EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.10.2025
COM(2025) 855 final
2025/0318(BUD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et anda abi Hispaaniale seoses üleujutustega Valencia autonoomses piirkonnas 2024. aasta oktoobris ning Prantsusmaale seoses kahjuga, mille põhjustasid 2024. aasta detsembris Mayotte’is tsüklon Chido ja 2025. aasta veebruaris Réunionis tsüklon Garance
SELETUSKIRI
1.Ettepaneku taust
Käesolev otsus käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) kasutuselevõtmist kooskõlas nõukogu määrusega nr 2012/2002 1 (edaspidi „ELSFi määrus“) summas 1 057 018 077 eurot, et anda abi Hispaaniale seoses üleujutustega Valencia autonoomses piirkonnas 2024. aasta oktoobris ning Prantsusmaale seoses kahjuga, mille põhjustasid 2024. aasta detsembris Mayotte’is tsüklon Chido ja 2025. aasta veebruaris Réunionis tsüklon Garance.
Käesoleva otsusega kaasneb ümberpaigutusettepanek DEC nr 16/2025, mille eesmärk on paigutada Euroopa solidaarsusreservi eelarverealt ELSFi tegevuskulude eelarvereale ümber 927 926 981 eurot nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena.
2.Teave ja tingimused
2.1Hispaania – suur looduskatastroof: 2024. aasta oktoobris toimunud üleujutused
(1)20. jaanuaril 2025 esitas Hispaania taotluse rahalise toetuse saamiseks ELSFist, et rahastada 2024. aasta oktoobri Valencia autonoomse piirkonna üleujutuste järgseid hädaolukorra- ja taastamismeetmeid. 14. augustil 2025 esitas Hispaania täiendavad selgitused ELSFi taotluses esitatud andmete ja teabe kohta.
(2)Hispaania esitas taotluse ELSFist rahalise toetuse saamiseks 12 nädala pikkuse tähtaja jooksul pärast esimeste kahjude registreerimist 28. oktoobril 2024. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida ELSFi määruse artikli 4 alusel nõutakse.
(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.
(4)Hispaania ametiasutused hindavad looduskatastroofist tekkinud otseste kahjude kogusummaks 20,28 miljardit eurot. Komisjon peab usutavaks otsese kahju kogusummaks 18,08 miljardit eurot. See summa ületab 0,6 % Hispaania kogurahvatulust, s.t „suure looduskatastroofi“ künnise, mis oli 2025. aastal 3,96 miljardit eurot 2 . Seega saab katastroofi käsitada ELSFi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt suure looduskatastroofina.
(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult ELSFi määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra- ja taastamismeetmeteks.
(6)Hispaania taotles ettemakset vastavalt ELSFi määruse artiklile 4a. Esialgse hinnangu põhjal järeldas komisjon, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud. Seepärast otsustas komisjon 20. märtsi 2025. aasta rakendusotsusega C(2025) 1798 teha 100 000 000 euro suuruse ettemakse. Ettemakse Hispaaniale tehti 8. aprillil 2025.
(7)Ajavahemikul 28. oktoobrist kuni 4. novembrini 2024 tabas kogu Valencia autonoomset piirkonda Hispaanias torm, mis tõi kaasa tugevad vihmad ja sellest tulenenud rängad üleujutused. Katastroof mõjutas 2600 maja ja rohkem kui 500 ruutkilomeetri suurust ala. Tuhanded leibkonnad jäid ilma elektri, joogivee ja telefoniteenuseta ning märkimisväärset kahju tekitati avalikule taristule ja kaupadele. Kannatada sai üle 170 haridusasutuse ja 50 tervishoiuasutuse. Üleujutustes sai surma 232 inimest.
(8)Hispaania ametiasutused taotlesid abi Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames. Mitu ELi liikmesriiki väljendas valmisolekut toetust pakkuda. Hispaania võttis vastu Prantsusmaa ja Portugali pakkumised, kes saatsid kiiresti spetsiaalseid jäätmekäitlusseadmeid ja -sõidukeid. Toetuse koordineerimiseks kohapeal lähetati kaks ELi kontaktametnikku.
(9)Hispaania hindas ELSFi määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 4,39 miljardit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa kuludest on seotud taristu ja seadmete töökorra taastamisega energia, vee ja reovee, telekommunikatsiooni, transpordi, tervishoiu ja hariduse valdkonnas (3,51 miljardit eurot). Teisel kohal on katastroofipiirkondade koristamisega seotud kulud (561 miljonit eurot). Kolmandal kohal on ajutise majutuse ja päästeteenustega seotud kulud (326 miljonit eurot).
(10)Hispaanias võeti direktiiv 2007/60/EÜ 3 üle 9. juuli 2007. aasta kuningliku dekreediga 903/2010 üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta.
(11)Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Hispaania suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust katastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.
2.2Prantsusmaa – piirkondlik looduskatastroof: tsüklon Mayotte’is 2024. aasta detsembris
(1)7. märtsil 2025 esitas Prantsusmaa taotluse saada ELSFist finantsabi, et rahastada hädaolukorra- ja taastamismeetmeid pärast kahjustusi, mida tsüklon Chido põhjustas 2024. aasta detsembris Prantsusmaal Mayotte’i saarel.
(2)Prantsusmaa esitas taotluse rahalise toetuse saamiseks ELSFist 12 nädala pikkuse tähtaja jooksul pärast esimeste kahjustuste registreerimist 14. detsembril 2024. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida ELSFi määruse artikli 4 alusel nõutakse.
(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.
(4)Prantsusmaa ametiasutused esitasid taotluse piirkondliku looduskatastroofi kriteeriumi alusel, mis on ELSFi määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud kui mis tahes looduskatastroof, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP) või 1 % äärepoolseimate piirkondade piirkondlikust SKPst. Prantsusmaa ametiasutused hindavad katastroofist tekkinud otsese kahju kogusummaks 3,8 miljardit eurot. Komisjon peab usutavaks otsese kahju kogusummaks 3,6 miljardit eurot. See summa ületab piirkondliku katastroofi puhul kohaldatavat künnist, mis 2025. aastal on Mayotte’i puhul 33,47 miljonit eurot 4 .
(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult ELSFi määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra- ja taastamismeetmeteks.
(6)Prantsusmaa taotles ettemakset vastavalt ELSFi määruse artiklile 4a. Esialgse hinnangu põhjal järeldas komisjon, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud. Seepärast otsustas komisjon 20. mai 2025. aasta rakendusotsusega C(2025) 3192 teha 23 782 012 euro suuruse ettemakse. Ettemakse tehti Prantsusmaale 4. juunil 2025.
(7)14. detsembril 2024 tabas tsüklon Chido Mayotte’i saart Prantsusmaal. Tsükloni tuulepuhangud ületasid kogu territooriumil 180 kilomeetrit tunnis. Tsüklon tõi saarele ka tugevad vihmasajud hinnangulise sademete hulgaga 100–150 mm 12 tunni jooksul. Tugevate vihmasadude ja tuultega kaasnes ohtlikult kõrge lainekõrgus 5–9 meetrit. Hävisid kõik eluruumid. Elektrivõrk ja veevärk lülitusid täielikult välja ning mitu Mayotte’i kahe saare vahelist ühendust olid tõsiselt häiritud. Ühis- ja koolitransporditeenused olid sunnitud oma tegevuse ajutiselt peatama või seda oluliselt vähendama. Tsüklon põhjustas vähemalt 39 surmajuhtumit.
(8)Prantsusmaa ametiasutused taotlesid abi Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames. Vajadused hõlmasid telke, välivoodeid, magamiskotte, hügieenikomplekte ning side- ja ülekandeseadmeid. Abi andsid Belgia, Saksamaa, Itaalia ja Rootsi.
(9)Prantsusmaa hindas ELSFi määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 1 256,8 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa hädaabitööde kuludest on seotud taristu ja seadmete töökorra taastamisega energia, vee ja reovee, telekommunikatsiooni, tervishoiu ja hariduse valdkonnas (883,1 miljonit eurot). Teisel kohal on päästeteenustega seotud kulud (323,5 miljonit eurot). Kolmandal kohal on katastroofipiirkondade koristamisega seotud kulud (50,2 miljonit eurot).
(10)Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Prantsusmaa suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust looduskatastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.
2.3Prantsusmaa – piirkondlik looduskatastroof: tsüklon Réunionis 2025. aasta veebruaris
(1)23. mail 2025 esitas Prantsusmaa taotluse saada ELSFist finantsabi, et rahastada hädaolukorra- ja taastamismeetmeid pärast kahjustusi, mida tsüklon Garance põhjustas 2025. aasta veebruaris Prantsusmaal Réunioni saarel.
(2)Prantsusmaa esitas taotluse rahalise toetuse saamiseks ELSFist 12 nädala pikkuse tähtaja jooksul pärast esimeste kahjustuste registreerimist 28. veebruaril 2025. Taotlus sisaldab kogu teavet, mida ELSFi määruse artikli 4 alusel nõutakse.
(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.
(4)Prantsusmaa ametiasutused esitasid taotluse piirkondliku looduskatastroofi kriteeriumi alusel, mis on ELSFi määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud kui mis tahes looduskatastroof, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP) või 1 % äärepoolseimate piirkondade piirkondlikust SKPst. Prantsusmaa ametiasutused hindavad katastroofist tekkinud otsese kahju kogusummaks 849,45 miljonit eurot. See summa ületab piirkondliku katastroofi puhul kohaldatavat künnist, mis 2025. aastal on Réunioni puhul 216,68 miljonit eurot.
(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult ELSFi määruse artiklis 3 määratletud esmatähtsateks hädaolukorra- ja taastamismeetmeteks.
(6)Prantsusmaa taotles ettemakset vastavalt ELSFi määruse artiklile 4a. Esialgse hinnangu põhjal järeldas komisjon, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud. Seepärast otsustas komisjon 5. augusti 2025. aasta rakendusotsusega C(2025) 5615 teha 5 309 084 euro suuruse ettemakse. Ettemakse tehti Prantsusmaale 26. augustil 2025.
(7)28. veebruaril 2025 tabas Réunioni saart Prantsusmaal tsüklon Garance. Tormituuled saavutasid mõnes piirkonnas kiiruse 215 kilomeetrit tunnis ning tõid kaasa tugevad vihmasajud ja ohtlikud mereolud. See mõjutas tugevalt teedevõrku ja häiris märkimisväärselt majandust. Suurt kahju kannatasid tsükloni tõttu põllumajandussektor, eelkõige suhkrurookasvatus, ja turismist sõltuvad ettevõtjad. Mõjutatud elanikkonna abistamiseks avati 123 majutuskeskust, kus inimesed said varjupaika otsida. Tsüklon põhjustas vähemalt 5 surmajuhtumit.
(8)Prantsusmaa ametiasutused ei taotlenud abi Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.
(9)Prantsusmaa hindas ELSFi määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 125,38 miljonit eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa hädaabitööde kuludest on seotud taristu ja seadmete töökorra taastamisega energia, vee ja reovee, telekommunikatsiooni, tervishoiu ja hariduse valdkonnas (84,97 miljonit eurot). Teisel kohal on katastroofipiirkondade koristamisega seotud kulud (21,98 miljonit eurot). Sellele järgnevad üleujutusevastase kaitse taristu kindlustamise kulud (11,55 miljonit eurot). Neljandal kohal on ajutise majutuse ja päästeteenustega seotud kulud (6,88 miljonit eurot).
(10)Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Prantsusmaa suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust looduskatastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.
2.4Järeldus
Eespool esitatud põhjustel ja esitatud teabele antud hinnangu põhjal järeldab komisjon, et Hispaania ja Prantsusmaa esitatud taotlustes kirjeldatud katastroofid vastavad ELSFi määruses fondi kasutuselevõtuks sätestatud tingimustele.
3.Rahastamine
Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2093 5 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“) kohaselt võib ELSFi kasutusele võtta solidaarsus- ja hädaabireservi raames. Eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava käsitleva Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 6 punktis 10 on sätestatud kord ELSFi kasutuselevõtmiseks solidaarsus- ja hädaabireservi raames.
Kuna ELSFi loomise peamine põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et antav abi peaks olema progresseeruv. Seega peaks abi osatähtsus ELSFi vahendite kasutuselevõtmise korral olema suure looduskatastroofi künnisest (s.o 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, vt ELSFi määruse artikli 2 lõige 2) suurema kahju puhul suurem kui künnisest väiksema kahju puhul. See tähendab, et suure looduskatastroofi tingimustele vastavas katastroofis kannatada saanud riigile antava abi summa arvutatakse järgmise kahe summa liitmise teel: 2,5 % kogu otsesest kahjust, mis jääb allapoole künnist, ja 6 % kogu otsesest kahjust, mis ületab künnist.
Piirkondlike looduskatastroofide puhul, mis jäävad määratluse kohaselt allapoole riiklikku künnist, on abisummade kindlaksmääramisel kohaldatav määr 2,5 % otsesest kahjust. ELSFi toetus ei tohi ületada rahastamiskõlblike meetmete hinnangulist kogumaksumust.
Abi arvutamise metoodika esitati ELSFi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.
Seepärast teeb komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku võtta kasutusele järgmised summad:
|
Riik/
|
Otsene kogukahju |
Kohaldatud looduskatastroofi künnis |
2,5 % otsesest kahjust kuni suure katastroofi künniseni |
6 % otsesest kahjust üle suure katastroofi künnise |
Kavandatava abi kogusumma |
Ettemakse |
Lõppmakse |
|
(eurodes) |
(eurodes) |
(eurodes) |
(eurodes) |
(eurodes) |
(eurodes) |
(eurodes) |
|
|
Hispaania – üleujutused |
18 078 315 857 |
3 958 436 000 |
98 960 900 |
847 192 791 |
946 153 691 |
100 000 000 |
846 153 691 |
|
(suur katastroof) |
|||||||
|
Prantsusmaa (Mayotte) – tsüklon |
3 585 122 000 |
33 470 000 |
89 628 050 |
ei kohaldata |
89 628 050 |
23 782 012 |
65 846 038 |
|
(piirkondlik katastroof) |
|||||||
|
Prantsusmaa (Réunion) – tsüklon |
849 453 473 |
216 680 000 |
21 236 336 |
ei kohaldata |
21 236 336 |
5 309 084 |
15 927 252 |
|
(piirkondlik katastroof) |
|||||||
|
KOKKU |
1 057 018 077 |
129 091 096 |
927 926 981 |
||||
Nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrusega (EL, Euratom) 2024/765 7 (millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) jagati solidaarsus- ja hädaabireserv kaheks eraldi rahastamisvahendiks: Euroopa solidaarsusreserv ja hädaabireserv. Euroopa solidaarsusreservi, mille suurus on 1 016 miljonit eurot (2018. aasta hindades; 1 167 064 638 eurot 2025. aasta hindades) aastas, kasutatakse abi andmiseks neis hädaolukordades, mis kuuluvad Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisalasse.
Kooskõlas ELSFi määruse artikli 3 lõikega 7 ja muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 2 teise lõiguga tehakse iga aasta 1. oktoobril kättesaadavaks 25 % ELSFi aastasummast (st 2025. aastal 291 766 160 eurot).
Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 2 kohaselt võib aastal N kasutamata jäänud osa aastasummast kasutada kuni aastani N+1. 2024. aastast kanti üle 194 316 162 eurot.
Peale selle on kooskõlas ELSFi määruse artikli 4a lõikega 4 juba kantud 2025. aasta üldeelarvesse 50 000 000 eurot (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena) võimalike ettemaksete tegemiseks. 2025. aastal on komisjon teinud juba neli ettemakset: 10 663 587 eurot Austriale seoses 2024. aasta septembri üleujutustega; 100 000 000 eurot Hispaaniale seoses üleujutustega Valencia autonoomses piirkonnas 2024. aasta oktoobris 8 ; 23 782 012 eurot Prantsusmaale seoses Mayotte’i tsükloniga 2024. aasta detsembris ja 5 309 084 eurot samuti Prantsusmaale seoses tsükloniga Réunionis 2025. aasta veebruaris.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2025. aasta otsusega (EL) 2025/1525 9 antakse Austriale, Poolale, Tšehhile, Slovakkiale, Moldovale ning Bosniale ja Hertsegoviinale seoses 2024. aasta septembris ja oktoobris toimunud üleujutustega fondist abi kogusummas 280 740 903 eurot. Käesoleva kasutuselevõtmisega on juba kasutatud 270 077 316 eurot Euroopa solidaarsusreservi reservi eelarverealt.
Seega on kogu kasutadaolev eraldis (sealhulgas 25 % iga-aastasest eraldisest, mis muutub kättesaadavaks 1. oktoobril, kuid välja arvatud summa, mida kasutatakse kuni aasta lõpuni võimalike ettemaksete tegemiseks) 928 376 487 eurot, mis on piisav käesoleva teatise maksevajaduste katmiseks. Seega jääb alles 23 172 314 eurot, et katta kõik uued ettemaksetaotlused, ja lisaks 449 506 eurot reservi real.
|
ELSFi raames 2025. aastal kasutada olev summa (eurodes): |
|
|
ELSFi 2025. aasta kogueraldis (sh 1. oktoobri osamakse 291 766 160 eurot) |
1 167 064 638 |
|
2024. aastast üle kantud summa (sh kasutamata ettemaksed) (+) |
194 316 162 |
|
Ettemaksete tegemiseks juba kasutatud summa (–) |
139 754 683 |
|
2025. aastal juba kasutusele võetud summa (–) |
270 077 316 |
|
Kogu kasutadaolev summa, millest: |
951 548 801 |
|
Praeguse kasutuselevõtmisotsuse jaoks kasutada olev summa |
928 376 487 |
|
Summa, mida kasutatakse võimalikeks ettemakseteks kuni aasta lõpuni |
23 172 314 |
|
Summa, mis kavatsetakse kasutusele võtta käesoleva kasutuselevõtmisotsuse alusel (ainult väljamaksmisele kuuluv jääk) |
927 926 981 |
2025/0318 (BUD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et anda abi Hispaaniale seoses üleujutustega Valencia autonoomses piirkonnas 2024. aasta oktoobris ning Prantsusmaale seoses kahjuga, mille põhjustasid 2024. aasta detsembris Mayotte’is tsüklon Chido ja 2025. aasta veebruaris Réunionis tsüklon Garance
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, 10 eriti selle artikli 4 lõiget 3,
võttes arvesse eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava käsitlevat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet, 11 eriti selle punkti 10,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust suure või piirkondliku looduskatastroofi või ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.
(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 12 artikli 9 kohaselt ei tohi fond ületada ülemmäära.
(3)20. jaanuaril 2025 esitas Hispaania taotluse fondi vahendite kasutuselevõtuks seoses 2024. aasta oktoobri üleujutustega.
(4)7. märtsil 2025 esitas Prantsusmaa taotluse fondi vahendite kasutuselevõtuks seoses kahjuga, mille põhjustas tsüklon Chido Mayotte’is 2024. aasta detsembris.
(5)23. mail 2025 esitas Prantsusmaa taotluse fondi vahendite kasutuselevõtuks seoses kahjuga, mille põhjustas tsüklon Garance Réunionis 2025. aasta veebruaris.
(6)Need taotlused vastavad fondist rahalise toetuse saamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.
(7)Seepärast tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda Hispaaniale ja Prantsusmaale rahalist abi.
(8)Selleks et fondi vahendid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu üldeelarves võetakse seoses looduskatastroofidega Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele järgmised summad:
(a)Hispaaniale eraldatakse 946 153 691 eurot seoses 2024. aasta oktoobri üleujutustega;
(b)Prantsusmaale eraldatakse 89 628 050 eurot seoses kahjuga, mille põhjustas tsüklon Chido Mayotte’is 2024. aasta detsembris;
(c)Prantsusmaale eraldatakse 21 236 336 eurot seoses kahjuga, mille põhjustas tsüklon Garance Réunionis 2025. aasta veebruaris.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäev] 13*.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja