EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.11.2025
COM(2025) 689 final
2025/0349(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse Prantsusmaale volitus ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.11.2025
COM(2025) 689 final
2025/0349(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse Prantsusmaale volitus ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Prantsusmaa ametiasutuste taotlus:
4. veebruaril 2025 taotlesid Prantsusmaa ametiasutused, et Euroopa Liit annaks Prantsusmaale volituse ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“) 1 .
Konventsioon:
kõnealune konventsioon on valitsustevaheline leping, millega nähakse ette õigusraamistik, mis võimaldab Ameerika mandril asuvatel riikidel võtta meetmeid, et kaitsta kuut liiki merikilpkonni: karekilpkonnad (Caretta caretta), rohelised merikilpkonnad (Chelonia mydas), nahkkilpkonnad (Dermochelys coriacea), hawksbilli ehk kaarekilpkonnad (Eretmochelys imbricata), Atlandi merikilpkonnad (Lepidochelys kempii) ja Vaikse ookeani merikilpkonnad (Lepidochelys olivacea).
Konventsioon jõustus 2001. aasta mais ja selles osaleb praegu kuusteist riiki: Argentina, Belize, Brasiilia, Tšiili, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Madalmaad, Panama, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Uruguay ja Venezuela.
Konventsiooni eesmärk on edendada merikilpkonnade populatsioonide ja merikilpkonnade eluks vajalike elupaikade kaitset, säilitamist ja taastamist, tuginedes parimatele kättesaadavatele andmetele ning võttes arvesse konventsiooniosaliste keskkonnatingimusi, sotsiaal-majanduslikke olusid ja kultuurilist eripära (konventsiooni tekst, artikkel II).
Konventsioon hõlmab meetmeid, mis keskenduvad järgmisele: keelata merikilpkonnade tahtlik püüdmine, omamine või tapmine ning neisse liikidesse kuuluvate isendite ja nende munade, osade või nende saadustega kauplemine; lubada riikidel teha erandeid tingimusel, et need ei piira konventsiooni eesmärgi saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi; täita CITESi poolt merikilpkonnade, nende munade, osade või neist saadud toodete suhtes kehtestatud kohustusi; kaitsta asjaomaseid elu- ja pesitsuspaiku ning vajaduse korral taastada neid, sealhulgas kehtestada nende elupaikade kasutamist piiravaid eeskirju, sealhulgas määrata kaitsealasid; edendada selleteemalisi teadusuuringuid ning eksperimentaalse paljundamise, aretamise ja uuesti loodusesse laskmise uuringuid, et teha kindlaks nende tavade teostatavus ja suurendada asjaomaste liikide populatsioone; edendada keskkonnaharidust ja teabe levitamist, et julgustada valitsusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja üldsuse osalemist; nõuda, et kõik osalisriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvad krevetipüügi traalerid peavad olema varustatud seadmetega, mis välistavad merikilpkonnade traali sattumise, et vältida merikilpkonnade kaaspüüki; võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ning selle eri vormide) vastu naaberriikide, sealhulgas Brasiilia, Suriname ja Guyana rannikualadel, ning keelata õngejadalaevadega süvamerepüük (eelkõige tuunipüük).
Euroopa Liit annab Prantsusmaale volituse konventsiooniga ühineda, kuna konventsioon on Ameerika mandril asuvatele riikidele sellega ühinemiseks avatud ja kooskõlas liidu poliitikaga kaitsta mere bioloogilisi ressursse liidu vetes, käesoleval juhul võtta meetmeid merikilpkonnade kaitseks. Konventsioon sisaldab meetmeid mere bioloogiliste ressursside kaitseks ja säästvaks kasutamiseks, eelkõige selleks, et vähendada nii palju kui võimalik merikilpkonnade juhuslikku püüki, kinnipidamist, kahjustamist või suremust püügitegevuse käigus sellise tegevuse asjakohase reguleerimise kaudu ning asjakohaste püügivahendite, seadmete või tehnikate väljatöötamise, täiustamise ja kasutamisega ning vastava koolituse pakkumisega kooskõlas kalavarude säästva kasutamise põhimõttega.
Kuna konventsiooni sisu kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse, on vaja, et enne Prantsusmaa ühinemist konventsiooniga annaks liidu seadusandja ELi toimimise lepingu artikli 2 lõike 1 kohase volituse ELi toimimise lepingu artiklis 43 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev ettepanek täiendab liidu õiguse teisi selle valdkonna sätteid ja on nendega üldiselt kooskõlas.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ei kohaldata
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 43.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
•Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek ei lähe nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
•Vahendi valik
ELi toimimise lepingu artikli 2 lõike 1 kohase volituse peaks andma liidu seadusandja kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 43 osutatud seadusandliku menetlusega. Kavandatav õigusakt, mis on oma olemuselt liikmesriigile antud volitus, tuleb vastu võtta vastusena Prantsusmaa esitatud taotlusele. Seega peaks see olema Prantsusmaale adresseeritud otsuse vormis. Sellest tulenevalt kujutab kavandatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus endast piisavat vahendit, et volitada Prantsusmaad ELi toimimise lepingu artikli 2 lõike 1 alusel selles küsimuses tegutsema.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesolev ettepanek põhineb Prantsusmaa taotlusel ja puudutab ainult seda liikmesriiki.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata
•Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta kodanike põhiõiguste kaitset.
4.MÕJU EELARVELE
Mõju eelarvele puudub.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ettepanekus nõutakse, et Prantsusmaa annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühinemise kohta aru ning kooskõlastaks komisjoniga konventsiooni alusel vastu võetavaid otsuseid ja meetmeid ning teavitaks komisjoni neist korrapäraselt.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepaneku eesmärk on anda Prantsusmaale volitus konventsiooniga ühinemiseks.
2025/0349 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse Prantsusmaale volitus ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)4. veebruari 2025. aasta kirjas taotles Prantsusmaa komisjonilt volitust ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga, et tugevdada koostööd Ameerika mandril tema territooriumiga külgnevate riikidega (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Saint Barthélemy, Saint-Martin ning Saint Pierre ja Miquelon) Ameerika mandrite ja Kariibi mere piirkonnaga külgnevatel merealadel elunevate merikilpkonnade kaitse alal.
(2)Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga hõlmatud küsimused kuuluvad liidu ainupädevusse. Seetõttu võivad liikmesriigid selle konventsiooniga ühineda üksnes juhul, kui liit on andnud selleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõike 1 kohase volituse.
(3)Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsioon on kooskõlas liidu poliitikaga kaitsta mere bioloogilisi ressursse liidu vetes, käesoleval juhul eelkõige võtta meetmeid merikilpkonnade kaitseks, ning sellega võivad ühineda Ameerika riigid. Seepärast on asjakohane, et Euroopa Liit annaks Prantsusmaale volituse konventsiooniga ühineda.
(4)Prantsusmaa peaks andma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aru Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga ühinemise kohta ning tegema komisjoniga koostööd kõnealuse konventsiooni alusel tehtavate otsuste, esitatavate soovituste ja võetavate meetmetega seotud seisukohtade osas. Prantsusmaa peaks samuti komisjoni korrapäraselt teavitama selliste otsuste või meetmete vastuvõtmisest,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Prantsusmaale antakse volitus ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga.
Artikkel 2
Prantsusmaa teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühinemisest Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga ning konsulteerib komisjoniga konventsiooni alusel tehtavate otsuste, võetavate meetmete ja esitatavate soovitustega seotud seisukohtade üle ning teavitab komisjoni korrapäraselt otsuste, meetmete ja soovituste vastuvõtmisest.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Prantsusmaale.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
[…] […]
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega lubatakse Prantsusmaal ühineda Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Vete elusressursid
1.3.Eesmärgid
1.3.1.Üldeesmärgid
Prantsusmaa ühinemine Ameerika merikilpkonnade kaitse konventsiooniga
1.3.2.Erieesmärgid
Merikilpkonnade populatsioonide ja nende eluks vajalike elupaikade kaitse, säilitamise ja taastamise edendamine, tuginedes parimatele kättesaadavatele andmetele ning võttes arvesse keskkonnatingimusi, sotsiaal-majanduslikke olusid ja kultuurilist eripära.
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
1.3.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Ei kohaldata – meede, mida rakendab Prantsusmaa.
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb
☐uut meedet
☐uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 2 (1)
☐olemasoleva meetme pikendamist
☐ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Ei kohaldata
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Ei kohaldata
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Ei kohaldata
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Ei kohaldata
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ei kohaldata
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
☐Piiratud kestusega
☐hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
☐finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
☑Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 3 (2)
☐Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
☐tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
☐rakendusametite kaudu
☐Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
☐Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
☐kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
☐rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
☐Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
☐finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
☐avalik-õiguslikele asutustele;
☐avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
☐liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
☐asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
☐liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
Kulud ELi eelarves puuduvad. Prantsusmaa katab kulud täismahus.
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid
Ei kohaldata.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Ei kohaldata
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Ei kohaldata
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
Kulud puuduvad
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Puudub /// ei kohaldata
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr |
Liigendatud/liigendamata 4(3) |
EFTA riigid 5(4) |
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 6(5) |
Muud kolmandad riigid |
Muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr |
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid |
Muud kolmandad riigid |
Muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
Liigendatud/liigendamata |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
|
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
☐Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
☐Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Nr |
|||||||||
|
Peadirektoraat: <.......> |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
|||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2a) |
0,000 |
||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2b) |
0,000 |
||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 7(6) |
||||||||||
|
Eelarverida |
(3) |
0,000 |
||||||||
|
PEADIREKTORAADI <….>
|
Kohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Peadirektoraat: <.......> |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
|||||
|
Tegevusassigneeringud |
||||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2a) |
0,000 |
||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
0,000 |
|||||||
|
Maksed |
(2b) |
0,000 |
||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 8(9) |
||||||||||
|
Eelarverida |
(3) |
0,000 |
||||||||
|
PEADIREKTORAADI <….>
|
Kohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
7 |
„Halduskulud“ 9(10) |
||||||||
|
Peadirektoraat: <.......> |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
PEADIREKTORAAT <….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Peadirektoraat: <.......> |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||||
|
PEADIREKTORAAT <….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU |
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||||
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kohustused |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Maksed |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
|
KOKKU |
|
VÄLJUNDID |
||||||||
|
Väljundi liik 10(16) |
Keskmine
|
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Väljundite arv
|
Kulud
|
|
|
ERIEESMÄRK nr 1 11(17) […] |
|
|||||||||||||||||
|
- Väljund |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
ERIEESMÄRK nr 2 ... |
|
|||||||||||||||||
|
- Väljund |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 2 kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
☐Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
☐Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027
|
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.3.3.Assigneeringud kokku
|
HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus
☐Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
☐Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 12(18)
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
- ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust
|
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
- ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
3.2.4.3.Personalivajadus kokku
|
HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
- ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
|
Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist |
Erakorraline lisapersonal* |
|||
|
Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt |
Rahastatakse BA ridadelt |
Rahastatakse tasudest |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad |
ei kohaldata |
|||
|
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
||||
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
|
|
Koosseisuvälised töötajad |
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
|
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
|
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Institutsiooni tasandi IT-kulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
☐on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
☐tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
☐nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
☐ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
☐näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Kokku |
|
|
Nimetage kaasrahastav asutus |
|||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
☐Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
☐Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
☐omavahenditele
☐muudele tuludele
☐märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida |
Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 13(19) |
|||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
||
|
Artikkel …. |
|||||
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
[…]
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
[…]
4.DIGIMÕÕDE
4.1.Diginõuded
Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.
[…]
Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.
|
Viide nõudele |
Nõude kirjeldus |
Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja(d) |
Üldised protsessid |
Kategooriad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.2.Andmed
Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus
|
Andmete liik |
Viide nõudele (nõuetele) |
Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane) |
|
Andmete liik #1 |
|
|
|
Andmete liik #2 |
|
|
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
[…]
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust
[…]
Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele
[…]
Andmevood
Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevad tabelis
|
Andmete liik |
Viide (viited) nõudele (nõuetele) |
Osaleja, kes andmed esitab |
Osaleja, kes andmed saab |
Andmevahetuse ajend |
Sagedus (kui see on asjakohane) |
|
Andmete liik #1 |
|
|
|
|
|
|
Andmete liik #2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.3.Digilahendused
Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid
|
Digilahendus |
Viide (viited) nõudele (nõuetele) |
Peamised volitatud funktsioonid |
Vastutav asutus |
Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust? |
Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust? |
Tehisintellektitehnoloogia kasutamine (kui see on asjakohane) |
|
Digilahendus #1 |
|
|
|
|
|
|
|
Digilahendus #2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.
Digilahendus #1
|
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane) |
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas |
|
Tehisintellektimäärus |
|
|
ELi küberturvalisuse raamistik |
|
|
eIDAS |
|
|
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem |
|
|
Muu |
|
Digilahendus #2
|
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane) |
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas |
|
Tehisintellektimäärus |
|
|
ELi küberturvalisuse raamistik |
|
|
eIDAS |
|
|
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem |
|
|
Muu |
|
4.4.Koostalitlusvõime hindamine
Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad
|
Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria |
Kirjeldus |
Viide (viited) nõudele (nõuetele) |
Koostalitleva Euroopa lahendus(ed) (EI OLE KOHALDATAV) |
Muu(d) koostalitluslahendus(ed) |
|
Digitaalne avalik teenus 1 |
|
|
|
|
|
Digitaalsete avalike teenuste kategooria COFOG kohaselt 14(20) #1 |
|
|
|
|
Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele
Digitaalne avalik teenus 1
|
Hindamine |
Meede (meetmed) |
Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane) |
|
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed |
Digi- või valdkondlik poliitika #1 Digi- või valdkondlik poliitika #2 Digi- või valdkondlik poliitika #3 |
Tõke #1 Tõke #2 Tõke #3 |
|
Korralduslikud meetmed avalike digiteenuste sujuvaks piiriüleseks osutamiseks. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed |
Juhtimismeede #1 Juhtimismeede #2 Juhtimismeede #3 |
Tõke #1 Tõke #2 Tõke #3 |
|
Meetmed, mida võetakse andmete ühise tõlgendamise tagamiseks. Loetlege sellised meetmed |
Meede #1 Meede #2 Meede #3 |
Tõke #1 Tõke #2 Tõke #3 |
|
Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine. Loetlege sellised meetmed |
Meede #1 Meede #2 Meede #3 |
Tõke #1 Tõke #2 Tõke #3 |
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta alljärgnev tabel
|
Meetme kirjeldus |
Viide (viited) nõudele (nõuetele) |
Komisjoni roll (kui see on asjakohane) |
Kaasatavad osalejad (kui see on asjakohane) |
Eeldatav ajakava (kui see on asjakohane) |
|
Meede #1 |
|
|
|
|
|
Meede #2 |
|
|
|
|
|
Meede #3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|