EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2025

COM(2025) 789 final

2025/0427(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 4. mai 2022. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Rootsi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

2025/0427 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 4. mai 2022. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Rootsi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artikli 20 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast seda, kui Rootsi oli 28. mail 2021 esitanud oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava, esitas komisjon nõukogule selle kohta positiivse hinnangu. Nõukogu kiitis 4. mail 2022 positiivse hinnangu rakendusotsusega (edaspidi „nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsus“) 2 heaks. Nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsust muudeti nõukogu 9. november 2023. aasta 3 ja 10. detsember 2024. aasta 4 rakendusotsustega.

(2)Rootsi esitas 19. juunil 2025 komisjonile määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 1 kohase põhjendatud taotluse muuta nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsust, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatavas osas täita. Seetõttu esitas Rootsi muudetud taaste- ja vastupidavuskava.

Muudatused, mis tehakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21

(3)Rootsi taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 18 meedet. 

(4)Rootsi on selgitanud, et meetmete algse eesmärgi saavutamiseks sobilike paremate alternatiivide rakendamiseks on muudetud kahte meedet. Need on 1. komponendi (keskkonnahoidlik majanduse taastamine) 3. investeering (korterelamute energiatõhusus) ja 6. komponendi (REPowerEU peatükk) 1. investeering (laiendatud meede: korterelamute energiatõhusus). Seepärast on Rootsi taotlenud nimetatud meetmete muutmist. Kuna nende asjaolude tõttu on meetmete muutmine põhjendatud, tuleks nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsust vastavalt muuta.

(5)Rootsi on selgitanud, et 15 meedet on muudetud, et rakendada paremaid alternatiive, mis võimaldavad vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõukogu rakendusotsust, kuid saavutada siiski nende meetmete eesmärgid. Need meetmed on 1. komponendi (keskkonnahoidlik majanduse taastamine) 1. investeering (kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud), 2. investeering (kliimainvesteeringud tööstussektoris – „Industry Leap“), 5 investeering (väärtusliku looduskeskkonna kaitse) ja 1. reform (keskkonnalubade andmise menetluse ühtlustamine); 2. komponendi (haridus ja üleminek) 1. investeering (rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses), 3. investeering (vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks) ja 3. reform (riiklik kutseprogramm direktoritele, õpetajatele ning alusharidus- ja lapsehoiuõpetajatele); 3. komponendi (paremad tingimused demograafiliste probleemide lahendamiseks) 1. investeering (eakate hoolduse algatus), 1. reform (abiõe kutsenimetuse reguleerimine), 2. reform (kohandatud vanusepiirid) ja 3. reform (rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete tugevdamine); 5. komponendi (investeerimine majanduskasvu ja eluasemetesse) 1. investeering (investeeringuabi üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele) ja 2. reform (ehituslubade õigusraamistiku läbivaatamine); ning 6. komponendi (REPowerEU peatükk) 2. investeering (laiendatud meede: investeeringuabi üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele) ja 1. reform (elektrivõrkude ehitamiseks loa andmise menetluse kiirendamine). Rootsi on taotlenud võimalust kõnealuseid meetmeid muuta. Nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(6)Rootsi on selgitanud, et üks meede on välja jäetud, et vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõukogu rakendusotsust. See on 4. komponendi (lairibaühenduse laiendamine ja avaliku halduse digitaliseerimine) 1. investeering (ühine avaliku halduse digitaristu). Nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

Eesmärkide ja sihtide jaotus

(7)Eesmärkide ja sihtide osamaksete jaotust tuleks muuta vastavalt taaste- ja vastupidavuskavas tehtud muudatustele ja Rootsi esitatud esialgsele ajakavale.

Komisjoni hinnang

(8)Komisjon andis määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumidest lähtudes muudetud taaste- ja vastupidavuskavale oma hinnangu.

Kulud

(9)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(10)Rootsi on ajakohastanud 1. komponendi 3. investeeringu (korterelamute energiatõhusus) kulusid, mis on vähendanud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulist kogukulu. Rootsi on esitanud piisavalt teavet ja tõendeid, mis kinnitavad, et läbivaadatud investeeringu kulud on jätkuvalt mõistlikud ja usutavad. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Muud hindamiskriteeriumid

(11)Komisjon leiab, et Rootsi esitatud muudatused ei mõjuta nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsuses (Rootsi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) antud positiivset hinnangut taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele artikli 19 lõike 3 punktides a, b, c, d, da, db, e, f, g, h, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

Positiivne hinnang

(12)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga ette näha muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks kättesaadavaks.

Rahaline toetus

(13)Rootsi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 34 958 467 418 Rootsi krooni, mis on EKP 28. mai 2021. aasta euro viitemäära alusel 3 452 688 140 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Rootsi jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Rootsi muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatud, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755 5 artikli 4a, määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 4 ja artikli 21a lõike 6 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema võrdne 3 445 666 208 euroga. Seepärast Rootsi jaoks ette nähtud rahalist toetust ei muudeta.

(14)Nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsust tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsuse lisa täies ulatuses asendada.

(15)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui rahastu kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Rootsi muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks.

Artikkel 2
Muudatused

Nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsust Rootsi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta muudetakse järgmiselt.

Nõukogu 4. mai 2022. aasta rakendusotsuse (Rootsi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel,

(1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj .

(2)    ST 7772 22 INIT; ST 7772/22 ADD 1.

(3)    ST 14474 23 INIT; ST 14474/23 ADD 1.

(4)    ST 15975 24 INIT; ST 15975/24 ADD 1.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1755/oj ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.12.2025

COM(2025) 789 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 4. mai 2022. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Rootsi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A.KOMPONENT 1. KESKKONNAHOIDLIK MAJANDUSE TAASTAMINE

Rootsi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on lahendada probleemid, mis on seotud Rootsi eesmärgiga saavutada 2045. aastaks CO2-neutraalsus. Komponendi meetmed peaksid suurendama kohalikke ja piirkondlikke meetmeid maanteetranspordist ning muudest kliimat mõjutavatest süsinikdioksiidi allikatest ja muudest gaasidest tulenevate heitkoguste vähendamiseks; suurendada investeeringuid, et tööstuses saaks viia kasvuhoonegaaside netoheite nullini; suurendama investeeringuid eluasemete energiatõhususse; ning säilitama elurikkust väärtusliku looduse kaitsmise kaudu.

Esiteks on komponendi eesmärk kiirendada transpordisektori üleminekut fossiilkütusevabaks, suurendades investeeringuid säästvatesse transpordilahendustesse, nagu raudtee-, elektri- ja biogaasi laadimisjaamad, mida täiendab reformide pakett, mille eesmärk on vähendada saastavate autode kasutamist. Reformid on osa keskkonnahoidlikust maksureformist, mille eesmärk on suunata maksud tööjõult keskkonnale.

Teiseks on komponendi eesmärk vähendada protsessiga seotud heitkoguste kogust, mida on suhteliselt kulukas vähendada, kuna tehnoloogia ei ole praegu turul kättesaadav. Vaja on rohkem teadusuuringuid, innovatsiooni, tutvustamist ja laiemat rakendamist. Komponent aitab seda probleemi lahendada, suurendades tööstuse CO2 heite vähendamiseks mõeldud investeerimiskava „Industry Leap“ jaoks kättesaadavaid vahendeid.

Kolmandaks on komponendi eesmärk parandada Rootsi eluasemesektori energiatõhusust. Sektor eraldab aastas 11 miljonit tonni süsinikdioksiidi, peamiselt kodumajapidamiste elektri- ja ruumide kütmisest.

Lisaks on komponendi eesmärk aidata kaasa bioloogilisele mitmekesisusele, luues väärtuslikes looduslikes elupaikades ametlikud kaitsealad.

Komponent peaks aitama täita Rootsile esitatud riigipõhiseid soovitusi, eelkõige „säilitada investeeringud kestlikku transporti, et ajakohastada eri transpordiliike, eelkõige raudteed“ (riigipõhine soovitus 2/2019) ja „keskenduda rohepöördele, eelkõige energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, kõrgtehnoloogilistele ja uuenduslikele sektoritele, kestlikule transpordile“ (riigipõhine soovitus 2/2020) ning „teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 2/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas tehniliste suunistega, „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).

1.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud

Meede on investeerimiskava nimetusega „Climate Leap“, mille eesmärk on rahastada kohalikke ja piirkondlikke tegevusi süsinikdioksiidi ja muude kliimat mõjutavate gaaside heite vähendamiseks.

Eri liiki projektide vahel ei ole eelnevalt kindlaks määratud rahastamispaketti. Selle asemel rahastab „Climate Leap“ investeeringuid, millega vähendatakse kõige rohkem kasvuhoonegaaside heidet iga investeeritud Rootsi krooni kohta. Projektide puhul, mis käsitlevad tööstuses ja põllumajanduses kütteks kasutatavale bioenergiale üleminekut, vähendatakse meetmega kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 %, kasutades biomassi, mis põhineb direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside vähendamise arvutusmeetodil ja suhtelisel fossiilkütuse ekvivalendil. Biogaasi tootmise projektide puhul vähendatakse meetmega käitise kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 65 %, kasutades selleks biomassi, võttes aluseks direktiivi (EL) 2018/2001 V lisas sätestatud kasvuhoonegaaside vähendamise arvutusmeetodi ja fossiilkütuse ekvivalendi. Jäätmeprojektide (plastide ringlussevõtt) puhul peab meede ümber arvutama vähemalt 50 % (massi järgi) töödeldud ja liigiti kogutud kahjututest jäätmetest teiseseks tooraineks. Energiatõhususe projektide puhul saavutatakse meetmega kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes eelnevalt arvutatud heitkogustega.

Eeldatakse, et see meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetme ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas tehniliste suunistega, „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). Eelkõige peavad biokütused vastama taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 29, 30 ja 31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning kõnealuse direktiivi artiklis 26 sätestatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste normidele ning selle direktiivi kohaselt vastu võetud seonduvatele rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele. Heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluv tegevus ei ole rahastamiskõlblik, välja arvatud kaugkütteks kasutatava heitsoojuse puhul. Sellise heitsoojuse rahastamise puhul peab prognoositav kasvuhoonegaaside heide olema oluliselt väiksem komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/447 1 kehtestatud soojuspõhisest võrdlusalusest. Täies mahus ei rahastata enam ka järgmisi tegevusi: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 2 ; ii) jäätmete prügilate, põletusrajatiste 3  ja mehhaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused 4 ja varad ning iii) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada.

Investeering 2: Kliimainvesteeringud tööstussektoris („Industry Leap“)

Meede on investeerimiskava nimega „Industry Leap“. Selle investeeringu eesmärk on anda rahalist toetust investeeringuteks, teadusuuringuteks, teostatavusuuringuteks, katseprojektideks ja näidisprojektideks, et aidata tööstusel üle minna kasvuhoonegaaside netonullheitele.

Selle investeeringuga hõlmatud projektid võivad saada toetust ka muudest liidu programmidest või vahenditest selliste kulude katmiseks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata.

Eeldatakse, et see meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetme ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas tehniliste suunistega, „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). Eelkõige peavad biokütused vastama taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 29, 30 ja 31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning kõnealuse direktiivi artiklis 26 sätestatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste normidele ning selle direktiivi kohaselt vastu võetud seonduvatele rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele. Heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluva tegevuse puhul peab prognoositav kasvuhoonegaaside heide olema oluliselt väiksem kui saastekvootide tasuta eraldamiseks kehtestatud asjakohased võrdlusalused 5 . Täies mahus ei rahastata enam ka järgmisi tegevusi: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 6 ; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste 7 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus ja varad; ning iii) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Selle investeeringu raames võetavad järgmised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed loetakse vastavaks põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01) ja on seetõttu väljajätmise kriteeriumidest vabastatud: Selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevus- ning innovatsioonimeetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.

Investeering 3: Korterelamute energiatõhusus

Selle meetme eesmärk on motiveerida kinnisvaraomanikke renoveerima korterelamuid, mis tavaliselt ei ole kasumlikud. Meede koosneb avaliku sektori toetuskavast investeeringute tegemiseks korterelamute energiatõhususse.

Investeering 4: Tugevam raudteetugi

Selle meetmega ajakohastatakse Rootsi raudteed, et võimaldada raudteed transpordivahendina kasutada rohkematel inimestel ja ettevõtetel. Lisaks parandavad uuendused raudtee läbilaskevõimet. Ajakohastamine puudutab Gävle-Åänge (rööpaseade- ja manööverdus) ja Västeraspby-Långsele (rööpaseade- ja manööverdus) vahelist raudteed.

Investeering peab olema rakendatud 31. detsembriks 2022.

Investeering 5: Väärtusliku looduskeskkonna kaitse

Selle meetme eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust piirkondades, kus on kõrged looduslikud väärtused. Meede hõlmab vähemalt 270 looduskaitseala loomist või ajakohastamist.

Reform 1: Keskkonnalubade andmise menetluse lihtsustamine

Selle meetme eesmärk on lihtsustada keskkonnalubade andmise protsessi, säilitades samal ajal keskkonnastandardid. Meede koosneb õigusaktidest, millega lihtsustatakse keskkonnalubade saamise või pikendamise menetlusi.

Reform 2: Kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamise kaotamine teatavates sektorites

Selle meetmega lõpetatakse järk-järgult kütteks või statsionaarsete mootorite käitamiseks kasutatavate kütuste energiamaksu vähendamine. Eeldatakse, et see aitab saavutada Rootsi kliimaeesmärki saavutada 2045. aastaks CO2-neutraalsus. Käesoleva meetmega hõlmatud sektorid on tootmine ning põllumajandus-, metsandus- ja vesiviljelustegevus.

Reform jõustub järk-järgult, alustades maksusoodustuse vähendamisest 50 % võrra 30. septembriks 2021 ja lõpetades maksuvähenduse täieliku kaotamisega 31. märtsiks 2022.

Reform 3: Ametiautode korrigeeritud maksustatavad hüvitismäärad

Selle meetmega kohandatakse ametiautode maksustatavate hüvitismäärade korrigeerimisega suhtelisi kulusid, et kajastada paremini erasõiduki omamise kulusid. Reformi eesmärk on ka suurendada maksustatava kasu väärtust, mis suurendab ametiauto omamise kulusid. Reformi eesmärk on muuta maksusüsteem sõidukihüvitiste ja rahaliste palkade osas neutraalseks. Reform pidi olema ellu viidud 30. septembriks 2021.

1.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava 

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	Kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud	Siht	S1: Anda toetust projektidele, millega vähendatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid eeldatavalt 300 000 tonni võrra		Uus CO2 või CO2-ekvivalendi vähendamine	0	300 000	4. kv	2021	Keskkonnakaitseamet kiidab heaks projektid, mis on kooskõlas meetme kirjelduses sätestatud kriteeriumidega ja mis kokku vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid täiendavalt 300 000 tonni võrra aastas 16 aasta jooksul.
2	Kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud	Siht	S2: Anda toetust projektidele, millega vähendatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid eeldatavalt 240 000 tonni võrra		Uus CO2 või CO2-ekvivalendi vähendamine	300 000	540 000	4. kv	2022	Keskkonnakaitseamet kiidab heaks projektid, mis on kooskõlas meetme kirjelduses sätestatud kriteeriumidega ja mis kokku vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid täiendavalt 240 000 tonni võrra aastas 16 aasta jooksul.
4	Kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud	Siht	S4: Anda toetust projektidele, millega vähendatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid eeldatavalt 245 000 tonni võrra		Uus CO2 või CO2-ekvivalendi vähendamine	540 000	785 000	4. kv	2025	Toetust saanud projektid, mis on kooskõlas meetme kirjelduses sätestatud kriteeriumidega ja mis vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid kokku 245 000 tonni võrra aastas eeldatava 16 aasta jooksul.
6	Kliimainvesteeringud tööstussektoris	Siht	Anda toetust projektidele, mis võivad aidata kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele		Arv	0	98	4. kv	2025	Kumulatiivselt vähemalt 217,2 miljonit eurot eraldatakse kokku vähemalt 98 projektile. Projektid i) on kooskõlas meetme kirjelduses sätestatud kriteeriumidega ja ii) võivad kokku aidata vähendada süsinikdioksiidi heidet 2035. aastaks veel 8 900 000 tonni süsinikdioksiidi võrra aastas.
6a	Kliimainvesteeringud tööstussektoris	Siht	Rahaline toetus projektidele, mis võib aidata kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele		miljonites eurodes	0	194,9	2. kv	2026	Vähemalt 194,9 miljonit eurot makstakse vähemalt 98 eesmärgis 6 osutatud projektile.
6b	Kliimainvesteeringud tööstussektoris	Siht	Rahaline toetus projektidele, mis võib aidata kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele		Arv	98	100	2. kv	2026	Kahele projektile, mis on seotud tööstuse CO2 heite vähendamise lahendustega, makstakse kokku vähemalt 69,2 miljonit eurot. Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata. Projektid i) on kooskõlas meetme kirjelduses sätestatud kriteeriumidega ja ii) võivad aidata vähendada süsinikdioksiidi heidet 2035. aastaks veel 1 100 000 tonni süsinikdioksiidi võrra aastas.
7	Korterelamute energiatõhusus	Eesmärk	Jõustada määrus, millega kehtestatakse korterelamute energiatõhususe parandamiseks tehtavate investeeringute toetuskava	Säte määruse jõustumise kohta.				4. kv	2021	Jõustada määrus, millega kehtestatakse korterelamute energiatõhususe parandamiseks tehtavate investeeringute toetuskava. Toetuskavaga toetatakse investeeringuid, millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine hoone tasandil vähemalt 20 %.
8	Korterelamute energiatõhusus	Siht	Renoveeriti hooneid 270 800 ruutmeetri ulatuses.		Ruutmeetrid	0	270 800	4. kv	2025	Renoveeritud on hooneid 270 800 ruutmeetri ulatuses. Mõõtühik on Atemp (nagu on määratletud kohustuslikes sätetes ja üldistes soovitustes vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele (2010:900) ning planeerimis- ja ehitusmäärusele (2011:338)).
9	Tugevam raudteetugi	Siht	Täiustatud või uuendatud on 60 km raudteed		Kilomeetrid	0	60	4. kv	2021	Lõpule on viidud raudteetaristu, kaasa arvatud rööpaseade- ja manööverdustaristu ajakohastamine Gävle-Åänge vahel 60 km ulatuses.
10	Tugevam raudteetugi	Siht	Täiustatud või uuendatud on 40 km raudteed		Kilomeetrid	60	100	4. kv	2022	Tuleb lõpule viia raudteetaristu, kaasa arvatud rööpaseade- ja manööverdustaristu ajakohastamine Vesteraspby-Långsele vahel 40 km ulatuses.
11	Keskkonnalubade andmise menetluse lihtsustamine	Eesmärk	Keskkonnalubade saamise protsessi lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusaktide sätted keskkonnalubade saamise protsessi lihtsustamiseks ja nende jõustumine.				1. kv	2025	Selliste õigusaktide jõustumine, mis võimaldavad a) lihtsustada menetlusi loa saamiseks tegevustele, millel ei ole olulist mõju keskkonnale; b) ühtlustada kriteeriume keskkonnaloa vajalikkuse hindamiseks; c) sätteid, millega tõhustatakse haldusasutuste rolli keskkonnaloa saamise protsessis, et vältida haldusasutuste kohustuste kattumist; d) digitaalseid keskkonnaloa taotlemise protsesse; e) keskkonnaluba, mis hõlmab ainult ettevõtte tegevuse muutust (ändringstillstånd), välja arvatud juhul, kui luba on mõeldud hõlmama äriühingu kogu tegevust või kui keskkonnakaalutlused muudavad selle problemaatiliseks; f) pikendada piiratud keskkonnaluba maksimaalselt kolme aasta võrra.
15	Kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamise kaotamine teatavates sektorites	Eesmärk	Jõustada seadus, millega osaliselt kaotatakse kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamine teatavates sektorites	Õigusnorm, millega osaliselt kaotatakse kütuse energiamaksu vähendamine teatavates sektorites, märkides ära jõustumisaja				3. kv	2021	Jõustada seadus, millega osaliselt kaotatakse kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamine põllumajandus-, metsandus- ja vesiviljelussektoris. See on teine kahest sammust, mille eesmärk on kaotada teatavates sektorites kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamine. Esimene samm on maksusoodustuse vähendamine 50 % võrra.
16	Kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamise kaotamine teatavates sektorites	Eesmärk	Jõustada seadus, millega täielikult kaotatakse kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamine teatavates sektorites	Õigusnorm, millega täielikult kaotatakse kütuse energiamaksu vähendamine teatavates sektorites, märkides ära jõustumisaja				1. kv	2022	Jõustada pärast vastuvõtmist Rootsi parlamendis seadus, millega kaotatakse täielikult tööstuses ja põllumajanduses, metsanduses ja vesiviljeluses kütustele kehtestatud energiamaksu vähendamine. See on teine kahest etapist, mille eesmärk on kaotada teatavates sektorites kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamine.
17	Ametiautode korrigeeritud maksustatavad hüvitismäärad	Eesmärk	Jõustada ametiautode maksustatava hüvitismäära kohandamise seadus	Õigusnorm, millega kohandatakse ametiautode maksustatavat hüvitismäära, märkides ära jõustumisaja				3. kv	2021	Ametiautode maksustatava tulu määra kohandamise seaduse jõustumine, millega kohandatakse ametiautode maksustatavat tulumäära nii, et need kajastaksid paremini eraomandis olevate autode kulusid, eesmärgiga muuta maksusüsteem autotoetuste ja rahalise palga vahel neutraalseks.
18	Väärtusliku looduskeskkonna ametlik kaitse	Siht	Looduskaitsealade rajamine või ajakohastamine		Arv	0	270	4. kv	2023	Luuakse või ajakohastatakse vähemalt 270 looduskaitseala.

B.    KOMPONENT 2. HARIDUS JA ÜLEMINEK

Komponent „Haridus ja üleminek“ hõlmab reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada töötute tööhõivevõimalusi inimkapitali suurendamise kaudu, hõlbustada struktuurseid muutusi, eelkõige kohandumist üha digitaalsema ühiskonnaga, harides ja koolitades tööjõudu, et suurendada tööturu paindlikkust ajakohastatud töökaitseseaduse ja paremate üleminekuvõimaluste abil.

Komponendi eesmärk on suurendada pikas perspektiivis tööhõivet ja tootlikkust, suurendades tööjõu inimkapitali ja vastates paremini nõudlusele. Struktuurne ümberkujundamine, eelkõige digiüleminek, seab nõudmised ümberõppe võimalustele, kui tööjõul puuduvad tööturul nõutavad oskused.

Rootsi tööturul on eriti raskes olukorras inimesed, kes on sündinud väljaspool liitu, kellel puudub keskharidus, eakad töötud ja puudega inimesed. Töötus on kriisi ajal suurenenud. Komponendi eesmärk on võidelda inimeste tööturult lahkumise vastu ja seda vältida.

COVID-19 kriisi tõttu on kadunud palju teenustesektori töövõimalusi noortele või hiljuti saabunud sisserändajatele. Sellistes sektorites nagu tervishoid, haridus või IKT on raskusi sobivate oskustega inimeste leidmisel. Oskuste nappus takistab Rootsi ettevõtete kasvu ning piirab võimalust säilitada ja parandada hoolekandesüsteemi kvaliteeti.

Komponent hõlmab reforme ja investeeringuid, mis parandavad üleminekuvõimalusi üldiselt ja töötuks jäänud inimeste jaoks. Komponendi eesmärk on suurendada õppekohtade arvu, pakkuda rohkem koolitusvõimalusi, keskendudes kutseõppele ja täiskasvanuharidusele. Lisaks on kavas suurendada kohtade arvu ülikoolides ja muudes kõrgharidusasutustes.

Komponent peaks aitama ellu viia Rootsile esitatud riigipõhiseid soovitusi, eelkõige haridusele ja oskustele suunatud investeeringutega seotud majanduspoliitikat (riigipõhine soovitus 2, 2019) ning hariduse ja oskuste arendamise toetamist (riigipõhine soovitus 2, 2020).

2.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses

Selle investeeringu eesmärk on, et rohkem inimesi omandaks kutseõpet keskhariduse tasemel ja suudaks seega tööd saada, ning tagaks tööturu sobitamise ja suurendaks pikemas perspektiivis tööhõivet.

Meede seisneb uute õppekohtade toetamises kutseõppes ja täiskasvanuhariduses.

Reform 1: Suurem hüvitis kutseõppeks koos rootsi keelega sisserändajatele ja rootsi keele õppeks teise keelena

Reformi eesmärk on luua kohalikele omavalitsustele majanduslikud stiimulid kutseõppe ja rootsi keeleõppe kombineerimiseks. Selleks muudetakse asjaomast õigusakti, suurendades selliste kombineeritud kursuste eest makstava riikliku hüvitise suurust. Selle eesmärk on lühendada õppeperioodi ning võimaldada osalejatel kiiremini tööd otsida ja leida. Reformiga toetatakse 1. investeeringut ja aidatakse seeläbi suurendada sihtrühma, eelkõige keskhariduseta ja piisava keeleoskuseta täiskasvanute õppekohtade arvu.

Reform pidi olema ellu viidud 30. septembriks 2020. Investeering 2: Rohkem õppekohti kõrgemas kutsehariduses

Selle investeeringu eesmärk on parandada haridus-, koolitus- ja üleminekuväljavaateid, et vastata tööturu vajadustele kriisi ajal ja pärast seda ning täiendada tööjõu oskusi, suurendades kohtade arvu kõrghariduses. Investeeringu eesmärk on tegeleda üleminekuvajadustega tööturul, kus juba enne kriisi on olnud tööjõupuudus paljudel kutsealadel, eelkõige hoolekande-, andme-/IT- ja tööstussektoris. 59 % lisaõppekohtadest kõrghariduses peavad olema andme-/IT-valdkonnas või aitama mingil muul viisil digipöördele kaasa.

Investeering peab olema rakendatud 31. detsembriks 2023.

Investeering 3: Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks

Selle meetme eesmärk on suurendada tööhõivet, toetada hästi haritud tööjõu pakkumist, valmistada inimesi paremini ette tulevaseks tööturuks, laiendada õppeprogramme, mis viivad kvalifikatsioonide omandamiseni tööjõupuudusega kutsealadel, ning suurendada Rootsi ettevõtlussektori konkurentsivõimet.

Meede seisneb täiendavate täistööajale taandatud üliõpilaste (õppekohtade) toetamises kõrghariduses.

Reform 2: Töökaitseseadus ja suuremad üleminekuvõimalused

Reformi eesmärk on kohandada praegust tööhõivekaitset, et suurendada nii paindlikkust kui ka liikuvust tööturul. Vaja on suuremat liikuvust ja rohkem tööturule sisenemise võimalusi ebasoodsas olukorras olevatele inimestele. Tööandjad vajavad suuremat paindlikkust ja prognoositavust, et nad suudaksid tegevust kohandada ja konkurentsiga toime tulla, samal ajal kui töötajad vajavad kaitset, mis on kohandatud uuele tööturule, kusjuures vaja on pidevat oskuste täiendamist ja seega suuremat tööalast konkurentsivõimet kui olulist julgeolekutegurit. Reformi eesmärk on ajakohastada tööhõive kaitset, säilitades samal ajal põhimõttelise tasakaalu sotsiaalpartnerite vahel.

Investeering peab olema rakendatud 30. juuniks 2022.

Reform 3: Riiklik kutseprogramm juhtivtöötajatele, õpetajatele ning alusharidus- ja lapsehoiuõpetajatele

Meetme eesmärk on muuta õpetaja elukutse atraktiivsemaks ning suurendada nende õpetajate ning alushariduse ja lapsehoiu õpetajate arvu, kes soovivad jätkata oma pädevuste suurendamist pärast kvalifikatsiooni ja õpetamislitsentsi omandamist.

Reform seisneb selliste õigusaktide jõustumises, mis võimaldavad kehtestada koolijuhtidele, õpetajatele ning alushariduse ja lapsehoiu valdkonna õpetajatele riikliku kutseprogrammi, millel on riiklik struktuur kutsepädevuste suurendamiseks ning riiklik tulemussüsteem litsentsitud õpetajatele ja alushariduse ja lapsehoiu valdkonna eelkooliõpetajatele.

2.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

B.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
19	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S1: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses		Täistööajale taandatud õppekohtade arv	0	1 000	4. kv	2020	Uute õppekohtade arv 2020. aastal, eelistades üksikisikuid, kellel on vastavalt meetme kirjelduses esitatud kriteeriumidele suurim haridusvajadus, võrreldes 2019. aasta alusõppekohtade arvuga 34 000. Uute õppekohtade loomise tulemusena on õppekohtade koguarv 35 000. Õppekohad on määratletud kui täistööajale taandatud õppekohad.
20	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S2: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses		Täistööajale taandatud õppekohtade arv	1 000	7 800	4. kv	2021	Uute õppekohtade arv 2021. aastal, eelistades üksikisikuid, kellel on vastavalt meetme kirjelduses esitatud kriteeriumidele suurim haridusvajadus, võrreldes 2019. aasta alusõppekohtade arvuga 34 000. Uute õppekohtade loomise tulemusena on õppekohtade koguarv 40 800. Õppekohad on määratletud kui täistööajale taandatud õppekohad.
21	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S3: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses		Täistööajale taandatud õppekohtade arv	7 800	15 700	4. kv	2022	Uute õppekohtade arv 2022. aastal, eelistades üksikisikuid, kellel on suurim haridusvajadus kooskõlas meetme kirjelduses esitatud kriteeriumidega, võrreldes iga-aastaste uuringute lähtearvuga 2019. aastal 34 000. Uute õppekohtade loomise tulemusena on õppekohtade koguarv 41 900. Õppekohad on määratletud kui täistööajale taandatud õppekohad.
22	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S4: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses		Arv	15 700	16 900	4. kv	2023	Uute täistööajale taandatud õppekohtade arv 2023. aastal, eelistades kõige rohkem haridust vajavaid isikuid, näiteks töötuid või lühikese varasema haridusega isikuid, võrreldes 2019. aasta alusõppekohtade arvuga 34 000. Uute õppekohtade loomise tulemusena on õppekohtade koguarv 35 200.
23	Suurem hüvitis kutseõppeks koos rootsi keelega sisserändajatele ja rootsi keele õppeks teise keelena	Eesmärk	Kehtestada suurem hüvitis kutseõppeks koos rootsi keelega sisserändajatele ja rootsi keele õppeks teise keelena	Õigusnorm, millega kehtestatakse kõrgem hüvitise tase kutseõppe eest koos rootsi keelega sisserändajatele ja rootsi keelele teise keelena õppimiseks, märkides ära jõustumisaja				3. kv	2020	Seaduse jõustumine: Sellega kehtestatakse kõrgem riikliku hüvitise määr koolituskursustele, mis ühendavad kutseõpet tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse valdkonnas ning rootsi keele õpet.
27	Rohkem iga-aastaseid õppekohti kõrgemas kutsehariduses	Siht	Rohkem õppekohti keskharidusjärgses kutsehariduses		Täistööajale taandatud õppekohtade arv	0	14 900	4. kv	2023	Luuakse 14 900 uut õppekohta. Meede on suunatud keskhariduse või samaväärse haridusega isikutele, kes taotlevad kvalifitseeritud kutsekvalifikatsiooni.
28	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S1: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses		Täisajaga registreerunud üliõpilaste arv	0	9 000	4. kv	2021	Käesoleva semestri jooksul ülikooli korraldatud mis tahes kursusele registreeritud 9 000 täiendavat üliõpilast (täistööaja ekvivalendina) võrreldes 2019. aastal registreeritud 300 400 täisajaga üliõpilasega, mis tähendab 2021. aasta neljandas kvartalis kokku 309 400 täisajaga üliõpilast.
29	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S2: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses		Täisajaga registreerunud üliõpilaste arv	9 000	19 000	4. kv	2022	Käesoleva semestri jooksul ülikooli korraldatud mis tahes kursusele registreeritud 10 000 täiendavat üliõpilast (täistööaja ekvivalendina) võrreldes 2019. aastal registreeritud 300 400 täisajaga üliõpilasega, mis tähendab 2022. aasta neljandas kvartalis kokku 310 400 täisajaga üliõpilast.
30	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S3: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses		Arv	19 000	25 000	4. kv	2023	Käesoleva semestri jooksul ülikooli korraldatud mis tahes kursusele registreeritud 6 000 täiendavat üliõpilast (täistööaja ekvivalendina) võrreldes 2019. aastal registreeritud 300 400 täisajaga üliõpilasega, mis tähendab 2023. aasta neljandas kvartalis kokku 306 400 täisajaga üliõpilast. Keskmiselt 27 % täiendavatest õppekohtadest suurendavad digioskusi või aitavad mingil muul viisil digipöördele kaasa. Keskendutakse programmidele, mis on suunatud tööjõupuudusega kutsealadele.
31	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S4: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses		Arv	25 000	30 600	4. kv	2024	Käesoleva semestri jooksul ülikooli korraldatud mis tahes kursusele registreeritud 5 600 täiendavat üliõpilast (täistööaja ekvivalendina) võrreldes 2019. aastal registreeritud 300 400 täisajaga üliõpilasega, mis tähendab 2024. aasta neljandas kvartalis kokku 306 000 täisajaga üliõpilast. Keskmiselt 27 % täiendavatest õppekohtadest suurendavad digioskusi või aitavad mingil muul viisil digipöördele kaasa. Keskendutakse programmidele, mis on suunatud tööjõupuudusega kutsealadele.
32	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S5: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses		Arv	30 600	35 900	4. kv	2025	Käesoleva semestri jooksul ülikooli korraldatud mis tahes kursusele registreeritud 5 300 täiendavat üliõpilast (täistööaja ekvivalendina) võrreldes 2019. aastal registreeritud 300 400 täisajaga üliõpilasega, mis tähendab 2025. aasta neljandas kvartalis kokku 305 700 täisajaga üliõpilast. Keskmiselt 27 % täiendavatest õppekohtadest suurendavad digioskusi või aitavad mingil muul viisil digipöördele kaasa. Keskendutakse programmidele, mis on suunatud tööjõupuudusega kutsealadele.
33	Töökaitseseadus ja suuremad üleminekuvõimalused	Eesmärk	Jõustada seadusemuudatused, et ajakohastada töökaitset ja suurendada üleminekuvõimalusi	Õigusnorm, millega nähakse töötajatele ette suurem töökaitse ja üleminekuvõimalused, märkides ära jõustumisaja.				2. kv	2022	Pärast seda, kui Rootsi parlament on vastu võtnud seadusandlikud muudatused, jõustuvad asjaomased õigusaktid, eelkõige tööhõive kaitse seadus, ning esildatud uued seadused, mis käsitlevad üliõpilaste ülemineku rahastamist ning elementaarset ülemineku ja oskuste toetamist tööturul. Õigusaktide pakett annab tööandjatele suurema paindlikkuse ja prognoositavuse, et kohandada oma tegevust, konkureerida ja kohandada töötajate kaitset uue tööturuga, kus kindlus seisneb oskuste pidevas arendamises, suurendades seeläbi tööalast konkurentsivõimet. Teiseks peaks töötajatel olema võimalus saada elementaarset toetust üleminekuks ja oskuste omandamiseks, et kohanemine uue töökohaga läheks hõlpsamalt. Kolmandaks on uue üliõpilaste ülemineku ja ümberõppe rahastamiskava eesmärk hõlbustada töötajate võimalust osaleda elukestvas õppes, et tugevdada nende positsiooni tööturul oma karjääri jooksul.
33bis	Riiklik kutseprogramm juhtivtöötajatele, õpetajatele ning alusharidus- ja lapsehoiuõpetajatele	Eesmärk	Riikliku kutseprogrammi kehtestamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Sätted, mis viitavad õigusaktide jõustumisele				3. kv	2025	Selliste õigusaktide jõustumine, mis võimaldavad kehtestada riikliku kutseprogrammi juhtivtöötajatele, õpetajatele ning alushariduse ja lapsehoiu õpetajatele. Riiklik kutseprogramm koosneb järgmisest: a) riiklik struktuur juhtivtöötajate, õpetajate ning alushariduse ja lapsehoiu õpetajate ametialase pädevuse suurendamiseks, mis hõlmab juhtivtöötajate, õpetajate ning alushariduse ja lapsehoiu õpetajate koolitusi, ning b) litsentseeritud õpetajate ja lapsehoiu õpetajate riiklik tulemussüsteem, mis hõlmab kvalifikatsioonitasemeid.

C.KOMPONENT 3. PAREMAD TINGIMUSED DEMOGRAAFILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS

See komponent hõlmab reforme, mille eesmärk on tõsta keskmist pensioniiga, tugevdada riigi rahanduse jätkusuutlikkust, parandada eakate hoolduskeskuste töötajate oskusi ning tõhustada finantssüsteemi järelevalvet ja jõustamist seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega.

Rootsi tegi kindlaks mitu probleemi seoses pikaajalise hoolduse ja demograafiaga (eeldatavasti pikaajalise mõjuga eelarvele) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse jõustamismehhanismidega seotud probleemid.

Esiteks on vaja parandada pikaajalise hoolduse süsteemi kvaliteeti. Selle eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi reform, millega reguleeritakse abiõdede kutsealast tunnustamist, ning seda täiendatakse kohalike omavalitsuste poolt keskuses palgatud hooldajate inimkapitali uuendamisega, hüvitades tasustatud tööajal toimuva täiendkoolitusega seotud kulud.

Teiseks peaks keskmine pensioniiga tõusma samal ajal, kui peaks paranema riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, pidades silmas keskmise eluea pikenemist ja tööealise elanikkonna vähenemist. Komponendiga püütakse seda probleemi lahendada, lisades olemasoleva reformi, millega seotakse pensioniiga võrdlusalusega (vastavalt keskmisele eeldatavale elueale) ning kohandades sotsiaalkindlustusmaksete süsteemis vastavaid vanusepiire.

Kolmandaks tuleks suurendada jõupingutusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks. Rootsi on juba kehtestanud mitu meedet ja komponent täiendab neid kahe reformiettepanekuga: 1) Avalik uuring järelevalve institutsioonilise struktuuri tõhususe kohta rahapesuvastase võitluse valdkonnas koos ettepanekutega parandada teabevahetust era- ja avaliku sektori asutuste vahel; 2) Kõikidele asjaomastele pädevatele asutustele pangakontode ja -seifidega seotud andmetele juurdepääsu võimaldava õigusakti vastuvõtmine.

Komponent peaks aitama kaasa Rootsile esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, eelkõige „majanduspoliitikaga seotud investeeringute keskendamine haridusele ja oskustele“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), „rahapesuvastase raamistiku tõhusa järelevalve ja täitmise tagamine“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ning „rahapesuvastase järelevalve tulemuslikkuse parandamine ja rahapesuvastase raamistiku tulemuslik jõustamine“ (riigipõhine soovitus 3, 2020) ning „eelarvepoliitika, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon ja tagada võla jätkusuutlikkus, edendades samal ajal investeeringuid, (...) tagada tervishoiusüsteemi vastupidavus, sealhulgas elutähtsate meditsiinitoodete tarnimise, taristu ja piisava tööjõu kaudu“ (riigipõhine soovitus 1, 2020).

3.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Eakate hoolduse algatus

Investeeringu eesmärk on parandada eakate hooldus töötajate oskusi. See koosneb 8 000 eakaid hooldavast töötajast, kes on alustanud haridusteed.

Reform 1: Õendusabi kutsenimetuse reguleerimine („undersköterska“)

Selle meetme eesmärk on kõrvaldada siseriiklike õigusnormide puudumine tunnustatud õendusabi tiitli jaoks nõutavate oskuste ja/või hariduse kohta. See meede seisneb seadusandlikes muudatustes selliste sätete kehtestamiseks.

Reform 2: Kohandatud vanusepiirid

Reformi eesmärk on tõsta keskmist pensioniiga. Meede seisneb pensionisüsteemi suhtes kohaldatavaid vanusepiiranguid reguleerivate õigusaktide muutmises.

Reform 3: Täiendavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks

Selle meetme eesmärk on kehtestada täiendavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks. See meede seisneb selliste õigusaktide jõustumises, millega kehtestatakse täiendavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks.

Reform 4: Uus pangakonto- ja pangaseifisüsteem

Reformi eesmärk on anda asjaomastele asutustele (rahapesu andmebüroole, maksuametile, täitevasutusele, õiguskaitseasutustele) juurdepääs pangakonto- ja pangaseifiomanike isikuandmetele, et tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alaseid jõupingutusi: Meede ei hõlma saldot ja tehingute ajalugu käsitlevaid andmeid. Sellekohane teave tehakse kättesaadavaks Rootsi maksuameti hallataval platvormil. Seadusandlik ettepanek (2019/20:83) saadeti Rootsi parlamenti 11. veebruaril ja see jõustus 10. septembril 2020 (2020:272); Rootsi maksuamet ühendab süsteemiga ligikaudu 150 finantseerimisasutust ja pädevat asutust ning see peaks valmis olema 30. juuniks 2022.

Reform pidi olema ellu viidud 30. septembriks 2020.

Reform 5: Taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamine

Reformi eesmärk on kehtestada asjakohased õiguslikud volitused või ülesanded ametiasutustele, kes osalevad Rootsi taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimises, järelevalves, kontrollimises ja auditeerimises tõhusal ja tulemuslikul viisil, mis vastab määruses (EL) 2021/241 sätestatud nõuetele. Selleks et tagada piisav ja toimiv sisekontrollisüsteem seoses taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega, peavad enne esimese maksetaotluse esitamist komisjonile olema jõustunud järgmised seadusandlikud muudatused.

1)Kohaldatavate määruste muudatused ja ülesanded kõigile valitsusasutustele, kes on seotud taaste- ja vastupidavuskava rakendamise tegevusaspektidega kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 22 ja artikli 34 lõike 2 nõuetega;

2)Kõikide ametlike volituste jõustumine, et teostada asjakohaseid ülesandeid Rootsi riiklikule finantsametile (ESV) kui taaste- ja vastupidavusrahastu väljamaksete ja kasutamise üldise järelevalve eest vastutavale auditeerimisasutusele, kellel on õigus koguda teavet eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta, st juurdepääs rakendusorganite andmetele ja õigus auditeerida, sealhulgas juurdepääs lõplike vahendite saajate andmetele kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktiga d. ESV on pädev auditeerimisasutus, mis koondab kõik asjakohased auditileiud ja soovitused ning nõuab oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Lisaks otsustab valitsus taaste- ja vastupidavusrahastu täitmise aspektide eest vastutavatele konkreetsetele asutustele antavate volituste üle, et anda Rootsi riiklikule finantsametile (ESV) ja valitsusasutuste kesksele koordineerivale üksusele (rahandusministeerium) aru eesmärkide ja sihtide vastavatest eesmärkidest ja saavutustest, esitada liidu vahendite haldaja kinnitusi, võimaldada ESV-l auditeid teha ning tagada liidu rahastamise nähtavus;

3)Kõikide ametlike volituste jõustumine koos vajalike eelarveeraldistega Rootsi riikliku finantsjuhtimise asutuse (ESV) auditiga seotud ülesannete täitmiseks.

Punktis 1 nimetatud vajalikke otsuseid võib täpsustada järgmiselt:

·Valitsus otsustab, millised on järgmiste asutuste ülesanded, et anda aru oma vastavatest eesmärkidest ja sihtidest, esitada liidu vahendite haldaja kinnitused ja lubada Rootsi riiklikul finantsametil auditeid teha ning tagada liidu rahastamise nähtavus:

1.Riiklik Elamumajanduse, Ehituse ja Planeerimisamet,

2.Digivalitsusamet,

3.Rootsi Kõrgema Kutseõppe Amet,

4.Rootsi Keskkonnakaitseamet,

5.Rootsi Posti- ja Telekommunikatsiooniamet,

6.Riiklik Tervishoiu- ja Sotsiaalabiamet,

7.Rootsi Energiaamet,

8.Rootsi Haridusamet,

9.Rootsi Transpordiamet, ja

10.haridusvaldkonnas tegutseva asutuse ülesanded.

Valitsus kavatseb sõlmida lepinguid muudetud tingimuste kohta Chalmersi Tehnikaülikooli ja Jönköpingi ülikooliga.

Vajaduse korral täiendatakse järgmisi määrusi ja ülesandeid vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktides e ja f ning artikli 34 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Lisaks täiendatakse eeskirju nii, et ESV-l oleks vastutus maksete jälgimise ja riigi toetuse saajatelt vajaliku teabe nõudmise eest vastavalt eeskirjadele:

1.Määrus (2017:1319) [förordningen om statligt stöd till åtgärder som bidrar till industrins klimatomställning],

2.Määrus (2015:517) [förordningen om stöd till lokala klimatinvesteringar],

3.Määrus (2019:525) [förordningen om statligt stöd för installation av laddningspunkter för elfordon],

4.Tulevane määrus [förordning om stöd till energieffektivisering av bostadshus (bereds för närvarande)],

5.Määrus (2020:266) [förordningen om statligt stöd för utbyggnad av areredbandsinfrastruktur],

6.Määrus (2016:881) [förordningen om statligt investeringsstöd för hyresbostäder och bostäder för studerande],

7.Määrus (2016:937) [förordningen om statsbidrag för regional yrkesinriktad vuxenutbildning],

8.Määrus (2009:130) [förordningen om yrkeshögskolan],

9.eelseisvad ülesanded 2022. ja 2023. aastaks seoses eakate hoolduse algatusest tulenevate riigitoetuste maksmisega omavalitsustele;

10.Digivalitsusameti ülesanded/määrus,

11.haridusvaldkonnas tegutseva asutuse ülesanded,

12.Rootsi Keskkonnakaitseameti ülesanded/määrus,

13.Riikliku Tervishoiu- ja Sotsiaalameti ülesanded/määrus ning

14.Rootsi Transpordiameti ülesanded/määrus,

•Volitused/ülesanded tagavad, et asjaomased asutused kehtestavad asjakohased menetlused seoses järgmisega: i) huvide konflikt, ii) topeltrahastamine, iii) pettuste ja korruptsiooni avastamine ning iv) andmete kogumine.

Reform pidi olema ellu viidud 31. detsembriks 2021.

3.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
34	Eakate hoolduse algatus	Siht	Eakate hoolduse algatuse raames on haridusteed alustanud 1 500 osalejat		Arv	0	1 500	4. kv	2021	Haridust peab olema alustanud vähemalt 1 500 vanurite hooldustöötajat (kaks funktsionaalrühma: õendusabilised ja õed (nii „undersköterska“ kui ka „specialistundersköterska“) või osakonnajuhatajad) ajavahemikul 2020–2021.
35	Eakate hoolduse algatus	Siht	Eakate hoolduse algatuse raames on haridusteed alustanud 8 000 osalejat		Arv	1 500	8 000	4. kv	2023	Eakate hoolduse algatuse raames peab olema alustanud haridust vähemalt 8 000 vanema hooldustöötajat.
36	Õendusabi kutsenimetuse reguleerimine („undersköterska“)	Eesmärk	Abiõe kutsenimetust reguleeriva õigusakti jõustumine	Õigusakti säte, mis viitab õigusakti jõustumisele ja avaldamisele Rootsi Statues’is (SFS)				3. kv	2023	Õendusabi kutsenimetuse kasutamiseks vajalikke ventilatsioone reguleerivate õigusaktide jõustumine
37	Kohandatud vanusepiirid	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tõstetakse pensionisüsteemi vanusepiire ühe aasta võrra	Õigusakti säte, mis viitab õigusakti jõustumisele ja avaldamisele Rootsi Statues’is (SFS)				4. kv	2023	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tõstetakse pensionisüsteemi vanusepiire ühe aasta võrra.

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg			Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
38	Kohandatud vanusepiirid	Eesmärk	Sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide ja tulumaksuseaduse muutmine, sidudes pensioniea piirid võrdlusvanusega, mis on kooskõlas keskmise eeldatava elueaga	1) sotsiaalkindlustussüsteemi käsitlevate õigusaktide sätted, mis viitavad õigusaktide jõustumisele ja avaldamisele Rootsi põhikirjas, ning 2) tulumaksuseaduse muudatuse vastuvõtmise kuupäev Rootsi parlamendis				1. kv	2026		Selliste õigusaktide jõustumine, mis seovad pensioniea piirid võrdlusvanusega, mis on kooskõlas keskmise eeldatava elueaga. See hõlmab sotsiaalkindlustussüsteemi õigusaktide muudatuste jõustumist ning tulumaksuseaduse muudatuste vastuvõtmist Rootsi parlamendis.
39	Täiendavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse täiendavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks.	Õigusakti säte, mis osutab selliste õigusaktide jõustumisele, millega kehtestatakse tõhusamad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased meetmed				4. kv	2023		Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse täiendavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks.
40	Uus pangakonto- ja pangaseifisüsteem	Eesmärk	Uue pangakonto- ja pangaseifisüsteemi käsitleva seaduse jõustumine	Seaduse säte, millega antakse asjaomastele asutustele juurdepääs pangakontode ja hoiulaegaste omanike isikuandmetega seotud andmetele, jõustus avaldamise kuupäeval (10. septembril 2020).				3. kv	2020		Jõustada õigusakt, millega antakse asjaomastele pädevatele asutustele, sealhulgas prokuröridele, juurdepääs pangakonto- ja pangaseifiomanike isikuandmetele.
41	Valitsuse otsused tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks	Eesmärk	M 1: Valitsuse otsused, millega tagatakse taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas auditi- ja kontrollisüsteem	Volituste ja ülesannete jõustumine				4. kv	2021		Valitsus võtab vastu otsused asjaomastele asutustele taaste- ja vastupidavuskava täitmiseks antud volituste/ülesannete kohta, nagu on sätestatud meetme kirjelduses, ning muud vajalikud otsused, mis on vajalikud taaste- ja vastupidavuskava tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 nõuetele. Volitused/ülesanded tagavad, et asjaomastel asutustel on asjakohased menetlused seoses järgmisega: i) huvide konflikt, ii) topeltrahastamine, iii) pettuste ja korruptsiooni avastamine ning iv) andmete kogumine.
42	Valitsuse otsused tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks	Eesmärk	M 2: Valitsuse otsused, millega tagatakse taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas auditi- ja kontrollisüsteem	Volituste ja ülesannete jõustumine				4. kv	2021		Valitsus annab Rootsi riiklikule finantsametile asjakohased volitused/ülesanded seoses taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud teabehaldusega (andmete kogumine eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta) ning aruandlusega, lisaks nende volitustele auditeerimisasutusena.
43	Valitsuse otsused tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks	Eesmärk	M 3: Valitsuse otsused, millega tagatakse taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas auditi- ja kontrollisüsteem	Volituste ja ülesannete jõustumine				4. kv	2021		Valitsus võtab vastu otsused auditiga seotud asjakohaste volituste/ülesannete määramise kohta Rootsi riiklikule finantsametile.

D.KOMPONENT 4. LAIRIBAÜHENDUSE LAIENDAMINE JA AVALIKU HALDUSE DIGITEERIMINE

See Rootsi taaste- ja vastupidavuskava komponent sisaldab investeeringuid, mille eesmärk on laiendada Rootsi digitaristut ning muuta riigi avalik haldus tõhusamaks ja eesmärgipärasemaks, kasutades ära digitaliseerimise võimalusi.

Rootsi lairibataristu on üldiselt hästi arenenud. Selleks et saavutada valitsuse eesmärk, et 2025. aastaks peaks kõigil Rootsil olema juurdepääs kiirele lairibaühendusele, on siiski vaja suurendada selle kättesaadavust eelkõige hõredalt asustatud piirkondades, kus turumehhanismid üksi ei taga selliste teenuste osutamist. Lairibaühenduste kiiruse ja kättesaadavuse suurendamine aitab kodumajapidamistel ja ettevõtetel saada kasu kiirest digipöördest.

See komponent hõlmab ka investeeringuid kogu haldussüsteemi hõlmavasse digitaalsesse taristusse. Kuna sellist taristut praegu ei ole, eksisteerib suur hulk erinevaid raamistikke ja standardeid, mis pärsib koostalitlusvõimet ning suurendab seega ohtu tõhususele ja turvalisusele. Selles komponendis sisalduvate investeeringute eesmärk on neid probleeme lahendada, luues ühise digitaristu.

Komponent peaks aitama täita Rootsile esitatud riigipõhiseid soovitusi, eelkõige „keskenduda rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] kõrgtehnoloogilistele ja uuenduslikele sektoritele“ (riigipõhine soovitus 1, 2020).

4.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2: Lairibaühenduse laiendamine

Meetmega rahastatakse lairibaühenduse laiendamist, kui turuosalised ei saa ärilistel alustel laieneda. Keskvalitsuse toetust haldab Rootsi Posti- ja Telekommunikatsiooniamet, mis kontrollib abikõlblikkust, teeb otsuseid toetuste kohta, teeb makseid ning kontrollib ja jälgib rakendamist. Toetust antakse kuni ühenduspunktini, näiteks kiudoptilise kaabli ühenduspunktini („võrgutaristuga piirnevad kodumajapidamised“) ja taristule, mille võimsus on 1 Gbit/s. Toetuse andmise otsus sisaldab sätteid talitluskindluse ja töökindluse kohta ning toetuse saaja kohustust pakkuda lõppkasutajatele taotluse korral lairibaühendust kolme aasta jooksul pärast projekti lõpuleviimist („ühendatud kodu“). Toetus on tehnoloogiliselt neutraalne, tingimusel et projektid vastavad nõutud kiirusele.

Investeering peab olema rakendatud 31. detsembriks 2023.

4.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
45	Lairibaühenduse laiendamine	Siht	Suurem hulk lairibajuurdepääsuga hooneid (võrgutaristuga piirnevad kodumajapidamised)		Arv	0	66 100	4. kv	2023	Vähemalt 66 100 täiendavat hoonet, mis asuvad vähemalt 1 Gbit/s võimsusega võrgustiku vahetus läheduses (võrgutaristuga piirnevad kodumajapidamised) toetust saanud projektides. Vahetu lähedus tähendab hooneid, mis ei ole ühendatud väga suure läbilaskevõimega võrguga (nt kiudoptiline võrk), kuid mille lähedal selline võrk (nt kiudoptiline kaabel) asub.

E.KOMPONENT 5. INVESTEERIMINE MAJANDUSKASVU JA ELUASEMETESSE

See komponent hõlmab reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on vähendada pingeid ja soodustada investeeringuid eluasemeturul.

Kõrgeid eluasemehindu ja nendega seotud kodumajapidamiste suurt võlakoormust on alates makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse algusest peetud Rootsi majanduses makromajanduslikuks tasakaalustamatuseks, mis on viinud riigipõhiste soovitusteni.

Eluasemeturuga seotud reformide ja investeeringute eesmärk on ehitustoetuste abil suurendada eluasemepakkumist üüriturul ja üliõpilaste eluasemeturul, parandada eluasemete ehitamise eeltingimusi, vähendada ehitusloamenetluse kitsaskohti ning vähendada eluasemetelt makstavat kapitalikasumi maksu.

Seda arvesse võttes on Rootsi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk aidata suurendada eluasemete ehitamist ja parandada eluasemeturu tõhusust. Komponent koosneb ühest investeeringust ja viiest reformimeetmest.

Eluasemeturuga seotud reformimeetmed peavad 1) võimaldama sidusrühmadel osaleda ehitusplaneerimisprotsessis, 2) lihtsustama ehituslubade reguleerivat raamistikku ja suurendama selle tõhusust, 3) parandama elamuehituse eeltingimusi, 4) suurendama edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi ülemmäära ja 5) kaotama edasilükatud maksustamisega kapitalikasumilt arvestatud maksustatava tulu.

Komponent peaks aitama täita Rootsile esitatud riigipõhiseid soovitusi, eelkõige „vähendada kodumajapidamiste suurest võlast tulenevaid riske, vähendades järk-järgult hüpoteeklaenude intressimaksete maksustatavast tulust mahaarvamist või suurendades korduvaid omandimakse. Stimuleerida investeerimist eluasemeehitusse piirkondades, kus eluasemenappus on kõige suurem, eelkõige struktuursete tõkete kõrvaldamise kaudu ehitussektoris. Parandada eluasemeturu tõhusust ja vaadata läbi kapitalikasumi maksu ülesehitus“ (riigipõhine soovitus 1, 2019).

5.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Investeeringuabi üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele

Investeeringu eesmärk on leevendada eluasemepuudust. Meede seisneb uute üürieluruumide pakkumise suurendamises madalama üüriga võrreldes uute subsideerimata eluasemetega.

Reform 1: Eraalgatusõigus – planeerimisega seotud sidusrühmade kaasamine tsoonide kindlaksmääramisse

Reformimeetme eesmärk on lühendada üldplaneeringu planeerimise aega piirkondades, kus ehitus on lubatud. Reformi jõustumisel antakse sidusrühmadele, nagu kinnisvaraomanikud, arendajad ja ehitusettevõtjad, rohkem võimalusi alustada detailsete üldplaneeringute väljatöötamist ja osaliselt selles ka osaleda. Omavalitsus teatab taotluse esitanud sidusrühmale, milliseid planeerimisdokumente on vaja detailplaneeringuks, sealhulgas riiklike huvide, rannakaitse ning tervise ja ohutusega seotud dokumendid. Planeerimis- ja ehitusseadus vaadatakse läbi selgitamaks, et hoolimata omavalitsuse lõplikust vastutusest, võivad detailplaneeringu ettepaneku koostada kinnisvaraomanikud või teised, kes teevad ehituskava ettepaneku.

Reform pidi olema ellu viidud 31. detsembriks 2021. Reform 2: Ehituslubade õigusraamistiku läbivaatamine

Reformi eesmärk on muuta ehituslubade õigusraamistik tõhusamaks, näiteks suurendades selliste meetmete arvu, mida saab rakendada ilma ehitusloata. Reform hõlmab ehituslubade õigusraamistiku läbivaatamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist.

Reform 3: Paremad eeltingimused eluasemete ehitamiseks

Selleks et võimaldada ehitusprotsessi suuremat prognoositavust ja tõhusust ning lihtsustada korratavaid protsesse, esitas valitsus 16. septembril 2021 seadusandliku ettepaneku sertifitseeritud ehitusprojektiettevõtete kohta, et ehitusprotsess oleks prognoositavam. Reformiga muudetakse planeerimis- ja ehitusseadust (SCS 2010:900), lisades planeerimis- ja ehitusseadusesse uue osaleja, sertifitseeritud ehitusprojektiettevõtja („Certifierade byggprojekteringsföretag – en mer förutsägbar bygg process“).

Sertifitseeritud ehitusprojektiettevõttel peavad olema eriteadmised ja kogemused, et hinnata valitsuse määrustes sätestatud tõhusus- ja juurdepääsetavusnõudeid ning elamute ehitamise tehnilisele kinnisvarale esitatavaid nõudeid, ning ta peab olema võimeline seda põhjendama tunnistusega, mille on välja andnud selleks akrediteeritud asutus. Lisaks võimaldab reform arendajal kasutada uute elamute projekteerimisel sertifitseeritud ehitusprojektifirmat. Sellise ettevõtte kasutamise korral ei võta ehituskomisjon arvesse sertifitseerimisega hõlmatud nõudeid ei enne ehituslubade või tegevuse alustamise teadete kohta otsuse tegemist. Arendaja võib soovi korral kasutada protsessis sertifitseeritud ehitusprojektiettevõtjat.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022. Reform 4: Edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi ülemmäär suureneb

Meetme eesmärk on vähendada eraomandis olevate koduomanike kinnisvaraostude tehingukulusid, hõlbustades seeläbi eluasemete kättesaadavust ja tööjõu liikuvust. Edasilükatud kapitalikasumi maksimumsummat suurendati 1 450 000 Rootsi kroonilt 3 000 000 Rootsi kroonile.

Reform pidi olema ellu viidud 1. juuliks 2020 ja hakkama kehtima müügi suhtes peale 30. juunit 2020.

Reform 5: Edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi arvestusliku tulu kaotamine

Meetme eesmärk on vähendada eraomandis olevate koduomanike kinnisvaratehingute tehingukulusid, hõlbustades seeläbi eluasemete kättesaadavust ja tööjõu liikuvust. Meetmega kaotatakse edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi standardtulu. Varem kohaldati edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi suhtes fikseeritud intressimääral põhinevat standardtulu. See standardtulu tuli lisada maksustatavale tulule ja seda maksustati 30 % määraga.

Reform pidi olema ellu viidud 1. jaanuariks 2021 ja hakkama kehtima maksustamisaastate suhtes peale 31. detsembrit 2020.

5.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
50	Investeeringutoetus üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele	Siht	S1: Toetuse maksmine uutele valminud eluruumidele		Uued valminud eluruumid	0	1 500	4. kv	2022	Statistika kõigi maksete ja üle antud hoonete kohta, mis vastavad tingimustele, mis tagavad sihtrühmani jõudmise, nimelt et investeerimisabi sõltub maksimaalsest üürimäärast, samas kui üürileandja ei tohi keelduda subsideeritud eluruumi rentimisel võimalikust üürnikust põhjusel, et tema sissetulek on liiga väike, tingimusel et isik või leibkond on võimeline üüri maksma. Üüriandmeid võrreldakse subsideerimata uute eluruumidega.
51	Investeeringutoetus üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele	Siht	S2: Uute eluruumide toetuse maksmine		Uued eluasemed	1 500	4 800	4. kv	2023	Statistika kõigi maksete ja üle antud hoonete kohta, mis vastavad tingimustele, mis tagavad sihtrühmani jõudmise, nimelt et investeerimisabi sõltub maksimaalsest üürimäärast, samas kui üürileandja ei tohi keelduda subsideeritud eluruumi rentimisel võimalikust üürnikust põhjusel, et tema sissetulek on liiga väike, tingimusel et isik või leibkond on võimeline üüri maksma. Üüriandmeid võrreldakse subsideerimata uute eluruumidega.
52	Eraalgatusõigus – planeerimisega tegelevate sidusrühmade osalemine detailse arengukava koostamisel	Eesmärk	Eraalgatusõiguse kehtestamist käsitleva seaduse jõustumine	Õigusnorm, millega kehtestatakse eraalgatusõigus, märkides ära jõustumisaja				4. kv	2021	Pärast seda, kui Rootsi parlament on vastu võtnud seadusemuudatused, mis hõlmavad 1) omavalitsuste kohustust esitada teavet planeerimises osalevatele eraõiguslikele isikutele nõutavate planeerimisdokumentide kohta, 2) sidusrühmade õigust saada loetelu dokumentidest, mida riigi haldusnõukogu peab vajalikuks, et otsustada, kas arengukava puudutab maakonna haldusnõukogu pädevusse kuuluvaid huve, nagu riiklikud huvid, rannikukaitse ning tervishoid ja ohutus, ning 3) selgitusi planeerimis- ja ehitusseaduses selle kohta, et detailse arengukava koostamisel nõutavaid planeerimisdokumente võivad lisaks omavalitsusele esitada ka teised isikud.
53	Ehituslubade õigusraamistiku läbivaatamine	Eesmärk	Ehituslubade õigusraamistiku läbivaatamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Sätted õigusaktides, millega muudetakse ehituslubade õigusraamistikku ja mis viitavad jõustumisele				4. kv	2025	Selliste õigusaktide jõustumine, millega vaadatakse läbi ehituslubade õigusraamistik ja mis hõlbustavad edasisi meetmeid, mida saab võtta ilma ehitusloata.
54	Paremad eeltingimused eluasemete ehitamiseks	Eesmärk	Planeerimis- ja ehitusseaduse muudatuste jõustumine, millega asutatakse sertifitseeritud ehitusprojektiettevõte [Certifierade byggprojekteringsföretag – en mer förutsägbar bygg process], mis toob kaasa paremad eeltingimused elamuehituses	Õigusnorm, millega kehtestatakse paremad eeltingimused eluasemete ehitamiseks, märkides ära jõustumisaja				4. kv	2022	Pärast seda, kui Rootsi parlament on vastu võtnud planeerimis- ja ehitusseaduse (SCS 2010:900) muudatused, võetakse kasutusele uus osaleja, nimelt sertifitseeritud ehitusprojektiettevõte. Sellise ettevõtte kasutamine elamuehituse protsessis asendab omavalitsuse varajast kontrolli selle üle, kas sertifitseerimisega hõlmatud ehituseeskirjad on täidetud. Eesmärk on võimaldada ehitusprotsessi suuremat prognoositavust ja tõhusust ning hõlbustada korratavaid protsesse.
55	Edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi ülemmäära suurendamine	Eesmärk	Asjaomase maksuseaduse muudatuse jõustumine, millega tõsteti edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi ülemmäära [1 450 000 Rootsi kroonilt 3 000 000 Rootsi kroonile)	Õigusnorm, mis viitab edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi ülemmäära tõstmise seaduse jõustumisele				3. kv	2020	Reformimeetmega suurendatakse edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi maksimumsummat 1 450 000 Rootsi kroonilt 3 000 000 Rootsi kroonile.
56	Meetmega kaotatakse edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi standardtulu.	Eesmärk	Asjaomase maksuseaduse muudatuse jõustumine, millega kaotatakse edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi standardtulu	Seaduse säte, mis viitab sellise seaduse jõustumisele, millega kaotatakse edasilükkunud kapitali kasvutulu standardtulu				1. kv	2021	Reformimeetmega kaotatakse tulumaksuga edasilükatud kapitalikasumi standardtulu.

F.KOMPONENT 6. REPowerEU PEATÜKK

REPowerEU peatüki eesmärk on vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja eelkõige kiirendada uute elektrivõrkude ehitamist, parandada hoonete energiatõhusust ja võidelda kütteostuvõimetuse vastu.

Komponendis käsitletakse seega riigipõhist soovitust, mis on seotud üldise sõltuvuse vähendamisega fossiilkütustest (2022. ja 2023. aasta riigipõhised soovitused nr 4). Kaks investeeringut parandavad energiatõhusust korterelamutes ning üüri- ja üliõpilaseluruumides, samal ajal kui reformiga ühtlustatakse loamenetlusi elektrivõrgu laiendamiseks.

Ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

F.1 Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Laiendatud meede: Korterelamute energiatõhusus

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut 3: Korterelamute energiatõhusus komponendi nr 1 alusel: Keskkonnahoidlik majanduse taastamine Meede seisneb energiatõhususe eesmärgil renoveeritud ruutmeetrite arvu suurendamises.

Investeering 2: Laiendatud meede: Investeeringuabi üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut 1: Investeeringuteks ettenähtud abi rendile ja üliõpilaseluasemele, komponendi nr 5 raames: Investeerimine majanduskasvu ja eluasemetesse. Meede seisneb üüri- ja üliõpilaseluruumide arvu suurendamises.

Reform 1: Elektrivõrkude ehitamiseks loa andmise menetluse kiirendamine

Selle meetme eesmärk on lühendada loamenetlust elektrivõrgu ehitamiseks ning kõrvaldada riigisisesed ja piiriülesed kitsaskohad elektri ülekandmisel. Meede koosneb õigusaktidest, millega lihtsustatakse elektrivõrgutaristu ehitamise menetlusi.

F.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad eesmärkide puhul	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
57	Korterelamute energiatõhusus	Siht	Renoveeriti hooneid 1 646 000 ruutmeetri ulatuses.		Ruutmeetrid	270 800	1 916 800	4. kv	2025	Renoveeritud on hooneid 1 646 000 ruutmeetri ulatuses. Mõõtühik on Atemp (nagu on määratletud kohustuslikes sätetes ja üldistes soovitustes vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele (2010:900) ning planeerimis- ja ehitusmäärusele (2011:330)).
58	Investeeringutoetus üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele	Siht	S3: Uute eluruumide toetuse maksmine		Uued eluasemed	4 800	6 720	4. kv	2025	Statistika kõigi maksete ja üle antud hoonete kohta, mis vastavad tingimustele, mis tagavad sihtrühmani jõudmise, nimelt et investeerimisabi sõltub maksimaalsest üürimäärast, samas kui üürileandja ei tohi keelduda subsideeritud eluruumi rentimisel võimalikust üürnikust põhjusel, et tema sissetulek on liiga väike, tingimusel et isik või leibkond on võimeline üüri maksma. Üüriandmeid võrreldakse subsideerimata uute eluruumidega.
59	Elektrivõrkude ehitamiseks loa andmise menetluse kiirendamine	Eesmärk	Elektrivõrgu ehitamise loamenetluse kiirendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Elektrivõrgu ehitamise loamenetluse kiirendamist käsitleva õigusakti jõustumisele viitav säte				4. kv	2024	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse: a) lihtsustatud kord kohaliku piirkonna kaitsest erandite tegemiseks elektrivõrkude ehitamise loamenetluse ajal (nagu on praegu kirjeldatud Rootsi keskkonnaseadustiku 7. peatüki paragrahvides 11-b ja 13–18h), mis võimaldab neid erandeid teha lühematel ajavahemikel ja loamenetluse varasemates etappides; ning b) eeldus, et kõrgeimal pingetasemel (130 kV või kõrgem) tehnoloogiavalikute hindamisel kasutatakse maapealsete kaablilahenduste asemel õhuliinilahendusi, mis muudab kehtivat nõuet, et mõlemat liiki lahendusi tuleks vaikimisi uurida.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

2.    Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Rootsi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 34 958 467 418 Rootsi krooni, mis on EKP 28. mai 2021. aasta euro viitemäära alusel 3 452 688 140 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	Kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud	Siht	S1: Anda toetust projektidele, millega vähendatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid eeldatavalt 300 000 tonni võrra
7	Korterelamute energiatõhusus	Eesmärk	Jõustada määrus, millega kehtestatakse korterelamute energiatõhususe parandamiseks tehtavate investeeringute toetuskava
9	Tugevam raudteetugi	Siht	Täiustatud või uuendatud on 60 km raudteed
15	Kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamise kaotamine teatavates sektorites	Eesmärk	Jõustada seadus, millega osaliselt kaotatakse kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamine teatavates sektorites
17	Ametiautode korrigeeritud maksustatavad hüvitismäärad	Eesmärk	Jõustada ametiautode maksustatava hüvitismäära kohandamise seadus
19	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S1: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses
20	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S2: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses
23	Suurem hüvitis kutseõppeks koos rootsi keelega sisserändajatele ja rootsi keele õppeks teise keelena	Eesmärk	Kehtestada suurem hüvitis kutseõppeks koos rootsi keelega sisserändajatele ja rootsi keele õppeks teise keelena

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
28	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S1: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses
34	Eakate hoolduse algatus	Siht	Eakate hoolduse algatuse raames on haridusteed alustanud 1 500 osalejat
40	Uus pangakonto- ja pangaseifisüsteem	Eesmärk	Uue pangakonto- ja pangaseifisüsteemi käsitleva seaduse jõustumine
41	Valitsuse otsused tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks	Eesmärk	E1: Valitsuse otsused, millega tagatakse taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas auditi- ja kontrollisüsteem
42	Valitsuse otsused tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks	Eesmärk	E2: Valitsuse otsused, millega tagatakse taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas auditi- ja kontrollisüsteem
43	Valitsuse otsused tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks	Eesmärk	E3: Valitsuse otsused, millega tagatakse taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas auditi- ja kontrollisüsteem
52	Eraalgatusõigus – planeerimisega tegelevate sidusrühmade osalemine detailse arengukava koostamisel	Eesmärk	Eraalgatusõiguse kehtestamist käsitleva seaduse jõustumine
55	Edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi ülemmäära suurendamine	Eesmärk	Asjaomase maksuseaduse muudatuse jõustumine, millega tõsteti edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi ülemmäära 1 450 000 Rootsi kroonilt 3 000 000 Rootsi kroonile
56	Meetmega kaotatakse edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi standardtulu.	Eesmärk	Asjaomase maksuseaduse muudatuse jõustumine, millega kaotatakse edasilükatud maksustamisega kapitalikasumi standardtulu
		Osamakse summa	851 789 859 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
2	Kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud	Siht	S2: Anda toetust projektidele, millega vähendatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid eeldatavalt 240 000 tonni võrra
10	Tugevam raudteetugi	Siht	Täiustatud või uuendatud on 40 km raudteed
16	Kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamise kaotamine teatavates sektorites	Eesmärk	Jõustada seadus, millega täielikult kaotatakse kütusele kehtestatud energiamaksu vähendamine teatavates sektorites
21	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S3: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses
27	Rohkem iga-aastaseid õppekohti kõrgemas kutsehariduses	Siht	Rohkem õppekohti keskharidusjärgses kutsehariduses
29	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S2: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses
33	Töökaitseseadus ja suuremad üleminekuvõimalused	Eesmärk	Jõustada seadusemuudatused, et ajakohastada töökaitset ja suurendada üleminekuvõimalusi
45	Lairibaühenduse laiendamine	Siht	Suurem hulk lairibajuurdepääsuga hooneid (võrgutaristuga piirnevad kodumajapidamised)
50	Investeeringutoetus üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele	Siht	S1: Toetuse maksmine uutele valminud eluruumidele
54	Paremad eeltingimused eluasemete ehitamiseks	Eesmärk	Planeerimis- ja ehitusseaduse muudatuste jõustumine, millega asutatakse sertifitseeritud ehitusprojektiettevõte [Certifierade byggprojekteringsföretag – en mer förutsägbar bygg process], mis toob kaasa paremad eeltingimused elamuehituses
		Osamakse summa	794 178 485 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
11	Keskkonnalubade andmise menetluse lihtsustamine	Eesmärk	Keskkonnalubade saamise protsessi lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
18	Väärtusliku looduskeskkonna ametlik kaitse	Siht	Looduskaitsealade rajamine või ajakohastamine
22	Rohkem õppekohti piirkondlikus täiskasvanute kutsehariduses	Siht	S4: Uued õppekohad kutseõppes ja täiskasvanuhariduses
30	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S3: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses
35	Eakate hoolduse algatus	Siht	Eakate hoolduse algatuse raames on haridusteed alustanud 8 000 osalejat
36	Abiõe kutseala kaitstud kutsenimetus	Eesmärk	Abiõe kutsenimetust reguleeriva seaduse jõustumine
37	Kohandatud vanusepiirid	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tõstetakse pensionisüsteemi vanusepiire ühe aasta võrra
39	Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete tugevdamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse täiendavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks.
51	Investeeringutoetus üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele	Siht	S2: Toetuse maksmine uutele valminud eluruumidele
53	Ehituslubade õigusraamistiku läbivaatamine	Eesmärk	Ehituslubade õigusraamistiku läbivaatamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
		Osamakse summa	931 875 328 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
4	Kohalikud ja piirkondlikud kliimainvesteeringud	Siht	S4: Anda toetust projektidele, millega vähendatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid eeldatavalt 245 000 tonni võrra
31	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S4: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses
33bis	Riiklik kutseprogramm juhtivtöötajatele, õpetajatele ning alusharidus- ja lapsehoiuõpetajatele	Eesmärk	Riikliku kutseprogrammi kehtestamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
38	Kohandatud vanusepiirid	Eesmärk	Sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide ja tulumaksuseaduse muutmine, sidudes pensioniea piirid võrdlusvanusega, mis on kooskõlas keskmise eeldatava elueaga
58	Investeeringutoetus üüripindadele ja üliõpilaste eluasemetele	Siht	S3: Uute eluruumide toetuse maksmine
59	Elektrivõrkude ehitamiseks loa andmise menetluse kiirendamine	Eesmärk	Elektrivõrgu ehitamise loamenetluse kiirendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
		Osamakse summa	535 063 250 eurot

1.5 Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
6	Kliimainvesteeringud tööstussektoris	Siht	Anda toetust projektidele, mis võivad aidata kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele
6a	Kliimainvesteeringud tööstussektoris	Siht	Rahaline toetus projektidele, mis võib aidata kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele
6b	Kliimainvesteeringud tööstussektoris	Siht	Rahaline toetus projektidele, mis võib aidata kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele
8	Korterelamute energiatõhusus	Siht	Renoveeriti hooneid 270 800 ruutmeetri ulatuses.
57	Korterelamute energiatõhusus	Siht	Renoveeriti hooneid 1 646 000 ruutmeetri ulatuses.
32	Vahendid ülikoolide ja muude kõrgharidusasutuste haridusvajaduste rahuldamiseks	Siht	S5: Täiendavalt registreerunud üliõpilased kõrghariduses
		Osamakse Summa	332 759 286 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Rootsi taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

·Rahandusministeeriumi rahvusvaheline ja majandusosakond on koordineeriv asutus, kes vastutab üldiselt kava kui terviku järelevalve ja rakendamise eest. Vastutav avaliku sektori asutus jälgib, kontrollib ja kinnitab eesmärkide ja sihtide saavutamist. Koordineeriv asutus koostab ja allkirjastab liidu vahendite haldaja kinnituse ning vastutab ka maksetaotluste ettevalmistamise ja esitamise eest Euroopa Komisjonile ning maksetaotluste esitamise eest riiklikul tasandil.

·Rootsi taaste- ja vastupidavuskava üksikmeetmete rakendamise eest vastutavad avaliku sektori asutused (myndigheter). Nad annavad koordineerivale asutusele aru rakendamisel tehtud edusammudest ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisest.

·Keskne auditeerimisasutus on Rootsi riiklik finantsamet (ESV). Riigikontroll teeb korrapäraselt raamatupidamisaruannete tõhususe, tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse korduvaid auditeid.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Rootsi järgmise korra.

·Rahandusministeerium kannab üldist vastutust taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest ning vastutab kõigi avaliku sektori asutuste nimel taaste- ja vastupidavuskava tegevus- ja haldusaspektide eest. Selleks et tagada taaste- ja vastupidavuskava rakendamise sidusus, on keskne auditeerimisasutus Rootsi riiklik finantsamet, kes aitab rahandusministeeriumi üldiste koordineerimiskohustuste täitmisel. Rootsi riiklik finantsamet vastutab ka andmete kogumise eest, et jälgida vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist rahandusministeeriumi poolt. Rahandusministeerium (koordineeriv asutus) vastutab teabepäringutele keskse vastuse andmise ja lõppsaajaid puudutavatele andmetele juurdepääsu tagamise eest. Selliste andmete kogumise ja säilitamise tagavad taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutavad asutused.

·Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Rootsi pärast käesoleva lisa punktis 2.1 sätestatud asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Rootsi tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditi ja kontrolli eesmärgil.

(1)

 

(2)

 Kui toetatava tegevusega saavutatud prognoositud kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest märkimisväärselt väiksem, tuleks esitada selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(3)

 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(4)

Erandit ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(5)

 Erandit ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(6)

 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(7)

Erandit ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(8)

 Erandit ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.