikide loamenetluste ja nende tõhususe kohta. Kuigi EL on välja töötanud algatused loamenetluste kestuse lühendamiseks, esineb rakendamisel endiselt märkimisväärseid takistusi, eelkõige puudulik haldussuutlikkus ja digitaliseerimine.
Lisaks on väga tähtis saavutada Euroopa Liidu ambitsioonikad rohe-eesmärgid, sest ELi tulevik sõltub sellest kohustusest. Tegevusetusel on mitmesugused tagajärjed, mis hõlmavad nii keskkonnaalast, majanduslikku kui ka geopoliitilist mõõdet. Kui tõhustada keskkonnamõju hindamist loamenetluse osana ning kasutada ära nullnetotööstuse määruse, kriitiliste toormete määruse ja läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga saadud kogemusi, on veelgi hõlpsam välja töötada ELi tööstuspoliitika projekte, eelkõige selliseid, mis aitavad majanduse süsinikuheidet vähendada. Käesolevas ettepanekus käsitletakse liikmesriikide ja nende ettevõtjate hulgas esinevaid tehnilise ja haldussuutlikkuse erinevusi – see on oluline võrdsete võimaluste tagamiseks ühtsel turul. See nõuab investeeringuid koolitusse ja foorumite loomisse, et vahetada parimaid tavasid ja teha kindlaks paljutõotavad projektid kõikjal liidus.
Ettepanek on kooskõlas ka rohelise kokkuleppe tööstuskavaga, milles on esitatud terviklik lähenemisviis puhta energia tehnoloogia laiendamise toetamiseks. Nimetatud kava tugineb neljale sambale. Esimese sambaga luuakse regulatiivne keskkond, mis lihtsustab ja ühtlustab loamenetlusi uute nullnetotehnoloogia tootmiskohtade jaoks, et hõlbustada liidu nullnetotööstuse laiendamist.
Ettepanek on kooskõlas liidu kohustusega vähendada oma majanduse süsinikuheidet, sealhulgas taastuvate energiaallikate ambitsioonika kasutuselevõtu kaudu, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe ja tööstusstrateegia keskmes ning kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud liidu kohustusega võtta üleilmseid kliimameetmeid. Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on Euroopa kliimamääruses sätestatud liidu siduv kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga.
Lisaks on ettepanek kooskõlas Euroopa tehisintellekti tegevuskava eesmärkidega. Euroopa Liit on kindlalt otsustanud saada tehisintellekti valdkonnas üleilmseks liidriks. Ent praegu on Euroopas andmekeskuse ehitamise loa ja sellega seotud keskkonnalubade saamise keskmine aeg endiselt liiga pikk. Seda silmas pidades on asjakohane lisada käesolevasse ettepanekusse strateegilise sektorina andmekeskuste ehitamine.
Samuti on ettepanek kooskõlas Euroopa elamuehituse strateegiaga ja Euroopa taskukohaste eluasemete kavaga, mis komisjonil on kavas vastu võtta. Neis algatustes seatakse prioriteediks lihtsustada ja digitaliseerida eluhoonete ehitusega seotud loa- ja haldusmenetlusi ka muus kui keskkonnaaspektide osas, vähendades protsesside digitaliseerimise kaudu liigset tööd, ebakindlust ja nõuete täitmisega seotud kulusid, sealhulgas eluhoonete ehituse lubade puhul. Seda silmas pidades on asjakohane lisada käesolevasse ettepanekusse strateegilise sektorina uued eluhooned ja olemasolevate eluhoonete renoveerimine, arvestades erilist elamufondi nappust.
Ettepanek on kooskõlas ka ELi sadamate strateegiaga. Nimetatud strateegia hõlmab selliseid küsimusi nagu digitaliseerimine, automatiseerimine, teadusuuringud ja innovatsioon, keskkond, oskused, ohutus, investeerimisvajadused ning rahaline toetus sadamate arendamiseks. Seda silmas pidades on asjakohane lisada käesolevasse ettepanekusse strateegilise sektorina sadamate süsinikuheite vähendamine. Seades sadamate süsinikuheite vähendamise prioriteediks strateegilise sektorina, järgitakse ettepanekus poliitilisi suuniseid keskkonnakestlikkuse edendamise kohta ja toetatakse Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist. See lähenemisviis aitab ära kasutada sadamasektoriga seotud tehnoloogiaarengut ja innovatsiooni, et vähendada heidet ja edendada puhta energia tavasid, ning tugevdab ühtlasi sadamapiirkondade laiemaid funktsioone, mis on seotud ringluse ja kliimamuutustega kohanemisega.
Digitaliseerimine saab väga palju kaasa aidata keskkonnamõju hindamise ja loamenetluste tõhusamaks, läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks muutmisele. Digitaliseerimine on oluline, et võimaldada juurdepääsu andmetele, keskkonnaaruannetele ja teabele keskkonnamõju hindamise menetluste kohta. See hõlbustab ettevõtjate ja haldusasutuste tööd ja sidusrühmade kaasamist ning aitab otsustajatel saada selget teavet õigel ajal.
Seetõttu on ettepanek kooskõlas laiemate digitaliseerimisalaste poliitikameetmetega. Ettepanekus on võetud arvesse eesmärke, mida sisaldab koostalitleva Euroopa määrus, millega reguleeritakse üleeuroopalisi digitaalseid avalikke teenuseid, et suurendada piiriülest koostalitlusvõimet, edendades ühiseid standardeid ja juhtimismeetodeid ning tuginedes kogemuste ja lahenduste jagamisele ning heade tavade vahetamisele ja edendamisele. Käesolev ettepanek võimaldab kasutada Euroopa digiidentiteedikukruid ja Euroopa ettevõtluskukruid, et tagada liidu õigusaktide ühtne ja horisontaalne kohaldamine, vähendada halduskulusid ning parandada eelarvetõhusust. Ettepanek on kooskõlas ühtse digivärava määrusega, millega hõlbustatakse ELi kodanike ja ettevõtjate veebijuurdepääsu teabele, haldusmenetlustele ja abiteenustele, ning avaandmete direktiiviga, millega soovitakse hõlbustada avalike andmete taaskasutamist, nähes ette ühtlustatud andmevahetuseeskirjad, tagamaks, et andmestikud esitatakse struktureeritud, masinloetavas ja avatud vormingus, mis tagab koostalitlusvõime, taaskasutamise ja juurdepääsetavuse.
Käesolev ettepanek toetab kaitsevalmiduse koondpaketi osaks olevat komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta ning ei piira selle kohaldamist. Kaitsevalmidusprojektidega soovitakse toetada liikmesriikide kiireloomulisi vajadusi tekkivate julgeolekuohtude korral. Kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise määrus on lex specialis, millega nähakse kaitsevalmidusprojektide jaoks ette erieeskirjad. Kaitsevalmidusprojektidele peaksid aga tooma kasu ka käesoleva ettepanekuga tehtavad parandused, nimelt seepärast, et nende suhtes kohaldataks kõige soodsamat määrust.
Oluline on ka see, et ettepanek on kooskõlas ELi ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega. Tagatud on Århusi konventsiooni järgimine, et kindlustada keskkonnateabele juurdepääs, üldsuse tõhus osalemine ja õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaasjades. Üldsuse tõhus kaasamine ning õigus haldus- või kohtulikule kontrollile on kooskõlas ka põhiõiguste hartaga, eelkõige selle artikliga 41 (õigus heale haldusele) ning artikliga 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele).
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, milles on sätestatud, kuidas tuleks rakendada aluslepingu artiklit 191. Aluslepingu artiklis 191 on sätestatud ELi keskkonnapoliitika eesmärgid:
–keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine,
–inimeste tervise kaitsmine,
–loodusvarade mõistlik ja ratsionaalne kasutamine;
–meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks, eelkõige kliimamuutustega võitlemiseks.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse.
Liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva ettepaneku eesmärke piisavalt hästi saavutada. Kehtivates õigusaktides on sätestatud miinimumnõuded kavade ja projektide keskkonnamõju hindamiseks kogu ELis ning neis järgitakse rahvusvahelisi konventsioone (nt Espoo konventsioon, Århusi konventsioon, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon). Seda põhimõtet järgitakse ka käesolevas ettepanekus, millega ühtlustatakse veelgi keskkonnamõju hindamise põhimõtteid ja püütakse lihtsustada menetlusi. Kõik liikmesriigid peavad võtma meetmeid miinimumnõuete täitmiseks ning üksikud riikide ebajärjepidevad meetmed võivad kahjustada siseturu toimimist, sest erinevad riikide õigusnormid võivad takistada piiriülest majandustegevust.
ELi meetmega saavutatakse paremini käesoleva ettepaneku eesmärgid, mis on olulised ELile tervikuna ja millel on piiriülene olemus. Energia- ja kliimakriis koos Ukraina-vastasest sõjast tingitud pingelise geopoliitilise olukorraga nõuab tegelemist pakiliste konkurentsivõime-, autonoomia- ja julgeolekuküsimustega, mis tähendab ka vajadust võtta tulemuslikkuse ja tõhususe huvides ELi tasandi meetmeid keskkonnamõju hindamise menetluste valdkonnas. Nii lahendamist vajavate kliima- ja keskkonnaprobleemide ulatus ja tõsidus kui ka suurte ELi-üleste taristuprojektide arv on suurenenud (nt piiriülesed projektid energeetika või transpordi valdkonnas). Keskkonnaküsimuste (nt kliimamuutused, katastroofiohud) ja nendega seotud projektide piiriülese olemuse tõttu on ELi tasandi meetmed vajalikud ja annavad lisaväärtust võrreldes üksikute riigisiseste meetmetega.
Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
•Proportsionaalsus
Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et tagada loamenetluste raames ühtsemad ja kiiremad keskkonnamõju hindamise menetlused. Liidu tasandi tegevusel on tõendatav lisaväärtus tänu vajalike meetmete ulatusele, kiireloomulisusele ja mahule. Sidusrühmade kohtumiste ja nendega konsulteerimise käigus hiljuti kogutud tõendite põhjal tehti kindlaks põhiteemad, mille puhul sihipärane ELi tasandi sekkumine aitaks saavutada üldeesmärki ühtlustada keskkonnamõju hindamise menetlusi. Sihipärased meetmed lühendaksid mõjuhindamismenetluste kestust, tagaksid parema koordineerimise tänu suuremale ühtlustamisele, vähendaksid tegevuse dubleerimise ohtu ja lihtsustaksid menetlusi tänu bürokraatia vähendamisele.
Arvestades keskkonnamõju hindamise piiriülest laadi enamikus strateegilistes sektorites, on kavandatud meetmed proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega. Arendajatele tagatakse prognoositav ja õiguslikult kindel ühtlustatud regulatiivne keskkond, ka olukorraks, kus nad peavad hindama mitut liikmesriiki või lausa kogu ELi hõlmavate kavade, programmide ja projektide mõju.
•Vahendi valik
Ettepanek esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusena.
See on kõige sobivam õiguslik vahend, arvestades vajadust uute eeskirjade ühetaolise kohaldamise järele. On vaja tagada, et kõigis 27 liikmesriigis kehtestatakse ühetaolised koordineeritud ja/või ühised menetlused, seda ka nende menetluste piiriülese olemuse tõttu, ning et kogu ELis kohaldatakse hindamismenetluste eri etappide miinimumtähtaegu. Rakendamise tagamiseks tuleb luua tugiraamistik, nagu oskusi, koolitust ja digitaliseerimist käsitlevad sätted. Määrusega reguleeritud menetlusi käsitlevaid sätteid ei ole vaja riigisiseste meetmete abil üle võtta ja need on vahetult kohaldatavad.
Määrust peetakse sobivaimaks vahendiks. See võimaldab kehtestada nõuded, mida kohaldatakse otse riikide ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade suhtes. See aitab tagada, et nõudeid täidetakse õigel ajal ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Keskkonnamõju hindamise direktiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi kohaste keskkonnamõju hindamiste kohta koostati 2025. aastal rakendamisaruanne.
Loodusdirektiivi ja linnudirektiivi kohta tehti toimivuskontroll, millest selgus, et vaja on lõimitud lähenemisviisi hindamismenetluste ühtlustamiseks. Veepoliitika raamdirektiivi käsitleva toimivuskontrolli põhjal soovitati ühtlustada selle direktiivi kohaseid keskkonnamõju hindamise menetlusi, et suurendada tõhusust, tagada järjepidevus ja vähendada kulusid.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
2025. aastal peeti rakendamise üle dialooge seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnalubade andmisega ning taastuvenergiaprojektidele ja nendega seotud taristule lubade andmisega. Osalesid mitmesugused sidusrühmad, sealhulgas ettevõtjad ja tööstussektor, kodanikuühiskond, avaliku sektori asutused ja kohtunikud. Nende dialoogide peamiste tulemustena tehti kindlaks vajadus tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas vajadus edendada süsinikuheite vähendamise eesmärke ning tagada energiajulgeolek ning keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Osalejad rõhutasid eelkõige vajadust digitaliseerida keskkonnamõju hindamise ja loamenetlused ning lihtsustada veelgi loamenetlusi, vähendades regulatiivset koormust ning parandades andmete kvaliteeti ja keskkonnamõju hindamiste andmete jagamist, et kiirendada menetlusi ja hoida kokku kulusid. Üldiselt sooviti, et selgitataks keskkonnamõju hindamise menetluste ja lubade teatavaid aspekte juhenddokumentide kaudu, toetataks liikmesriikide suutlikkuse suurendamist, sealhulgas võimaluse korral rahastamise kaudu, ning hõlbustataks parimate tavade levitamist liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmade seas.
Hiljuti avaldas komisjon portaalis „Avaldage arvamust!“ keskkonnanõuete lihtsustamise paketti käsitleva tagasisidekorje „Halduskoormuse lihtsustamine keskkonnaalastes õigusaktides“, millele sai vastata kuni 10. septembrini 2025. Tagasisidekorjele saadi 56 vastust, milles anti olulist teavet loamenetluste kohta, keskendudes keskkonnamõju hindamistele keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi ja keskkonnamõju hindamise direktiivi, loodusdirektiivi ja linnudirektiivi ning veepoliitika raamdirektiivi alusel. Kuus vastust saadi keskkonnaorganisatsioonidelt või valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kolmkümmend ettevõtjate ühendustelt, kolmteist ettevõtjatelt, kolm avaliku sektori asutustelt ja kaks muud liiki üksustelt.
Enamik neist sidusrühmadest tõi esile probleeme seoses keskkonnamõju hindamise tõhususe, kestuse ja digitaliseerimisega. Nende hinnangul on vaja kõigi loamenetluste jaoks üht kontaktpunkti, sealhulgas üht ühtset loataotlust, ning lubade andmise ühist menetlemist ja digitaliseerimist elektrooniliste loasüsteemide kaudu. Paljud sidusrühmad leidsid, et loamenetlus ja vastavad õiguslikud meetmed peaksid olema maksimumkestusega (kokku 2–3 aastat), et avaliku sektori asutustele tuleks vastamiseks, nt sõelumiseks, ette näha konkreetsemad tähtajad ning et varajasele planeerimise ja keskkonnamõju hindamise jaoks tuleks ette näha piisavalt aega ja võimalusi, et tagada nende kvaliteet.
Paljud neist sidusrühmadest väljendasid muret seoses üldsuse kaasamisega, kohtuvaidlustega, õiguskindlusega, puuduliku koordineerimisega ametiasutuste vahel ning nende teadmiste ja ressursside puudumisega. Nende meelest on oluline vältida alusetuid kaebusi ja põhjendamatuid viivitusi. Mitmes tagasisides peeti vajalikuks tegeleda ressursside puudumisega ja pädevate asutuste teadmiste puudumisega seoses keerukate hindamistega keskkonnaalaste õigusaktide kontekstis, samuti puuduliku koordineerimisega ametiasutuste vahel ja rahaliste vahendite ebapiisavusega. Väljendati muret õiguskaitse kättesaadavuse pärast ja tehti ettepanekuid selle kohta, et võimaldada vaidlustamist vaid otsuse tegemise ühes algetapis, eelistatavalt üldplaneerimismenetluste ajal, ning et läbivaatamise esimene etapp peaks olema pädevale haldusasutusele esitatud põhjendatud palve (mitte kaebus). Leiti, et on vaja selgemaid suuniseid elurikkusele avalduva mõju hindamisel nõutava ulatuse ja üksikasjalikkuse kohta ning selleks, et vältida keskkonnamõju strateegiliste hindamiste, keskkonnamõju hindamiste ja muude hindamiste dubleerimist.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
•Mõjuhinnang
Ettepanekule ei ole lisatud ametlikku mõjuhinnangut, sest vastavalt käesolevas seletuskirjas kirjeldatule on vaja kiiresti tegutseda. Analüüs ja toetavad tõendid on siiski esitatud komisjoni talituste töödokumendis [viide lisatakse], mis sisaldab ka kliimaeesmärkidega kooskõla kontrolli.
Ettepanek tugineb Euroopa Komisjoni tellitud ja 2025. aasta veebruaris avaldatud uuringule keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi rakendamise kohta. Nagu eespool selgitatud, tugineb ettepanek ka 2025. aastal rakendamise üle peetud dialoogile volinik Jessika Roswalliga (keskkonnamõju hindamine ja keskkonnalubade andmine) ja volinik Dan Jørgenseniga (taastuvenergiaprojektidele ja nendega seotud taristule lubade andmine) ning keskkonnanõuete lihtsustamise paketti käsitlevale tagasisidekorjele „Halduskoormuse lihtsustamine keskkonnaalastes õigusaktides“.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
•Põhiõigused
Ettepanekus järgitakse ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Selles sätestatakse meetmed keskkonnamõju hindamise ühtlustamiseks. See tagab tugevama keskkonnakaitse. Ettepanekuga püütakse lõimida ELi poliitikasse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja parandada keskkonna kvaliteeti kooskõlas ELi põhiõiguste harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega. Samuti antakse sellega konkreetne sisu kohustusele kaitsta harta artiklis 2 sätestatud õigust elule.
Ettepanek edendab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, nagu on sätestatud harta artiklis 47, sisaldades üksikasjalikke sätteid õiguskaitse kättesaadavuse kohta.
4.MÕJU EELARVELE
Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning personali- ja haldusressurssidele. Esialgse hinnangu kohaselt tuleneb ELi eelarvele avalduv mõju komisjoni ettepaneku eelnõu praeguse artikli 7 lõikest 1. Selle artikli kohaselt ja asjaomaste liikmesriikide taotlusel tegutseb komisjon vahendajana, kes toetab asjaomaste riiklike pädevate asutuste koostööd ja hõlbustab kokkuleppe saavutamist ühise menetluse kohta juhul, kui tegemist on keskkonnamõju hindamisega, millel on piiriülene mõju.
Keskkonnamõju hindamise menetluse rakendamisel suuremahuliste piiriüleste projektide suhtes on saadud praktilisi kogemusi mitme projekti kaudu, eelkõige energeetika ja transpordi valdkonnas, nt Nabucco gaasijuhtme, Fehmarni vöötme püsiühendus ning South Streami gaasijuhtme ja Brenneri baastunneli raudtee kaudu. Konservatiivse hinnangu kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud ligikaudu 54 piiriülese mõjuga kava või programmi aastas.
ELis ei osale Euroopa Komisjon keskkonnamõju hindamise ja loamenetlustes – see vastutus on üksnes ELi liikmesriikide ametiasutustel. Komisjoni ettepaneku eelnõu artikli 7 lõige 1 võimaldab Euroopa Komisjonil sekkuda vahendajana liikmesriikide vahelistes haldusmenetlustes väga keerukate ja ressursimahukate projektide korral.
Arvestades, et artikli 7 lõike 1 rakendamine sõltub täielikult selle vahendusmehhanismi rakendamisest liikmesriikide poolt, on konkreetseid eelarve-, inim- ja haldusressursse raske hinnata. Esimeses etapis tehtud konservatiivse hinnangu kohaselt on vaja kaht täistööajaga töötavat ametnikku, arvestades, et isegi kui protsess käivitatakse korraga vaid ühe projekti jaoks, hõlmaks komisjoni roll põhjalikku tehnilist, majanduslikku ja/või õigusalast oskusteavet ning tegutsemist riiklike haldus- ja loamenetluste raames ning asjaomases valdkondlikus reguleerimisvaldkonnas. Kõnealune komisjoni uus roll hõlmaks ka koosolekuid, mida tõenäoliselt korraldaks Euroopa Komisjon.
Haldusmõju ja -kulusid liikmesriikidele hinnatakse mõõdukaks ja ajutiseks. Lühiperspektiivis tekivad liikmesriikidele teatavad kulud seoses ühtsete kontaktpunktide rakendamisega ja nõudega luua ühtne keskkonnaportaal, et hõlbustada juurdepääsu keskkonnamõju hindamistele ja nendega seotud teabele, sealhulgas seoses projektide menetlusetapiga, kuigi mõnes liikmesriigis on sellised portaalid juba olemas. Igal juhul vähendavad need investeeringud aja jooksul halduskulusid ja töökoormust. Lisaks peaks menetluste üldine ühtlustamine tooma liikmesriikidele kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Algseid ja ajutisi kulusid tasakaalustab ka projektiarendajate ja kogu majanduse kulude vähenemine ning muu majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kasu ning suurem kerksus välismõjude suhtes.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon jälgib kavandatud määruse rakendamist aktiivselt ja tagab, et määrus saavutab oma eesmärgid. Jälgimisel keskendub ta eelkõige selle tagamisele, et käesoleva määruse alusel kavandatud meetmed saavutavad oma eesmärgi, eelkõige et kiirendada riiklikke mõjuhindamismenetlusi tänu digitaliseerimisele, ajakavade järgimisele, pädevate asutuste koostöö tõhustamisele ning ka riiklikke koolitus- ja ressursivajaduste seiramisele. Samuti võtab ta arvesse mõju ettevõtjatele ja eelkõige VKEdele.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikkel 1 Kohaldamisala
Selle sättega nähakse ette, et ettepaneku kohaldamisalasse kuulub kavade, programmide ja projektide keskkonnamõju hindamine ja nende sõelumine.
Artikkel 2 Mõisted
Selles sättes on protsesside õiguskindluse ja prognoositavuse tagamiseks määratletud mõisted, mida on kasutatud ettepanekus, näiteks ulatuse kindlaksmääramine ja sõelumine, ning mida ei keskkonnamõju hindamise direktiivis ega keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivis varem määratletud.
1. jaotis. Üldsätted keskkonnamõju hindamise ühtlustamise kohta
Artikkel 3 Keskkonnaalane ühtne kontaktpunkt
Selle sättega on reguleeritud keskkonnaalaste ühtsete kontaktpunktide loomine.
Varasemate ja käimasolevate algatustega on püütud nõuda liikmesriikidelt, et nad looksid ühtse kontaktpunkti, ning mõni liikmesriik on võib-olla juba sellise kontaktpunkti omal algatusel loonud, et aidata projektiarendajatel hõlbustada ja koordineerida loamenetlusi tervikuna. Ettepanekuga nähakse juhuks, kui nende algatustega ei ole sellist ühtset kontaktpunkti juba üldise loamenetluse jaoks loodud, ette keskkonnaalane ühtne kontaktpunkt kõigi projektiga seotud keskkonnamõju hindamiste jaoks.
Artikkel 4 Keskkonnamõju hindamise menetluste ühtlustamine
Selle sättega soovitakse ühtlustada erinevaid keskkonnamõju hindamise menetlusi, mida võidakse ELi õigusaktidega sama kava, programmi või projekti puhul nõuda.
Sättega tagatakse, et niisuguste kavade, programmide või projektide puhul, mille keskkonnamõju hindamise või sõelumise kohustus tuleneb ühel ajal nii direktiivist 2001/42/EÜ, direktiivist 2011/92/EL, nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ, direktiivist 2009/147/EÜ kui ka direktiivist 2000/60/EÜ, rakendavad liikmesriigid koordineeritud või ühiseid menetlusi, mis vastavad kõigile kõnealuste liidu õigusaktide nõuetele.
See on vastus sidusrühmade murele, et loamenetluste kestus on liikmesriigiti väga erinev, sest mõni liikmesriik ühendab keskkonnamõju hindamise menetlusi nii palju kui võimalik, mõni aga nõuab ühe hindamisprotsessi lõpuleviimist enne järgmise ettevõtmist.
Artikkel 5 Projektide muudatused
Selles sättes selgitatakse, millal on projektide muudatuste korral vaja hinnata keskkonnamõju.
Artikkel 6 Argumentide välistamine
Selle sättega lubatakse liikmesriikidel näha ette argumentide esitamise välistamine kohtumenetluses. Ilma et see piiraks õigust õiguskaitse kättesaadavusele, võib välistada võimaluse esitada kohtus argumente, kui neid ei esitatud haldusetapis.
Artikkel 7 Sõelumise ja keskkonnamõju hindamise kestus
Selle sätte eesmärk on määrata kindlaks keskkonnamõju hindamise direktiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi kohase mõjuhindamise maksimumtähtajad, vastusena üldisele soovile kiirendada keskkonnamõju hindamist.
Artikkel 8 Kaitsealused liigid
Selle sättega nähakse, ette, et projektitegevuse käigus kaitsealustele linnu- ja muudele liikidele tekitatud juhuslikku kahju ei käsitata tahtlikuna direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, kui kasutatakse asjakohaseid ja proportsionaalseid leevendusmeetmeid ning võetakse arvesse parimat tehnoloogiat, ning nõutakse, et liikmesriigid jälgiksid tulemuslikkust ja kohandaksid meetmeid, et vältida olulist mõju liigipopulatsioonidele.
Artikkel 9 Piiriülese keskkonnamõju hindamine
Selle sättega nähakse ette riikide ametiasutuste tõhus koostöö mitmes riigis tehtavaid otsuseid nõudvate kavade piiriülese keskkonnamõju hindamisel, kusjuures komisjon on valmis tegutsema ühiste menetluste korral vahendajana.
Artikkel 10 Teabe kättesaadavus veebis ja keskkonnamõju hindamise digitaliseerimine
Selle sättega soovitakse täielikult digitaliseerida mõjuhindamismenetlused ja nendega seotud andmehaldus. Senikaua peaks projektiarendajatel olema lubatud esitada oma taotlused digitaalselt.
Artikkel 11 Keskkonnamõju hindamise halduskulud
Selle sättega julgustatakse liikmesriike kandma konkreetse projekti keskkonnamõju hindamistega seotud halduskulud (lõivud), et vähendada hõlmatud prioriteetsete projektide arendajate kulusid.
Artikkel 12 Ressursid ja koolitus
Selle sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et keskkonnaalasel ühtsel kontaktpunktil ning sõelumises ja keskkonnamõju hindamises osalevatel asjaomastel asutustel on käesolevast määrusest ja sellega seotud direktiividest tulenevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisaval hulgal töötajaid ja ressursse, sealhulgas täiend- ja ümberõppe võimalused. Sättega soovitakse tugevdada liikmesriikide haldus- ja tehnilist suutlikkust, et keskkonnamõju kiiresti ja kvaliteetselt hinnata.
Artikkel 13 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni konventsioonide kohaldatavus
Selle sättega tuletatakse meelde üldsuse õigus keskkonnainfo kättesaadavusele, otsustamises osalemisele ning õiguskaitse kättesaadavusele kooskõlas Århusi ja Espoo konventsiooniga.
Artikkel 14 Strateegiliste sektorite või kategooriate jaoks ette nähtud meetmepakett
Selles sättes on osutatud strateegiliste sektorite või kategooriate jaoks ette nähtud meetmepaketile, mis on esitatud lisas.
Artikkel 15 Riigisisestest rakenduseeskirjadest ja -meetmetest teavitamine
Artikkel 16 Jõustumine ja kohaldamine
2025/0391 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta ametiaja poliitilistes suunistes on esitatud liidu kestliku heaolu ja konkurentsivõime kava. Põhiprioriteetide seas on nimetatud ettevõtluse lihtsustamist ja ühtse turu süvendamist.
(2)Liit on võtnud kohustuse kiirendada oma majanduse süsinikuheite vähendamist, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nimelt kasvuhoonegaaside nullnetoheide ehk heide pärast sidumise mahaarvamist. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud liidu kohustusega võtta üleilmseid kliimameetmeid.
(3)Samal ajal on Draghi 2024. aasta aruande järeldustes osutatud sellele, et pikad ja ebakindlad loamenetlused takistavad kriitilise tähtsusega projektide, nagu uute energiavarustusallikate ja võrkude kasutuselevõttu. Teatises puhta tööstuse kokkuleppe kohta on märgitud, et komisjon kavatseb kiirendada loamenetlusi, eelkõige võrkude kasutuselevõtu, energia salvestamise ja taastuvenergia projektide, tööstuse energiale juurdepääsu ja tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide ning puhta tehnoloogia tootmise puhul. Kiiremad loamenetlused on vajalikud muu hulgas andmekeskusprojektide, EuroHPC superarvutirajatiste, tehisintellektitehaste, tehisintellekti gigatehaste ja pooljuhiprojektide jaoks. Samuti on neid vaja digiüleminekut toetavate projektide puhul ning projektide puhul, mis on seotud üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate mere- ja siseveesadamate, lennujaamade ja raudteede süsinikuheite vähendamisega. Kiirem loaandmine on vajalik ka liidus toiduga kindlustatuse tagamise seisukohast kriitilise tähtsusega projektide puhul.
(4)Taskukohane eluase peaks olema kättesaadav leibkondadele, kes ei ole turusuundumuste ja ennekõike turutõrgete tõttu võimelised leidma taskukohastel tingimustel eluaset. Sel eesmärgil tuleks eluasemete taskukohasuse mõõtmiseks kasutada usaldusväärseid näitajaid, nagu liiga suurte eluasemekulude määr, üüri ja sissetuleku suhtarv, hüpoteeklaenumakse ja sissetuleku suhtarv, hinna ja sissetuleku suhtarv või oma elamise ostuks vajalike sissetulekuaastate arv. Energiakulusid tuleks käsitada osana eluasemega seotud kogukuludest, vähemalt väikese energiatõhususega hoonete puhul.
(5)Keskkonnamõju hindamisega seotud menetlusi tuleks kavade, programmide ja projektide puhul kõigis majandussektorites kiirendada ja ühtlustada, luues keskkonnamõju hindamise jaoks ühise kiirendamisraamistiku, et hoogustada olulise tehnoloogia kasutuselevõttu ELis, vähendada sõltuvusi ning tugevdada konkurentsivõimet. Käesoleva määrusega nähakse ette selline raamistik, säilitades ühtlasi inimeste tervise ja keskkonna kaitse sama taseme.
(6)Mõnes sektoris võib aga olla vaja keskkonnamõju veelgi kiiremini hinnata. Seepärast tuleks selleks, et tagada keskkonnamõju hindamise õigusraamistiku sidusus ja võimaldada samal ajal täita kiirema hindamise vajadusi teatavates strateegilistes sektorites, ette näha spetsiaalne vajaduse korral kohaldatav meetmepakett, pöörates erilist tähelepanu süsinikuheite vähendamisele, ressursitõhususele ja kerksusele. Seda tuleks kohaldada juhul, kui kehtivate valdkondlike liidu õigusaktidega, mis käsitlevad näiteks kriitilisi toormeid, nullnetotööstust, pooljuhte ning üleeuroopalise transpordivõrgu osaks olevaid mere- ja siseveesadamaid, lennujaamu ja raudteid, ning tulevaste valdkondlike liidu õigusaktidega määratakse kiirema loaandmise jaoks kindlaks strateegilised sektorid või projektikategooriad.
(7)Liidu õiguse kohaselt nõutav keskkonnamõju hindamine on projektide loa- ja planeerimismenetluste lahutamatu osa ning tähtis kaitsemeede, millega tagatakse olulise keskkonnamõju vältimine või minimeerimine ning läbipaistvus ja üldsuse tõhus osalemine tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavade, programmide ja projektidega seotud otsustusprotsessides.
(8)Kooskõlas aluslepingus sätestatud ettevaatuspõhimõttega tagab keskkonnamõju hindamine süstemaatiliselt keskkonnakaitse kõrge taseme ja aitab kaasata keskkonnakaalutlusi kavade, programmide ja projektide koostamisse, et vähendada nende keskkonnamõju ning muuta need kestlikumaks, mis aitab seega kaasa kestlikule arengule.
(9)Loamenetlus hõlmab kõiki asjakohaseid nõusolekuid ja lube projekti ehitamiseks, laiendamiseks, ümbermuutmiseks või käitamiseks, sealhulgas asjakohaseid keskkonnamõju hindamisi, mida kohaldatakse iga konkreetse projekti suhtes, eelkõige seoses vee, pinnase, õhu, ökosüsteemide, elupaikade ning elurikkusega. Keskkonnamõju hindamine hõlmab kõiki liidu keskkonnaõiguse kohaselt nõutavaid asjakohaseid hindamismenetlusi ning annab otsustajatele ja üldsusele vajalikku teavet sellise konkreetse kava, programmi või projekti keskkonnamõju kohta, mille pädev asutus on koostanud või mis ootab pädeva asutuse heakskiitu.
(10)Tagamaks, et keskkonnamõju hindamine üldise loamenetluse osana on kiirem, tulemuslikum ja kulutõhusam, tuleks kehtestada meetmed, mis võivad sellist hindamist kiirendada ja ühtlustada, võimaldades ühtaegu säilitada keskkonnakaitse kõrge taseme, nagu on sätestatud aluslepingu artikli 192 lõikes 1.
(11)Selleks et muuta hindamised tulemuslikumaks, vähendada halduskeerukust ja suurendada majanduslikku tõhusust juhul, kui keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb ühel ajal nii käesolevast määrusest kui ka direktiivist 2000/60/EÜ, direktiivist 2001/42/EÜ, direktiivist 2009/147/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/92/EL ning nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ, peaksid liikmesriigid tagama nende direktiivide nõuetele vastavad koordineeritud ja/või ühised menetlused. Koordineeritud või ühiste menetluste kehtestamisel peaksid liikmesriigid määrama vastavate ülesannete täitmise eest vastutava ametiasutuse. Võttes arvesse institutsioonilisi struktuure ja nende organisatsioonilisi eripärasid, peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata rohkem kui üks asutus, kui nad peavad seda vajalikuks.
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL kohaselt tuleks uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse 2011/92/EL artiklit 4, kontrollida ja kasutada direktiivi 2010/75/EL kohase loa väljaandmisel direktiivi 2011/92/EL alusel saadud mis tahes teavet või järeldusi.
(13)Käesoleva määrusega ei tohiks muuta kriteeriume ega tingimusi, mille kohaselt tuleb teha sõelumist või hinnata keskkonnamõju muude liidu keskkonnaalaste õigusaktide, näiteks direktiivide 2000/60/EÜ, 2001/42/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2011/92/EL ning direktiivi 92/43/EMÜ alusel. Pigem peaks see tagama vajaliku õigusraamistiku neis direktiivides sätestatud menetluste ühendamiseks ja kiirendamiseks.
(14)Andmekeskuseprojektid, EuroHPC superarvutirajatiste ehitamine, tehisintellektitehased ja gigatehased vastavalt määrusele (EL) 2024/1732 ja määrusele (EL) 2025/xxxx, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, pooljuhiprojektid, taskukohaste eluasemete arendamise projektid ning elektrisõidukite laadimispunktide projektid kuuluvad direktiivi 2011/92/EL II lisa kohaldamisalasse. Nimetatud lisa kohaldamisalasse kuuluvate projektide puhul ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Pigem peavad liikmesriigid kas juhtumipõhiselt või künniste või muude kriteeriumide kehtestamise kaudu otsustama, kas nende projektide keskkonnamõju tuleb nende tõenäolise olulise keskkonnamõju tõttu hinnata.
(15)Liikmesriigid peaksid keskkonnamõju hindamiseks looma keskkonnaalase ühtse kontaktpunkti. Liikmesriigid peaksid saama oma sisekorraldust silmas pidades otsustada, kas luua või määrata oma kontaktpunktid kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil või mõnel muul asjakohasel haldustasandil. Asjaomased pädevad asutused peaksid täpsustama nõuded ja arendajalt nõutava teabe ulatuse ning tegema need keskkonnaalasele ühtsele kontaktpunktile kättesaadavaks. Keskkonnaalane ühtne kontaktpunkt peaks koordinaatorina hõlbustama teabe esitamist pädevatele asutustele.
(16)Selleks et ettevõtjad ja arendajad saaksid muu hulgas piiriüleste projektide puhul takistusteta ja asjatu täiendava halduskoormuseta kasutada ühtse turu eeliseid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724, millega loodi ühtne digivärav, sätestatud siseturu toimimise seisukohast olulise teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldeeskirjad. Kõnealuse määruse kohaselt loodud või määratud ühtsed kontaktpunktid lisatakse sama määruse III lisas esitatud abi- ja probleemilahendamisteenuste loetellu. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata ühtsed kontaktpunktid, mis langevad kokku määruse (EL) 2018/1724 kohaselt määratud ühtse kontaktpunktiga.
(17)Selleks et muuta liidu õiguse kohaselt nõutavad keskkonnamõju hindamine menetlused kiiremaks, tulemuslikumaks ja kulutõhusamaks ning et vähendada halduskoormust, tuleks keskkonnamõju hindamised võimalikult suures ulatuses ühendada, võttes arvesse liikmesriikide organisatsioonilisi eripärasid. Hindamiste ühendamine ei tohiks mõjutada nende sisu ega kvaliteeti. Ühendatud hindamine tuleks teha nii, et sellega ei kaasneks käesolevas määruses sätestatud tähtaegade pikendamist.
(18)Kava, programmi või projekti suhtes kohaldatavate keskkonnamõju hindamise menetluste koordineerimise või ühendamisega välditakse kattuvust ja liigset tööd ning kasutatakse täielikult ära sünergia ja minimeeritakse lubade andmiseks kuluvat aega. Kui selliseid koordineeritud või ühiseid menetlusi viiakse läbi eelkõige direktiivide 2001/42/EÜ ja 2011/92/EL alusel, peaksid liikmesriigid tagama, et ühendatakse keskkonnamõju hindamise menetlusetapid, sealhulgas ulatuse kindlaksmääramine, keskkonnamõju hindamise aruande koostamine, konsultatsioonide pidamine ja keskkonnamõju kohta põhjendatud järelduse tegemine.
(19)Pädevad asutused ja keskkonnaalased ühtsed kontaktpunktid peaksid vajaduse korral sõelumis- ja keskkonnamõju hindamise menetlustega seoses tegema riigi ja liidu tasandil koostööd ning oma tegevust seoses nendega riigi ja liidu tasandil koordineerima. Sellise koostöö ja koordineerimise eesmärk peaks olema tagada ühised prioriteedid ning mõista kavade, programmide ja projektide vahelisi seoseid ja nende keskkonnamõju, vahetada kohaldatavas liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud piirides teavet strateegilistel ja tegevuseesmärkidel, parandada asjaomaste ametiasutuste vahelist konsulteerimist, vahetada parimaid tavasid ning arendada digivahendeid, et toetada tõhusamat keskkonnamõju hindamist, sealhulgas piiriüleses kontekstis. Koostöö- ja koordineerimismehhanismideks võivad olla spetsialiseerunud koordineerimisasutused, pädevate asutuste vahelised vastastikuse mõistmise memorandumid, ühine koolitustegevus või muu liikmesriikide kindlaks määratud asjakohane koostöö- ja koordineerimisviis.
(20)Selleks et lihtsustada otsustusprotsessi ning tagada samal ajal tulemuslikud ja õigeaegsed konsultatsioonid asjaomase üldsusega ning ametiasutustega, kes on kava, programmi või projektiga oma eriomaste keskkonnaülesannete või kohaliku ja piirkondliku pädevuse tõttu tõenäoliselt seotud, peaksid sellised konsultatsioonid toimuma paralleelselt. Liikmesriigid peaksid tagama, et konsultatsioonid viiakse läbi nende korraldamiseks kõige tõhusamal viisil. Liikmesriigid ei tohiks sõnaselgelt ja üldiselt nõuda, et ametiasutustega, kes on projektiga oma eriomaste keskkonnaülesannete või kohaliku ja piirkondliku pädevuse tõttu tõenäoliselt seotud, konsulteeritaks enne kui asjaomase üldsusega. Samal ajal peavad liikmesriigid tagama, et asjaomase üldsusega konsulteeritakse kava, programmi või projekti kõigi oluliste elementide osas, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda või inimeste tervist.
(21)Selleks et vältida kattuvust ja liigset tööd ning kasutada ühtlasi täielikult ära sünergiat, minimeerida lubade andmiseks kuluvat aega ja teha andmete kogumine võimalikult tõhusaks, on asjakohane, et liikmesriikide asjaomased pädevad asutused teevad arendajale mõistliku aja jooksul ja protsessi piisavalt varases etapis kättesaadavaks kõik liidu või riigisiseste õigusaktide kohaste muude asjaomaste keskkonnamõju hindamiste tulemused konkreetse projekti keskkonnaaruande koostamiseks, eelkõige seoses mõistlike alternatiivide hindamisega, kui need on kättesaadavad.
(22)Kuigi Euroopa Liidu Kohus on järjepidevalt sedastanud, et direktiivi 2011/92/EL sõnastusest nähtub, et sellel on lai kohaldamisala ja ulatuslik eesmärk, on ta samuti leidnud, et seda direktiivi tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole nõutud, et nimetatud direktiivis ette nähtud hindamismenetlus tuleks läbi viia kõikide keskkonda oluliselt mõjutada võivate projektide puhul, vaid et see tuleb läbi viia direktiivi I ja II lisas osutatud projektide osas. Eelkõige on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et teatavad kõnealuse direktiivi I ja II lisa kohaldamisalasse kuuluvate projektide laiendused ei kuulu iseenesest nende sätetega hõlmatud projektikategooriate alla.
(23)On tähtis, et õiguslikud probleemid lahendatakse põhjendamatu viivituseta ning et samal ajal säilitatakse õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaasjades. Pika kohtumenetlusega kaasnevad ka suuremad kulud, mis suurendab vaidluse osapoolte finantskoormust. Samuti võivad pikad kohtumenetlused põhjustada viivitusi selliste projektide ja muu majandustegevuse ellu viimisel, mis lõpuks seaduspäraseks tunnistatakse. Seetõttu on õigeaegsed menetlused kõigi ühiskonnas osalejate, nende hulgas nii ettevõtjate kui ka kaebuse esitajate huvides, kes esindavad keskkonnahuve haldus- ja kohtumenetlustes.
(24)Selleks et tagada keskkonnakaitse kõrge tase, õiguskindlus ja haldustõhusus, ilma et see piiraks õigust õiguskaitse kättesaadavusele, peaks liikmesriikidel olema oma vastavates riiklikes süsteemides võimalus nõuda, et kõik asjakohased argumendid esitatakse projektile loa andmiseni viiva menetluse haldusetapis enne võimalikku kohtulikku kontrolli, mis võimaldab pädevatel asutustel neid käsitleda otsuste tegemise ajal, et vältida liigseid viivitusi loamenetluses.
(25)Vastavalt 2017. aasta ministrite deklaratsioonile e-valitsuse kohta (Tallinna deklaratsioon) ja 2023. aasta deklaratsioonile digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks ning kooskõlas komisjoni 2025. aasta teatisega rakendamise ja lihtsustamise kohta „Lihtsam ja kiirem Euroopa“ laiendab komisjon veelgi rohkem põhimõtte „vaikimisi digitaalne“ järgimist Euroopa digiidentiteedikukrute ja Euroopa ettevõtluskukrute ning ühekordsuse põhimõtete rakendamise kaudu partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning asjaomaste liidu ametitega, et vähendada aruandluskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/903 reguleeritakse piiriülese andmevahetusega digitaalseid avalikke teenuseid, samas kui Euroopa koostalitlusvõime raamistik hõlbustab piiriülest andmevahetust. Nimetatud määruse kohaldamisalasse kuuluvad ametiasutused peavad järk-järgult looma keskkonnamõju hindamise täielikult digitaliseeritud menetluse, sealhulgas taotluse esitamine ja teabe kättesaadavus veebis.
(26)Selleks et vähendada projektiarendajate kulusid nende keskkonnakohustuste täitmisel, tuleks liikmesriike julgustada kandma konkreetse projekti keskkonnamõju hindamistega seotud halduskulusid (lõive), eelkõige väiksemate arendajate puhul. Keskkonnamõju hindamise aruannete koostamise kulud peaks siiski kandma projektiarendaja. Selle liikmesriikidele pakutava võimalusega soovitakse teha väiksematele arendajatele liidu õigusaktide praktiline kohaldamine hõlpsamaks ning tugevdada liidu majanduse konkurentsivõimet ja kestlikkust.
(27)Sellised väiksemad arendajad võivad kuuluda eri kategooriatesse, näiteks komisjoni soovituses (EL) 2025/1099 määratletud väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad või komisjoni soovituses 361/2003/EÜ määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
(28)Tagamaks, et ametiasutustele käesoleva määrusega antud ülesandeid täidetakse piisavalt kvaliteetselt, peaksid liikmesriigid tagama, et keskkonnaalasel ühtsel kontaktpunktil ja kõigil pädevatel asutustel, kes vastutavad sõelumis- ja keskkonnamõju hindamise protsessi mis tahes etapi eest, sealhulgas kõik menetlusetapid, on piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad vajalikud rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised vahendid.
(29)Kuigi menetluste ühtlustamine ja lihtsustamine on väga tähtis, on tähtis ka see, et järgitakse keskkonnastandardeid, sealhulgas rahvusvahelisest õigusest tulenevaid standardeid, nende hulgas kohustusi, mis tulenevad 25. juunil 1998. aastal Århusis allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist ning 25. veebruaril 1991. aastal Espoos allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ja selle 21. mail 2003. aastal Kiievis allkirjastatud keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollist.
(30)Selleks et pakkuda arendajatele ja investoritele kindlust ja selgust, mis on vajalik, et edendada projektide väljatöötamist, peaksid liikmesriigid tagama, et selliste projektidega seotud keskkonnamõju hindamise protsess ei kesta eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegadest kauem. Projektide arendamise kiirendamiseks tuleks kehtestada selged tähtajad, mille jooksul pädevad asutused peavad keskkonnamõju hindamise protsessi käigus täieliku taotluse alusel otsused tegema. Nende tähtaegade puhul ei tohiks arvesse võtta projekti lõpuleviimiseks kuluvat aega, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku keskkonnamõju hindamise protsessi muude haldusetappidega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kavandatud projekti laadi, keerukuse, asukoha või mahuga seotud erandjuhtudel neid tähtaegu pikendada. Sellised erandjuhud võivad hõlmata ettenägematuid asjaolusid, mis tingivad projektiga seotud keskkonnahindamiste lisamise või lõpuleviimise vajaduse.
(31)Direktiivi 2011/92/EL kohase keskkonnamõju hindamise esimese etapi, mis seisneb keskkonnamõju hindamise aruande koostamises, viib sageli peamiselt läbi projektiarendaja. Seetõttu ei tohiks see etapp olla arvatud käesolevas määruses kindlaks määratud tähtaegadesse.
(32)Pärast seda, kui on lõpule viidud konsultatsioonid asjaomase üldsusega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ning muude ametiasutustega, kes on asjaga oma eriomaste keskkonnaülesannete tõttu tõenäoliselt seotud, ning vajaduse korral teiste liikmesriikidega, peaksid pädevad asutused kinnitama projektiarendaja esitatud teabe täielikkust. Enne sellise kinnituse andmist peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda lisateavet, et nad saaksid teha teadliku otsuse projekti keskkonnamõju kohta. Pärast kinnituse andmist ei tohi nõuda arendajalt uue teabe esitamist, välja arvatud konkreetsete asjaolude ilmnemise korral.
(33)Selleks et lihtsustada ja ühtlustada teabevahetust pädevate asutuste ja arendajate vahel, tuleks võimaldada sellist teabevahetust Euroopa ettevõtluskukrute kaudu, mis on loodud vastavalt [väljaannete talitus, palun lisada – ettepanek võtta vastu määrus Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta], sest need pakuvad arendajatele pädevate asutustega suhtlemiseks turvalist, standarditud ja koostalitlusvõimelist platvormi ning võimaldavad nõutavat teavet tõhusalt ja tulemuslikult esitada, tagades samal ajal andmekaitse, küberturvalisuse ja teabe tervikluse kõrge taseme.
(34)Projektide ehitamine, käitamine ja kasutuselt kõrvaldamine võib põhjustada direktiivi 2009/147/EÜ alusel kaitstud linnuliikide ja direktiivi 92/43/EMÜ alusel kaitstud muude liikide juhuslikku tapmist või häirimist. Tapmise või häirimise ulatus võib erineda sõltuvalt projekti liigist ja sisust, ala ökoloogilisest tähtsusest liikide jaoks ja liikide esinemisest asjaomasel alal. Sellistesse projektidesse tuleks siiski lisada asjakohased leevendusmeetmed ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, et vältida niisugust kahjulikku mõju või vähendada see ebaolulisele tasemele.
(35)Leevendusmeetmed peaksid olema asjakohased ja proportsionaalsed ning tagama parimate kättesaadavate teadusandmete põhjal, et mis tahes jääkmõju ei kahjusta asjaomaste liikide populatsioone. Seepärast peab leevendusmeetmete tase vastama liigiga seotud riski tasemele ja liigi haavatavusele, ületamata kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikku. Kuigi proportsionaalsuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka leevenduskulusid, ei tohiks vajalike meetmete võtmata jätmist põhjendada üksnes majanduslike teguritega, samuti ei tohiks need olla tulemuslike leevendusmeetmete tagasilükkamise aluseks.
(36)Kui tehakse kindlaks, kas projektid võivad olla hõlmatud käesoleva määruse selle sättega, milles käsitletakse ülekaaluka avaliku huvi hindamist, tuleks erilist tähelepanu pöörata nende strateegilisele olemusele, sellele, kas need aitavad kaasa süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisele, ressursitõhususele ja kerksusele, ning sellele, mil määral need võivad tõenäoliselt kaasa tuua olulist keskkonnamõju. Tulevases ringmajanduse õigusaktis tuleks strateegilisena määratleda ka projektid, mis käsitlevad jäätmetekke vältimist ning jäätmete liigiti kogumist, korduskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu, arvestades nende projektide olulist panust ringmajandusse. Samuti tuleks tulevases tööstuse kiirendamise õigusaktis määratleda strateegilisena projektid, mis on seotud energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamisega, ning tööstuse kiirendamise jaoks asjakohastes piirkondades asuvad projektid, arvestades nende tähtsust kerksuse ja süsinikuheite vähendamise seisukohast.
(37)Prognoositavad, lihtsamad ja kiiremad keskkonnamõju hindamise protsessid üldiste riiklike loamenetluste osana on vajalikud, et tagada projektide tulemuslikuks arendamiseks vajalik investeerimiskindlus, mis võib praeguses etapis olla eriti oluline teatavates majandussektorites. Seepärast võib meetmepaketi osana näha valdkondlikes õigusaktides kooskõlas käesoleva määrusega samuti ette, et teatavate sektorite või kategooriate kavasid, programme ja projekte tuleks käsitada riigi tasandil kiireloomulistena ning seetõttu tuleks neid eelistada kõigis nendega seotud kohtu- ja vaidluste lahendamise menetlustes, kui sellised kiirendatud menetlused on riigisiseses õiguses ette nähtud; samal ajal tuleks kindlustada, et sellisel juhul järgitakse neis menetlustes õigust õiguskaitse kättesaadavusele ja kaitseõigust liikmesriigi õiguses kehtestatud ulatuses.
(38)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks strateegilised projektid, mis on seotud eluhooneteks ette nähtud taskukohaste või sotsiaalhoonete ehitamise ja renoveerimisega ning neid hooneid otseselt toetava vajaliku taristuga.
(39)Mõni käesoleva määruse säte ei sobi kohaldamiseks kohe pärast määruse jõustumist. See kehtib sätete kohta, millega nõutakse liikmesriikidelt uute protsesside väljatöötamist, nagu keskkonnaalaste ühtsete kontaktpunktide määramine või keskportaalide loomine keskkonnaaruannete ning keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetlustest tulenevate andmete jaoks. Seepärast on vaja nende sätete kohaldamine edasi lükata käesoleva määruse jõustumise kuupäevast hilisemale ajale.
(40)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid määruse meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivide 2000/60/EÜ, 2001/42/EÜ, 2009/147/EÜ, 2011/92/EL ja 92/43/EMÜ kohaldamisalasse kuuluvate kavade, programmide ja projektide keskkonnamõju hindamise ning sõelumise suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
1.Käesolevas määruses kasutatakse direktiivide 2001/42/EÜ ja 2011/92/EL mõisteid, välja arvatud juhul, kui mõni neis direktiivides määratletud mõiste on määratletud käesolevas määruses teisiti.
2.Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)„põhjendatud järeldus“ – pädeva asutuse arvamus või otsus, millega ta viib lõpule oma uurimise projektile avalduva keskkonnamõju kohta;
b)„ulatuse kindlaksmääramine“ – pädeva asutuse läbiviidav menetlus, millega määratakse kindlaks kava, programmi või projekti keskkonnamõju hindamise aruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkus;
c)„sõelumine“ – pädeva asutuse läbiviidav menetlus, millega määratakse kindlaks, kas kava, programmi või projekti puhul tuleb selle tõenäolise olulise keskkonnamõju tõttu teha keskkonnamõju hindamine.
II PEATÜKK
Üldsätted keskkonnamõju hindamise ühtlustamise kohta
Artikkel 3
Keskkonnaalane ühtne kontaktpunkt
1.Hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] loovad või määravad liikmesriigid asjakohasel haldustasandil keskkonnaalased ühtsed kontaktpunktid keskkonnamõju hindamiseks. Iga ühtne kontaktpunkt vastutab käesoleva määruse kohaste keskkonnamõju hindamiste kõigi aspektide hõlbustamise ja koordineerimise eest, sealhulgas teabe andmise eest selle kohta, millal loetakse taotlus käesoleva määruse artikli 7 kohaselt täielikuks.
2.Kui ühtset kontaktpunkti on vaja muu liidu või riigisisese õigusakti kohase üldise loamenetluse jaoks, on lõikes 1 osutatud keskkonnaalane ühtne kontaktpunkt sama, mis on loodud kõnealuse üldise loamenetluse jaoks.
3.Liikmesriigid tagavad artikli 10 kohaselt loodud veebiportaalis vahendid, et aidata arendajatel leida asjakohane loodud või määratud kontaktpunkt.
4.Lõike 1 kohaselt loodud või määratud keskkonnaalane ühtne kontaktpunkt on käesoleva määruse kohastel keskkonnamõju hindamistel projektiarendaja ainus kontaktpunkt. Ühtne kontaktpunkt koordineerib ja hõlbustab kõigi asjakohaste dokumentide ja teabe esitamist ning teavitab projektiarendajat tervikotsuse tulemusest.
Artikkel 4
Keskkonnamõju hindamise menetluste ühtlustamine
1.Selliste kavade, programmide või projektide puhul, mille keskkonnamõju hindamise või sõelumise kohustus tuleneb ühel ajal kahest või enamast artikli 1 lõikes 1 osutatud direktiivist, kehtestavad liikmesriigid koordineeritud või ühise menetluse, mis vastab kõigile nende direktiivide nõuetele.
Esimeses lõigus osutatud koordineeritud menetluse alusel koordineerib pädev asutus mitmesuguseid individuaalseid konkreetse kava, programmi või projekti keskkonnamõju hindamisi, mida nõutakse asjakohaste direktiividega.
Esimeses lõigus osutatud ühise menetluse alusel tagab pädev asutus konkreetse kava, programmi või projekti jaoks ühtse keskkonnamõju hindamise, mida nõutakse asjakohaste direktiividega.
2.Liikmesriigid kehtestavad asjakohased mehhanismid kavade, programmide või projektide keskkonnamõju hindamises või sõelumises osalevate pädevate asutuste vaheliseks strateegiliseks ja projekti tasandi koordineerimiseks ja koostööks. Kui kava, programmi või projekti suhtes kohaldatakse koordineeritud hindamismenetlust nii direktiivi 2001/42/EÜ kui ka direktiivi 2011/92/EL alusel, ühendatakse nende direktiivide kohased menetlusetapid.
3.Selliste kavade, programmide või projektide puhul, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb ühel ajal kahest või enamast artikli 1 lõikes 1 osutatud direktiivist, esitavad liikmesriigid üheainsa ühtse arvamuse keskkonnamõju hindamise aruandesse lisatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse kohta.
4.Pädevad asutused konsulteerivad lõike 1 kohaselt hinnatava kava, programmi või projektiga seotud keskkonnaalaste otsuste tegemise menetluse seisukohast asjaomase üldsusega, samal ajal kui nad konsulteerivad ametiasutustega, kes on kõnealuse kava, programmi või projektiga oma eriomaste keskkonnaülesannete või kohaliku ja piirkondliku pädevuse tõttu tõenäoliselt seotud ning kellele on osutatud direktiivi 2001/42/EÜ artikli 6 lõikes 2 ja direktiivi 2011/92/EL artikli 6 lõikes 1.
5.Liikmesriigid tagavad, et liidu või riigisiseste õigusaktide alusel tehtud muude asjakohaste keskkonnamõju hindamiste tulemused tehakse arendajatele mõistliku aja jooksul kättesaadavaks, et nad saaksid koostada direktiivi 2011/92/EL artiklis 5 osutatud keskkonnamõju hindamise aruande, järgides piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ning andmekaitset ja avalike huvide kaitset. Projekti arendajal lubatakse keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel kasutada kuni viie aasta taguseid andmeid või teavet, tingimusel, et aruandes kasutatud andmetes on võetud vajaduse korral arvesse Natura 2000 alade alapõhiseid kaitse-eesmärke, uuemad andmed ei ole kättesaadavad ning keskkonnatingimused, milles andmeid koguti, ei ole oluliselt muutunud viisil, mis tõenäoliselt mõjutab keskkonnamõju hindamist.
Artikkel 5
Projektide muudatused
1.Pädevad asutused sõeluvad projektide muudatusi või pikendamisi, näiteks torujuhtmete või tööstuslike tegevuskohtade kasutusotstarbe muutmine ja nende tegevusperioodi pikendamine, samuti süsinikuheite vähendamise tagamiseks tehtavad muudatused, üksnes selleks, et teha kindlaks, kas neil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Nende muudatuste või laiendamiste korral tuleb keskkonnamõju hindamine teha üksnes juhul, kui need hõlmavad olulisi töid, millega kaasnevad samasugused või suuremad keskkonnamõju riskid kui algse projektiga.
2.Sellise projekti muudatuste või pikendamiste korral, millel on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis, või kui tõenäoliselt oluliselt mõjutatav liikmesriik seda taotleb, tagab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti ellu viia, direktiivi 2011/92/EL artikli 7 kohaldamise.
Artikkel 6
Oluline välistamine
Ilma et see piiraks õigust õiguskaitse kättesaadavusele, võivad liikmesriigid kohtumenetlustes, mis on seotud keskkonnamõju hindamisega käesoleva määruse tähenduses, välistada võimaluse esitada kohtule argumente, kui neid ei ole esitatud haldusetapis, tingimusel et pädev asutus tegi vajaliku teabe õigel ajal kättesaadavaks, nii et need argumendid olid teada või neid oleks saanud teada ja läbi vaadata projektile loa andmiseni viiva menetluse haldusetapis.
Artikkel 7
Sõelumise ja keskkonnamõju hindamise kestus
1.Kui projekt kuulub direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse, tagavad liikmesriigid, et:
a)sõelumisele kuuluvate projektide puhul teevad pädevad asutused kõnealuse sõelumise kuni 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil arendaja on esitanud kogu nõutava teabe; käesoleva määruse artiklis 5 osutatud projektide muudatuste või pikendamiste korral on see tähtaeg kuni 45 päeva;
b)keskkonnamõju hindamisele kuuluvate projektide puhul esitab pädev asutus arvamuse keskkonnamõju hindamise aruandesse lisatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse kohta kuni 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil arendaja esitas arvamuse taotluse;
c)punktis b osutatud keskkonnamõju hindamise aruande asjus asjaomase üldsusega konsulteerimise tähtaeg on 30–90 päeva;
d)30 päeva jooksul pärast direktiivi 2011/92/EL artiklite 6 ja 7 kohaste vastavaste konsultatsioonide lõpuleviimist, kinnitab pädev asutus, et arendaja esitatud teave, mis on vajalik teadliku otsuse tegemiseks projekti keskkonnamõju kohta, on täielik. See teave hõlmab direktiivi 2011/92/EL artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud vajalikku teavet, sealhulgas vajaduse korral muude liidu õigusaktidega nõutavaid erihindamisi.
Kui pädev asutus leiab enne 30-päevase ajavahemiku lõppu, et tal ei ole teadliku otsuse tegemiseks kogu vajalikku teavet, esitab arendaja selle teabe mõistliku aja jooksul. Pärast käesolevas punktis osutatud täielikkuse kinnitamist ei nõuta arendajalt uue teabe esitamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhul;
e)pädev asutus esitab projekti keskkonnamõju hindamise kohta põhjendatud järelduse kuni 90 päeva jooksul pärast punktis d osutatud täielikkuse kinnitamist.
Käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu kohaldatakse ka ühiste või koordineeritud menetluste puhul, kui projekti keskkonnamõju hindamine direktiivi 2011/92/EL alusel on ühendatud direktiivi 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ või 2009/147/EÜ kohase hindamisega.
Erandjuhtudel, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu pikendada kuni 30 päeva võrra. Sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale viivitamata kirjalikult pikendamise põhjused ja vastava haldusakti eeldatava kuupäeva.
2.Kui kava või programm kuulub direktiivi 2001/42/EÜ kohaldamisalasse, tagavad liikmesriigid, et:
a)pädevad asutused teevad kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 5 kohase sõelumise ja avaldavad selle tulemused 90 päeva jooksul;
b)pädevad asutused teevad kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 kohase ulatuse kindlaksmääramise ja avaldavad selle tulemused 40 päeva jooksul;
c)kõnealuse direktiivi artiklis 5 osutatud keskkonnamõju hindamise aruande asjus asjaomase üldsusega konsulteerimise tähtaeg on 30–60 päeva;
d)pädevad asutused koostavad ja avaldavad kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt nõutava keskkonna mõju hindamise aruande seitsme kuu jooksul alates päevast, mil neile esitati sama direktiivi kohaselt nõutav vajalik teave ja viidi lõpule sama direktiivi kohased asjakohased konsultatsioonid.
Käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu kohaldatakse ka ühiste või koordineeritud menetluste puhul, kui direktiivi 2001/42/EÜ kohane kava või programmi keskkonnamõju hindamine on ühendatud direktiivi 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ või 2009/147/EÜ kohase hindamisega.
Erandjuhtudel, kui kavandatava kava või programmi laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus esimeses lõigus sätestatud tähtaegu pikendada veel kuni 30 päeva võrra. Sellisel juhul teatab pädev asutus kava või programmi arendajale viivitamata kirjalikult pikendamise põhjused ja vastava haldusakti eeldatava kuupäeva.
3.Kui kava, programmi või projekti suhtes kohaldatakse ühist või koordineeritud hindamismenetlust nii direktiivi 2001/42/EÜ kui ka direktiivi 2011/92/EL alusel, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegu.
4.Kui muude liidu õigusaktidega on kehtestatud lühemad tähtajad kui käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2, kohaldatakse neid lühemaid tähtaegu.
Kui muude ELi õigusaktidega on kehtestatud üldise loamenetluse jaoks lühemad tähtajad kui käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohased keskkonnamõju hindamise menetluse eri etappide tähtajad kokku, kohaldatakse lühemat üldise loamenetluse tähtaega.
5.Käesolevas artiklis sätestatud tähtajad, välja arvatud lõike 1 punktis c ja lõike 2 punktis c sätestatud tähtajad, ei piira liikmesriikide kehtestatud lühemate tähtaegade kohaldamist, liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ega füüsiliste ja juriidiliste isikute õigust pääseda juurde haldus- või kohtumenetlustele, mille eesmärk on vaadata läbi pädevate asutuste otsuste, tegevuse või tegevusetuse õiguspärasus.
Artikkel 8
Kaitsealused liigid
Kui kavade rakendamise või projektide ehitamise, käitamise või kasutuselt kõrvaldamise käigus tapetakse juhuslikult või häiritakse direktiivi 2009/147/EÜ alusel kaitstud linde või direktiivi 92/43/EMÜ alusel kaitstud muid liike, ei käsitata sellist kaitsealuste liikide tapmist või häirimist tahtlikuna direktiivi 2009/147/EÜ artikli 5 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, tingimusel, et kava või projekti alusel on vastu võetud asjakohased ja proportsionaalsed leevendusmeetmed ning et võetakse arvesse parimat võimalikku tehnoloogiat sellise tapmise ja häirimise vältimiseks.
Kui pädev asutus hindab, kas need leevendusmeetmed on linnudirektiivi artikli 5 ja loodusdirektiivi artikli 12 lõike 1 nõuete täitmiseks asjakohased ja proportsionaalsed, võtab ta arvesse seda, kas need tagavad, et hoolimata võimalikust negatiivsest mõjust asjaomaste liikide üksikisenditele hoitakse ära oluline kahjulik mõju nende liikide populatsioonidele. Liikmesriigid tagavad, et neid meetmeid kohaldatakse ja nende tulemuslikkust jälgitakse ning et kogutud teabe põhjal võetakse vajaduse korral lisameetmeid tagamaks, et puudub oluline kahjulik mõju asjaomaste liikide populatsioonile.
Artikkel 9
Piiriülese keskkonnamõju hindamine
1.Kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva kava, programmi või projekti puhul on vaja teha otsuseid kahes või enamas liikmesriigis, võtavad asjaomased riiklikud pädevad asutused kõik vajalikud meetmed, et omavahel tõhusalt ja tulemuslikult koostööd teha ja teavet vahetada. Liikmesriigid püüavad ette näha ühise menetluse ja ühtse kontaktpunkti sellise kava, programmi või projekti keskkonnamõju hindamiseks. Kava, programmi või projektiga seotud liikmesriikide taotlusel tegutseb komisjon vahendajana, et toetada asjaomaste riiklike pädevate asutuste vahel koostööd ja hõlbustada ühise menetluse kokkuleppimist.
2.Lõige 1 ei piira üksikasjalikumaid menetlusi, sealhulgas piiriüleseid ühiseid menetlusi, mis on ette nähtud muude liidu õigusaktidega asutustevaheliseks koostööks seoses piiriülese keskkonnamõju hindamisega.
Artikkel 10
Teabe kättesaadavus veebis ja keskkonnamõju hindamise digitaliseerimine
1.Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] on arendajatel lubatud esitada keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetlusega seotud teavet elektrooniliselt.
2.Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] teevad liikmesriigid arendajatele ja üldsusele veebis ning tsentraliseeritult ja kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks järgmise teabe kavade, programmide või projektide kohta:
a)artiklis 3 osutatud keskkonnaalased ühtsed kontaktpunktid;
b)keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetluste edenemine, sealhulgas menetluse eelseisvad etapid ja nende tähtajad ning teave vaidluste lahendamise kohta.
3.Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] tagavad liikmesriigid, et keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetlustest, nendega seotud otsustest ning keskkonnamõju ja menetluste seirest tulenevad aruanded ja andmed tehakse ja jäetakse üldsusele digitaalselt kättesaadavaks keskse veebiportaali kaudu viisil, mis võimaldab säilitada ärisaladusi ja on kooskõlas liidu või riiklike andmekaitsenõuetega. Portaal põhineb digitaalsel geoinfosüsteemil ja sisaldab kõiki kättesaadavaid andmeid liikide vaatluste kohta ning muid keskkonna- ja geoloogilisi andmeid.
4.Alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] tagavad liikmesriigid, et keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetlused on täielikult digitaliseeritud ning võimaldavad sujuvalt riigi tasandil taaskasutada avaliku sektori asutuste valduses olevaid andmeid ja dokumente ning jagada selliseid andmeid liikmesriikide, arendajate ja üldsuse vahel. Vajaduse korral peavad sellised menetlused olema koostalitlusvõimelised Euroopa digiidentiteedikukrute ja Euroopa ettevõtluskukrutega. Alates nimetatud kuupäevast võtavad liikmesriigid ka vajalikke meetmeid, et muuta oma keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetlused tõhusamaks ja tulemuslikumaks, sealhulgas automatiseeritud süsteemide kasutamise kaudu. Need automatiseeritud süsteemid peavad olema kooskõlas asjakohase liidu poliitikaga, vastama andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevatele õigusnormidele ning neis tuleb järgida läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, sealhulgas inimkontroll otsuste tegemisel.
Artikkel 11
Keskkonnamõju hindamise halduskulud
Liikmesriigid püüavad loobuda keskkonnamõju hindamisega seotud haldustasudest ja -lõivudest arendajate puhul, kes kuuluvad soovituse (EL) 2025/1099 kohase väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratluse või soovituse 361/2003/EÜ kohase väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse alla.
Artikkel 12
Ressursid ja koolitus
Liikmesriigid tagavad, et keskkonnaalasel ühtsel kontaktpunktil ja kõigil pädevatel asutustel, kes vastutavad sõelumis- ja keskkonnamõju hindamise menetluse mis tahes etapi eest, sealhulgas kõik menetlusetapid, on piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised vahendid, sealhulgas asjakohasel juhul töötajate täiend- ja ümberõppeks, et nad saaksid tulemuslikult täita oma ülesandeid käesoleva määruse ja artiklis 1 osutatud direktiivide alusel.
Artikkel 13
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni konventsioonide kohaldatavus
Üldsusele tagatakse õigus keskkonnateabele juurdepääsule, otsuste tegemises osalemisele ja õiguskaitse kättesaadavusele seoses artikli 1 lõikes 1 osutatud kavade, programmide või projektidega kooskõlas 25. juunil 1998. aastal Århusis allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga ning 25. veebruaril 1991. aastal Espoos allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ja selle 21. mail 2003. aastal Kiievis allkirjastatud keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolliga.
Artikkel 14
Strateegiliste sektorite või kategooriate jaoks ette nähtud meetmepakett
Lisa sätteid kohaldatakse juhul, kui kehtivates valdkondlikes liidu õigusaktides on kindlaks määratud strateegilised sektorid või strateegiliste projektide kategooriad ning seatud eesmärgiks kiirendada loaandmist, tingimusel, et need projektid aitavad kaasa kerksusele ja süsinikuheite vähendamisele või ressursitõhususele.
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, milles määratakse kindlaks strateegilised projektid, mis on seotud eluhooneteks ette nähtud taskukohaste või sotsiaalhoonete ehitamise ja renoveerimisega ning neid hooneid otseselt toetava vajaliku taristuga. Nende projektide suhtes kohaldatakse lisa sätteid.
2.Lisa sätteid kohaldatakse ka selliste strateegiliste sektorite või projektikategooriate suhtes, mis on kindlaks määratud tulevastes liidu õigusaktides, milles viidatakse käesolevale määrusele, tingimusel, et need projektid aitavad kaasa kerksusele ja süsinikuheite vähendamisele või ressursitõhususele.
Artikkel 15
Riigisisestest rakenduseeskirjadest ja -meetmetest teavitamine
Kui liikmesriigid kehtestavad eeskirjad ja meetmed käesoleva määruse praktiliseks rakendamiseks, teavitavad nad komisjoni neist eeskirjadest ja meetmetest ning viivitamata kõigist neid mõjutavatest hilisematest muudatustest.
Artikkel 16
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 10 kohaldatakse alates nende sätetega ette nähtud kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3
1.3.Eesmärgid3
1.3.1.Üldeesmärgid3
1.3.2.Erieesmärgid3
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3
1.3.4.Tulemusnäitajad3
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6
2.HALDUSMEETMED8
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12
3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24
3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24
3.2.3.3.Assigneeringud kokku24
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26
3.2.4.3.Personalivajadus kokku26
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28
3.3.Hinnanguline mõju tuludele29
4.Digimõõde29
4.1.Diginõuded30
4.2.Andmed30
4.3.Digilahendused31
4.4.Koostalitlusvõime hindamine31
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS keskkonnamõju hindamise kiirendamise ja ühtlustamise kohta
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
„Euroopa roheline kokkulepe“
„Digiajastule vastav Euroopa“
„Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine“
„Roheleppe tööstuskava“
1.3.Eesmärgid
1.3.1.Üldeesmärgid
Määruse üldeesmärk on kiirendada ja ühtlustada keskkonnamõju hindamist ning tagada mitme õigusakti vahel suur sidusus. Määrusega soovitakse luua keskkonnamõju hindamise ühine menetlusraamistik, tagamaks, et kõik keskkonnamõju hindamised osana üldistest loamenetlustest on kiiremad, tulemuslikumad ja kulutõhusamad.
1.3.2.Erieesmärgid
Määrus sisaldab meetmeid, et saavutada erieesmärgid, milleks on digitaliseerida keskkonnamõju hindamised, kehtestada peamiste menetlusetappide jaoks konkreetsed tähtajad ja prioriseerida teatavaid strateegilisi sektoreid.
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Kõigile sidusrühmadele, sealhulgas investoritele ja arendajatele, toob kasu lühem mõjuhindamismenetluse kestus tänu lühematele ühistele või koordineeritud hindamistele täielikult digitaliseeritud vormingus.
Avaliku halduse asutused saavad kasutada digitaliseeritumaid ja lihtsamaid protsesse ka piiriüleses kontekstis.
Ka kodanikud saavad kasu lihtsamatest ja digitaliseeritumatest protsessidest tänu minimaalsele avalike konsultatsioonide ajakavale planeerimise kontekstis.
1.3.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Mõjuhinnangute kestus peaks liikmesriikide tasandil lühenema ja veelgi kiirendama loamenetlusi.
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Määrus peaks olema täielikult kohaldatav järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määruse teatavate elementide puhul jäetakse liikmesriikidele teatav ajavahemik, et hakata kohaldama keskkonnaalaste ühtsete kontaktpunktide ja digitaliseerimisega seotud sätteid.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)
Ükski liikmesriik üksi ei suuda mõjuhinnanguid tulemuslikult käsitleda, eriti piiriüleses kontekstis. Käesolevas algatuses sisalduvad meetmed ei oleks sama mõjusad, kui liikmesriigid rakendaksid neid üksinda, sest nendega käsitletavad probleemid on seotud roheüleminekuga, mis mõjutab ühtset turgu tervikuna. Need ei piirdu üksikute liikmesriikide või liikmesriikide rühmaga, vaid puudutavad kogu ELi. Lisaks häiriksid liikmesriikide tasandi käsitlused siseturgu ning looksid ebavõrdsed tingimused ja ebaühtse regulatiivse keskkonna, mis tekitaks arendajatele ja investoritele lisabürokraatiat.
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)
ELi tasandi meetmed on hädavajalikud selleks, et tagada mastaabi- ja mitmekülgsussääst ning vähendada ja võimaluse korral vältida jõupingutuste killustatust ja sellest tulenevat ebatõhusust. Seda silmas pidades keskendutakse kavandatavate meetmete puhul valdkondadele, kus vajalike jõupingutuste ulatust, kiireloomulisust ja mahtu arvestades tagab liidu tasandi tegevus ilmse lisaväärtuse. Näiteks:
– meetmed, millega soovitakse kehtestada kõigis liikmesriikides ühtsed tähtajad ning koordineeritud või ühised menetlused, muu hulgas selleks, et vältida tegevuse dubleerimist;
– sellised meetmed nagu digitaliseerimine, koolituse pakkumine ja suutlikkuse suurendamine, et liikmesriikidel oleksid vahendid ja ressursid mõjuhindamismenetluste lihtsustamise ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks ning et nad suudaksid neid kiiresti kasutada.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Hiljuti vastu võetud/kavandatud valdkondlike õigusaktidega on kehtestatud üldise loamenetluse jaoks maksimumtähtajad. Määrusega (EL) 2024/1252 on kriitilise toorme puhul ette nähtud erinevad tähtajad pikkusega 12–27 kuud. Määrusega (EL) 2024/1735 on ette nähtud erinevad tähtajad pikkusega 12 või 18 kuud (mida võib pikendada). Direktiivis (EL) 2023/2413 (ülevõtmise
seis
) on eristatud taastuvenergiaprojekte, mis asuvad taastuvenergia eelisarendusaladel (12 kuud) või neist väljaspool (2 aastat). Nende tähtaegade sisse peaks üldjuhul kuuluma ka keskkonnamõju hindamine, kui see on nõutav, sealhulgas direktiivi 2001/42/EÜ, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 2010/75/EL kohane hindamine. Kavandatava määrusega kehtestatakse maksimumtähtajad direktiivi 2001/42/EÜ, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaste keskkonnamõju hindamiste konkreetsete etappide jaoks, järgides eespool mainitud algatuste puhul kasutatud põhjendusi ja lahendusi.
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Leitakse, et algatusel puudub mõju ELi eelarvele ja seega ka mitmeaastasele finantsraamistikule.
Ent selleks et parandada suutlikkust ja tagada, et liikmesriikidel on piisavad vahendid ettepanekuga nõutavate eesmärkide saavutamiseks, võib olla kasu juba olemasolevatest rahastamisvahenditest. Allpool on toodud mõningad näited võimalikest allikatest, millega toetada tegevust Euroopa ja liikmesriikide tasandil:
– taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamine liikmesriikide poolt, et aidata kaasa vajalike investeeringute tegemisele;
– programm „Euroopa horisont“;
– Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond ning õiglase ülemineku fond;
– EFSD+ tagatisvahend;
– naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ (ja eelkõige EFSD+ tagatisvahend ja segarahastamisvahend) ning ühinemiseelse abi instrument (IPA).
Kavandatud algatus võib olla seotud mitme hiljuti väljakuulutatud Euroopa poliitikameetme ja prioriteediga:
– ELi tööstusstrateegia;
– Euroopa taastekava;
– kava „REPowerEU“
– Euroopa roheline kokkulepe,
– kavandatud programmi „Euroopa horisont“ II samba 4. teemavaldkonna „Digitaalvaldkond, tööstus ja kosmos“ teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärk anda konkreetne panus kolme üldisesse ELi poliitikasse:
– digiajastule vastav Euroopa;
– inimeste hüvanguks toimiv majandus;
– Euroopa roheline kokkulepe.
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
–
hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA,
–
finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)
Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–
rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
EI KOHALDATA – leitakse, et komisjoni olemasolevad vahendid hõlmavad ettepaneku sätete rakendamise järelevalvet.
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Kulu liik
|
Rahaline osalus
|
|
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid
|
Muud kolmandad riigid
|
Muu sihtotstarbeline tulu
|
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Kulu liik
|
Rahaline osalus
|
|
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid
|
Muud kolmandad riigid
|
Muu sihtotstarbeline tulu
|
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
–
Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
–
Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Nr
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik
|
Nr
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
|
|
|
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
|
|
|
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU
(vajalikud vahendid)
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
7
|
„Halduskulud“
|
|
DG: ENV
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,188
|
0,188
|
0,376
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,008
|
0,008
|
0,016
|
|
DG ENV KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,196
|
0,196
|
0,392
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DG: ENER
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,188
|
0,188
|
0,376
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,008
|
0,008
|
0,016
|
|
DG ENER KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,196
|
0,196
|
0,392
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: GROW
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,188
|
0,188
|
0,376
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,008
|
0,008
|
0,016
|
|
DG GROW KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,196
|
0,196
|
0,392
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DG: CNECT
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,188
|
0,188
|
0,376
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,008
|
0,008
|
0,016
|
|
DG CNECT KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,196
|
0,196
|
0,392
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
0,000
|
0,000
|
0,784
|
0,784
|
1,568
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Nr
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Nr
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
7
|
„Halduskulud“
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG <…….> KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG <…….> KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige eesmärgid ja väljundid
|
|
|
Aasta
2024
|
Aasta
2025
|
Aasta
2026
|
Aasta
2027
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
KOKKU
|
|
|
VÄLJUNDID
|
|
|
Väljundi liik
|
Keskmine kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Väljundite arv kokku
|
Kulud kokku
|
|
ERIEESMÄRK nr 1…
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 1 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ERIEESMÄRK nr 2 ...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 2 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
–
Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
–
Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,752
|
0,752
|
1,504
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,032
|
0,032
|
0,064
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,784
|
0,784
|
1,568
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,716
|
0,716
|
1,432
|
3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
|
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.3.3.Assigneeringud kokku
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
KOKKU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,752
|
0,752
|
1,504
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,032
|
0,032
|
0,064
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,784
|
0,784
|
1,568
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,784
|
0,784
|
1,568
|
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille rakendavad peadirektoraadid on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus
–
Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
–
Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
0
|
0
|
4
|
4
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
|
- peakorteris
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
|
- ELi delegatsioonides
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
KOKKU
|
0
|
0
|
4
|
4
|
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust
|
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
|
- peakorteris
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
|
- ELi delegatsioonides
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
KOKKU
|
0
|
0
|
0
|
0
|
3.2.4.3.Personalivajadus kokku
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
0
|
0
|
4
|
4
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
|
- peakorteris
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
|
- ELi delegatsioonides
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
KOKKU
|
0
|
0
|
4
|
4
|
Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse personalivajadus rakendavate peadirektoraatide nende töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või rakendavate peadirektoraatide sisese töötajate ümberpaigutamise teel.
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist
|
Erakorraline lisapersonal*
|
|
|
|
Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt
|
Rahastatakse BA ridadelt
|
Rahastatakse tasudest
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad
|
4
|
|
ei kohaldata
|
|
|
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
|
|
|
|
|
*
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad
|
Üks ametnik keskkonna peadirektoraadis, energeetika peadirektoraadis, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadis ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadis, et tegutseda vahendajana vastavalt artikli 7 lõikele 1.
|
|
Koosseisuvälised töötajad
|
|
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
|
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Institutsiooni tasandi IT-kulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
–
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
–
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
–
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
–
ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–
näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta
2024
|
Aasta
2025
|
Aasta
2026
|
Aasta
2027
|
Kokku
|
|
Nimetage kaasrahastav asutus
|
|
|
|
|
|
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
|
|
|
|
|
|
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
–
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
–
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
–
omavahenditele
–
muudele tuludele
–
märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida
|
Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud
|
Ettepaneku/algatuse mõju
|
|
|
|
Aasta 2024
|
Aasta 2025
|
Aasta 2026
|
Aasta 2027
|
|
Artikkel ….
|
|
|
|
|
|
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
4.Digimõõde
Käesolevas digiselgituses on määratud kindlaks ettepaneku diginõuded ja neid analüüsitud. Põhjendusi ja lisasid ei ole arvestatud. Kõik allpool esitatud viited osutavad üksnes ettepaneku regulatiivosa artiklitele ja punktidele.
4.1.Diginõuded
|
Viide nõudele
|
Nõude kirjeldus
|
Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja(d)
|
Üldised protsessid
|
Kategooriad
|
|
Artikli 3 lõige 3
|
Liikmesriigid tagavad artikli 10 kohaselt loodud veebiportaalis vahendid, et aidata arendajatel leida asjakohane loodud või määratud kontaktpunkt.
|
Liikmesriigid, arendajad
|
Teabe esitamine
|
Digitaalne avalik teenus, digilahendus
|
|
Artikli 10 lõige 1
|
Arendajatel on lubatud esitada keskkonnamõju hindamisega seotud teavet elektrooniliselt (kuue kuu möödumisel jõustumisest).
|
Arendajad, pädevad asutused
|
Elektrooniline esitamine, andmete sisestamine
|
Digilahendus, digitaalne avalik teenus
|
|
Artikli 10 lõike 2 punktid a ja b
|
Liikmesriigid teevad arendajatele ja üldsusele veebis ning tsentraliseeritult ja kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks järgmise teabe kavade, programmide või projektide kohta: a) artiklis 3 osutatud keskkonnaalased ühtsed kontaktpunktid; b) keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetluste edenemine, sealhulgas menetluse eelseisvad etapid ja nende tähtajad ning teave vaidluste lahendamise kohta (kuue kuu möödumisel jõustumisest).
|
Liikmesriigid, üldsus, arendajad
|
Teabe esitamine veebis, läbipaistvus
|
Andmed, digilahendus, digitaalne avalik teenus
|
|
:
Artikli 10 lõige 3
|
Liikmesriigid tagavad, et aruanded ja andmed, mis tulenevad keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetlustest, nendega seotud otsustest ning keskkonnamõju ja menetluste seirest, tehakse ja jäetakse üldsusele digitaalselt kättesaadavaks keskse veebiportaali kaudu viisil, mis võimaldab säilitada ärisaladusi ja on kooskõlas liidu või riiklike andmekaitsenõuetega. Portaal põhineb digitaalsel geoinfosüsteemil ja sisaldab kõiki kättesaadavaid andmeid liikide vaatluste kohta ning muid keskkonna- ja geoloogilisi andmeid (12 kuu möödumisel jõustumisest).
|
Liikmesriigid, üldsus, arendajad
|
Avaldamine, andmekaitsenõuete täitmine
|
Andmed, digilahendus
|
|
Artikli 10 lõige 4
|
Liikmesriigid tagavad, et keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetlused on täielikult digitaliseeritud ning võimaldavad avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamist riigi tasandil ning selliste andmete jagamist liikmesriikide, arendajate ja üldsuse vahel sujuval viisil. Kui see on asjakohane, on sellised menetlused koostalitlusvõimelised Euroopa digiidentiteedikukrute ja Euroopa ettevõtluskukrutega (24 kuu möödumisel jõustumisest).
|
Liikmesriigid, pädevad asutused
|
Protsessi digitaliseerimine, piiriülene teabevahetus, automatiseerimise juhtimine
|
Andmed, digilahendus, digitaalne avalik teenus
|
|
Artikkel 12
|
Liikmesriigid tagavad, et ühtsel kontaktpunktil ja kõigil pädevatel asutustel, kes vastutavad sõelumis- ja keskkonnamõju hindamise menetluse mis tahes etapi eest, sealhulgas kõik menetlusetapid, on piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised vahendid, sealhulgas asjakohasel juhul töötajate täiend- ja ümberõppeks, et nad saaksid tulemuslikult täita oma ülesandeid käesoleva määruse ja artiklis 1 osutatud direktiivide alusel.
|
Liikmesriigid, pädevad asutused
|
Suutlikkuse suurendamine, tehnoloogiline valmisolek
|
Digitaalne juhtimine
|
|
Artikli 10 lõike 2 punkt b 5
|
Liikmesriigid teevad arendajatele ja üldsusele veebis ning tsentraliseeritult ja kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks teabe kavade, programmide või projektidega seotud vaidluste lahendamise kohta.
|
Liikmesriigid, arendajad
|
Juurdepääs teabele, õiguskaitsevõimalused
|
Digitaalne avalik teenus
|
4.2.Andmed
|
Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus
|
Andmete liik
|
Viide (viited) nõudele (nõuetele)
|
Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane)
|
|
Arendajate esitatud teave (keskkonnahindamisega seotud dokumendid/teave elektroonilisel kujul)
|
Artikli 10 lõige 1
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
|
Teave ühtsete kontaktpunktide ning keskkonnamõju hindamise menetluste (sh vaidluste lahendamise menetluste) kohta
|
Artikli 10 lõike 2 punktid a ja b
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
|
Veebiportaali kaudu üldsusele kättesaadavaks tehtud asjakohane teave keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetluste kohta
|
Artikli 10 lõige 3
|
Nõutav on ärisaladuste kaitse ja ELi/riigisiseste andmekaitsenõuete järgimine; konkreetseid tehnilisi standardeid ei ole nimetatud
|
|
Piiriülest andmevahetust ja täielikult digitaliseeritud menetlusi võimaldavad andmed; automatiseeritud süsteemides kasutatavad andmed, kui see on asjakohane
|
Artikli 10 lõige 4
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Ei ole ettepaneku regulatiivosa sätetes täpsustatud.
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
Ei ole ettepaneku regulatiivosa sätetes täpsustatud.
FAIR-andmete nõuded: ei ole ettepaneku regulatiivosa sätetes täpsustatud.
Andmevood
Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis:
|
Andmete liik
|
Viide (viited) nõudele (nõuetele)
|
Osaleja, kes andmed esitab
|
Osaleja, kes andmed saab
|
Andmevahetuse ajend
|
Sagedus (kui see on asjakohane)
|
|
Arendajate esitatud teave (elektrooniliselt)
|
Artikli 10 lõige 1
|
Arendajad
|
Pädevad asutused/ühtne kontaktpunkt
|
Teabe esitamine hindamiseks
|
Juhtumite kaupa
|
|
Veebipõhine teave ühtsete kontaktpunktide ning keskkonnamõju hindamise menetluste kohta (sh vaidluste lahendamist puudutav teave)
|
Artikli 10 lõike 2 punktid a ja b
|
Liikmesriigid
|
Üldsus/arendajad
|
Algne korraldus, hilisemad ajakohastused
|
Pidev
|
|
Üldsusele kättesaadav teave keskkonnamõju hindamise ja sõelumismenetluste kohta
|
Artikli 10 lõige 3
|
Liikmesriigid
|
Üldsus/sidusrühmad
|
Portaali avaldamine/ajakohastamine
|
Pidev
|
|
Hindamisega seotud andmete piiriülene jagamine; kasutamine digitaliseeritud/automatiseeritud menetlustes
|
Artikli 10 lõige 4
|
Liikmesriigid
|
Muud liikmesriikide ametiasutused
|
Kui see on asjakohane piiriülese tähtsusega menetluste puhul
|
Vastavalt vajadusele
|
|
4.3.Digilahendused
|
Digilahendus
|
Viide (viited) nõudele (nõuetele)
|
Peamised volitatud funktsioonid
|
Vastutav asutus
|
Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust?
|
Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust?
|
Tehisintellektitehnoloogia kasutamine (kui see on asjakohane)
|
|
Keskkonnamõju hindamise veebiportaal
|
Artikli 3 lõiked 2 ja 3, artikli 3 lõige 3 (ühtse kontaktpunkti kindlakstegemise vahend)
|
Pakkuda veebipõhist, tsentraliseeritud ja kergesti juurdepääsetavat teavet; avaldada asjakohane teave digitaalselt; majutada kindlakstegemise vahendeid.
|
Liikmesriigid, pädevad asutused
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
Artikli 10 lõikega 4 on ette nähtud automatiseeritud süsteemid (konkreetseid tehisintellektiga seotud kohustusi ei ole sätestatud).
|
|
Elektrooniline teabeesitamiskanal arendajatele
|
Artikli 10 lõige 1
|
Võimaldada keskkonnamõju hindamisega seotud teabe esitamist elektrooniliselt.
|
Liikmesriigid/pädevad asutused
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
Ei ole täpsustatud rohkem kui artikli 10 lõikes 4 sätestatu.
|
|
Täielikult digitaliseeritust ja piiriülest andmevahetust võimaldavad süsteemid
|
Artikli 10 lõige 4
|
Läbivalt digitaalsed menetlused; sujuv piiriülene andmete jagamine; süsteemide kasutamise korral automatiseeritud süsteemid, mis on kooskõlas ELi poliitikaga ning tagavad inimkontrolli otsuste tegemisel ja andmekaitse- /eraelu puutumatuse nõuete järgimise.
|
Liikmesriigid/pädevad asutused
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
Ei ole ettepanekus täpsustatud.
|
Artikli 10 lõikes 4 on osutatud automatiseeritud süsteemidele, muid üksikasju ei ole esitatud.
|
Vastavus ELi küberturvalisuse / eIDASe / ühtse digivärava raamistikule /muudele raamistikele: ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
4.4.Koostalitlusvõime hindamine
|
Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad
|
Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria
|
Kirjeldus
|
Viide (viited) nõudele (nõuetele)
|
Koostalitleva Euroopa lahendus(ed) (EI KOHALDATA)
|
Muu(d) koostalitluslahendus(ed)
|
|
Keskkonnamõju hindamise veebiportaal
|
Tsentraliseeritud veebijuurdepääs ühtse kontaktpunktiga ja keskkonnamõju hindamise menetlustega seotud teabele; asjakohase teabe avaldamine digitaalselt.
|
Artikli 3 lõiked 2 ja 3, artikli 3 lõige 3
|
Ei ole täpsustatud.
|
Ei ole täpsustatud.
|
|
Piiriülese andmevahetuse suutlikkus
|
Säte seonduvate andmete sujuvaks jagamiseks liikmesriikide vahel (kui nurksulgudes esitatud tekst jääb eelnõusse).
|
Artikli 10 lõige 4
|
Ei ole täpsustatud.
|
Ei ole täpsustatud.
|
Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele
Piiriülene andmete jagamine digitaliseeritud menetluste puhul.
|
Hindamine
|
Meede (meetmed)
|
Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
|
|
Hinnake kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
|
Hinnake korralduslikke meetmeid digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
|
Hinnake meetmeid, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised meetmed.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
|
Hinnake ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamist. Loetlege sellised meetmed.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
Ei ole regulatiivosa sätetes täpsustatud.
|
|
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
|
Meetme kirjeldus
|
Viide (viited) nõudele (nõuetele)
|
Komisjoni roll (kui see on asjakohane)
|
Kaasatavad osalejad (kui see on asjakohane)
|
Eeldatav ajakava (kui see on asjakohane)
|
|
Tagada veebiportaal ja -vahendid (sh ühtse kontaktpunkti kindlakstegemise vahend), tsentraliseeritud teave ning üldsuse digitaalne juurdepääs asjakohasele teabele.
|
Artikli 3 lõiked 2 ja 3, artikli 3 lõige 3
|
Ei ole täpsustatud.
|
Liikmesriigid, pädevad asutused
|
6–12 kuu möödumisel jõustumisest
|
|
Võimaldada arendajatel esitada teavet elektrooniliselt.
|
Artikli 10 lõige 1
|
Ei ole täpsustatud.
|
Liikmesriigid, pädevad asutused, arendajad
|
Kuue kuu möödumisel jõustumisest.
|
|
Digitaliseerida täielikult menetlused; võimaldada sujuvat piiriülest andmete jagamist; kaaluda automatiseeritud süsteeme koos kaitsemeetmetega.
|
Artikli 10 lõige 4
|
Ei ole täpsustatud.
|
Liikmesriigid, pädevad asutused
|
24 kuu möödumisel jõustumisest.
|
|
Ressursside ja oskustega seotud meetmed (rahalised, tehnilised, tehnoloogilised, täiend- ja ümberõpe), et ametiasutused saaksid digitaliseeritud menetlusi läbi viia.
|
Artikkel 12
|
Ei ole täpsustatud.
|
Liikmesriigid, pädevad asutused
|
Ei ole täpsustatud.
|
|
Tagada arendajatele juurdepääs vaidluste lahendamise menetlustega seotud teabele.
|
Artikli 10 lõige 2
|
Ei ole täpsustatud.
|
Liikmesriigid, arendajad
|
Ei ole täpsustatud.
|
|