EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.11.2025
COM(2025) 693 final
2025/0351(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu (milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis) liidu nimel sõlmimise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Island on kosmosevaldkonnas ELi lähedane partner ja osaleb mitmes liidu kosmoseprogrammi 1 komponendis, kui välja arvata mõned erandid, nagu GOVSATCOMi komponent.
14. detsembril 2023 taotles Island läbirääkimiste alustamist lepingu üle, milles käsitletakse Islandi osalemist liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis. Nõukogu andis 25. veebruaril 2025 loa alustada läbirääkimisi liidu nimel 2 .
Nagu on kindlaks määratud liidu turvalise ühenduse programmi käsitlevas määruses (EL) 2023/588 3 (edaspidi „turvalise ühenduse määrus“) ja liidu kosmoseprogrammi käsitlevas määruses (EL) 2021/696 4 (edaspidi „kosmosemäärus“), korraldatakse kolmandate riikide osalemine turvalise ühenduse programmis ja GOVSATCOMis eraldiseisva rahvusvahelise lepingu kaudu, mis sõlmitakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218.
Islandi osalemine turvalise ühenduse programmis ja GOVSATCOMis määratakse kindlaks ühes lepingus, võttes arvesse, et need programmid on omavahel seotud, GOVSATCOM on ka turvalise ühenduse programmi teenusekeskus ja Islandi osalemise suhtes kehtivad mõlema programmi puhul samad tingimused.
Geopoliitilisest seisukohast on Islandi osalemine liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis liidu huvides, kuna see aitab tugevdada Euroopa rolli ülemaailmse osalejana, suurendades turvalise ühenduse kasutamist väljaspool liitu ja edendades rahvusvahelist koostööd, nagu on ette nähtud Euroopa kosmosestrateegias 5 . Islandiga sõlmitud leping tugevdab ELi strateegilist positsiooni, mis on üks Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia 6 eesmärke.
Selliste kolmandate riikide nagu Islandi osalemine on Euroopa Liidu huvides ka seetõttu, et Euroopa Liit saab laiemast turvalise ühenduse kasutamisest tulu.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Turvalise ühenduse määruse kohaselt võivad kolmandad riigid, eelkõige EMP liikmeks olevad EFTA riigid, osaleda turvalise ühenduse programmis.
Leping Islandiga täiendab liidu turvalise ühenduse programmi. Samuti edendatakse ja tugevdatakse lepinguga turvalist ühendust väljaspool liitu, eelkõige strateegiliselt olulises Kaug-Põhjas.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Arvestades Islandi soodsat geograafilist asukohta Arktika piirkonna lähedal, on turvaline ühendus oluline peamiste majandussektorite, eelkõige telekommunikatsiooni ja transpordi toetamiseks.
Islandiga turvalist ühendust käsitleva lepingu sõlmimine aitab saavutada mitut ELi prioriteeti, nagu rohelepe, digiajastule vastav Euroopa, inimeste hüvanguks toimiv majandus ja Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine.
Arvestades Islandi soodsat geograafilist asukohta Arktika piirkonna lähedal, aitab leping kaasa ka rahule ja julgeolekule ning maailma säästvale arengule.
Nõukogus 21. märtsil 2022 vastu võetud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilises kompassis on tehtud ettepanek, mille kohaselt peaksid ELi kosmosesüsteemid pakkuma julgeoleku- ja kaitsevaldkonna osalejatele ülemaailmset ühenduvust. Ettepanekus kutsutakse ka liitu üles töötama liidu kosmosepõhist ülemaailmset turvalist sidesüsteemi käsitleva ettepaneku kallal. Leping Islandiga aitab sellele kaasa.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artikli 189 lõike 2 kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestama seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed, mis aitavad saavutada Euroopa kosmosepoliitika eesmärke. Üheks meetmeks on sõlmida rahvusvahelised kosmosekoostöö lepingud, nagu see, mida käesoleva algatuse alusel ette valmistatakse.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 on sätestatud, et nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Liit peaks turvalise ühenduse määruse ja kosmosemääruse kaudu pakkuma kerkseid, ülemaailmseid, turvalisi, kaitstud, katkematuid, garanteeritud ja paindlikke satelliitsidelahendusi, mis tuginevad liidu tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, et suurendada liikmesriikide ja liidu institutsioonide tegevuse kerksust.
Kuna liidu turvalise ühenduse programm ja liidu kosmoseprogramm on liidu programmid, ei suuda ELi liikmesriigid üksi saavutada kolmandate riikide osalemist mõlemas programmis.
•Proportsionaalsus ja vahendi valik
Nagu on kindlaks määratud turvalise ühenduse määruses ja kosmosemääruses, korraldatakse kolmandate riikide osalemine turvalise ühenduse programmis ja GOVSATCOMis eraldiseisva rahvusvahelise lepingu kaudu, mis sõlmitakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218, et luua lepinguosaliste vahel õigused ja kohustused.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon kogus muu hulgas ELi liikmesriikidega peetud arutelude käigus vajalikku teavet ja eksperditeadmisi sellistel teemadel nagu kolmandate riikide õigus osaleda ja nende kohustused, millele on osutatud turvalise ühenduse määruses ja kosmosemääruses.
4.MÕJU EELARVELE
Islandi rahaline osalus liidu turvalise ühenduse programmis ja GOVSATCOMi allkomponendis põhineb tema SKP-l, arvestades ühtlasi 2023.–2025. aasta korrektsiooni seoses liidu turvalise ühenduse programmiga ja 2021–2025. aasta korrektsiooni seoses GOVSATCOMiga.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Käesoleva lepingu rakendamise järelevalvet teevad liit ja Island lepingu alusel moodustatud ühiskomitee kaudu.
2025/0351 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu (milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis) liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 189 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 7
ning arvestades järgmist:
(1)Kooskõlas nõukogu [kuupäev] otsusega (EL) .../... 8 kirjutati ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Islandi vahelisele lepingule (milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis ning juurdepääsuks nende teenustele (edasipidi „leping“), liidu nimel alla [kuupäev], 9 , eeldusel et see hiljem sõlmitakse.
(2)Geopoliitilisest seisukohast aitab Islandi osalemine liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis tugevdada Euroopa rolli ülemaailmse osalejana ja edendada rahvusvahelist koostööd, nagu on ette nähtud Euroopa kosmosestrateegias 10 . Islandiga sõlmitud leping tugevdab ELi strateegilist positsiooni, mis on üks Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia 11 eesmärke.
(3)Leping tuleks heaks kiita,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Islandi vaheline leping, milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis (edaspidi „leping“), kiidetakse heaks.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
FINANTSSELGITUS
FINANTSSELGITUS „TULUD“ – EELARVE TULUDE POOLELE MÕJU AVALDAVATE ETTEPANEKUTE JAOKS
1.ETTEPANEKU NIMETUS
Euroopa Liidu ning Islandi vaheline leping, milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis
[Island, GOVSATCOM]
2.EELARVEREAD
Tulude eelarverida (peatükk/artikkel/punkt): 6 6 0 0
Asjaomaseks aastaks eelarves ette nähtud summa:
(ainult sihtotstarbeliste tulude puhul):
Tulud eraldatakse järgmisele kulude eelarvereale (peatükk/artikkel/punkt): 04 02 03.01.
3.FINANTSMÕJU
◻ Ettepanekul puudub finantsmõju
◻ Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele.
X Ettepanekul on finantsmõju sihtotstarbelistele tuludele
Mõju on järgmine:
(miljonites eurodes ühe komakohani)
|
Tulude eelarverida |
12 kuud, alates 1.1.2026 (kui see on asjakohane) |
Aasta N |
|
|
6 6 0 0 |
0,09 |
2026 |
|
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
|
Olukord pärast meetme rakendamist |
|||||
|
Tulude eelarverida |
2027 |
[N+2] |
[N+3] |
[N+4] |
[N+5] |
|
6 6 0 0 |
0,12 |
||||
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
|||||
(Ainult sihtotstarbeliste tulude puhul tingimusel, et eelarverida on juba teada):
|
Kulude eelarverida 14 |
2026 |
2027 |
|
04 02 03.01 |
0,09 |
0,12 |
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
|
Kulude eelarverida |
[N+2] |
[N+3] |
[N+4] |
[N+5] |
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
||||
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
4.PETTUSEVASTASED MEETMED
5.MUUD MÄRKUSED
(nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
2026. ja 2027. aasta rahaline osalus põhineb programmides osalemise suhtes kohaldataval EFTA koefitsiendil, samas kui 2021.–2025. aasta rahaline osalus arvutatakse tagasiulatuvalt sellel ajavahemikul tegelikult rakendatud summade alusel, nagu on sätestatud EMP ühiskomitee xx/2025 otsuses nr xx/2025.
FINANTSSELGITUS „TULUD“ – EELARVE TULUDE POOLELE MÕJU AVALDAVATE ETTEPANEKUTE JAOKS
1.ETTEPANEKU NIMETUS
Euroopa Liidu ning Islandi vaheline leping, milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis
[Island, USC]
2.EELARVEREAD
Tulude eelarverida (peatükk/artikkel/punkt): 6 6 0 0
Asjaomaseks aastaks eelarves ette nähtud summa:
(ainult sihtotstarbeliste tulude puhul):
Tulud eraldatakse järgmisele kulude eelarvereale (peatükk/artikkel/punkt): 04 01 02, 04 03 01, 13 05 01, 14 08 01.
3.FINANTSMÕJU
◻ Ettepanekul puudub finantsmõju
◻ Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele.
X Ettepanekul on finantsmõju sihtotstarbelistele tuludele
Mõju on järgmine:
(miljonites eurodes ühe komakohani)
|
Tulude eelarverida |
12 kuud, alates 1.1.2026 (kui see on asjakohane) |
Aasta N |
|
|
6 6 0 0 |
0,8 |
2026 |
|
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
|
Olukord pärast meetme rakendamist |
|||||
|
Tulude eelarverida |
2027 |
[N+2] |
[N+3] |
[N+4] |
[N+5] |
|
6 6 0 0 |
0,7 |
||||
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
|||||
(Ainult sihtotstarbeliste tulude puhul tingimusel, et eelarverida on juba teada):
|
Kulude eelarverida 17 |
2026 |
2027 |
|
04 01 02 |
0,001 |
0,001 |
|
04 03 01 |
0,3 |
0,5 |
|
13 05 01 |
0,4 |
0,2 |
|
14 08 01 |
0,1 |
0,1 |
|
Kulude eelarverida |
[N+2] |
[N+3] |
[N+4] |
[N+5] |
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
||||
|
Peatükk/artikkel/punkt … |
4.PETTUSEVASTASED MEETMED
5.MUUD MÄRKUSED
(nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
2026. ja 2027. aasta rahaline osalus põhineb programmides osalemise suhtes kohaldataval EFTA koefitsiendil, samas kui 2023.–2025. aasta rahaline osalus arvutatakse tagasiulatuvalt sellel ajavahemikul tegelikult rakendatud summade alusel, nagu on sätestatud EMP ühiskomitee xx/2025 otsuses nr xx/2025.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.11.2025
COM(2025) 693 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus
ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu (milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis) liidu nimel sõlmimise kohta
Euroopa Liidu ning Islandi vaheline leping, milles sätestatakse normid Islandi osalemiseks liidu turvalise ühenduse programmis ja liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis
EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)
ühelt poolt
ning
ISLAND (edaspidi „Island“)
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
TUNNISTADES Islandi osalemist liidu kosmoseprogrammis,
TUNNISTADES lepinguosaliste rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi,
TULETADES MEELDE liidu kosmoseprogrammi käsitlevat määrust (EL) 2021/696 1 (edaspidi „kosmosemäärus“) ja liidu turvalise ühenduse programmi käsitlevat määrust (EL) 2023/588 2 (edaspidi „turvalise ühenduse määrus“),
TUNNISTADES, et Island toetab rahaliselt tegevusi, mis tulenevad liidu turvalise ühenduse programmist ja liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendist, nagu on sätestatud EMP ühiskomitee xx 2025. aasta otsuses nr xx/2025, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) ning protokolli nr 37 (mis sisaldab artikliga 101 ettenähtud loetelu) (edaspidi „EMP leping“),
TUNNISTADES, et EMP leping on tähtis õiguslik ja institutsiooniline alus, mis võimaldab tugevdada ja laiendada liidu ja Islandi vahelist koostööd turvalise ühenduse valdkonnas,
TULETADES MEELDE Euroopa Liidu ning Islandi kokkulepet salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta (edaspidi „salastatud teabe vahetamise kokkulepe“), mis allkirjastati 12. juunil 2006 ja jõustus 1. märtsil 2007,
TULETADES MEELDE Euroopa Liidu ning Islandi vahelist salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda (edaspidi „julgeolekukord“), milles lepiti kokku 22. veebruaril 2007,
TUNNISTADES, et nõukogu otsuses (ÜVJP) 2021/698 on sätestatud kohustused, mida nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) peavad täitma, et kõrvaldada oht liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või leevendada tõsist kahju liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulistele huvidele, ning et kosmosemääruse artikli 35 ja turvalise ühenduse määruse artikli 31 kohaselt tuleb otsust (ÜVJP) 2021/698 kohaldada alati, kui süsteemi tegevus või riiklike teenuste osutamine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut,
TUNNISTADES Islandi huvi liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi ja liidu turvalise ühenduse teenuste vastu,
SOOVIDES sõlmida kahepoolse lepingu Islandi osalemise kohta liidu turvalise ühenduse programmis ja liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Lepingu eesmärk
1. Käesolevas lepingus sätestatakse tingimused, mille kohaselt reguleeritakse Islandi osalemist liidu turvalise ühenduse programmis ja liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ning Islandi juurdepääsu liidu turvalise ühenduse programmi riiklikele teenustele ja GOVSATCOMi teenustele.
2. Island on liidu turvalise ühenduse programmi ja GOVSATCOMi osaline niivõrd, kui ta annab nendele, kes kasutavad liidu turvalise ühenduse programmi raames riiklikke võimeid, või GOVSATCOMi kasutajatele loa või tagab satelliitside suutlikkuse, maapealse segmendi tegevuskohad või osa maapealse segmendi rajatistest.
3. Käesoleva lepinguga antud õigused ei mõjuta liidu turvalise ühenduse programmi ja liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponenti. Leping ei anna Islandile seoses liidu turvalise ühenduse programmi ja liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendiga otsustusõigust.
4. Käesolev leping ei mõjuta liidu turvalise ühenduse programmi ega liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi õigusraamistikku ega institutsioonilist struktuuri, mis on loodud liidu õiguse, EMP lepingusse inkorporeeritud asjakohaste liidu õigusaktide või liidu õigusaktide rakendamiseks võetud meetmetega. Samuti ei mõjuta käesolev leping kohaldatavaid liidu õigusnorme ja poliitikat, millega täidetakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohustusi ja tehakse kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli.
5. Liidule kuulub kogu materiaalne ja immateriaalne vara, mis on osa riiklikust taristust, mis on välja arendatud liidu turvalise ühenduse programmi alusel vastavalt liidu turvalise ühenduse määruse artikli 5 lõikele 2 ja artikli 19 lõikele 2, või mis on arendatud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi raames.
6. Käesolev leping ei mõjuta kummagi lepinguosalise õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „GOVSATCOMi keskus“ – määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 23 määratletud GOVSATCOMi keskus.
2. „Amet“ – Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet, mis on loodud määrusega (EL) 2021/696.
3. „ELi salastatud teave“ – määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 25 määratletud ELi salastatud teave.
4. „Salastamata tundlik teave“ – määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 26 määratletud salastamata tundlik teave.
5. „Token“ – GOVSATCOMi teenuste eest maksmiseks (hüvitiseks) kasutatav ühik, nagu on määratletud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2023/1055 3 artiklis 2.
6. „Kontroll“ – võime omada õigussubjekti üle otsustavat mõju kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu.
7. „Juhtimisstruktuur“ – õigussubjekti organ, mis on määratud riigisisese õiguse kohaselt ja mis annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile või muule võrreldava otsustusõigusega isikule ja millel on õigus määrata kindlaks õigussubjekti strateegia, eesmärgid ja üldine suund ning mis teeb järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle.
8. „Kolmas riik“ – kõik riigid, välja arvatud Island, ELi liikmesriigid ja muud EMP EFTA riigid, mis osalevad olenevalt olukorrast kas liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis või liidu turvalise ühenduse programmis.
9. „Liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponent“ või „GOVSATCOM“ – määrusega (EL) 2021/696 kehtestatud GOVSATCOMi komponent.
10. „GOVSATCOMi osaline“ – osaline määruse (EL) 2021/696 artikli 68 tähenduses.
11. „Liidu turvalise ühenduse programm“ – määrusega (EL) 2023/588 kehtestatud programm.
12. „Liidu turvalise ühenduse programmi osaline“ – osaline määruse (EL) 2023/588 artikli 11 tähenduses.
Artikkel 3
Koostöö ulatus
Käesoleva lepinguga reguleeritakse Islandi osalemist liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis ja liidu turvalise ühenduse programmis ning Islandi juurdepääsu liidu turvalise ühenduse programmi riiklikele teenustele ja GOVSATCOMi teenustele.
See täiendab EMP ühiskomitee xx otsust nr xx/2025.
Artikkel 4
Osalemine liidu turvalise ühenduse programmis ja GOVSATCOMis
Island on liidu turvalise ühenduse programmi osaline turvalise ühenduse määruse artikli 11 tähenduses ja GOVSATCOMi osaline kosmosemääruse artikli 68 tähenduses niivõrd, kui ta annab nendele, kes kasutavad liidu turvalise ühenduse programmi raames riiklikke teenuseid, või GOVSATCOMi teenuste kasutajatele loa või tagab suutlikkuse, tegevuskohad või rajatised.
Käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate teenuste prioriseerimise Islandilt loa saanud kasutajate vahel otsustab ja seda rakendab Island.
Artikkel 5
Pädev turvalise ühenduse asutus
Island määrab pädeva turvalise ühenduse asutuse.
See asutus:
a) tagab, et käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid kasutatakse vastavalt turvalise ühenduse määruse artikli 30 lõikes 3 ja kosmosemääruse artikli 34 lõikes 2 osutatud üldistele turvalisusnõuetele;
b) tagab käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvatele teenustele juurdepääsuõiguste andmise ja nende haldamise;
c) tagab, et käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kasutamiseks vajalikke kasutajaseadmeid ning nendega seotud elektroonilise side ühendusi ja teavet kasutatakse ja hallatakse vastavalt turvalise ühenduse määruse artikli 30 lõikes 3 ning kosmosemääruse artikli 34 lõikes 2 osutatud üldistele turvalisusnõuetele;
d) tagab, et luuakse keskne kontaktpunkt, kes aitab vajaduse korral teavitada turvariskidest ja -ohtudest, eelkõige avastada võimalikke kahjulikke elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi ja liidu turvalise ühenduse programmi raames osutatavaid teenuseid.
Artikkel 6
Riiklikud teenused
1.Käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid osutatakse artiklis 4 osutatud osalistele vastavalt komisjoni rakendusotsustes (EL) 2023/1053 ja (EL) 2023/1055 sätestatud normidele.
2.Juurdepääs GOVSATCOMi teenustele ja liidu turvalise ühenduse programmi riiklikele teenustele sõltub nende kasutamist reguleerivate tingimuste täitmisest kooskõlas käesoleva artikliga.
3.GOVSATCOMi teenuste ja liidu turvalise ühenduse programmi riiklike teenuste kasutamise loa võivad saada järgmised üksused:
(a)Islandi avaliku sektori asutus või organ, kes on volitatud teostama Islandil avalikku võimu, ning
(b)füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb punktis a osutatud üksuse nimel ja tema kontrolli all.
4.Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud GOVSATCOMi teenuste ja turvalise ühenduse programmi riiklike teenuste kasutajad peavad saama Islandilt nõuetekohase loa kõnealuste teenuste kasutamiseks ning järgima turvalise ühenduse määruse artikli 30 lõikes 3 ning kosmosemääruse artikli 34 lõikes 2 osutatud üldiseid turvalisusnõudeid.
Artikkel 7
Satelliitside suutlikkuse ja teenuste pakkujad
Liit võib liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi raames hankida satelliitside suutlikkust ja teenuseid, mida pakuvad järgmised üksused:
a) Island kui kosmosemääruse artiklis 68 osutatud GOVSATCOMi osaline ning
b) Islandi juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt kosmosemääruse artiklis 37 osutatud turvalisuse akrediteerimise korrale kooskõlas liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi jaoks kindlaks määratud üldiste turvalisusnõuetega, millele on osutatud kosmosemääruse artikli 34 lõikes 2.
Kõnealust suutlikkust ja teenuseid pakkuvat süsteemi käsitatakse riiklikke teenuseid osutava süsteemina, kui see vastab komisjoni rakendusotsuse (EL) 2023/1054 4 artikli 2 lõikes 2a sätestatud nõuetele, kusjuures liikmesriigina tuleb käsitada liikmesriiki või Islandit.
Artikkel 8
Teenuste jaoks vajalik suutlikkus
Euroopa Komisjon määrab kindlaks tulevasteks programmiperioodideks jaotatavate tokenite koguarvu vastavalt olemasolevale eelarvele ning ressursside pakkujatega sõlmitud lepingute ja kokkulepete tingimustele.
Island saab komisjoni rakendusotsustes (EL) 2023/1055 5 ja (EL) 2023/1053 6 kindlaksmääratud liikmesriikide koguosast teatava protsendi (tokenites).
Artikkel 9
Teenuste katvuse edendamine Arktika piirkonnas
Liidu turvalise ühenduse programmi riiklik taristu võib sisaldada lisaelemente, et suurendada lühikese latentsusajaga teenuste katvust Arktika piirkonnas.
Kogu täiendav rahaline toetus, mis on vajalik selliste elementide kavandamiseks, arendamiseks, kasutuselevõtuks ja kasutamiseks, määratakse kindlaks artiklis 18 osutatud ühiskomitee otsusega, millega muudetakse käesolevat artiklit vastavalt artikli 18 lõikele 4, ning kõnealust toetust rakendatakse kooskõlas artikliga 12.
Artikkel 10
Islandi üksuste suhtes kehtivad rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused
Programmides ettenähtud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimustega seotud küsimustes kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes kosmosemääruse artiklit 24 ja turvalise ühenduse määruse artiklit 22.
Kui Euroopa Komisjon otsustab kosmosemääruse artikli 24 lõike 3 kohaselt loobumise kasuks ilma artikli 24 lõike 3 viimases lõigus sätestatud erandit kasutamata, peab rahastamiskõlblik üksus vastama järgmistele osalemistingimustele:
a) rahastamiskõlbliku õigussubjekti asukoht on Islandil ja selle juhtimisstruktuur asub Islandil, ELi liikmesriigis või mis tahes muus EMP EFTA riigis, mis osaleb olenevalt olukorrast liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis või liidu turvalise ühenduse programmis,
b) rahastamiskõlblik õigussubjekt kohustub viima kõiki asjakohaseid tegevusi ellu Islandil, ELi liikmesriigis või mis tahes muus EMP EFTA riigis, mis osaleb olenevalt olukorrast liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendis või liidu turvalise ühenduse programmis, ning
c) rahastamiskõlblik õigussubjekt ei ole kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all.
Artikkel 11
Rakendusotsused
Käesoleva lepingu alusel rakendatavate meetmete suhtes kohaldatakse asjakohaseid komisjoni rakendusotsuseid, mida kohaldatakse liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi ja liidu turvalise ühenduse programmi suhtes.
Artikkel 12
Täiendav toetus
Island võib käesoleva lepingu kohaselt anda täiendavat rahalist toetust lisaelementide katmiseks, tingimusel et sellised lisaelemendid ei põhjusta rahalist ega tehnilist koormust ega viivitusi asjaomase komponendi nõuetekohases rakendamises. Täiendav rahaline toetus määratakse kindlaks artiklis 18 osutatud ühiskomitee otsusega, millega muudetakse käesolevat artiklit vastavalt artikli 18 lõikele 4, ning seda kasutatakse seonduva lisaelemendi rahastamiseks vastavalt kosmosemääruse artiklile 12 ja turvalise ühenduse määruse artiklile 15.
Artikkel 13
Raadiospekter
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus Euroopa turvalise ühendusega seotud spektriküsimustes koostööd.
2. Sellega seoses kaitsevad lepinguosalised Euroopa turvalise ühenduse süsteemide jaoks vajalike sageduste eraldamist, et kõnealuste süsteemide teenused oleksid kasutajatele kättesaadavad.
3. Lisaks tunnistavad lepinguosalised, et on oluline kaitsta turvalise ühenduse süsteemide kasutatavat raadiospektrit häirete ja katkestuste eest. Selleks teevad nad kindlaks häirete allikad ning püüavad leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi nimetatud häirete vältimiseks.
4. Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kõrvalekaldena Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu kohaldatavatest sätetest, sealhulgas selle raadioeeskirjadest.
Artikkel 14
Liidu finantshuvide kaitse
Island annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul kuuluvad nende õiguste hulka õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.
Artikkel 15
Turvalisus
1. Lepinguosalised kaitsevad turvalise ühenduse süsteeme selliste ohtude eest nagu väärkasutus, häired, katkestused ja vaenulik tegevus. Sellest tulenevalt võtavad lepinguosalised kõik võimalikud meetmed, millega tagada oma territooriumil liidu turvalise ühenduse programmi ja GOVSATCOMi teenuste ning nendega seotud taristu ja kriitilise tähtsusega varade katkematu toimimine, ohutus ja turvalisus.
2. Euroopa Komisjon kavatseb töötada välja meetmed liidu turvalise ühenduse programmi ja liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi tundlike varade, teabe ja tehnoloogia kaitsmiseks, kontrollimiseks ja haldamiseks, et ohte vältida.
3. Island võtab õigeaegselt vastu meetmed, mis pakuvad samaväärset julgeoleku ja ohutuse taset kui Euroopa Liidus kohaldatavad meetmed, ning tagab nende rakendamise oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.
Artikkel 16
Osalemine komiteedes
Islandi esindajad kutsutakse osalema vaatlejatena komiteedes ja töörühmades, mis on loodud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi ja liidu turvalise ühenduse programmi raames võetavate meetmete juhtimiseks, arendamiseks ja rakendamiseks, kooskõlas vastavate normide ja korraga ning ilma hääleõiguseta.
Island osaleb ilma hääleõiguseta turvalisuse akrediteerimise nõukogus seoses liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi ja liidu turvalise ühenduse programmi asjakohaste osadega. Osalemine on piiratud vastavalt liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi ja liidu turvalise ühenduse programmi teadmisvajaduse poliitikale ning toimub kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorraga.
Artikkel 17
Kaitsemeetmed
1. Kumbki lepinguosaline võib pärast artiklis 18 osutatud ühiskomiteega konsulteerimist võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas peatada käesoleva lepingu ühe või mitme sätte kohaldamise, kui ta leiab, et teine lepinguosaline ei täida käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. Pärast kaitsemeetmete vastuvõtmist peavad lepinguosalised viivitamata ühiskomitees vastastikuseid konsultatsioone, et hakata käesoleva lepingu kõiki sätteid nii kiiresti kui võimalik taas kohaldama.
2. Lõikes 1 osutatud meetmete ulatus ja kestus piirduvad üksnes sellega, mis on vajalik olukorra parandamiseks ning käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks. Lepinguosalised jätkavad jõupingutusi vaidluse lahendamiseks vastavalt artiklile 19.
Artikkel 18
Ühiskomitee
1. Lepinguosalised moodustavad ühiskomitee, kuhu kuuluvad mõlema lepinguosalise ametlikud esindajad, kelle teadmisvajadus on kindlaks määratud.
2. Ühiskomitee jälgib käesoleva lepingu toimimist ja on foorum, kus lepinguosalised vahetavad arvamusi ja teavet kõigis küsimustes, mille emb-kumb lepinguosaline on seoses lepingu rakendamisega tõstatanud.
3. Ühiskomitee võtab vastu töökorra. Ühiskomitee võib otsustada luua allkomiteesid, kes aitavad tal tema ülesandeid täita. Ühiskomitee määrab kindlaks kõnealuste allkomiteede volitused.
4. Artikleid 9 ja 12 võib muuta ühiskomitee otsusega. Kõnealused muudatused jõustuvad 30 päeva pärast nende vastuvõtmist.
5. Ühiskomitee tuleb kokku kaks korda aastas või vajaduse korral rohkem, kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb.
6. Ühiskomitee on foorum, kus käsitletakse Islandi tehnilise abi taotlusi.
Artikkel 19
Vaidluste lahendamine
Kõik käesoleva lepingu tingimuste, tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse üksnes lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide teel ning neid ei suunata lahendamiseks ühelegi riigisisesele või rahvusvahelisele kohtule ega kolmandale isikule.
Artikkel 20
Jõustumine, muutmine ja lõpetamine
1.Käesolev leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele oma õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.
2.Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Käesoleva lepingu muudatused jõustuvad sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.
3.Käesolev leping kehtib kuni 31. detsembrini 2027. Lepingut pikendatakse automaatselt kümne aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist hiljemalt kolm kuud enne algse kehtivusaja või mõne järgneva kümneaastase ajavahemiku lõppu kirjalikult oma kavatsusest käesolevat lepingut mitte pikendada.
4.Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamise kuupäeva.
5.Pärast käesoleva lepingu kehtivusaja lõppemist vastavalt lõikele 3 või selle lõpetamist vastavalt lõikele 4, kohaldavad lepinguosalised seda kõigi projektide, meetmete ja tegevuste suhtes, mida rahastatakse liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi ja liidu turvalise ühenduse programmi või käesoleva lepingu alusel, kuni kõikide nende projektide, meetmete ja tegevustega seotud lepingupõhiste kokkulepete lõpuni.
6.Kui käesolevas lepingus osutatud kosmosemäärust, turvalise ühenduse määrust või rakendusotsuseid muudetakse, need tunnistatakse kehtetuks või need vaadatakse muul viisil läbi, käsitatakse käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid kosmosemäärusele, turvalise ühenduse määrusele või rakendusotsustele viidetena muudetud, kehtetuks tunnistatud või muul viisil muudetud õigusaktile või õigusaktidele.
SELLE KINNITUSEKS on vastavate ametivõimude nõuetekohaselt volitatud esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Koostatud [….(koht)] [… …(kuupäev)] […(aasta)] kahes originaaleksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, islandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Euroopa Liidu nimel Islandi nimel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/696/oj).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2023/588, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027 (ELT L 79, 17.3.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/588/oj).
ELT L 141, 31.5.2023, lk 57–66, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2023/1055/oj
ELT L 141, 31.5.2023, lk 49–56, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2023/1054/oj
ELT L 141, 31.5.2023, lk 57–66, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2023/1055/oj
ELT L 141, 31.5.2023, lk 44–48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2023/1053/oj