Reform 1.15 – avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform

Reformi eesmärk on rakendada avaliku sektori jaoks ühtset tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi, arvestamata riigi omandis olevaid ettevõtteid. Reform hõlmab kontseptuaalse raamistiku vastuvõtmist, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kogumit ja mitmemõõtmelist kontoplaani, samuti koolitusi uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks.

Investeering 1.10 – Kvalifikatsiooni ja e-riigihangete toetamine

Selle investeeringuga luuakse avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames hankeid toetav üksus, mis on ette nähtud avaliku sektori hankijatele, et täita riigihankeseadustiku II lisa punkti 4 nõudeid ja toetada neid e-riigihangete protsessis, toetades digioskuste omandamist ja pakkudes tehnilist tuge riigihangete digitaliseerimisel, sealhulgas dünaamiliste hankesüsteemide kasutamisel.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M1C1–1	Reform 1.1: IKT-hanked	Eesmärk	Reformi 1.1 „IKT-hanked“ käsitlevate dekreetide jõustumine	Seaduse säte, mis osutab IKT-hangete reformi käsitleva dekreetseaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Vajalikud õigusaktid hõlmavad seadusandlikke sekkumisi lihtsustamist käsitlevasse dekreeti (Decreto Legge Semplificazioni). Nendes sätestatakse: i) Võimalus kasutada riigihankelepingute seadustiku artikli 48 lõikes 3 osutatud menetlust ka riigihangete seadustiku artiklis 35 sätestatud piirmäärasid ületavate lepingute puhul ostude puhul, mis on seotud arvutikaupade ja -teenuste, eelkõige pilvetehnoloogial põhinevate kaupade ja teenuste ostmisega, samuti ühenduvusteenustega, mida rahastatakse täielikult või osaliselt PNRR-projektide elluviimiseks ette nähtud vahenditest; ii) Riigihankelepingute seadustiku artiklis 80 osutatud nõuete kontrollimise protsessi kaasatud sertifitseerimisasutuste hallatavate eri andmebaaside koostalitlusvõime; iii) Selliste ettevõtjate virtuaalse faili loomine, kus on esitatud andmed artiklis 80 osutatud kõrvalejätmise põhjuste puudumise kontrollimiseks, mis võimaldab koostada valge nimekirja ettevõtjatest, kelle puhul on kontroll juba läbi viidud.
M1C1–2	Reform 1.3: Pilvandmetöötluse esikohale seadmine ja koostalitlusvõime	Eesmärk	Reformi 1.3 „Kõigepealt pilv ja koostalitlusvõime“ käsitlevate dekreetide jõustumine	Seaduse säte, mis näitab, et jõustub dekreet, mis käsitleb esimest korda pilvandmetöötluse reformi ja koostalitlusvõime reformi	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist: Rakendusaktid, mis käsitlevad eelkõige i) Agenzia per l’Italia digitale’i (AgID) määrust Polo Strategico Nazionale (PSN) kohta (sätestatud dekreetseaduse 179/212 artiklis 33) ja ii) AgIDi suuniseid koostalitlusvõime kohta (sätestatud Codice dell’Amministrazione Digitale’i (CAD) artiklites 50 ja 50 ter). CAD artikli 50 muudatused: i) kaotada kohustus sõlmida raamlepingud haldusasutuste jaoks, kes pääsevad ligi riiklikule digitaalsele andmeplatvormile; ii) selgitused eraelu puutumatuse kohta: andmete edastamine ühest infosüsteemist teise ei muuda andmete omandiõigust ega töötlemist, ilma et see piiraks andmeid vastu võtvate ja töötlevate haldusasutuste kohustusi autonoomsete vastutavate töötlejatena. Muudatused dokumendis „Decreto del Presidente della Repubblica“ (DPR) 445/2000 seoses juurdepääsuga andmetele: i) andmetele otseseks juurdepääsuks vajaliku loa kehtetuks tunnistamine; ii) artiklis 72 jäetakse välja viide raamlepingutele. Dekreetseaduse 179/2012 artikli 33f muudatused: i) anda AgIDile võimalus reguleerida Centri Elaborazione Dati (CED) ja pilvandmetöötluse määrustega tingimusi ja meetodeid, millega haldusasutused peavad ühise sisenemisdokumendi migratsioone läbi viima; ii) kehtestada sanktsioonid pilvandmetöötlusele ülemineku kohustuse täitmata jätmise eest.
M1C1–3	Investeering 1.1: Digitaristu	Eesmärk	Polo Strategico Nazionale (PSN) lõpuleviimine	Pilvetehnoloogia kasutuselevõtu aruanne, tehnoloogilise innovatsiooni ja digiülemineku ministeerium (MITD)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kogu projekt viiakse täielikult lõpule, kui kõik sihtrühma kuuluvad haldusasutused on lõpetanud kindlaksmääratud raikide liikumise Polo Strategico Nazionale’i (PSN) suunas ja nelja andmekeskuse testimine on edukalt lõpule viidud, mis võimaldab alustada suunatud haldusasutuste andmekogumite ja rakenduste migratsiooniprotsessi PSNi suunas.
M1C1–4	Investeering 1.3.1: Riiklik digiandmeplatvorm	Eesmärk	Riiklik digiandmeplatvorm toimib	Tehnoloogilise innovatsiooni ja digiülemineku ministeeriumi (MITD) aruanne, mis näitab riikliku digiandmeplatvormi käivitamist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Platvorm võimaldab ametitel: – avaldama oma rakendusliidesed platvormi rakendusliideste kataloogis; – koostab ja allkirjastab platvormi kaudu digitaalse koostalitlusvõime kokkulepped; – autentida ja lubada juurdepääsu rakendusliidestele, kasutades platvormi funktsioone; – valideerida ja hinnata vastavust riiklikule koostalitlusvõime raamistikule.
M1C1–5	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Uue riikliku küberturvalisuse ameti loomine	Halduskorralduse seadus	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Vahe-eesmärk saavutatakse 1) riikliku küberturvalisuse ametit moodustava dekreetseaduse muutmise teel seaduseks, mis on praegu viimistlemisel; 2) riikliku küberturvalisuse ameti sise-eeskirju sisaldava peaministri dekreedi (Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri, DPCM) avaldamine ametlikus väljaandes.
M1C1–6	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt	Aruanne, milles näidatakse riiklike küberturvalisuse teenuste täielikku ülesehitust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Vahe-eesmärk saavutatakse riikliku küberturvalisuse arhitektuuri kogu ökosüsteemi üksikasjaliku arhitektuuri määratlemisega (st riiklik teabe jagamise ja analüüsimise keskus (ISAC), infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade võrgustik (CERTid), riiklik HyperSOC, tehisintellekti/masinõppe (AI/ML) vahenditega integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötlus, et analüüsida riigi tasandil küberintsidente).
M1C1–7	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Küberturvalisuse sõeluuringu- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine	Esitatud dokumendid, mis tõendavad kindlaksmääratud protsesse ja menetlusi, mida tuleb laborite vahel jagada, ning esitatud aruanded, mis tõendavad vähemalt ühe labori aktiveerimist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Vahe-eesmärk saavutatakse: i) Riiklik küberturvalisuse amet teeb kindlaks kontrolli- ja sertifitseerimislaborite ja -keskuste loomise koha, värvatavate ekspertide profiilid ning laborite vahel jagatavate protsesside ja menetluste täieliku määratluse. ii) Ühe labori aktiveerimine. Kontrollilaborite loomiseks ja käivitamiseks loodud tegevuste üle teostab järelevalvet Ministero dello Sviluppo Economico (MISE) koos CVCNiga (riiklik küberturvalisuse sõeluuringute ja sertifitseerimise labor) ning siseministeerium ja kaitseministeerium integreerivad need hindamiskeskusega.
M1C1–8	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	PSNC ja võrgu- ja infoturbe turvameetmete keskse auditiüksuse käivitamine	Esitatud aruandlus, mis näitab auditi kesküksuse käivitamist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Riiklikus küberturvalisuse ametis nimetatakse ametisse siseüksus, kellel on volitused viia ellu selle keskse auditiüksuse tegevust, kes võtab arvesse PSNC ja võrgu- ja infoturbe meetmeid. Protsessid, logistika ja tegevuskord vormistatakse asjakohasteks dokumentideks, pöörates erilist tähelepanu tööprotsessidele, st kaasamis-, auditeerimis- ja aruandluskorrale. IT-vahendid koguvad, haldavad ja analüüsivad auditiandmeid ning auditiüksus töötab need välja ja kasutab neid. Esitatakse dokumendid vahendite arendamise lõpuleviimise kohta.
M1C1–9	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Siht	Toetus turvastruktuuride T1 ajakohastamiseks	Ei kohaldata	Number	0	5	4. kv	2022	Vähemalt viis tugevdatud sekkumist, millega ajakohastatakse riikliku küberturbeala (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektoris lõpuleviidud turvastruktuure. Sekkumisliigid hõlmavad turvaoperatsioonide keskuste ajakohastamist, küberpiiride kaitse parandamist ning siseseire- ja kontrollivõimet. Sekkumised keskenduvad tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektoritele (joogiveega varustamine).
M1C1–10	Reform 1.2: Ümberkujundamise toetamine	Eesmärk	Ümberkujundamisrühma ja uue koordineerimisüksuse loomise jõustumine	Õigusakti säte, mis näitab muutmisameti loomist käsitleva õigusakti jõustumist ja uue kontaktisiku loomist käsitleva õigusakti jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Ümberkujundamisbüroo loomiseks vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist: -Dekreetseaduse „reclutamento“ avaldamine (juba heaks kiidetud ministrite nõukogus nr 22, 4. juuni 2021 ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (Gazzetta Ufficiale) 10. juunil 2021); -Osalemiskutse avaldamine; -Ekspertide valimine ja neile ülesannete andmine (ajutiselt taaste- ja vastupidavusrahastu kestuse ajaks). Uue kontaktisiku puhul on vajalikud põhietapid järgmised: -Seadusandlik luba; -Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri (DPCM), millega antakse luba äriühingu asutamiseks ning määratakse kindlaks äriühingu eesmärgid, aktsiakapital, kestus ja juhatuse liikmed; -Notariaalaktiga äriühingu asutus; -Äriühingu toimimiseks vajalikud toimingud – põhikiri ja erinevad määrused.
M1C1–11	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1	Ei kohaldata	Number	0	5	1. kv	2023	Professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, kellel on kokku viis töötajat, kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide kirjutamise eest. Andmeteadusteenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, ning avaldada üleriigiliselt uued vahendid esimese analüüsimooduli (IT-põhimik) jaoks.
M1C1–12	Investeering 1.3.2: Ühtne digivärav	Siht	Ühtne digivärav	Ei kohaldata	Number	0	19	4. kv	2023	19 prioriteetset haldusmenetlust, mida kohaldatakse Itaalias ELi määruses (EL) 2018/1724 määratletud 21-st, on täielikult kooskõlas ELi määruse (EL) 2018/1724 artiklis 6 määratletud nõuetega. Täpsemalt: a) kasutajate tuvastamine, teabe ja täiendavate tõendite esitamine, allkirjastamine ja lõplik esitamine toimub elektrooniliselt vahemaa tagant teenusekanali kaudu, mis võimaldab kasutajatel täita menetlusega seotud nõudeid kasutajasõbralikul ja struktureeritud viisil; b) kasutajatele antakse automaatne vastuvõtuteatis, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus edastatakse viivitamata; C) menetluse tulemus edastatakse elektrooniliselt või kui see on vajalik kohaldatava liidu või siseriikliku õiguse järgimiseks, füüsilisel teel; d) kasutajatele edastatakse elektrooniline teade menetluse lõpetamise kohta.
M1C1–13	Investeering 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaaliale	Eesmärk	Liikuvus kui teenuslahendus M1	Ministero delle Infrastrutture e della Mobilità Sostenibili (MIMS) aruanne koostöös ülikoolidega, milles kirjeldatakse kolme katseprojekti rakendamist ja tulemuste hindamist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Rakendatud on kolm katseprojekti, mille eesmärk on katsetada liikuvust kui teenuslahendust tehnoloogiliselt arenenud suurlinnades. Katseperioodil on iga lahust kasutanud vähemalt 1 000 kasutajat. Iga katseprojekt on avatud vähemalt 1 000 kasutajale, kellel on sellele juurdepääs vabatahtlikkuse alusel ja omal kulul ning kes annavad individuaalse hinnangu, võimalusega valida ja osta liikuvusteenuseid platvormil pakutavate teenuste hulgast. MaaSi teenus pakub ühtse tehnoloogilise platvormi kaudu kodanikust kasutajale välja tema vajadustel põhineva parima reisilahenduse, kasutades ära erinevate olemasolevate liikuvusvõimaluste (kohalik ühistransport, ühistransport, kabiin, autorent) lõimimist, et optimeerida reisikogemust nii planeerimise (ühendvedude marsruudiplaneerija ning reaalajas teave aegade ja vahemaade kohta) kui ka kasutamise (teenuste broneerimine ja maksmine) seisukohast.
M1C1–14a	Reform 1.9a: Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks	Eesmärk	Riiklike õigusaktide jõustumine ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks	Seaduse säte, mis näitab ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Selliste siseriiklike õigusaktide jõustumine, millega määratakse partnerluslepingu raames ja kõigi praeguste programmide jaoks kindlaks kord, mis on vajalik ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks ja parandamiseks. Selleks et tagada institutsiooniline dialoog ja koostöö ning ühine arusaam vajalikest meetmetest, moodustab valitsus 31. detsembriks 2023 tehnilise töörühma koos kõigi Cabina di regia PNRRi piirkondlike ja riiklike programmide korraldusasutustega, ilma et see piiraks ühtset konverentsi käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Õigusaktides sätestatakse kord, mis on vajalik sekkumiste prioriseerimiseks järgmistes strateegilistes sektorites, ranges kooskõlas asjakohaste eeltingimuste jaoks kindlaks määratud planeerimisdokumentidega, ning nende konkreetseks rakendamiseks, sealhulgas konkreetselt haldussuutlikkuse tugevdamiseks sekkumiseks nendes sektorites: – Vee – hüdrogeoloogiliste riskide ja keskkonnakaitse infrastruktuurid; – Jäätmed; – Transport ja säästev liikuvus; – Energiatööstus, – Ettevõtluse arendamise ja atraktiivsuse toetamine, sealhulgas digi- ja rohepöörde jaoks.
M1C1–15	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2	Ei kohaldata	Number	5	10	1. kv	2024	Professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, kellel on viis täiendavat töötajat (kokku kümme), kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide kirjutamise eest. Andmeteadusteenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, ning avaldada üleriigiliselt uued vahendid esimese analüüsimooduli (IT-põhimik) jaoks.
M1C1–17	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Ränne Polo Strategico Nazionale T1	Ei kohaldata	Number	0	100	3. kv	2024	Vähemalt 100 keskset haldusasutust ja kohalikku tervishoiuasutust (Aziende Sanitarie Locali/Aziende ospedaliere) viivad täielikult üle vähemalt ühe haldusasutuse teenuse (sealhulgas süsteemid, andmestik ja rakendused) taristusse (Polo Strategico Nazionale). Täielik üleminek võib tähendada, et iga asutus koosneb: ei ole pilvandmetöötluseks valmis üksnes majutamiseks, tõstes ja vahetades migratsioone, ajakohastades taristut teenusena (IaaS), platvormi teenusena (Paas) või tarkvara teenusena (SaaS). Migratsioon Polo Strategico Nazionalesse võib toimuda erineval viisil, võttes arvesse iga migreeruva avaliku halduse asutuse omanduses oleva kohapealse tarkvara IT-arhitektuuri taset. Need strateegiad võivad ulatuda pilvevalmidusega tarkvara puhtalt hostimisest ning tõste- ja nihkerändest kuni pilvevalmidusega tarkvara üleminekuni IaaSi, PaaSi või SaaSi. PSN pakub igale rändavale avalikule haldusele kõiki rändestrateegiaid, mille puhul võib arvesse võtta eesmärki „ränne Polo Strategico Nazionale’sse“. Kohaldamisalasse kuuluvad haldusasutused kokku hõlmavad järgmist: • Avaliku halduse keskasutused, kelle arvele langeb suurim osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulutustest (nt riiklik sotsiaalkindlustusinstituut ja justiitsministeerium); • Avaliku halduse keskasutused, kes majutavad andmeid aegunud andmekeskustes, nagu on hiljuti korraldatud pilvevalmiduse uuringu kohaselt; • Kohalikel tervishoiuasutustel (Aziende Sanitarie Locali/Aziende Ospedaliere), mis asuvad peamiselt Kesk- ja Lõuna-Itaalias, puudub piisav taristu andmete turvalisuse tagamiseks.
M1C1–18	Investeering 1.3.1: Riiklik digiandmeplatvorm	Siht	Riikliku digiandmeplatvormi T1 rakendusliidesed	Ei kohaldata	Number	0	3 000	4. kv	2024	See eesmärk seisneb vähemalt 3 000 haldusasutuste loodud rakendusliidese (APi) loomises, mis avaldatakse rakendusliideste kataloogis ja integreeritakse riikliku digiandmeplatvormiga. Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad mitut valdkonda, mis võivad muu hulgas hõlmata järgmist: i) Sotsiaalkindlustus- ja hoolekandeteenused, hanketeenuste haldamine või riiklikud põhiregistrid (nt rahvastikuregister ja autolubade register); Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peavad vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele. Riikliku digiandmeplatvormi raamistikuga nähakse ette funktsioonid selle vastavuse hindamiseks.
M1C1–19	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Siht	Toetus turvastruktuuride T2 ajakohastamiseks	Ei kohaldata	Number	5	50	4. kv	2024	Vähemalt 50 tugevdatud sekkumist riikliku küberturbeala (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektoris. Sekkumisviisid hõlmavad näiteks turbe operatiivkeskusi, küberpiiride kaitse parandamist ning siseseire- ja kontrollisuutlikkust kooskõlas võrgu- ja infoturbe ning avaliku julgeoleku ja teabevõrgu nõuetega. Võrgu- ja infoturbe sektori sekkumisel pööratakse erilist tähelepanu tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektorile (joogiveega varustamine ja jäätmekäitlus).
M1C1–20	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt	Riiklike küberturvalisuse teenuste täielikku aktiveerimist tõendav aruanne	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Selle vahe-eesmärgi täitmiseks aktiveeritakse territoriaalsed infoturbeintsidentidega tegelevad rühmad (CERTid), mis ühendatakse Itaalia küberturbe intsidentidele reageerimise rühmaga (CSIRT), aktiveeritakse teabe jagamise ja analüüsimise keskus (ISAC), lõimitakse riiklike HyperSOCiga vähemalt viis turvaoperatsioonikeskust, osutatakse täielikult küberturvalisuse riskijuhtimisteenuseid, sealhulgas tarneahela analüüsi ja küberriskide kindlustamise teenuseid.
M1C1–21	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Küberturvalisuse sõeluuringu- ja sertifitseerimislaborite, hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine	Esitatud aruandlus, mis tõendab vähemalt 10 labori ja kahe hindamiskeskuse (Cv) täielikku aktiveerimist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Aktiveeritakse vähemalt kümme läbivaatus- ja sertifitseerimislaborit ning kaks hindamiskeskust (Cv).
M1C1–22	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	PSNC & NIS turbemeetmete keskse auditiüksuse täielik toimimine, kusjuures lõpule on viidud vähemalt 30 kontrolli	Esitatud aruandlus, inspekteerimisaruanded	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Auditeerimise kesküksuse täielik toimimine, kusjuures lõpule on viidud vähemalt 30 kontrolli.
M1C1–23	Investeering 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaaliale	Eesmärk	Liikuvus kui teenuslahendus M2	Liikuvus kui teenuse katseprojekt	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Seitsmes katseprojektis, millest vähemalt kolm lõunas, katsetatakse liikuvust teenusena (MaaS). Liikuvus teenusena pakub kasutajatele ühtse tehnoloogilise platvormi kaudu parimaid reisivõimalusi vastavalt nende vajadustele, integreerides erinevaid liikuvusvõimalusi (nt ühistransport, ühisteenused, taksod, autorent) ning optimeerides reisiplaneerimist ja üldist kasutajakogemust.
M1C1–24	Investeering 1.7.1: Digitaalne avalik teenistus	Siht	Vabatahtlikud on koolitatud	Ei kohaldata	Number	0	8 300	4. kv	2025	Digipöörde osakond on koolitanud digipädevusi vähemalt 8 300 vabatahtlikule, et pakkuda digiõpet inimestele, keda ohustab digitaalne tõrjutus, organisatsioonides, mis on kantud universaalse avaliku teenistuse organisatsioonide riiklikku registrisse.
M1C1–25	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Eesmärk	Arendada majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks kasutatavaid infosüsteeme	Uute funktsioonidega IT-süsteemid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks kasutatavate infosüsteemide uute funktsioonide avaldamine.
M1C1–26	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionalesse või turvalisse sertifitseeritud avalikku pilvekeskkonda	Ei kohaldata	Number	100	280	2. kv	2026	Vähemalt 280 keskset haldusasutust ja kohalikku tervishoiuasutust (Aziende Sanitarie Locali/Aziende Ospedaliere) läksid üle „Polo Strategico Nazionale“ (PSN) või turvalisse ja sertifitseeritud avalikku pilvekeskkonda vastavalt üleminekukavale, mille on heaks kiitnud digiülemineku osakond. Migratsioon võib toimuda erineval viisil vastavalt kohapealse tarkvara IT-arhitektuuri tasemele, mis kuulub igale migreeruvale avalikule haldusele. Need strateegiad võivad varieeruda puhtmajutuse ning mittelõlvutamisvalmidusega tarkvara üleminekust teenusena taristule (IaaS), platvormile teenusena (PaaS) või pilvevalmidusega tarkvarale teenusena (SaaS). Vähemalt 40 % migreerunud teenustest rakendatakse kas IaaSi, PaaSi või SaaSi lahenduste kaudu. PSN või alternatiivne turvaline ja sertifitseeritud avalik pilveteenuse osutaja pakub igale migreeruvale avalikule haldusele kõiki migratsioonistrateegiaid, mille puhul võib arvesse võtta saavutatud eesmärki.
M1C1–27	Investeering 1.3.1: Riiklik digiandmeplatvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digiandmeplatvormis T2	Ei kohaldata	Number	3 000	7 000	4. kv	2025	See eesmärk seisneb selles, et rakendusliidese kataloogis avaldatakse veel vähemalt 4 000 rakendusliidest (kokku 7 000 rakendusliidest). Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad mitut valdkonda, mis võivad muu hulgas hõlmata järgmist: i) riiklikud andmed, mis on seotud värbamise, pensionile jäämise, koolis ja ülikoolis registreerumisega (nt riiklik üliõpilaste register ja avaliku halduse register), maksukuulekusega või meditsiiniandmete ja tervishoiualaste hädaolukordade riikliku infosüsteemiga. Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peavad vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele. Riikliku digiandmeplatvormi raamistikuga nähakse ette funktsioonid selle vastavuse hindamiseks.
M1C1–28	Investeering 1.7.2: Digilihtsustusteenuste võrgustik	Siht	Digiõppe ja/või digilihtsustuskeskuste pakutavates algatustes osalevate kodanike arv	Ei kohaldata	Number	0	2 000 000	2. kv	2026	Vähemalt 2 000 000 kodanikku, kellest 30 % asub Lõuna-Itaalias, osales digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes vastavalt digiülemineku osakonna platvormil „Facilita“ registreerimisele.
M1C1–29	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Tsiviilkohtureformi võimaldavate õigusaktide jõustumine	Õigustloova õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Võimaldavad õigusaktid sisaldavad vähemalt järgmisi meetmeid: i) lihtsustatud menetluse kehtestamine esimese astme/kohtulikul tasandil ja „filtreerimismenetluste“ kohaldamise tugevdamine apellatsiooniastmes, sealhulgas lihtsustatud menetluste laialdasem kasutamine ja selliste kohtuasjade valik, kus otsuse tegemiseks on pädev üks kohtunik; ii) tagada menetluste siduvate tähtaegade tegelik rakendamine ning tõendite kogumise ja mis tahes asjakohase dokumendi ja dokumendi elektroonilise esitamise ajakava; iii) reformida vahenduse ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kasutamist koos toetatud vahenduse, vahekohtu ja muude võimalike alternatiividega, et muuta need asutused tõhusamaks tsiviilõigussüsteemile avaldatava surve vähendamisel, sealhulgas stiimulite abil; iv) reformida sundtäitmise menetlust, et vähendada praegust keskmist aega, sealhulgas muuta sissenõutavaks tunnistatud summade sissenõudmine kiiremaks ja odavamaks; reformida praegust õigusabikulude kvantifitseerimise ja sissenõutavuse süsteemi, et vähendada põhjendamatuid kohtuvaidlusi; v) võtta kasutusele kohtu tasandi järelevalvesüsteem ja suurendada tsiviilkohtute tootlikkust stiimulite abil, et tagada menetluste mõistlik kestus ja ühtsed tulemused kõigis kohtutes.
M1C1–30	Reform 1.5: Kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Kriminaalõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine	Õigustloova õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Võimaldavad õigusaktid, mis sisaldavad vähemalt järgmisi meetmeid: i) läbivaadatud teatamissüsteem, ii) lihtsustatud menetluste laiem kasutamine, iii) dokumentide elektroonilise esitamise laiem kasutamine, iv) lihtsustatud eeskirjad tõendite kohta, v) eeluurimise kestuse tähtaegade kindlaksmääramine ja meetmed uurimisetapis seisaku vältimiseks, vi) kahju hüvitamise korral kuriteo lõpetamise võimaluse laiendamine, vii) järelevalvesüsteemi kehtestamine kohtu tasandil ja kriminaalkohtute tootlikkuse suurendamine stiimulite abil, millega tagatakse menetluste mõistlik kestus ja ühtne tulemuslikkus kohtutes.
M1C1–31	Reform 1.6: Maksejõuetusraamistiku reform	Eesmärk	Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine	Õigustloova õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Maksejõuetusreform hõlmab vähemalt järgmisi meetmeid: i) vaatama läbi kohtuvälise kokkuleppe, et teha kindlaks valdkonnad, kus võib olla vaja teha täiendavaid parandusi, et motiveerida asjaomaseid pooli selliseid menetlusi rohkem kasutama; ii) kehtestada varajase hoiatamise mehhanismid ja juurdepääs teabele enne maksejõuetusetappi; iii) üleminek spetsialiseerumisele kohtutele (äriõigus, maksejõuetuse osakond/koda) ja kohtueelsetele institutsioonidele maksejõuetusmenetluste juhtimiseks maksejõuetuse korral; iv) võimaldada tagatud nõuetega võlausaldajatele eelisjärjekorras välja maksta (enne maksunõudeid ja töötajate nõudeid); v) võimaldada ettevõtetel anda mitteomavoliline tagatisõigus. Lisaks maksejõuetuse reformile tagatakse saneerimismenetlustega tegelevate kohtu- ja haldusasutuste liikmete koolitamine ja spetsialiseerumine, samuti restruktureerimis- ja maksejõuetusmenetluste üldine digitaliseerimine ning vaidluste kohtuvälise lahendamise veebiplatvormi loomine, eelkõige maksejõuetuseelses etapis, mille kasutamist stimuleeritakse kohtusüsteemi koormuse vähendamiseks (maksejõuetuseelsed restruktureerimistaotlused, mitmepoolsete restruktureerimiste edendamine ning eelnevalt heaks kiidetud automaatsete restruktureerimismenetluste ja madala maksumusega juhtumite lahendamise võimaldamine). Selline veebiplatvorm tagab ka koostalitlusvõime pankade IT-süsteemidega ning muude avaliku sektori asutuste ja andmebaasidega, et tagada dokumentide ja andmete kiire elektrooniline vahetamine võlgnike ja võlausaldajate vahel. Selleks annaks hageja (võlgnik) nõusoleku oma isikuandmete vahetamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja see säte tuleks lisada seadusesse. Reformiga luuakse tagatiste register.
M1C1–32	Investeering 1.8: Töölevõtmismenetlused tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtutes	Eesmärk	Riikliku taaste- ja vastupidavuskava alusel värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis näitab riikliku taaste- ja vastupidavuskava alusel värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kiita heaks eriõigusaktid, millega reguleeritakse riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamist koos õigusega reklaamida ja värvata.
M1C1–33	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste alustamine	Ei kohaldata	Number	0	168	2. kv	2022	Alustada kohtukantseleisse ja halduskohtutesse vähemalt 168 üksuse värbamismenetlusi ning võtta kasutusele üksused. Lähtetase on 31. detsembri 2021. aasta seisuga teenistuses olnud töötajate arv.
M1C1–34	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuametniku töölevõtmise kord	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine	Ei kohaldata	Number	0	8 764	4. kv	2022	Alustada vähemalt 8 764 tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtukantselei personaliüksuse värbamismenetlust ning võtta kasutusele üksused. Lähtetase on töötajate arv 2021. aasta lõpus.
M1C1–35	Reform 1.7: Maksukohtute reform	Eesmärk	Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform	Seaduse säte, mis osutab läbivaadatud õigusraamistiku jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Läbivaadatud õigusraamistik muudab maksuõiguse jõustamise tõhusamaks ja vähendab kassatsioonikohtusse esitatavate apellatsioonkaebuste suurt hulka.
M1C1–36	Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform ning maksejõuetusreform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reforme ning maksejõuetusreformi käsitlevate delegeeritud õigusaktide jõustumine	Delegeeritud õigusaktide sätted delegeeritud õigusaktide jõustumise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi selliste delegeeritud õigusaktide jõustumine, mille sisu on märgitud tsiviil- ja kriminaalõiguse reforme ning maksejõuetusreformi käsitlevates õigusaktides.
M1C1–37	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine	Teiseste õigusaktide sätted, mis viitavad teiseste õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Viia lõpule kõigi määruste ja teiseste õigusaktide vastuvõtmine, mis on vajalikud kohtureforme võimaldavate õigusaktide tõhusaks kohaldamiseks.
M1C1–38	Reform 1.8: Õigusemõistmise digipööre	Eesmärk	Kohtusüsteemi digitaliseerimine	Esmaste ja teiseste õigusaktide sätted, mis näitavad vastavate õigusaktide jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kehtestatakse kõigi dokumentide kohustuslik elektrooniline esitamine ja tsiviilkohtumenetluste täielik elektrooniline töövoog. Esimese astme kriminaalmenetlused on digitaliseeritud (v.a eeluurimisbüroo). Tasuta, täielikult juurdepääsetava ja otsitava tsiviilotsuste andmebaasi loomine vastavalt õigusaktidele.
M1C1–38a	Reform 1.8: Õigusemõistmise digipööre	Eesmärk	Kohtusüsteemi digitaliseerimine	Esimese astme kriminaalmenetlused digiteeritakse ning broneeringuinfo, PDP ja APP on koostalitlusvõimelised	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Esimese astme kriminaalmenetluste digitaliseerimine kuni lõppaktini „portale delle notizie di reato“ (PNR), „portale dei depositi penali“ (PDP) ja „Applicativo processo penale“ (APP) kaudu. Platvormid peavad olema üksteisega koostalitlusvõimelised.
M1C1–39	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused	Siht	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutavate tsiviil- ja kriminaalkohtute ning justiitsministeeriumi territoriaalsete ja kesktalituste värbamis- või pikendamismenetlused	Ei kohaldata	Number	0	10 000	2. kv	2024	Viia lõpule vähemalt 10 000 kohtukantselei töötaja ja tehnilise halduspersonali töölevõtmise või pikendamise menetlus ning paigutada nad teenistusse. Selle eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse üksnes värbamis- või pikendamismenetlusi, mis on lõpule viidud alates 1. jaanuarist 2022.
M1C1–40	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Halduskohtute värbamis- või pikendamismenetlused	Ei kohaldata	Number	0	158	2. kv	2024	Viia lõpule vähemalt 158 kohtu- ja halduskohtute personaliüksuse värbamis- või pikendamismenetlused ning paigutada üksused teenistusse. Selle eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse üksnes värbamis- või pikendamismenetlusi, mis on lõpule viidud alates 1. jaanuarist 2022.
M1C1–41	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Piirkondlikes halduskohtutes kuhjunud kohtuasjade vähendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	75	2. kv	2024	Vähendada 2019. aastal piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohtutes) menetluses olevate kohtuasjade arvu 25 % (109 029).
M1C1–42	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Kuhjunud kohtuasjade vähendamine riiginõukogus	Ei kohaldata	Protsent	100	65	2. kv	2024	Vähendada Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu (teine aste) menetluses olevate kohtuasjade arvu 2019. aastal 35 % (24010).
M1C1–43	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilkohtutes (esimene aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	5	4. kv	2024	Vähendada 31. jaanuari 2020. aasta seisuga tsiviilkohtutes (esimene aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu 95 % (333 218). Lähteolukorraks on tsiviilkohtutes rohkem kui kolm aastat pooleli olnud kohtuasjade arv (31. jaanuari 2020. aasta seisuga).
M1C1–44	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilapellatsioonikohtus (teine aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	5	4. kv	2024	Vähendada 31. jaanuari 2020. aasta seisuga tsiviilapellatsioonikohtutes (teine aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu 95 %. Lähtealuseks on tsiviilapellatsioonikohtutes rohkem kui kaks aastat pooleliolevate kohtuasjade arv (31.jaanuari 2020. aasta seisuga).
M1C1–37a	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Selliste meetmete jõustumine, mille eesmärk on vähendada mahajäämust	Seaduse säte, mis viitab esmaste õigusaktide ja teiseste õigusaktide jõustumisele, et vähendada mahajäämust				1. kv	2024	Esmaste õigusaktide ja teiseste õigusaktide jõustumine, et võimaldada: I.Prokuratuuride tugevdamine, sealhulgas stiimulite abil, et meelitada ligi ja hoida riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamiskava alusel tööle võetud personaliüksusi; II.Stiimulite loomine, et: 1) toetada vähem tõhusaid kohtuid kohtuasjade kuhjumise vähendamisel tsiviilõiguse valdkonnas; 2) premeeritakse kohtuametnikke, kes täidavad iga-aastaseid konkreetseid eesmärke vähendada tsiviilõigussüsteemis pooleliolevate kohtuasjade arvu.
M1C1–45	Reformid 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	60	2. kv	2026	Vähendada kohtulahendi tegemise aega 40 % kõigist tsiviil- ja kaubandusvaidluste juhtumitest võrreldes 31. detsembri 2019. aasta tasemega (2 512 päeva).
M1C1–46	Reform 1.5: Kriminaalõiguse reform	Siht	Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	75	2. kv	2026	Vähendada kohtulahendi tegemise aega 25 % võrra kõigist kriminaalasjadest võrreldes 31. detsembri 2019. aasta tasemega (1 392 päeva).
M1C1–47	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilkohtutes (esimene aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	10	2. kv	2026	Vähendada 90 % nende pooleliolevate kohtuasjade arvu, mis olid algatatud ajavahemikul 1. veebruarist 2017 kuni 31. detsembrini 2022 ja olid 31. detsembri 2022. aasta seisuga tsiviilkohtutes (esimene aste) veel pooleli.
M1C1–48	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilapellatsioonikohtus (teine aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	10	2. kv	2026	Vähendada 90 % nende pooleliolevate kohtuasjade arvu, mis olid algatatud ajavahemikul 1. veebruarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022 ja olid 31. detsembri 2022. aasta seisuga tsiviilapellatsioonikohtutes (teine aste) veel pooleli.
M1C1–49	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Regionaalsete halduskohtute (esimese astme) pooleliolevate kohtuasjade vähendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	20	2. kv	2026	Vähendada kõigis piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohus) 30. juuni 2023. aasta seisuga veel pooleliolevate kohtuasjade koguarvu 80 % (102 144).
M1C1–50	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Kuhjunud kohtuasjade vähendamine riiginõukogus	Ei kohaldata	Protsent	100	30	2. kv	2026	Vähendada 30. juuni 2024. aasta seisuga veel pooleliolevate kohtuasjade arvu 70 % võrra riiginõukogus (teine aste) (12 287).
M1C1–51	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Esmased õigusaktid käsitlevad vähemalt järgmist: 1) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava projektide koordineerimine ja järelevalve kesktasandil; 2) pädevuste kindlaksmääramine ja eraldamine ning Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimises, järelevalves ja rakendamises osalevate eri asutuste ja haldusasutuste asjakohaste volituste kinnitamine; 3) Rakendamisprobleemide varajase avastamise süsteemi määratlemine; 4) jõustamismehhanismi eelnev kindlaksmääramine, et lahendada rakendamisega seotud probleeme ja vältida viivitusi, eelkõige seoses haldusasutuste eri tasanditega; 5) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimise, järelevalve ja rakendamisega tegelevate töötajate (arv ja eksperditeadmised) kindlaksmääramine asjaomastes haldusasutustes; 6) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud haldusasutustele, eelkõige kohalikul tasandil antava tehnilise abi määratlus, millega tagatakse haldussuutlikkuse suurendamine avalikus halduses; 7) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ning vahendite õigeaegse kasutuselevõtu kiirmenetluste piiritlemine; 8) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava auditi- ja kontrollikorraldus ning menetlused.
M1C1–52	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Kõnealused meetmed hõlmavad: 1) kõrvaldada kriitilised kitsaskohad, mis on seotud eelkõige riikliku ja piirkondliku keskkonnamõju hindamisega, uutele jäätmete ringlussevõtu rajatistele lubade andmisega, taastuvenergiale loa andmise menetlustega ning nendega, mis on vajalikud hoonete energiatõhususe saavutamiseks (nn Super Bonus) ja linnade taaselustamiseks. Konkreetsed meetmed on ette nähtud menetluste lihtsustamiseks „Conferenza di servizi“ raames (ametlik kokkulepe kahe või enama haldusasutuse vahel).
M1C1–53	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkuse suurendamist Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks tehnilise abi andmist ja suutlikkuse suurendamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Meetmed hõlmavad sätet, mis võimaldab ajutiselt tööle võtta: i) 2 800 tehnilist näitajat lõunapoolsete riikide haldusasutuste tugevdamiseks, mida makstakse riigieelarvest; ii) 1 000 eksperdist koosnev reserv, mis lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi tehnilise abi andmise uute menetluste haldamisel.
M1C1–54	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkuse suurendamist Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ekspertide töölevõtmise lõpuleviimine	Ei kohaldata	Number	0	1 000	4. kv	2021	Viia lõpule 1 000 eksperdist koosneva reservi värbamismenetlused, mis lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi tehnilise abi andmise uute menetluste haldamisel.
M1C1–55	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist	Seaduse säte, mis osutab metoodika laiendamise jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Luua taaste- ja vastupidavusrahastuga sarnaste eesmärkide ja sihtide lihtsustatud süsteem projektide kavandamiseks, elluviimiseks ja rahastamiseks täiendava investeerimisfondi raames (30,5 miljardit eurot).
M1C1–56	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi võimaldava õigusakti jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Võimaldav õigusakt sisaldab järgmisi meetmeid: – määrata kindlaks avaliku sektori spetsiifilised ametiprofiilid, et meelitada ligi vajalikke pädevusi ja oskusi; – ühtse värbamisplatvormi loomine, et tsentraliseerida avaliku sektori värbamismenetlused kõigi kesksete haldusasutuste jaoks, kohustudes laiendama platvormi kasutamist ka kohalikele omavalitsustele; – värbamisprotsessi reformimine, et: i) minna puhtalt teadmistepõhiselt süsteemilt üle süsteemile, mis põhineb peamiselt pädevustel ja asjakohastel võimetel; ii) hinnata riigiteenistujate pädevust; iii) eristatakse värbamisprotsesse algtasemel värbamisel, mis peab põhinema üksnes pädevusel, ja eriprofiilide värbamisel, mis peaks ühendama pädevused asjakohase töökogemusega ja viima kõrgemale karjäärile juurdepääsuni. Avaliku halduse ministeerium tagab uue protsessi järjepideva rakendamise kõigis haldusasutustes; – kõrgema astme avaliku teenistuse reform, et ühtlustada ametisse nimetamise menetlused kogu avalikus halduses, määrates kindlaks ametiprofiilid ja hinnates nende tulemuslikkust; – tugevdada seost töötajate elukestva õppe ja koolitusvõimaluste ning osalemisstiimulite vahel, näiteks kavandades premeerimismehhanisme või konkreetseid karjäärivõimalusi, pöörates erilist tähelepanu kaksiküleminekule; – määrata kindlaks haldusasutuste eetikapõhimõtted või neid ajakohastada selgete eeskirjade, tegevusjuhendite ja teemakohaste koolitusmoodulite abil; – tugevdada pühendumist soolisele tasakaalule; – vaadata läbi vertikaalse liikuvuse õigusraamistik, reformida karjäärivõimalusi keskastme juhtide ametikohtade (quadri) loomiseks ja neile juurdepääsuks ning juurdepääsuks kõrgematele tsiviilisiku ametikohtadele („dirigenti di prima e seconda fascia“) administratsioonist. See hõlmab tulemuslikkuse hindamise süsteemi reformi ning karjääri edenemise ja tulemuslikkuse hindamise vahelise seose tugevdamist; – horisontaalse liikuvuse õigusraamistiku läbivaatamine, et saavutada haldusasutustes tõhus tööturg, sealhulgas a) läbipaistva ühtse reklaamisüsteemi loomine kõigi kesk- ja kohalike omavalitsuste vabade ametikohtade jaoks, b) võimalus taotleda mis tahes vaba ametikohta kõikjal, c) päritoluriigi haldusasutuselt liikuvuse loa kaotamine ja d) märkimisväärsete piirangute kehtestamine alternatiivsete liikuvusvahendite kasutamisele, mis ei too kaasa ümberpaigutamisi (nt „comandi“ ja „distacchi“), et muuta need erandlikuks ja rangelt ajaliselt piiratuks.
M1C1–57	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisele suunatud lihtsustamisreformi haldusmenetluste jõustumine	Teisese õiguse jõustumisele viitav seadusesäte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi seotud delegeeritud õigusaktide, ministri dekreetide, teiseste õigusaktide ja kõigi muude lihtsustamise tõhusaks rakendamiseks vajalike määruste jõustumine, sealhulgas piirkondadega sõlmitud kokkulepped juhul, kui neil on ainupädevus ja kattuv piirkondlik pädevus.
M1C1–58	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi seonduvate delegeeritud õigusaktide, ministri dekreetide, teiseste õigusaktide ja kõigi muude reformi tõhusaks rakendamiseks vajalike määruste jõustumine.
M1C1–59	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses	Säte, mis näitab, et jõustub õigusakt, mis käsitleb strateegilise personalijuhtimise sisseseadmist avalikus halduses	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Õigusaktid ja delegeeritud õigusaktid strateegilise personalijuhtimise sisseseadmiseks avalikus halduses hõlmavad järgmist: integreeritud tegevus- ja korralduskava (PIAO) raames kõigi kesk- ja piirkondlike haldusasutuste personalivaldkonna strateegiliste kavade kindlaksmääramine töölevõtmiseks, karjääri arendamiseks ja koolituseks, mida toetab oskuste ja profiilidega integreeritud andmebaas; inimressursside planeerimise süsteemi koordineeriva ja toetava keskse rakendusüksuse loomine. Teises etapis laiendatakse personalistrateegiaid suurtele omavalitsustele, samas kui väikeste ja keskmise suurusega omavalitsuste jaoks tehakse konkreetseid suutlikkuse suurendamise investeeringuid.
M1C1–59BIS	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses	Peamiste tulemusnäitajate esimese poolaastaaruande avaldamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Avaldatakse esimene poolaasta aruanne peamiste tulemusnäitajate kohta.
M1C1–59ter	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses	„Toolkit HRM-Minerva“, mis on koostalitlusvõimeline PA, Syllabusi ja PIAO digiplatvormiga, ning personalivaldkonna strateegiliste kavade kontrollimine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	„Verbale di collaudo e verifica di conformità“, mis tõendab i) et „Toolkit HRM-Minerva“ on töökorras ja ii) on koostalitlusvõimeline värbamisplatvormiga (PA), platvormiga „Syllabus“ ja PIAO digiplatvormiga; Avaliku teenistuse osakonna aruandes kontrollitakse katseprojektis „Toolkit HRM – Minerva“ osalevate riiklike ja piirkondlike ametiasutuste puhul PIAOsse lisatud vastavate personalivaldkonna strateegiliste kavade (programm Triennale dei fabbisogni del Personale) sisu. Aruandes mainitakse DFP soovitatud järelmeetmeid ja seda, kuidas võeti arvesse poolaastaaruannete peamiste tulemusnäitajate tulemusi.
M1C1–60	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava 200 kriitilise menetluse lihtsustamine ja/või digiteerimine	Ei kohaldata	Number	0	200	4. kv	2024	Menetluste lihtsustamine ja/või digitaliseerimine hõlmab vähemalt järgmist valdkonda: 1) keskkond ja energeetika, taastuvad energiaallikad ja keskkonnahoidlik majandus; 2) Ehitus ja ümberkvalifitseerimine linnades; 3) Elektroonilise side taristu; 4) Majandustegevuse alustamine ja toimimine.
M1C1–62	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Suurendada investeeringute kasutamist	Rahandusministeeriumi aruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Kuni 2024. aastani eraldatud lisafondi vahendite kasutamist mõõtva aruande avaldamine.
M1C1–63	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Kõigi lihtsustatud ja/või digiteeritud menetluste hoidla avaldamine	Teabehoidla avaldamine avaliku teenistuse osakonna veebisaidil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Lihtsustatud ja/või digiteeritud menetluste hoidla on kättesaadav avaliku teenistuse osakonna hallataval veebisaidil (www.italiasemplice.gov.it). Andmed Sportello Unico Attività Produttive (SUAP) ja Sportello Unico Edilizia (SUE) kättesaadavuse kohta kogu riigi territooriumil on kättesaadavad veebisaidil www.impresainungiorno.gov.it.
M1C1–66	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkuse suurendamist Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Number	0	441 750	2. kv	2026	Vähemalt 441 750 koolitustunnistust avaliku sektori töötajatele on kättesaadavad Syllabusi platvormil ja vähemalt 1 500 000 koolitustunnistust koolitustegevuse kohta, mis on kättesaadavad Syllabusi platvormil.
M1C1–68	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogu süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks	Andmekogu süsteemi funktsioone kinnitav auditiaruanne	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks peab olema sisse seatud ja toimima hoidlasüsteem. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: a) koguda andmeid ning jälgida vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist; b) koguda ja säilitada taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmeid ja tagada neile juurdepääs.
M1C1–69	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete süsteemi lihtsustamist käsitleva dekreedi jõustumine	Seaduse säte, mis viitab riigihangete süsteemi lihtsustamise seaduse jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Dekreet lihtsustab riigihankesüsteemi vähemalt järgmiste kiireloomuliste meetmetega: i. seab eesmärgid, et vähendada avaldamisest lepingu sõlmimiseni kuluvat aega. ii. Kehtestab eesmärgid ja järelevalvesüsteemi, et vähendada aega lepingu sõlmimise ja taristu valmimise vahel (fase esecutiva). iii. Nõuab, et kõigi lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastases andmebaasis. iv. Rakendada ja stimuleerida alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme riigihankelepingute täitmise etapis. v. loob spetsiaalsed bürood, kes vastutavad riigihankemenetluste eest ministeeriumides, piirkondades ja suurlinnades. Täiendavad täpsustused: – Kesksete hankijate (centrali di committedtenza) menetluste lihtsustamine ja digitaliseerimine; – Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artikleid 41 ja 44; – Määrata kindlaks, kuidas tuleks menetlused digiteerida kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded; – Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artiklit 44.
M1C1–70	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs nr 50/2016)	Seaduse säte, mis viitab kehtiva riigihangete süsteemi seadustikku muutva delegeerimisseaduse jõustumisele (D.Lgs nr 50/2016)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Käesolevas seaduses määratakse kindlaks kõik riigihangete seadustiku süsteemse reformi täpsed kriteeriumid ja põhimõtted. Delegeerimisõigus kohustab vähemalt järgmisi põhimõtteid ja kriteeriume: i. Vähendada avaliku sektori hankijate killustatust, 1) kehtestades kvalifitseerimissüsteemi põhielemendid, 2) nõudes e-platvormi kehtestamist põhinõudena, et osaleda üleriigilises hankesuutlikkuse hindamises, 3) volitades riiklikku korruptsioonivastast asutust (ANAC) vaatama läbi avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise seoses hankesuutlikkusega (ostuliigid ja -mahud), 4) pakkudes stiimuleid olemasolevate kutseliste kesksete hankijate kasutamiseks. ii. Lihtsustada ja digitaliseerida kesksete hankijate (centrali di committedtenza) menetlusi iii. Määrata kindlaks, kuidas kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide menetlused digiteerida, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded. iv. Vähendada järk-järgult alltöövõtuga seotud piiranguid.
M1C1–71	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine	Kõigi vajalike õigusaktide ja rakendusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kõik vajalikud õigusaktid, määrused ja rakendusaktid (sealhulgas vajaduse korral teisesed õigusaktid) peavad saavutama järgmised tulemused: i. Riigihankepoliitika ühtsel koordineerimisasutusel peab olema piisav (täpsustatakse tegevuskorras) töötajate ja rahaliste vahendite tase, et olla täielikult toimiv, seda ka ANACi spetsiaalse struktuuri antava toetuse tõttu. ii. Riigihankepoliitika ühtne koordineerimisasutus võtab ANACi ja riikliku halduskooli toel vastu professionaalsemaks muutmise strateegia (vt Itaalia riikliku teadusprogrammi kavandatud reform 2.1.6), mis sisaldab eri tasandi koolituse liike, spetsiaalset juhendamist ja tegevussuuniste koostamist. iii. Dünaamilised hankesüsteemid teeb kättesaadavaks Consip ja need on kooskõlas riigihankedirektiividega. iv. Pärast riigihangete seadustiku artikli 38 rakendamist viib ANAC lõpule hankijate kvalifitseerimise seoses hankesuutlikkusega. v. Järelevalvesüsteem lepingu sõlmimise ja taristutööde lõpuleviimise vahelisel ajal toimib. vi. Kõigi lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastases andmebaasis. vii. Kõik ministeeriumide, piirkondade ja suurlinnade riigihankemenetluste eest vastutavad spetsiaalsed bürood.
M1C1–72	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Kiidetakse heaks meetmed, millega vähendatakse avaliku halduse hilinenud makseid ettevõtetele	Seaduse säte, mis näitab makseasutuselt ettevõtjatele tehtavate hilinenud maksete vähendamist käsitlevate eeskirjade jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Uute eeskirjade jõustumine, et vähendada avaliku halduse hilinenud makseid ettevõtjatele. Meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente: i. Süsteem InIT võetakse kasutusele keskses avalikus halduses, et toetada majandus- ja finantsarvestust ning avaliku sektori kulutuste tegemist. ii. Hilinenud maksmine: rahandusministeeriumi IT-süsteemi (ärikrediidi platvorm – PCC) andmebaasil põhinevad näitajad on avaliku sektori asutuste kaalutud keskmine makseaeg ettevõtjatele ja ametiasutuste kaalutud keskmine makseviivitus ettevõtjatele iga järgmise avaliku halduse tasandi puhul: -keskasutused (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) -piirkondlikud omavalitsused (Regioni ja Autonome provints), -kohalikud omavalitsused (enti locali) -riiklikud tervishoiuasutused (enti del Servizio sanitario nazionale).
M1C1–72a	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Seadusandlikud ja erimeetmed hilinenud maksete vähendamiseks keskvalitsuse/kohalikul tasandil	Õigusakti sätted, mis viitavad jõustumisele, vastuvõetud ringkirjad ja võetud meetmed, et vähendada avaliku halduse hilinenud makseid ettevõtjatele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Jõustuvad järgmised õigusaktid: – ringkiri, milles selgitatakse äriliste ja mitteäriliste tehingute ulatust kooskõlas hilinenud maksmise direktiiviga; – ringkiri, milles selgitatakse hilinenud maksete direktiivi artikli 4 lõike 6 kohaldamisala kooskõlas viimati nimetatud direktiiviga; – õigusaktid, millega tagatakse, et tavapiirkonnad ja kohalikud omavalitsused saavad rahalisi vahendeid arvete õigeaegseks esitamiseks kesktasandilt; – õigusaktid, millega nõutakse, et ametiasutused võtaksid vastu iga-aastased rahavoogude kavad, millega tagatakse seaduslikest maksetähtaegadest kinnipidamine; – õigusaktid, millega kehtestatakse sätted, mis võimaldavad kolmandatele isikutele krediidi andmist pärast 30 päeva möödumist avaliku sektori asutuste vaikimisest või tegevusetusest. Kesktasandil võetakse järgmisi meetmeid: – Selliste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks hilinenud maksjad kesktasandil ja nõutakse meetmete võtmist, et tagada nende maksmine 30 päeva jooksul; – Kord kvartalis ajakohastatavate ministeeriumide võlgnevuste loetelu avaldamine; – Rakkerühmade loomine, kui see on õigusaktidega nõutav. Kohalikul tasandilvõetakse järgmisi meetmeid: – Selliste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks hilinenud maksjad kohalikul tasandil ja nõutakse meetmete võtmist, et tagada nende maksmine 30 päeva jooksul; – Nende asutuste võlgnevuste loetelu avaldatakse kord kvartalis.
M1C1–72ter	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Suurendada maksetega tegelevaid inimressursse	Säte, mis osutab selliste õigusaktide jõustumisele, millega nähakse ette võimalus suurendada maksetega tegelevaid inimressursse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Selliste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette võimalus suurendada maksetega tegelevaid inimressursse järgmistes valdkondades: – Ministeeriumid, kes on kindlaks teinud hilinenud maksjad, kes esitasid sekkumiskava vastavalt 2. märtsi 2024. aasta dekreetseadusele nr 19, mis kinnitati 29. aprilli 2024. aasta seadusega nr 56; – üle 60 000 elanikuga omavalitsused, provintsid ja suurlinnad, kes on kindlaks teinud hilinenud maksjad, kes esitasid sekkumiskava vastavalt 2. märtsi 2024. aasta dekreetseadusele nr 19, mis kinnitati 29. aprilli 2024. aasta seadusega nr 56.
M1C1–72quater	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Auditikava vastuvõtmine	Auditikava vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Auditikava, sealhulgas selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine, milles käsitletakse vähemalt 130 hilinenud maksjaks tunnistatud haldusasutuse olemasolevate makseprotsesside piisavust ja õigeaegsust: i) kesktasand (sealhulgas ministeeriumide territoriaalsed harud); ii) omavalitsusüksused; ning iii) rahvaterviseasutused.
M1C1–72quinquies	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Veebileht, mis pakub teavet ja andmeid avaliku sektori asutuste maksete kohta	Veebileht, mis pakub teavet ja andmeid avaliku sektori asutuste maksete kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Spetsiaalsel veebilehel avaldatakse järgmine teave: – Haldusasutuste faktuurarvete maksetähtaegu käsitleva õigusraamistiku selgitus, sealhulgas maksetähtajad ja võlausaldajatele maksete hilinemise korral kättesaadavad õiguskaitsevahendid; – Analüüsid, mis põhinevad avaliku halduse maksetähtaegade jälgimisel; – Andmed kaalutud keskmise makseaja, kaalutud keskmise makseviivituse, makstud ärisumma ja tasumisele kuuluva kaubasumma suhte kohta, faktuurarvete summa ja mittekaubanduslike arvete summa kohta, mida ajakohastatakse kord kvartalis vähemalt iga kuluministeeriumi (Ministero con Portafoglio ja Presidenza del Consiglio dei Ministri), iga piirkonna ja autonoomse provintsi, iga omavalitsuse ja iga tervishoiuasutuse (iga Azienda Sanitaria Locale) kohta; – Korduma kippuvad küsimused avaliku halduse maksete kohta. Kõigi kulutusi tegevate ministeeriumide (Ministeri con Portafoglio ja Presidenza del Consiglio dei Ministri) veebisaidil on link sellele veebilehele.
M1C1–72sixies	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Auditikava lõpliku auditiaruande vastuvõtmine	Auditikava lõpliku auditiaruande vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Auditikava lõpliku auditiaruande, sealhulgas 2025. aasta neljandaks kvartaliks rakendatud parandusmeetmete vastuvõtmine vastavalt audititulemustele.
M1C1–73	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku reformi jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seadusandliku dekreedi jõustumisele, et rakendada kõiki riigihangete seadustiku reformi käsitleva delegeerimisseaduse sätteid.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Seadusandliku dekreedi jõustumine, et rakendada kõiki riigihangete seadustiku reformi käsitleva delegeeritud seaduse sätteid.
M1C1–74	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku lihtsustamise reformi jaoks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine	Kõigi vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi riigihangete süsteemi reformimiseks/lihtsustamiseks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (mis tuleneb ka riigihangete seadustiku läbivaatamisest).
M1C1–73a	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Võtta vastu ringkiri, milles antakse suuniseid avaliku sektori hankijate kvalifitseerimissüsteemi kohta	Võtta vastu ringkiri, milles antakse suuniseid avaliku sektori hankijate kvalifitseerimissüsteemi kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Pärast ANACiga konsulteerimist võetakse vastu ringkiri, milles antakse suuniseid praegu kohaldatavate kvalifikatsiooni ja tsentraliseerimise eeskirjade kohta, et selgitada, et kvalifitseerimine ja/või kesksete hankijate kasutamine ka piirmääradest allapoole jäävate lepingute puhul on võimalik ja soovitatav
M1C1–73ter	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise ja kutseliseks muutmise stiimulid.	Cabina di Regia analüüs, koolitustegevuses ja enesehindamises osalemise tulemuste avaldamine ning algatuste ja vahendite vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Cabina di Regia (vastavalt riigihangete seadustiku artiklile 221) analüüs pärast ANACiga konsulteerimist riigihangete seadustiku kohaldamise mõju kohta: -kvalifitseeritud avaliku sektori hankijate ja kesksete hankijate arv; -selliste riigihankelepingute arv ja maksumus, mida haldavad kvalifitseeritud tellijad enda ja mittekvalifitseeruvate üksuste nimel; -kvalifitseerimine, et parandada otsuste tegemise kiirust riigihankelepingute sõlmimisel. Mittekvalifitseeritud üksuste koolitustegevuses osalemise kaardistamise ja enesehindamise tulemuste avaldamine. Võetakse vastu algatused, mille eesmärk on parandada avaliku sektori hankijate kvalifikatsiooni, vähendada killustatust ja muuta mittekvalifitseeritud üksused professionaalsemaks. Avaliku sektori hankijatele antakse tehnilist/haldustuge.
M1C1–73quater	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine	ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Vastu võetud ja avaldatud Itaalia ametlikus väljaandes ringkiri ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete kohta. Ringkirjas selgitatakse, et avaliku sektori hankijad võivad kasutada avatud ja piiratud menetlusi alla ELi piirmäära jäävate hangete puhul.
M1C1–73quinquies	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab uute õigusnormide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine, mille eesmärk on suurendada tõhusust ja konkurentsi, eelkõige kontsessioonide konkurentsile avatust.
M1C1–75	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine	Teostatavusuuringus määratletud funktsioonide kättesaadavus (koostatakse projekti 1. ülesandena)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Riiklik e-riigihangete süsteem peab olema toimiv ja täielikult kooskõlas ELi riigihankedirektiividega ning hõlmama menetluste täielikku digiteerimist kuni lepingu täitmiseni (arukad hanked), olema koostalitlusvõimeline avaliku halduse juhtimissüsteemidega, sisaldama tootjaorganisatsioonide digitaalset rehabiliteerimist, enampakkumisi, masinõpet suundumuste tuvastamiseks, juturobotitega kriitilise tähtsusega toorainete kasutamist, digitaalset kaasamist ja staatuseahelat.
M1C1–75a	Investeering 1.10: Kvalifikatsiooni ja e-riigihangete toetamine	Eesmärk	Kvalifikatsiooni ja e-riigihangete toetamine	Hankeid toetava funktsiooni töölerakendamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Riigihangete tugiüksus luuakse avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames. Hankeid toetav funktsioon on ette nähtud avaliku sektori hankijatele, et nad täidaksid riigihankeseadustiku II lisa punkti 4 nõudeid ja toetaksid neid e-riigihangete protsessis, toetades digioskuste omandamist ja pakkudes tehnilist tuge riigihangete digitaliseerimise vastuvõtmisel, sealhulgas dünaamiliste hankesüsteemide kasutamisel.
M1C1–76	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riigiasutustele ettevõtjatele maksmiseks kuluvate päevade keskmine arv väheneb	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormilt (Piattaforma Crediti Commerciali) saadud andmete põhjal, mis on seotud 2024. aastal väljastatud arvetega, on järgmised näitajad, mis käsitlevad makseid, mida kesksed avaliku sektori asutused (Aministrazionicentrali) teevad ettevõtjatele: – kaalutud keskmise makseaja („tempo medio di pagamento ponderato“) puhul: kõige rohkem 30 päeva; – kaalutud keskmine makseviivitus („tempo medio di ritardo ponderato“): kõige rohkem 0 päeva. Lisaks ei tohi kaalumata keskmise makseaja („tempo medio di pagamento semplice“) ja kaalutud keskmise makseaja vahe ületada 20 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 30 päeva.
M1C1–77	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud ametiasutused peavad ettevõtetele maksma	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (Piattaforma Crediti Commerciali) andmete põhjal, mis on seotud 2024. aastal väljastatud arvetega, on piirkondlike ametiasutuste (piirkond– Autonome vojevoodkond) poolt ettevõtjatele tehtavate maksete puhul järgmised näitajad: -kaalutud keskmise maksetähtaja („tempo medio di pagamento ponderato“) puhul: kõige rohkem 30 päeva; -kaalutud keskmise makseviivituse („tempo medio di ritardo ponderato“) puhul: kõige rohkem 0 päeva. Lisaks ei tohi kaalumata keskmise makseaja („tempo medio di pagamento semplice“) ja kaalutud keskmise makseaja vahe ületada 20 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 30 päeva.
M1C1–78	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse kohalike ametiasutuste keskmist päevade arvu, mis kulub ettevõtetele maksmiseks	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2025	Kommertskrediidiplatvormi (Piattaforma Crediti Commerciali) andmete põhjal, mis on seotud 2024. aastal väljastatud arvetega, on järgmised kohalike ametiasutuste (enti locali) poolt ettevõtjatele tehtavate maksete näitajad: -Kaalutud keskmine makseaeg („tempo medio di pagamento ponderato“): kõige rohkem 30 päeva; -kaalutud keskmise makseviivituse („tempo medio di ritardo ponderato“) puhul: kõige rohkem 0 päeva. Lisaks ei tohi kaalumata keskmise makseaja („tempo medio di pagamento semplice“) ja kaalutud keskmise makseaja vahe ületada 20 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 30 päeva.
M1C1–79	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskmine päevade arv, mille jooksul tervishoiuasutused saavad ettevõtetele maksta, on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	60	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (Piattaforma Crediti Commerciali) andmete põhjal, mis on seotud 2024. aastal väljastatud arvetega, on rahvaterviseasutuste (enti del Servizio sanitario nazionaleenti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtjatele tehtavate maksete puhul järgmised näitajad: – kaalutud keskmise makseaja („tempo medio di pagamento ponderato“) puhul: kõige rohkem 60 päeva; – kaalutud keskmine makseviivitus („tempo medio di ritardo ponderato“): kõige rohkem 0 päeva; Lisaks ei tohi kaalumata keskmise makseaja („tempo medio di pagamento semplice“) ja kaalutud keskmise makseaja vahe ületada 30 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 60 päeva.
M1C1–84	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaldamise ja lepingu sõlmimise vaheline keskmine aeg	Ei kohaldata	Number	139	100	4. kv	2023	Tuginedes Euroopa Liidu Teataja (TED andmebaas) poolt vastu võetud meetoditele, kasutades ANACi hallatavast IT riiklikust riigihangete andmebaasist (BDNCP) saadud andmeid, vähendatakse pakkumuste esitamise tähtaja ja lepingu sõlmimise vahele jäävat keskmist aega vähem kui 100 päevani lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäärasid.
M1C1–84a	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Meetmed, mille eesmärk on parandada otsuste tegemist avaliku sektori hankijatega lepingute sõlmimisel	Otsuste tegemise kiirusega seotud meetmete vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Cabina di regia vastavalt artiklile. Riigihangete seadustiku artikkel 221 võtab pärast ANACiga konsulteerimist vastu: analüüs, milles hinnatakse e-riigihangete mõju lepingu sõlmimise ajakavale alates pakkumuste esitamise tähtajast kuni lepingu allkirjastamiseni; aruanne TEDi näitaja „Otsuskiirus“ 2024. aasta andmete kohta; „Otsuse tegemise kiirus“ – ajavahemik pakkumiste esitamise tähtaja ja lepingu allkirjastamise kuupäeva vahel; – aruanne avaliku sektori hankijate parimate tavade kohta, mille eesmärk on lühendada lepingute sõlmimise ajakava, ja algatuste kohta, mille eesmärk on lühendada otsuste tegemise kiirust. Kvalifitseeritud avaliku sektori hankijad, kelle keskmine otsustuskiirus on TEDis üle 160 päeva, peavad võtma parandusmeetmeid.
M1C1–85	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg lepingu sõlmimise ja taristu rajamise vahel	Ei kohaldata	Protsent	100	90	2. kv	2024	Lepingu sõlmimise ja taristu rajamise vahele jäävat keskmist aega (edaspidi „rakendusetapp“) vähendatakse vähemalt 10 %, võttes aluseks i) ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 sõlmitud ja 30. juuniks 2021 lõpetatud ehitustööde võrdluse ning ii) ajavahemikul 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022 sõlmitud ja 31. detsembriks 2023 sõlmitud ehitustööde võrdluse.
M1C1–86	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames koolitatud riigiteenistujad	Ei kohaldata	Number	0	20 000	4. kv	2023	Avalike ostjate kutseliseks muutmise strateegia raames on koolitatud vähemalt 20 000 ametnikku.
M1C1–87	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamilisi hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad	Ei kohaldata	Protsent	0	15	4. kv	2023	Vähemalt 15 % avaliku sektori hankijatest kasutab ELi direktiivi 2014/24 kohaseid dünaamilisi hankesüsteeme (kaheaastane vaatlusperiood ja võttes arvesse, et Itaalias on DHSi kasutamine suunatud peamiselt künnist ületavatele hangetele, võttes arvesse, et künnisest allapoole jäävate hangete puhul kasutatakse peamiselt e-turge). Eesmärk on seotud keskvalitsuse tasandi hankijatega (250 makseasutust 30. aprilli 2021. aasta seisuga riiklikus e-riigihangete süsteemis, mida haldab MEFi nimel Consip).
M1C1–88	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riigiasutustele ettevõtjatele maksmiseks kuluvate päevade keskmine arv väheneb	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormilt (Piattaforma Crediti Commerciali) saadud andmete põhjal, mis on seotud 2025. aastal väljastatud arvetega, on kesktasandi ametiasutustelt (Amministrazioni centrali) ettevõtjatele tehtavate maksete puhul järgmised näitajad: – kaalutud keskmise makseaja („tempo medio di pagamento ponderato“) puhul: kõige rohkem 30 päeva; – kaalutud keskmine makseviivitus („tempo medio di ritardo ponderato“): kõige rohkem 0 päeva; Lisaks on kaalumata keskmise maksetähtaja („tempo medio di pagamento semplice“) vahe: kaalutud keskmine makseaeg ei tohi ületada 15 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 30 päeva.
M1C1–89	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud ametiasutused peavad ettevõtetele maksma	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2026	Kommertskrediidiplatvormi (Piattaforma Crediti Commerciali) andmete põhjal, mis on seotud 2025. aastal väljastatud arvetega, on piirkondlike ametiasutuste (piirkond– Autonome vojevoodkond) poolt ettevõtjatele tehtavate maksete puhul järgmised näitajad: -kaalutud keskmine makseaeg („tempo medio di pagamento ponderato“): kõige rohkem 30 päeva; -kaalutud keskmise makseviivituse („tempo medio di ritardo ponderato“) puhul: kõige rohkem 0 päeva. Lisaks ei tohi kaalumata keskmise makseaja („tempo medio di pagamento semplice“) ja kaalutud keskmise makseaja vahe ületada 15 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 30 päeva.
M1C1–90	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse kohalike ametiasutuste keskmist päevade arvu, mis kulub ettevõtetele maksmiseks	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2026	Kommertskrediidiplatvormi (Piattaforma Crediti Commerciali) andmete põhjal, mis on seotud 2025. aastal väljastatud arvetega, on kohalike ametiasutuste (enti locali) poolt ettevõtjatele tehtavate maksete puhul järgmised näitajad: -kaalutud keskmine makseaeg („tempo medio di pagamento ponderato“): kõige rohkem 30 päeva; -kaalutud keskmise makseviivituse („tempo medio di ritardo ponderato“) puhul: kõige rohkem 0 päeva. Lisaks ei tohi kaalumata keskmise makseaja („tempo medio di pagamento semplice“) ja kaalutud keskmise makseaja vahe ületada 15 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 30 päeva.
M1C1–91	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskmine päevade arv, mille jooksul tervishoiuasutused saavad ettevõtetele maksta, on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (jn päeva)	Ei kohaldata	60	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (Piattaforma Crediti Commerciali) andmete põhjal, mis on seotud 2025. aastal väljastatud arvetega, on tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionaleenti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtjatele tehtavate maksete puhul järgmised näitajad: – kaalutud keskmise makseaja („tempo medio di pagamento ponderato“) puhul: kõige rohkem 60 päeva; – kaalutud keskmine makseviivitus („tempo medio di ritardo ponderato“): kõige rohkem 0 päeva; Lisaks ei tohi kaalumata keskmise makseaja („tempo medio di pagamento semplice“) ja kaalutud keskmise makseaja vahe ületada 20 päeva, välja arvatud juhul, kui kaalumata keskmine makseaeg on alla 60 päeva.
M1C1–96	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Pakkumuste laekumise tähtaja ja lepingu allkirjastamise vahele jääv keskmine aeg	Ei kohaldata	Protsent	100	80	4. kv	2025	ANACi Banca Dati Nazionale Contratti Pubblici kui IT riikliku eSenderi ja TEDi andmebaasi andmete põhjal vähendatakse pakkumuste laekumise tähtaja ja lepingu allkirjastamise kuupäeva keskmist aega 12 kuu jooksul, võttes aluseks lepingu allkirjastamise kuupäeva, mis algab kõige varem 1.septembril 2024, vähemalt 20 % võrreldes 2018. aasta otsuse kiiruse näitajaga, mis on avaldatud ELi ühtse turu tulemustabelis lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäära.
M1C1–97ter	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Täitmise kiirusega seotud meetmed	Täitmise kiirusega seotud meetmete vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	a)Agenzia per l’Italia Digitale (AGID) veebisaidil avaldatakse uued tehnilised eeskirjad, mis võimaldavad koguda teavet riigihankelepingute täitmise digitaalseks jälgimiseks. b)Majandus- ja rahandusministeeriumi ja Autorità Nazionale Anticorruzione (ANAC) vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine, millega kehtestatakse tehnilised eeskirjad riigi rahanduse ja ehitustöödega seotud andmete koostalitlusvõime kohta ANACi andmebaasiga (Banca Dati Nazionale dei Contratti Pubblici). c)Selliste õigusaktide jõustumine, mis võimaldavad avaliku sektori hankijatel ette näha ja kasutada baashinnast madalama hinnaga lepingutest tulenevat kokkuhoidu ehitustööde ennetähtaegse lõpetamise preemiate rahastamiseks. d)Taristu- ja transpordiministeeriumi (MIT) veebisaidil avaldatakse suunised, mille MIT võttis vastu pärast ANACiga konsulteerimist, ennetähtaegse lõpetamise boonusklauslite ja seadusandliku dekreedi 36/2023 (riigihangete seadustik) artikli 82bis kohaste koostöölepingute vormilise sisu kohta, et vähendada tööde lõpuleviimise aega. e)Taristu- ja transpordiministeeriumi veebisaidil avaldatakse suunised, millega toetatakse avaliku sektori hankijaid ehitusteabe modelleerimise (BIM) kasutamisel riiklike ehitustööde puhul.
M1C1–98	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames koolitatud riigiteenistujad	Ei kohaldata	Number	20 000	40 000	4. kv	2024	Avalike ostjate kutseliseks muutmise strateegia raames on koolitatud vähemalt 40 000 ametnikku.
M1C1–98a	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames koolitatud riigiteenistujad	Ei kohaldata	Number	40 000	60 000	2. kv	2025	Avalike ostjate kutseliseks muutmise strateegia raames on koolitatud vähemalt 60 000 ametnikku. Koguarv võib hõlmata ametnikke, kes on eelmistel aastatel juba koolitatud ja kelle koolitusest on teatatud M1C1–86 ja M1C1–98 eesmärkide puhul, ainult juhul, kui nad on saanud kõrgema taseme, eri- või täienduskoolituse.
M1C1–99	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamilisi hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad	Selliste keskvalitsuse hankijate protsent, kes kasutavad ELi direktiivi 2014/24 kohaseid dünaamilisi hankesüsteeme	Protsent	15	20	2. kv	2024	Vähemalt 20 % avaliku sektori hankijatest kasutab direktiivi 2014/24 kohaseid dünaamilisi hankesüsteeme (jälgimise ajakava alates 1. jaanuarist 2022). Keskvalitsuse hankija on 250 ametiasutust (registreeritud 30. aprilli 2021. aasta seisuga riiklikus e-riigihangete süsteemis, mida haldab MEFi nimel Consip).
M1C1–100	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Keskvalitsuse (ministeeriumide) kulutuste läbivaatamise läbivaadatud raamistik parandab selle tõhusust, tugevdades majandus- ja rahandusministeeriumi rolli. Eelkõige nähakse sellega ette majandus- ja rahandusministeeriumi suurem roll eelhindamises, järelevalveprotsessides ja järelhindamises, mis võimaldab tagada läbivaatamiste põhjaliku läbiviimise ja kavandatud eesmärkide saavutamise.
M1C1–101	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamiseks võetavate võimalike meetmete läbivaatamise vastuvõtmine	Ülevaate avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Võtta vastu aruanne, et teavitada valitsusi meetmetest, mille eesmärk on vähendada arvete esitamata jätmisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist, eelkõige sektorites, kus maksudest kõrvalehoidumine on kõige suurem, sealhulgas tarbijatele suunatud stiimulite kaudu.
M1C1–102	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Valitud haldusasutuste poolt säästukavade koostamisel ja rakendamisel kasutatavate tavade tõhusust käsitleva aruande vastuvõtmine	Aruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Aruande koostab rahandusministeeriumi raamatupidamisosakond koostöös valitud haldusasutustega, et: -Hindama oma tavasid säästukavade koostamisel ja rakendamisel. -Määrata kindlaks suunised kõigile haldusasutustele.
M1C1–103	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide ja regulatiivsete sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine maksukuulekuse soodustamiseks ning auditite ja kontrollide parandamiseks	Jõustumisele viitavad õigusnormid ja õigusnormid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Sätted hõlmavad järgmist: i) andmebaasi ja spetsiaalse IT-taristu täielik kasutuselevõtt eelnevalt täidetud käibemaksudeklaratsiooni avaldamiseks, nagu on ette nähtud seadusandliku dekreedi nr 127/2015 artikli 4 lõikes 1. ii) täiustatakse nn vastavuskirjade jaoks kasutatavat andmebaasi (mis edastab maksumaksjatele varajased teated, mille puhul avastatakse kõrvalekaldeid), et vähendada valepositiivsete juhtumite arvu ja suurendada maksumaksjatele saadetavate teadete arvu. iii) reformitud õigusaktide jõustumine, et tagada tõhusad halduskaristused juhuks, kui eraõiguslikud teenuseosutajad keelduvad vastu võtmast elektroonilisi makseid (viide on dekreetseaduse nr 124/2019 algne artikkel 23, mis tunnistati seaduseks muutmisel kehtetuks). iv) Seaduse nr 160/2019 artikli 1 lõigetes 681–686 sätestatud andmete pseudonüümimise protsessi lõpuleviimine ja digitaalse taristu loomine täielikult pseudonüümitud andmebaaside koostalitlusvõime kaudu loodud suurandmete analüüsimiseks, et suurendada valikumenetluse aluseks oleva riskianalüüsi tõhusust. v) Selliste esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, millega rakendatakse täiendavaid tõhusaid meetmeid, mis põhinevad võimalike meetmete läbivaatamisel, et vähendada arvete esitamata jätmisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist.
M1C1–104	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2023.–2025. aasta kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine	Majanduse ja rahanduse dokumendis määratletud keskvalitsuste kvantitatiivne säästueesmärk (eurodes)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	2016. aasta dekreet-seaduste 90 ja 93 ning seaduse nr 163/2016 alusel seati majandusfinantsdokumendis keskvalitsuste kulude iga-aastaseks läbivaatamiseks 2023., 2024. ja 2025. aastal eesmärgid. Säästueesmärgid peavad kajastama piisavat ambitsioonikust.
M1C1–105	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem vastavuskirjade arv	Ei kohaldata	Number	2 150 908	2 581 090	4. kv	2022	Selliste vastavuskirjade arvu, mis annavad maksumaksjatele varajase teatise, mille puhul avastatakse kõrvalekaldeid, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 20 %.
M1C1–106	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Valepositiivsete vastavuskirjade arvu vähendamine	Ei kohaldata	Number	126 500	132 825	4. kv	2022	Valepositiivsete vastavuskirjade (mis annavad maksumaksjatele varajase teate, mille puhul avastatakse kõrvalekalded, kuid mille puhul ei avastata tagantjärele pettusi) arvu vähendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 5 %.
M1C1–107	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine	Ei kohaldata	Euro	2 130 000 000	2 449 500 000	4. kv	2022	Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb 2019. aastaga võrreldes 15 %.
M1C1–108	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite ja mitmemõõtmelise raamatupidamisarvestuse graafiku heakskiitmine	Rahandusministeeriumi raamatupidamisosakonna otsus, millega kiidetakse heaks tekkepõhise raamatupidamise juhtimisstruktuur	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine tekkepõhise raamatupidamissüsteemi võrdlusalusena vastavalt Eurostati (EPSASe töörühm) määratletud kvalitatiivsetele omadustele; IPSASel põhinevate tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kehtestamine; Mitmemõõtmelise ja mitmetasandilise kontoplaani koostamine.
M1C1–109	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Esimese eeltäidetud käibemaksudeklaratsiooni saatmine	Ei kohaldata	Number	0	2 300 000	2. kv	2023	Vähemalt 2 300 000 maksumaksjat saavad 2022. maksuaasta kohta eelarvutatud käibemaksudeklaratsioonid.
M1C1–110	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kulutustega	Riigieelarve ümberliigitamise lisamine keskkonnakuludele ja soolist võrdõiguslikkust edendavatele kulutustele 2024. aasta eelarveseaduses	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	2024. aasta eelarveseadusega nähakse parlamendile ette kestliku arengu eelarve, mis koosneb riigieelarve liigitamisest lähtuvalt keskkonnakuludest ja soolist võrdõiguslikkust edendavatest kuludest. Liigitus peab olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide määratlemise aluseks olevate kriteeriumidega.
M1C1–111	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2023. aasta kulude läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. aastal 2023. aastaks seatud kokkuhoiueesmärki	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2023. aastal, milles kinnitatakse protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreet-seadustele 90 ja 93 ning seadusele 163/2016, peab: –kinnitada 2023. aasta kulude läbivaatamise protsessi lõpuleviimist seoses kulude läbivaatamise raamistiku sättega. –kinnitada 2022. aastal seatud eesmärgi saavutamist.
M1C1–112	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Parandada maksuameti tegevussuutlikkust kooskõlas maksuameti 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kava värbamiseesmärkidega	Ei kohaldata	Värbamiste arv	0	4 113	2. kv	2024	Maksuamet võtab tööle 4 113 uut personaliüksust kooskõlas 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kava värbamiseesmärkidega.
M1C1–113	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem vastavuskirjade arv	Ei kohaldata	Number	2 150 908	3 011 271	4. kv	2023	Selliste vastavuskirjade arvu, mis annavad maksumaksjatele varajase teatise, mille puhul avastatakse kõrvalekaldeid, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 40 %.
M1C1–114	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine	Ei kohaldata	Euro	2 130 000 000	2 769 000 000	4. kv	2023	Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb 2019. aastaga võrreldes 30 %.
M1C1–115	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2024. aasta kulude läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastaks 2024. aastaks seatud kokkuhoiueesmärki	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2024. aastal, milles kinnitatakse protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreet-seadustele 90 ja 93 ning seadusele 163/2016, peab: – tõendada 2024. aasta kulude läbivaatamise protsessi lõpuleviimist seoses kulude läbivaatamise raamistiku sättega. – tõendada 2022. ja 2023. aastal seatud eesmärgi saavutamist.
M1C1–116	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „sobivus kõrvale hoida“	Ei kohaldata	Protsent	0	–10	4. kv	2025	Valitsuse ajakohastatud aruandes varimajanduse kohta, mis avaldati 2025. aastal seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artikli 2 kohaselt, kinnitatakse, et võrreldes 2019. aastaga on aastatel 2022–2023 kõigi maksude (v.a omandimaksud (Imposta Municipale Unica) ja aktsiisid) puhul vähenenud keskmiselt 10% kõigi maksude puhul, välja arvatud omandimaksud (Imposta Municipale Unica).
M1C1–117	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Siht	Uue tekkepõhise raamatupidamissüsteemi alal koolitatud avaliku sektori asutuste esindajad	Ei kohaldata	Protsent	0	90	1. kv	2026	Uue raamatupidamissüsteemi koolituste keskse digiplatvormi andmete põhjal peavad uue tekkepõhise raamatupidamissüsteemi alaste koolituste esimese vooru läbima avaliku sektori asutuste esindajad, kes katavad vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest (v.a riigi osalusega äriühingud).
M1C1–118	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Finantsaruannete avaldamine ja avaliku sektori asutuste tekkepõhise arvestuse reformi käsitleva õigusakti jõustumine, mis hõlmab vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest, v.a riigi osalusega äriühingud.	Seadusandliku akti säte, mis näitab seadusandliku akti jõustumist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Avaliku sektori raamatupidamiseeskirju käsitleva õigusakti katseetapina koostatakse avaliku sektori asutuste avaliku halduse finantsaruanded, mis hõlmavad vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest, v.a riigi osalusega äriühingud. Lisaks jõustub õigusakt, millega kehtestatakse tegevuskava uue tekkepõhise raamatupidamissüsteemi järkjärguliseks kasutuselevõtuks. Tegevuskavas nõutakse, et 2030. aastaks (majandusaasta) võetaks kasutusele uus tekkepõhise arvestuse süsteem avaliku sektori asutuste jaoks, mis katavad vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest, v.a riigi osalusega äriühingud. Seadusandliku aktiga nõutakse ka koolitusprogrammide korraldamist üleminekuks uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile. Lisaks avaldatakse iga raamatupidamisstandardi kohaldamise suunised majandus- ja rahandusministeeriumi veebisaidil.
M1C1–119	Reform 1.14: Riigi tasandist madalama tasandi eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalföderalismi parameetrite määratlemine	Sellise õigusakti jõustumine, millega määratakse kindlaks fiskaalföderalismi parameetrid tavastaatusega piirkondade jaoks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Selliste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks fiskaalföderalismi teenuste olulised tasemed („livelli essenziali delle prestazioni“) vähemalt kahes poliitikavaldkonnas tavapärase staatusega piirkondade jaoks.
M1C1–120	Reform 1.14: Riigi tasandist madalama tasandi eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Provintside ja suurlinnade fiskaalföderalismi määratleva õigusakti jõustumine.	Provintside ja suurlinnade fiskaalföderalismi määratleva õigusakti jõustumine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Provintside ja suurlinnade fiskaalföderalismi käsitlevate õigusaktide jõustumine.
M1C1–121 bis	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Maksukogumise parandamist käsitleva õigusakti jõustumine	Jõustumisele viitava õigusakti sätted	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Sellise õigusakti jõustumine, milles sätestatakse, et: 1. E-arvete andmed tehakse kättesaadavaks tasumata maksukohustuse kogumise eest vastutavale ametile („Agenzia Entrate Riscossione“); 2. Maksude tasaarveldamine on lubatud üksnes juhul, kui tasumata maksukohustused ei ületa 50 000 eurot. 3. Maksuametil on lubatud saata maksumaksjatele teateid, kui e-arved on väljastatud, kuid sama ajavahemiku kohta ei ole esitatud käibemaksudeklaratsiooni.
M1C1–122	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2025. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022., 2023. ja 2024. aastaks seatud säästueesmärki.	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2025. aastal	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreet-seadustele 90 ja 93 ning seadusele 163/2016, peab: – kinnitada 2025. aasta kulude läbivaatamise protsessi järeldus kulude läbivaatamise raamistiku kohta. – tõendada 2022., 2023. ja 2024. aastal seatud eesmärgi saavutamist.
M1C1–144	Investeering 1.4.2 – Kodanike kaasamine – digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste/sekkumiste parem kättesaadavus	Ei kohaldata	Number	0	55	4. kv	2025	Agenzia per l’Italia Digitale (AgID) toetab 55 kohalikku haldusasutust kokkulepete kaudu, mis hõlmavad järgmisi meetmeid, mida viivad ellu 55 kohalikku haldusasutust: – Vähendada iga haldusasutuse esitatud hinnangus tuvastatud vigade arvu 50 % võrra vähemalt kahe digiteenuse puhul. – Pakkuma mitmeid tugitehnoloogiaid, mis katavad vähemalt 50 % iga administratsiooni esitatud hinnangus kindlaks tehtud puuetega puuetega töötajate vajadustest.
M1C1–147	Investeering 1.2 – pilvandmetöötluse võimaldamine kohaliku omavalitsuse jaoks	Siht	Pilvandmetöötluse võimaldamine kohalikule avalikule haldusele T2	Ei kohaldata	Number	4 083	12 464	2. kv	2026	12 464 kohaliku omavalitsuse üleminekut sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igas üleminekukavas sisalduvate süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on edukas.
M1C1–148	Investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2	Ei kohaldata	Protsent	40	80	2. kv	2026	Haldusasutused (omavalitsused, esimeseja teise astme haridusasutused) järgivad veebisaitide ja digiteenuste ühist mudelit ja kavandamissüsteemi, lihtsustades kasutajate suhtlust ja lihtsustades hooldust. Eesmärgi saavutamisse panustavad omavalitsused tagavad ühise mudeli ja projekteerimissüsteemi järgimise keskmiselt vähemalt 3,5 teenuse puhul.
M1C1–149	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T2 kasutuselevõtt	Ei kohaldata	Number	11 450	14 100	2. kv	2026	PagoPA platvormil peab olema vähemalt 14 100 haldusasutust, kes pakuvad mitmeid teenuseid: keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 piirkondadele, 15 tervishoiuasutustele ning 8 koolidele ja ülikoolidele.
M1C1–150	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	„IO“ rakenduse T2 kasutuselevõtu laiendamine	Ei kohaldata	Number	7 000	14 100	2. kv	2026	Rakenduses „IO“ peab olema esindatud vähemalt 14 100 haldusasutust, kes pakuvad mitmeid teenuseid: keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 piirkondadele, 15 tervishoiuasutustele ning 8 koolidele ja ülikoolidele.
M1C1–152	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid T2	Ei kohaldata	Number	7	45	2. kv	2026	Siseprotsessid kujundatakse ümber ja digiteeritakse.
M1C1–153	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T2	Ei kohaldata	Number	3 500 000	7 750 000	4. kv	2025	Viimase 20 aasta (1. jaanuar 2006–30. juuni .2026) 7 750 000 kohtutoimiku digiteerimine, mis on seotud lõpetatud või käimasolevate kohtumenetlustega.
M1C1–154	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Õigusemõistmise andmejärve teadmussüsteemid T2	Ei kohaldata	Number	0	6	2. kv	2026	Kuue uue andmejärve teadmussüsteemi rakendamine. 1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimissüsteem 2)Integreeritud juhtimissüsteem 3)Tsiviilkohtute juhtimis- ja analüüsisüsteem 4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 5)Tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluste täiustatud statistikasüsteem 6)Automaatne süsteem ohvri ja õigusrikkuja suhte tuvastamiseks.

A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2 – pilvandmetöötluse võimaldamine kohaliku omavalitsuse jaoks

Selle investeeringu eesmärk on viia olulise osa kohalike haldusasutuste andmekogumid ja rakendused üle turvalisele pilvetaristule, mis võimaldab igal haldusasutusel vabalt valida sertifitseeritud avalikus pilvekeskkonnas.

Meetmega nähakse ette ka tugipakett „ränne kui teenus“ haldusasutustele, mis hõlmab järgmist: i) esialgne hinnang, ii) jõupingutuste käivitamiseks vajalik menetluslik/haldustoetus, iii) läbirääkimised vajaliku välise toetuse üle ja iv) projekti üldine juhtimine rakendamise käigus. Tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumi (MITD) järelevalve all olev meeskond peaks kindlaks määrama ja sertifitseerima kvalifitseeritud teenuseosutajate ulatusliku nimekirja ning pidama läbirääkimisi standardsete tugipakettide üle, mis on kohandatud vastavalt halduse suurusele ja üleminekuga seotud teenustele.

Investeering 1.4 – Digiteenused ja kodanike kogemused

Selle investeeringu eesmärk on arendada digitaalsete avalike teenuste integreeritud ja kodanikele suunatud ökosüsteemi, tagada nende laialdane kasutuselevõtt kesk- ja kohalikes haldusasutustes ning suurendada üldisi kasutajakogemusi.

Abinõu:

VII)määrab kindlaks korduskasutatavate teenuste osutamise mudelid, mis tagavad täieliku ligipääsetavuse (investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine);

VIII)suurendada digitaalsete avalike teenuste kättesaadavust (investeering 1.4.2 – Kodanike kaasamine: Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine);

IX)hõlmab kodanike ja haldusasutuste vaheliste maksete digitaalse rakenduse (PagoPa) ning rakenduse „IO“ (investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste laiendamine ja rakendus „IO“) vastuvõtmist;

X)edendab riiklike digiidentiteedi platvormide (Sistema Pubblico di Identità Digitale, SPID ja Carta d’Identità Elettronica, CIE) ja riikliku registri (Anagrafe nazionale della popolazione residente, ANPR) (investeering 1.4.4 – Riiklike digiidentiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) laiendamine) kasutuselevõttu;

XI)loob ühtse teavitusplatvormi (investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine);

XII)hõlmab liikuvuse kui teenuse (MaaS) vastuvõtmist (investeering 1.4.6 – Liikuvus kui teenus Itaaliale, kusjuures viimast meedet rahastatakse tagastamatu rahalise toetuse alusel).

Investeering 1.6 – Suurte keskasutuste digiüleminek

Investeeringu eesmärk on suurendada tõhusust ja lihtsustada menetlusi peamistes keskasutustes, sealhulgas i) riiklikus sotsiaalkindlustusinstituudis (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riiklikus instituudis (INAIL), ii) kohtusüsteemis, iii) kaitseministeeriumis, iv) siseministeeriumis, v) finantspolitseis. Investeering hõlmab nende pädevusse kuuluvate prioriteetsete protsesside, tegevuste ja teenuste ümberkujundamist ja digiteerimist.

A.4. Laenu seire ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /Siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M1C1–14	Investeering 1.6.5: Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – kohtudokumendid, mis on analüüsimiseks kättesaadavad andmelaos T1	Ei kohaldata	Number	0	800 000	4. kv	2023	Halduskohtusüsteemiga seotud kohtudokumentide arv (nt laused, arvamused ja määrused), mille metaandmed on andmelaos täielikult kättesaadavad.
M1C1–16	Investeering 1.6.5: Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – kohtudokumendid, mis on analüüsimiseks kättesaadavad andmelaos T2	Ei kohaldata	Number	800 000	2 500 000	4. kv	2023	Halduskohtusüsteemiga seotud kohtudokumentide arv (nt kohtuotsused, arvamused ja määrused), mille metaandmed on andmelaos täielikult kättesaadavad.
M1C1–123	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1	Ei kohaldata	Number	0	35	4. kv	2022	35 täiendavat teenust on kasutusele võetud riiklike kontaktpunktide institutsioonilisel veebisaidil (www.inps.it ) . Teenused peavad olema kättesaadavad institutsioonide veebisaidil asjakohase profiilianalüüsi loogika abil (süsteem pakub välja võimaliku huviga teenuseid, mis põhinevad vanusel, tööomadustel, tajutaval kasul ja kasutaja ajalool). Need 35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega: •Pensionihüvitised •Sotsiaalsed Shock Absorberid •Töötushüvitised •Puuetega seotud hüvitised •Redigeerimised •Äriühingu osaluste kogumine •Põllumajandustöötajate teenused •Pettuse-, korruptsiooni- ja läbipaistvusteenused Loetletud institutsioonilistes valdkondades hõlmavad rakendatavad teenused teenusetaotluste digitaalset esitamist, kasunõuete kontrollimist, kasutajate tegevuse olukorra jälgimist, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste ennetavat pakkumist, hüvitiste automaatset uuendamist, ilma et oleks vaja uusi rakendusi. Lisaks peavad olema seiretabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida nii pakutavat kasu kui ka andmepõhist tuge poliitikakujundajate otsuste tegemisel.
M1C1–124	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – paremate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1	Ei kohaldata	Number	0	4 250	4. kv	2022	Vähemalt 4 250 INPSi töötajat, keda hinnati seoses nende teabe ja sertifitseeritud paremate oskustega Euroopa e-pädevuse raamistiku järgmistes valdkondades: i) kava; ii) ehitamine; iii) koht (iv) võimalik; v) haldamine. Pädevuse parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.
M1C1–125	Investeering 1.2 – pilvandmetöötluse võimaldamine kohaliku omavalitsuse jaoks	Eesmärk	(Kõikide) avalike konkursside sõlmimine pilvandmetöötluse võimaldamiseks kohalike avaliku halduse hangete jaoks	(Kõikide) avaliku halduse hangete pilveteenuse riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade (kõikide) avalike konkursikutsete kohta iga asjaomase avaliku halduse liigi puhul (omavalitsused, koolid, kohalikud tervishoiuasutused), et koguda ja hinnata rändekavasid. Kolme sihtotstarbelise projektikonkursi väljakuulutamine võimaldab tehnoloogilise innovatsiooni ja digiülemineku ministeeriumil hinnata iga asjaomase avaliku halduse liigi väga spetsiifilisi vajadusi. Sõlmitud hanked (st selliste haldusasutuste nimekirja avaldamine, keda on lubatud rahastada) seoses kolme avaliku projektikonkursiga vastavalt omavalitsustele, koolidele ja kohalikele tervishoiuasutustele, et koguda ja hinnata rändekavasid kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C1–126	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu laiendamine	Ei kohaldata	Number	9 000	11 450	4. kv	2023	Tagada platvormi integreeritud teenuste arvu suurenemine järgmistes valdkondades: – juba lähtetasemel olevad haldusasutused (9 000 üksust) – platvormiga ühinevad uued haldusasutused (2 450 uut üksust). Mõlemal juhul peab platvormiga ühinevate haldusasutuste teenuste koguarv suurenema vähemalt 20 % võrreldes 2021. aasta teenuste lähtetasemega (31. märts .2021). Integreeritavate teenuste arv sõltub halduse liigist (2026. aasta lõppeesmärk on pakkuda omavalitsustele keskmiselt 35 teenust, piirkondadele 15 teenust, tervishoiuasutustele 15 teenust, koolidele ja ülikoolidele 8 teenust).
M1C1–127	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	„IO“ rakenduse T1 kasutuselevõtu laiendamine	Ei kohaldata	Number	2 700	7 000	4. kv	2023	Tagada, et suurendataks selliste teenuste arvu, mis on integreeritud resolutsiooni „Taotle: – juba lähtetasemel olevad haldusasutused (2 700 üksust) – platvormiga ühinevad uued haldusasutused (4 300 uut üksust). Mõlemal juhul peab platvormiga ühinevate haldusasutuste teenuste koguarv suurenema vähemalt 20 % võrreldes 2021. aasta teenuste lähtetasemega (31.3.2021). Integreeritavate teenuste arv sõltub halduse liigist (2026. aasta lõppeesmärk on pakkuda omavalitsustele keskmiselt 35 teenust, piirkondadele 15 teenust, tervishoiuasutustele 15 teenust, koolidele ja ülikoolidele 8 teenust).
M1C1–128	Investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadaannete T1 kasutuselevõtt	Ei kohaldata	Number	0	800	4. kv	2023	Vähemalt 800 keskset haldusasutust ja omavalitsust esitavad seoses digitaalse teavitusplatvormiga kodanikele, juriidilistele isikutele, ühendustele ja muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele õiguslikult siduvaid digitaalseid teateid.
M1C1–129	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid T1	Ei kohaldata	Number	0	7	4. kv	2023	Täielikult ümber kujundatud sisemenetlused ja -protsessid (kokku 7 protsessi kuni 31. detsembrini 2023) ja neid saab täielikult läbi viia veebis (nt kontoriautomaatika, liikuvusteenused ja e-õpe).
M1C1–130	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T1	Ei kohaldata	Number	0	3 500 000	4. kv	2023	Viimase 20 aasta (1. jaanuar 2006–30.6.2026) 3 500 000 kohtutoimiku digiteerimine, mis on seotud lõpetatud või käimasolevate kohtumenetlustega.
M1C1–131	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Õigusandmejärve teadmussüsteemid T1	Lepingu täitmise algust tõendav aruanne	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kuue uue andmejärve teadmussüsteemi rajamise lepingu täitmise algus: 1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimissüsteem 2)Integreeritud juhtimissüsteem 3)Tsiviilkohtute juhtimis- ja analüüsisüsteem 4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 5)Tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluste täiustatud statistikasüsteem 6)Automaatne süsteem ohvri ja süü vahelise suhte kindlakstegemiseks. Iga riigihankelepingu täitmine algab menetluse eest vastutava isiku konkreetse haldusaktiga, mida nimetatakse „täitmise alguseks“.
M1C1–132	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2	Ei kohaldata	Number	35	70	4. kv	2023	Inpsi institutsionaalsel veebisaidil on kasutusele võetud 35 lisateenust ( www.inps.it ) Teenused peavad olema institutsioonis kättesaadavad asjakohaste profiilianalüüsi loogikate abil (süsteem pakub välja võimaliku huviga teenuseid, mis põhinevad vanusel, tööomadustel, tajutaval kasul ja kasutajaajalool). Need 35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega: •Pensionihüvitised •Sotsiaalsed Shock Absorberid •Töötushüvitised •Puuetega seotud hüvitised •Redigeerimised •Äriühingu osaluste kogumine •Põllumajandustöötajate teenused •Pettuse-, korruptsiooni- ja läbipaistvusteenused Loetletud institutsioonilistes valdkondades hõlmavad rakendatavad teenused teenusetaotluste digitaalset esitamist, kasunõuete kontrollimist, kasutajate tegevuse olukorra jälgimist, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste ennetavat pakkumist, hüvitiste automaatset uuendamist, ilma et oleks vaja uusi rakendusi. Lisaks peavad olema seiretabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida nii pakutavat kasu kui ka andmepõhist tuge poliitikakujundajate otsuste tegemisel.
M1C1–133	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – paremate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2	Ei kohaldata	Number	4 250	8 500	4. kv	2023	Lisaks 4 250 INPSi töötajat, kellel on sertifitseeritud paremad oskused Euroopa e-pädevuse raamistiku järgmistes valdkondades: i) kava; ii) ehitamine; iii) koht (iv) võimalik; v) haldamine. Pädevuse parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.
M1C1–134	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid/teenused T1	Ei kohaldata	Number	29	53	4. kv	2023	Eesmärk on saavutada 53 (52 %) ümberkujundatud institutsioonilised protsessid ja teenused, et muuta need täielikult digiteerituks. INAILi asjaomased piirkonnad on järgmised: Kindlustus, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustöö, sertifitseerimine ja kontroll. Eelkõige on eespool esitatud iga valdkonna eeldatav eesmärk: ·Kindlustus: 8 (25 %); ·Sotsiaal- ja tervishoiuteenused: 18 (50 %); ·Ennetus- ja ohutusalane töö: 9 (80 %); ·Sertifikaadid ja kontrollid: 18 (80 %).
M1C1–135	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – menetluste T1 digitaliseerimine	Ei kohaldata	Number	4	15	4. kv	2023	Kaitsepersonali juhtimisega seotud 15 menetluse (nt värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine alates neljast juba digiteeritud menetlusest.
M1C1–136	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digitaliseerimine	Ei kohaldata	Digiteeritud sertifikaatide arv	190 000	450 000	4. kv	2023	Selliste digiteeritud isikut tõendavate tõendite arv (450 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis töötavad taristus ning mida täiendab avariitaastekoht alates algtasemest 190 000 juba digiteeritud tõendit.
M1C1–137	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Eesmärk	Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide komisjon	Institutsioonilised veebiportaalid ja intraneti veebiportaalid toimivad täielikult	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	i) institutsiooniliste veebiportaalide ja ii) sisekommunikatsiooni erivajaduste jaoks mõeldud intranetiportaalide väljatöötamine ja rakendamine.
M1C1–138	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – mitte-missioonikriitiliste rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatuse abil täieliku infokaitse lahenduseks (S.C.I.P.I.O.) T1	Ei kohaldata	Number	0	10	4. kv	2023	Mitte-missioonide jaoks oluliste rakenduste esialgne migratsioon ja operatiivne kättesaadavus uude avatud lähtekoodiga taristusse. See hõlmab riistvarakeskkonna rakendamist, vahetarkvara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist ja rakenduste ümberkujundamist.
M1C1–139	Investeering 1.2 – pilvandmetöötluse võimaldamine kohaliku omavalitsuse jaoks	Siht	Pilvandmetöötluse võimaldamine kohalikule avalikule haldusele T1	Ei kohaldata	Number	0	4 083	3. kv	2024	4 083 kohaliku omavalitsuse üleminekut sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igas üleminekukavas sisalduvate süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on edukas.
M1C1–140	Investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T1	Ei kohaldata	Protsent	0	40	4. kv	2024	Haldusasutused (omavalitsused, 1. ja 2. astme haridusasutuste alg- ja keskastme haridusasutused ning konkreetsed katsetatud tervishoiu- ja kultuuripärandiasutused), kes järgivad ühist mudeli- ja projekteerimissüsteemi, lihtsustades kasutajate suhtlust ja lihtsustades hooldust järgnevatel aastatel. Veebisaitide/teenuse komponentide ühise disaini/mudeli järgimine hõlmab järgmist: 1) Esitatud projektide hindamine; 2) Projekti lõpuleviimise hindamine peamiste kasutatavuse parameetrite (digitaalse kasutatavuse punktisummad) alusel, kasutades selleks juba kättesaadavat spetsiaalset platvormi.
M1C1–141	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2	Ei kohaldata	Number	15	20	4. kv	2024	20 kaitsepersonali juhtimisega seotud menetluse (nt värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine, alustades 15 juba digiteeritud menetlusest eesmärgiga 1.
M1C1–142	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeeriumi sertifikaatide T2 digiteerimine	Ei kohaldata	Digiteeritud sertifikaatide arv	450 000	750 000	4. kv	2024	Selliste digiteeritud isikut tõendavate tõendite arv (750 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis liiguvad taristusse, mida täiendab avariitaastekoht, alates algtasemest 450 000 juba digiteeritud tõendit, mille eesmärk on 1.
M1C1–143	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooni kriitilise tähtsusega ja mitte-missioonikriitiliste rakenduste migratsioon lahenduseks täieliku infokaitse tagamiseks taristu avatuse kaudu (S.C.I.P.I.O.) T2	Ei kohaldata	Number	10	15	4. kv	2024	Nelja kriitilise tähtsusega ja üheteistkümne mittemissiooni jaoks kriitilise tähtsusega rakenduse lõplik migratsioon uude avatud lähtekoodiga taristusse, mis hõlmab riistvarakeskkonna rakendamist, vahevara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist ja rakenduste ümberkujundamist, alustades kümnest lähtetasemest, mis on juba üle viidud 1. eesmärgiga.
M1C1–145	Investeering 1.4.4 – Riiklike digiidentiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) laiendamine	Siht	Riiklik digiidentiteedi platvorm (CIE) ja riiklik register (ANPR)	Ei kohaldata	Number	9 700 000	42 300 000	4. kv	2025	Riiklikul digiidentiteediplatvormil (CIE) on registreeritud 42 300 000 kehtiva digiidentiteediga isikut.
M1C1–146	Investeering 1.4.4 – Riiklike digiidentiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) laiendamine	Siht	Riiklikud digiidentiteedi platvormid (SPID)	Ei kohaldata	Number	0	10 217	2. kv	2025	10 217 üksust võtsid pärast 3. detsembrit 2021 avaliku digiidentiteedi süsteemi (SPID) kaudu kasutusele e-identimise (eID).
M1C1–151	Investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalse teavitusplatvormi T2 vastuvõtmine	Ei kohaldata	Number	800	6 400	2. kv	2026	Vähemalt 6 400 haldusasutust kasutavad digitaalset teavitusplatvormi, et saata kodanikele, ettevõtjatele, ühendustele ja muudele üksustele õiguslikult siduvaid digiteadaandeid.
M1C1–155	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid/teenused T2	Ei kohaldata	Number	53	82	2. kv	2026	82 protsessi või teenust ehitatakse ümber ja digiteeritakse. INAILi asjaomased piirkonnad on järgmised: Kindlustus, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustöö, sertifitseerimine ja kontroll.

B.ÜLESANDE NR 2 KOMPONENT:

Telg – tootmissüsteemi digitaliseerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava 1. ülesande 2. komponent hõlmab investeeringuid ja reforme, mille peamine eesmärk on i) toetada digipööret ja tootmissüsteemi innovatsiooni, stimuleerides investeeringuid tehnoloogiasse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; ii) ülikiirete lairiba- ja 5G-võrkude kasutuselevõtt, et vähendada digilõhet, ning satelliitsüsteemide ja -teenuste kasutuselevõtt; iii) strateegiliste väärtusahelate arendamise edendamine ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine, keskendudes VKEdele.

Selle komponendi meetmete eesmärk on kõrvaldada 2020. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESi) tulenevad lüngad ettevõtete digipöördes ja ühenduvuse puudujääkides, et tugevdada riigi sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. ja 2019. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „tugevdada kaugõpet ja -oskusi, sealhulgas digioskusi“ (riigipõhine soovitus 2, 2020), „edendada erainvesteeringuid majanduse taastumise edendamiseks“ (2020. aasta riigipõhine soovitus), „keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] tugevdatud digitaristule, et tagada oluliste teenuste osutamine“ (riigipõhine soovitus nr 3); 2020), et „toetada oskuste täiendamist, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu (riigipõhine soovitus 2, 2019), keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (riigipõhine soovitus nr 3, 2019) ning teataval määral „toetada uuenduslike ja väiksemate ettevõtete pangavälist juurdepääsu rahastamisele“ (riigipõhine soovitus 5, 2019).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

Telg – Ärikeskkonna ja konkurentsi parandamine

Missiooni 2. komponendi 2. telje peamine eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, et hõlbustada ettevõtlust, ning konkurentsi raamtingimusi, et soodustada ressursside tõhusamat jaotamist ja tootlikkuse kasvu. Peamine vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane konkurentsiseadus, mis võetakse vastu igal aastal.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta tegeleda konkurentsipiirangutega, sealhulgas uue iga-aastase konkurentsiseaduse kaudu (riigipõhine soovitus 3, 2019).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Telg – tootmissüsteemi digitaliseerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Investeering: Üleminek 4.0

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete digiüleminekut, stimuleerides erasektori investeeringuid digiteerimist toetavatesse varadesse ja tegevustesse. Meede koosneb maksukrediidi kavast.

Reform: Tööstusomandi süsteemi reform

Reformi peamine eesmärk on kohandada tööstusomandi süsteemi tänapäevaste probleemidega ning tagada, et innovatsioonipotentsiaal aitab kaasa riigi taastumisele ja vastupanuvõimele. Täpsemalt on selle eesmärk saavutada järgmised eesmärgid: tööstusomandi kaitse süsteemi tõhustamine; tööstusomandi kasutamise ja levitamise soodustamine, eelkõige VKEde poolt; hõlbustada juurdepääsu immateriaalsele varale ja selle jagamist, tagades samal ajal õiglase investeeringutasuvuse; tööstusomandi rangema austamise tagamine; ning Itaalia rolli tugevdamine tööstusomandit käsitlevatel Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel.

Meede käsitleb Itaalia tööstusomandi seadustiku reformi, mis hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: i) vaadata läbi õigusraamistik, et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi, ii) tugevdada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) edendada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret ja v) tugevdada uuenduslike teenuste edendamist.

Investeering: Investeeringud tööstusomandi süsteemi

Investeeringu eesmärk on toetada tööstusomandi süsteemi ja toetada selle reformi, nagu on ette nähtud käesoleva komponendi 1. reformiga. Meede hõlmab rahalist toetust ettevõtete ja teadusasutuste tööstusomandiga seotud projektidele, nagu patendiga seotud meetmed (Brevetti+), kontseptsiooni tõendamise programmid ja tehnosiirdebüroode tugevdamine.

Telg – Ärikeskkonna ja konkurentsi parandamine

Reform: 2022., 2023., 2024. ja 2025. aasta konkurentsiseadused

Konkurentsiseadus võetakse vastu igal aastal, suurendades konkurentsimenetlusi kohalike avalike teenuste (sealhulgas vee-, jäätme- ja kohaliku ühistranspordi) avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks, vältides kontsessioonide põhjendamatut pikendamist turgu valitsevatele ettevõtjatele paljudes sektorites, sealhulgas sadamates, maanteedel, hüdroenergeetikas ja piirkondlikus transpordis, nähes ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohase reguleerimise, vaadates läbi agregeerimise eeskirjad ning kohaldades proportsionaalsuse üldpõhimõtet avaliku teenindamise lepingute kestuse ja nõuetekohase hüvitamise suhtes. Konkurentsiseadused toetavad konkurentsi ning teenuste haldamise ja kvaliteedi parandamist piirkondlikus transpordis ning suurendavad piirkondade stiimuleid korraldada pakkumisi piirkondlike raudteeteenuste avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks.

Iga-aastased konkurentsiseadused sisaldavad konkurentsi soodustavaid sektoripõhiseid meetmeid mitmes valdkonnas, sealhulgas energeetika (elekter, gaas ja vesi), jäätmekäitlus, transport (sadamad, raudtee ja maanteed) ning tervishoid, mis täiendavad 2., 3. ja 6. missiooni raames tehtavaid investeeringuid ja reforme. Kõrvalmeetmed, millega tagatakse konkurentsi kasutuselevõtt elektri jaeturgudel, jõustuvad hiljemalt 31.detsembril 2022. 2022. aasta konkurentsiseadusega võetakse eelkõige vastu elektrivõrgu arengukava ja edendatakse teise põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu, mis ulatuvad 31. detsembriks 2025 kogu Itaalias 33 miljoni ühikuni. Konkurentsi soodustavad meetmed kehtestatakse ka elektrisõidukite laadimisjaamadele.

Lisaks aitavad seadused kaasa ettevõtluskeskkonna parandamisele vähemalt järgmise kaudu: i) ühinemiste kontrolli eeskirjade vastavusse viimine ELi õigusega, ii) turujärelevalveasutuste konsolideerimine, digiteerimine ja professionaalsus; iii) reform, mille eesmärk on lihtsustada ja hõlbustada idufirmade ja riskikapitaliettevõtjate asutamist ning edendada riiklikku tehnosiirde strateegiat, iv) lühendada töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise aega seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvate päevade arvu.

Reform: Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.

Reformi eesmärk on vaadata läbi, lihtsustada ja ühtlustada ettevõtetele mõeldud riiklikke stiimuleid. Reform seisneb õigusaktide vastuvõtmises ning restruktureerimises ja ühtlustamises a) riikliku riigiabiregistri ja b) incentivi.gov.it platvormi loomises.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõt	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M1C2–1	Investeering: Üleminek 4.0	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse ülemineku 4.0 maksukrediidid potentsiaalsetele toetusesaajatele kättesaadavaks, ja teaduskomitee moodustamine	Seaduse säte, mis näitab eelarveseaduse jõustumist, mis võimaldab maksu ümberarvutust, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis näitab nende jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Õigusaktidega tehakse üleminek 4.0 võimalikele toetusesaajatele kättesaadavaks. Need on maksuvähendused i) 4.0 (st tehnoloogiliselt arenenud) materiaalsete kapitalikaupade, ii) immateriaalsete kapitalikaupade, iii) standardsete immateriaalsete kapitalikaupade, iv) teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ning v) koolitustegevuse puhul. Maksu ümberarvutuse koodid määratakse kindlaks maksuameti otsusega, et võimaldada abisaajatel kasutada F24 maksemudelit. Ministeeriumi dekreediga luuakse teaduskomitee, kuhu kuuluvad majandus- ja rahandusministeeriumi, majandusarengu ministeeriumi ja Itaalia Panga eksperdid, et hinnata ülemineku 4.0 maksusoodustuste majanduslikku mõju.
M1C2–2	Investeering: Üleminek 4.0	Siht	Üleminek 4.0 ettevõtetele 2021.–2022. aastal esitatud maksudeklaratsioonide alusel	Ei kohaldata	Number	0	69 900	2. kv	2024	Ettevõtetele on antud vähemalt 69 900 ülemineku 4.0 maksukrediiti seoses 4,0 materiaalse kapitalikauba, 4,0 immateriaalse kapitalikauba, standardsete immateriaalsete kapitalikaupade, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse või koolitustegevusega. Maksu ümberarvutust käsitatakse maksudeklaratsiooni esitamisel võimaldatuna. Maksudeklaratsioonid esitatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022. Äriühingute puhul, kelle maksustamisaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksukrediitidega seotud maksudeklaratsioonide esitamise asjaomase perioodi lõppu 31. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023.
M1C2–3	Investeering: Üleminek 4.0	Siht	Üleminek 4.0 ettevõtetele 2021.–2023. aastal esitatud maksudeklaratsioonide alusel	Ei kohaldata	Number	69 900	111 700	2. kv	2025	Ettevõtetele on antud vähemalt 111 700 ülemineku 4.0 maksukrediiti seoses 4,0 materiaalse kapitalikauba, 4,0 immateriaalse kapitalikauba, standardsete immateriaalsete kapitalikaupade, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse või koolitustegevusega. Maksu ümberarvutust käsitatakse maksudeklaratsiooni esitamisel võimaldatuna. Maksudeklaratsioonid esitatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023. Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise vaatlusaluse perioodi lõppu 31. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024. Lähtetase viitab ülemineku 4.0 maksuvähenduste arvule, mis on antud ettevõtetele, tuginedes ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonidele 4,0 materiaalse kapitalikauba, 4,0 immateriaalse kapitalikauba ja standardse immateriaalse vara kohta ning ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ning koolitustegevuse kohta esitatud maksudeklaratsioonidele. Äriühingute puhul, kelle maksustamisaasta ei vasta kalendriaastale, lisatakse kõigi eespool loetletud maksuvähenduste lähtetasemele ka kuni 30. novembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid. Eesmärgi puhul ei võeta arvesse äriühinguid, kes tegutsevad ATECO koodidega 05, 06, 07 ja 09 määratletud tegevusvaldkondades. Lisaks, mis puudutab investeeringuid materiaalsetesse kapitalikaupadesse 4.0 ning arengu- ja innovatsioonitegevusse, siis ei tegutse ükski ettevõte ATECO koodidega 30 määratletud tegevusvaldkondades. Eesmärgiks võetakse 22, 29, 38, 41, 42, 43, 17, 01, 50, 19, 20, 51, 24, 49, 23 ja 35.
M1C2–4	Reform: Tööstusomandi süsteemi reform	Eesmärk	Seadusandliku dekreedi jõustumine, mille eesmärk on reformida Itaalia tööstusomandi seadustikku ja asjakohaseid rakendusakte	Uue tööstusomandi seadustiku jõustumisele viitav seadusesäte ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis näitab nende jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Uue seadusandliku dekreediga muudetakse Itaalia tööstusomandi seadustikku (10. veebruari 2005. aasta seadusandlik dekreet nr 30) ja see hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: i) õigusraamistiku läbivaatamine, et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi, ii) tugevdada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) edendada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret, v) tugevdada uuenduslike teenuste edendamist.
M1C2–5	Investeering: Investeeringud tööstusomandi süsteemi	Siht	Lõplikud tegevus-/projektiaruanded vähemalt 254 tööstusomandi ja teadusuuringutega seotud projekti kohta.	Ei kohaldata	Number	0	254	4. kv	2025	Toetust saavate üksuste allkirjastatud tegevuse/projekti lõpparuanded on esitatud vähemalt 254 teadus- ja tööstusomandi valdkonna projekti kohta. .
M1C2–6	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, mis näitab 2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Iga-aastane konkurentsiseadus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2022. See hõlmab järgmist: – Konkurentsieeskirjade täitmise tagamine – Kohalikud avalikud teenused – Energia – Transport – Jäätmed – Ettevõtte asutamine – Turujärelevalve Konkurentsieeskirjade jõustamine: I. Ühinemise kontrolli täiendavad takistused kõrvaldatakse, viies Itaalia ühinemiste kontrolli eeskirjad ELi õigusega veelgi rohkem kooskõlla. Kohalikud avalikud teenused: II. Tugevdada ja laiemalt kasutada konkurentsi põhimõtet kohalike avaliku teenindamise lepingute puhul, eelkõige jäätmete ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas. III. Piirata otselepingute sõlmimist, nõudes, et kohalikud ametiasutused põhjendaksid mis tahes kõrvalekaldumist avaliku teenindamise lepingute sõlmimisest (vastavalt riigihangete seadustiku artiklile 192). IV. Näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane reguleerimine, rakendades seaduse 124/2015 artiklit 19 ühtse tekstina kohalike avalike teenuste kohta, eelkõige jäätmekäitluse valdkonnas. v. Eeskirjad ja koondamismehhanismid stimuleerivad kohalike omavalitsuste liitusid, et vähendada hankijate ja avaliku sektori hankijate arvu, sidudes nad optimaalsete territoriaalsete ühendustega („ambiti territoriali ottimali“) ning kohalike ja piirkondlike ühistransporditeenuste (bacini e livelli adeguati di servizi di trasporto pubblico locale e regionale) aladega, mis hõlmavad vähemalt 350 000 elanikku. Kohalikke avalikke teenuseid käsitlevas õigusaktis, millega rakendatakse seaduse 124/2015 artiklit 19, tuleb vähemalt: – määratleda avalikud teenused ELi õiguse kriteeriumide alusel; – näeb ette kohalike avalike teenuste osutamise, reguleerimise ja haldamise üldpõhimõtted; – kehtestada avaliku teenindamise lepingute kestuse suhtes proportsionaalsuse üldpõhimõte; – eraldada selgelt avaliku teenindamise lepingute reguleerimise, kontrollimise ja haldamise funktsioonid; – tagada, et kohalikud ametiasutused põhjendaksid oma osaluse suurendamist ettevõttesiseste auhindadega; – näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane hüvitamine, mis põhineb sõltumatute reguleerivate asutuste (nt ARERA energeetika puhul või ART transpordi puhul) teostatavatel kuludel; – piirama asutusesiseste lepingute keskmist kestust ning vähendama ja ühtlustama hankeüksuste vahel pakkumustega hõlmatud lepingute standardset pikkust, tingimusel et kestus tagab lepingute majandusliku ja finantstasakaalu, mis põhineb ka transpordiameti kehtestatud kriteeriumidel. Energeetika: VI. Muuta kontsessioonilepingute pakkumismenetlus hüdroenergia puhul kohustuslikuks ja määrata kindlaks hüdroenergia kontsessioonide õigusraamistik. VII. Muuta kontsessioonilepingute pakkumismenetlus gaasi jaotamisel kohustuslikuks. VIII. Kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad nõuded avaliku ruumi eraldamiseks elektri laadimiseks või valitud laadimispunkti/jaamade käitajatele. IX. Kaotada elektritoite reguleeritud tariifid elektrisõidukite laadimiseks. Hüdroenergiakontsessioonide konkurentsiraamistik peab vähemalt: – Nõuab, et kesksel tasandil reguleeritaks olulisi hüdroelektrijaamu üldiste ja ühtsete kriteeriumidega. – Nõuab piirkondadelt kontsessioonilepingute kestuse aluseks olevate majanduslike kriteeriumide määratlemist. –Jätta järk-järgult välja võimalus lepinguid pikendada (nagu on juba otsustanud Itaalia konstitutsioonikohus). – Piirkondadelt nõutakse hankekriteeriumidele juurdepääsu kriteeriumide ühtlustamist (et luua prognoositav ettevõtluskeskkond). Transport: X. kehtestada selged, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad sadamakontsessioonide andmise kriteeriumid. XI. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad sadamakontsessionääridel ühendada sadamakontsessioone mitmes suures ja keskmise suurusega sadamas. XII. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad kontsessionääridel osutada teatavaid sadamateenuseid ise ja kasutada oma seadmeid, ilma et see piiraks töötajate ohutust, tingimusel et töötajate ohutuse kaitseks vajalikud tingimused on vajalikud ja proportsionaalsed sadamaaladel ohutuse tagamise eesmärgiga. XIII. Lihtsustada sadamate lubade andmise kavade läbivaatamise korda. XIV. Rakendada dekreetseaduse 50/2017 artikli 27 koma 2d, millega nähakse piirkondadele ette stiimulid piirkondlike raudteelepingute sõlmimiseks. Jäätmed: XV. Lihtsustada jäätmekäitluskohtadele loa andmise menetlusi. Ettevõtte loomine: XVI. Lühendada töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise aega seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvate päevade arvu. Turujärelevalve: XVII. Riiklike turujärelevalveasutuste konsolideerimine kuni kümnes Itaalia peamistes piirkondades asuvas asutuses, millest igaüks hõlmab kõiki tooterühmi ja annab aru määruse 2019/1020 (kaupade pakett) kohaselt loodud ühtsele kontaktametnikule. XVIII. Nõuda, et riiklikud turujärelevalveasutused teeksid toodete digikontrolle ja koguksid andmeid, kasutaksid tehisintellekti ohtlike ja ebaseaduslike toodete jälgimiseks ning teeksid kindlaks suundumused ja riskid ühtsel turul. XIX. Nõuda, et riiklikud turujärelevalveasutused lisaksid koolituse ning info- ja teavitussüsteemi kasutamise üleeuroopalise turujärelevalve jaoks. XX. Luua uued akrediteeritud laborid toodete katsetamiseks kõigi tooterühmade jaoks. Need laborid teevad e-kaubanduse katseid, füüsilisi laborikatseid ja ühismeetmeid (tolli-/turujärelevalveasutused; kaks või enam riiklikku turujärelevalveasutust, riiklikud ja ELi turujärelevalveasutused).
M1C2–7	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi energiaga seotud rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)	Kõigi energiaga seotud rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi energiaga seotud rakendusmeetmete ja (vajaduse korral) teiseste õigusaktide jõustumine, et: I. Mikroettevõtjate ja kodumajapidamiste reguleeritud hindade järkjärguline kaotamine alates 1. jaanuarist 2023. II. Võtta vastu kõrvalmeetmed, et toetada konkurentsi kasutuselevõttu elektri jaeturgudel. Kõrvalmeetmed, millega tagatakse konkurentsi kasutuselevõtt elektri jaeturgudel, peavad sisaldama vähemalt järgmist: – Müüa kliendibaas, et tagada uutele turuletulijatele võrdsed tingimused. – Kehtestab ülemmäära igale tarnijale kättesaadava maksimaalse turuosana; – Võimaldada Itaalia tarbijatel paluda oma energiatarnijal avaldada oma arveandmed kolmandast isikust teenuseosutajatele; – Suurendada elektriarvete läbipaistvust, andes tarbijatele juurdepääsu „spesi per oneri di sistema“ alakomponentidele; – Kaotada tarnijate kohustus koguda tasusid, mis ei ole seotud energiasektoriga.
M1C2–8	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sh vajaduse korral teisesed õigusaktid) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide, sealhulgas 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalike määruste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi rakendusmeetmete (sh vajaduse korral teisesed õigusaktid) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks.
M1C2–9	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte 2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumise kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine Iga-aastane konkurentsiõigus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja (vajaduse korral) teisesed õigusaktid võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2023. See teeb järgmist: i) kehtestada selge menetlus elektrivõrgu arengukava vastuvõtmiseks eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegadejooksul ja igal juhul 31. detsembriks (iga kahe aasta tagant)() järgmise kümnendi elektrivõrgu arengukava vastuvõtmiseks, mis tagab menetluse lõpuleviimise ja heakskiitmise protsessi lihtsustamise. () 2021. aasta elektrivõrgu arengukava võetakse vastu 31. detsembriks 2023. ii) edendadateise põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu; Monopolidevastane võitlus: iii) pikendab seaduse nr 287/1990 artikli 6 kohaselt tõhusat konkurentsi oluliselt takistada võivate koondumiste hindamise kestust 45 päevalt 90 päevale Itaalia konkurentsiameti (autoritàGarante della Concorrenza e del Mercato) poolt. Jaemüük: iv) eri omavalitsusüksustes asuvaid müügivõimalusi omavate ettevõtjate müügiedendusmüügi loamenetluste lihtsustamine. Ravimid: v) tagada galeenravimite müügiloa nõuete proportsionaalsus.
M1C2–10	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sh vajaduse korral teisesed õigusaktid) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide, sealhulgas kõigi 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalike määruste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Jõustub kõik teisesed õigusaktid (vajaduse korral), sealhulgas kõik vajalikud määrused kõigi 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate eespool nimetatud meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks.
M1C2–11	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, mis näitab 2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine. Iga-aastane konkurentsiseadus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja (vajaduse korral) teisesed õigusaktid võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2024. See peab hõlmama vähemalt järgmisi meetmeid: Kiirteed: i) kontsessioonidele juurdepääsu ja lepingu lõpetamise kohta iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt: – muuta kontsessioonilepingute pakkumismenetlus kohustuslikuks kiirteede puhul, ilma et see piiraks sisemist pakkumist liidu õigusega kehtestatud piirides(); – parandada kontsessioonilepingutega seotud otsuste tegemise menetluste tõhusust; – nõuda kontsessioonilepingu eseme üksikasjalikku ja läbipaistvat kirjeldust. nõuda kontsessiooniasutustelt, et nad määraksid kindlaks kontsessioonid maanteelõikudele, mis määratakse kindlaks avaliku menetluse teel, võttes arvesse reguleeriva asutuse (autoritàdi Regolazione dei Trasporti – ART) koostatud hinnanguid mastaabi tõhususe ja maanteekontsessionääride kulude kohta; – tugevdada infrastruktuuriministeeriumi kontrolli kiirteede infrastruktuuri kulude ja elluviimise üle; – takistada kontsessioonilepingute automaatset uuendamist, parandada majandus- ja finantskavade korrapärase ajakohastamisega seotud tehnilisi ja haldusmenetlusi ning nende kavade iga-aastast rakendamist ning keelata riigihangete seadustiku artikliga 193 reguleeritud menetluste kasutamine aegunud või lõppevate maanteede kontsessioonilepingute sõlmimise vahendina; – lihtsustada/selgitada lepingu lõpetamise ja ülesütlemise tingimuste reguleerimist, muu hulgas selleks, et säilitada teenuse piisav tase; – avalikes huvides lepingu lõpetamise korral nähakse seadusega ette vähemalt piisav hüvitis, et kontsessionäär saaks tagasi teenida investeeringud, mida ei ole täielikult amortiseeritud. ii) maksustamise reguleerimise mudeli kohta iga-aastases konkurentsiseaduses vähemalt: – tagada ART maksustamismudeli õigeaegne ja täielik rakendamine, mis põhineb hinnalae metoodikal, võttes arvesse kontsessionääride mitmeaastase majandus- ja finantsplaneerimise perioodilisi ajakohastusi (mille on heaks kiitnud pädev reguleeriv asutus) ning nende kavade iga-aastast kasutuselevõttu. iii) kasutajate õiguste osas iga-aastane konkurentsiseadus: – tagada ART reguleeriva raamistiku täielik ja õigeaegne rakendamine, mis on seotud kasutajate õiguste kaitsmise ja piisava teenusetaseme pakkumisega. iv) ehitustööde allhanke puhul iga-aastases konkurentsiseaduses vähemalt: – Seadusandliku dekreedi nr 36/2023 artikli 186 lõike 2 kohaselt on maanteekontsessionääridel kohustus usaldada kolmandatele isikutele avalike tõendite esitamise menetluse teel 50–60 % ehitustööde, teenuste ja asjade lepingutest. Aktsiad arvutatakse kontsessioonidokumentidele lisatud majandus- ja rahastamiskavade summade alusel. () asutusesiseste ülesannete puhul seadus: – nõuda asutusesisese ülesande õiguspärasuse kohustuslikku eelkontrolli ning keelata hankemenetluse või asutusesiseste ülesannete algatamine ilma sellise kontrollita; – anda transpordiametile (ART) piisavad vahendid ja volitused eespool nimetatud kontrollide tegemiseks ning riikliku korruptsioonivastase ameti (ANAC) (õiguslik) toetus; – nõuda, et elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamine ning kaubaveoettevõtjatele sobivate parkimis- ja puhkealade rakendamine toimuks täielikus kooskõlas ART poolt välja töötatud õigusraamistikuga. Kindlustus: v) selliste õigusaktide jõustumine, mis on vajalikud auto mustade kastide andmete ülekantavuse võimaldamiseks kindlustusandjate vahel; Ettevõtte loomine: Vi) Innovatiivseid idufirmasid ja riskikapitali käsitlevate õigusaktide (nt 2012. aasta idufirmade seadus) läbivaatamine ja ajakohastamine, et ratsionaliseerida kehtivaid õigusakte, vaadata läbi idufirmade määratlus ning edendada era- ja institutsionaalsete investorite investeeringuid riskikapitali.
M1C2–12	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseaduses ja muudes esmastes õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks	Teiseste õigusaktide, sealhulgas kõigi 2023. aasta konkurentsiseaduses ja muudes esmastes õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike määruste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), sealhulgas 2023. aasta konkurentsiseaduses sätestatud asjakohaste meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud määrused. Külmtriikimist käsitlevate teiseste õigusaktide ja maagaasi jaemüüjate loetelude jõustumine: Külma triikimise puhul: Jõustub regulatiivsed stiimulid külmtriikimisteenuste kasutamiseks sadamates. Maagaasi jaemüüjate loetelu puhul: Seadusandliku dekreedi nr 164/2000 artikliga 17 kehtestatud maagaasi jaemüüjate nimekirjas olevate ettevõtjate juurdepääsu ja püsivuse kriteeriumid ja nõuded, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja toetada tarbijate valikut konkurentsiturgudel.
M1C2–13	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte 2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumise kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumine. Esmased ja teisesed õigusaktid (sealhulgas vajaduse korral rakendusaktid) kiidetakse heaks ja need jõustuvad 2025. aasta neljandaks kvartaliks. Iga-aastane konkurentsiseadus: I – kohalike avalike teenuste kohta: -Kehtestada parandusmeetmed ja karistused seadusandliku dekreedi 201/2022 artiklis 30 nõutud järelevalve vastuvõtmata jätmise, avaldamata jätmise või mittetäielikkuse korral. -Võtta parandusmeetmeid kohaliku avaliku teenistuse mitterahuldava juhtimise* korral. Sellised meetmed hõlmavad vähemalt kvaliteedi ja kulutõhususe parandamise kavade vastuvõtmist ning kõigi lepinguliste eesmärkide saavutamist. Reformiga nähakse ette, et avaliku sektori hankijad nõuavad parandusmeetmeid kindlaksmääratud tähtaja jooksul. -Kehtestada eespool nimetatud parandusmeetmete läbipaistvuskohustused, tagada ja vajaduse korral tugevdada pädevate reguleerivate asutuste/asutuste järelevalve- ja jõustamisvolitusi ning nõuda, et pädev asutus esitaks parlamendile igal aastal aruande parandusmeetmete rakendamise seisu kohta. * Mitterahuldav juhtimine määratletakse nii, et see hõlmaks vähemalt olukordi, kus käitaja on kandnud märkimisväärset kahju, mis võib ohustada tema majanduslikku ja rahalist elujõulisust, või kui teenuse kvaliteet on oluliselt madalam kui sektoripõhised võrdlusalused või kui tulemused jäävad märkimisväärselt allapoole lepingulisi eesmärke. II – Piirkondlik transport: -Laiendada artikli 14 lõigete kohaldatavust piirkondlikule ühistranspordile (sealhulgas määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohastele sõltuvatele teenusepakkujatele). Eespool reformitud seadusandliku dekreedi 201/2022 artiklid 2 ja 3, 17, 30 ja 31. -Vaadata läbi iga-aastase konkurentsiseaduse nr 118/2022 artikkel 9, et sätestada taristu- ja transpordiministeeriumile (MIT) nõue avaldada alates 2026. aastast igal aastal kõigi lõppevate raudteelepingute sõlmimise menetluste sobivalt ajastatud ajakava. -Nõuda, et ART algataks 2026. aasta teiseks kvartaliks avaliku konsultatsiooni, et võtta vastu suunised piirkondlike transporditeenuste lepingute sõlmimise menetluste standardimiseks. III – elektrilaadimisjaamade kohta: -Tagada, et elektrisõidukite laadimispunktide kontsessioonide andmine edendaks konkurentsi, soodustades turul tarnijate paljusust. IV – Tervishoid: -Kehtestada ühised lepinguliste kokkulepete kriteeriumid, et tagada seadusandliku dekreedi 502/1992 (mida on muudetud seadusega 118/2022) artiklite 8-quater ja 8-quinquies tõhus rakendamine ning tagada avatud ja läbipaistvaid valikumenetlusi käsitlevate eeskirjade rakendamine. V. – Tehnoloogiasiire: -Nõuda, et Itaalia ettevõtlus- ja Madeministeerium ning ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium võtaksid 2026. aasta teiseks kvartaliks vastu tehnosiirde ja teadmiste väärindamise riikliku strateegia, muutes olemasolevate ressursside jaotamise tõhusamaks, edendades kooskõlastatud strateegiat eri fondide ja muude tehnosiirde valdkonnas tegutsevate institutsioonide vahel. Algatusega toetatakse ja ratsionaliseeritakse tehnosiirde ameteid, edendades ka federatiivseid algatusi või muid tõhususe suurendamise poliitikaid. VI – reguleeritud kutsealade kohta: -Lihtsustada kutseühingute asutamise ja registreerimise nõudeid.
M1C2–13bis	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teisesed õigusaktid ja rakendusaktid, mis käsitlevad 2025. aasta konkurentsiseadust) jõustumine	Säte, misnäitab piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teisesed õigusaktid ja rakendusaktid, mis käsitlevad 2025. aasta konkurentsiseadust) jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide ja rakendusaktide) jõustumine. -Piirkondlik transport: võetakse vastu kõik regulatiivsed meetmed (sealhulgas ministri dekreet, milles sätestatakse piirkondade hankemenetluste ajakava näidised), mis on vajalikud kõigi lõppevate raudteelepingute sõlmimise menetluste taristu- ja transpordiministeeriumi ajakava avaldamiseks. -Tehnosiirdekohta: Itaalia ettevõtlus- ja Made’i ministeerium ning ülikooli- ja teadusministeerium võtavad vastu vahe-eesmärgis M1C2–13 ette nähtud riikliku strateegia.
M1C2–14	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Siht	Kasutusele on võetud miljonid 2G arukad arvestid.	Ei kohaldata	Number	20	33	4. kv	2025	Kasutusele võetakse vähemalt 33 miljonit 2G nutiarvestit.
M1C2–14a	Reform: ettevõtetele pakutavate stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Võimaldava õigusakti jõustumine	Ettevõtete stiimulite reformi võimaldava õigusakti jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Jõustub lubav õigusakt (legge delega), millega volitatakse valitsust läbi vaatama ettevõtete stiimulite süsteemi.
M1C2–14ter	Reform: ettevõtetele pakutavate stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Esmaste õigusaktide jõustumine	Ettevõtete stiimulite reformi käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Esmaste õigusaktide jõustumine, millega rakendatakse volitust (legge delega), millega volitatakse valitsust vaatama läbi ettevõtete stiimulite süsteemi. Õigusaktid käsitlevad nii stiimuleid reguleerivat õigusraamistikku (Codice degli incentivi) kui ka stiimulite ratsionaliseerimist riiklikul tasandil. A) riikliku riigiabiregistri ja b) platvormi incentivi.gov.it täiendavad funktsioonid on kättesaadavad internetis.

B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia

Investeeringu eesmärk on toetada mikroelektroonika strateegilise väärtusahela arendamist, investeerides Silicon Carbide substraatidesse. Investeering seisneb 8-tolliste Silicon Carbide substraatide täiendava tootmisvõimsuse realiseerimises.

Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra Broadband ja 5G)

Investeeringu eesmärk on riikliku ülikiire ja 5G telekommunikatsioonivõrgu väljaehitamine kogu riigi territooriumil. See investeering peaks aitama märkimisväärselt kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele ja digilõhe vähendamisele Itaalias.

Investeering hõlmab kontsessioonide andmist ja hõlmab viit kiiremat ühendusprojekti:

1.„Italia a 1 giga, mis pakub 1 gigabitti/s allalaadimisel ja 200 Mbit/s üleslaadimisühendust järgmise põlvkonna halli ja musta juurdepääsu (NGA) piirkondades. Need alad määratakse kindlaks pärast kaardistamise lõpuleviimist;

2.„Italia 5G, mis pakub 5G-ühendusi turutõrkega piirkondades, mis on piirkonnad, kus mobiilsidevõrke ei ole kasutusele võetud; või on kättesaadavad ainult 3G-võrgud ja lähitulevikus ei kavandata 4G- ja/või 5G-mobiilsidevõrke; või tõendatud turutõrge;

3.Ühendatud koolid, mis pakuvad koolihoonetele 1 gigabiti/lairibaühenduse;

4.Ühendatud tervishoiuasutused, mis pakuvad 1 gigabiti/s lairibaühendust riiklikele tervishoiuasutustele;

5.Ühendatud väikesaared, mis pakuvad ultralairibaühendust valitud väikesaartele, kellel puudub Euroopaga kiudoptiline ühendus.

Investeering: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Investeeringu eesmärk on arendada digi- ja rohepööret silmas pidades satelliitühendusi ning aidata kaasa kosmosesektori arendamisele. Investeering koosneb neljast projektist:

1.SATCOM,

2.Maa seire (EO),

3.Kosmosetehas,

4.Orbiidil põhinev majandus.

Eeldatakse, et investeeringul puuduvad sõjalised või kaitsealased eesmärgid või mõju.

Investeering 5: Tööstuse tarneahela poliitika ja rahvusvahelistumine

Investeeringu eesmärk on tugevdada tööstuse tarneahelaid, eelkõige hõlbustades juurdepääsu rahastamisele, ning edendada ettevõtete (eelkõige VKEde) konkurentsivõimet, eelkõige toetades nende rahvusvahelistumist ja tugevdades nende vastupanuvõimet pärast COVID-19 kriisi.

Investeering koosneb kahest sekkumisliinist:

1.SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine. See hõlmab avaliku sektori asutuse SIMEST hallatava olemasoleva fondi refinantseerimist, millest antakse rahalist toetust ettevõtetele, eelkõige VKEdele, et toetada nende rahvusvahelistumist mitmesuguste vahendite, näiteks välisturgudele juurdepääsu programmide ja e-kaubanduse arendamise kaudu.

2.Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime. See hõlmab rahalist toetust ettevõtetele arengulepingu rahastamisvahendi kaudu projektide jaoks, mis on seotud peamiste strateegiliste väärtusahelatega, nagu tööstuse arenguprogrammid, keskkonnakaitse arenguprogrammid, säästev liikuvus ja turismitegevus.

Eespool nimetatud sekkumisi viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilistes suunistes „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).

Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), peab Itaalia ja rahastamisvahendi eest vastutava volitatud üksuse või finantsvahendaja vaheline õiguslik kokkulepe ja rahastamisvahendi järgnev investeerimispoliitika:

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ja

II.jätta rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 2 ; iii) prügilate, põletusseadmete ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus 3 ja varad 4 ; tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ja

III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute, sealhulgas kestlikkuskontrollist vabastatud tehingute puhul.

Investeering 7: Riiklik ühenduvusfond

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust riiklikusse ühenduvusfondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia ülilairibavõrgu taristu sektoris. Kava rakendamiseks antakse toetusi otse erasektorile.

Kava haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Kava hõlmab järgmist tooterida:

·Elujõulisuse puudujäägi toetus, mis nõuab vähemalt 30 % erasektori kaasrahastamist projekti kogumaksumusest.

Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja Invitalia S.p.A. rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Abikavaga seotud otsustusprotsessi kirjeldus: Kava lõpliku toetuse andmise otsuse teeb investeeringute komitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c)Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise nõue, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01): Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 5 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 6 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 7 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 8 .

d)Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kasutusele võetud toetuste kohta.

2.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida enne tegevusele toetuse andmist iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia S.p.A auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad; ning iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja toetuslepingu tingimuste täitmist.

Investeering: InvestEU liikmesriigi osa

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust InvestEU liikmesriigi osasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele sektorites, mis võivad muu hulgas hõlmata tootmist ja ehitust. Programmi „InvestEU“ liikmesriigi osasse antavat panust kasutatakse VKEde, muude äriühingute ja Itaalia majanduse konkurentsivõime suurendamiseks, toetades näiteks sotsiaalseid ja kestlikke taristuprojekte ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise algatusi. See finantstoode toimib, pakkudes näiteks tagatisi, laene ja omakapitali kas otse või vahendajate kaudu erasektorile ning sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele.

Jõustub tagatisleping komisjoni ja ühe (või mitme) rakenduspartneri vahel, kes on valitud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määruse (EL) 2021/523 (millega luuakse programm „InvestEU“ ja muudetakse määrust (EL) 2015/1017) asjakohaste sätetega.

Itaalia allkirjastab Euroopa Komisjoniga rahalist toetust käsitleva lepingu, mis sisaldab järgmist:

-Kavandatav(ad) rakenduspartner(id).

-Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste järgimise nõue (2023/C111). Vajaduse korral jäetakse muudetud tagatislepingutest rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 10 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete ja mehaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused 11 ja varad 12 .

-Kasutusele võetavate vahendite kohta aru andmiseks kasutatava järelevalvesüsteemi kirjeldus.

Investeering 9: Võimendatud meede: Üleminek 4.0

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete digiüleminekut, stimuleerides erasektori investeeringuid digiteerimist toetavatesse varadesse ja tegevustesse. Meede koosneb maksukrediidi kavast.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõt	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M1C2–15	Investeering: Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia	Siht	Silicon Carbide substraatide tootmisvõimsus	Ei kohaldata	Number	0	197 028	2. kv	2026	Täiendava tootmisvõimsuse saavutamine vähemalt 197 028 8-tollise silicon Carbide substraadi ulatuses aastas.
M1C2–16	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Eesmärk	Kõigi kiiremate ühendusprojektidega seotud riigihankelepingute sõlmimine	Kõigi kiiremate ühendusprojektidega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade kõigi kiiremate ühendusprojektide riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis koosnevad i) „Italia a 1 giga“, ii) „Italia 5G“, iii) „Ühendatud koolid“, iv) „Ühendatud tervishoiuasutused“; ja v) ühendatud väikesaared.
M1C2–17	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühenduvusega majanumbrid	Ei kohaldata	Number	0	2 692 905	2. kv	2026	Vähemalt 2 692 905 majanumbrit (millest vähemalt 266 782 on hajutatud leibkonnad, mis asuvad äärealadel), mis on ühendatud vähemalt 1 Gbit/s ühendusega Fiber-the-the-the-Hoone (FTTH/B), traadita püsiühenduse (FWA) kaudu
M1C2–18	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühenduvusega koolihooned ja tervishoiuasutused	Ei kohaldata	Number	0	17 700	2. kv	2026	Veel vähemalt 9000 kooli ja 8700 riiklikku tervishoiuasutust, millel on vähemalt 1 Gbit/s ühendus.
M1C2–19	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	Saared pakuvad ülilairibaühendust	Ei kohaldata	Number	0	18	4. kv	2024	Veel vähemalt 18 saart, kellel puudub kiudoptiline ühendus mandriga, pakuvad ultralairibaühendust uue optilise tagasiühenduse kaudu.
M1C2–20	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	5G katvusega linnavälised teed ja koridorid	Ei kohaldata	Number	0	12 600	2. kv	2026	5G levialaga vähemalt 12 600 km linnaväliseid teid ja koridore.
M1C2–21	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	5G katvusega turutõrgete piirkonnad	Ei kohaldata	Number	0	1 400	2. kv	2026	Veel vähemalt 1 400 ruutkilomeetrit 5G katvusega turutõrgetega asustatud piirkondadest, millest vähemalt 500 ruutkilomeetrit oli kaetud 5G-võrguga.
M1C2–22	Investeering: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Kõigi satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektidega seotud riigihankelepingute sõlmimine	Kõigist satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektidega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade kõigi satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektidega seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis hõlmavad i) Satcomi, ii) Maa seiret, iii) kosmosevabrikut ja iv) orbiidipõhist majandust.
M1C2–23 bis	Investeering: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Ssatellite tehnoloogia- ja kosmoseprojektid	Satelliittehnoloogia- ja kosmoseprojektide lõpparuanded ning tõendid siirde kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Lõpparuanded esitatakse järgmiste tegevuste kohta: 1. SATCOM: kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja süsteemide loomine, mida kasutatakse riiklikult kasutatavate üliturvaliste satelliitsideteenuste osutamiseks. 2. Maa seire, mis koosneb i) eelneva etapi tegevustest: sealhulgas kaugseire kogumite (Synthetic Aperture Radar (SAR), hüperspektraalne, optiline) spetsifikatsioon, projekteerimine ja tootmine ning maa, mere ja atmosfääri seirele keskenduvate kanderakettide hankimine; vähemalt üks kogum või tõend kogumite kontseptsiooni kohta on seotud orbiidiga (ii) järgneva etapi tegevustega: Cyber Italy projekt, Marketplace ja sellega seotud teenused. 3. Kosmosetööstus, mis koosneb kahest allprojektist: i) kosmosetehas 4.0: (väikeste satelliitide tootmise, kokkupanemise, integreerimise ja katsetamise integreeritud liinid); ii) juurdepääs kosmosele: Teadus- ja arendustegevus ning prototüüpide loomine keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamiseks tulevase põlvkonna tõukejõude ja kanderakettide jaoks. 4. Orbiidil põhinev majandus: orbiidi teenindamise tehnoloogia näidisprojektiga seotud tegevus; kosmose jälgimise ja seire riikliku suutlikkuse suurendamine; kosmoseliikluse korraldamisega seotud tegevust toetavate andmeteenuste soetamiseks, haldamiseks ja osutamiseks vajalike varade kavandamine ja tootmine. Rakendusasutustele väljastatakse maksejuhiseid kokku vähemalt 1 340 000 000 eurot.
M1C2–26	Investeering 5.1: SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Eesmärk	Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine	Seaduse säte, mis viitab fondi 394/81 toetuse- ja laenukomponendi refinantseerimist käsitleva(te) dekreetseaduse(te) jõustumisele Nõukogu otsuse (millega kehtestatakse rahastatavate projektide valikukriteeriumid) heakskiitmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Dekreetseadusega nähakse ette fondi 394/81 toetus- ja laenukomponendi refinantseerimine. Fondi nõukogu kiidab heaks investeerimispoliitika kehtestamise otsuse. Fondi 394/81 refinantseerimisega seotud investeerimispoliitikas määratletakse vähemalt: i) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis peab olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega; pädevustingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse selle meetme raames toetatavate projektide vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjaomaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühma kuuluvaid toetusesaajaid, kelle hulgas on VKEsid, ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, mille kohaselt reinvesteeritakse võimalikud tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide saavutamiseks ka pärast 2026. aastat, kui neid ei kasutata uuesti määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks. Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist.
M1C2–27	Investeering 5.1: SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Siht	Fondist 394/81 toetust saanud VKEd	Ei kohaldata	Number	0	4 000	4. kv	2021	Alates 1. jaanuarist 2021 sai fondist 394/81 toetust veel vähemalt 4000 VKEd.
M1C2–28	Investeering 5.2: Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus	Eesmärk	Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine	Seaduse säte, mis viitab dekreedi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Arenduslepingute investeerimispoliitikas määratletakse vähemalt: i) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis peab olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega; pädevustingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse selle meetme raames toetatavate projektide vastavus olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjaomaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühma kuuluvaid toetusesaajaid ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, mille kohaselt reinvesteeritakse võimalikud tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide saavutamiseks ka pärast 2026. aastat, kui neid ei kasutata uuesti määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks. Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist.
M1C2–29	Investeering 5.2: Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus	Siht	Heakskiidetud arenduslepingud	Ei kohaldata	Number	0	40	4. kv	2023	Kooskõlas investeerimispoliitikaga on heaks kiidetud vähemalt 40 arenduslepingut. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 1 500 miljoni euro suuruste investeeringute aktiveerimisest.
M1C2–30	Investeering 7: Riiklik ühenduvusfond	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Rakenduslepingu jõustumine.
M1C2–31	Investeering 7: Riiklik ühenduvusfond	Eesmärk	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud ja investeeringute lõpuleviimine	Allkirjastatud õiguslikud kokkulepped ja üleandmistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Invitalia S.p.A. peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid). Itaalia kannab rahastu jaoks 733 402 818 eurot üle Invitalia S.p.A.-le.
M1C2–32	Investeering: InvestEU liikmesriigi osa	Eesmärk	Itaalia valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise toetuslepingu allkirjastamine	Toetuslepingu allkirjastamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2026	Itaalia valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise 500 000 000 euro suuruse toetuse lepingu allkirjastamine.
M1C2–33	Investeering: InvestEU liikmesriigi osa	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud rahastamis- või investeerimistoimingud.	Ei kohaldata	Protsent	0	100	2. kv	2026	InvestEU investeeringute komitee on heaks kiitnud rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % rahastamisvahendile eraldatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kogusummast.
M1C2–34	Investeering 9: Võimendatud meede: Üleminek 4.0	Siht	Üleminek 4.0 ettevõtetele aastatel 2021–2026 esitatud dokumentide alusel	Ei kohaldata	Number	0	50 942	2. kv	2026	Ettevõtetele on antud vähemalt 50942 ülemineku 4.0 maksukrediiti seoses 4,0 materiaalse kapitalikauba, 4,0 immateriaalse kapitalikauba, standardsete immateriaalsete kapitalikaupade ning teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega. Maksu ümberarvutus loetakse antuks, kui esitatakse maksudeklaratsioon või Gestore Servizi Energeticile (GSE) 2024. ja 2025. aasta täitmisvormid. Maksudeklaratsioonid esitatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2024. Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise vaatlusaluse perioodi lõppu 31. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025. Täitmisvormid esitatakse GSE-le 31. jaanuariks 2026. Eesmärgi puhul ei võeta arvesse äriühinguid, kes tegutsevad ATECO koodidega 05, 06, 07 ja 09 määratletud tegevusvaldkondades. Lisaks, mis puudutab investeeringuid materiaalsetesse kapitalikaupadesse 4.0 ning arengu- ja innovatsioonitegevusse, siis ei tegutse ükski ettevõte ATECO koodidega 30 määratletud tegevusvaldkondades. Eesmärgiks võetakse 22, 29, 38, 41, 42, 43, 17, 01, 50, 19, 20, 51, 24, 49, 23 ja 35.

C. 1. ÜLESANDE KOMPONENT 3: Turism ja kultuur 4.0.

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent keskendub kahe COVID-19 kriisist tugevalt mõjutatud sektori taaskäivitamisele: kultuur ja turism. Kultuurisektoriga seotud meetmete eesmärk on muuta kultuuriobjektid nii digitaalselt kui ka füüsiliselt kättesaadavamaks, energiatõhusamaks ja looduskatastroofide suhtes ohutumaks, toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist, sealhulgas toetades väikeste kultuuriobjektide ja maapiirkondade arhitektuuri atraktiivsust, et suurendada ka territoriaalset ühtekuuluvust. Kavandatud on kolm meetmete kogumit: i) meetmed kultuuripärandi arendamiseks järgmise põlvkonna jaoks, sealhulgas investeeringud digipöördesse ja kultuuriobjektide energiatõhususe parandamiseks, ii) väikeste ajalooliste paikade, usu- ja maapiirkondade pärandi kultuuripõhine taaselustamine; iii) kultuuri- ja loomemajanduse sekkumismeetmed 4.0. Turismiga seotud meetmete eesmärk on suurendada sektori konkurentsivõimet, sealhulgas vähendades sektori killustatust ja suurendades mastaabisäästu, parandades ja ajakohastades majutussektori standardeid, soodustades digitaalset innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutamist ettevõtjate poolt ning toetades sektori rohepööret. Sellega seoses on ette nähtud meetmed, millega toetatakse turismisektoris tegutsevaid ettevõtjaid, sealhulgas VKEsid, ja turismiettevõtjaid, sealhulgas investeerides digivahenditesse.

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale adresseeritud riigipõhiseid soovitusi, eelkõige seoses vajadusega „edendada erainvesteeringuid, et edendada majanduse taastumist ning keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020). Samuti toetavad need sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning Itaalia majanduse konkurentsivõimet, edendades samal ajal turismisektori digitaliseerimist ja kestlikkust.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Kultuuripärandi digistrateegia ja -platvormid

Selle meetme eesmärk on digiteerida Itaalia kultuuripärand ning tagada juurdepääs kultuuriressurssidele ja digiteenustele. Meede seisneb digitaristu loomises, et koguda, integreerida ja säilitada digiressursse, tehes need sihtotstarbeliste platvormide kaudu avalikuks kasutamiseks kättesaadavaks.

Investeering 1.2: Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete kõrvaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada laiemat juurdepääsu kultuurile ja selles osalemist;

Selle meetme eesmärk on võimaldada füüsilist ja kognitiivset juurdepääsu mitmele Itaalia kultuuriasutusele. Meede seisneb arhitektuuriliste ja kognitiivsete tõkete kõrvaldamises Itaalia kultuuriasutustes.

Investeering 1.3: Parandada energiatõhusust kinodes, teatrites ja muuseumides

Selle meetme eesmärk on suurendada selliste kultuuri- ja loomeruumide energiatõhusust nagu avalikud ja eramuuseumid, kinod ja teatrid. Meede hõlmab energiatõhususe meetmeid kultuuri- ja loomeruumides.

Reform 3.1: Minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine kultuuriürituste jaoks

Reformi eesmärk on parandada kultuuriürituste (näitused, festivalid, kultuuriüritused ja muusikaüritused) ökoloogilist jalajälge, lisades sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid avaliku sektori asutuse rahastatavate, edendatavate või korraldatavate kultuuriürituste riigihangetesse.

Investeering 3.3: Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine digi- ja rohepöörde juhtimiseks

Investeeringu üldeesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist. See koosneb kahest sekkumisest.

Esimese sekkumise (kultuuritegevuse taastamise toetamine innovatsiooni ja digitehnoloogia kasutamise soodustamise kaudu kogu väärtusahelas) eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduses osalejaid digistrateegiate rakendamisel ja nende juhtimissuutlikkuse suurendamisel.

Teise sekkumise (rohelise lähenemisviisi edendamine kogu kultuuri- ja loomeahelas) eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikku lähenemisviisi kogu ahelas, vähendada ökoloogilist jalajälge, edendada innovaatilist ja kaasavat ökodisaini, sealhulgas ringmajanduse kontekstis, et suunata üldsust vastutustundlikuma keskkonnakäitumise suunas.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine 13 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille eesmärk on saavutada prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 14 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 15 ja mehaanilise bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus 16 ; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 4.1: Digitaalse turismi keskus

Selle meetme eesmärk on võimaldada kogu turismi ökosüsteemil oma pakkumist suurendada, integreerida ja levitada. Meede seisneb digitaalse turismi keskuse loomises, mis on juurdepääsetav spetsiaalse veebiplatvormi kaudu.

Reform 4.1: Giidide kutsealade tellimise reguleerimine

Digitaalse turismikeskusesse tehtavaid investeeringuid täiendab reform, mille eesmärk on ühtlustada turismigiidide eeskirju. Meetmega nähakse ette giidide ja nende päritolupiirkonna kutseorganisatsioon, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikku reguleerimist. Reformi süstemaatiline ja ühetaoline kohaldamine võimaldaks reguleerida kutseala aluspõhimõtteid ja ühtlustada teenuste osutamise taset kogu riigi territooriumil, avaldades positiivset mõju turule. Reform hõlmab koolitust ja täiendkoolitust, et pakkumist kõige paremini toetada.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõt	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M1C3–2	Investeering – 1.1 Kultuuripärandi digistrateegia ja -platvormid	Siht	Avaldatud digitaalsed ja meediaressursid	Ei kohaldata	Number	0	65 000 000	4. kv	2025	Avaldatakse vähemalt 65 000 000 digitaalmeedia allikat.
M1C3–3	Investeering – 1.2. Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete kõrvaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist	Siht	Sekkumised füüsiliste ja kognitiivsete tõkete kõrvaldamiseks muuseumides, mälestistes, arheoloogiaaladel ja parkides, arhiivides ja raamatukogudes	Ei kohaldata	Number	0	617	2. kv	2026	Tööde lõpetamise tõend antakse välja vähemalt 617 muuseumile, mälestisele, arheoloogiaaladele ja parkidele, arhiividele ja raamatukogudele.
M1C3–4	Investeering – 1.3 Kinode, teatrite ja muuseumide energiatõhususe parandamine	Siht	Riiklike muuseumide ja kultuurimälestiste, teatrisaalide ja kinode sekkumised (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	80	3. kv	2023	Näitaja viitab lõpuleviidud sekkumiste arvule, mida tõendab tööde korrapärase teostamise sertifitseerimine. Lõpuleviidavate sekkumisliikide hulka kuuluvad: - tehniline ja majanduslik ja finantsplaneerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, hädaabid ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised küsimused, määrata kindlaks sellest tulenevad sekkumised energiatõhususe parandamiseks; - sekkumised hoone välispiirete puhul; - seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ning nende toimimiseks vajalike lisaseadmete asendamise/soetamise ning patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumine; - arukate süsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad hooned) ja saasteainete heite kaugjuhtimiseks, reguleerimiseks, juhtimiseks, seireks ja optimeerimiseks, kasutades ka tehnoloogilisi segusid.
M1C3–5	Investeering – 1.3 Kinode, teatrite ja muuseumide energiatõhususe parandamine	Siht	Riiklike muuseumide ja kultuuriobjektide, teatrisaalide ja kinode sekkumised viiakse lõpule (teine rühm)	Ei kohaldata	Number	80	420	4. kv	2025	Tööde lõpetamise tõend antakse välja vähemalt 340 sekkumiseks, sealhulgas: 1.tehniline ja majanduslik ja finantsplaneerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, hädaabid ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised küsimused, määrata kindlaks sellest tulenevad sekkumised energiatõhususe parandamiseks; 2.sekkumised hoone välispiirete puhul; 3.seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ning nende toimimiseks vajalike lisaseadmete asendamise/soetamise ning patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumine; 4.arukate süsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad hooned) ja saasteainete heite kaugjuhtimiseks, reguleerimiseks, juhtimiseks, seireks ja optimeerimiseks, kasutades ka tehnoloogilisi segusid.
M1C3–6	Reform – 3.1 Kultuuriürituste minimaalsed keskkonnakriteeriumid	Eesmärk	Jõustub dekreet, millega määratakse kindlaks sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangetes	Dekreedi säte, milles mainitakse kultuuriürituste keskkonna miinimumkriteeriumide vastuvõtmist käsitleva dekreedi jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kriteeriumid võetakse vastu järgmiste aspektide jaoks: paberi ja trükiste kasutamise vähendamine, keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, ringlussevõetud ja korduskasutatud materjalidest valmistatud etapiviisiline ülesehitus ning säästvad sisustused, väikese keskkonnamõjuga meessoojendid, asukoha valimine bioloogilise mitmekesisuse kaitse alusel, väikese keskkonnamõjuga toitlustusteenused, transport üritusele jõudmiseks ja materjalide transport, energiatarbimine ürituse korraldamiseks. Juurdepääsetavust ja kaasatust edendavad sotsiaalsed kriteeriumid hõlmavad järgmist: puuetega inimeste juurdepääsu edendamine; noorte, pikaajaliste töötute, ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste (nt võõrtöötajad ja etnilised vähemused) ning puuetega inimeste tööhõivevõimaluste edendamine; tagada võrdne juurdepääs hangetele ettevõtetele, mille omanikud või töötajad kuuluvad etnilistesse või vähemusrühmadesse, nagu ühistud, sotsiaalsed ettevõtted ja mittetulundusühendused; inimväärse töö edendamine, mida mõistetakse kui õigust tootlikule ja vabalt valitud tööle, aluspõhimõtetele ja õigustele töökohal, inimväärsele palgale, sotsiaalkaitsele ja sotsiaalsele dialoogile. Reform hõlmab selliseid kultuuriüritusi nagu näitused, festivalid ja etenduskunstiüritused.
M1C3–7	Investeering – 3.3 Kultuuriettevõtjate suutlikkuse suurendamine digi- ja rohepöörde juhtimiseks.	Eesmärk	Kõigi sekkumiste puhul, mille eesmärk on hallata kultuurivaldkonnas tegutsejate digi- ja rohepööret, sõlmitakse rakendusorganisatsiooni/toetusesaajatega kõik riigihankelepingud	Kõigi selliste organisatsioonide ja võrgustike hankelepingute sõlmimisest teatamine, kes vastutavad suutlikkuse suurendamise meetmete elluviimise eest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Valitud rakendusasutused on spetsialiseerunud organisatsioonid või võrgustikud, millel on oskused ja kogemused nii koolituse kui ka kultuuritootmise, keskkonna, kultuurihalduse ja koolituse valdkonnas. Konkurentsipõhiste projektikonkursside raames välja valitud projektide kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine peab olema kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–8	Investeering – 4.1 Digiturismi keskus	Eesmärk	Lepingute sõlmimine digitaalse turismiportaali arendamiseks	Teade kõigi hankelepingute sõlmimise kohta digitaalse turismiportaali arendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	(Kõikide) hankelepingute sõlmimisest teatamine digitaalse turismiportaali arendamiseks. Digitaalse turismi portaal ajakohastab praegust portaali Italia.it pilvandmetöötluse ja avatud arhitektuuri rakendamise kaudu, soodustades suurel määral ühendust ökosüsteemiga. Ajakohastatud portaal sisaldab järgmist: uue esiotsaliidese ja navigatsioonipuu loomine; jaotiste, lehekülgede ja artiklite kujunduse, struktuuri ja funktsioonide läbivaatamine; kaartide kasutuselevõtmine; mitmekeelne haldus (vahetamise ajal tutvustatakse portaali itaalia ja inglise keeles). Teiste, praegu toetatavate keelte integreerimist oodatakse vahetult kasutuselevõtule järgnevatel kuudel. Lepingute sõlmimine konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–9	Investeering 4.1 Digiturismi keskus	Siht	Turismiettevõtjate registreerimine digitaalse turismi keskuses	Ei kohaldata	Number	0	20 000	2. kv	2024	Keskuses registreeritud turismiettevõtjate arv (mis võib hõlmata muu hulgas hotelle, reisikorraldajaid ja ATECO koodidega 55.00.00 määratletud ettevõtjaid; 56.00.00; 79.00.00 ja muud sektorisse kuuluvad rajatised) on vähemalt 20 000. Vähemalt 7 400 turismiettevõtjat (st 37 % 20 000-st) asuvad lõunas.
M1C3–10	Reform 4.1. Regulatsioon giidide kutsealade korralduse kohta.	Eesmärk	Giidide riikliku standardi määratlus	Riikliku miinimumstandardi määratlemine ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Riikliku miinimumstandardi määratlemine ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist. Reformiga nähakse ette ka koolitus ja kutsealane ajakohastamine, et pakkumist paremini toetada. Reform kvalifitseerub meetodiks, mille abil omandada ainulaadne kutsekvalifikatsioon, mis on riiklikul tasandil vastu võetud ühtsete standarditega riikliku seaduse ja sellele järgnenud riiklike piirkondade vastastikuse mõistmise ministeeriumide dekreetide alusel.
M1C3–11	Investeering 1.3 – Kinode, teatrite ja muuseumide energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi ressursside eraldamist käsitleva dekreedi jõustumine: parandada energiatõhusust kultuurikohtades	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitavas dekreedis sisalduv säte vahendite eraldamiseks, et parandada energiatõhusust kultuurikohtades	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuurikohad on kinod, teatrid ja muuseumid. (INV. 1.3) Energiatõhususe parandamiseks muuseumide ja kultuuripaikade puhul rakendatakse sekkumist riiklike kultuuriobjektide projektiettepanekute tunnustamise kaudu kultuuriministeeriumis eesmärgi 1 juhtumi puhul. Vastasel juhul määratakse mitteriiklikud institutsioonid eesmärkide 2 ja 3 puhul kindlaks pakkumiskutsete kaudu. Hankelepingute sõlmimine konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega peab olema kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

C3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 4.1: Digitaalse turismi keskus

Investeering 2.1: Väikeste ajaloolinnade atraktiivsus

Meetme eesmärk on toetada ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, mis põhineb väikelinnade kultuurilisel taaselustamisel ning eelkõige kohaliku majanduse ja turismi kasvul. Investeering seisneb kultuuri-, sotsiaal- ja turismiga seotud taristu, teenuste ja tegevuse toetamises.

Investeering 2.2: Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine

Selle meetme eesmärk on parandada maa- ja maapiirkondade ümbrust. Meede seisneb eraomandis olevate maapiirkondade hoonete taastamise toetamises.

Investeering 2.3: Programmid kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi parandamiseks

Selle meetme eesmärk on säilitada ja edendada ajaloolisi parke ja aedu, kaitstes nende kultuuri- ja ajaloopärandit, parandades samal ajal juurdepääsetavust, turvalisust ja üldsuse nautimist. Meede seisneb ajalooliste parkide ja aedade renoveerimises, taastamise, kestliku majandamise ja kutsealase koolituse toetamises, pikaajalise säilitamise tagamises ning nende kultuurilise, haridusliku ja keskkonnaalase rolli tugevdamises.

Investeering 2.4: Pühakodade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused (taaskasutamiskunst)

Selle meetme eesmärk on vähendada seismilist riski pühakodades. Investeering seisneb seismiliste ennetusmeetmete kava koostamises, pühakodade seismilise moderniseerimise teostamises, FECi (FEC –Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamises ja kunstiteoste jaoks varjualuste ehitamises.

Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine

Meetme eesmärk on toetada turismisektoris tegutsevaid ettevõtjaid. See hõlmab maksusoodustust töödele, mille eesmärk on parandada majutusvõimalusi, tagatisfondi, et hõlbustada sektori ettevõtete juurdepääsu krediidile (VKEde tagatisfondi sihtotstarbelise osa kaudu), EIP temaatilise turismifondi aktiveerimist sektori uuenduslike investeeringute toetamiseks, omakapitalifondi (riiklik turismifond) suure turismipotentsiaaliga kinnisvara ümberehitamiseks. Täiendav rahastamisvahend (FRI – Fondo Rotativo) täiendab eespool nimetatud meetmeid turismisektoris tegutsevate ettevõtete toetamiseks. Eespool nimetatud sekkumisi tehakse kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilistes suunistes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel (2021/C58/01).

Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), tehakse rahastamisvahendite õiguslikus kokkuleppes ja sellele järgnevas investeerimispoliitikas järgmist:

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ja

II.jätta välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine 17 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille eesmärk on saavutada prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 18 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 19 ja mehaanilise bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus 20 ; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ja

Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Meetme eesmärk on suurendada Itaalia filmi- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet. Investeering seisneb stuudiote renoveerimises ja uute ehitamises ning tootmistegevuse parandamises. See võib hõlmata muu hulgas uute tehnoloogiate kasutamist, audiovisuaalpärandi säilitamist ja digitaliseerimist kinouuringute keskuses ning sektori kutseprofiilide ja oskuste tugevdamist Cinecittà ja Cinematograafia eksperimentaalkeskuse koolituste kaudu.

Investeering 4.3: Caput Mundi Next Generation EU turismisuurte ürituste jaoks.

Meetme eesmärk on parandada suurte turismiürituste kogemust ja turismi jätkusuutlikkust mälestiste renoveerimise, ülerahvastatud alade jaoks turismi- ja kultuurialternatiivide loomise, kultuuri- ja turismiteenuste digiteerimise ning haljasalade edendamise kaudu. Investeering hõlmab programmi „Caput Mundi“ vastuvõtmist ja rakendamist, mis hõlmab kultuuri- ja ajaloovarade taastamist, rohealade ja ajalooliste rajatiste renoveerimist ning turismi jaoks digiteenuste loomist.

C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M1C3–9bis	Investeering 4.1 Digiturismi keskus	Siht	Turismiettevõtjate registreerimine digitaalse turismi keskuses ja juurdepääs keskuse pakutavatele teenustele	Ei kohaldata	Number	20 000	35 000	4. kv	2025	Keskuses peab olema registreeritud vähemalt 35 000 turismiettevõtjat (mis võib muu hulgas hõlmata ATECO koodidega 55.00.00 määratletud hotelli, reisikorraldajat ja ettevõtjaid; 56.00.00; 79.00.00 ja muud sektori struktuurid). Digitaalse turismi keskuses registreeritud turismiettevõtjatele on kättesaadavad järgmised teenused: ·Kommunikatsiooniteenused turismiettevõtjatele, et nad saaksid pakkuda oma pakkumisi; ·Andmeanalüüsi vahendid ja prognoosimudelid andmepõhiste otsuste tegemise toetamiseks; ·Täiendus- ja ümberõppe koolitus; ·Turismiga tegelevatele VKEdele innovatsiooni toetamiseks mõeldud teenused.
M1C3–12	Investeering 2.1 – Ajaloolise väikelinna atraktiivsus	Eesmärk	Jõustub kultuuriministeeriumi dekreet vahendite eraldamise kohta omavalitsustele, et suurendada väikeste ajaloolinnade atraktiivsust	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumise kohta käiva dekreedi säte vahendite eraldamise kohta omavalitsustele väikeste ajaloolinnade atraktiivsuse suurendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse omavalitsustele vahendeid väikeste ajaloolinnade atraktiivsuse suurendamiseks. Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsuse suurendamiseks kaasatud omavalitsused viitavad 250 omavalitsusüksusele/külale, mis on edastanud kultuuriministeeriumile sekkumisprogrammid. 250 küla valimise kriteeriumid (Inv. 2.1) on jagatud krüptovaraturgude, piirkondade, ANCI ja sisepiirkondadega, mis: esialgu määravad nad kindlaks territoriaalsed piirkonnad, mis on abikõlblikud (Inv2.1) eri programmide vastastikuse täiendavuse tõttu. Seejärel valitakse külad vastavalt a) territoriaalsetele, majanduslikele ja sotsiaalsetele kriteeriumidele (statistilised näitajad), b) projekti suutlikkusele mõjutada turistide atraktiivsust ja suurendada kultuurielus osalemist. Arvesse võetakse järgmisi statistilisi näitajaid: demograafiline suurus (kohalikud omavalitsused & 5 000 inhab.) ja suundumus; turismivood, muuseumikülastajad; turistide pakkumise järjepidevus (hotellid ja muud hotellid, B& B, tubad ja üürimajutus); omavalitsusüksuse demograafiline suundumus; elanikkonna kultuurielus osalemise määr; Kultuuri-, loome- ja turismiettevõtete (tulundus- ja mittetulundusettevõtted) ning nendega seotud töötajate järjepidevus. Hankelepingute sõlmimine konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodika kohase investeeringu kliimaalane panus moodustab vähemalt 25 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest. C) Kohustus anda aru meetme rakendamise kohta, mis kulgeb poole peal kava kehtivusaja jooksul ja kava lõppemisel.
M1C3–13	Investeering 2.2 – maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine	Eesmärk	Jõustub kultuuriministeeriumi dekreet maaarhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks vahendite eraldamise kohta	Säte kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumise kohta maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks vahendite eraldamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse vahendid maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitsmiseks ja parandamiseks. Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitsmiseks ja parandamiseks (Inv 2.2) tuleb tagasinõutavate varade valimisel eelistada investeeringu võimet avaldada mõju maastikuväärtuste kaitse-eesmärkidele. Eelistatakse: – suure maastikuväärtusega territoriaalaladel asuvad varad (maastiku huvides või märkimisväärse avaliku huviga aladel asuvad varad (dekreedi 42/2004 artiklid 142–139)), UNESCO tunnustusega hõlmatud maastikud, FAO GIAHS; – vara suhtes, mis on juba avalikuks kasutamiseks kättesaadav või mille omanik on nõus olema kättesaadav, sealhulgas kohalikes ja integraallülitustes ja -võrkudes; – koondteemade kaupa esitatud „pindalaprojektid“, mis suudavad tõhusamalt tagada maastiku ümberkujundamise eesmärkide saavutamise; – projektid, mis viiakse ellu valdkondades, mis suurendavad integratsiooni ja koostoimet teiste broneeringuinfo määruse ja muude territoriaalse iseloomuga kavade/projektidega, mida toetab riiklik programmeerimisministeerium (kultuuriministeerium). Sekkumisega hõlmatud maaarhitektuuri liikide määratlemisel võib viidata MiBACi 6. oktoobri 2005. aasta dekreedile (24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 378 – maaarhitektuuri kaitse ja parandamine) rakendamiseks. Esialgu võivad kriteeriumid hõlmata järgmist: varade säilitamise seisu, kasutustasemeid, nende varade rolli territoriaalses ja linnakeskkonnas. Hankelepingute sõlmimine konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega peab olema kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–14	Investeering 2.3 – programmid kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi parandamiseks	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi ressursside eraldamist käsitleva dekreedi jõustumine: projektide jaoks, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumise kohta käiva dekreedi säte vahendite eraldamiseks projektidele, mille eesmärk on tugevdada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse vastutavatele haldusasutustele vahendid projektide jaoks, mille eesmärk on tugevdada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti. Ajaloolised pargid ja aiad (Inv. 2.3) Sekkumine on eranditult kaitstud kultuuriväärtus, mille puhul on deklareeritud kunstiline või ajalooline huvi. Nad võivad kuuluda nii riikliku kultuuriministeeriumi kui ka mitteriikliku vara hulka. Valik tehakse kriteeriumide alusel, mille määrab kindlaks tehnika-teaduslik koordineerimisrühm, kuhu kuuluvad MiC, ülikooli, ANCI ja valdkondlike ühenduste esindajad. Hankelepingute sõlmimine konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega peab olema kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–15	Investeering 2.4 – Kutsepaikade turvalisus, FECi pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused	Eesmärk	Jõustub kultuuriministeeriumi dekreet, mis käsitleb vahendite eraldamist seismilise ohutuse tagamiseks pühatuste asemel ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamiseks	Dekreedi säte kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumise kohta, millega eraldatakse vahendeid seismilise ohutuse tagamiseks pühatuste asemel ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga määratakse kindlaks rakendusüksus ning sekkumis- ja tüpoloogias olevate hoonete rahastamiskõlblikkus ja rahastamine. (INV 2.4) Pühaduspaikade seismilised ennetus- ja ohutusmeetmed puudutavad piirkondi, mida on tabanud mitu maavärinat, mis tabasid Itaalia piirkondi alates 2009. aastast (Abruzzo, Lazio, Marche ja Umbria). FECi (Fondo Edifici di Culto) sekkumised valitakse FECi (Fondo Edifici di Culto) varade säilitamise seisu alusel. Hankelepingute sõlmimine konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega peab olema kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–16	Investeering – 2.1 Väikeste ajaloolinnade atraktiivsus	Eesmärk	Väikestes ajaloolinnades toetust saavaid ettevõtteid käsitleva(te) dekreedi(te) vastuvõtmine	Toetuse saanud ettevõtete loetelu käsitleva(te) määruse(te) vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Võetakse vastu dekreet(id), milles loetletakse vähemalt 1 800 väikestes ajaloolinnades toetust saanud ettevõtet.
M1C3–16bis	Investeering – 2.1 Väikeste ajaloolinnade atraktiivsus	Siht	Sekkumised väikeste ajaloolinnade kultuuriliseks taaselustamiseks	Ei kohaldata	Number	0	3 250	2. kv	2026	Ehitustööde lõpetamise tõendid või teenuste osutamise või asjade tarnimise sertifikaadid antakse välja vähemalt 3 250 sekkumiseks, millest 400 vastavalt reale A.
M1C3–17	Investeering – 2.2 Maaarhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine	Siht	Sekkumised maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks	Ei kohaldata	Number	0	3 900	2. kv	2026	Antakse välja vähemalt 3 900 varaga seotud tööde lõpetamise tõend.
M1C3–18	Investeering 2.3. Programmid kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi parandamiseks	Siht	Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv	Ei kohaldata	Number	0	100	4. kv	2025	Antakse välja vähemalt 100 parki ja ajalooaedu ümberkvalifitseerimise tööde lõpetamise tõend.
M1C3–19	Investeering – 2.4 pühakodade turvalisus, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused (taaskasutamiskunst)	Siht	Sekkumised seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamiseks ja kunstiteoste varjualusteks	Ei kohaldata	Number	0	700	2. kv	2026	Tööde lõpetamise tõend antakse välja vähemalt 700 sekkumiseks, millest vähemalt kolm kunstiteose varjualust.
M1C3–20	Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Eesmärk	Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vaheliste lepingute allkirjastamine üheksa stuudio ehitamiseks	Lepingute allkirjastamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Rakendusasutuse, Cinecittà SPA ja äriühingute vaheliste lepingute allkirjastamine üheksa stuudio ehitamiseks. See sekkumine hõlmab uute stuudiote ehitamist, olemasolevate stuudiote taastamist, investeeringuid uude digitehnoloogiasse, süsteemidesse ja teenustesse, mille eesmärk on tugevdada Cinecittà SPA hallatavaid Cinecittà filmstuudioid. Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vaheline leping sisaldab toetatavate varade/tegevuste ja/või äriühingute DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valiku-/kõlblikkuskriteeriume. Kohustus/eesmärk investeerida 20 % varadesse/tegevustesse ja/või ettevõtetesse, mis vastavad digimärgistuse valikukriteeriumidele ja 70 % kliimaga seotud kulutuste jälgimise valikukriteeriumidele.
M1C3–21	Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Siht	Ehitatud või renoveeritud stuudiote arv	Ei kohaldata	Number	0	9	2. kv	2026	Vähemalt üheksa stuudio ehitamiseks või renoveerimiseks antakse välja tööde lõpetamise tõend. Kaupade, teenuste ja tööde tarnimine eksperimentaalse kinograafika keskusele järgmistel eelarveridadel: i) virtuaalse otsekomplekti loomine; ii) kinematograafia e-õppe platvorm; iii) õppe- ja õpetamistegevuse digitaliseerimine; iv) audiovisuaalpärandi digiteerimine ja säilitamine.
M1C3–22	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: Euroopa Investeerimispanga temaatiline fond;	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas määratletakse vähemalt: toetatavate tegevuste laad, ulatus ja ulatus, sihtrühma kuuluvad toetusesaajad, rahalistest vahenditest toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja nende valimine avaliku konkursi kaudu; ning sätted võimalike tagasisaadavate vahendite reinvesteerimiseks samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondist eraldatakse energiatõhususe meetmetele. Investeerimispoliitika sisaldab valikukriteeriume, millega tagatakse selle meetme raames toetatavate tehingute vastavus olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–23	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Eesmärk	Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Fond on ette nähtud Itaalia kinnisvara ostmiseks, ümberkorraldamiseks ja ümberkvalifitseerimiseks, et toetada turismi arengut kriisist enim mõjutatud piirkondades või marginaalsetes piirkondades (rannikualad, väikesed saared, äärepoolseimad piirkonnad ning maa- ja mägipiirkonnad). Investeerimispoliitika sisaldab valikukriteeriume, millega tagatakse selle meetme raames toetatavate tehingute vastavus olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–24	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond,	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondist eraldatakse energiatõhususe meetmetele. Investeerimispoliitika sisaldab valikukriteeriume, millega tagatakse selle meetme raames toetatavate tehingute vastavus olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–25	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Eesmärk	Fondo Rotativo investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondist eraldatakse energiatõhususe meetmetele. Investeerimispoliitika sisaldab valikukriteeriume, millega tagatakse selle meetme raames toetatavate tehingute vastavus olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–26	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Eesmärk	Majutusasutuste ümberkorraldamiseks ette nähtud maksu ümberarvutuse rakendusmääruse jõustumine.	Seaduse säte, mis näitab eelarveseaduse jõustumist, mis võimaldab maksu ümberarvutust, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis näitab nende jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Maksu ümberarvutuse võimaldamise aluseks olev õigusakt on 31. mai 2014. aasta seadus nr 83, millega kehtestati maksusoodustuse tunnustamine majutusettevõtete ümberkorraldamise sekkumiste puhul. Toetatavate varade/tegevuste ja toetusesaajate valiku-/kõlblikkuskriteeriumid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimiseks, milles nõutakse vähemalt kõrvalejätmise loetelu kasutamist ning toetatavate varade/tegevuste ja toetusesaajate vastavust asjakohasele ELi ja riiklikule keskkonnaalasele õigustikule ning vastavuse tagamist.
M1C3–27	Investeering – 4.3 Caput Mundi-Next Generation EU turismi suurürituste jaoks	Siht	Nende kultuuri- ja turismiobjektide arv, mille ümberkvalifikatsioon jõudis keskmiselt 50 %ni Stato Avanzamento Lavori (SAL) arvust (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	100	4. kv	2024	Eesmärk saavutatakse siis, kui 100 kultuuri- ja turismiobjekti ümberkvalifitseerimise keskmine edenemine jõuab 50 %ni Stato Avanzamento Lavoris (SAL) märgitud edasijõudmisest.
M1C3–28	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	Toetuse ja/või taristu ja/või teenuste maksukrediidiga toetatud ettevõtete arv	Ei kohaldata	Number	0	2 700	4. kv	2025	Määrus(ed), millega antakse maksu ümberarvutus ja/või toetus vähemalt 2 700 ettevõttele, kes on investeerinud taristusse ja/või teenustesse, nagu on demosteeritud väljamaksetaotluse kättesaamisega.
M1C3–29	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilistest fondidest toetatavate turismiprojektide arv	Ei kohaldata	Number	0	70	2. kv	2026	Valitud finantsvahendajad on sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud, et toetada EIP temaatiliste fondide kaudu vähemalt 70 turismiprojekti.
M1C3–30	Investeering 4.2: Turismi konkurentsivõime rahastamine ettevõtted	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid: Väljamaksed fondile kogusummas 350000000 eurot	Ei kohaldata	Number	0	350 000 000	4. kv	2022	Väljamaksed peavad olema kooskõlas vahe-eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.
M1C3–31	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	Riiklik turismifond: Kokku 150 000 000 euro suurune väljamakse fondi omakapitalitoetuseks	Ei kohaldata	Number	0	150 000 000	4. kv	2022	Väljamaksed peavad olema kooskõlas vahe-eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.
M1C3–32	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	VKEde tagatisfondist toetatavate ettevõtete arv	Ei kohaldata	Number	0	1 000	4. kv	2025	Tagatist andev kiri antakse välja vähemalt 1 000 ettevõttele.
M1C3–33	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Fondo Rotativo: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped	Ei kohaldata	Number	0	300	4. kv	2025	Õigusliku rahastamise lepingud, mis on sõlmitud Fondo Rotativo kaudu vähemalt 300 ettevõtte toetamiseks.
M1C3–35	Investeering – 4.3 Caput Mundi-Next Generation EU turismi suurürituste jaoks	Eesmärk	Iga kuue projekti lepingu allkirjastamine turismiministeeriumi ja abisaajate/rakendusasutuste vahel	Turismiministeeriumi, Rooma pealinna omavalitsuse ja teiste asjaosaliste vahelise programmilepingu avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Lepingud allkirjastatakse järgmise kuue projekti kohta: 1) Rooma kultuuripärand ELi järgmise põlvkonna jaoks; 2) PaganRoomast kristliku Roomani – Jubilee teekond; 3) #Lacittàcondivisa; 4) #Mitingodiverde; 5) romad 4.0; 6) #Amanotesa Toetusesaajate/rakendusasutuste loetelu sisaldab järgmist: Rooma pealinn; Rooma kultuuri-, keskkonna- ja maastikupärandi kaitse; Colosseumi arheoloogiapark; Appia Antica arheoloogiapark; Rooma diokees; Turismiministeerium Lazio maakond. Enne pakkumiskutset määratakse valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid ning projektide eripärad kindlaks asjaomaste vahenditega. Hankelepingute sõlmimine konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega peab olema kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C3–36	Investeering – 4.3 Caput Mundi-Next Generation EU turismi suurürituste jaoks	Siht	Sekkumiste arv kultuuri- ja turismiobjektidel	Ei kohaldata	Number	0	200	2. kv	2026	Ehitustööde lõpetamise või teenuste osutamise tõendid antakse välja vähemalt 200 Caput Mundi programmis loetletud sekkumise kohta.

D. 2. ÜLESANDE KOMPONENT 1: Ringmajandus, põllumajanduslik toidutööstus ja rohepööre

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme jäätmekäitluse, ringmajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelate toetamise ja rohepöörde valdkonnas. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi jäätmekäitluse ja kohalike avalike teenuste valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendis ning parandada veetarbimist põllumajanduses. See komponent vastab riigipõhistele soovitustele suunata investeeringud rohepöördesse, sealhulgas ringmajandusse.

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. ja 2019. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] jäätme- ja veemajandusele“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3) ning „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] ja taristu kvaliteedis, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (riigipõhine soovitus 3, 2019).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ringmajandus

Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia

Reform hõlmab ulatusliku riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmist, mis hõlmab uut digitaalset jäätmete jälgitavuse süsteemi, maksusoodustusi ringlussevõtu ja teiseste toorainete kasutamise toetamiseks, keskkonnamaksude läbivaatamist, korduskasutamise ja parandamise õigust, laiendatud tootjavastutuse (laiendatud tootjavastutuse) ja konsortsiumide süsteemi reformi, toetust olemasolevatele regulatiivsetele vahenditele (nt jäätmeid käsitlevad õigusaktid ja keskkonnamiinimumkriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete raames) ning tööstussümbioosi projekti toetamist. Laiendatud tootjavastutuse ja konsortsiumide süsteemi reform käsitleb ka vajadust keskkonnapanuse tõhusama kasutamise järele, et tagada läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaldamine. Ökoloogilise ülemineku ministeeriumi (MITE) juhtimisel luuakse spetsiaalne järelevalveasutus, mille eesmärk on jälgida konsortsiumisüsteemide toimimist ja tõhusust. Meede hõlmab kõiki konsortsiume (mitte ainult CONAI pakendamissüsteemi).

Reform 1.3 – Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele

Reform hõlmab valitsuse tehnilist tuge kohalikele omavalitsustele ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks, jäätmekäitluse ja hankemenetlustega seotud kavade ja projektide väljatöötamiseks. Pakkumismenetluse toetamine tagab, et jäätmekäitluskontsessioone antakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsivõimelisi protsesse, et saavutada avalike teenuste jaoks paremad standardid. Selle reformiga toetatakse seega ettevõtluskeskkonna reformi komponendis kavandatud jäätmekäitlusreformide rakendamist. Tehniline tugi hõlmab ka keskkonnahoidlikke riigihankeid.

Investeering 2.1 – Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektori logistikakava

Selle investeeringu eesmärk on soodustada heitkoguste vähendamist põllumajandusliku toidutööstuse transpordi- ja logistikaetappides, edendades sektori digitaliseerimist ja taastuvenergia kasutamist. See meede seisneb materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute toetamises.

Investeering 2.2 – Põllumajandus-päikesepark

Selle investeeringu eesmärk on suurendada põllumajandussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. See meede hõlmab toetust investeeringuteks põllumajandus-, loomakasvatus- ja agrotööstussektori struktuuridesse päikesepaneelide paigaldamiseks ning täiendavaid sekkumisi.

Investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Selle investeeringu eesmärk on edendada innovatsiooni põllumajandus- ja toiduainesektoris. See meede seisneb materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute toetamises.

Investeering 3.3 – kultuur ning teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

Selle investeeringu eesmärk on digitaalse infosisu kavandamine ja tootmine, et suurendada teadlikkust keskkonna- ja kliimaprobleemidest. Investeering seisneb veebipõhise tellimusvaba platvormi loomises, et luua keskkonnaga seotud haridus- ja puhkematerjalide hoidla.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M2C1–1	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia	Eesmärk	Riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmist käsitleva ministri dekreedi jõustumine	Ministri dekreedis sisalduv säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Ministri dekreet riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmiseks sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid: ·uus digitaalne jäätmete jälgitavuse süsteem, mis toetab ühelt poolt tooraine järelturu arengut (luues teiseste toorainete tarnimise selge raamistiku) teiselt poolt kontrolliasutustele ebaseadusliku jäätmekäitluse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. ·maksusoodustused ringlussevõtu ja teiseste toorainete kasutamise toetamiseks; ·jäätmete keskkonnamaksusüsteemi läbivaatamine, et muuta ringlussevõtt kogu riigi territooriumil mugavamaks kui prügilasse ladestamine ja põletamine; ·õigus korduskasutamisele ja parandamisele; ·laiendatud tootjavastutuse (laiendatud tootjavastutuse) ja konsortsiumide süsteemi reform, et toetada ELi eesmärkide saavutamist, luues MITE juhtimisel spetsiaalse järelevalveasutuse, et jälgida konsortsiumisüsteemide toimimist ja tõhusust; ·olemasolevate regulatiivsete vahendite toetamine: Jäätmeid käsitlevad õigusaktid (riiklikud ja piirkondlikud), minimaalsed keskkonnakriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete raames. EOW ja CAM arendamine/ajakohastamine käsitleb konkreetselt ehitust, tekstiili, plasti ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. ·tööstussümbioosi projekti toetamine regulatiivsete ja rahastamisvahendite kaudu.)
M2C1–2	Reform 1.3 – Tehniline toetus kohalikele omavalitsustele	Eesmärk	Kohalike ametiasutuste toetamiseks suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine	Heakskiidetud kokkuleppe avaldamine ministeeriumi veebisaidil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kiidetakse heaks kokkulepe töötada välja suutlikkuse suurendamise tegevuskava, et toetada kohalikke ametiasutusi riigihangete raames seadusega (seadusandlik dekreet nr 50/2016 riigihangete kohta) kehtestatud minimaalsete keskkonnakriteeriumide (CAM) rakendamisel keskkonnahoidlike riigihangete raames ja toetusmeetme käivitamisel. Kohalike omavalitsuste (piirkonnad, provintsid ja omavalitsused) tehnilise toe tagab valitsus (ökoloogilise ülemineku ministeerium, majandusarengu ministeerium ja muu asjakohane) siseettevõtete kaudu. Tehniline tugi hõlmab järgmist: ·tehniline abi ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks; ·jäätmekäitluse kavade ja projektide väljatöötamise toetamine; ·pakkumismenetluse toetamine, muu hulgas tagamaks, et jäätmekäitluskontsessioone antakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsipõhiseid protsesse, et saavutada avalike teenuste jaoks paremad standardid. Ökoloogilise ülemineku ministeerium töötab välja spetsiaalse suutlikkuse suurendamise tegevuskava, et toetada kohalikke avaliku sektori asutusi ja kutselisi avaliku sektori hankijaid riigihangetes keskkonnasäästlike riigihangete (GPP) raames seadusega (seadusandlik dekreet nr 50/2016 riigihangete kohta) kehtestatud minimaalsete keskkonnakriteeriumide kohaldamisel.
M2C1–3	Investeering 2.1: Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektori logistikakava	Eesmärk	Loogiliste stiimulite kava kohase lõpliku järjestuse avaldamine	Avaldamine ministeeriumi veebisaidil või mis tahes muus tugikanalis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Lõplik järjestus määratakse kindlaks kinnitamismääruses. Logistikastiimulite kava hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodika kohase investeeringu kliimaalane panus moodustab vähemalt 32 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest. C) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodika kohase investeeringu digipanus moodustab vähemalt 27 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest. d) Kohustus anda aru meetme rakendamise kohta, mis kulgeb poole peal kava kehtivusaja jooksul ja kava lõppemisel.
M2C1–4	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest	Ei kohaldata	Protsent	0	30	4. kv	2022	Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 30 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Investeering tehakse kahe erineva menetluse kaudu, mis on juba olemas ja refinantseeritakse. Nende menetlustega nähakse ette laenude väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1–5	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest	Ei kohaldata	Protsent	19	32	4. kv	2023	Tehakse kindlaks abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 32 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1–6	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest	Ei kohaldata	Protsent	32	63.5	2. kv	2024	Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 63,5 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetluses nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1–6bis	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest	Ei kohaldata	Protsent	63.5	100	4. kv	2024	Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 100 % investeeringule eraldatud täiendavatest rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1–7	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Lõplike pingeridade avaldamine koos lõplike vahendite saajate kindlaksmääramisega.	Ei kohaldata	Number	0	10 000	4. kv	2024	Vähemalt 10 000 lõplikku vahendite saajat investeeringuteks ringmajandusse ja biomajandusse. Investeeringud peavad olema seotud vähemalt ühega järgmistest: – Rohkema asendamine saastavad maastikusõidukid – Täppispõllumajanduse ja -masinate kasutuselevõtt 4.0 – Oliivivabrikute vananenumate rajatiste asendamine Selleks, et järgida põhimõtet „ei kohaldata“. Olulise kahju põhimõte on, et maastikusõidukid on heitevabad või töötavad üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama sõltumatute hindajate väljastatud sertifikaadid (kestlikkust tõendav dokument), nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid, mis vastavad eeldatavale kütusekasutusele.
M2C1–8	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Ringmajanduses ja biomajanduses innovatsiooni tehtavate investeeringute toetamine	Ei kohaldata	Number	0	10 000	2. kv	2026	Vähemalt 10 000 ringmajanduse ja biomajanduse innovatsiooniprojektile, mille jaoks antakse rahalist toetust, välja antud„ Attestazione di regolare esecuzione“ (edaspidi „Attestazione di regolare esecuzione“) täitmise kohta. Toetatavad investeeringud on järgmised: – Saastavamate maastikusõidukite asendamine Täppispõllumajanduse kasutuselevõtt Oliivivabrikute vananenumate rajatiste asendamine Selleks et järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, peavad maastikusõidukid olema heitevabad või töötavad üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama sõltumatute hindajate väljastatud sertifikaadid (kestlikkust tõendav dokument), nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid, mis vastavad eeldatavale kütusekasutusele.
M2C1–9	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Põllumajandusliku ja fotogalvaanilise energia tootmine	Ei kohaldata	kW	0	1 550 000	2. kv	2026	Paigaldamissertifikaadid, mis on välja antud vähemalt 1 550 000 kW päikeseenergia tootmisvõimsuse jaoks.
M2C1–11	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Eesmärk	Veebiplatvormi käivitamine ja lepingud autoritega	Sisutootjatega lepingu sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Veebiplatvormi avalik käivitamine ja lõplike lepingute allkirjastamine sisutootjatega. Projektide eesmärk on töötada välja vähemalt 180 netisaadet, koolipõhist videoõpet ja videosisu, mis on koostatud ja kättesaadav keskkonnaalase ülemineku veebiplatvormil.
M2C1–12	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Siht	Taskuhäälingud keskkonnaalase ülemineku kohta	Ei kohaldata	Number	0	180	2. kv	2025	Veebiplatvormil avaldatakse vähemalt 180 netisaadet.

D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitluskava

Reform seisneb ulatusliku riikliku jäätmekäitluskava vastuvõtmises, mille eesmärk on jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kõrgeim tase, integreeritud jäätmekäitluseks vajalike käitiste võrgustiku kohandamine, lõppladustamise kui lõpp- ja jääkvõimaluse minimeerimine, järelevalvesüsteemide loomine, uute rikkumismenetluste algatamise vältimine Itaalia vastu, jäätmete vähese kogumise vastu võitlemine, prügilasse ladestamise takistamine ja piirkondlike jäätmeprogrammidega täiendavuse tagamine, Euroopa ja riiklike jäätmealaste õigusaktide eesmärkide saavutamise võimaldamine ning jäätmete ebaseadusliku kaadamise ja vabas õhus põletamise vastu võitlemine.

Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine ning ringmajanduse juhtprojektid

Selle investeeringu eesmärk on parandada jäätmekäitlust ja toetada ringmajandust. Investeering hõlmab selliste projektide rahastamist, mille eesmärk on ehitada uusi töötlemis-/ringlussevõtujaamu või ajakohastada olemasolevaid ning toetada ja digitaliseerida eri jäätmevoogude liigiti kogumist.

Investeering 2.1 – Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektori logistikakava

Investeering 3.1 – Rohelised saared

Selle meetme eesmärk on toetada rohepööret 19 omavahel ühendamata väikesaarel Itaalias. See investeering hõlmab 19 omavahel ühendamata väikesaarte energiaprojektide (mis võivad muu hulgas hõlmata muu hulgas taastuvaid energiaallikaid, võrku või energiatõhusust), vett (mis võib hõlmata muu hulgas magestamist), transporti (mis võib muu hulgas hõlmata jalgrattateid, heitevabasid busse või laevu) ja jäätmete (mis võivad muu hulgas hõlmata jäätmete eraldamist, kuid ei piirdu nendega) rahastamist ja rakendamist.

Investeering 3.2 – Rohelised kogukonnad

Selle investeeringu eesmärk on toetada rohepööret maa- ja mägipiirkondades (nn rohelised kogukonnad). See investeering seisneb roheliste kogukondade projektide toetamises.

Investeering 3.4 – Fondo Rotativo Contratti di Filiera (FCF) tarneahelalepingute toetamiseks põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse Fondo Rotativo Contratti di Filiera (FCF), et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris. Rahastu tegutseb toetuste ja subsideeritud laenude kaudu otse ISMEA (Istituto di Servizi per il Mercato Agricolo Alimentare) kaudu.

Rahastut haldab rakenduspartnerina ISMEA. Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:

·Toetada ettevõtteid, ettevõtete rühmi või põllumajandustootjate ühendusi ning teadus- ja teadmiste levitamise organisatsioone põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris, parandades tootmisprotsesse, lisades järgmiste tegevuste kombinatsiooni:

oParandada tootmisprotsesside keskkonnasäästlikkust investeeringutega materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et oluliselt suurendada energia-, vee- ja ressursitarbimise tõhusust suunatud tootmisprotsessides;

oInvesteeringud teadmistesse, koolitusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnosiirdesse ja arenguprojektidesse, mis võivad samuti toetada tarneahela eri osaliste vaheliste suhete ümberkorraldamist, et suurendada tootmisprotsesside jätkusuutlikkust;

oInvesteeringud ettevõtete digitaliseerimisse, sealhulgas e-kaubandusse ja kujunemisjärgus tehnoloogiatesse;

oFotogalvaaniliste ja päikesepaneelide paigaldamine

Meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet, toidu raiskamist ning pestitsiidide ja antimikroobikumide kasutamist, parandada energiatõhusust ning suurendada taastuvenergia tootmist ja kasutamist.

Rahastusse investeerimiseks allkirjastavad ministeerium ja ISMEA rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Investeerimispoliitika ei hõlma eelkõige järgmist tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 21 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 22 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 23 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 24 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud toetusesaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad summad vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ISMEA auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ning kliima- ja digieesmärkide nõuded kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga; ning iii) järgitakse nõuet, et lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5.Rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse vähemalt 1 848 000 000.00 eurot aidatakse kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 25

Investeering 4 – Põllumajandus-päikesepargirahastu

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse (põllumajandus-päikesepargirahastusse), et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia agrotööstussektoris. Kava rakendamiseks antakse toetusi otse erasektorile.

Kava haldab rakenduspartnerina Gestore Servizi Energetici S.p.A. (GSE). Kava raames antakse toetust, mis katab osa projektide kuludest. Kavaga toetatakse investeeringuid põllumajandus-, loomakasvatus- ja agrotööstussektori struktuuridesse päikesepaneelide paigaldamiseks ning täiendavaid sekkumisi. Projektiettepanekute hindamisel kaalutakse positiivselt võrgustiku „Rete del lavoro agricolo di qualità“ liikmesust.

Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja GSE rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 26 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 27 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 28 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 29 .

d.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kasutusele võetud toetuste kohta.

2.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida enne tegevusele toetuse andmist iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas GSE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja kliimaeesmärgi nõuete järgimine; ning iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatavate rakenduslepingute tingimuste täitmist.

5.Rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse vähemalt 633 000 000 eurot aidatakse kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 30 .

D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M2C1–13	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Eesmärk	Jõustub ministri käskkiri riikliku jäätmekäitlusprogrammi kohta	Jõustumisele viitav seaduse säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Ministri käskkiri riikliku jäätmekäitlusprogrammi kohta sisaldab vähemalt järgmisi eesmärke: saavutada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kõrgeim tase, saavutada vähemalt seadusandliku dekreedi 152/06 artiklis 181 sätestatud eesmärgid ja võtta arvesse ka laiendatud tootjavastutuse süsteeme; I.kohandada integreeritud jäätmekäitluseks vajalike käitiste võrgustikku – eesmärgiga arendada ringmajandust – tagada vajalik suutlikkus punktis a sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning sellest tulenevalt minimeerida lõppladustamist kui lõplikku ja jääkvõimalust kooskõlas läheduspõhimõttega ja võttes arvesse ennetuseesmärke, mis on kindlaks määratud seadusandliku dekreedi 152/06 artiklis 180 sätestatud jäätmetekke vältimise riikliku kavandamise raames; II.kehtestada piisav järelevalve programmi rakendamise üle, et oleks võimalik pidevalt kontrollida selle eesmärkide täitmist ja vajaduse korral võtta vastu korrigeerivad vahendid kavandatud meetmete saavutamiseks; III.vältida uute rikkumismenetluste algatamist Itaalia Vabariigi vastu seoses jäätmetsükli kavandamist käsitlevate Euroopa määruste rakendamata jätmisega; IV.vähendada jäätmete vähest kogumist ja takistada prügilasse ladestamist (vt ka riiklik ringmajanduse strateegia); V.piirkondlik jäätmekäitlusjaam täiendab riiklikku jäätmekäitlusprogrammi; VI.kaotada lüngad jäätmekäitluses ja piirkondlik lõhe seoses rajatiste võimsuse ja kvaliteedistandarditega riigi territooriumi eri piirkondade ja piirkondade vahel, eesmärgiga taastada viivitused; VII.saavutada Euroopa ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud praegused ja uued eesmärgid; VIII.selleks et võidelda jäätmete ebaseadusliku kaadamise ja põletamise vastu (nt Terra dei Fuochi piirkonnas) meetmete abil, mis hõlmavad uue jäätmete jälgitavussüsteemi kasutuselevõttu, töötatakse satelliitide, droonide ja tehisintellekti tehnoloogiate abil välja toetatav ülemaailmne seiresüsteem ebaseadusliku kaadamise vastu võitlemiseks.
M2C1–14	Investeering 1.1 – uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine; Investeering 1.2 – ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Ministri dekreedi jõustumine.	Omavalitsuse esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmist käsitleva ministri dekreedi vastuvõtmine.	Avaldamine Gazzetta Ufficiale’is	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Jõustub ministri dekreet omavalitsuste esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmise kohta. Ministri dekreedis sätestatakse, et projektid valitakse järgmiste kriteeriumide hulgast: ·Kooskõla ELi ja riiklike õigusaktidega ning Euroopa ringmajanduse tegevuskavaga; ·Ringlussevõtu eesmärkide eeldatav paranemine ·Kooskõla piirkondlike ja riiklike planeerimisvahenditega; ·Panus ELi rikkumiste lahendamisse, koostoime muude valdkondlike kavadega (nt PNIEC) ja/või kava muude komponentidega, täieulatuslikel kogemustel põhinevad uuenduslikud tehnoloogiad; ·Ettepaneku tehniline kvaliteet. ·Kooskõla ja vastastikune täiendavus ühtekuuluvuspoliitika programmide ja sarnaste projektidega, mida rahastatakse muudest ELi ja riiklikest vahenditest Sekkumised ei hõlma investeeringuid prügilatesse, kõrvaldamisrajatistesse, mehaanilise bioloogilise töötlemise/mehaanilise töötlemise rajatistesse ega põletusjaamadesse kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
M2C1–15	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)	Ei kohaldata	Number	33	11	2. kv	2024	Rikkumismenetluses NIF 2003/2077 käsitletud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 33-lt 11-le (st vähemalt 66 %).
M2C1–15a	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm:	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)	Ei kohaldata	Number	34	14	4. kv	2023	Rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 34-lt 14-le (st vähemalt 60 %).
M2C1–15ter	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Siht	Liigiti kogumise piirkondlike erinevuste vähendamine	Ei kohaldata	Protsendi punktid	22.8	20	4. kv	2023	Liigiti kogumise määrade riigi keskmise ja halvimate tõhususnäitajatega piirkonna erinevust vähendatakse 20 protsendipunktini.
M2C1–15 quater	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Eesmärk	Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine	Jõustumisele viitav seaduse säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Biojäätmete liigiti kogumise kohustus kehtib 31. detsembriks 2023 kooskõlas ELi ringmajanduse tegevuskavaga.
M2C1–16	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Siht	Ebaseaduslikud prügilad	Ei kohaldata	Number	11	0	2. kv	2026	Rikkumismenetlusega 2003/2077 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 11-lt 0-le.
M2C1–16a	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Siht	Ebaseaduslikud prügilad	Ei kohaldata	Number	14	9	2. kv	2024	Rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 14-lt 9-le (st vähemalt 75 %)
M2C1–16ter	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Siht	Liigiti kogumise määrade piirkondlikud erinevused	Ei kohaldata	Protsendi punktid	28,4	20	4. kv	2024	ISPRA 2020. aasta aruandes esitatud kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud piirkonna (Veneto, Trentino, Sardegna) ja halvimate näitajatega piirkondade (Basilicata, Calabria ja Sicilia) keskmise jäätmete liigiti kogumise erinevust vähendatakse 20 protsendipunktini. Eesmärgi rahuldavaks saavutamiseks on vaja ka suurendada ISPRA 2020. aasta aruandes esitatud kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud piirkonna (Veneto, Trentino, Sardegna) keskmist jäätmete liigiti kogumise osas võrreldes ISPRA 2020. aasta aruandes esitatud andmetega.
M2C1–16quater	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate käitiste moderniseerimine ning ringmajanduse juhtalgatuste projektid	Siht	Lõpetatud projektid	Ei kohaldata	Number	0	584	2. kv	2026	Vähemalt 584 projekti tööde lõpetamise sertifikaadid või tarnesertifikaadid, millest vähemalt 90 on seotud jäätmeprojektidega.
M2C1–10	Investeering 2.1: Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektori logistikakava	Siht	Materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektorisse.	Ei kohaldata	Number	0	72	2. kv	2026	Vähemalt 72 materiaalse ja immateriaalse investeeringupuhul põllumajanduslikus toidutööstuses, kalanduses ja vesiviljeluses, metsanduses, lillekasvatuses ja taimekasvatuses.
M2C1–18	Investeering 3.1: Rohelised saared	Eesmärk	Direktori dekreedi jõustumine	Seaduse jõustumisele viitavas dekreedis sisalduv säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Direktori dekreediga kiidetakse heaks avaliku teadaande tulemustega seotud projektide paremusjärjestus. Valikumenetlus hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodika kohase investeeringu kliimaalane panus moodustab vähemalt 37 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest. C) Kohustus anda aru meetme rakendamise kohta, mis kulgeb poole peal kava kehtivusaja jooksul ja kava lõppemisel. Võimalikud sekkumisvaldkonnad on järgmised: ·agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine („ka süsinikdioksiidi kogumisest, bioloogilise mitmekesisuse majandamisest ja puidu tarneahela sertifitseerimisest tulenevate arvestusühikute vahetamise kaudu“); ·veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine; ·energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan; ·säästva turismi arendamine („võib edendada kohalikke tooteid“); ·moodsa mäge hoonefondi ja taristu ehitamine ja säästev majandamine; ·energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine; ·tootmistegevuse kestlik areng (jäätmeteta tootmine); ·liikuvusteenuste integreerimine; ·säästva põllumajandusmudeli väljatöötamine („mis on ka energiasõltumatu taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja kasutamise kaudu elektri-, soojus- ja transpordisektoris“). Biometaan peab vastama taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (REDii) artiklites 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning toidu- ja söödapõhiseid biokütuseid käsitlevatele eeskirjadele ning sellega seotud rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele, et meede oleks kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 8 esitatud asjakohaste nõuetega.
M2C1–19	Investeering 3.1: Rohelised saared	Siht	Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel	Ei kohaldata	Väikesaarte arv	0	19	2. kv	2026	Tõendid selliste integreeritud projektide tööde lõpuleviimise kohta 19 väikesaarel, mis hõlmavad vähemalt kolme erinevat sekkumisviisi allpool loetletud abikõlblike sekkumiste hulgas. Rahastamiskõlblikud sekkumised on järgmised: ·energiatõhususega seotud sekkumismeetmed; ·kollektiivsete liikuvusteenuste ja laadimistaristute loomine ja/või ajakohastamine; elektriga töötavad bussid ja paadid; ühistransporditeenuste varjualused; autode ühiskasutus, jalgratturite ja motorollerite ühiskasutus; ·jalgrattateede ehitamine ja/või kohandamine, varjualade ehitamine; ·liigiti kogumine koos kogumissüsteemide tõhustamisega; ·ökoloogiliste saarte ehitamine/ajakohastamine koos sellega seotud korduskasutuskeskusega; ·magestamissüsteemid; ·taastuvenergiajaamad elektri tootmiseks, mis võivad muu hulgas hõlmata fotogalvaanilist, avamere tuuleenergiat või mere taastuvenergiat (näiteks laine- või loodeteenergiat); ·energiatõhususe meetmed, mille eesmärk on vähendada elektrinõudlust; ·sekkumised elektrivõrku ja sellega seotud taristutesse, mis võivad muu hulgas hõlmata salvestusseadmeid, elektrisüsteemi integreerimist saare veesüsteemiga, arukaid võrke, uuenduslikke energiajuhtimis- või seiresüsteeme.
M2C1–20	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste ühenduste valimiseks	(Kõikide) roheliste ühenduste valimise riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Teade toetuste andmise menetluse kohta, mis peaks sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M2C1–21	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Siht	Rohelistes kogukondades lõpuleviidud projektid	Ei kohaldata	Transpordiliigi kohta	0	410	2. kv	2026	Vähemalt 410 projekti lõpetamine rohelistes ühendustes, mida tõendavad järgmised tõendid: ·tõend tööde korrapärase lõpetamise kohta või ·tõend vastavuse kinnitamise/nõuetekohase täitmise kohta asjade hankimisel ja teenuste hankimisel või osutamisel. Projektid hõlmavad järgmisi valdkondi: ·agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine; ·veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine; ·energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan; ·säästva turismi arendamine; ·moodsa mäge hoonefondi ja taristu ehitamine ja säästev majandamine; ·energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine; ·tootmistegevuse kestlik areng (jäätmeteta tootmine); ·liikuvusteenuste integreerimine; ·jätkusuutliku põllumajandusmudeli väljatöötamine.
M2C1–22	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Rakenduslepingu jõustumine.
M2C1–23	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Eesmärk	ISMEA-le üle kantud vahendid ja rakenduskokkuleppe muutmine	Üleandmise tõend ja rakenduslepingu muutmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Itaalia kannab ISMEA-le rahastu jaoks täiendavalt üle 200 000 0000.00 eurot. Rakenduskokkuleppe kogurahastamis- ja haldustasu muutmine.
M2C1–24	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Siht	Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega	Ei kohaldata	Protsent	0	100	2. kv	2026	ISMEA on sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik selleks, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). ISMEA koostab aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitava rahastamise protsenti, kasutades VI lisas esitatud metoodikat.
M2C1–25	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Eesmärk	Ministeerium on vahendite kogusumma üle kandnud	Üleviimistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Itaalia kannab rahastu jaoks ISMEA-le üle 1 960 000 000.00 eurot.
M2C1–26	Investeering: AGRI-päikesepargirahastu	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Rakenduslepingu jõustumine.
M2C1–27	Investeering: AGRI-päikesepargirahastu	Eesmärk	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud ja investeeringute lõpuleviimine	Allkirjastatud õiguslikud kokkulepped ja üleandmistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	GSE on sõlminud lõplike abisaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 633 000 000 neist rahalistest vahenditest peab aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Itaalia kannab GSE-le rahastu jaoks üle 789 000 000 eurot.

E. 2. ÜLESANDE KOMPONENT 2: Energiasüsteemi ümberkujundamine ja säästev liikuvus

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme energiasüsteemi ümberkujundamiseks. See hõlmab reforme taastuvate energiaallikate projektidele lubade andmise hõlbustamiseks. Komponent hõlmab investeeringuid taastuvate energiaallikate tarneahelasse, vesinikuenergiasse, biometaani rajatistesse ja arukatesse võrkudesse. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi elektriturul nn ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames.

See komponent hõlmab ka säästva liikuvusega seotud investeeringuid ja reforme. See hõlmab reforme, mille eesmärk on hõlbustada säästva liikuvuse projektide lubamist. Komponent hõlmab investeeringuid jalgrattateede ja metroo/trammi/bussi kiirtransiiditaristu ehitamiseks ning heiteta busside, veeremite, tuletõrje- ja lennujaamasõidukite hankimiseks. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on kaotada elektrilaadimise reguleeritud hinnad ja suurendada konkurentsi laadimispunktide kontsessioonide, piirkondlike raudteede ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendis.

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele [...] säästva ühistranspordi valdkonnas“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3) ning „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] ja taristu kvaliteedis, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (riigipõhine soovitus 3, 2019).

Komponent toetab Itaaliale riikliku energia- ja kliimakava rakendamise kohta antud suuniseid (SWD(2020) 911 final), milles kutsuti Itaaliat üles edendama, uuendama ja ajakohastama olemasolevaid taastuvenergiarajatisi, eelkõige olemasolevaid tuuleelektrijaamu, ning uurima innovatiivset avamereenergiat kogu Vahemere piirkonnas.

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform – maismaal ja avamerel taastuvenergiajaamadele loa andmise menetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade ajaline ja toetuskõlblikkuse pikendamine

Reform hõlmab järgmist:

-taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste lihtsustamismeetmete jõustumine ning olemasolevate jaamade ajakohastamine ja uuendamine kooskõlas 17. juuli 2020. aasta dekreetseadusega nr 76 (lihtsustamismäärus);

-piirkondade ja teiste asjaomaste riigiasutustega kokku lepitud dekreedi vastuvõtmine, mille eesmärk on määrata kooskõlas PNIECi ajakohastatud versiooniga kindlaks selliste piirkondade kindlaksmääramise kriteeriumid, mis sobivad ja ei sobi taastuvenergiajaamade rajamiseks täiendava taastuvenergia tootmisvõimsusega vähemalt 73 GW, et saavutada taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgid;

-taastuvate energiaallikate toetusmehhanismi lõpuleviimine ka uute mitteküpsete või suurte tegevuskuludega tehnoloogiate jaoks ning nn RES1 mehhanismi enampakkumisperioodi pikendamine, säilitades samal ajal konkurentsivõimelise juurdepääsu põhimõtte;

-sätted, millega edendatakse investeeringuid salvestussüsteemidesse, seadusandlikus dekreedis, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta.

Reform – uued õigusaktid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise edendamiseks

Reform seisneb puhta biometaani toetamise suurendamises, võttes vastu õigusaktid, et suurendada toetuskõlblike biometaani projektide ulatust ja pikendada toetuste kättesaadavuse perioodi. Biometaan peab vastama taastuvenergia direktiivis (EL) 2018/2001 (REDii) sätestatud kriteeriumidele, et meede oleks kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 8 esitatud asjakohaste nõuetega.

Reform – Halduslihtsustus ja vesiniku kasutuselevõttu takistavate regulatiivsete tõkete vähendamine

Reform seisneb vesiniku kui taastuva energiaallika edendamise õigusraamistiku jõustumises. Kõnealune õigusraamistik sisaldab järgmist:

-Tehnilised ohutuseeskirjad vesiniku tootmise, transpordi, (vesiniku maagaasivõrku viimise tehnilised ja regulatiivsed kriteeriumid), hoiustamise ja kasutamise kohta;

-Loa kiirmenetlus koos ühe akna menetlusega, et saada luba väikesemahulise vesinikutootmisjaama ehitamiseks ja käitamiseks (alla 1–5 MW võimsusega elektrolüüsiseadmete puhul; hoiustamiskünnis määratakse kindlaks eespool nimetatud vesiniku tehnilistes ohutuseeskirjades).

-Vesinikutootmisjaamade võrguteenustes osalemise reguleerimine. Energeetikasektorit reguleeriva asutuse (ARERA) ülesanne on anda pärast sidusrühmadega konsulteerimist välja konkreetne reguleeriv meede.

-Taastuvallikatest toodetud vesiniku päritolutagatiste süsteem, et anda tarbijatele hinnasignaale.

-Menetlused ja/või kriteeriumid valitud tankimisalade kindlaksmääramiseks kiirteede ääres, et optimeerida tanklate asukohta, et luua veoautodele H2 koridorid, alates Põhja-Itaalia piirkondadest kuni Po oru ja logistikasõlmedeni ning poolsaart ümbritsevate peamiste maanteedeni.

-Riikliku põhivõrguettevõtja kümneaastase arengukava kooskõlastamine teiste Euroopa põhivõrguettevõtjate kavadega, mille eesmärk on töötada välja ühised standardid vesiniku transportimiseks olemasolevate gaasijuhtmete või spetsiaalsete torujuhtmete kaudu.

Reform 4 – Vesiniku konkurentsivõimet edendavad meetmed

Reform seisneb maksumeetmete vastuvõtmises, et stimuleerida vesiniku tootmist ja/või kasutamist kooskõlas ELi maksustamiseeskirjadega, ning II taastuvenergia direktiivi ülevõtmises. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektrit.

Reform – arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiire ühistranspordi sektoris

Reform hõlmab õigusakti vastuvõtmist, millega määratakse selgelt kindlaks vastutus kohaliku ühistranspordi projektide heakskiitmisel, ning maksemenetluse lihtsustamist.

Investeering 2.1 – nutivõrkude tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on elektri jaotusvõrgu taristu ajakohastamine ja digitaliseerimine. Investeering seisneb jaotusvõrguettevõtjatele toetuste andmises, et rahastada sekkumisi, millega suurendatakse jaotusvõrgu vastuvõtuvõimsust ja kodumajapidamistele kättesaadavat suutlikkust oma energiatarbimist elektrifitseerida.

Investeering 2.2 – Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Selle investeeringu eesmärk on muuta elektrivõrk äärmuslikele ilmastikunähtustele vastupidavaks, vähendades seega pikaajaliste elektritarnekatkestuste tõenäosust. Investeering seisneb põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele elektritaristuga seotud tööde jaoks toetuste andmises.

Investeering 4.1 – Investeeringud pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava)

Selle investeeringu eesmärk on luua jalgrattateed, et hõlbustada pendelrännet suurlinnapiirkondade või ülikoole vastuvõtvate linnade vahel. See investeering hõlmab vähemalt 1 261 km pikkuste jalgrattateede ehitamist suurlinnapiirkondadesse ja turismi jalgrattateede ehitamist.

Investeering 4.3 – laadimistaristute paigaldamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada transpordisektori CO2 heite vähendamist. See investeering hõlmab kiirete avalike laadimispunktide rajamist vabateedele ja linnapiirkondadele.

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi heiteta bussipargi tugevdamine

Investeeringu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ajakohastada avalikku bussiparki. See investeering hõlmab heiteta busside hankeid ja laadimisjaamade paigaldamist.

Investeering 4.4.3 – riikliku tuletõrjebrigaadi uuendamislaevastik

Investeeringu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ajakohastada tuletõrjelaevastikku. See investeering hõlmab vähemalt 3 800 sõiduki hankimist riiklikule tuletõrjebrigaadile.

Investeering 4.5 – Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega

Selle investeeringu eesmärk on vähendada maanteetranspordi põhjustatud kasvuhoonegaase ja õhusaastet linnapiirkondades. See investeering hõlmab autode lammutamise kava, mille kohaselt soojussõiduk tagastatakse ja asendatakse uue ostetud heiteta sõidukiga.

Investeering 5.4 – omakapitalisüst rohepöörde fondi, mida haldab CDP Venture Capital SGR

Selle meetme eesmärk on toetada Itaalia majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerides erainvesteeringuid, parandades rohepöördes osalevate idufirmade juurdepääsu rahastamisele ja arendades selles sektoris riskikapitaliturgu. Meede koosneb 250 000 000 euro suurusest kapitalisüstist rohepöörde fondi, mida haldab CDP Venture Capital SGR.

CDP Venture Capital SGR võtab vastu omakapitali kasutamise investeerimispoliitika. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatavate rahastamiskõlblike lõplike abisaajatega, keda kapital peaks toetama, sealhulgas 15-aastase rakendamise eeldatav ajakava ja kuni 13 % haldustasu. 31 GTF tegutseb, pakkudes otse või kaudselt omakapitali, kvaasiomakapitali, võla- või kvaasivõlatoetust. 32 CDP Venture Capital SGR võtab omakapitali kasutamiseks kasutusele suunistes „Linee Guida per le attività di rendicontazione e controllo dei Fondi DTF e GTF“ kirjeldatud auditi- ja kontrollisüsteemi. Investeerimispoliitikas nõutakse, et omakapitali toetatavad finantstooted vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige idufirmadele antava üldise toetuse puhul jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad olulisel määral 33 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevused 34 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 35 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 36 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja 37 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M2C2–6	Reform: maismaal ja avamerel taastuvenergiajaamadele loa andmise menetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade ajaline ja toetuskõlblikkuse pikendamine	Eesmärk	Maismaa ja avamere taastuvenergia struktuuride ehitamise loamenetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Õigusraamistik hõlmab järgmisi eesmärke: ●taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste lihtsustamismeetmete jõustumine ning olemasolevate jaamade ajakohastamine ja uuendamine kooskõlas 17. juuli 2020. aasta dekreetseadusega nr 76 (lihtsustamismäärus); ●piirkondade ja teiste asjaomaste riigiasutustega kokku lepitud dekreedi vastuvõtmine, mille eesmärk on määrata kooskõlas PNIECi ajakohastatud versiooniga kindlaks selliste piirkondade kindlaksmääramise kriteeriumid, mis sobivad ja ei sobi taastuvenergiajaamade rajamiseks täiendava taastuvenergia tootmisvõimsusega vähemalt 73 GW, et saavutada taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgid; ●taastuvate energiaallikate toetusmehhanismi lõpuleviimine ka uute mitteküpsete või suurte tegevuskuludega tehnoloogiate jaoks ning nn RES1 mehhanismi enampakkumisperioodi pikendamine, säilitades samal ajal konkurentsivõimelise juurdepääsu põhimõtte; ●sätted, millega edendatakse investeeringuid salvestussüsteemidesse, seadusandlikus dekreedis, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta.
M2C2–7	Reform 2 Uued õigusaktid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise edendamiseks	Eesmärk	Jõustub seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Seadusandlik dekreet sisaldab eelkõige järgmist: 1-seadusandlik muudatusettepanek lihtsustatud loamenetluse ja praeguse toetusmehhanismi muutmise kohta, et i) laiendada toetuskõlblikkuse ulatust ja ii) pikendada toetuste kättesaadavuse perioodi ning iii) näha ette soodustused taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tariifimehhanismis ja päritolutagatises. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmine seadusandliku dekreediga 3-Üldine koordineerimine teostaks Ministero della Transizione Ecologica (MiTE), keda toetavad teised nõuandvaid ülesandeid täitvad ametiasutused: Põllumajandusministeerium (MIPAAF), majandus- ja rahandusministeerium (MEF) ja Gestore Servizi Energetici.
M2C2–8	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine, et suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks ja energiatarbimise elektrifitseerimiseks
M2C2–10	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	Arukad võrgud – võrgu läbilaskevõime suurendamine ja energiatarbimise elektrifitseerimine	Paigaldustunnistused või vastuvõtukatsete protokollid				2. kv	2026	Paigaldussertifikaadid või vastuvõtukatsete aruanded, mis on väljastatud sekkumiste kohta, mille tulemuseks on: –võrgu vastuvõtuvõimsuse suurendamine vähemalt 4 000 MW võrra, mis on tõendatud ühe või mitme sõltumatu inseneriaruandega, –võrgust tarbimiseks ette nähtud maksimaalse võimsuse suurendamine mitme tarnepunkti puhul, mis vastavad vähemalt 1 500 000 elanikule ja mis on tõendatud ühe või mitme sõltumatu inseneriaruandega.
M2C2–12	Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Eesmärk	Elektrivõrgu vastupidavuse suurendamise projektide sõlmimine	Projektide sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Selliste projektide sõlmimine, mille eesmärk on suurendada elektrivõrgu vastupidavust vähemalt 4 000 km võrra, et vähendada äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenevate energiakatkestuste sagedust ja kestust.
M2C2–13	Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi vastupanuvõimet	Ei kohaldata	Number	0	4 000	2. kv	2026	Ühe või mitme sõltumatu inseneriaruandega tõendatud tõendid selliste tööde lõpetamise kohta, mis vastavad elektrivõrgu vastupidavuse suurenemisele vähemalt 4 000 km võrra.
M2C2–14	Investeering 3.3. Vesinikukatsed maanteetranspordis	Eesmärk	(Kõikide) riigihangete sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamiseks	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine vähemalt 40 vesinikul põhineva laadimisjaama arendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	(Kõigi) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine vähemalt 40 vesinikul põhineva laadimisjaama arendamiseks kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kohta.
M2C2–16	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Eesmärk	Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas	Vahendite eraldamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Vahendite eraldamine vastavalt menetlustele ja kriteeriumidele, mis on kehtestatud kümne vesinikutankla ehitamiseks kuuel raudteeliinil.
M2C2–18	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Eesmärk	Kõigi riiklike teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikku käsitlevate teadus- ja arendusprojektidega	Teade vesinikualase teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade teadus- ja arenduslepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on parandada teadmisi vesinikuvektori rakendamise kohta tootmis-, ladustamis- ja jaotusetappides. Lepingutes nähakse ette vähemalt neli teadusuuringute mõõdet: a) saastevaba ja saastevaba vesiniku tootmine b) Innovatiivne tehnoloogia vesiniku salvestamiseks, transportimiseks ning derivaatideks ja e-kütusteks muundamiseks C) Kütuseelemendid paikseks ja liikuvuseks d) Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada arukate vesinikupõhiste taristute vastupanuvõimet ja usaldusväärsust Selle meetmega toetatakse vesiniku tootmist, mis põhineb elektrolüüsil, milles kasutatakse direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektril põhinevat vesinikutootmist või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab vesiniku olelusringi kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudele 73,4 %, mille tulemuseks on olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide alla 3 tCO2e/tH2 ja 70 % vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ, analoogselt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud lähenemisviisiga.
M2C2–20	Reform 3 Halduslik lihtsustamine ja vesiniku kasutuselevõttu takistavate regulatiivsete tõkete vähendamine	Eesmärk	Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Vajalikes seadusandlikes meetmetes sätestatakse i) vesiniku tootmise, transpordi ja hoiustamisega seotud turvasätted, ii) saastevaba vesiniku tootmiseks väikeste struktuuride ehitamise menetluste lihtsustamine ja iii) meetmed seoses vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamise tingimustega. Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad olelusringi jooksul vesinikuga seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudele 73,4 %, mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2.
M2C2–21	Reform 4 Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed	Eesmärk	Maksusoodustuste jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Seaduses sätestatakse maksusoodustused, et toetada saastevaba vesiniku tootmist ja soodustada saastevaba vesiniku tarbimist transpordisektoris. Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad olelusringi jooksul vesinikuga seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudele 73,4 %, mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2.
M2C2–22	Investeering 4.1. Investeeringud pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava)	Siht:	Jalgrattarajad T1	Ei kohaldata	Km	0	200	4. kv	2023	Vähemalt 200 km jalgrattaradade läbimine suurlinnapiirkondades, nagu on määratletud meetme kirjelduses, või linnad, kus asuvad ülikoolid.
M2C2–23	Investeering 4.1. Investeeringud pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava)	Siht	Jalgrattarajad T2	Ei kohaldata	Km	200	1 261	2. kv	2026	Vähemalt 1 261 km pikkuse jalgrattaraja ehitamiseks suurlinnapiirkondadesse ja turismi jalgrattateede ehitamiseks antakse välja tööde lõpetamise tunnistus.
M2C2–27	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1	Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi vähemalt 4 700 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama linnapiirkondadesse (kõik omavalitsused) ehitamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine. Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud katselaadimisjaamu.
M2C2–28	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristu paigaldamiseks	Riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristu paigaldamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Lepingute sõlmimine vähemalt 2 100 kiire avaliku laadimistaristu punkti ehitamiseks vabateedel ja vähemalt 9 900 linnapiirkonnas.
M2C2–29	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv	Ei kohaldata	Number	0	10 368	2. kv	2026	Arendaja kinnitab paigaldus- ja ühenduskulude hinnangulisi kinnitusi vähemalt 10 368 elektrisõidukite laadimistaristupunkti kohta kas vabateedel või linnapiirkondades. Elektrisõidukite laadimistaristu on vabateedel vähemalt 175 kW ja linnapiirkondades vähemalt 90 kW.
M2C2–30	Investeering 4.5 – Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega	Siht	Ostetud sõidukite arv	Ei kohaldata	Number	0	30 830	2. kv	2026	Lepingud vähemalt 30 830 heiteta sõiduki ostmiseks. Iga sõiduki kohta tuleb esitada ka soojussõiduki lammutamistõend. Kava eesmärk on: • Funktsionaalsetes linnapiirkondades elavad üksikisikud. Üksikisikute puhul on toetuskõlblikud ainult M1-kategooria sõidukid. • Määruse (EL) 2023/955 artikli 2 punktis 9 määratletud mikroettevõtjad, kelle registrijärgne asukoht on funktsionaalsetes linnapiirkondades. Mikroettevõtjate puhul on rahastamiskõlblikud ainult N1- ja N2-kategooria sõidukid. Erasõidukite (M1) puhul on toetus kuni 11 000 eurot uue sõiduki kohta üksikisikutele, kelle majandusliku olukorra indikaator (ISEE – Indicatore della Situazione Economica Equivalente) on väiksem kui 30 000 eurot või võrdne 30 000 euroga, ning maksimaalselt 9 000 eurot uue sõiduki kohta üksikisikute puhul, kelle ISEE on suurem kui 30 000 eurot, kuid väiksem kui 40 000 eurot. Kommertsveokite (N1 ja N2) puhul katab stiimul kuni 30 % ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot uue sõiduki kohta. Süsteem on suunatud üksnes heiteta sõidukite ostmisele.
M2C2–33	Investeering 4.4.2: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamiseks	Kõigi piirkondliku ühistranspordi raudteepargi heitevabasid ronge ja universaalteenust käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi heitevabade rongide soetamiseks sõlmitud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine 38 .
M2C2–35	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heitevabade bussidega	Siht	Registreeritud heiteta busside arv T2	Ei kohaldata	Number	800	3 000	2. kv	2026	Vähemalt 3 000 heiteta bussi registreerimine. Nõuetele vastavad bussid kuuluvad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardite kohaselt M2- ja M3-kategooria sõidukite hulka ning on kas elektri- või vesinikkütuseelemendiga.
M2C2–35 ter	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heitevabade bussidega	Siht	Heiteta ja vähese heitega busside laadimispunktide arv		Number	0	1 000	2. kv	2026	Vähemalt 1 000 laadimispunkti kohta väljastatud paigaldus- ja ühendamislepingute või lisatoiteallika lepingute sertifikaadid.
M2C2–36	Investeering 4.4.3: Riikliku tuletõrjebrigaadi lennukipargi uuendamine	Siht	Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjebrigaadi uuendamispargi jaoks	Ei kohaldata	Number	0	3 800	4. kv	2025	Riikliku tuletõrjebrigaadi uuendamispargi jaoks vähemalt 3 800 keskkonnasäästliku sõiduki registreerimine. Vähemalt 3 500 sõidukit peavad olema 100 % elektrilised, samal ajal kui ülejäänu töötab biokütusel või biometaanil. Biokütusetootjad peavad kooskõlas direktiivi 2018/2001 artikli 30 lõigetega 1, 4 või 6 esitama sõltumatu(te) hindaja(te) väljastatud sertifikaadi(d), mis on osa komisjoni või riiklike kavade poolt tunnustatud vabatahtlikest kavadest. Lisaks täpsustatakse biometaani tarnijaga sõlmitavas lepingus, et käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid eeldatava kütusekasutuse jaoks. Biokütusel töötavatele sõidukitele antakse B100 tüübikinnitus.
M2C2–37	Reform 5: Arukamad menetlused projektide hindamiseks kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris koos püsiseadmetega ja kiire ühistranspordi sektoris	Eesmärk	Dekreetseaduse jõustumine	Dekreetseaduse jõustumisele viitav seadusesäte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreet-seadusega lihtsustatakse kohaliku ühistranspordiga seotud projektide hindamiskriteeriume ning kiirendatakse kavandamis- ja loamenetlust.
M2C2–38	Investeering 5.1: Taastuvad energiaallikad ja akud	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine	Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Ministri dekreedis määratakse kindlaks olemasolevate vahendite summa, toetusesaajate juurdepääsunõuded, programmide ja projektide rahastamiskõlblikkuse tingimused, rahastamiskõlblikud kulud ning suure tõhususega fotoelektriliste paneelide ja akude arendamiseks antava abi vorm ja osatähtsus.
M2C2–41	Investeering 5.3: Elektribussid	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine, milles määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevate vahendite hulk (kasutamine tarneahelas)	Ministri dekreedis sisalduv säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministri dekreedis määratakse kindlaks ligikaudu 45 tööstuse ümberkujundamise projekti rakendamiseks kasutada olevate vahendite hulk arengulepingute kaudu.
M2C2–42	Investeering 5.4: Omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)	Eesmärk	Finantslepingu allkirjastamine	Teade finantslepingu allkirjastamise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Finantslepingus sätestatakse kaudsed investeeringud riskikapitalifondi valitsejate rahastamisse koos investeeringute ja ettevõtetega/käivitusega kooskõlas rohepöörde eesmärkidega, et laiendada teadlastele ja idufirmadele kättesaadavat kapitali, tugevdada aktiivsete riskikapitalifondide tegevust ning arendada koostöös äriühingutega välja uusi ja uuenduslikke ettevõtteid. Rahastamisleping sisaldab järgmist: -investeerimispoliitika, -rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, selle meetme raames toetatavate tehingute vastavus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

E.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 – Põllumajanduslike fotogalvaaniliste süsteemide arendamine

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia põllumajandus- ja taastuvenergiasektoris. Kava rakendamiseks antakse toetusi otse erasektorile.

Kava haldab rakenduspartnerina Gestore Servizi Energetici S.p.A. (GSE). Kava raames antakse toetust, mis katab osa projektide kuludest. Kavaga toetatakse selliste põllumajanduslike fotogalvaaniliste süsteemide ehitamist, mis koosnevad fotogalvaaniliste seadmete paigaldamisest põllumajandusmaale koos mõõtevahenditega aluseks oleva põllumajandusliku tegevuse jälgimiseks 39 .

Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja GSE rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 40 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 41 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 42 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 43 .

Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

5.Rakenduspartneri poolt kasutusele võetud toetuste kohta aru andmiseks kasutatava järelevalvesüsteemi kirjeldus.

6.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

7.Kohustus kontrollida enne toimingule toetuse andmist iga tegevuse abikõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

8.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas GSE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse järgmist:

i) kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja kliimaeesmärgi nõuete järgimine; ja

iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatavate rakenduslepingute tingimuste täitmist.

Investeering 1.2 – taastuvate energiaallikate edendamine energiakogukondade ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate jaoks

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalias, et toetada uue elektritootmisvõimsuse paigaldamist kollektiivsetele konfiguratsioonidele ja taastuvenergiakogukondadele, mis asuvad omavalitsustes, kus elab alla 50 000 elaniku 44 . Kava rakendamiseks antakse toetusi otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele.

Kava haldab rakenduspartnerina Gestore dei Servizi Energetiche S.p.A. [edaspidi „GSE]. Kava hõlmab järgmist tooterida:

·Toetus, mis katab maksimaalselt 40 % projekti kuludest, mis on seotud taastuvate energiaallikate ja tootmisrajatiste ehitamisega, mis võivad olla seotud energia salvestamisega.

Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja GSE rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 45 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 46 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 47 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 48 .

d.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kasutusele võetud toetuste kohta.

2.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida enne tegevusele toetuse andmist iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas GSE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad; ning iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja toetuslepingu tingimuste täitmist.

Investeering 1.4 – biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia biometaani tootmises. Kava rakendamiseks antakse toetusi otse erasektorile 49 .

Kava haldab rakenduspartnerina Gestore dei Servizi Energetici (GSE). Kava hõlmab järgmisi tooteridu:

·Toetus biometaani tootmiseks kasutatavate uute tehaste ehitamiseks. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede oleks kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 8 esitatud asjakohaste nõuetega.

·Olemasolevate põllumajanduslike biogaasitehaste (sealhulgas tahkete olmejäätmete orgaaniline element – OFUSW) ümberkorraldamine ja tõhustamine, et toota biometaani transpordiks, tööstuseks ja kütmiseks. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede oleks kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 8 esitatud asjakohaste nõuetega.

Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja GSE rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 50 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 51 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 52 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 53 .

d.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri poolt kasutusele võetud toetuste kohta aru andmiseks kasutatava järelevalvesüsteemi kirjeldus.

2.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida enne toimingule toetuse andmist iga tegevuse abikõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

Investeering 2.1 – nutivõrkude tugevdamine

Investeering 2.2 – Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Selle investeeringu eesmärk on parandada elektrivõrgu vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele, vähendades seega pikaajaliste elektritarnekatkestuste tõenäosust. Investeering seisneb põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele elektritaristuga seotud tööde jaoks toetuste andmises.

Investeering 3.1 – Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)

Selle investeeringu eesmärk on luua uued vesinikuorud, st taastuvallikatest toodetud vesiniku kohalik tootmine ja kasutamine tööstuses, VKEdes ja kohalikus transpordis. Investeering seisneb toetuste andmises vesiniku tootmise projektide elluviimiseks mahajäetud tööstuspiirkondades.

Investeering 3.2 – Vesiniku kasutamine tööstuses, kus heidet on raske vähendada

See investeering seisneb tööstusprotsessidega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamises, et töötada välja algatused vesiniku kasutamiseks tööstussektorites, kus kasutatakse metaani soojusenergia energiaallikana (tsemendid, paberitehased, keraamika-, klaasitööstus jne). Fossiilkütuste sektor, näiteks naftatöötlemistehased, ei ole rahastamiskõlblik. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektrit.

Tagamaks, et meede vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ taaste- ja vastupidavusrahastu raames, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja tegevused, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla ja mille eesmärk on saavutada prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, kuid on sellest siiski väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

Investeering 3.4 – Vesinikukatsed raudteetranspordi ja maanteetranspordi jaoks

Selle investeeringu eesmärk on aidata kaasa vesiniku kasutamisele tankimise eesmärgil.

See investeering hõlmab vesinikul põhinevate raudteetanklate ehitamist, mis asuvad eelistatavalt kohalike taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiskohtade ja/või kiirteede vesinikutanklate lähedal, ning vesinikupõhiseid maanteetranspordi tanklaid.

Investeering 3.5 – vesinikualane teadus- ja arendustegevus

Selle investeeringu eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevust kogu vesiniku väärtusahelas. Investeering seisneb vesiniku teadus- ja arendustegevuse projektide toetamises, mis on seotud saastevaba vesiniku tootmise, vesiniku hoiustamise, transpordi ning derivaatideks ja e-kütusteks muundamisega, kütuseelementidega ning vesinikupõhise taristu integreeritud arukate juhtimissüsteemidega.

Investeering 4.2 – Massiirtranspordisüsteemide arendamine

Meetme eesmärk on suurendada massitranspordisüsteemide kiiret kasutamist, soodustades üleminekut autotranspordilt ühistranspordile. See investeering hõlmab uute kiirete massitranspordisüsteemide ehitamist ja olemasolevate liinide laiendamist, kiirete massitranspordisüsteemide taristu ajakohastamist ning heiteta veeremi ostmist kiirete massitranspordisüsteemide jaoks.

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi heiteta bussipargi tugevdamine

Investeeringu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ajakohastada avalikku bussiparki. See investeering hõlmab heiteta busside hankeid ja laadimisjaamade paigaldamist.

Investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine heitevabade rongide ja universaalteenusega

Investeeringu eesmärk on vähendada raudteetranspordi kasvuhoonegaaside heidet ja ajakohastada raudteeparki. See investeering hõlmab vähemalt 97 heitevaba reisirongi registreerimist.

Investeering 4.4.3 – riikliku tuletõrjebrigaadi uuendamislaevastik

Investeeringu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ajakohastada tuletõrjelaevastikku. See investeering hõlmab vähemalt 3 800 sõiduki hankimist riiklikule tuletõrjebrigaadile.

Investeering 5.1 – ökoloogilise ülemineku, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime tootmissüsteemi toetamine

See meede koosneb kahest allinvesteeringust.

Allinvesteering 1:

See allinvesteering koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse „nullnetotehnoloogia“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele energiatõhususe, omatarbeks toodetud taastuvenergia ja tootmisprotsessi kestliku ümberkujundamise valdkonnas.

Investeeringuga toetatakse:

I)riikliku tootmissüsteemi ökoloogiline üleminek eri tasanditel, toetades investeeringuid ökoloogilise ülemineku seisukohast oluliste seadmete ja nende otseste ja kaudsete komponentide tootmisahelate tugevdamisse (nt aku ja energia salvestamine, päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiad, soojuspumbad ja geotermilise energia tehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmed);

II)tootmisprotsesside energiatõhusus (ka taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist omatarbeks toodetud elektrienergia tootmise kaudu);

III)tootmisprotsesside kestlikkus, pidades muu hulgas silmas ringmajandust ja ressursside tõhusamat kasutamist.

Investeering i) hõlmab järgmisi tooteliike:

– Esimeses keskendutakse fotogalvaanilise või tuuletehnoloogia tootmisele ning suurendatakse fotogalvaanilise või tuuletehnoloogia tootmisvõimsust vähemalt 4 GW võrra aastas.

– Teises keskendutakse patareide ja akude tootmisele ja suurendatakse patareide ja akude tootmisvõimsust vähemalt 28 GW aastas.

Rahastu toimib tagastamatute toetuste, subsideeritud laenude ja intressitoetuste kaudu otse erasektorile.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Rahastu hõlmab järgmisi rahastamisvahendeid:

·Arendusleping, millega toetatakse üle 20 000 000 euro suuruseid nullnetotehnoloogia projekte, andes toetusi, intressitoetusi ja subsideeritud laene.

·Tööstuse ümberkujundamise fond, millest toetatakse 3 000 000 kuni 20 000 000 euro suuruseid projekte , andes toetusi.

Rahastusse investeerimiseks allkirjastavad Itaalia ja Invitalia S.p.A. rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõplikud investeerimis- ja rahastamisotsused teeb investeeringute komitee või muu samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Investeerimispoliitika ei hõlma eelkõige järgmist tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 54 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 55 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 56 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 57 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud toetusesaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad summad vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia S.p.A auditikavale. Nende audititega kontrollitakse:

I.kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

II.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja kliimaeesmärgi nõuete järgimine; ja

III.järgitakse nõuet, et rahastust lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

5. Rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse vähemalt 460 000 000 eurot aidatakse kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 58 .

Allinvesteering 2:

See allinvesteering koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele, et tugevdada tööstuse tarneahelaid.

Investeeringuga toetatakse projekte, mis on seotud peamiste strateegiliste väärtusahelatega, nagu tööstuse arenguprogrammid ja keskkonnakaitse arenguprogrammid.

Rahastu toimib tagastamatute toetuste, subsideeritud laenude ja intressitoetuste kaudu otse erasektorile.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A.

Rahastusse tehtavate investeeringute rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja Invitalia rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

I)Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

II)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

III)Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Investeerimispoliitika ei hõlma eelkõige järgmist tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine;ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 59 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 60 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 61 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 62 .

IV)Nõue, et rahastu lõplikud toetusesaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad summad vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia SPA auditikavale. Nende audititega kontrollitakse järgmist:

I.kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

II.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja kliimaeesmärgi nõuete järgimine; ja

Investeering 5.2 – vesiniku valdkonnas rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse alase juhtpositsiooni arendamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada vesiniku väärtusahelat Itaalias. See investeering seisneb järgmises rahastamises: 1) üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid, mis suurendavad elektrolüüsiseadmete tootmisvõimsust, 2) lisaprojektid elektrolüüsiseadmete tootmiseks, 3) tööstusinvesteeringud vesiniku väärtusahela toetamiseks, sealhulgas teadus- ja arendustegevus ning koolitus.

Investeering 5.3 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse alase juhtpositsiooni arendamine elektribusside valdkonnas

See investeering hõlmab ligikaudu 45 projekti toetamist, millega saab edendada bussitööstuse digi- ja rohepööret elektri- ja ühendatud bussidele. Selle investeeringuga toetatakse eeldatavasti ka investeeringuid elektribussipargi uuendamiseks (hübriidbussideta).

Investeering 5.4 – omakapitalisüst rohepöörde fondi, mida haldab CDP Venture Capital SGR

CDP Venture Capital SGR võtab vastu omakapitali kasutamise investeerimispoliitika. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatava rahastamiskõlblike lõplike abisaajatega, keda kapital peaks toetama, sealhulgas 15-aastase rakendamise eeldatav ajakava ja kuni 13 % haldustasu. 63 GTF tegutseb, pakkudes otse või kaudselt omakapitali, kvaasiomakapitali, võla- või kvaasivõlatoetust. 64 CDP Venture Capital SGR võtab omakapitali kasutamiseks kasutusele suunistes „Linee Guida per le attività di rendicontazione e controllo dei Fondi DTF e GTF“ kirjeldatud auditi- ja kontrollisüsteemi. Investeerimispoliitikas nõutakse, et omakapitali toetatavad finantstooted vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige idufirmadele antava üldise toetuse puhul jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad olulisel määral 65 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevused 66 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 67 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 68 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja 69 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

E.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M2C2–5	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Eesmärk	Rakendusleping, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringute lõpuleviimine	Rakenduslepingu, allkirjastatud õiguslike kokkulepete ja üleandmistõendi jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Rakenduslepingu jõustumine. Itaalia kannab GSE-le rahastu jaoks üle 2 236 020 000 eurot. GSE on sõlminud lõplike abisaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid).
M2C2–9	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – taastuvenergia jaotamise võrguvõimsuse suurendamine	Ei kohaldata	Number	0	1 000	4. kv	2024	Suurendada võrgu võimsust taastuvenergia jaotamiseks vähemalt 1 000 MW võrra
M2C2–17	Investeering 3.4. Vesinikukatsed raudteetranspordi ja maanteetranspordi jaoks	Siht	Ehitatud vesinikutanklate arv	Ei kohaldata	Number	0	29	2. kv	2026	Täitmistunnistus väljastatakse vähemalt kaheksa vesinikutankla ehitamiseks vähemalt viiel raudteeliinil ja vähemalt 21 vesinikupõhise maanteetranspordi tankla ehitamiseks.
M2C2–19	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Siht	Vesinikku käsitlevate teadus- ja arendustegevuse projektide arv	Ei kohaldata	Number	0	10	2. kv	2026	Vähemalt kümne teadus- ja arendustegevuse projekti kohta järgmistes valdkondades koostatud aruanded teadustegevuse lõpuleviimise kohta; a) saastevaba vesiniku tootmine b) Vesiniku säilitamine, transport ja muundamine derivaatideks ja e-kütusteks C) Kütuseelemendid d) arukate vesinikupõhiste taristute integreeritud arukas haldamine
M2C2–24	Investeering 4.2. Massiirtranspordisüsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine kiirete massitranspordisüsteemide infrastruktuuri rajamiseks	Kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kõigist meetme kirjelduses määratletud infrastruktuuriprojektide ehitamiseks sõlmitud riigihankelepingutest teatamine.
M2C2–25	Investeering 4.2. Massiirtranspordisüsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine heiteta veeremi ostmiseks ja sekkumised kiirete massitranspordisüsteemide taristu ajakohastamiseks	Kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 85 veeremiühiku ostmiseks ja vähemalt viie sekkumise kohta kiirete massitranspordisüsteemide infrastruktuuri uuendamiseks, nagu on määratletud meetme kirjelduses.
M2C2–26	Investeering 4.2. Massiirtranspordisüsteemide arendamine	Eesmärk	Ehitatud või uuendatud avalik taristu ühistranspordi kiireks arendamiseks, ostetud veerem	Täitmis- või registreerimistunnistused on välja antud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	-Vähemalt 186 km ühistransporditaristu kohta funktsionaalsetes linnapiirkondades väljastatud tööde lõpetamise tõendid. -Registreerida vähemalt 311 heitevaba veeremi ühikut massikiireks veoks funktsionaalsetes linnapiirkondades. -Valmimistõend, mis on väljastatud vähemalt kümne kiirtransporditaristu ajakohastamise meetme kohta, mis võib hõlmata nende digiteerimist. Need sekkumised hõlmavad metroojaamade ja metrooteede taristu ajakohastamist, raudtee või trammi signaalsüsteeme ning avalikke transiidiladusid. Investeering ei hõlma selliste teede ehitamist või ajakohastamist, mis jäävad väljapoole sekkumise ulatust, välja arvatud juhul, kui need on heiteta veeremi käitamist võimaldava taristu lahutamatud osad.
M2C2–31	Investeering 4.4.3: Riikliku tuletõrjebrigaadi lennukipargi uuendamine	Eesmärk	Kõikide riigihankelepingute sõlmimine riikliku tuletõrjebrigaadi koosseisu uuendamiseks	Teade riikliku tuletõrjebrigaadi uuendamislaevastiku kõikide lepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	EI KOHALDATA	2. kv	2024	Teatis kõigi riiklike tuletõrjelennukite soetamise riigihankelepingute sõlmimise kohta.
M2C2–32	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta vähese põrandaga bussidega	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine, et tugevdada piirkondliku ühistranspordi bussiparki heiteta vähese põrandaga bussidega	Kõigi lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 3 000 heiteta vähese põrandaga bussi soetamiseks.
M2C2–34	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta vähese põrandaga bussidega	Siht	Registreeritud vähese heitega madala põrandaga busside arv	Ei kohaldata	Number	0	800	4. kv	2024	M2C2–32 alusel hangitud vähemalt 800 vähese põrandaga bussi registreerimine vastava sõidukipargi tugevdamiseks.
M2C2–34a	Investeering 4.4.2: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Heiteta rongide arv	Ei kohaldata	Number	0	25	4. kv	2024	Tarnida vähemalt 25 heitevaba rongi.
M2C2–35 bis	Investeering 4.4.2: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Registreeritud rongide arv	Ei kohaldata	Number	25	97	2. kv	2026	Vähemalt 97 heitevaba rongi registreerimine. Abikõlblikud rongid on elektrilised, vesinikkütuseelemendiga rongid ja kuni 20 kaheliigilist rongi.
M2C2–38a	Investeering 5.1. Ökoloogilise ülemineku, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime tootmissüsteemi toetamine	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Rakenduslepingu jõustumine.
M2C2–39	Investeering 5.1 Toetus ökoloogilise ülemineku, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime tootmissüsteemile	Eesmärk	Itaalia ettevõtlus- ja Made’i ministeerium on viinud lõpule vahendite ülekandmise Invitalia S.p.A-le.	Üleviimistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Itaalia paigutab rahastu jaoks ümber 3 500 000 000 eurot Invitaliale.
M2C2–40	Investeering 5.1. Ökoloogilise ülemineku, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime tootmissüsteemi toetamine	Eesmärk	Rakenduslepingu muutmine, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringute lõpuleviimine	Muudetud rakenduslepingu jõustumine, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja üleandmise tõend	Ei kohaldata	0	100	2. kv	2026	Rakenduskokkuleppe muutmine. Itaalia paigutab rahastu jaoks ümber 400 000 000 eurot Invitaliale. Invitalia on sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu 3 900 000 000 euro suurusest investeeringust (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 460 miljonit eurot sellest rahastusest peab aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Eelkõige: –Vähemalt 700 000 000 eurot eraldatakse allinvesteeringule 1 „Nullnetotehnoloogiad“; Ülejäänud taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringud eraldatakse allinvesteeringule 2 „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus“, sealhulgas pooljuhtide projektidele. Kuni 400 000 000 eurot 2. allinvesteeringu raames eraldatakse agrotööstus- ja põllumajanduslikule toidutööstusele.
M2C2–42a	Investeering 5.4 – omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)	Eesmärk	Omakapitalisisend rohepöörde fondi	Üleviimistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Itaalia kannab GTFile üle 250 000 000 eurot. Lisaks peab investeerimispoliitika („Accordo Finanziario“) olema kooskõlas meetme kirjeldusega.
M2C2–43	Investeering 5.4: Omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)	Eesmärk	Raporti vastuvõtmine	Raporti vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Itaalia esitab aruande, milles kirjeldatakse GTFi poolt investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mida on võetud nende finantstoodete rakendamiseks, mida kapital peaks toetama, ning eeldatavaid samme nende toodete edasiseks rakendamiseks. Aruandes esitatakse ka otsesel/kaudsel viisil ja igasse finantstootesse investeeritud summad.
M2C2–44	Investeering 1.1 Põllumajanduslike päikeseenergiasüsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihangete sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse päikeseenergiasüsteemidesse	Vastuvõtumääruste avaldamine koos kõigi riigihangetega päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse päikeseenergiasüsteemidesse (loovutamisega)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Loa andmise dekreetide avaldamine koos kõigi riigihangetega päikesepaneelide ja mõõtevahendite paigaldamiseks põllumajanduslikes fotogalvaanilistes süsteemides.
M2C2–45	Põllumajanduslike ja fotogalvaaniliste süsteemide arendamine	Eesmärk	Rakendusleping, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringute lõpuleviimine	Rakenduslepingu jõustumine, allkirjastatud õiguslikud kokkulepped, üleandmise tõend				2. kv	2026	Rakenduslepingu jõustumine. Itaalia kannab GSE-le rahastu jaoks üle 1 099 000 000 eurot. GSE on sõlminud lõplike abisaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid).
M2C2–47	Investeering 1.2. Taastuvenergia edendamine energiakogukondade ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate jaoks	Eesmärk	Rakendusleping, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringute lõpuleviimine	Rakenduslepingu, allkirjastatud õiguslike kokkulepete ja üleandmistõendi jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Rakenduslepingu jõustumine. Itaalia kannab GSE-le rahastu jaoks üle 795 500 000 eurot. GSE on sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik vähemalt 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid).
M2C2–48	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)	Eesmärk	Kõigi riigihangete sõlmimine vesiniku tootmise projektide jaoks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes	Kõigist mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes vesiniku tootmise riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Vesiniku tootmise projektide sõlmimine mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes. CO2-heite vähendamise seisukohast parima tulemuse saavutamiseks rahastatakse saastevaba vesiniku tootmist vähem kui 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2. Meetmega toetatakse vesiniku tootmist, mis põhineb elektrolüüsil, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektril.
M2C2–49	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)	Siht	Elluviidud projektid	Ei kohaldata	Number	0	10	2. kv	2026	Kümne vesinikuoru projekti jaoks väljastatud tööde lõpetamise tõendid, sealhulgas 10 elektrolüüsiseadme paigaldamine võimsusega vähemalt 1 MW. Võrguühendust vajavatele elektrolüüsiseadmetele väljastatakse arendaja poolt heaks kiidetud hinnangulised liitumiskulud.
M2C2–50	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine tööstuses, kus heidet on raske vähendada	Eesmärk	Kokkulepe metaanilt saastevabale vesinikule ülemineku edendamiseks	Lepingu allkirjastamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Lepingu allkirjastamine valitud projektiomanikega, et edendada üleminekut metaanilt saastevabale vesinikule. Projektid on osaliselt pühendatud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprotsessile ning osaliselt vesinikul põhineva tööstusliku prototüübi väljatöötamisele ja katsetamisele. Selle meetmega toetatakse vesiniku tootmist, mis põhineb elektrolüüsil, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid või võrguelektrit.
M2C2–52	Investeering 5.2 Vesinik	Eesmärk	Elektrolüüsiseadmete tootmine	Kõigi riigihankelepingute avaldamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Lepingu sõlmimine tööstusrajatise ehitamiseks elektrolüüsiseadmete tootmiseks.
M2C2–53	Investeering 5.2 Vesinik	Siht	Ehitatud tööstuskäitis(ed)	Ei kohaldata	Number	0	1	2. kv	2026	Vähemalt ühe elektrolüüsiseadmete või modulaarse korstna tootmiseks ette nähtud tööstusettevõtte ehitamiseks väljastatud tööde lõpetamise tõendid. Tehase(te) summaarne tootmisvõimsus peab olema vähemalt 890 MW aastas.

F. MISSION 2 COMPONENT 3 – Hoonete energiatõhusus ja ümberkvalifitseerimine

Energiatõhusus on selle komponendi nurgakivi, mis koosneb kolmest peamisest sambast.

·Esimene sammas on ajutise stiimuli kehtestamine erakinnisvara energia- ja maavärinavastaseks renoveerimiseks sekkumistega seotud kulude mahaarvamise kaudu. Abikõlblikud on sekkumised, mis suurendavad eluruumi energiatõhusust vähemalt kahe energiamärgise kategooria võrra, saavutades keskmiselt üle 30 % energiatarbimise paranemise.

·Selle komponendi teine sammas on riiklike koolide ja kohtuvõimude tõhususe ja ohutuse parandamine.

·Kolmanda samba eesmärk on stimuleerida tõhusate kaugküttevõrkude ehitamist ja laiendamist linnapiirkondades.

Lisaks on tehtud mitmeid reforme, et lihtsustada ja kiirendada hoonete energiatõhususe parandamisele suunatud projektide rakendamist.

See komponent peaks aitama oluliselt kaasa Itaalia 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, kuna tsiviilsektor moodustab peaaegu poole kogu Itaalia energiatarbimisest. Enamik hooneid ehitati enne energiasäästu kriteeriumide vastuvõtmist ja vastavate õigusaktide jõustumist, mistõttu on energiatõhususe ja seismiliste riskidega kohanemise vajadused märkimisväärsed.

See komponent käsitleb osa 2020. aasta 3. riigipõhisest soovitusest, milles nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et „teha investeeringuid rohe- ja digipöördesse, eelkõige [...] veemajandusse ja tugevdatud digitaristusse, et tagada oluliste teenuste osutamine“. Selles käsitletakse ka 2019. aasta 3. riigipõhist soovitust (Focus investeeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedi kohta, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi). [...] ning parandada avaliku halduse tulemuslikkust, kiirendades digitaliseerimist ning suurendades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2.1: „Ökobonuse tugevdamine energiatõhususe nimel“

Selle meetme eesmärk on toetada eluhoonete energiatõhusamaks renoveerimist. Meede seisneb toetuse andmises maksuvähenduse vormis või alternatiivina maksuvähenduse vahendile finantsinstrumentide vormis (nn kreeditkorraldus ja arveallahindlus) teatavatele organisatsioonide ja kodumajapidamiste kategooriatele.

Reform 1.1 – energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

Reformi eesmärk on lihtsustada ja kiirendada energiatõhususega seotud sekkumiste rakendamise menetlusi. See koosneb neljast peamisest meetmest:

·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine: Portaal toetab kodanikke ja käitajaid energiatõhususe projektide juhtimisel ning on otsusetegijatele lihtne teabele juurdepääsu allikas. See sisaldab teavet riigi hoonefondi energiatõhususe kohta, mis peaks aitama ettevõtjatel ja kodanikel teha otsuseid oma kinnisvara energiatõhususe parandamise kohta. Luuakse ühtne kontaktpunkt, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele abi ja kogu kasulikku teavet seoses hoonete energiakaardistamise, valdkondlike eeskirjade järgimise, tõhususe potentsiaali hindamise ja tegevusprioriteetide valimisega, sealhulgas etapiviisiliste ümberkorralduskavadega, kõige sobivamate edendusvahendite valimisega ja kutseoskuste koolitamisega.

·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava tegevuse tugevdamine. Teabe- ja koolituskavas võetakse arvesse vajadust töötada välja nii konkreetsed algatused, mille eesmärk on täita eluasemesektori lõppkasutajate teabelünk, kui ka asjakohane koolitus stiimulite ja kõige tõhusamate sekkumiste kohta energiateenuseid pakkuvatele ettevõtetele, kes sekkuvad, ja kondomiumihalduritele. Kava väljatöötamisel võetakse arvesse Superbonuse meetmest tulenevaid vajadusi, et maksimeerida selle tulemuslikkust ja panna alus püsivale tõhususe kultuurile ehituses.

·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine: Riikliku energiatõhususe fondi loomist ja haldamist käsitlevate määruste läbivaatamisega (seadusandliku dekreedi 102/2014 artikkel 15 ja 22. detsembri 2017. aasta ministeeriumidevaheline dekreet) jõustuvad muudatused, et edendada olemasolevate ressursside tõhustamist ja kasutamist.

·Riiklike ümberkorralduste keskprogrammi EPAC programmist rahastatavate projektide rakendamise kiirendamine: Viiakse läbi regulatiivne läbivaatamine, et edendada konkreetselt avaliku halduse keskasutuse hoonete ümberkvalifitseerimise programmile (PREPAC) eraldatud vahendite tõhusamat haldamist.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

F.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoonete asendamise teel

Meetme eesmärk on luua kaasaegsed ja jätkusuutlikud koolistruktuurid, eelkõige energiatarbimise vähendamise ja seismilise ohutuse suurendamise teel. See meede seisneb riigikoolide hoonete osalises asendamises.

Investeering 1.2 – Õigusmõistmisel osaliselt või täielikult kasutatava avaliku kinnisvara ümberkvalifikatsioon

Meetme eesmärk on uuendada ja moderniseerida hooneid, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult. Meede seisneb renoveerimis- ja ümberkvalifitseerimistööde teostamises mitmes Itaalia omavalitsuses asuvas kinnisvaras, sealhulgas, kuid mitte ainult, energiatõhususega seotud sekkumistes.

Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine

Meetme eesmärk on laiendada tõhusa kaugkütte kasutamist, mis põhineb taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või suure võimsusega käitistes koostoodetud soojuse jaotusel. Meede hõlmab uute kaugküttevõrkude ehitamise või olemasolevate laiendamisega seotud projektide rahastamist, eelistades projekte, millega tagatakse suurim kokkuhoid taastumatu primaarenergia puhul.

F.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number

Seotud

Meede (reform või investeering)

Eesmärk/siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Nõuded

Aasta

M2C3–5

Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoonete asendamise teel

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks, asendades hooned energia ajakohastamiseks koolihoonetes pärast avalikku hankemenetlust

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku hankemenetlust

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2023

Teade kohalike omavalitsuste poolt ametlikult vormistatud uute koolihoonete asenduse kohta sõlmitud riigihankelepingute kohta, mille kogupindala on vähemalt 400 000 ruutmeetrit

M2C3–6

Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoonete asendamise teel

Siht

Hoonete asendamise teel ehitatakse vähemalt 166 uut kooli.

Ei kohaldata

Number

0

166

1. kv

2026

Vähemalt 166 uue kooli ehitamiseks hoonete asendamise teel väljastatud tööde lõpetamise tõendid.

166 uue kooli primaarenergia tarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonete nõue, mida tõendab energiamärgiste väljastamine.

M2C3–7

Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmises

Eesmärk

Kõik riigihankelepingud uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmise kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks allkirjastab hankija pärast avalikku hankemenetlust.

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku hankemenetlust

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Teade kõigi riigihangete kohta, mis käsitlevad hoonete ehitamist, õigusemõistmise kinnisvara ümberkvalifitseerimist ja tugevdamist.

M2C3–8

Investeering 1.2 – Õigusmõistmisel osaliselt või täielikult kasutatava avaliku kinnisvara ümberkvalifikatsioon

Siht

Tööd vähemalt 289000 ruutmeetri suuruse avaliku sektori kinnisvara jaoks

Ei kohaldata

Number

0

289 000

1. kv

2026

Antakse välja tõendid ehitustööde lõpetamise kohta vähemalt 289 000 ruutmeetrise avaliku sektori kinnisvara jaoks, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult.

M2C3–9

Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine

Eesmärk

Lepingud küttevõrkude täiustamiseks sõlmib ökoloogilise ülemineku ministeerium pärast avalikku hankemenetlust.

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku hankemenetlust

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute kaugküttevõrkude ehitamiseks või olemasolevate kaugküttevõrkude laiendamiseks, mis peaks sisaldama energiatarbimise vähendamise nõuet.

Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

M2C3–10

Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine

Siht

Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine energiatarbimise vähendamiseks

Ei kohaldata

KTOE

0

30

1. kv

2026

Antakse välja tõendid uute kaugküttevõrkude ehitamiseks tehtud tööde lõpetamise või olemasolevate võrkude laiendamise kohta, mis võimaldavad vähendada energiatarbimist vähemalt 30 KTOE võrra aastas, mida tõendab sõltumatu inseneri aruanne.

Investeering peab vastama taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva määruse 241/2021/EL VI lisa joonealuses märkuses 9 sätestatud tingimustele.

Selleks et kaugküttesüsteemid oleksid rahastamiskõlblikud, kasutatakse peamise soojusallikana taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või koostoodetud soojust suure võimsusega jaamades. Fossiilkütuseid kasutatakse üksnes varumaterjalina.

G. MISSION 2 COMPONENT 4 – Territoriaalne planeerimine ja veevarud

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on tegeleda mitme pikaajalise puudusega, mis on seotud veevarude majandamise ja hüdrogeoloogiliste riskidega Itaalias, ning võtta vastu mitu meedet elurikkuse säilitamiseks. See tuleb saavutada reformide ja investeeringute märkimisväärse ja tasakaalustatud kombineerimisega nendes eri mõõtmetes.

Reformide poolel pakutakse komponendis välja meetmete kogum, mille peamine eesmärk on parandada veevarude majandamist, vähendades sektori killustatust, kehtestades asjakohase hinnapoliitika ja luues rea stiimuleid reoveekäitlusega seotud probleemide lahendamiseks. Selle komponendi reformid hõlmavad ka meetmete kogumit, et lihtsustada veetaristuga ning hüdroloogiliste riskide juhtimise ja vähendamisega seotud projektide kavandamist ja rakendamist.

Selle komponendiga seotud investeeringud aitavad leevendada ja paremini juhtida hüdrogeoloogilist riski Itaalias nii ennetamise kui ka kohanemise seisukohast ning nende eesmärk on muuta veega seotud taristu vastupidavamaks. Lisaks on nende eesmärk märkimisväärselt parandada veevarude majandamist parema reoveekäitluse ja veelekete märkimisväärse vähendamise kaudu, sealhulgas põllumajandussektoris. Investeeringud tugevdavad nende sektorite digitaliseerimist ning muudavad need energiatõhusamaks ja kliimamuutustega paremini kohanenuks. See komponent hõlmab ka meetmeid, mille eesmärk on säilitada elurikkus ja rohealad kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030.

See komponent käsitleb osa 2020. aasta 3. riigipõhisest soovitusest, milles Euroopa Liidu Nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et „teha investeeringuid rohe- ja digipöördesse, eelkõige [...] veemajandusse ja tugevdatud digitaristusse, et tagada oluliste teenuste osutamine“. Selles käsitletakse ka 2019. aasta 3. riigipõhist soovitust (Focus investeeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedi kohta, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi). [...] ning parandada avaliku halduse tulemuslikkust, kiirendades digitaliseerimist ning suurendades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 2.1 – hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste sekkumismeetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

Reformi eesmärk on kõrvaldada olemasolevad puudused hüdrogeoloogiliste riskide juhtimises, millele on tähelepanu juhtinud Itaalia kontrollikoda. See hõlmab kõnealuse valdkonna projektide rakendamise menetluste lihtsustamist ja kiirendamist, sealhulgas iga etapi maksimaalsete tähtaegade kehtestamist; sekkumiste prioriseerimine kooskõlas riikliku riskihindamise ja otsuse nr 1313/2013 artikliga 6 ning riskijuhtimisvõime hindamise ja olulise kahju ärahoidmise põhimõttega; koostada kava nende projektide rakendamise eest vastutavate üksuste haldussuutlikkuse suurendamiseks ja tugevdada koordineerimist erinevate kaasatud valitsustasandite vahel, sealhulgas teabevoogude lihtsustamise kaudu.

Reform – õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks

Reformi eesmärk on lahendada Itaalia veesektori pikaajalised probleemid, mis kajastuvad paljudes käimasolevates rikkumismenetlustes, mis on seotud nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ täitmata jätmisega, sektori liigse killustatusega ning piisavate stiimulite ja hinnakujunduspoliitika puudumisega. Kavandatud meetmed peaksid märkimisväärselt vähendama sektori killustatust, vähendades ettevõtjate arvu ja soodustades mastaabisäästu, luues stiimuleid veelekete ja ülemäärase veetarbimise vähendamiseks põllumajandussektoris ning kehtestades asjakohase hinnapoliitika säästvama veetarbimise tagamiseks.

Campania, Calabria, Molise ja Sitsiiliaga sõlmitakse vastastikuse mõistmise memorandumid, et vähendada veeteenuseid osutavate ettevõtjate arvu killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis seatakse eesmärgid kohalike omavalitsuste loomiseks, ettevõtjate arvu vähendamiseks ja mastaabisäästu saavutamiseks, et määrata kahe aasta jooksul pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist kindlaks üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku kohta.

Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“

Reformi eesmärk on lahendada veevarude majandamisega seotud suured probleemid ja muuta süsteem tõhusamaks.

Süsteem peaks vähendama ettevõtjate arvu praegust killustatust, mis praegu takistab veevarude tõhusat kasutamist mõnes riigi osas. Reformiga loodetakse luua ka õiged stiimulid veevarude paremaks kasutamiseks põllumajandussektoris, kehtestada karistuste süsteem vee ebaseadusliku ammutamise eest ja kehtestada hinnasüsteem, mis kajastab paremini ja on paremini kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, vältides samal ajal olemasolevate niisutussüsteemide laiendamist. Meetmed võetakse vastu koostöös piirkondadega, kus veevarude majandamine on praegu problemaatilisem.

Investeering 3.2 – rahvusparkide ja merekaitsealade digitaliseerimine

Meetme eesmärk on ajakohastada ja digiteerida rahvusparkide ja merekaitsealade toimimisega seotud menetlusi. Meede hõlmab külastajatele osutatavaid digiteenuseid ning sekkumist looduskaitsesse ja loodusvarade seiresse.

Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire

Selle investeeringu eesmärk on vähendada joogiveekadu. Meede seisneb veejaotusvõrkude ajakohastamises ja ajakohastamises täiustatud kontrollisüsteemide abil, mis võimaldavad jälgida võrgu peamisi transpordisõlmi ja kõige tundlikumaid punkte (veeringlus).

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M2C4–1	Reform 2.1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste sekkumismeetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine	Jõustumisele viitava(te) õigusakti(de) säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Uus õigusraamistik peab (vähemalt): -Prioriseerida ennetavaid sekkumisi kooskõlas riikliku riskihindamise ja otsuse nr 1313/2013 artikliga 6 ning riskijuhtimisvõime hindamise ja olulise kahju ärahoidmise põhimõttega; -Kiirendada projektide kavandamise menetlusi ja kehtestada üldpõhimõtted, et lihtsustada projektide rakendamise ja rahastamise menetlusi ning hüdroloogilisi riskiprojekte; -Ühtlustada ja ühtlustada teabevooge, et vähendada riigi eri infosüsteemide vahelist liigset aruandlust, ning töötada välja näitajate süsteem hüdroloogiliste riskide paremaks kindlakstegemiseks kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega. -Tugevdada sekkumiste koordineerimist eri valitsustasandite vahel kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega; -Luua ühised intsidentide andmebaasid („dissesto“) kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega; -Kehtestada iga etapi maksimaalsed tähtajad. -Koostada kava asjaomaste üksuste suutlikkuse suurendamiseks.
M2C4–2	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Reformi jõustumine integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks	Jõustumisele viitava(te) õigusakti(de) säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Üldine seadus/määrused, mis käsitlevad veeteenuseid nende kestlikuks kasutamiseks ja millega stimuleeritakse investeeringuid veetaristusse, mis vähemalt: -Vähendada üksuste killustatust eeskirjade ja koondamismehhanismide abil, et motiveerida praegu autonoomseid käitajaid integreerima kogu Ambito territoriale Ottimale ainulaadsesse käitajasse; -Luua stiimulid vee säästvaks kasutamiseks põllumajanduses, eelkõige selleks, et toetada ühise seiresüsteemi (SIGRIAN) kasutamist niisutuseks kollektiivseks ja isevarustamiseks; -Kehtestada reguleeritud hindade süsteem, milles võetakse asjakohaselt arvesse keskkonnaressursside kasutamist ja saastet kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab
M2C4–3	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks	Vastastikuse mõistmise memorandumite jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ökoloogilise ülemineku ministeeriumi ning Campania, Calabria, Molise ja Sitsiilia piirkondade vahel sõlmitud aluspõhimõtete allkirjastamine, et vähendada veeteenuseid osutavate ettevõtjate arvu killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis tuleks seada eesmärgid kohalike omavalitsuste loomiseks, ettevõtjate arvu vähendamiseks ja mastaabisäästu saavutamiseks, et luua üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku kohta.
M2C4–4	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine	Asjaomases õigusaktis sisalduv säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Läbivaadatud õigusraamistik peab vähemalt: –Kehtestada karistuste süsteem vee ebaseadusliku ammutamise eest Nõuda veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõike 7 kohast mõjuhinnangut, et hinnata (võimalikku kumulatiivset) mõju kõigile potentsiaalselt mõjutatud veekogudele. –Tagada, et olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas suurema veekasutuse, st mitte ainult füüsilise paisumise kaudu) isegi tõhusamate meetodite abil välditakse, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjavesi) on (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) heast või potentsiaalselt heast seisundist halvemas seisundis.
M2C4–5	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele osutatavate digiteenuste haldusalase lihtsustamise ja arendamise jõustumine	Jõustumist käsitleva ministri dekreedi säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ministri dekreediga nähakse ette digitaalteenuste väljatöötamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele.
M2C4–32	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire	Ei kohaldata	Number	14 000	45 000	4. kv	2025	Vähemalt 45 000 kilomeetri veevõrgu läbimine

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 3.1 Riiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine

Reformi eesmärk on ühtlustada riiklikke ja piirkondlikke õigusakte ning kehtestada sellega seotud meetmed õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks (kooskõlas direktiivis (EL) 2016/2284 (mis käsitleb heitkoguste riiklikke ülemmäärasid ja kliimaga seotud gaaside muutmist) sätestatud eesmärkidega).

Investeering 1.1: Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Selle investeeringu eesmärk on teha kindlaks ja prognoosida riske, mis tulenevad kliimamuutuste mõjust ja ebapiisavast ruumilisest planeerimisest, ning anda teavet riskiennetuskavade jaoks. See investeering seisneb seiresüsteemi loomises, mis võimaldab kaugkontrolli suurtel territooriumidel ja jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamise tuvastamist.

Investeering 2.1: Meetmed üleujutus- ja hüdrogeoloogilise riski vähendamiseks

Selle meetme eesmärk on võidelda hüdrogeoloogilise ebastabiilsusega Itaalia territooriumil. Meede koosneb kahest tegevussuunast: Protezione Civile ja Emilia Romagna, Toscana ja Marche territooriumi ülesehitamise hädaolukorra volinik, keda mõjutasid vastavalt 2023. aasta mai üleujutused (Commissario per la ricostruzione nel territorio della regione Emilia Romagna, Toscana e Marche), kes on vastutavad ametiasutused: esimene tegevussuund hõlmab sekkumisi kahjustatud avaliku sektori struktuuride ja taristute taastamiseks (E-tüüpi sekkumised) ning rangelt sündmusega seotud jääkriski vähendamiseks, mille peamine eesmärk on kaitsta avalikku ja eraohutust (D-tüüpi sekkumised); teine tegevussuund hõlmab sekkumisi veeteede taastamiseks ning kaitse suurendamiseks üleujutuste ja maalihete eest ning transpordivõrgu taastamismeetmeid 2023. aasta mai üleujutustest mõjutatud territooriumidel.

Investeering 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine

Selle meetme eesmärk on kaitsta haljasalasid ja suurendada nende arvu, et säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ning parandada nende alade elanike elukvaliteeti. Meede hõlmab metsapaljundusmaterjali (seemned või taimed) istutamist vähemalt 4 500 000 puule ja põõsastele (4 500 hektaris), millest vähemalt 3,5 miljonit puud on ümber istutatud nende lõppsihtkohas Itaalia 14 suurlinnas.

Investeering 3.2 – rahvusparkide ja merekaitsealade digitaliseerimine

Investeering 3.3 – Po piirkonna taasturiseerimine

Selle meetme eesmärk on taaskäivitada looduslikud protsessid ja soodustada bioloogilise mitmekesisuse taastamist Po jõe piirkonnas. Meede seisneb sekkumises jõesängide kunstlikkuse vähendamiseks.

Investeering 3.4: Harvaesinevate alade tervendamine

Selle sekkumise eesmärk on vähendada nn omanikuta mälestiste keskkonnamõju, edendades seega kaudselt ringmajandust. See investeering seisneb Itaalia piirkondades ja autonoomsetes provintsides omanikuta alade kindlakstegemist ja taaselustamist käsitleva tegevuskava vastuvõtmises ning konkreetsete sekkumiste elluviimises nende taastamiseks.

Investeering 3.5: Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa merepõhja ja mereelupaikade seisundi halvenemise peatamisele. Meede hõlmab selliste projektide toetamist, millega kaardistatakse merepõhja elupaiku ja keskkonnaseiret, planeerimist ning ulatuslikke taastamis- ja kaitsemeetmeid ning tõhustatakse merevaatlusplatvorme.

Reform 4.1 Veevarustustaristusse tehtavate investeeringute rakendamise õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine

Praegune õigusraamistik ja juhtimise praegune killustatus avaldavad negatiivset mõju veevarustustaristusse tehtavate investeeringute kavandamise ja rakendamise suutlikkusele.

Reformi eesmärk on lihtsustada ja tõhustada õigusraamistikku ning vajaduse korral abistada rakendusasutusi, kellel ei ole piisavalt suutlikkust neid investeeringuid teha ja lõpule viia algselt kehtestatud tähtaegade jooksul.

Nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud peamised meetmed on peamiselt i) keskse riikliku rahastamisvahendi loomine investeeringuteks veesektoris, mis ühendab praegu üsna hajutatud ressursse; ii) rahastatud investeeringute aruandluse ja järelevalve korra lihtsustamine, iii) reguleeriva asutuse edasine kaasamine tehtavate investeeringute kavandamisse ja kava võimalikesse läbivaatamistesse.

Taristu- ja transpordiministeerium esitab veevarustussektori reformiettepaneku.

Investeering 4.1. Esmane veetaristu veevarustuse kindluse tagamiseks

Selle meetme eesmärk on tagada veevarustuskindlus olulistes linnapiirkondades ja suurtes niisutatavates piirkondades, suurendada võrgu ohutust ja vastupidavust ka veetranspordi mahule. Meede hõlmab põhiveetaristuga seotud töid kogu riigi territooriumil.

Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire

Investeering 4.3. Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks

Selle meetme eesmärk on suurendada niisutussüsteemide tõhusust digitaliseerimise ja taristumeetmete kaudu, et muuta põllumajandussektor kestlikumaks ja kliimamuutustele vastupidavamaks.

Investeering 4.4. Kanalisatsioon ja puhastamine

Selle meetme eesmärk on vähendada Itaalia kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemide nõrkust, samuti nõrkade kanalisatsiooni- ja puhastussüsteemidega linnastute arvu. Meetme koosneb sekkumistest, mille eesmärk on tõhustada mere- ja siseveekogudesse juhitava reovee puhastamist.

Investeering 4.5. Veetaristusse tehtavate investeeringute toetuskava

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia veemajandussektoris. Kava toimib, andes elujõulisuse puudujäägi toetusi otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele.

Kava haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Kava hõlmab järgmist tooterida:

·Elujõulisuse puudujäägi toetus, mis on mõeldud veemajandussektori taristuprojektide rahastamispuudujäägi katmiseks. Toetusega subsideeritakse osa koguinvesteeringust, et tagada projekti pangakõlblikkus. Toetuste struktuuri ülesehitus stimuleerib veevarustusteenuste osutajate ratsionaliseerimist ja koondamist, kehtestades premeerimismehhanismi.

Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja Invitalia S.p.A. rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

1. Abikavaga seotud otsustusprotsessi kirjeldus: Kava lõpliku toetuse andmise otsuse teeb investeeringute komitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2. Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus. Lõplikud abisaajad on põhimõtteliselt erasektori osalusega äriühingud. Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega võib lõplike abisaajatena aktsepteerida ka avalik-õiguslikke üksusi, kes tegelevad kavast kasu saavate eraõiguslike üksustega sarnase tegevusega.

a.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest: fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine 70 . Lisaks sisaldab sellega seotud toetuspoliitika nõuet jätta rahastamisest välja: investeeringud, mis hõlmavad uute tammide ehitamist; investeeringud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60 (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) artikli 4 lõike 7 reguleerimisalasse.

b.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3. Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4. Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kasutusele võetud toetuste kohta.

b.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida enne tegevusele toetuse andmist iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia S.p.A auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja kliimaeesmärgi nõuete järgimine; ning iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja toetuslepingu tingimuste täitmist.

2.Rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele esitatavad nõuded: Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse vähemalt 400 000 000 eurot aidatakse kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 71

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M2C4–6	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Siht	Digitaalteenuste arendamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele	Ei kohaldata	Protsent	0	70	2. kv	2024	Vähemalt 70 % rahvusparkidest ja merekaitsealadest on välja töötanud digiteenused rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele (vähemalt kaks neist: ühendus Naturitalia.IT-portaaliga; haldusmenetluse taotlus või säästva liikuvuse rakendus).
M2C4–6bis	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Looduskaitse ja loodusvarade seirega seotud sekkumised	Väljaantud sertifikaadid				2. kv	2026	·Vastavustõendamise sertifikaat(id) vähemalt 12 000 looduskaitse- ja seireseadme kohta; ·Tunnistus(ed) teenuste regulaarse osutamise kohta loodusparkides ja merekaitsealadel, kus on vähemalt seitse eri liiki tehnilist teenust, ning teadus- ja kohapealse seire alase koolituse kohta.
M2C4–7	Reform 3.1: Õhusaaste kontrolli käsitlevate riiklike programmide vastuvõtmine	Eesmärk	Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine	DPCMi säte, mis näitab jõustumist	Ei kohaldata	EI KOHALDATA	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministrite nõukogu esimehe dekreedis sätestatakse riiklik õhusaaste kontrolli programm, millega kehtestatakse asjakohased meetmed õhusaaste vähendamiseks kooskõlas ELi direktiiviga 2016/2284 ja 30. mai 2018. aasta seadusandliku dekreediga nr 81, millega see direktiiv üle võetakse.
M2C4–8	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide kindlakstegemise täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava	Ministri dekreedis sisalduv säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Ministri dekreediga kiidetakse heaks hüdroloogiliste riskide kindlakstegemise täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamise tegevuskava. See peab vähemalt: -Kavandada kaugseirerakendusi ja andmevälja andureid; -Töötada välja sidesüsteem, mis võimaldab juhtimisruumides tegutsevate eri operaatorite vahelist koordinaatorit ja koostalitlusvõimet. -Kesk- ja piirkondlike juhtimisruumide loomine -Küberjulgeolekusüsteemide ja -teenuste arendamine
M2C4–9	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Seire- ja prognoosisüsteem on kättesaadav	Süsteem on kättesaadav veebis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Seire- ja prognoosisüsteem hüdroloogiliste riskide ja jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamise kindlakstegemiseks on internetis kättesaadav.
M2C4–11	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Sõnavõttude kindlaksmääramine hädaolukorra voliniku määruse(te)ga	Hädaolukorra voliniku määrus(ed)				3. kv	2024	Hädaolukorra voliniku ühes või mitmes määruses määratakse kindlaks täpne loetelu meetmetest, mille eesmärk on taastada veeteed ning suurendada kaitset üleujutuste ja maalihete eest, meetmed üldkasutatavate hoonete, sealhulgas avalike hoonete ja tervishoiukeskuste taastamiseks ning taastatavate transpordivõrgu kilomeetrite koguarv. Sekkumiste koguväärtus on vähemalt 1,2 miljardit eurot.
M2C4–11bis	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Siht	Elluviidud projektid	Projektide lõpuleviimise tõendamine	Number	0	190	2. kv	2026	Ehitustööde lõpetamise sertifikaate väljastatakse vähemalt 190 sekkumiseks veeteede taastamiseks ning üleujutuste ja maalihete eest kaitsmiseks, samuti transpordivõrgu taastamistöödeks, nagu on kindlaks määratud hädaolukorra voliniku määrustes.
M2C4–12	Investeering 2.1.b. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Eesmärk	Üleujutuste ja hüdrogeoloogiliste riskide vastaseid sekkumisi käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine	Jõustumisele viitavate määruste sätted	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreetide, millega kiidetakse heaks esimene sekkumis- ja investeerimiskava vastavas piirkonnas (volinik/piirkond/autonoomne provints) üleujutus- ja hüdrogeoloogilise riski vähendamiseks, eesmärk on taastada algsete tingimuste algus ja tagada territooriumide vastupanuvõime loodusõnnetustele.
M2C4–13	Investeering 2.1b – Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Siht	D- ja E-tüüpi sekkumised	Ei kohaldata	Protsent	0	90	2. kv	2026	Ehitustööde lõpetamise tõendid antakse välja vähemalt 90 % E- ja D-tüüpi sekkumiste kohta, mille eesmärk on taastada kahjustatud avalikud struktuurid, nagu on kindlaks määratud riikliku kodanikukaitse teenistuse heakskiitvates aktides.
M2C4–18	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Eesmärk	Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine	Asjaomastes õigusaktides sisalduvad sätted, mis viitavad linnametsastamiskava vastuvõtmisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Linnametsastamiskava peab olema kooskõlas 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (edaspidi „kliimaseadus“) eesmärkidega ja järgima suurlinnade planeerimisetappi. Kavas tuleks seada vähemalt järgmised eesmärgid: -Säilitada ja suurendada hajusat bioloogilist mitmekesisust kooskõlas Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga; -Aidata kaasa õhusaaste vähendamisele suurlinnapiirkondades, -Vähendada õhukvaliteediga seotud rikkumismenetlusi; -Taastada inimtekkelised maastikud ja parandada kaitsealasid, mis asuvad suurlinnapiirkondade vahetus läheduses; Piirata mullatarbimist ja taastada kasulik muld.
M2C4–19	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Siht	Puud linna- ja linnalähedaste haljasalade T1 kaitsmiseks ja väärtustamiseks	Ei kohaldata	Number	0	1 650 000	4. kv	2022	Istutada vähemalt 1 650 000 puud linna- ja linnalähedaste piirkondade taasmetsastamiseks vastavalt 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artiklile 4.
M2C4–20	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Siht	Puud linna- ja linnalähedaste haljasalade T2 kaitsmiseks ja väärtustamiseks	Ei kohaldata	Number	1 650 000	4 500 000	4. kv	2024	Kultiveerimismaterjali (seemned või taimed) istutamine vähemalt 4 500 000 puule ja põõsastele linna- ja linnalähedastes piirkondades taasmetsastamiseks vastavalt 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artiklile 4.
M2C4–20bis	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Siht	Puud linna- ja linnalähedaste haljasalade T3 kaitsmiseks ja väärtustamiseks	Ei kohaldata	Number	0	3 500 000	2. kv	2026	Kultiveerimismaterjali (seemnete või taimede) ümberistutamine vähemalt 3 500 000 puule ja põõsastele taasmetsastamiseks linna- ja linnalähedastes piirkondades.
M2C4–21	Investeering 3.3 Po piirkonna taasturiseerimine	Eesmärk	Po piirkonna taasasustamise sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine	Asjaomases õigusaktis sisalduv säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Selliste asjakohaste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on taastada jõepõhjaökoloogiline koridor, sealhulgas looduslik taasmetsastamine ning sekkumised külgharude ja oksikade taastamiseks ja taasaktiveerimiseks.
M2C4–22	Investeering 3.3 Po piirkonna taasturiseerimine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 taastamiseks	Ei kohaldata	Number	0	13	4. kv	2024	Vähendada jõesängi kunstlikkust vähemalt 13 km võrra piki Po telge.
M2C4–23	Investeering 3.3 Po piirkonna taasturiseerimine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T2 taasasustamiseks	Ei kohaldata	Number	13	37	1. kv	2026	Väljastatakse tõendid selliste tööde lõpuleviimise kohta, mille eesmärk on vähendada jõesängi kunstlikkust vähemalt 37 km võrra piki Po telge. Antakse välja tõendid selliste tööde lõpuleviimise kohta, mis hõlmavad vähemalt 337 hektarit kaldaäärset metsamaad, mis hõlmavad taasmetsastamismeetmeid.
M2C4–24	Investeering 3.4. Nn harvaesinevate alade pinnase tervendamine	Eesmärk	Harvaesinevate alade tervendamise õigusraamistik	Asjakohase õigusakti säte, mis näitab tegevuskava vastuvõtmist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Orbude taaselustamise tegevuskavaga vähendatakse maahõivet ja tõhustatakse linnade taaselustamist. See peab sisaldama vähemalt järgmist: -Haruldaste alade kindlaksmääramine kõigis 21 piirkonnas ja/või autonoomses provintsis; -Konkreetsed sekkumised igas orbude piirkonnas, et vähendada maahõivet ja edendada linnade taaselustamist;
M2C4–25	Investeering 3.4. Nn harvaesinevate alade pinnase tervendamine	Siht	Harvaesinevate mälestiste taaselustamine	Ei kohaldata	Protsent	0	70	1. kv	2026	70 % tegevuskavas loetletud orbude alade kohta on välja antud tõendid mulla tervendamise kohta (nagu on sätestatud tegevuskava artiklis 5, koma 3).
M2C4–26	Investeering 3.5. Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Siht	Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Ei kohaldata	Number	0	10	2. kv	2025	Ellu on viidud kümme järgmist tegevust: ·Austrite restaureerimise kohad on paigutatud vähemalt ühte kohta iga järgmise piirkonna kohta: Friuli Venezia Giulia ja Emilia Romagna; ·Merepõhi ja meretaimestik on istutatud vähemalt ühele alale iga järgmise piirkonna kohta: Lazio, Campania, Calabria, Sitsiilia; ·Poidega varustatud sildumisväljad on paigaldatud Vahemere lääne-, kesk- ja lõunapiirkonda; ·Sitsiilias, Campanias, Lazios, Apuulias, Marches ja Emilia Romagnas on eemaldatud kokku vähemalt 15 männit; ·Ranniku radiaaljaamad on hooldatud või paigaldatud või varustatud arendustarkvaraga vähemalt üheksas kohas ning ostetud on mobiilse okeanograafia uurimisüksus; ·Turule on lastud vähemalt 12 lainemõõtepoi; ·Uusi andureid on hooldatud või paigaldatud vähemalt 25 rööpmelaiusega võrgujaamas; ·Vähemalt kolme uue mereilmajaama rajamine ja vähemalt 25 mereilmajaama hooldamine Veneetsia laguuni piirkonnas; ·Laguunidesse on paigaldatud vähemalt kümme püsijaama keemiliste, füüsikaliste ja troofiliste parameetrite pidevaks seireks; ·Andmeid on saadud vähemalt viiest mere- ja rannikuelupaikade seire tarkvarasüsteemist. Laevade või laevade ostmine peab toimuma parima võimaliku tehnoloogiaga, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju.
M2C4–27	Reform 4.1. Õigusaktide lihtsustamine ja veevarustustaristusse tehtavate investeeringute juhtimise tugevdamine	Eesmärk	Veevarustuse kindlusega seotud esmatasandi veetaristu sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine	Jõustumisele viitava(te) õigusakti(de) säte(ed)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Läbivaadatud õigusaktidega tugevdatakse veevarustustaristusse tehtavate investeeringute juhtimist ja lihtsustatakse nende rakendamist. Uus õigusraamistik peaks olema vähemalt järgmine: – Muuta veesektori sekkumismeetmete riiklik kava veesektori investeeringute keskseks rahastamisvahendiks. – Küsida arvamust ja kaasata reguleeriv asutus (Autorità di Regolazione per Energia Reti e Ambiente) aktiivselt kava mis tahes muutmisse või ajakohastamisse. – Pakkuda toetust ja kaasnevaid meetmeid rakendusasutustele, kes ei suuda ettenähtud aja jooksul teha esmaste hangetega seotud investeeringuid. – Lihtsustada veesektoris rahastatavate investeeringute aruandlus- ja järelevalvemenetlusi.
M2C4–28	Investeering 4.1. Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Toetuse andmine kõigile projektidele, mis on seotud investeeringutega esmatasandi veetaristusse ja veevarustuse kindlusesse	Dekreet(t)e avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Vastuvõtudekreedi(te) avaldamine koos rahastamise eraldamisega (eraldatud) projektidele, mis on seotud investeeringutega esmasesse veetaristusse ja veevarustuse kindlusega. Lepingute reguleerimisala on järgmine: -Oluliste linnapiirkondade veevarustuskindlus; -Struktuuritööd võrgustiku ohutuse ja vastupidavuse suurendamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine (v.a tammid); -Veetranspordi mahu suurendamine. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale aitab investeering täielikult kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kliimakoefitsiendiga 40 %.
M2C4–29	Investeering 4.1. Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks	Siht	Veetaristuga seotud tööde lõpuleviimine	Ei kohaldata	Number	0	45	1. kv	2026	Tööde lõpetamise tõend on väljastatud sekkumiseks vähemalt 45 veesüsteemis (nii kompleks- kui ka lihtveesüsteemis), millest vähemalt 32 keerukat veesüsteemi.
M2C4–30	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Eesmärk	Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mis on seotud sekkumisega veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Dekreet(t)e avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Vastuvõtumäärus(t)e avaldamine koos rahaliste vahendite eraldamisega projektidele, mille eesmärk on veejaotusvõrkude moderniseerimine ja tõhusus. Lepingute reguleerimisala on järgmine: -Sekkumised kadude vähendamiseks joogiveevõrkudes; -Suurendada veesüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele; -Tugevdada võrkude digiteerimist, et veevarusid optimaalselt majandada, vähendada jäätmeid ja vähendada ebatõhusust
M2C4–31	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire	Ei kohaldata	Number	0	14 000	4. kv	2024	Vähemalt 14 000 kilomeetri veevõrgu läbimine
M2C4–33	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Eesmärk	Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mis käsitlevad niisutussüsteemi vastupanuvõimet veevarude paremaks majandamiseks	Dekreet(t)e avaldamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Vastuvõtumäärus(t)e avaldamine koos rahaliste vahendite eraldamisega projektidele võrgustikes ja niisutussüsteemides ning nendega seotud digitaliseerimis- ja järelevalvesüsteemis sekkumisteks. Lepingute reguleerimisala on järgmine: -Soodustada ühistes võrkudes kasutamise mõõtmist ja seiret (arvestite ja kaugjuhtimissüsteemide paigaldamise kaudu), sealhulgas üleminekut omavarustuselt kollektiivsele kasutamisele, mis on eeltingimus veehinnapoliitika kasutuselevõtu lõpuleviimiseks, mis põhineb veekogustel, et veevarusid põllumajanduses tõhusalt kasutada, ning selle tulemusena stimuleeritakse ebaseadusliku veevõtu vähendamist maapiirkondades. -Niisutusinvesteeringute eesmärk peaks olema muuta olemasolev niisutus tõhusamaks, isegi kui asjaomane veekogu on heas seisundis. Eeldatakse, et see meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas esitatud leevendusmeetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega. (2021/C58/01). Eelkõige tagatakse iga allinvesteeringu puhul täielik vastavus ELi õiguse, sealhulgas veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ehitustööde algust, nende ajal ja pärast seda. Lisaks kohaldatakse sekkumiste suhtes, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldatav, direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist ning asjakohaseid hindamisi direktiivide 2000/60/EÜ ja 92/43/EMÜ kontekstis, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist.
M2C4–34	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks, et parandada veevarude majandamist T1	Ei kohaldata	Number	0	40	4. kv	2024	Veekontsessiooniga (concessione di derivazione) seotud vähemalt 40 veevõtuallikas (loetletud SIGRIANis), mille vooluhulk on vähemalt 100 l/s, varustatakse arvestitega. Võrgu tõhususega seotud üldised sekkumised hõlmavad ka järgmise paigaldamist: -300 kolmanda taseme meetrit; -10 000 neljanda taseme meetrit; -Digitaliseerimine ja võrgu täiustamine.
M2C4–34a	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutussüsteemi vastupanuvõime suurendamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1.2	Ei kohaldata	Number	40	105	2. kv	2026	Veekontsessiooniga (concessione di derivazione) seotud vähemalt 105 veevõtuallikas (loetletud SIGRIANis), mille vooluhulk on vähemalt 100 l/s, varustatakse arvestitega. Võrgu tõhususega seotud üldised sekkumised hõlmavad vähemalt 422 407 hektarit niisutatavat ala ja need hõlmavad järgmist: -750 kolmanda taseme arvesti paigaldamine; -Paigaldada 25 000 neljanda taseme meetrit; -Digitaliseerimine ja võrgu täiustamine.
M2C4–35	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutussüsteemi vastupanuvõime suurendamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2	Ei kohaldata	Hektarites	0	96 390	4. kv	2024	Niisutusressursse kasutatakse tõhusalt vähemalt 96 390 hektaril niisutatud maa-alal.
M2C4–36	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Eesmärk	Toetuse andmine kanalisatsiooni- ja puhastusprojektidele	Dekreedi avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Vastuvõtmise otsuse avaldamine koos projektitaotlustele rahaliste vahendite eraldamisega. Sekkumised: -Tõhustada mere- ja siseveekogudesse juhitava reovee puhastamist, muu hulgas tehnoloogilise innovatsiooni abil; -Võimaluse korral muudetakse mõned puhastusjaamad nn rohelisteks tehasteks, kus taaskasutatakse puhastatud reovett niisutamiseks ja tööstuslikuks otstarbeks. See meede ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendusmeetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige ei ole lubatud reoveesetete põletamine.
M2C4–38	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni ja puhastamisega seotud sekkumistest kasu saav inimekvivalent	Ei kohaldata	Number	0	3 750 000	1. kv	2026	Vähemalt 3 750 000 inimekvivalenti (PE) hõlmavates linnastutes kanalisatsiooni ja asulareovee puhastamisega seotud tööde lõpetamise tõendid, millest vähemalt 1 209 000 PE asuvad linnastutes, mille suhtes on algatatud rikkumismenetlus seoses nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ rikkumisega, nagu on kinnitatud sõltumatu inseneri aruandes.
M2C4–39	Investeering 4.5 Veetaristusse tehtavate investeeringute toetuskava	M	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Rakenduslepingu jõustumine.
M2C4–40	Investeering 4.5 Veetaristusse tehtavate investeeringute toetuskava	T	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine	Ei kohaldata	Protsent (%)	0 %	100 %	2. kv	2026	Invitalia S.p.A. peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 40 % sellest rahastusest peab aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Itaalia kannab rahastu jaoks 1 200 000 000 eurot üle ettevõtjale Invitalia S.p.A..

H. 3. ÜLESANDE KOMPONENT 1: Säästev transporditaristu

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata

H.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Selle komponendi investeeringutega toetatakse raudteeinfrastruktuuri (kiirraudtee, kaubavedu, piirkondlikud raudteed, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) kasutuselevõttu. Nendega kaasnevad reformid, mille eesmärk on kiirendada investeeringuid raudteetaristusse ja parandada maanteetaristu kvaliteeti. Ettevõtluskeskkonna reformi komponent sisaldab meedet, millega luuakse piirkondadele täiendavaid stiimuleid piirkondlike avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks. See komponent sisaldab meetmeid vesiniku kasutamise arendamiseks raudteedes.

Selle komponendi toetus, milles käsitletakse 2019. aasta riigipõhist 3. soovitust, milles nõutakse Itaalialt tungivalt, et ta kehtestaks investeeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedi kohta, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ja 2020. aasta riigipõhise soovituse nr 3 „Maksukoormuse küpsed avaliku sektori investeerimisprojektid“ ning „Teeme investeeringuid rohe- ja digipöördesse, eelkõige puhtasse ja tõhusasse energiatootmisse ja -kasutusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, säästvasse ühistransporti, jäätmekäitlusse ja veemajandusse ning tugevdatud digitaristusse, et tagada oluliste teenuste osutamine“.

Reform 1.1 – Taristu- ja transpordiministeeriumi (MIT) ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana vahelise lepingu heakskiitmise protsessi kiirendamine

Reformiga kaotatakse nõue, et parlamendikomisjonid peavad avaldama arvamust raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) investeeringute loetelu kohta. Parlamendi komisjonid esitavad oma arvamuse investeeringute strateegilise programmi kohta.

Reform 1.2 – Projektidele loa andmise protsessi kiirendamine

Reform seisneb õigusaktide vastuvõtmises, mis võimaldavad ette näha tööde koha märkimise majandusliku tehnilise teostatavuse projekti (PFTE) ajal, selle asemel et oodata projekti lõplikku kavandamisetappi. Täiendavad load, mida ei saa PFTE-lt saada, saadakse projekti kavandamise järgmistes etappides, ilma et konferenza dei Servizi kokku kutsutaks erandina seadusest nr 241/1990. Nende muudatustega lühendatakse projektidele loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.

Reform 1.3 – raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias

Reformi eesmärk on edendada konkurentsi suurenemist piirkondlikel ja linnadevahelistel raudteetranspordi turgudel, parandada raudteeliinide ja -võrkude infrastruktuuri planeerimist ning võtta kasutusele raudteetaristu haldamise ja investeeringute tulemuslikkuse mõõtmine. Reform hõlmab esmaste ja teiseste õigusaktide ning veeremiühingut (ROSCO) käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist.

Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks

Selle investeeringu eesmärk on laiendada Itaalia raudteeinfrastruktuuri. Investeering hõlmab 114 km reisijate- ja kaubaveoks kasutatava kiirraudtee infrastruktuuri ehitamist Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria ja Palermo-Catania liinidele.

Investeering 1.2 – Põhjapoolsed kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga

Selle investeeringu eesmärk on laiendada Itaalia raudteeinfrastruktuuri. Investeering hõlmab 158 km kiirrongitaristu ehitamist reisijate- ja kaubaveoks Brescia-Verona-Vicenza-Padova, Liguria-Alpi liinidele.

Investeering 1.3 – Diagonaalühendused

Selle investeeringu eesmärk on laiendada Itaalia raudteeinfrastruktuuri. Investeering hõlmab 15 km pikkuste kiirrongide ehitamist reisijate- ja kaubaveoks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidele.

Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteem (ERTMS)

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Itaalia raudteeinfrastruktuuri kohandamisele Euroopa koostalitlusvõime standarditega. See investeering seisneb 2 785 km raudteeliinide varustamises Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga (ERTMS) infrastruktuuri ja tehnoloogia tasandil, mis on kooskõlas Euroopa Komisjonile teatatud ERTMSi Itaalia arenduskavaga. .

Investeering 1.8 – raudteejaamade ajakohastamine (Rete Ferroviaria Italiana (RFi) juhtimine; lõunas)

Selle investeeringu eesmärk on muuta raudteejaamad puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsetavaks. See investeering hõlmab 38 raudteejaama ajakohastamist.

Investeering 1.10 – Suurlinnatranspordisõlmede ja piirkondlike raudteeliinide tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on parandada Itaalia piirkondadevaheliste ja piirkondlike raudteeliinide kvaliteeti. See investeering seisneb vähemalt 3 309 km raudteeliinide uuendamises, sealhulgas 1 162 km lõunas. Selle meetme alla kuuluvad projektid võivad saada toetust muudest Euroopa programmidest.

Reform 2.1 – riskide liigitamise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suuniste vastuvõtmine

Reform seisneb riskide liigitamise ja juhtimise suuniste vastuvõtmises, turvalisuse hindamises ja olemasolevate sildade järelevalves. Suuniste vastuvõtmine, mis võimaldavad kohaldada ühiseid standardeid ja meetodeid kogu riigi teedevõrgus.

Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide omandi üleandmine madalamal tasemelt kõrgemal asuvatesse teedesse

Reform hõlmab sildade, viaduktide ja ülesõiduteede omandiõiguse üleminekut madalama tüübi teedelt kõrgema tüübi teedele (kiirteed ja peamised linnalähiteed), mis võimaldab suurendada teedevõrgu üldist ohutust, kuna sillad, viaduktid ja ülekäigud peavad hooldama ANAS ja/või kiirteede kontsessionäärid, kellel on parem planeerimis- ja hooldussuutlikkus kui üksikutel omavalitsustel või provintsidel.

H.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Equential number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M3C1–1	Reform 1.1 – MITi ja RFI vahelise lepingu heakskiitmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Contratti di Programma (CdP) heakskiitmise protsessi käsitleva seadusandliku muudatuse jõustumine	Seaduse säte, mis näitab Contratti di Programma heakskiitmise menetluse seadusemuudatuse jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Seadusemuudatusega lühendatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) heakskiitmise aega.
M3C1–2	Reform 1.2 – Projektidele loa andmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Jõustub regulatiivne muudatus, millega lühendatakse projektidele loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.	Seaduse säte, mis näitab, et jõustub õigusakti muudatus, millega lühendatakse loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Regulatiivse muudatusega lühendatakse projektidele loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.
M3C1–3	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Eesmärk	Hankelepingu(te) sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel	Teade kõikide riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Teade kõikide riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari liinil ja Palermo-Catania liinil täielikus kooskõlas riigihanke-eeskirjadega Leping(id) viitab(id) nende liinide järgmistele osadele: Napoli-Bari liin: Orsara-Bovino Palermo-Catania liin: Catenanuova – Dittaino ja Dittaino – Enna
M3C1–4	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel	Teade mitut valdkonda hõlmava lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno-Reggio Calabria liinil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade mitut valdkonda hõlmava lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinil. Lepingus viidatakse selle rea järgmistele osadele: Battipaglia – Romagnano
M3C1–5	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Siht	Kiirraudtee Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel	Ei kohaldata	Km	0	41	4. kv	2025	Tõendid 41 km kiirraudtee ehitamise tööde lõpuleviimise kohta Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel. 41 km ehitatakse järgmistesse lõikudesse: Bicocca-Catenanuova (Palermo-Catania raudteeliin), 20,3 km, mille ehitustööd algasid pärast 30. septembrit 2023. Cancello-Frasso (Napoli-Bari raudteeliin), 7,3 km, mille ehitustööd algasid pärast 30. septembrit 2023. Napoli-Cancello (Napoli-Bari liin), 13,5 km, mille ehitustööd algasid pärast 30. septembrit 2023. Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning 28. detsembri 2019. aasta Itaalia Vabariigi ametlikus gazzette’is nr 303 avaldatud mõju hindamise riiklikke suuniseid.
M3C1–6	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Siht	Kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel	Ei kohaldata	Km	41	114	2. kv	2026	Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel 114 km kiirraudtee ehitamiseks antakse kooskõlas WBS-metoodikaga välja tõendid tööde lõpuleviimise kohta. Soovituslik jaotus on järgmine: Napoli-Bari raudteeliin (12 km), millest: -Apice-Hirpinia (12 km) -Frasso-Telese (11 km) -Telese-Vitulano (19 km) Salerno – Reggio Calabria (14,7 km), millest: -Battipaglia-Romagnano (14,7 km) Palermo-Catania raudteeliin (16,5 km), millest: -Dittanio – Enna (2 km) -Giampilieri-Fiumefreddo (7,5 km) -Ogliastrillo-Castelbuono (7 km) Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning 28. detsembri 2019. aasta Itaalia Vabariigi ametlikus gazzette’is nr 303 avaldatud mõju hindamise riiklikke suuniseid.
M3C1–9	Investeering 1.2 – Põhjapoolsed kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi.	Ei kohaldata	Number	0	158	2. kv	2026	Brescia-Verona-Vicenza-Padova ja Liguria-Alpi liinidel 158 km kiirraudtee ehitamiseks väljastatakse WBSi metoodikale vastav tööde lõpetamise tõend. Soovituslik jaotus on järgmine: -Brescia-Verona (48 km) -Verona-Bivio-Vicenza (44 km) -Genova Node (17 km) -Kolmas Giovi ristumine (35,3 km) -Rho-Parabiago (4 km) -Pavia-Milano-Rogoredo (10,3 km) Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning 28. detsembri 2019. aasta Itaalia Vabariigi ametlikus gazzette’is nr 303 avaldatud mõju hindamise riiklikke suuniseid. Rho-Parabiago segmendi (4 km) puhul integreeritakse projekti kõik keskkonnamõju hindamise raames kindlaks määratud leevendusmeetmed ning neid järgitakse taristu ehitamise ja käitamise etappides.
M3C1–10	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liiniühenduste ehitamiseks	Teade mitut valdkonda hõlmava lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Teade mitut valdkonda hõlmava lepingu sõlmimise kohta ühenduste ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidele. Leping(id) viitab(id) järgmistele eelarveridadele: Orte-Falconara Taranto – Metaponto-Potenza-Battipaglia
M3C1–11	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Siht	Kiirraudtee Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel	Ei kohaldata	Number	0	15	2. kv	2026	Vastavalt WBSi metoodikale väljastatakse Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel 15 km kiirraudtee ehitamise tööde lõpetamise tõendid. Soovituslik jaotus on järgmine: -Orte-Falconara (12,3 km) -Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia (2,8 km) Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning 28. detsembri 2019. aasta Itaalia Vabariigi ametlikus gazzette’is nr 303 avaldatud mõju hindamise riiklikke suuniseid.
M3C1–12	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtt	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi jaoks	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi kasutuselevõtuks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Teade kõigi Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtuga seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta
M3C1–14	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtt	Siht	2 785 km raudteeliine, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga	Ei kohaldata	Number	0	2 785	2. kv	2026	Valmimistunnistused väljastatakse 2 785 km raudteedele, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga infrastruktuuri ja tehnoloogia tasandil.
M3C1–15	Investeering 1,5 – suurlinnatranspordisõlmede ja peamiste riiklike sidemete tugevdamine	Siht	700 km ümberehitatud raudteelõigud, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele	Ei kohaldata	Number	0	700	4. kv	2024	Vähemalt 700 km ümberehitatud raudteelõigud, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele ning mis on kasutus- ja kasutusetappideks valmis.
M3C1–17	Investeering 1.7 – Raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus lõunapoolsetes riikides	Siht	Lõpule on viidud 172 km töid, mis on seotud raudteede vastupidavusega lõunas ning on valmis loa andmise ja käitamise etappideks.	Ei kohaldata	Number	0	172	4. kv	2023	Lõunapoolse raudtee vastupidavusega seotud vähemalt 172 km pikkuste tööde lõpuleviimine, mis on valmis loa andmise ja käitamise etappideks. 172 km tähistab järgmisi liine: • Paola-Regio Calabria; • Lentini Diramazione-Gela; • Messina – Catania – Siracusa; • Caserta – Battipaglia; • Romad – Napoli; ja • Bari – Brindisi. Eesmärk saavutatakse CLP-programmide (Codice Locale Progetto) kaudu, mida ei toetata muudest ELi vahenditest kui taaste- ja vastupidavusrahastu.
M3C1–19	Investeering 1.8 – raudteejaamade ajakohastamine (RFI juhtimine; lõunas)	Siht	Uuendatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad	Ei kohaldata	Number	0	10	4. kv	2024	Kümmet raudteejaama on ajakohastatud ja juurdepääsetavad kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014.
M3C1–20	Investeering 1.8 – raudteejaamade ajakohastamine (RFI juhtimine; lõunas)	Siht	Uuendatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad	Ei kohaldata	Number	10	38	2. kv	2026	Tõendid 38 raudteejaama uuendamise tööde lõpetamise kohta Abruzzo, Basilicata Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sicilia ja Sardegna piirkonnas.
M3C1–21	Reform 2.1 – hiljutise lihtsustamise dekreedi (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi riskide liigitamise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suuniste vastuvõtmise kohta	Eesmärk	„Riskide klassifitseerimise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ jõustumine	Säte dekreedis, millega kehtestatakse riskide klassifitseerimise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suunised.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Suunistega kehtestatakse kogu riikliku teedevõrgu ühised standardid ja metoodika riskide liigitamiseks ja juhtimiseks, turvalisuse hindamiseks ja olemasolevate sildade jälgimiseks.
M3C1–22	Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide omandi üleandmine madalamal tasemelt kõrgemal asuvatesse teedesse	Eesmärk	Viia sildade, viaduktide ja ülesõiduteede omandiõigus madalamal tasemelt kõrgemale (maanteed ja peamised riiklikud teed)	Asjaomases õigusaktis sisalduv säte, mis käsitleb sildade, viaduktide ja ülesõiduteede omandiõiguse ülemineku jõustumist madalamal tasandil asuvatelt teedelt kõrgematele teedele (maanteed ja peamised riiklikud teed)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kunstiteoste omandiõiguse üleminek peab toimuma kuue kuu jooksul alates seaduse 120/20 jõustumisest. See viiakse eeldatavasti lõpule seadusandliku dekreedi 285/1992 (Codice della Strada) ja selle määruste (presidendi dekreet 495/92) eeskirjade kohaselt, mis näevad ette sätted omandi ülemineku kohta teeomanike vahel.
M3C1–26	Reform 1.3 – raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias	Eesmärk	Õigusaktide ja muude õigusaktide jõustumine	Õigusaktid ja muud õigusaktid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Järgmiste õigusaktide ja vajaduse korral muude õigusaktide jõustumine. Osa. Avaliku sektori investeeringute tõhusus ja tulemuslikkus: Õigusaktiga nähakse ette, et taristu- ja transpordiministeerium võtab vastu mitmeaastase strateegilise dokumendi, et suunata Itaalia taristu mitmeaastast planeerimist vähemalt kümneks aastaks. Dokumendiga edendatakse mitmeliigilist transporti ja lõimitakse ettevõtlussektori tööstuslikud vajadused täielikult taristu planeerimisse (näiteks eelistades investeeringuid, mis ühendavad peamised tööstuspiirkonnad ja logistikasõlmed transpordivõrguga). Reformiga nähakse ette taristu planeerimisdokumentide läbivaatamine. Täpsemalt peavad õigusaktid: oTagama, et Contratto di Programma, raudteetaristu arendamise strateegia ja taristuettevõtja äriplaan on koostatud kooskõlas taristu- ja transpordiministeeriumi mitmeaastase strateegilise dokumendi eesmärkidega ning kooskõlas direktiiviga 34/2012/EL. oEsitada Contratto di Programma heakskiitmise menetluse raames reguleeriva asutuse (Autorità di regolazione dei trasporti, ART) arvamus liikuvuse strateegilise dokumendi (Documento Strategico della mobilità ferroviaria di passeggeri e merci) kohta (nagu see on määratletud Itaalia 2021. aasta seaduses nr 233 – artikli 5 lõike 1 punkt a). Arvamuses hinnatakse ka kavandatud investeeringute kooskõla direktiivi 2012/34/EL artiklis 7e osutatud koordineerimismehhanismidega kogutud turuvajadustega. oVõtta uue Contratto di Programma jaoks kasutusele eesmärkide ja sihtide süsteem ning vastavad tähtajad, samuti tulemusnäitajad ja kvaliteedikriteeriumid, et rakendada programmi Contratto di Programma ja mõõta selle tulemuslikke saavutusi. Näitajad ja kvaliteedikriteeriumid kehtestatakse vastavalt direktiivi 2012/34/EL V lisale. Rete Ferroviaria Italiana (RFi) juhtide boonuste tuvastamise süsteem peab olema kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 7 lõikega 4 ning selles tuleb arvesse võtta eesmärkide ja sihtide saavutamist ning Contratto di Programmas sisalduvate tulemusnäitajatega seoses saavutatud tulemusi. oVolitada reguleerivat asutust (ART) määrama kokkuleppel taristu- ja transpordiministeeriumiga kindlaks programmi Contratto di Programma juurde lisatavad tulemusnäitajad. oVolitada reguleerivat asutust jälgima eesmärkide ja sihtide saavutamist ning programmis „Contratto di“ sisalduvate tulemusnäitajate täitmist oNõuda, et infrastruktuuri- ja transpordiministeerium viiks läbi Contratto di Programmasse lisatud suurte investeeringute (üle 50 miljoni euro suurused investeeringud) põhjaliku kulude-tulude analüüsi. Analüüsis kasutatud ühikukulusid võrreldakse taristuinvesteeringute eri kategooriate rahvusvaheliste võrdlusalustega ning need peavad olema kooskõlas ELi ja riiklike kulu-tulude analüüsi suunistega. Analüüsi tulemused on huvitatud isikutega konsulteerimiseks avatud enne lepinguliste kokkulepete vastuvõtmist ja need avaldatakse pärast nende vastuvõtmist. oNäha ette programmi „Contratto di Programma“ vastuvõtmine (sealhulgas kulude-tulude analüüs, vahe-eesmärgid ja sihid ning tulemusnäitajad). Osa – Konkurss: Reformi ambitsioonikust toetavate õigusaktidega tugevdatakse reguleeriva asutuse (ART) volitusi seoses avaliku teenindamise lepingutega raudteesektoris. Sellised volitused on vähemalt samaväärsed direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikes 9 määratletud volitustega. Artile antakse volitused jälgida raudteesektori avaliku teenindamise lepingute ulatust ja lepingute sõlmimist (otselepingute ja ettevõttesiseste lepingute ning sõltuvate teenusepakkujatega sõlmitavate lepingute puhul), sealhulgas seoses tõhusate osade optimaalse mõõtme kindlakstegemisega piirkondlikes piirides ja nende vahel, ning esitada nende kohta arvamusi. Õigusaktiga laiendatakse seaduse 118/2022 (konkurentsiseadus) artikli 9 kohaldamist, sealhulgas kooskõla ART õigustloovate aktidega, ja 24. aprilli 2017. aasta dekreetseaduse nr 50 artikli 27 lõike 2 punkti c kohaldamist kõigile otsestele ja asutusesisestele lepingutele ja lepingutele sõltuvate teenusepakkujatega vastavalt määrusele 1370/2007. Linnadevaheliste teenuste puhul laiendatakse seadusandliku dekreedi nr 201/2022 artiklites 17, 30 ja 31 sätestatud põhimõtteid, kui tegemist on otse- või siselepingutega sõltuvate teenusepakkujatega vastavalt määrusele 1370/2007. Avaliku teenindamise kohustuste lepingute pikendamise otsuse suhtes, mis on nõuetekohaselt põhjendatud kooskõlas määrusega 1370/2007, kohaldatakse seadusandliku dekreedi nr 201/2022 artiklis 31 sätestatud asutusesiseste lepingute läbipaistvuskohustuste põhimõtteid. Õigusaktidega nähakse ette linnadevahelise avaliku teenindamise lepingu(te) võistupakkumise alustamine. Pakkumus peab sisaldama selle ulatuse ümbermääratlemist kooskõlas metoodikaga, mille raudteevaldkonda reguleeriv asutus on kehtestanud pärast turu-uuringut, nagu on selgitatud määrust 1370/20073 käsitlevate komisjoni tõlgendussuuniste punktis 2.2.3. Leping jagatakse asjakohasteks ja vaidlustatavateks osadeks, mida peetakse reguleeriva asutuse (ART) esitatud asjakohaseid kriteeriume järgides asjakohaseks. Piirkondlike ja linnadevaheliste teenuste puhul tagatakse õigusaktidega, et riigi/piirkondliku vara veerem tehakse avaliku teenindamise kohustuse lepingute alusel välja valitud saabuvatele operaatoritele kättesaadavaks alati, kui saabuvad operaatorid selliseid veeremi- ja hooldusteenuseid ei osuta. Õigusaktidega tagatakse, et kogu teave veeremi hoolduse seisu kohta on võimalikele pakkujatele kättesaadav ilma teabe asümmeetriata, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Õigusaktidega soodustatakse olemasolevatest lepingutest osapartiide väljajätmist ja võistupakkumist (võimaluse korral kehtivate lepingute sätete alusel). Lisaks koosneb reform ka suutlikkuse suurendamise meetmest, millega tugevdatakse riiklike ja piirkondlike ametiasutuste haldussuutlikkust. Suutlikkuse suurendamise meetmega luuakse taristu- ja transpordiministeeriumis ajutine haldusüksus, et toetada kontsessioonide hindamist ja analüüsi ning teha suurte taristuinvesteeringute kulude ja tulude analüüs. Selles haldusüksuses töötavad kõrgelt professionaalsed töötajad ja seda toetavad sõltumatud väliseksperdid. Lisaks hõlmavad suutlikkuse suurendamise meetmed mitmeid kursusi koostöös SNA ja akrediteeritud asutustega, et suurendada lepinguliste jaamade töötajate erikoolituse ja valdkondliku koolituse taset, tuginedes ka taaste- ja vastupidavuskava avaliku halduse reformi raames kasutusele võetud koolitusvahenditele (nt portaal syllabus.gov.it). Vahe-eesmärgi saavutamine eeldab ka järgmist: -Riiklike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkuse suurendamise tegevuse algus, nagu on nõutud meetme kirjelduses. -Linnadevahelise(te) pakkumus(t)e avaldamine komisjoni hangete andmebaasis TED. Osa – ROSCO (veeremiettevõtja): Õigusaktiga luuakse aktsiaseltsi (società per azioni) vormis uus, täielikult riigi omandis olev alaline üksus (Rolling Stock Company – ROSCO). Õigusaktides sätestatakse selgelt sellise ettevõtja missioon, volitused ja volitused, millega tagatakse, et veerem ja hooldusteenused on saabuvatele avaliku teenindamise kohustuse ettevõtjatele piisavas mahus ning õiglastel võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavad, et suurendada konkurentsi pakkumismenetlustes ja teenuslepingute konkurentsile avatust. Õigusaktides sätestatakse, et sellise äriühingu algkapital on 1 000 000 eurot. Õigusaktiga lubatakse sellisel äriühingul asutada ka eriotstarbeline fond („Patrimonio destinato“) uue veeremi ostmiseks piirkondliku ja linnadevahelise teenuse jaoks esialgse turuväärtusega vähemalt 1 168 000 000 eurot. Selline eriotstarbeline fond on sõltumatu ja igal eesmärgil eraldiseisev äriühingu varast ja muudest sama fondi loodud eraldiseisvatest varadest. Äriühingu võlausaldajad või nende huvides ei või eriotstarbelise fondi vastu hagi esitada ning samuti ei või eriotstarbelise fondi võlausaldajad ega nende huvides esitada hagi äriühingu vara vastu. Samuti lubatakse õigusaktiga äriühingul anda eriotstarbelisele fondile üle kõik riigile kuuluvad rongid, mille ettevõte peab omandama, sealhulgas kõik sihtmärkide M2C2–35 bis ja M7–31 kaudu hangitud linnadevahelised rongid. Õigusaktides sätestatakse, et äriühing ei võta asutamise ajal teistelt riigiettevõtetelt üle olemasolevaid võlgu ega kohustusi. Õigusakti sättega nähakse ette, et see avaldab kõik äriühingu asutamisega seotud õiguslikud nõuded ning et alates samast kuupäevast vastutab äriühing oma kohustuste eest oma varaga.
M3C1–27	Reform 1.3 – raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias	Eesmärk	ROSCO finants- ja äriplaan, põhikiri ning ressursside ja varade üleandmine.	Finants- ja äriplaani koostamine, põhikirja avaldamine, vahendite ja varade ülekandmise tõendid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	1) ROSCO põhikirjaja põhikirja avaldamine ja heakskiitmine infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi poolt, milles täpsustatakse: I.äriühingu tegevuse täpne ulatus, sealhulgas see, et ta tegutseb raudteetranspordi turul avaliku teenindamise lepingute puhul (piirkondlik teenus ja linnadevaheline teenus) üksnes keskvalitsuse ja kohalike ametiasutuste (st ühistranspordiasutuste) nimel; II.et ettevõtja tarnib veeremit ainult keskvalitsusele ja kohalikele ametiasutustele (st ühistranspordiasutustele), kes avavad avaliku teenindamise lepingud konkurentsile; III.et ettevõtja hangitav abikõlblik veerem on taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonna 72a abil heitevaba ja kooskõlas ERTMSi standarditega; IV.et vähemalt 90 % ettevõtte tuludest saadakse veeremist, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnaga 72a; V.äriühingu juhatuse liikmed ja põhikirjajärgsed organid: a.valitakse isikute hulgast, kes vastavad ausameelsuse, professionaalsuse ja sõltumatuse nõuetele, mis on kehtestatud börsil noteeritud äriühingute suhtes kohaldatavate sätetega; b.neil on vajalikud volitused, pädevus ja objektiivsus, et täita strateegilise juhtimise, riskijuhtimise järelevalve ja juhtimise järelevalve ülesandeid; c.tegutseb ausameelsuse nimel ja edendab seda, d.olla oma tegude eest vastutav. Põhikirjas sätestatakse ka piirangud äriühingu juhatuse liikmetele turuosalistelt töö otsimisel või vastuvõtmisel ning selged eeskirjad huvide konfliktide vältimiseks. 2) Taristu- ja transpordiministeerium kiidab kokkuleppel majandus- ja rahandusministeeriumiga heaks äriplaani aastateks 2026–2029, mille on kindlaks määranud ajutine tehniline komitee ja milles kirjeldatakse põhjalikult järgmist: I.äriühingu strateegilise ja tegevusliku arengu suund, võttes arvesse selle põhikirjajärgset ülesannet ja eesmärke; II.teostatavate tegevuste karakteristikud, III.vähemalt seoses kõigi kolme esimese majandusaastaga kapitali adekvaatsuse profiilide, kavandatud investeeringute ja nendega seotud finantskattega, eelkõige lisaks taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud esialgsetele vahenditele; IV.äriühingu üldjuhtimine ja organisatsiooniline struktuur. 3) Ressursi- ja varaülekanne: Esitatakse vähemalt 1 200 000 000 euro suurune ülekandetõend (st maksekviitung) ROSCO nimel asuvale pangakontole. Taaste- ja vastupidavusrahastust saadavate vahendite puhul i) ROSCO peab kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega, ii) ROSCO peab esitama liikmesriigile ka poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta. ROSCO ja pädev ministeerium sõlmivad nullhinnaga ostulepingu vähemalt kõigi sihtmärkide M2C2–35 bis ja M7–31 kaudu hangitud linnadevaheliste rongide vara üleandmiseks.
M3C1–28	Investeering 1.10 Suurlinnatranspordisõlmede, piirkondadevaheliste ja piirkondlike raudteeliinide tugevdamine	Siht	3 309 km ümberehitatud liinilõikude ehitamine	Ei kohaldata	Number	872	3 309	2. kv	2026	Välja antakse vähemalt 3 309 km piirkondlike ja kohalike raudteeliinide ümberehitamise tööde lõpetamise tõend. Vähemalt 11,7 km ulatuses raudteetöid, mis on seotud ajakohastamise ja elektrifitseerimisega, võivad kooskõlas WBSi metoodikaga osutada järgmistele liinidele: Apuulia maakond – Brindisi (sh ühendvedude keskus) ühendused; Campania maakond; Salerno Arechi – Aeroporto Pontecagnano Calabria maakond; – Bretella di Sibari Basilicata maakond; – Ferrandina-Matera Sitsiilia maakond – Ühendus Augusta sadamaga Sardegna maakond – Raudteeühendus Olbia lennujaamaga – Rööbastee kahekordne Decimomannu-Villamassargia Vähemalt 528 km pikkused vastupanuvõimega seotud sekkumised peavad vastama järgmistele eelarveridadele: Campania, Basilicata ja Calabria maakond: – Romad – Napoli (AV,via Cassino, Formia kaudu); – Aversa – Caserta; – Villa Literno – Napoli Gianturco; – Napoli – Salerno LMV Napoli – Salerno Storica; – Nocera Inferiore – Salerno; – Battipaglia – Paola; – Battipaglia – Potenza; Caserta – Battipaglia; Caserta – Foggia; Catanzaro – Reggio Calabria; – Paola – Reggio Calabria; ja – Paola – Cosenza – Sibari. Molise maakond: – Termoli – Campobasso. Puglia maakond: – Bari-Taranto; – Taranto – Brindisi; – Barletta-Spinazzola. Sitsiilia maakond: – Fiumetorto – Agrigento; – Lercara dir. – Bicocca; – Messina – Catania – Siracusa; – Palermo – Messina; – Caltanissetta Xirbi – Canicattì – Aragona; – Canicattì – Siracusa. Eesmärk saavutatakse CLP-programmide (Codice Locale Progetto) kaudu, mida ei toetata muudest ELi vahenditest kui taaste- ja vastupidavusrahastu.

I. MISSION 3 COMPONENT 2 – Intermodaalsus ja integreeritud logistika

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on muuta Itaalia sadamad tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, energiatõhusamaks ja logistikaahelasse paremini integreeritud. Selle eesmärk on ka lennuliikluse juhtimissüsteemi digitaliseerimine.

Selleks hõlmab see ühelt poolt olulisi reforme, et lihtsustada protsesse, ajakohastada sadamate planeerimist ja muuta kontsessioonid Itaalia sadamates konkurentsivõimelisemaks. Teisest küljest mõned investeeringud, mille eesmärk on tagada ühendveod Euroopa teabevahetuse põhisuundadega, arendades sidemeid ookeani ja Vahemere piirkonna vahelise inimkaubandusega, suurendades Itaalia sadamasüsteemi dünaamilisust ja konkurentsivõimet, pidades muu hulgas silmas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Selle komponendiga seotud investeeringud peaksid märkimisväärselt suurendama reisijate- ja kaubaveomahtu Itaalia sadamates, millel on positiivne mõju majandustegevuse ergutamisele vastavates piirkondades ja riigi majandusele tervikuna.

Teisest küljest on see komponent seotud logistikasüsteemide, sealhulgas lennujaamasüsteemide digitaliseerimisega. Eeldatakse, et see muudab need sektorid konkurentsivõimelisemaks, kasutades uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et muuta süsteem tõhusamaks ja vähendada nende keskkonnamõju.

See komponent käsitleb 2019. aasta riigipõhist 3. soovitust, milles nõutakse Itaalialt tungivalt, et ta keskenduks taristu kvaliteediga seotud investeeringutega seotud majanduspoliitikale, ja 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 3, milles soovitatakse teha investeeringuid rohe- ja digipöördesse, eelkõige puhtasse ja tõhusasse energiatootmisse ja -kasutusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kestlikusse ühistransporti, jäätmekäitlusse ja veemajandusse ning tugevdatud digitaristusse, et tagada oluliste teenuste osutamine.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.1. Strateegilise planeerimise protsessi lihtsustamine

Selle meetmega nähakse ette sadamate planeerimise ajakohastamine, et tagada Itaalia sadamasüsteemi strateegiline visioon. Reformiga reguleeritakse vähemalt i) sadamasüsteemi asutuste arengueesmärke; ii) kindlaks määratud ja visandatud alad, mis on ette nähtud rangelt sadama ja tagasadama funktsioonide täitmiseks, iii) maantee- ja raudteetaristu viimase kilomeetri ühendused sadamatega, iv) planeerimise sisu kindlaksmääramisel järgitavad kriteeriumid ja v) selles määratakse üheselt kindlaks sadamat reguleerivate kavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused.

Reform 1.2 – konkurentsivõimelised kontsessioonid Itaalia sadamates

Meetme eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mis on seotud kontsessiooni kestusega, kontsessiooni andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolitustega, pikendamismenetlustega, rajatiste üleandmisega uuele kontsessionäärile kontsessiooni lõppemisel ning kontsessionääridelt nõutavate tasude miinimummäärade kindlaksmääramisega.

Reform 1.3 – Itaalia sadamates külma triikimise lubade andmise menetluste lihtsustamine

See meede peaks lihtsustama ja vähendama loamenetlust, mis on seotud riiklike elektri põhivõrgujaamade ehitamisega laevade elektriga varustamise jaotusvõrkude rajamiseks (külm triikimine).

Taristu- ja transpordiministeerium teeb ettepaneku loamenetluse lihtsustamiseks. Eelkõige tehakse ettepanek, et külma triikimise projekte hindaksid majandusarengu ministeeriumile aru andvad piirkondlikud bürood, kes võiksid projekte lühema aja jooksul uurida ja seejärel heaks kiita. Lisaks nähakse ette regulatiivne sekkumine, et määrata kindlaks ühtne loamenetlus projektidele, mille pinge on üle 132 kV ja ülejäänu, et kasutada ära protsessi koostoimet.

Reform 2.1: Ühtse tolliakna („Sportello Unico Doganale“) rakendamine

Eesmärk on luua ühtse kontrollipunkti jaoks spetsiaalne portaal, mis võimaldab koostalitlust riiklike andmebaasidega ja tolli kontrollitegevuse koordineerimist.

Investeering 2.1: Logistikaahela digitaliseerimine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada riikliku logistika konkurentsivõimet, lihtsustades menetlusi, protsesse ja kontrolle ning keskendudes dokumentide elektroonilisele kasutamisele ning andmete ja teabe vahetamisele. See investeering seisneb avaliku ja erasektori kaubaveo- ja logistikavaldkonna osalejate vahelise koostalitlusvõimelise digitaalse süsteemi loomises.

Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digitaliseerimine.

Investeeringu eesmärk on töötada välja uued vahendid aeronavigatsiooniteabe digiteerimiseks ning rakendada mehitamata õhusõidukite platvorme ja teenuseid. Investeering hõlmab mehitamata liikluskorraldussüsteemi (UTMS) arendamist ja ühenduvust, aeronavigatsiooniteabe digiteerimist ja uue hooldusmudeli määratlemist.

Investeering 2.3: Külm triikimine

Selle investeeringu eesmärk on vähendada merendussektori kasvuhoonegaaside heidet. See investeering seisneb sadamapiirkondades elektriga varustamise võrgu (dokid) ja sellega seotud riikliku ülekandevõrguga ühendamise taristu ehitamises.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Equential number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M3C2–1	Reform 1.1. Strateegilise planeerimise protsessi lihtsustamine	Eesmärk	Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud seadusandlike muudatuste jõustumine	Õigusakti(de) säte, mis osutab strateegilise planeerimise menetluse lihtsustamisega seotud seadusandlike muudatuste jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Läbivaadatud õigusraamistikus sätestatakse, et: – Kõik sadamavaldajad võtavad vastu oma süsteemi strateegilise planeerimise dokumendid ja sadamaid reguleerivad kavad, võttes täielikult arvesse Itaalia 2016. aasta sadamasüsteemide reformi, mis kiideti heaks 4. augusti 2016. aasta seadusandliku dekreediga nr 169. DHSiga reguleeritakse vähemalt järgmisi elemente: Sadamasüsteemi asutuste eesmärkide arendamine; –Määratletud ja piiritletud alad, mis on ette nähtud rangelt sadama- ja tagasadama funktsioonide jaoks, –Maantee- ja raudteetaristu viimase miili ühendused sadamatega, Kriteeriumid, mida järgitakse planeerimise sisu kindlaksmääramisel, –Teha kindlaks sadamaid reguleerivate kavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused.
M3C2–2	Reform 1.2 – konkurentsivõimelised kontsessioonid Itaalia sadamates	Eesmärk	Sadamakontsessioone käsitleva määruse jõustumine	Määruse säte sadamakontsessioonide määruse jõustumise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Uues määruses määratakse kindlaks sadamates kontsessioonide andmise raamtingimused. Määruses sätestatakse vähemalt: –Kontsessiooni kestusega seotud tingimused; Abi andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolitused; Pikendamismeetodid; Tehaste üleandmine uuele kontsessionäärile kontsessiooni lõppedes; –Litsentsisaajate makstavate minimaalsete tasude piirmäärad.
M3C2–3	Reform 2.1 – ühtse tolliakna („Sportello Unico Doganale“) rakendamine	Eesmärk	Ühtset tolliametit käsitleva määruse jõustumine Infolaud (Sportello Unico Doganale)	Ühtse tollipunkti (Sportello Unico Doganale) määruse jõustumist käsitleva dekreedi säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreedis määratakse kindlaks ühtse tollipunkti meetodid ja spetsifikatsioonid kooskõlas määrusega (EL) nr 1239/2019 Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide rakendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTi) kohta.
M3C2–4	Reform 1.3 – Külmtriikimistehastele loa andmise korra lihtsustamine	Eesmärk	Külma triikimistehaste loamenetluse lihtsustamise jõustumine	Õigusnorm, mis osutab külma triikimistehaste loamenetluste lihtsustamise jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Lihtsustada loamenetlust, et lühendada loa andmise aega maksimaalselt 12 kuuni selliste energiatransporditaristute ehitamiseks, mille eesmärk on tarnida sildumisetapis maismaalt laevadele elektrit (sekkumiste puhul, mille suhtes ei kohaldata keskkonnamõju hindamist)
M3C2–5	Investeering 2.1 – logistilise ahela digitaliseerimine	Siht	Logistikaahela digitaliseerimine	Ei kohaldata	Number	0	12	2. kv	2024	Vähemalt 12 sadamasüsteemi 16 asutusest peavad olema varustatud sadamaühenduse süsteemide teenustega, mis on koostalitlusvõimelised Comando Generale delle Capitanerie di Porto ja/või Agenzia delle Dogane e dei Monopoliga ning ühilduvad uue Poola zlotiga (Piattaforma Logistica Nazionale). Sadamasüsteemi amet loetakse varustatuks sadamakogukonna süsteemide teenustega, kui vähemalt üks sadamasüsteemi ameti sadam on varustatud sadamakogukonna süsteemidega.
M3C2–5bis	Investeering 2.1 – logistilise ahela digitaliseerimine	Siht	Logistikaahela digitaliseerimine	Ei kohaldata	Number	0	3	2. kv	2026	Viiakse läbi kolm järgmist sekkumist: 1) Log-IN keskus: Digitaalse platvormi loomine (Piattaforma Logistica Nazionale – Poola zlotti). 2) Sadamavõrgud ja kaubaveokülad: Kõigil 16 sadamasüsteemi asutusel peavad olema sadamaühenduse süsteemi teenused, mis ühilduvad Piattaforma Logistica Nazionale’ga (PLN). Sadamasüsteemi amet loetakse varustatuks sadamakogukonna süsteemide teenustega, kui vähemalt üks sadamasüsteemi ameti sadam on varustatud sadamakogukonna süsteemidega. Need sadamakontrolli teenused toimivad kõigis määruses (EL) nr 1679/2024 kindlaks määratud põhisadamates. Vähemalt 12 riigisisesel kaubaveokülal peab olema Poola zlotiga ühilduv kaubakülade süsteem. 3) Log-IN-äritegevus: vahendite ülekandmine vähemalt 1194 ettevõtjale, et arendada digisüsteeme, et edendada teenuste koostalitlusvõimet ning eCMRi ja eFTI nõuetele vastavust.
M3C2–6	Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digitaliseerimine	Eesmärk	Lennuliikluse korraldamise digitaliseerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine	TOC, digitaliseeritud lennundusteabe ja UTMSi sertifikaadid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2026	Järgmise kolme projekti käivitamine: a) Tehnilise lennutegevuse keskus (TOC) ja vähemalt kaks lennuliikluse juhtimissüsteemi b) digitaliseeritud lennundusteave C) Mehitamata liikluskorraldussüsteem ja ühendus (UTMS).
M3C2–7	Investeering 2.3: Külm triikimine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Pakkumiskutse avaldamine ja kõigi riigihankelepingute sõlmimine vähemalt 15 külmtriikimistehase ehitamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2024	Pakkumiskutse avaldamine ja kõigi lepingute sõlmimine vähemalt 15 elektrienergiat tootva külmtriikimisjaama ehitamiseks vähemalt kümnes sadamas.
M3C2–12	Investeering 2.3: Külm triikimine	Siht	Tööde lõpuleviimine ja ühenduskulude hinnangute heakskiitmine arendaja poolt külma triikimistaristu jaoks.		Number	0	15	2. kv	2026	Vähemalt 15 külmtriikimistaristu arendaja tõendid tööde lõpuleviimise ja ühenduskulude kohta vähemalt 10 sadamas.

I.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususe meetmed sadamates

Meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja parandada õhukvaliteeti sadamates ja sadamalinnades. See investeering hõlmab energiatõhususega seotud sekkumisi, taastuvenergia arendamist ning heiteta sõidukite ja teeninduspaatide ostmist või fossiilkütustel töötavate sõidukite ja teeninduspaatide muutmist heitevabaks.

Reform 2.2: Riikliku digitaalse logistikaplatvormi loomine, et viia sisse kauba- ja/või reisijateveoteenuste digitaliseerimine

Reformi eesmärk on muuta sadamasüsteemi asutuste sadamakogukonna süsteemid koostalitlusvõimeliseks riikliku digitaalse logistika platvormiga.

I.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M3C2–8	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususe meetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: teoste loovutamine	Ei kohaldata	Number	0	7	4. kv	2022	Tööde määramine vähemalt seitsmele sadamasüsteemi asutusele. Ehitustööde määramise valikumenetlus hõlmab järgmist: a) Kõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et ehitustööd vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01) ning asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodika kohase investeeringu kliimaalane panus moodustab vähemalt 79 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest. C) Kohustus anda aru meetme rakendamise kohta, mis kulgeb poole peal kava kehtivusaja jooksul ja kava lõppemisel.
M3C2–9	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususe meetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde lõpuleviimine	Ei kohaldata	Number	0	75	2. kv	2026	Sadamavaldajate jaoks vähemalt 75 projektiga seotud kaupade, tööde ja teenuste tarnimine.
M3C2–10	Reform 2.2: Riikliku digitaalse logistikaplatvormi loomine, et viia sisse kauba- ja/või reisijateveoteenuste digitaliseerimine	Eesmärk	Riiklik digilogistika platvorm	Õigusakti jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Jõustub õigusakt, millega tagatakse sadamakogukonna süsteemide koostalitlusvõime riikliku digilogistika platvormiga. Lisaks nähakse õigusaktiga ette, et sadamasüsteemide asutused on varustatud sadamavaldajate standardteenustega (sadamakogukonna süsteem), mis on koostalitlusvõimeline asjaomaste haldusasutustega ning on kooskõlas ELi määrusega (EL) nr 1056/2020 ja riikliku digilogistika platvormiga.

J. 4. ÜLESANDE KOMPONENT 1: Haridusteenuste osutamise tugevdamine: lasteaedadest ülikoolideni

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab nelja sekkumisvaldkonda: i) Haridus- ja koolitusteenuste kvaliteedi parandamine ja kvantitatiivne laiendamine – lasteaedadest ülikoolini; ii) õpetajaameti reformimine, eelkõige seoses värbamis- ja koolitusprotsessidega, et suurendada õpetajate oskusi ja tegeleda territoriaalse ebakõlaga; iii) taristu täiendamine ja ajakohastamine, et tõhustada digi-, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning mitmekeelsuse õpetamist, parandades samal ajal koolihoonete turvalisust ja energiatõhusust; iv) kraadirühmade, progressi võimaldavate kraadide ja doktoriõppe programmide reform, mille eesmärk on edendada rakendusuuringuid ja suurendada doktoriõppe stipendiumide arvu. Selle komponendi meetmete eesmärk on kõrvaldada Itaalia haridus-, koolitus- ja teadussüsteemi nõrkused, et parandada Itaalia üliõpilaste haridustulemusi ja tööalast konkurentsivõimet. Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „toetada naiste osalemist tööturul tervikliku strateegia kaudu, sealhulgas juurdepääsu kaudu kvaliteetsele lapsehoiule“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), et „parandada haridustulemusi, samuti piisavate ja sihipäraste investeeringute kaudu ning oskuste täiendamise edendamise kaudu, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu (riigipõhine soovitus 2, 2019), et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni (riigipõhine soovitus nr 3, 2019), „tugevdada kaugõpet ja -oskusi, sealhulgas digioskusi“ (riigipõhine soovitus 2, 2020) ning keskenduda investeeringutele teadusuuringutesse ja innovatsiooni (riigipõhine soovitus 3, 2020).

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

Selle investeeringu eesmärk on suurendada ja parandada haridusvõimalusi 0–6aastastele lastele. Investeering hõlmab lasteaia- ja eelkoolide lastehoiukohtade ehitamist, ümberehitamist ja renoveerimist.

Investeering 1.2: Täistööaja pikendamise kava

Selle meetme eesmärk on võimaldada koolirajatistel pikendada koolitunde, renoveerides või ehitades sobivat taristut. Investeering seisneb kooliruumidesse sööklate ehitamises või ehitamises.

Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri tõhustamise kava

Meetme eesmärk on edendada sporditegevust koolides. Meede seisneb meie kooli spordirajatiste ja spordisaalide renoveerimises ja ehitamises.

Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid lõhesid keskkooli I ja II tsüklis ning vähendada koolist väljalangemist

Meetme eesmärk on kõrvaldada olemasolevad lüngad õpilaste põhioskustes. Investeering seisneb mentorlus- ja koolitustegevuse jõustamises õpilastele, keda ohustab koolist väljalangemine, ja noortele, kes on juba välja langenud, seda ka riikliku digiportaali toel.

Reform 1.1: Tehnika- ja kutseinstituutide reform

Reformi eesmärk on viia tehniliste ja kutseinstituutide õppekavad vastavusse Itaalia tootmissüsteemi jaoks vajalike pädevustega, sealhulgas kohalikul tasandil. Eelkõige viiakse tehniline ja kutseharidus reformiga kooskõlla tööstusega 4.0 ning võetakse kasutusele digitaalne innovatsioon.

Reform 1.2: Kolmanda taseme kutsekoolituse reform (ITS)

Reformi eesmärk on tugevdada kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi, lihtsustades intelligentsete transpordisüsteemide juhtimist, et suurendada kohaliku territooriumiga seotud instituutide ja registreerumiste arvu. Reform peaks aitama kõrvaldada ebakõla tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel.

Investeering 1.5: Kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi (ITS) arendamine

Selle meetme eesmärk on suurendada kutseõppeasutuste rolli Itaalia haridussüsteemis. Investeering seisneb selles, et laiendatakse üliõpilaste osalemist intelligentsetes transpordisüsteemides ja suurendatakse ettevõtete osalemist hariduses, käivitades riikliku digiplatvormi, mis ühendab koolituse paremini tööturuga.

Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine

Reformil on kaks eesmärki:

1)Õpilaste arvu kohandamine klassi kohta.

Õpetajate arv määratakse kindlaks samal tasemel kui 2020/2021. õppeaastal, pidades silmas elanikkonna vähenemist ja selleks, et vähendada õpilaste arvu klassi kohta ning järk-järgult parandada õpilaste arvu ja ühistel ametikohtadel töötavate õpetajate arvu suhet. Sekkumise rakendamine ei tohi suurendada olemasolevate hoonete arvu. Algatuses pööratakse individuaalset tähelepanu üksikutele õpilastele, eelkõige kõige haavatavamatele ja kindlasti puuetega õpilastele. Õpilaste/õpetajate suhtarvu paranemine peaks aitama parandada õpetamise kvaliteeti ja vahendite kättesaadavust koolihoonete jaoks. Koolihoonete suurust käsitlevate eeskirjade läbivaatamine. Piirkondliku kooli populatsioon võetakse kasutusele kui „tõhus parameeter“, mille abil määratakse kindlaks koolijuhi ja peamüüriga haridusasutused, mitte konkreetse kooli elanikkond, nagu on sätestatud kehtivates õigusaktides.

Reform 1.4: „Suunitluse“ süsteemi reform

Reformi eesmärk on võtta kasutusele orienteeruvad moodulid (vähemalt 30 tundi aastas) keskkooli neljandale ja viiendale klassile. Peamine eesmärk on toetada õppureid teadliku valiku tegemisel õpingute jätkamise või kutsealase täiendõppe (ITS) vahel enne nende tööturule integreerimist. Reformiga nähakse ette ka digitaalse orientatsiooni platvormi loomine, mis on seotud ülikoolide ja kutseõppeasutuste kolmanda taseme hariduse pakkumisega.

Investeering 1.6: Aktiivne suunamine üleminekul koolile ja ülikoolile

Selle meetme eesmärk on hõlbustada ja soodustada üleminekut keskkoolist ülikooli ning vähendada ülikoolist väljalangemise määra. See meede seisneb kõigile keskkooliõpilastele koolituskursuste pakkumises, et toetada neid kolmanda taseme hariduse valikul.

Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks

Selle meetme eesmärk on suurendada võrdset juurdepääsu kolmanda taseme haridusele, toetades sotsiaal-majanduslikes raskustes olevaid õpilasi. Meede seisneb üliõpilastele antavate stipendiumide arvu suurendamises.

Reform 1.5: Ülikoolide kraadirühmade reformid

Reformiga nähakse ette ülikoolide õppekavade ajakohastamine, vähendades olemasolevaid jäikasid piire, mis piiravad oluliselt võimalust luua valdkondadevahelisi kursusi. Reform peaks laiendama ka kutseõppeprogrammide rakendamise võimalust, võttes kasutusele uuenduslikud töökohapõhised kraadiõppekursused.

Reform 1.6: Ülikooli kraadireformi võimaldamine

Reformiga nähakse ette kutsealadele juurdepääsu menetluse lihtsustamine, mis nõuab kutsetellimuste alusel registreerimist spetsiaalse kutsealase eksamiga. Meede aitab ühtlustada iga kraadi lõplikku riiklikku eksamit vastava kutseoskuse eksamiga, pakkudes seeläbi üldisi ja selgeid eeskirju ning asendamist.

Reform 2.1: Õpetajate värbamine

Reformi eesmärk on parandada haridustulemusi, täiustades õpetajate kvalifikatsiooni, värbamis-, karjääri-, koolitus- ja hindamissüsteeme. See meede seisneb õpetajate värbamises reformitud värbamissüsteemi raames.

Reform 2.2: Kolmanda taseme kõrgharidus ning koolijuhtide, õpetajate, haldus- ja tehnilise personali kohustuslik koolitus

Reformi eesmärk on luua koolipersonalile kvaliteetne koolitussüsteem pidevaks kutsealaseks ja karjääri arendamiseks. Sellega nähakse ette kvalifitseeritud asutuse loomine, mis vastutab suuniste avaldamise eest kooskõlas Euroopa standarditega ning koolitusalgatuste valimise ja koordineerimise eest, sidudes need võimaluse korral karjääri edenemisega, nagu on ette nähtud värbamisreformis – reform 2.1: Õpetajate värbamine, mis on lisatud kavasse.

Investeering 2.1: Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas

Meetme eesmärk on luua alaline süsteem koolitöötajate digitaalsete õpetamisoskuste edendamiseks. Investeering hõlmab koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamist.

Investeering 3.1: Uued oskused ja uued keeled

Selle meetme eesmärk on parandada mitmekeelseid, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskusi ning digi- ja innovatsioonioskusi kõigil koolitasanditel. Meede seisneb interdistsiplinaarsete loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika alaste nõustamisprojektide käivitamises koolides ja programmi „Erasmus+“ laiendamises.

Investeering 3.2: Kool 4.0: uuenduslikud koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Selle meetme eesmärk on muuta koolirajatisi, et võimaldada digiõpet. See meede hõlmab vähemalt 8 000 alg- ja keskkooli varustamist digivahenditega, mis hõlmavad vähemalt 100 000 klassiruumi.

Investeering 3.3: Koolihoone turvalisuse ja struktuuri taastamise kava

Meetme eesmärk on suurendada koolihoonete ohutust ja energiatõhusust. Meede hõlmab koolihoonete renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid.

Investeering 3.4: Õpetamine ja kõrgtasemel ülikoolioskused

Selle meetme eesmärk on kvalifitseeruda ja uuendada ülikooliprogramme, sealhulgas doktoriõpet, et tugevdada digioskusi ja suurendada kõrghariduse üleilmset osalemist. Investeering seisneb doktoriõppe stipendiumide andmises, kõrgharidusasutuste võrgustike loomises, digiõppe keskuste loomises ning rahvusvahelise koostöö ja projektide edendamises.

Reform 4.1: Doktorikraad. Programmi reform

Reformi eesmärk on ajakohastada doktoriõppe programme käsitlevat määrust, lihtsustada ettevõtete, uurimiskeskuste ja doktoriõppe programmidesse kaasamise menetlusi ning tugevdada rakendusuuringuid. Kavandatud reform integreeritakse kõigi investeeringutega, mis on seotud doktoriõppe programmidega sihtvaldkonnas „Haridus ja teadusuuringud“.

Investeering 4.1: Doktorantide arvu ja karjäärivõimaluste suurendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)

Meetme eesmärk on suurendada teadusuuringutele, avalikule haldusele ja kultuuripärandile suunatud inimkapitali. Investeeringuga nähakse ette, et ülikoolid ja AFAMi asutused eraldavad üliõpilastele vähemalt 3 600 üldstipendiumi, vähemalt 3 000 doktori stipendiumi avaliku halduse valdkonnas ja vähemalt 600 uut doktori stipendiumi kultuuripärandile.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M4C1–1	Reform 1.5: Ülikoolikraadide rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolikraadide reformi võimaldamine; Reform 4.1: Doktorikraad. Programmi reform	Eesmärk	Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (põhiõigusaktid) järgmistes valdkondades: a) ülikoolikraadide võimaldamine; b) akadeemilise kraadi rühmad; C) doktoriõppe programmide reform	Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Reformid hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente: i) akadeemiliste kraadide rühmade reformimise algatused, mis võimaldavad suuremat paindlikkust, et vastata tööturu muutuvale nõudlusele oskuste järele; ii) algatused ülikoolidiplomite reformimiseks, et lihtsustada ja kiirendada juurdepääsu kutsealadele; iii) algatused doktorikraadi programmide reformimiseks, et ettevõtteid paremini kaasata ja rakendusuuringuid edendada; Meetmed kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi reformimiseks, sealhulgas sidemete ja võimalike üleminekute tugevdamine kutsekraadiga (lauree professionalizzanti), et rahuldada tööturu nõudlust tehniliste pädevuste järele
M4C1–2	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Eesmärk	Stipendiumide reformi käsitlevate ministri dekreetide jõustumine, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ülikool- ja teadusministeeriumi poolt vastu võetud ministri dekreedid stipendiumide reformi kohta parandavad sotsiaal-majanduslikes raskustes olevate andekate üliõpilaste juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ning suurendavad stipendiumide summat ja toetusesaajate arvu kuni 31. detsembrini 2024. Need õpilased tehakse kindlaks ISEE – Indicatore della Situazione Economica Equivalente põhjal.
M4C1–3	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Eesmärk	Õpetajaameti reformi jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Läbivaadatud õigusraamistik meelitab ligi, värbab ja motiveerib kvaliteetseid õpetajaid, eelkõige: i) värbamissüsteemi parandamine ii) kõrgema kvalifikatsiooni kehtestamine keskkoolis kutsealale pääsemiseks; iii) õpetajate liigse liikuvuse piiramine (õppe järjepidevuse huvides); iv) karjääri edenemine, mis on selgelt seotud tulemuslikkuse hindamise ja pideva kutsealase arenguga.
M4C1–4	Investeering 3.2: Kool 4.0: uuenduslikud koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Eesmärk	Kool 4.0 Tegevuskava Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamiseks on vastu võetud	Haridusministeerium – määrus, millega võetakse vastu kooli 4.0 kava	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Haridusministeeriumi poolt Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamiseks vastu võetud kooli 4.0 kava sisaldab järgmist: a) 100 000 klassiruumi muutmine uuenduslikeks õpikeskkondadeks b) laborite loomine uute digitaalvaldkonna kutsealade jaoks kõigis keskkoolides. Meetmega a) muudetakse traditsiooniliste klassiruumide jaoks mõeldud kooliruumid uuenduslikuks, kohanemisvõimeliseks ja paindlikuks õpikeskkonnaks, mis on ühendatud ja integreeritud digi-, füüsilise ja virtuaalse tehnoloogiaga. Investeeringud koolirajatistesse toovad kõige uuenduslikumad õpetamistehnoloogiad (kodeerimis- ja robootikaseadmed, virtuaalreaalsuse seadmed, täiustatud digiseadmed kaasavaks hariduseks jne) vähemalt 100 000 alg- ja keskkooli klassiruumi, mida kasutatakse tundideks. Meetmega b luuakse igas keskkoolis vähemalt üks digivaldkonna kutsealade labor, ettevõtete ja uuenduslike idufirmadega tihedalt seotud laboratoorium, et luua uusi töökohti uute digivaldkonna kutsealade sektoris (nt tehisintellekt, robootika, suurandmed, küberturvalisus, sinine ja roheline majandus). Vähemalt 40 % toetust saavatest koolidest peavad asuma Lõuna-Itaalias.
M4C1–5	Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi (ITS) reform; Reform 1.1: Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4: „Suunitluse“ süsteemi reform	Vahe-eesmärgid	Alus- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks	Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Alg- ja keskharidussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente: i) algatused haridussüsteemi korralduse reformimiseks, et kohaneda demograafilise arenguga (nt koolide ja õpilaste/õpetajate arv) ii) algatused orientatsioonisüsteemi reformimiseks, et vähendada kolmanda taseme hariduses koolist väljalangemise määra; iii) algatused kutsehariduse keskhariduse tugevdamiseks (Istituti tecnico- professionali), sealhulgas uue õppekava vastuvõtmine ja nende suunamine riikliku tööstuskava 4.0 innovatsioonitulemustele (Ministero dello Sviluppo economico, Decreto 26 Maggio 2020); iv) algatused koolijuhtide, õpetajate ja haldus-/tehnilise personali koolitamiseks ning kolmanda taseme hariduse andmise kooli loomine, et parandada õpetamise kvaliteeti; v) algatused tegevuste, meetodite ja sisu integreerimiseks, mille eesmärk on arendada ja tugevdada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) õppekavasid, digi- ja innovatsioonioskusi kõigis haridustsüklites alates lasteaiast kuni keskkoolini, eesmärgiga suurendada eelkõige naiste osalemist teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) õppekavades. Eesmärgi rahuldavaks täitmiseks peavad õigusaktid sisaldama kohustuslikke tähtaegu teiseste õigusaktide, suuniste ja kõigi vajalike õigusnormide väljaandmiseks (haridusministeeriumi andmebaasi järelevalve), et tagada sujuv rakendamine.
M4C1–6	Reform 2.2: Kolmanda taseme kõrgharidus ning koolijuhtide, õpetajate, haldus- ja tehnilise personali täienduskoolitus	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Õigusaktid sisaldavad sätteid, mille eesmärk on luua koolipersonalile kvaliteetne koolitussüsteem, mis on kooskõlas pideva kutsealase ja karjääriarenguga, koolitöötajate koolitussuuniste eest vastutava kvalifitseeritud asutuse loomisega, koolitusalgatuste valimise ja koordineerimisega ning seotakse need karjääri edenemisega, nagu on ette nähtud värbamisreformiga. Esma- ja jätkuõppe süsteemi rakendamine peaks võimaldama ületada koolitusvõimaluste praegust killustatust, kuna praegu puudub ühtne riiklik strateegia.
M4C1–7	Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid lõhesid keskkooli I ja II tsüklis ning vähendada koolist väljalangemist	Siht	Mentorlus- või koolituskursustel osalenud üliõpilased või noored	Ei kohaldata	Number	0	820 000	3. kv	2025	Vähemalt 820 000 toetusesaajale antakse mentorlus- ja koolitustegevuses osalemise tunnistus. ISTATi andmetel väheneb koolist väljalangemise määr keskhariduses ja jõuab ELi 2019. aasta keskmiseni (10,2 %).
M4C1–8	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri tõhustamise kava	Eesmärk	Lepingute sõlmimine sekkumisteks koolis kasutatavate spordirajatiste ja spordisaalide ehitamiseks ja renoveerimiseks	Rahastamiskõlblike sekkumistega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Lepingute sõlmimine sekkumisteks koolis kasutatavate spordirajatiste ja spordisaalide ehitamiseks ja renoveerimiseks pärast avalikku hankemenetlust.
M4C1–9	Investeering 1.1: Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Eesmärk	Lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste ehitamist, renoveerimist ja nende turvalisuse tagamist käsitlevate lepingute sõlmimine	Kohalike omavalitsuste teavitamine esimeste abikõlblike sekkumiste riigihankelepingute sõlmimise rahastamisest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Lasteaedu ja eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlevate lepingute sõlmimine ja territoriaalne jaotus Lepingud sõlmitakse kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjaomaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M4C1–10	Reform 2.1: Õpetajate värbamine; Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi (ITS) reform; Reform 1.4: „Suunitluse“ süsteemi reformimine; Reform 1.5: Ülikoolikraadide rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolikraadide reformi võimaldamine	Eesmärk	Vajaduse korral kõigi alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reforme käsitlevate meetmete tõhusa rakendamise ja kohaldamise määruste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab määruste jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teisesed õigusaktid sisaldavad kõiki vajalikke määrusi, et tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud põhi-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega: – Kolmanda taseme haridussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks (põhiõigusaktid) järgmistes valdkondades: a) ülikoolikraadide võimaldamine; b) akadeemilise kraadi rühmad; c) doktoriõppe programmide reform; – Ministri dekreedid stipendiumide reformimiseks, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele; – Õpetajakutse reform; – Põhi- ja keskharidussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks; – Õigusnormide eesmärk oli luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.
M4C1–10 bis	Reform 1.1: Tehnika- ja kutseinstituutide reform	Eesmärk	Teiseste õigusaktide jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab teiseste õigusaktide jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Jõustusid tehnika- ja kutseinstituutide reformi käsitlevad teisesed õigusaktid.
M4C1–11	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Siht	Ülikooli stipendium	Ei kohaldata	Number	0	55 000	4. kv	2023	Vähemalt 55 000 üliõpilasele antakse stipendiume, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest.
M4C1–12	Investeering 4.1: Doktorantide arvu ja karjäärivõimaluste suurendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)	Siht	Doktoriõppe stipendiumiprogrammid	Ei kohaldata	Number	0	7 200	4. kv	2024	Kolme aasta jooksul antakse vähemalt 3 600 ülddoktori stipendiumi, vähemalt 3 000 doktorikraadi stipendiumi avaliku halduse valdkonnas ja vähemalt 600 doktoritoetust kultuuripärandi valdkonnas.
M4C1–13	Investeering 2.1: Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas	Siht	Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine	Ei kohaldata	Number	0	650 000	4. kv	2025	Vähemalt 650 000 koolijuhile, õpetajale ja haldustöötajale väljastatakse digiõppes ja digiüleminekus osalemise tunnistused.
M4C1–14	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad	Ei kohaldata	Number	0	20 000	4. kv	2024	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud vähemalt 20 000 õpetajat
M4C1–14 bis	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad	Ei kohaldata	Number	0	20 000	3. kv	2025	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud vähemalt 20 000 õpetajat
M4C1–14ter	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Eesmärk	Dekreedid, millega kiidetakse heaks õpetajate avaliku konkursi paremusjärjestus	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Määrused, millega kiidetakse heaks vähemalt 70 000 kandidaadi pingerida, kes on edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajaks saamiseks pärast reformitud värbamissüsteemi, sealhulgas 40 000 õpetajat, kes on tööle võetud sihtide M4C1–14 ja M4C1–14bis alusel.
M4C1–15	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Siht	Stipendiumid ülikooliõpinguteks	Ei kohaldata	Number	0	55 000	4. kv	2024	Vähemalt 55 000 üliõpilasele antakse stipendiume, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest.
M4C1–15 bis	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Siht	Stipendiumid ülikooliõpinguteks	Ei kohaldata	Number	0	83 000	2. kv	2026	Vähemalt 83 000 üliõpilasele antakse stipendiume, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest.
M4C1–16	Investeering 3.1: Uued oskused ja uued keeled	Eesmärk	STEM-projektide käivitamiseks toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine	Toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine STEM-projektide käivitamiseks vähemalt 8 000 koolis.
M4C1–17	Investeering 3.1: Uued oskused ja uued keeled	Eesmärk	Uued oskused	Toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine: I.Koolitöötajatele mõeldud keele- ja/või metoodiliste kursuste aktiveerimine vähemalt 8 000 koolis. II.Üliõpilastele ja/või koolitöötajatele suunatud programmi „Erasmus+“ tugevdamine aastateks 2023, 2024 ja 2025.
M4C1–19	Investeering 3.2: Kool 4.0: uuenduslikud koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Eesmärk	Digiseadmete ostmiseks toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine ja/või digilaborite loomine	Toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine klassiruumide muutmiseks uuenduslikeks keskkondadeks ja/või digilaborite loomiseks vähemalt 8 000 koolis.
M4C1–20	Investeering 1.5: Kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi (ITS) arendamine	Siht	Kutseõppesüsteemi (ITS) registreerunud õpilaste arv	Ei kohaldata	Number	0	11 000	1. kv	2026	Vaatlusaastal 2025 registreerus ITS Academy riiklikus kutseõpperegistris vähemalt 11 000 üliõpilast. Intelligentsete transpordisüsteemide riiklik digiplatvorm on veebipõhine ja juurdepääsetav, nagu kinnitabVerbale di collaudo.
M4C1–22	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri tõhustamise kava	Siht	Koolis kasutatavate spordirajatiste ja spordisaalide ehitamine või renoveerimine	Ei kohaldata	Number	0	300	2. kv	2026	Tööde lõpetamise tõend antakse välja vähemalt 300 koolis kasutamiseks mõeldud spordisaalile või spordirajatisele.
M4C1–23	Investeering 3.4: Õpetamine ja kõrgtasemel ülikoolioskused	Eesmärk	Meetmed keskkoolide ja ülikooliprogrammide, sealhulgas doktoriõppe kvalifitseerimiseks ja uuendamiseks.	Ei kohaldata	Ei kohaldata			2. kv	2026	Dekreedi andmine vähemalt 500 uue doktoriõppe jaoks ülikoolide käivitatud programmides, mis keskenduvad digi- ja keskkonnaalasele üleminekule. Allkirjastatakse lepingud („Atti d’obbligo“) kolme digiõppe keskuse (DEH) rahaliseks toetamiseks. Kolme kõrgharidusasutuste võrgustiku lepingud („Atti d’obbligo“) allkirjastatakse [...] Alla kirjutatakse vähemalt 10 partnerlusele, mida tõendab „Atti d’obbligo“, millega luuakse riikidevahelised haridusalgatused. Allkirjastatakse lepingud(Atti d’obbligo), millega toetatakse rahaliselt vähemalt 15 AFAMi asutuste rahvusvahelistumise projekti.
M4C1–24	Investeering 1.6: Aktiivne suunamine üleminekul koolile ja ülikoolile.	Siht	Kooli ja ülikooli üleminekukursuste jaoks välja antud osalemistunnistused	Ei kohaldata	Number	0	1 000 000	2. kv	2026	Aastatel 2022/2023–2025/2026 akadeemilistel õppeaastatel õppivatele keskkooliõpilastele mõeldud üleminekukursuste puhul on välja antud vähemalt 1 000 000 osalemistunnistust.

J.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Reformi eesmärk on suurendada üliõpilaste majutust, soodustades ülikoolide ja teadusuuringute ministeeriumi abiga era- ja avaliku sektori investeeringuid rajatistesse.

Investeering seisneb üliõpilastele täiendavate majutusvõimaluste pakkumises.

Investeering 1.1: Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

Investeering 1.2: Täistööaja pikendamise kava

Selle meetme eesmärk on võimaldada koolirajatistel pikendada koolitunde, renoveerides või ehitades sobivat taristut. Investeering seisneb kooliruumidesse sööklate ehitamises või ehitamises.

Investeering 3.3: Koolihoone turvalisuse ja struktuuri taastamise kava

Meetme eesmärk on suurendada koolihoonete ohutust ja energiatõhusust. Meede hõlmab koolihoonete renoveerimist ja rekonstrueerimist.

Investeering 5: Üliõpilaste eluasemefond

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada Itaalias üliõpilaste eluasemesektoris juurdepääsu rahastamisele. Kava rakendamiseks antakse toetusi otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele.

Skeemi haldab rakenduspartnerina Cassa Depositi e Prestiti S.p.A. (CDP S.p.A.). Kava hõlmab järgmist tooterida:

·Luuakse ühekordne toetus kuni 20 000 eurot üliõpilasvoodi jaoks.

Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja CDP S.p.A. rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Investeeringu sotsiaalsed nõuded, sealhulgas:

I.Nõue, et üliõpilaste renditasu peab olema vähemalt 15 % madalam kohalikust turuhinnast.

II.Nõue, et 30 % uutest kohtadest reserveeritakse üliõpilastele, kes seisavad silmitsi sotsiaalmajanduslike raskustega, nagu on määratletud „Diritto allo Studio“ organisatsioonides (õigus õppeorganisatsioonidele).

Nõuet, mille kohaselt ei tohi rahastada olemasolevaid majutuskohti, mida kasutati üliõpilaste eluasemena suhtelise projektikonkursi algatamise ajal.

b.Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

c.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

a.Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 72 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 73 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 74 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 75 . Kahtluste vältimiseks ei ole gaasikatlad käesoleva meetme alusel abikõlblikud.

b.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kasutusele võetud toetuste kohta.

2.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida enne tegevusele toetuse andmist iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas CDP S.p.A auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad; ning iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatavate rakenduslepingute tingimuste täitmist.

J.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M4C1–18	Investeering 1.1: Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Siht	0–6aastaste laste alushariduse ja lapsehoiu kohad.	Ei kohaldata	Number	0	150 480	2. kv	2026	Tõendid tööde lõpetamise kohta vähemalt 150 480 uue, ümberkvalifitseeritud, laiendatud või kasutuse muutumise tõttu 0–6aastaste laste alusharidus- ja lapsehoiuteenustes, millest maksimaalselt 35 000 kohta on tekkinud olemasolevate kohtade lammutamise ja rekonstrueerimise tõttu. Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.
M4C1–21	Investeering 1.2: Täistööaja pikendamise kava	Siht	Sööklaruumide ehitamine või renoveerimine koolides	Ei kohaldata	Number	0	1 000	2. kv	2026	Tööde lõpetamise tunnistusi väljastatakse vähemalt 1 000 sööklakoha kohta koolides.
M4C1–26	Investeering 3.3: Koolihoone turvalisuse ja struktuuri taastamise kava	Siht	Renoveeritud või renoveeritud koolihooned	Ei kohaldata	Number	0	1 400	2. kv	2026	Vähemalt 1 400 koolihoonele väljastatakse tunnistus ohutust või energiatõhusust suurendavate renoveerimis- või rekonstrueerimistööde lõpuleviimise kohta. Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.
M4C1–27	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Jõustub õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste eluaseme kohta.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Läbivaadatud õigusaktid: Muuta kehtivaid eeskirju üliõpilaste eluaseme kohta (seadus 338/2000 ja seadusandlik dekreet nr 68/2012), et: 1) Soodustada uute uute uute hoonete asemel rajatiste ümberkorraldamist ja renoveerimist (kus on praegu 50 %) kõige kõrgema keskkonnastandardiga hooneid, mis tuleb esitatud projektidega tagada; 2) Lihtsustada ka tänu digiteerimisele projektide esitamist ja valimist ning seega rakendamise ajastust; 3) Näha seadusega ette erand seaduses nr 338/2000 sätestatud kriteeriumidest seoses kaasrahastamise protsendimääraga, mida võib anda. Viiakse ellu reform, kehtestades Itaalia üliõpilaste eluaseme rahastamise õigusraamistikus järgmised olulised muudatused: 1. Rahastamises osalemise avamine ka erainvestoritele (rakendamisel kirjeldatud kava kohaselt), võimaldades ka avaliku ja erasektori partnerlusi, kus ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada finantstasakaalu üliõpilaste eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute puhul; 2. Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades, et maksustamiskava muudetakse hotelliteenustelt sotsiaaleluruumidele kohaldatavaks, piirates õppeaasta jooksul uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste eluasemena, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei ole vaja üliõpilaste majutamiseks. See omakorda aitab pakkuda uut liiki majutust taskukohase üüriga;g3. Seada rahastamise ja täiendavate maksusoodustuste (nt võrdne kohtlemine sotsiaaleluruumidega) tingimuseks üliõpilaste eluasemete uute majutuskohtade kasutamine kogu investeerimisperioodi jooksul ja üliõpilastelt nõutavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimine isegi pärast spetsiaalsete rahastamiskavade lõppemist, mis aitab kaasa eraettevõtjate investeeringutele;n4. Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õiguslikud nõuded, mis käsitlevad hoonetes kättesaadavat ühist ruumi õpilase kohta, vastutasuks paremini varustatud (ühekordsete) ruumide eest.
M4C1–28	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine	Lepingute avaldamine ministeeriumi veebisaidil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Esialgsete lepingute sõlmimine täiendavate magamisruumide (voodite) rajamiseks“;
M4C1–29	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Üliõpilaste eluaset käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Reform hõlmab järgmist: 1) rahastamises osalemise avamine ka erainvestoritele, võimaldades ka avaliku ja erasektori partnerlusi, mille puhul ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada finantstasakaalu üliõpilaste eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute puhul; 2). Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades, et maksustamiskava muudetakse hotelliteenustelt sotsiaaleluruumidele kohaldatavaks, piirates õppeaasta jooksul uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste eluasemena, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei ole vaja üliõpilaste majutamiseks; 3). Seades rahastamise ja täiendavad maksusoodustused (näiteks võrdne kohtlemine sotsiaaleluruumidega) sõltuvusse uute majutuskohtade kasutamisest üliõpilaste eluasemete jaoks kogu investeerimisperioodi jooksul ning üliõpilastelt nõutavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimisest ka pärast spetsiaalsete rahastamiskavade lõppemist, mis aitab kaasa eraettevõtjate investeeringutele; 4). Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õiguslikud nõuded, mis käsitlevad hoonetes kättesaadavat ühist ruumi õpilase kohta, vastutasuks paremini varustatud (ühekordsete) ruumide eest.
M4C1–30	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Õpilaste magamismajutusüksused on loodud	Ei kohaldata	Number	0	30 000	2. kv	2026	Tööde lõpetamise tõend antakse välja vähemalt 30 000 uue magamisruumi kohta. Olemasolevaid majutuskohti, mida kasutati üliõpilaste eluasemeks asjaomase projektikonkursi algatamise ajal, ei saa eesmärgi saavutamiseks arvesse võtta. 2024. aasta konkursikutses nõutakse, et 30 % uutest kohtadest reserveeritakse üliõpilastele, kes seisavad silmitsi sotsiaal-majanduslike raskustega, nagu on määratlenud „Diritto allo Studio“ organisatsioonid (õigus õppeorganisatsioonidele). Konkursikutses nõutakse ka, et üliõpilastele kehtestataks renditasu, mis on vähemalt 15 % kohalikust turuhinnast madalam. Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.
M4C1–31	Investeering 5: Üliõpilaste eluasemefond	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				4. kv	2025	Rakenduslepingu jõustumine.
M4C1–32	Investeering 5: Üliõpilaste eluasemefond	Eesmärk	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud ja investeeringute lõpuleviimine	Allkirjastatud õiguslikud kokkulepped ja üleandmistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Cassa Depositi e Prestiti S.p.A. peab olema sõlminud lõplike abisaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid). Itaalia kannab rahastu jaoks üle 599 000 000 eurot Cassa Depositi e Prestiti S.p.A.-le.

K. 4. ÜLESANDE KOMPONENT 2: Teadusuuringutest ettevõteteni

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, edendada innovatsiooni ja tehnoloogia levitamist, tugevdada oskusi ja toetada üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Sellega toetatakse riiklikku teadussüsteemi, teadlaste oskusi ja liikuvust ning avaliku ja erasektori koostööd riiklikul ja ELi tasandil. See põhineb kolmel peamisel sambal: i) täiustatud teadusbaas; ii) tugevad seosed ettevõtluse ja teaduse vahel (teadmiste ja tehnosiire; iii) Ettevõtlusinnovatsiooni toetamine (eelkõige VKEd, idufirmad).

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. ja 2019. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile (riigipõhine soovitus nr 3, 2019), „edendada erainvesteeringuid majanduse taastumise edendamiseks“ (riigipõhine soovitus 3, 2020), „keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine

Selle investeeringu eesmärk on hoida noori teadlasi Itaalias. Meede seisneb noorte teadlaste teadustegevuse toetamises.

Investeering 2.2a: Innovatsioonilepingud

Selle meetme eesmärk on edendada innovatsiooni. Meede hõlmab teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide (nn innovatsioonilepingud) määratlust valdkondades, mis on kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ II sambaga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/695.

Investeering 3.3: Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega

Selle meetme eesmärk on edendada kõrgetasemelisi oskusi, sealhulgas peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas.

Meede hõlmab doktorikraadi stipendiumite andmist ülikoolidelt ja AFAMi institutsioonidelt koos ettevõtete panuse ja kaasamisega. Täpsemalt nähakse meetmega, mida rakendab ülikooli- ja teadusministeerium, ette kokku 6 000 doktori stipendiumi andmine kolme aasta jooksul koos erasektori kaasrahastamisega.

Reform 1.1: Teadusuuringute ja innovatsiooni toetusmeetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks

Reformi viivad ellu ülikooli- ja teadusministeerium (MUR) ja majandusarengu ministeerium (MiSE), luues ministeeriumidevahelise juhtnõukogu ja andes välja kaks ministri dekreeti: i) suurendada ja toetada (stiimulite kaudu) kõrgetasemeliste üksikisikute liikuvust (näiteks: teadlased ja juhid) ülikoolide, teadustaristute ja ettevõtete vahel ning ii) lihtsustada teadusfondide haldamist, iii) reformida teadlaste karjäärivõimalusi, et suurendada nende keskendumist teadustegevusele.

Reformiga minnakse teadus- ja arendustegevuses üle süsteemsemale lähenemisviisile, minnes kaugemale praegusest ressursside ümberjaotamise loogikast, soodustades jagatud lähenemisviisi, ning keskendutakse bürokraatia lihtsustamisele avaliku ja erasektori teadustegevusele eraldatud vahendite haldamisel, avaldades märkimisväärset mõju prioriteetide hajutamise ja killustatuse vältimise kaudu, mida toetab ka missiooni esimene komponent. Avalik-õiguslikel teadusasutustel on oluline roll nii partnerluste, riiklike kampaaniate ja territoriaalsete ökosüsteemide võimalike projektijuhtidena kui ka broneeringuinfo fondi ja infrastruktuurifondi projektikonkursside potentsiaalsete osalejatena.

Reform 1.2: Teadusuuringute rahastamise kolmeaastane kava

Reformi eesmärk on parandada teadusuuringute rahastamise kavandamist ja prognoositavust. See tähendab, et jõustuvad esmased õigusaktid, millega kehtestatakse õiguslik raamistik teadusuuringute rahastamise kolmeaastase kava vastuvõtmiseks.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse seire ja rakendamise vahe-eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M4C2–1	Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine	Siht	Stipendiumi saanud üliõpilaste arv	Ei kohaldata	Number	50	300	4. kv	2022	Üliõpilastele vähemalt 300 teadusstipendiumi andmine. Edukaks tunnistamise menetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Eesmärgi rahuldaval täitmisel võetakse arvesse ka seda, et vähemalt 300 noort teadlast on sõlmitud lepingu alusel.
M4C2–1bis	Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine	Eesmärk	Noortele teadlastele toetust andva(te) dekreedi(te) avaldamine	Dekreet(t)e avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Vähemalt 550 noore teadlase toetamiseks rahaliste vahendite eraldamise dekreedi(te) avaldamine. Noored teadlased järgivad järgmisi tingimusi: olla projektikonkursi ajal kuni 40-aastane (projektikonkursi avaldamise kuupäeval on 40aastased profiilid, mis on toetuskõlblikud kuni 41-aastaseks saamiseni) või 41-aastaste kuni 45-aastaste profiilide puhul, kes on läbinud doktorikraadi kuni seitse aastat tagasi (projektikutse avaldamise kuupäeval on 45-aastased profiilid toetuskõlblikud kuni 46-aastaseks saamiseni).
M4C2–2bis	Investeering 2.2a: Innovatsioonilepingud	Siht	Lõpetatud innovatsioonilepingud	Ei kohaldata	Number	0	32	4. kv	2025	Annab tõendi vähemalt 32 innovatsioonilepingu täitmise kohta järgmistes sekkumisvaldkondades: otootmistehnoloogia; opeamised digitehnoloogiad, sealhulgas kvanttehnoloogiad; oprogressi võimaldavad kujunemisjärgus tehnoloogiad; okõrgtehnoloogilised materjalid; otehisintellekt ja robootika; oringtööstus; ovähese CO2-heitega ja keskkonnasõbralik tööstus; omittenakkuslikud ja harvikhaigused; onakkushaigused, sealhulgas vaesusega seotud ja unarhaigused; otervise- ja hooldusvaldkonna töövahendid, tehnoloogiad ja digilahendused, kaasa arvatud personaalmeditsiin; oenergiasüsteemi ümberkujundamisel olevad tööstusrajatised; otööstuse konkurentsivõime transpordisektoris; okeskkonnasõbralik, ohutu ja kättesaadav transport ja liikuvus; oarukas liikuvus; oenergia salvestamine; otoidusüsteemid; obioressursipõhised innovatsioonisüsteemid liidu biomajanduses; oringsüsteemid. Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse väljavalitud projektidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine; 76 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille eesmärk on saavutada prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 77 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete ja mehaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused 78 ja varad. 79
M4C2–3	Investeering 3.3: Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega ja teadlaste töölevõtmise edendamine ettevõtete poolt	Siht	Doktoriõppe stipendiumide arv	Ei kohaldata	Number	0	6 000	4. kv	2024	Vähemalt 6 000 doktori stipendiumi andmine ülikoolide ja AFAMi asutuste poolt. Doktorikraadi andmise kriitilised nõuded on järgmised: a) näha ette õppe- ja uurimisperioodid ettevõttes vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt kaheksateistkümne (18) kuuni; b) näha ette välismaal õppimise ja teadustöö perioodid, mis kestavad vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt 18 kuuni; c) nähakse ette ettevõtete kaasamine koolituskursuse määratlemisse ka laiema koostöö raames ülikooli ja AMMi institutsioonidega.
M4C2–4	Reform 1.1: Teadus- ja arendustegevust toetavate meetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks	Eesmärk	Tavalise rahastamisfondiga seotud teadus- ja arendustegevuse lihtsustamist ja liikuvust käsitlevate ministri dekreetide jõustumine.	Seaduse jõustumisele viitavas dekreedis sisalduv säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata		2. kv	2022	Ministri dekreedid sisaldavad järgmisi põhielemente: i) minna üle süsteemsemale lähenemisviisile teadus- ja arendustegevusele uue lihtsustatud mudeli abil, mille eesmärk on saavutada märkimisväärne mõju, vältides prioriteetide hajutamist ja killustatust; ii) reformida õigusakte, et suurendada kõrgetasemeliste tegelaste (nt teadlased ja juhid) liikuvust ülikoolide, teadustaristute ja ettevõtete vahel; iii) fondide haldamise lihtsustamine; iv) reformida teadlaste karjäärivõimalusi, et suurendada nende keskendumist teadustegevusele.
M4C2–4bis	Reform 1.2: Teadusuuringute rahastamise kolmeaastane kava	Eesmärk	Esmased õigusaktid teadusuuringute rahastamise kolmeaastase kava vastuvõtmiseks	Teadusuuringute rahastamise kolmeaastase kava sätestavate esmaste õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Reformi kohaselt tuleb jõustada esmased õigusaktid, millega kehtestatakse õiguslik raamistik, et võtta vastu kolmeaastane kava tagasitoomise rahastamiseks. Õigusraamistik peab: 1)Luua fond eri rahastamisvahendite ühendamiseks; 2)nõuda ülikoolide, teadusasutuste ja AFAMi institutsioonide uurimistegevuse rahastamise kolmeaastase kava vastuvõtmist; 3)Nõuda projektikonkursside algatamiseks ja valikumenetluste lõpuleviimiseks ajakava („kronoprogramma“) vastuvõtmist. 4)Lisada konkreetne eelarvepunkt PRIN-projektide rahastamiseks.

K.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Meetme eesmärk on toetada teadusuuringuid. Meede hõlmab olulist riiklikku huvi pakkuvate teadusprojektide (PRIN) rahastamist, mis hõlmab koostööd ülikoolide uurimisüksuste ja teadusasutuste vahel ning tähtajaliste teadlaste palkamist.

Investeering 1.3: Ülikoolidele, uurimiskeskustele ja ettevõtetele laiendatud partnerlused ning alusuuringute projektide rahastamine

Meetme eesmärk on luua ülikoolide, teadusasutuste ja muude sidusrühmade võrgustikud, edendada tehnosiiret ning toetada teaduspõhiseid idufirmasid ja võrsefirmasid. Meede hõlmab vähemalt 14 peamise alusuuringuprogrammi rahastamist, mida viivad ellu avaliku ja erasektori võrgustikud.

Investeering 1.4: Riiklike teadus- ja arendustegevuse liidrite loomine mõnede peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Selle meetme eesmärk on luua riikide teadus- ja arendustegevuse juhid. Meede seisneb viie riikliku teaduskeskuse rahastamises, mis suudavad ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vahelise koostöö kaudu saavutada teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse kriitilise künnise.

Investeering 1.5: „Säästvust toetavad innovatsiooni ökosüsteemid“, teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite loomine.

Selle meetme eesmärk on edendada innovatsiooni. Meede seisneb olemasolevate või uute innovatsiooni ökosüsteemide rahastamises, keskendudes sotsiaalsele kestlikkusele.

Investeering 2.1: Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Selle meetme eesmärk on täiendada praegust üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide fondi, millele on osutatud 2020. aasta eelarveseaduse artikli 1 lõikes 232. Meetmega toetatakse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide fondi lisavahenditega.

Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskused

Selle meetme eesmärk on toetada selliste keskuste võrgustikku (pädevuskeskused, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus, kvaliteedimärgis, riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused), mis vastutavad projektide arendamise, ettevõtetele ja haldusasutustele kõrgtehnoloogiliste teenuste osutamise ning tehnosiirde teenuste eest. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad oma tegevuse elluviimiseks saada rahalisi vahendeid muudest ELi fondidest, sealhulgas programmist „Digitaalne Euroopa“.

Investeering koosneb kahest sekkumisvaldkonnast. Esimese eelarverea raames rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust eranditult vähemalt 32 keskust ilma muudest ELi allikatest toetuseta. Teise eelarverea raames rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust osa 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusest, ülejäänud osa kuludest pärineb programmist „Digitaalne Euroopa“. Eelkõige koondatakse tööpakettideks 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning programmist „Digitaalne Euroopa“ 80 . Taaste- ja vastupidavusrahastu toetus ei hõlma tööpakette, mille jaoks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused saavad programmi „Digitaalne Euroopa“ raames toetust. I

Investeering 3.1: Teadus- ja innovatsioonitaristud

Meetme eesmärk on toetada tööstust ja akadeemilisi ringkondi ühendavate teadus- ja innovatsioonitaristute loomist või olemasolevate infrastruktuuride loomist. Investeering seisneb olemasolevate või uute taristuprojektide rahastamises koos iga infrastruktuuri teadusjuhiga.

Investeering 3.2: Omakapitalisüst digiülemineku fondi (DTF), mida haldab CDP Venture Capital SGR

Selle meetme eesmärk on toetada Itaalia majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerides erainvesteeringuid, parandades idufirmade juurdepääsu rahastamisele ja arendades selles sektoris riskikapitaliturgu. Meede koosneb 400 000 000 eur suurusest kapitalisüstist digiülemineku fondi, mida haldab CDP Venture Capital SGR.

CDP Venture Capital SGR võtab vastu omakapitali kasutamise investeerimispoliitika. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatavate rahastamiskõlblike lõplike abisaajatega, keda kapital peaks toetama, sealhulgas 15-aastase rakendamise eeldatav ajakava ja kuni 13 % haldustasu. 81 DTF pakub otse või kaudselt omakapitali-, kvaasiomakapitali-, võla- või kvaasivõlatoetust. 82 CDP Venture Capital SGR võtab omakapitali kasutamiseks kasutusele suunistes „Linee Guida per le attività di rendicontazione e controllo dei Fondi DTF e GTF“ kirjeldatud auditi- ja kontrollisüsteemi. Investeerimispoliitikas nõutakse, et omakapitali toetatavad finantstooted vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige idufirmadele antava üldise toetuse puhul jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad olulisel määral 83 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevused 84 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 85 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 86 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja 87 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

K.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M4C2–5	Investeering 1.1: Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Toetust saanud teadusprojektide arv	Ei kohaldata	Number	0	3 150	4. kv	2023	Vähemalt 3 150 Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale uurimisprojekti auhind. Konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektide lepingud sõlmitakse kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M4C2–6	Investeering 1.1: Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Eesmärk	Projektide heakskiitmise määrus(t)e avaldamine	Dekreet(t)e avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Vähemalt 5 350 riiklikku huvi pakkuvat uurimisprojekti käsitleva(te) dekreedi(te) avaldamine (Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale). Projektikonkurssidel täpsustatakse, et projekti kestus on vähemalt kaks aastat, ning nõutakse ülikoolide teadusüksuste ja teadusasutuste vahelist koostööd.
M4C2–7	Investeering 1.1: Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Tähtajalise lepinguga tööle võetud teadlaste arv	Ei kohaldata	Number	0	900	2. kv	2025	Tööle võetakse vähemalt 900 tähtajalise lepinguga teadlast. Palgatud teadlaste tegevus hõlmab teemasid, mis on kooskõlas Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2021–2027) kuue teemavaldkonnaga.
M4C2–8	Investeering 1.3: Ülikoolidele, uurimiskeskustele ja ettevõtetele laiendatud partnerlused ning alusuuringute projektide rahastamine	Siht	Allkirjastatud teaduspartnerluste arv	Ei kohaldata	Number	0	1 4	2. kv	2025	Lepingute („atto d’obbligo“) allkirjastamine vähemalt 14 teaduspartnerluse jaoks. Programmikonkurssidel nõutakse järgmist: a) iga partnerlus, et palgata vähemalt 100 tähtajalise lepinguga teadlast; b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodika kohase investeeringu kliimaalane panus moodustab vähemalt 42 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.
M4C2–9	Investeering 1.4: Riiklike teadus- ja arendustegevuse liidrite loomine mõnede peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Siht	Riiklikud keskused on oma teadustegevuse lõpetanud	Ei kohaldata	Number	0	5	2. kv	2026	Iga viie riikliku keskuse kohta antakse välja uurimistegevuse aruanne.
M4C2–10	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide mikroelektroonika projektide kindlakstegemiseks	Osalemiskutse avaldatakse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, mida toetatakse, ajakohastatakse eeldatavasti sõltuvalt käimasolevate riiklike üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide menetluste tegelikust arenguetapist ja riigiabist teatamise menetluse edenemisest. Valitud üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis võetakse arvesse konkreetseid uuenduslikke tööstussektoreid kooskõlas juba kindlaks määratud Euroopa väärtusahelatega. See sekkumine hõlmab nii juba heaks kiidetud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte kui ka tulevasi projekte, nagu pilvandmetöötlus, tervis, reamaterjalid ja küberturvalisus. Konkursikutse tingimused sisaldavad järgmist: a) Abikõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodika kohase investeeringu kliimaalane panus moodustab vähemalt 40 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest. c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodika kohase investeeringu digipanus moodustab vähemalt 60 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest. d) Kohustus anda aru meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõpus.
M4C2–11	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse vajalikud rahalised vahendid projektis osalejate toetamiseks.	Siseriikliku õigusakti säte, mis osutab õigusakti jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Riiklikus õigusaktis sätestatakse projektide esitamise menetlused ja tähtajad ning potentsiaalsete toetusesaajate juurdepääsunõuded.
M4C2–12	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides osalejate nimekiri on lõplikult vormistatud 30. juuniks 2023.	Osalejate nimekirja avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Loetelu sisaldab üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides osalevaid lubatud teemasid pärast esitatud projektide kontrollimist ja hindamist, mis viiakse läbi kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjaomast ELi ja riiklikku keskkonnaseisundit.
M4C2–14	Investeering 2.3: f Tehnikasiirdekeskused	Siht	Rahalise väärtuse väljamaksmine summas 330000000 eurot	Ei kohaldata	eurodes	0	330 000 000	2. kv	2026	Maksekorraldusi antakse kokku vähemalt 330 000 000 eurot vähemalt 45 keskusele, mille kohta ministeerium on sõlminud finantskokkulepped. Lepingutes 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusega, mida kaasrahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa“ teise sekkumisliini raames, täpsustatakse taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad tööpaketid. Maksekorraldused on seotud 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni tööpakettidega meetme teise sekkumissuuna raames, välja arvatud need tööpaketid, mida rahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa“.
M4C2–16	Investeering 3.1: Teadus- ja innovatsioonitaristud	Siht	Rahastatud taristute arv	Ei kohaldata	Number	0	30	2. kv	2023	Vähemalt 30 taristut, mida rahastatakse teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuri integreeritud süsteemi jaoks. Innovatsioonitaristu hõlmab mitmeotstarbelisi taristuid, mis suudavad hõlmata vähemalt kolme teemavaldkonda: i) kvanttehnoloogia, ii) kõrgtehnoloogilised materjalid, iii) fotoonika, iv) eluteadused, v) tehisintellekt, vi) energiasüsteemi ümberkujundamine. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 30 teadusjuhi töölevõtmisest teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuri integreeritud süsteemi jaoks.
M4C2–16 bis	Investeering 3.1: Teadus- ja innovatsioonitaristud	Siht	Tegevuse lõpetanud teadus- ja innovatsioonitaristute arv	PUUDUVAD	Number	0	30	2. kv	2026	Antakse välja uurimisaruanded vähemalt 30 teadus- ja innovatsioonitaristu projekti kohta.
M4C2–17	Investeering 3.1: Fond teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi rajamiseks; Investeerimiseks	Eesmärk	Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade hankelepingute sõlmimisest konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Taotlused valitakse järgmiste kriteeriumide alusel: juhtpositsioon teaduses/tehnoloogias/innovatsioonis, nende innovatsioonipotentsiaal (nii avatud innovatsiooni/avatud andmete kui ka omandiõigusega kaitstud arenduste osas), nende vastavus teemavaldkondadele või uudsetele murrangulistele arengutele, translatiivsed ja innovatsioonikavad, tööstuse kui avatud innovatsiooni partneri ja/või kasutajate toetus, ettevõtluse arendustegevuse tugevus, intellektuaalomandi loomine, selged eeskirjad avatud ja kaitstud väljundite ja litsentsimiskavade eristamiseks, nende suutlikkus arendada ja majutada tööstusdoktonaate, seosed ettevõttega või muud liiki fondid, et hõlbustada uute idufirmade arendamist. Valikumenetlus nõuab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamist ja vajaduse korral keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui eeldatakse, et projektil on territooriumil järjepidev mõju.
M4C2–18	Invesment1.5: Kestlikkust toetavate innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine, teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite loomine ja tugevdamine	Eesmärk	Innovatsiooni ökosüsteeme käsitlevate projektide lepingute sõlmimine;	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade hankelepingute sõlmimisest konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikumenetlus nõuab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamist ja vajaduse korral keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui eeldatakse, et projektil on territooriumil järjepidev mõju. Riiklikud keskused luuakse pärast konkurssi, ühendades ülikoolides juba olemasolevad maailma juhtivad laborid ning avaliku ja erasektori uurimiskeskused ning luues uue kohandatud taristu.
M4C2–18 Bis	Invesment1.5: „Säästvust toetavad innovatsiooni ökosüsteemid“, teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite ülesehitamine	Siht	Innovatsiooni ökosüsteemide rakendatavad tegevused	puuduvad	Number	0	10	2. kv	2026	Vähemalt kümne innovatsiooni ökosüsteemi kohta antakse välja teadusuuringute aruanded.
M4C2–19	Investeering 1.4: Teadusstruktuuride tugevdamine ning riiklike teadus- ja arendustegevuse liidrite loomise toetamine mõnede peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate alaste riiklike teadus- ja arendusliidritega seotud projektide lepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	N	2. kv	2022	Teade hankelepingute sõlmimisest konkurentsipõhiste projektikonkursside alusel välja valitud projektidega kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Projektid valitakse 30 % vahenditest sekkumisteks „Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö, mis keskendub vähese CO2-heitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele“ (IF022), ning 15 % vahenditest sekkumisteks „Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjatevaheline koostöö, mis keskendub ringmajandusele“ (IF023). Projektide hindamisel võetakse arvesse nende teostatavust, jätkusuutlikkust, koondamist muudest allikatest (nt piirkondlikud fondid), tootmissektori kaasamist, partnerite kvaliteeti ning mõju sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele. Projektikonkurss, mida rahastatakse innovatsiooni ökosüsteemidena. Valikumenetlus nõuab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamist ja vajaduse korral keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui projektil on eeldatavasti järjepidev mõju territooriumile.
M4C2–20	Investeering 3.2: Omakapitalisisend digiülemineku fondi (DTF)	Eesmärk	Allkirjastatud leping IT-valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel rahastamisvahendi loomise kohta	Lepingule kirjutavad alla Itaalia valitsus ja Cassa Depositi e Prestiti	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Rahastamisvahendi investeerimispoliitika/-strateegia elemendid on järgmised: - Investeerimiseesmärgid (fondi suurus, tegevuste arv, toetusesaajate, näiteks VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate/suurettevõtjate kaupa aja jooksul toetatavad summad) - Kohaldamisala ja rahastamiskõlblikud toetusesaajad - Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad ja valikuprotsess - Antava toetuse liik (nt tagatised, laenud, omakapital ja kvaasiomakapital) - Sihipärane risk/tulu iga investoriliigi puhul - Riskipoliitika ja rahapesuvastane poliitika - Juhtimine (partnerid, fondivalitsejad, juhatus, investeeringute komitee, roll ja vastutus) - Hajutamine ja kontsentratsiooni piirmäärad - Omakapitalipoliitika, sealhulgas omakapitaliinvesteeringutest väljumise strateegia - Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja kestlikkuskontrolli poliitika ja kõrvalejätmise loetelu - Laenupoliitika võlainvesteeringuteks, sealhulgas nõutavad garantiid ja tagatised - Rahaliste vahendite kogumise ja rakendamise ajakava
M4C2–21bis	Investeering 3.2. Omakapitalisüst digiülemineku fondi	Eesmärk	Omakapitalisisend digiülemineku fondi	Üleviimistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Itaalia kannab DTFile üle 400 000 000 eurot. Lisaks peab investeerimispoliitika („Accordo Finanziario“) olema kooskõlas meetme kirjeldusega.
M4C2–21	Investeering 3.2. Omakapitalisüst digiülemineku fondi	Eesmärk	Raporti vastuvõtmine	Raporti vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Itaalia esitab aruande, milles kirjeldatakse meetmeid, mida DTF on võtnud investeerimispoliitika rakendamiseks, sealhulgas meetmeid, mida on võetud nende finantstoodete rakendamiseks, mida omakapital peaks toetama, ning eeldatavaid samme nende toodete edasiseks rakendamiseks. Aruandes esitatakse ka otsesel/kaudsel viisil ja igasse finantstootesse investeeritud summad.
M4C2–22	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Siht	Toetatud projektide arv	Ei kohaldata	Number	0	20	2. kv	2025	Kontsessiooni andmise dekreete annavad välja Itaalia ettevõtlusministeerium ja Made, et toetada vähemalt 20 üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti.

L. 5. ÜLESANDE KOMPONENT 1: Tööhõivepoliitika

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmetega kehtestatakse aktiivse tööturupoliitika ja kutseõppe põhjalik ja integreeritud reform. Aktiivse tööturupoliitika tugevdamine ja avalike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas nende integreerimine haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning eraettevõtjatega, peaks suurendama teenuste tõhusust. Lisaks on selle komponendi meetmete eesmärk vähendada sotsiaalset haavatavust šokkide suhtes, eelkõige võideldes deklareerimata töö vastu kõigis selle vormides ja sektorites, kehtestades tõhusamad karistused ja tugevamad stiimulid seaduslikuks töötamiseks. Lisaks edendatakse selle komponendiga soolist võrdõiguslikkust (võrdne palk) soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteemi kaudu. Samuti investeeritakse noortesse, suurendades koolitusprogrammide kvantiteeti ja kvaliteeti, näiteks osaledes üldises avaliku teenistuse programmis.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mis on hõlmatud 2020. aasta 2. riigipõhise soovitusega tööturu kohta, milles Itaaliat kutsutakse tungivalt üles „vähendama kriisi mõju tööhõivele, sealhulgas tööhõive aktiivse toetamise kaudu“, 2020. aasta riigipõhises soovituses nr 2 „Oskuste, sealhulgas digitaalsete oskuste toetamine“, 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2 „suurendada jõupingutusi deklareerimata töö vastu võitlemiseks ning tagada, et aktiivne tööturu- ja sotsiaalpoliitika (...) jõuaks eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni. Toetada naiste osalemist tööturul“ ja 2019. aasta riigipõhist 2. soovitust „tugevdada oskuste täiendamist, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu“.

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Reformi eesmärk on toetada aktiivset tööturusüsteemi, et pakkuda individuaalseid kavasid, mis hõlmavad tööhõivet, koolitust ja sotsiaalteenuseid. See meede seisneb töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riikliku programmi (GOL) loomises, toetades eelkõige kõige haavatavamaid kategooriaid (naised, pikaajalised töötud, noored ja eakad töötajad ning puuetega inimesed) ning viies ellu täiskasvanuhariduse koolitusprogramme.

Investeering – avalike tööturuasutuste tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on võimaldada tööhõive- ja koolitusteenuste tõhusat osutamist. Meede koosneb riiklikest tööturuasutustest, kes tegelevad järgmiste tegevustega: infrastruktuuriinvesteeringud, kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine, IT-süsteemi ajakohastamine, töötajate kutsealane koolitus ning institutsioonide teabevahetus ja teavitustegevus.

Reform – deklareerimata töö vastu võitlemise riiklik kava

Selle meetme eesmärk on toetada töökohtade kvaliteeti ja töötingimusi, ennetades deklareerimata tööd, tööalast ärakasutamist (nn Caporalato) ja muid ebaseadusliku töö vorme ning võideldes nende vastu. See meede koosneb seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest meetmetest, sealhulgas: tööinspektsioonide ja sanktsioonide tugevdamine, stiimulite pakkumine korrapäraseks tööks, töökeskuste käitajate koolitamine, riikliku teabekampaania korraldamine, deklareerimata töö vastu võitlemise juhtimise parandamine ning konkreetsed meetmed tööalase ekspluateerimise vastu võitlemiseks põllumajanduses.

Investeering – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem

Selle meetme eesmärk on suurendada naiste osalemist tööturul ja aidata kaasa soolise palgalõhe vähendamisele. See investeering seisneb riikliku soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteemi loomises, et suurendada tööturu läbipaistvust ning parandada naiste töötingimusi kvaliteedi, tasustamise ja mõjuvõimu suurendamise osas.

Investeering – Kahesüsteemi tugevdamine

Meetme eesmärk on toetada keskhariduseta noori ja täiskasvanuid töövõimaluste leidmisel. See investeering seisneb formaal- ja kutsehariduses ja -koolituses osalevate üliõpilaste osalemise laiendamises duaalses süsteemis, sealhulgas õpipoisiõppe kaudu.

Investeering –universaalse avaliku teenistuse tugevdamine

Selle meetme eesmärk on suurendada mitteformaalses õppes osalevate noorte arvu ning suurendada nende teadmisi ja oskusi. See investeering seisneb avaliku teenistuse üldprogrammi laiendamises ja osalejate arvu suurendamises.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M5C1–1	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Eesmärk	Jõustub ministritevaheline määrus, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm (GOL), ja ministeeriumidevaheline dekreet, millega kehtestatakse uute oskuste riiklik kava	Ministeeriumidevahelise dekreedi säte, mis viitab kahe ministeeriumidevahelise dekreedi jõustumisele pärast seda, kui riigi ja piirkondade konverentsil lepiti kokku programm GOL ja riiklik uute oskuste kava	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	GOLi õigusaktid peavad vähemalt: i) määrata kindlaks avalike tööturuasutuste olulised elemendid ja nende standardid, sealhulgas oskuste prognoosimine, personaalsed koolituskavad, juhendamine ja tööalane juhendamine, et tagada individuaalsete tööturuasutuste tõhus osutamine vastavalt ühistele ja ühtsetele standarditele kogu riigi territooriumil, ii) tagada, et riiklike tööturuasutuste pakutavad täiendus- ja ümberõppe koolitused on täielikult kooskõlas uute oskuste, sealhulgas digioskuste riikliku kavaga, iii) tagada, et avalikud tööturuasutused on suunatud toetusesaajate vajadustele, iv) tagada, et riiklikud tööturuasutused seaksid esikohale kõige haavatavamad; v) seada eesmärgiks, et vähemalt 25 % töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmide toetusesaajatest on asjakohase koolituse saajad, pöörates erilist tähelepanu digioskustele ja seades esikohale kõige haavatavamad; Vi) luua uued mehhanismid, mis tugevdavad ja struktureerivad koostööd avaliku ja erasektori süsteemide vahel, sealhulgas seoses vajalike oskuste kindlakstegemise ja tööpakkumiste pakkumisega. Dekreedis on sätestatud, et sotsiaalsete turvavõrkude saajad pääsevad riikliku programmi alusel osutatavatele teenustele ligi nelja kuu jooksul alates hetkest, mil neil on õigus sotsiaalsetele turvavõrkudele. Uute oskuste riikliku kava õigusaktid peavad vähemalt: i) määratleb kutseõppe ühised standardid ja olulised tasemed kogu riigi territooriumil, ii) on suunatud nii töötavatele kui ka töötutele ja inimestele, et parandada nende digioskusi ja soodustada elukestvat õpet. iii) teha kindlaks oskused ja asjakohased standardid, mis põhinevad avaliku ja erasektori süsteemide vahelisel koostööl, iv) võtta arvesse sihtrühma erinevaid vajadusi, mis hõlmavad vähemalt kõige haavatavamaid, v) hõlmata kõiki asjakohaseid valdkondlikke strateegiaid, et saavutada terviklik lähenemisviis, sealhulgas riiklik täiskasvanute pädevuste strateegiline kava; vi) lisada säte uute oskuste prognoosimissüsteemi väljatöötamiseks tööturul lühikeses ja keskpikas perspektiivis.
M5C1–2	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Eesmärk	Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil	Säte, mis näitab piirkondade vastuvõetud kavade jõustumist ja elluviidud tegevusi	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmi (GOL) riiklikus reguleerimises nähakse ette programmi rakendamiseks vajalike operatiivtegevuste määratlemine piirkondlikul tasandil. Riiklike õigusaktide ja piirkondliku rakendamise sidususe tagamiseks võetakse vastu riiklike tööturuasutuste piirkondlikud kavad. Lisaks kavade vastuvõtmisele viivad piirkonnad ellu kavadel põhinevaid tegevusi, jõudes vähemalt 10 %ni programmi kavandatud toetusesaajatest (lõplik sihtrühm 3 000 000 inimest). Riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine võimaldab täielikult rakendada töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmi (GOL).
M5C1–3	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Siht	Töötajad, kes saavad kasu töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmist (GOL)	Ei kohaldata	Number	0	3 000 000	4. kv	2025	Töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime (GOL) programmist peab saama kasu vähemalt 3 000 000 inimest. Lisaks peavad GOL programmis määratletud teenuste olulised tasemed („Livelli essenziali delle prestazioni“) olema kättesaadavad vähemalt 80 %-l avalikest tööturuasutustest.
M5C1–4	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Siht	Koolitusprogrammides osalevad isikud	Ei kohaldata	Number	0	600 000	4. kv	2025	Koolitusel osaleb vähemalt 600 000 GOL-programmi toetusesaajatest, kellest vähemalt 300 000 osaleb digioskuste alasel koolitusel. Avaldatakse koolitusprogrammide „Progetto per l’autoimpiego“, „Fundonuove competenze“ja „Oskustepartnerlus Ucraina-Italia“ raamesvalitud toetusesaajate nimekiri.
M5C1–4bis	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Siht	Koolitusprogrammides osalevad isikud	Ei kohaldata	Number	600 000	800 000	2. kv	2026	GOL programmi „Fundonuove competenze“ või „ Progetto per l’autoimpiego“kaudu peab koolitusel osalema vähemalt 200 000 inimest, kellest vähemalt 75 000 on GOLi toetusesaajad.
M5C1–6	Investeering – Riiklike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas kavandatud meetmeid kolme aasta jooksul (2021–2023).	Ei kohaldata	Number	0	250	4. kv	2022	Vähemalt 250 riiklikku tööturuasutust on kolme aasta jooksul (2021–2023) viinud ellu vähemalt 50 % tugevdamise kavas ette nähtud tegevustest. Need tegevused on kooskõlas keskse tugevdamise kavaga ja määratletud piirkondlikul tasandil, tuginedes vajaduste analüüsile ja eraldatud vahenditele. Need tegevused hõlmavad järgmist: i) avalike tööturuasutuste praeguste asukohtade renoveerimine ja renoveerimine ning uute teenuste ostmine; ii) IT-süsteemi edasine rakendamine riikliku koostalitlusvõime seisukohast; iii) töötajate kutsealane koolitus; iv) kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine; v) institutsiooniline teabevahetus ja teavitustegevus. See eesmärk ei hõlma taristuga seotud tegevusi. Eesmärgi saavutamisel on tagatud võrdne tasakaal territoriaalse jaotuse osas (Põhja-, Kesk- ja lõunapoolsed piirkonnad).
M5C1–7	Investeering – Riiklike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused.	Ei kohaldata	Number	0	326	4. kv	2025	Vähemalt 326 riiklikku tööturuasutust ja piirkondlikku asutust on viinud lõpule riiklike tööhõivekeskuste (Piani regionali di potenziamento dei centri per l’impiego)tugevdamise piirkondlikes kavades kavandatud tegevused, sealhulgas näiteks: Sellega ajakohastatakse töötajaid, koolitatakse töötajaid, luuakse kohalike tööturgude piirkondlikud vaatluskeskused ja korraldatakse teavituskampaaniaid.
M5C1–7bis	Investeering – Riiklike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Taristualane tegevus avalikes tööturuasutustes	Ei kohaldata	Number	0	270	2. kv	2026	Riiklike tööhõivekeskuste (Piani regionali di potenziamento dei centri per l’impiego) tugevdamise piirkondlike kavade kohaselt on renoveeritud ja/või rekonstrueeritud vähemalt 270 riiklikku tööturuasutust ja piirkondlikku asutust.
M5C1–8	Reform – deklareerimata töö	Eesmärk	Riikliku kava jõustumine ja tegevuskava deklareerimata töö vastu võitlemiseks kõigis majandussektorites	Seaduse sätted, mis näitavad riikliku kava jõustumist ja institutsioonidevahelise töörühma loomist, kes vastutab riikliku kava ja rakendamise tegevuskava koostamise eest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Riikliku kava ja tähtajalise (üheaastase) tegevuskava vastuvõtmine deklareerimata töö vastu võitlemiseks kõigis majandussektorites. Riiklik kava tugineb deklareerimata töö vastu võitlemise üldstrateegiale ja mitut asutust hõlmavale lähenemisviisile, mida kasutatakse põllumajandussektoris tööjõu ekspluateerimise vastase riikliku kava „Piano triennale di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura e al caporalato (2020–2022)“ vastuvõtmiseks. Riiklik kava ja rakendamise teekaart sisaldavad vähemalt järgmist: i) meetmed deklareerimata tööd käsitlevate üksikasjalike andmete koostamise, kogumise ja õigeaegse levitamise parandamiseks; ii) kehtestada otsesed ja kaudsed meetmed deklareerimata töö muutmiseks deklareeritud tööks, tagades, et deklareeritud majanduses tegutsemisest saadav kasu kaalub üles deklareerimata majanduses töötamise kulud. Näiteks a) hoiatavad meetmed, nagu kontrollide ja sanktsioonide tugevdamine, ning ennetavad meetmed deklareeritud töö edendamiseks, näiteks sihipärased rahalised stiimulid, muu hulgas olemasolevate meetmete läbivaatamise ja ratsionaliseerimise kaudu; b) tugevdada seost tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga; iii) tööandjatele ja töötajatele suunatud riiklik teavituskampaania deklareerimata töö „ebaväärsuse“ kohta, milles osalevad aktiivselt sotsiaalpartnerid; iv) juhtimisstruktuur meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks; v) meetmed ebaseaduslike asunduste ületamiseks, et võidelda tööalase ärakasutamise vastu põllumajanduses.
M5C1–9	Reform – deklareerimata töö	Eesmärk	Deklareerimata töö vastu võitlemise meetmete võtmine	Elluviidud tegevused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Rakendatakse järgmisi meetmeid: i) Kehtestada meetmed, et parandada üksikasjalike andmete kogumist deklareerimata töö kohta; ii) Võtta meetmeid deklareerimata töö muutmiseks deklareeritud tööks: a) heidutavad meetmed, mis võivad muu hulgas hõlmata kontrollide ja sanktsioonide tugevdamist, samuti ennetusmeetmeid deklareeritud töö edendamiseks, mis võivad muu hulgas hõlmata sihipäraseid finantsstiimuleid; b) meetmed, millega tugevdatakse seost aktiivse tööturupoliitikaga, mis võib muu hulgas hõlmata töökeskuste käitajate koolitamist; iii) Korraldada riiklik teavituskampaania deklareerimata töö „ebavääristamise“ kohta; iv) Juhtimisstruktuuri töö alustamine deklareerimata töö vastu võitlemiseks; v) Võtta kasutusele meede(ed), et tegeleda tööalase ärakasutamisega põllumajanduses.
M5C1–10	Reform – deklareerimata töö	Siht	Tööinspektsioonide arvu suurenemine ja põllumajandusvõrgustiku liikmesus	Ei kohaldata	Number	0	102 895	4. kv	2025	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 peab iga-aastaste kontrollide keskmine arv olema vähemalt 102 895. Lisaks lisatakse INPSi veebisaidil avaldatud võrgustiku „Retedel lavoro agricolo di qualità“ liikmete nimekirja võrreldes 2024. aasta juuniga veel 2 000 ettevõtet.
M5C1–11	Reform – deklareerimata töö	Eesmärk	Deklareerimata töö vastu võitlemise meetmete võtmine	Elluviidud tegevused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2026	Rakendatakse järgmisi meetmeid: – uuring „Indici Sintetici di Affidabilità Contributiva“ (ISACi näitajad) veel kaheksas majandussektoris, kus esineb deklareerimata töö oht; – kirjad vähemalt 12 000 vastavuskirja kohta, mis on saadetud ISACi näitajate abil kindlaks tehtud ettevõtetele; – mõju hindamise uuringu avaldamine „PrestO“ ja „Libretto Famiglia“ vautšerite kasutamise kohta deklareerimata töö esilekerkimiseks ja töötajate tingimuste parandamiseks.
M5C1–12	Investeering – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem	Eesmärk	Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteemi ja sellega kaasnevate ettevõtete stimuleerimismehhanismide jõustumine	Seaduse sätted, mis osutavad sertifitseerimissüsteemi määratlemist reguleerivate õigusaktide ja rakendusmeetmete jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem ja sellega kaasnevad ettevõtete stimuleerimismehhanismid hõlmavad vähemalt järgmisi mõõtmeid: naiste kasvuvõimalused, võrdne tasu võrdse töö eest, soolise mitmekesisuse juhtimispoliitika, emaduse kaitse. Sertifitseerimismenetlust teostavate organisatsioonide stimuleerimismehhanismide ja tehniliste suuniste kindlaksmääramine. Sealhulgas: i) ettevõtete soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteemi tehniliste standardite väljatöötamine; ii) stimuleerimismehhanismi kindlaksmääramine; iii) meetmega kaasneb IT-süsteemi loomine.
M5C1–14	Investeering – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem	Siht	Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi	Ei kohaldata	Number	0	3 000	2. kv	2026	Soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi on saanud vähemalt 3 000 ettevõtet. Neist vähemalt 1 800 on VKEd, kellest 500 on saanudtehnilist abi vautšerikava kaudu (nt mentorlus, tehniline ja juhtimistugi, töö- ja eraelu tasakaalustamise või ettevõtlusalase hariduse meetmed) või sertifitseerimisprotsessi toetavad otsesed rahalised toetused.
M5C1–15	Investeering – duaalse süsteemi tugevdamine	Siht	Duaalse haridussüsteemi kaudu väljastatavad tunnistused	Ei kohaldata	Number	0	90 000	2. kv	2025	Aastatel 2020–2021, 2021–2022, 2022–2023, 2023–2024 või 2024–2025 on välja antud vähemalt 90 000 osalemistunnistust üliõpilastele, kes ühendavad formaalset haridust ja õpikogemust töökohal.
M5C1–15a	Investeering 4 – Ülemaailmne avalik teenistus	Eesmärk	Võtta meetmeid noorte osaluse suurendamiseks, menetluste lihtsustamiseks ja universaalse avaliku teenistuse projektide kvaliteedi parandamiseks	Elluviidud tegevused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Rakendatakse järgmisi meetmeid: 1. Võtta meetmeid, et suurendada noorte osalemist avaliku teenistuse üldprogrammis; 2. Kehtestada meetmed menetluste lihtsustamiseks, et vähendada avaliku teenistuse universaalteenuse programmi rakendamisega seotud halduskoormust; 3. Võtta meetmeid, et parandada avaliku teenistuse universaalsete projektide kvaliteeti. Võetavate meetmete puhul võetakse arvesse tehnilise toe instrumendi projekti (20IT06 „Avaliku avaliku teenistuse taaste- ja vastupidavuskava projekti kavandamise ja rakendamise toetamine, et avada noorte tööhõivevõimalusi“) tulemusi.
M5C1–16	Investeering 4 – Ülemaailmne avalik teenistus	Siht	Universaalse avaliku teenistuse projektide jaoks väljastatud tunnistused	Ei kohaldata	Number	0	166 670	2. kv	2026	Nelja- aastasel ajavahemikul 2021–2024 käivitatud projektide jaoks välja antud vähemalt 166 670 universaalses avalikus teenistuses osalemise tunnistust.

L.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada Itaalias naiste ettevõtete loomiseks ja kasvuks Itaalias juurdepääsu rahastamisele projektide rahastamise, mentorluse, teavitustegevuse ja ettevõtlusalase hariduse teenuste kaudu. Rahastu toimib, andes toetusi ja laene otse erasektorile.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia. Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:

·Fondo a sostegno dell’impresa femminile, mis toetab naiste juhitavaid ettevõtlusalgatusi toetuste ja intressivabade laenude kaudu; sellest rahastatakse ka naisüliõpilastele ja noortele naistele suunatud teavitus- ja koolitusalgatusi ning haridusteenuseid, mille eesmärk on levitada naiste ettevõtluskultuuri;

·Nuove vabastab tasso nulltaseme (NITO-ON), mis on pühendatud selliste mikro- ja väikeettevõtjate loomisele ja kasvule, mida juhivad peamiselt või täielikult noored või naised, keda rahastatakse toetustest ja intressivabadest laenudest;

·Smart & Start Italia & Start Italia, mille eesmärk on edendada laenudest rahastatavaid uuenduslikke ja tehnoloogiapõhiseid idufirmasid, eelkõige neid, millel on tugevad digi- või teaduspõhised elemendid; Kesk- ja Lõuna-Itaalias asuvate idufirmade puhul võib osa laenust konverteerida tagastamatuks toetuseks.

Rahastusse tehtavate investeeringute rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja Invitalia rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c)Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Investeerimispoliitika ei hõlma eelkõige järgmist tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 88 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 89 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 90 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 91 .

d)Nõue, et rahastu lõplikud toetusesaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad summad vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

2.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja digieesmärgi nõude järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

Rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele esitatavad nõuded: vähemalt 150 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digipöördele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga.

L.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M5C1–17	Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Eesmärk	Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond.	Kiidetakse heaks ministri dekreet „Fondo Impresa Donna“ asutamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Naiste ettevõtluse toetamise fond võetakse vastu ministri dekreediga, millega kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, ning rahastamislepingu ja tegevuslepingute allkirjastamine finantsvahendaja(te)ga. Need fondid moodustavad „Fondo Impresa Donna“, mis rakendab erimeedet, mille eesmärk on toetada naisettevõtlust. Rakendusmeetmed lepivad eelnevalt kokku majandusarengu ministeerium ja PCMi võrdsete võimaluste osakond, mille eesmärk on: – tugevdada olemasolevaid meetmeid, mida juba haldavad majandusarengu ministeeriumi asutusesisesed organid (nt NITO-ON, Smart & Start), tehes kapitalisüsti, mis on reserveeritud ainult naiste ettevõtetele; – 2021. aasta eelarveseadusega (alates 2022. aasta kolmandast kvartalist) loodud naisettevõtlusfondi lisatoetus; – kaasnevate meetmete, järelevalve- ja teavituskampaaniate kavandamine. Võrdsete võimaluste osakond viib läbi mitmeaastase teavituskampaania, et edendada naisettevõtlust, igas vanuses naistele ja naisüliõpilastele mõeldud kutsenõustamistegevust õppeainete ja kutsealade suhtes, kus naised on alaesindatud, ning teabevahetusplatvormi loomist.
M5C1–18	Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Ettevõtetele on antud finantstoetust	Ei kohaldata	Number	0	700	2. kv	2023	Võrreldes lähteväärtusega on rahalist toetust antud vähemalt veel 700 ettevõttele. Naisettevõtluse toetamist rakendatakse juba aktiivsete vahendite (NITO-ON, Smart & Start) ja 2021. aasta eelarveseadusega loodud uue fondi kaudu (kuni 2020. aasta novembrini toetatakse naisettevõtteid olemasolevatest rahastamisvahenditest lähtealusena).
M5C1–19bis	Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Eesmärk	Rakendusleping ja üleviimine Invitaliasse	Rakenduslepingu jõustumine ja üleandmistõend	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Rakenduslepingu jõustumine. Itaalia paigutab rahastu jaoks ümber 400 000 000 eurot Invitaliale.
M5C1–20	Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped	Ei kohaldata	Protsent (%)	0	100	2. kv	2026	Invitalia on sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik selleks, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldust ning side- ja haridusteenuste tasusid). Vähemalt 40 % sellest rahastusest peab aitama kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat.

M. ÜLESANDE 5 KOMPONENT 2: Sotsiaalne taristu, perekonnad, kogukonnad ja kolmas sektor

Selles komponendis kavandatud reformide ja investeeringute eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet, toetades kõige haavatavamate inimeste integreerimist ja kaasamist individuaalses, perekondlikus ja sotsiaalses mõõtmes. Selle komponendiga nähakse ette riiklik strateegia haavatavate elanikkonnarühmade aktiivseks kaasamiseks. Selle komponendi eesmärgid on järgmised: i) integreeritud sotsiaalteenuste rolli tugevdamine, et toetada perekondi, alaealisi ja noorukeid, toetada vanemaoskusi ning kaitsta haavatavaid perekondi ja puuetega inimesi, sealhulgas kolmandat sektorit hõlmava sotsiaalse taristu tugevdamise kaudu; ii) puuetega inimeste autonoomia parandamine, pakkudes kogukonna- ja kodupõhiseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning kõrvaldades takistused eluasemele ja töövõimalustele juurdepääsul; iii) äärmises tõrjutuses ja halbades tingimustes elavate inimeste (nt kodutute) kaasamise parandamine, pakkudes rohkem ajutisi majutusvõimalusi ja -teenuseid ning isikustatud võimalusi iseseisvuse ja isikliku vastupanuvõime saavutamiseks; iv) taskukohasemate avalike ja eraeluruumide kättesaadavuse parandamine ning linnade ja piirkondade taaselustamine; v) kõige haavatavamate inimeste vastupanuvõime suurendamine spordikultuuri levitamise ja sporditaristute loomise kaudu linnaparkide loomise kaudu, kus sporditegevust võib kogukondade huvides kombineerida meelelahutustegevusega.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mida on käsitletud 2019. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 sotsiaalpoliitika kohta, milles kutsutakse Itaaliat üles „tagama, et [...] sotsiaalpoliitika oleks tõhusalt integreeritud ning et see jõuaks eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni“ ning 2020. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 „tagada piisav (...) juurdepääs sotsiaalkaitsele“.

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform – puuete raamseadus

Reformi peamine eesmärk on muuta puudeid käsitlevaid õigusakte ning edendada puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimist (st siirdumist avalikest või eraõiguslikest asutustest nende perekondadesse või kogukondlikesse kodudesse) ja iseseisvust. See hõlmab i) sotsiaalteenuste pakkumise tugevdamist, ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lihtsustamist, iii) puude hindamise reformi, iv) iseseisva elu projektide edendamist, v) eksperdirühmade töö edendamist, kes võivad toetada mitmemõõtmeliste vajadustega puuetega inimesi.

Reform – mitteisemajandavate eakate inimeste reformimine

Selle meetme eesmärk on reformida sotsiaalteenuseid ja parandada mitteiseseisvate eakate elutingimusi. Reform hõlmab järgmist: i) lihtsustada eakate juurdepääsu teenustele, luues ühtsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ii) määrata kindlaks abivajadusel põhineva mitteiseseisvuse tuvastamise viisid, iii) anda mitmemõõtmeline hinnang, iv) määratleda individuaalsed projektid, mis edendavad deinstitutsionaliseerimist. Seda reformi on oodata kavas kavandatud konkreetsete sekkumistega, mis sisalduvad nii tervishoiumissioonis (M6) seoses projektidega, millega tugevdatakse kohalikke tervishoiuteenuseid ja koduhooldust, kui ka selles komponendis, viidates konkreetselt 1. investeeringule, II sekkumisele, mille eesmärk on deinstitutsionaliseerimine.

Investeering – haavatavate inimeste toetamine ja institutsionaliseerimise ennetamine

Selle meetme eesmärk on toetada haavatavaid inimesi ja ennetada institutsionaliseerimist. Meede hõlmab meetmeid haavatavatele perekondadele ja lastele, eakatele ja sotsiaaltöötajatele vähemalt 85 % Itaalia sotsiaalpiirkondadest.

Investeering – puuetega inimeste autonoomsusmustrid

Selle meetme eesmärk on suurendada puuetega inimeste autonoomiat, kiirendades deinstitutsionaliseerimise protsessi. Meede seisneb juurdepääsu pakkumises eluasemele või kodupõhistele lahendustele, samuti digitehnoloogiale ja -koolitusele.

Investeering – Esmalt eluase ja postjaamad

Selle meetme eesmärk on kaitsta ja toetada tõrjutud inimeste kaasamist. Meede koosneb kaht liiki kokkulepetest: „kõigepealt eluaseme“ lahendused, mis hõlmavad kohalikke omavalitsusi, kes pakuvad üksikisikutele, väikestele rühmadele või perekondadele kohandatud projekte ja majutust kuni 24 kuu jooksul; ning nn postijaamade lahendused, mis koosnevad kodututele mõeldud teenindus- ja kaasamiskeskustest, mis pakuvad selliseid olulisi teenuseid nagu esmatarbekaubad ja postimüük, toitlustamine ja tervishoid.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M5C2–1	Reform – puuete raamseadus	Eesmärk	Puuetega inimeste autonoomia tugevdamise raamseaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab raamseaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Delegeerimisseadusest koosnev raamseadus tugevdab puuetega inimeste autonoomiat kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puuetega inimeste õigusi käsitleva Euroopa strateegia (2021–2030) põhimõtetega, mis hõlmavad vähemalt järgmist: i) puuetega inimestele sotsiaalteenuste pakkumise põhjalik määratlemine ja tõhustamine koos deinstitutsionaliseerimise ja iseseisva elu edendamisega, ii) tervishoiu- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu korra lihtsustamine ning iii) puude seisundi hindamise menetluste läbivaatamine, et hinnata mitmemõõtmelist iga inimese olukorda. Puuetega inimesed on need, mis on määratletud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete kohaselt seaduses nr 104/1992. Itaalias kuulub hindamisprotsess piirkondade pädevusse ning isikut hindab kohalikud tervishoiuteenistused või riiklik sotsiaalhoolekande instituut. Õigusakti esitab puuetega inimeste minister ministrite nõukogule heakskiitmiseks vastavalt kehtestatud tegevuskavale. Raamseaduse vastuvõtmisele järgneb kohalike sotsiaalteenuste ümberkorraldamine, kvaliteedistandardite määratlemine ning IKT-platvormi loomine teenuste tõhustamiseks ja tõhustamiseks.
M5C2–2	Reform – puuete raamseadus	Eesmärk	Selliste seadusandlike dekreetide jõustumine, millega töötatakse välja raamseaduse sätted, et tugevdada puuetega inimeste autonoomiat	Seaduse sätted, mis viitavad seadusandlike dekreetide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Seadusandlike dekreetidega töötatakse välja raamseaduse sätted, et tugevdada puuetega inimeste autonoomiat: i) sotsiaalteenuste pakkumise tugevdamine, ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lihtsustamine, iii) puude hindamise reformid, iv) iseseisva elu projektide edendamine, v) eksperdirühmade töö edendamine, kes võivad toetada mitmemõõtmeliste vajadustega puuetega inimesi.
M5C2–3	Reform – mitteisemajandavate eakate inimeste reformimine	Eesmärk	Sellise raamseaduse jõustumine, millega tugevdatakse meetmeid, mis soosivad eakaid inimesi, kes ei ole iseseisva toimetulekuga	Seaduse sätted, mis viitavad sellise raamseaduse jõustumisele, millega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mitteiseseisvate eakate inimeste toetamisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Valitsuse esitatud raamseadus tugevdab meetmeid, mis on suunatud mitteisemajandavatele eakatele. Seadusega lihtsustatakse ja luuakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühtseid kontaktpunkte, vaadatakse läbi menetlused, mille alusel hinnatakse mitteiseseisva eaka inimese seisundit, ning suurendatakse kodus pakutavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste hulka. Seaduses määratakse kindlaks ka vajalikud rahalised vahendid.
M5C2–4	Reform 2 – mitteisemajandavate eakate inimeste reformimine	Eesmärk	Sellise seadusandliku dekreedi jõustumine, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mitteiseseisvate eakate inimeste toetamisele	Seaduse sätted, mis viitavad seadusandliku dekreedi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Seadusandlikus dekreedis täpsustatakse raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mitteisemajandavatele eakatele, rakendades erinevaid meetmeid.
M5C2–5	Investeering – haavatavate inimeste toetamine ja institutsionaliseerimise ennetamine	Eesmärk	Operatsiooniplaani jõustumine	Seaduse sätted, mis viitavad sekkumismeetmete kava jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Operatsiooniplaanis määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida kohalikud üksused võivad esitada ja mis on seotud nelja mõõtmega: i) 0–17-aastaste laste vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvuse toetamine, iii) eakate koduteenused ja iv) sotsiaaltöötajate toetamine. Meede „vanemate toetamine“ hõlmab vähemalt abi saavate perekondade toetamist vähemalt 18 kuu jooksul, i) eelhindamist perekeskkonna ja laste olukorra kohta, ii) olukorra hindamist kvalifitseeritud spetsialistidest koosneva multidistsiplinaarse meeskonna kaudu ja iii) osutades vähemalt ühte järgmistest teenustest: koduteenused, osalemine lapsevanemate ja laste tugirühmades; koostöö koolide, perede ja sotsiaalteenuste ja/või ühiste perehooldusteenuste vahel. Meede „eakad iseseisvad“ hõlmab vähemalt eakate vanadekodude ümberkorraldamist autonoomsetesse korteritesse, mis on varustatud kõigi vajalike vahendite ja teenustega, sealhulgas koduautomaatika, telemeditsiini ja kaugseirega. Meetme „koduteenused eakatele“ eesmärk on pakkuda eakatele koduteenuste spetsialistidele erikoolitust. Meede „Sotsiaaltöötajate toetamine“ seisneb sotsiaalvaldkonnas tegutsejate toetamises ning nende professionaalsuse ja pädevuste jagamise tugevdamises, võttes peamiselt kasutusele vahendid pädevuste jagamiseks ja ettevõtjatele järelevalveteenuste osutamiseks, et toetada ettevõtjate tööd.
M5C2–7	Investeering – puuetega inimeste autonoomsusmustrid	Siht	Sotsiaalpiirkonnad on ellu viinud vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus.	Ei kohaldata	Number	0	500	4. kv	2022	Sotsiaalpiirkonnad viivad ellu vähemalt 500 projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 500 sotsiaalpiirkonda on ellu viinud vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus. Vähemalt ühe projekti elluviimine vähemalt 500 sotsiaalpiirkonnast, kes on osalenud konkurentsivälises menetluses.
M5C2–9	Investeering – Esmalt eluase ja postjaamad	Eesmärk	Tegevusplaani jõustumine seoses projektidega, mis käsitlevad kõigepealt elamumajandust ja postijaamu, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida kohalikud üksused võivad esitada, ning projektikonkursi algatamine	Seaduse sätted, mis viitavad sekkumismeetmete kava jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Tegevusplaanis, mis käsitleb projekte „Esmalt eluase“ ja „sihtjaamad“, määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida kohalikud üksused võivad esitada, ning projektikonkursi algatamine. Projektidega „Esmalt eluase“ nähakse ette, et kohalikud üksused teevad korterid kättesaadavaks üksikisikutele, väikestele rühmadele või peredele kuni 24 kuud, eelistatavalt hoonete renoveerimise ja riigivara renoveerimise kaudu. Seda täiendavad arengu- ja autonoomiaprogrammid. Postijaamu käsitlevate projektidega nähakse ette kodutute teenindus- ja kaasamiskeskuste arendamine. Seda täiendavad töövahendusprogrammid koostöös tööhõivekeskustega.

M.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering – haavatavate inimeste toetamine ja institutsionaliseerimise ennetamine

Investeering – puuetega inimeste autonoomsusmustrid

Investeering – Esmalt eluase ja postjaamad

Investeering – investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemist

Selle meetme eesmärk on vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset halvenemist, parandades omavalitsuste sotsiaalset ja keskkonnaalast kvaliteeti ning juurdepääsu sotsiaal- ja kultuuriteenustele. Meede hõlmab üldkasutatavate alade ja hoonete renoveerimist, korduskasutamist ja kasutusotstarbe muutmist.

Investeering – Linnaintegratsiooni kavad (üldprojektid ja ebaseaduslike asunduste ületamine, et võidelda tööalase ärakasutamise vastu põllumajanduses)

Selle meetme eesmärk on taastada suured degradeerunud linnapiirkonnad. See investeering hõlmab kolme liiki sekkumisi: i) linnade integreeritud kavade üldprojektid, mis keskenduvad üldkasutatavate alade ja hoonete hooldamisele ja taaskasutamisele ning alakasutatud või kasutamata linnapiirkondade taaselustamisele; ii) põllumajandustöötajate eluasemelahendused ebaseaduslike asunduste ületamiseks; iii) temaatiline fond (fondide fond) koostöös EIPga, et julgustada erainvesteeringuid linnade taaselustamise algatustesse, mis toetavad kliima- ja digipööret.

Investeering – eluasemekvaliteedi innovatiivne kava

Selle meetme eesmärk on parandada sotsiaaleluruumide kvaliteeti või kvantiteeti ning renoveerida kahjustatud alasid. Investeering hõlmab järgmist: i) renoveerimine (sealhulgas energiatõhususe meetmed) ja avalike eluasemete laiendamine; ii) linnaruumi ning avaliku ja eraomandi taaselustamine; iii) linnapiirkondade juurdepääsetavuse ja ohutuse ning teenuste osutamise edendamine.

Investeering – sport ja sotsiaalne kaasatus

Selle meetme eesmärk on uuendada linnapiirkondades spordirajatisi ja nende vabanemist. Investeering seisneb spordirajatiste ehitamise, uuendamise ja renoveerimise toetamises.

M.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M5C2–6	Investeering – haavatavate inimeste toetamine ja institutsionaliseerimise ennetamine	Siht	Meetmed haavatavate inimeste toetamiseks sotsiaalpiirkondades	Ei kohaldata	Number	0	498	1. kv	2026	Vähemalt 498 sotsiaalpiirkonda viivad lõpule vähemalt ühe järgmistest toimingutest: i) haavatavate perekondade ja laste toetamine; ii) eakate iseseisva toimetuleku toetamine; iii) kodus osutatavate sotsiaalteenuste osutamine, et tagada ennetähtaegse toetusega võlgadest vabastamine ja hoida ära haiglaravi; iv) sotsiaaltöötajate toetamine.
M5C2–8	Investeering – puuetega inimeste autonoomsusmustrid	Siht	Toetusesaajad on läbinud koduruumide ja/või IKT-seadmete renoveerimise koos digioskuste alase koolitusega	Ei kohaldata	Number	0	3 120	1. kv	2026	Koduruumi on renoveeritud ja/või IKT-seadmeid on pakutud vähemalt 3 120 toetusesaajale. Toetusesaajad, kes saavad IKT-seadmeid, osalevad ka digioskuste alasel koolitusel.
M5C2–10	Investeering – Esmalt eluase ja postjaamad	Siht	Esma- ja sihtjaamade projektid	Ei kohaldata	Number	0	12 364	1. kv	2026	Eluaseme puhul allkirjastas 1 318 üksikprojekti (progetto personalizzato), mis tõendavad, et ajutine majutus oli ette nähtud minimaalselt 6 ja maksimaalselt 24 kuuks. Lisaks esitatakse iga toetusesaaja kohta tõend asjaomase projekti infrastruktuuriga seotud tööde lõpetamise kohta. Postjaamades allkirjastas 11 046 üksikprojekti ( progetto personalizzato), mis tõendavad teenuse osutamist. Iga toetusesaaja kohta esitatakse ka tõend asjaomase projekti infrastruktuuriga seotud tööde lõpetamise kohta.
M5C2–11	Investeering – investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemist	Eesmärk	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse halvenemise olukordi, koos projektidega, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“	Kõigist linnade taaselustamisse investeerimise riigihankelepingutest, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset halvenemist, ning projektidest, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Teatamine kõigist riigihankelepingutest, mis on sõlmitud vähemalt 300 omavalitsusega rohkem kui 15 000 elanikuga investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse seisundi halvenemise olukordi, kusjuures projektid on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Toetusi antakse enam kui 15 000 elanikuga omavalitsustele, mis ei ole provintsi pealinnad, provintsi pealinnad ega suurlinnapeakontorid. Linnatootmise projektid koosnevad vähemalt ühest järgmisest sekkumisest: ·Avalike alade ja olemasolevate avalike ehitusstruktuuride taaskasutamine ja ümberfunktsioneerimine avalikes huvides, sealhulgas eraisikute kuritarvituslike tööde lammutamine ehitusloa ja asjaomaste alade korralduse puudumise või täieliku lahknevuse korral; ·Linnamaastiku ning sotsiaalse ja keskkonnaalase struktuuri kvaliteedi parandamine, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimise kaudu, pöörates erilist tähelepanu sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja didaktikateenuste arendamisele; ·Keskkonnahoidlikud, säästvad ja arukad transpordiprojektid. Maksimumsummad omavalitsuse kohta on järgmised: 50 00 000 eurot omavalitsusüksuste puhul, mille rahvaarv on 15000 –49999 elanikku; 10 000 000 eurot omavalitsuste puhul, kus elanikku on 50 000 –100 000 elanikku; 20 000 000 eurot omavalitsustele, mille elanike arv on suurem kui 100 000 elanikku, ning omavalitsustele, mis on provintsi pealinnad või suurlinnad.
M5C2–12	Investeering – investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemist	Siht	Linnade taaselustamise meetmete projektide lõpuleviimine	Ei kohaldata	Number	0	1 080	2. kv	2026	Tõendid tööde lõpetamise kohta vähemalt 1 080 projekti puhul, mis hõlmavad vähemalt 1 000 000 ruutmeetrit.
M5C2–13	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – üldprojektid	Eesmärk	Linnade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine suurlinnapiirkondades	Õigusnorm, mis näitab suurlinnapiirkondade taaselustamise projektide kava jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Investeerimiskavas kehtestatakse kriteeriumid, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Projektid hõlmavad järgmist liiki sekkumisi: a) hooldamine avalike alade taaskasutamiseks ja taaskasutamiseks. b) Linnade décor’i kvaliteedi ning sotsiaalse ja keskkonnaalase struktuuri parandamine. C) linnapiirkondade keskkonnakvaliteedi ja digitaalse profiili parandamine.
M5C2–14	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – üldprojektid	Siht	Integreeritud planeerimisprojektide lõpuleviimine suurlinnades	Ei kohaldata	Number	0	300	2. kv	2026	Vähemalt 300 integreeritud planeerimisprojekti jaoks kõigis 14 suurlinnas väljastatud ehitustööde lõpetamise tõendid, mille kogupindala on vähemalt 3 000 000 ruutmeetrit.
M5C2–15	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – ebaseaduslike asunduste ületamine, et võidelda tööalase ärakasutamise vastu põllumajanduses	Eesmärk	Ebaseaduslike asunduste kaardistamist käsitleva ministri dekreedi jõustumise võtab vastu „Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ ning vastu on võetud ministri dekreet vahendite eraldamise kohta.	Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ministri dekreediga eraldatakse vahendeid „Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ ebaseaduslike asunduste kaardistamise alusel. Määratakse kindlaks ajutiste ja pikaajaliste eluasemelahenduste standard.
M5C2–16	Investeering – linnade integreeritud kavad – ebaseaduslike asunduste ületamine, et võidelda tööalase ärakasutamise vastu põllumajanduses	Siht	Põllumajandustöötajate eluasemeprojektid ja platvormi loomine	Ei kohaldata		0	11	2. kv	2026	11 projekti kohta väljastatud tööde lõpetamise tõendid, mis hõlmavad rakendusasutuste allkirjastatud lepingutes nõutud kohtade arvu. Need tõendid tõendavad ka seda, et projektid vastavad lepingutes määratletud eluasemestandarditele. Luuakse põllumajanduses tööalase ärakasutamise digiplatvorm („Sistema informativo per il kontrao al caporalato“), mis võimaldab interaktiivse töölaua kasutamist.
M5C2–17	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – EIP fond	Eesmärk	Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium (MEF)	Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium (MEF)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Fondi investeerimisstrateegias määratletakse vähemalt: i) selliste toetatud investeeringute laad ja ulatus, millega edendatakse linnade kestlikku taaselustamist ja arenguprojekte ning mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas seoses olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisega, nagu on täpsustatud komisjoni 12. veebruari 2021. aasta suunistes, ii) toetatud tegevused, iii) sihtrühmas olevad toetusesaajad, kes on rahaliselt isemajandavate projektide erasektori edendajad, mille puhul avaliku sektori toetus on põhjendatud turutõrke või riskiprofiiliga, ning nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, iv) toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja nende valimine avaliku konkursi kaudu; v) põllumajandus- ja tööstussektori töötajatele inimväärsete eluasemelahenduste jaoks eraldi eelarverea lisamine ning vi) sätted, millega reinvesteeritakse võimalikud tagasimaksed samadesse poliitikaeesmärkidesse, sealhulgas pärast 2026. aastat. Lepinguline kokkulepe volitatud üksusega nõuab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ suuniste kasutamist.
M5C2–18	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – EIP fond	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped, mille aluseks olevate projektide investeerimisväärtus on vähemalt 545 000 000 eurot	Ei kohaldata	eurodes	0	545 000 000	4. kv	2025	Valitud finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud aluseks olevate projektide investeerimisväärtusega vähemalt 545 000 000 eurot (sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu ning erasektori vahendid). Majandus- ja rahandusministeerium on teinud 272 000 000 euro suuruse ülekande Euroopa Investeerimispangale.
M5C2–19	Investeering – eluasemekvaliteedi innovatsiooniprogramm	Eesmärk	Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nendel territooriumidel asuvad omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid lepingud sotsiaaleluruumide ümberkujundamiseks ja suurendamiseks.	Lepingud kohalike omavalitsustega allkirjastatakse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Vähemalt 15 piirkonda ja autonoomset provintsi (sealhulgas nendel territooriumidel asuvad omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid lepingud sotsiaaleluruumide ümberkujundamiseks ja suurendamiseks. Lepingud, mis on sõlmitud vähemalt 15 projektis osaleva piirkonna ja autonoomse provintsiga. Hoone: uued sotsiaaleluruumid, et: – arendada ümber, korraldada ümber ja suurendada avalike eluasemete jaoks mõeldud varasid; – muuta alad, ruumid ning avalik-õiguslikud ja eraomandid ümber ka linna- ja sotsiaal-majandusliku struktuuri taaselustamise kaudu; – parandada linnapiirkondade juurdepääsetavust ja ohutust ning teenuste ja linna- ja kohaliku taristu pakkumist; – taaselustada juba ehitatud alasid ja ruume, parandada keskkonnakvaliteeti ja parandada kliimamuutustele vastupanu võimet ka tegevuste kaudu, mis mõjutavad linnade tihenemist; – teha kindlaks ja kasutada uuenduslikke juhtimis- ja kaasamismudeleid ja -vahendeid, sotsiaalset ja linnade heaolu ning osalusprotsesse. Toetatavad elamuüksused ja avalikud ruumid peavad saama kasu seotud vahe-eesmärgis kirjeldatud tegevustest.
M5C2–20	Investeering – eluasemekvaliteedi innovatsiooniprogramm	Siht	Ehitatud, ostetud või renoveeritud elamute arv	Ei kohaldata	Number	0	10 000	1. kv	2026	Ehitatakse, ostetakse või renoveeritakse vähemalt 10 000 elamuüksust ning renoveeritakse vähemalt 1 800 000 ruutmeetrit üldkasutatavat kiirust. Vähemalt 497 miljonit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu toetust investeerimiskuludeks eraldatakse olemasoleva elamufondi või avaliku taristu energiatõhusaks renoveerimiseks, millest vähemalt 300 miljonit eurot eraldatakse olemasoleva elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks, mille tulemuseks on primaarenergia sääst vähemalt 30 %. Vähemalt 84 miljonit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu toetust investeerimiskuludeks eraldatakse jalgrattataristule.
M5C2–21	Investeering – spordi ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Eesmärk	Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine pärast avalikku konkursikutset	Spordi ja sotsiaalse kaasatuse projektidega seotud kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Riigihankelepingute sõlmimisest teatamine, mis koosneb vähemalt ühest järgmisest elemendist: 1. uute spordirajatiste ehitamine riigi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades; 2. spordivarustusega varustamine, sealhulgas tehnoloogia kasutamine spordis); 3. Olemasolevate spordirajatiste ümberkvalifitseerimine ja kohandamine (näiteks arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine, energiatõhusus jne). Projekti eesmärk on tagada linnapiirkondade taaselustamine, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia enim puudust kannatavates piirkondades. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 50 % investeeringust eraldatakse uutele ehitistele, mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjakohastele nõuetele.
M5C2–22	Investeering – sport ja sotsiaalne kaasatus	Siht	Väljastatud tõendid tööde lõpetamise kohta	Ei kohaldata	Number	0	100	2. kv	2026	Vähemalt 100 spordirajatiste ehitamise või renoveerimisega seotud tööde lõpetamise sertifikaadid, mille kogupindala on vähemalt 200 000 ruutmeetrit.

N. 5. ÜLESANDE 3. KOMPONENT: Territoriaalse ühtekuuluvuse erisekkumised

Taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab kahte sekkumisvaldkonda: i) sise-, perifeersete ja mägipiirkondade vastupanuvõime kava; ii) Projektid lõunapoolsete riikide arendamiseks, sealhulgas investeeringud haridusliku vaesuse vastu võitlemiseks, maapiirkondade apteekide tugevdamiseks kohalike tervishoiuteenustena, organiseeritud kuritegevusest konfiskeeritud varade suurendamiseks ja taristuinvesteeringuteks erimajandustsoonidesse. Nende meetmete eesmärk on vähendada territoriaalset lõhet kolmes valdkonnas: demograafia ja teenused; oskuste arendamine; investeeringud.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta luua teadusuuringute ja innovatsiooni ning taristu kvaliteedi valdkonnas investeeringutega seotud majanduspoliitika, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 2019.3); „parandada haridustulemusi“ (riigipõhine soovitus 2019.2); „Tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust [...]“ (riigipõhine soovitus 2020.1); „tagada piisav [...] ja juurdepääs sotsiaalkaitsele“ (riigipõhine soovitus 2020.2).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Sisemised alad – 1: Kogukonna sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride tõhustamine

Sekkumise eesmärk on tegeleda sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumise küsimustega, tõhustades teenuste osutamist kohalike omavalitsuste osutatavate avalike teenuste jaoks ette nähtud rahaliste vahendite suurendamise kaudu (rakendamismehhanism hõlmab toetuste andmist omavalitsustele). Rahastatavad projektid võivad hõlmata järgmist: eakate koduhooldusteenused; kogukonnaõed ja ämmaemandad; väikehaiglate (ilma esmaabita) või mõne põhiteenuse (nt radioloogia, kardioloogia, günekoloogia) ja ambulatoorsete keskuste tugevdamine; helikopterite päästetaristu; puuetega inimeste keskuste tugevdamine; nõustamiskeskused, kultuuriteenused, sporditeenused ja rändajate vastuvõtmine. Sekkumisega nähakse ette kas uute teenuste ja taristute loomine või olemasolevate täiustamine, suurendades teenusesaajate arvu või tarnete kvaliteeti.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine 92 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille eesmärk on saavutada prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 93 ; iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 94 ja mehaanilise bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus 95 ; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.1.2: Lähiümbruse territoriaalsed tervishoiuasutused

Meetme eesmärk on tugevdada maapiirkondade apteekide rolli tervishoiuteenuste osutamisel kohalikule elanikkonnale, näiteks integreeritud koduabi ja patsientide järelevalve, mis omakorda hõlbustab patsiendi ja riikliku tervishoiusüsteemi vahelist suhtlust. Investeering seisneb maapiirkondade apteekide rahalises toetamises.

Investeering 1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Selle meetme eesmärk on pakkuda alaealistele sotsiaal-haridusteenuseid, parandada juurdepääsu lapsehoiule ja haridusvõimalustele ning ennetada koolist väljalangemist ja haridussüsteemist varakult lahkumist. Investeering hõlmab haridusalast toetustegevust, mida juhivad kolmanda sektori organisatsioonid.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M5C3–1	Investeering 1.1.1: Sisevaldkonnad – Kogukonna sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride tõhustamine	Eesmärk	Sisepiirkondade sotsiaalteenuste ja -taristu parandamise ning vähem kui 3000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise meetmete hanke sõlmimine	Kõigi sekkumistega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Sekkumisega luuakse uusi teenuseid ja infrastruktuure või parandatakse olemasolevaid teenuseid ja taristuid, suurendades teenusesaajate arvu või tarnete kvaliteeti. Kõik konkursikonkursid algatatakse vastavalt suunistele, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Sisepiirkonnad on need, mis on määratletud väljaandes Strategia Nazionale Aree Interne; Maaeluapteegid on määratletud seaduse alusel. Märts 1968, n.221.
M5C3–3	Investeering 1.1.2: Territoriaalne lähedus tervishoiuasutustele	Siht	Toetus maapiirkondade apteekidele omavalitsustes, külades või asulates, kus elab vähem kui 5000 elanikku (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	500	4. kv	2023	Sekkumisest saavad kasu vähemalt 500 apteegi omavalitsusüksuses, hameletis või asulas, kus elab vähem kui 5 000 elanikku.
M5C3–4	Investeering 1.1.2: Territoriaalne lähedus tervishoiuasutustele	Eesmärk	Toetus maapiirkondade apteekidele omavalitsustes, külades või asulates, kus elab vähem kui 5000 elanikku (teine partii)	Lõpliku väljamakse tegemist lubavate dekreetide vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Määrused, millega lubatakse teha lõplik väljamakse vähemalt 1 500 apteegile omavalitsusüksustes, külades või asulates, kus elab vähem kui 5 000 elanikku.
M5C3–8	Investeering 1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealistele mõeldud haridustoetus (esimene osa)	Ei kohaldata	Number	0	20 000	2. kv	2023	Haridustoetust antakse vähemalt 20 000 kuni 17aastasele alaealisele. Projektid keskenduvad ühele järgmistest valdkondadest: • Null- kuni kuueaastastele lastele suunatud sekkumised, mille eesmärk on tugevdada lasteaia- ja lasteaiateenustele juurdepääsu tingimusi ning toetada põlvnemist; • 5–10-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi; • Meetmed 11–17aastastele lastele, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist. Pakkumuse põhielemendid: – Avalike teadaannete väärtus on vähemalt 50 000 000 eurot – Kolmanda sektori üksuste projektid kestavad vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat. Meetmed võetakse Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia piirkonnas.
M5C3–9	Investeering1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane tugi (teine pakett)	Ei kohaldata	Number	20 000	44 000	4. kv	2025	Registreerimisvormid ja registreerimiskinnitused vähemalt 44 000 0–17-aastase alaealise kohta, kellele pakutakse haridusalast tuge.

N.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Menetluste lihtsustamine ja voliniku volituste tugevdamine erimajandustsoonides

Reform aitab lihtsustada juhtimissüsteemi ja ühtlustada sekkumiste rakendamise aega erimajandustsoonides. Reformiga luuakse erimajandustsoonide digitaalne ühtne kontaktpunkt ja tugevdatakse komisjoni rolli.

Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsoonidesse

Investeeringu eesmärk on tagada erimajandustsoonide loomise reformi mõju. Investeering seisneb taristuga seotud sekkumiste toetamises sadamaalade ümbruses (viimase miili ühendused; digitaalne logistika, linnastumine või energia- ja keskkonnatõhusus; sadamate infrastruktuurid).

Investeering 1.5: Maksu ümberarvutuse kava investeeringutele Lõuna-Itaalias ja erimajandustsoonis (SEZ)

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku kasvu lõunapoolsetes piirkondades ja/või lõunapoolses erimajandustsoonis, stimuleerides samal ajal erainvesteeringuid.

Meede koosneb maksukrediidi kavast ning sellega seotud järelevalve- ja kontrollitegevusest.

N.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M5C3–10	Reform1: Menetluste lihtsustamine ja voliniku volituste tugevdamine erimajandustsoonides	Eesmärk	Määruse jõustumine, et lihtsustada menetlusi ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides	Määruse jõustumise säte, millega nähakse ette lihtsalt menetlused ja voliniku rolli tugevdamine erimajandustsoonides	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Määrus sisaldab järgmist: vahel erimajandustsoonide digitaalse ühtse kontaktpunkti loomine menetluste lihtsustamiseks; sätted voliniku rolli tugevdamiseks ZESis. Erimajandustsoonid on konkreetsed valdkonnad, mis on määratletud dekreetseaduses 91/2017 (avaldatud ametlikus väljaandes 141/2017), mis muudeti seaduseks L. 123/2017 (avaldatud ametlikus väljaandes Mezzogiorno 188/2017).
M5C3–11	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsooni jaoks	Eesmärk	Kõigi kaheksa erimajandustsooni tegevuskavasid kinnitavate ministeeriumide dekreetide jõustumine	Ministeeriumi dekreetide jõustumisele viitava seaduse säte.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreediga eraldatakse vahendeid rakendamise eest vastutavatele isikutele ja määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, et vältida sekkumiste keskkonnamõju. Kõik konkursikonkursid algatatakse vastavalt suunistele, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M5C3–12	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsooni jaoks	Siht	Taristuprojektide tööde alustamine erimajandustsoonis	Ei kohaldata	Number	0	53	4. kv	2024	Taristuprojektid identifitseeritakse kordumatult nende Codice Locale di Progetto (CLP) abil. Tööd vähemalt 53 projekti jaoks, mis on kehtestatud vahendite eraldamise dekreediga, peavad olema alustatud.
M5C3–13	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsooni jaoks	Siht	Taristuprojektide lõpuleviimine erimajandustsoonis	Ei kohaldata	Number	0	46	2. kv	2026	Tööde lõpetamise tõend antakse välja vähemalt 46 projektile, mis on kehtestatud vahendite eraldamise määrusega ja mille Codice Locale di Progetto (CLP) on üheselt identifitseerinud. Lõpetatud projektide loetelu sisaldab järgmist: -Porto di Salerno. Portaal. Consolidamento ed adeguamento funzionale di alcuni moli e banchine (CLP: G51B21003170006) -Porto di Napoli. Portaal. Prolungamento e rafforzamento della diga Duca D’Aosta (CLP: G65F20001560006) -Porto di Salerno. Dragaggio del porto commerciale di Salerno e del canale di ingresso – fase 2 – Molo di ponente (CLP: G51B21003160006) -Porto Canale Di Cagliari. Portaal. Avamporti: realizzazione di nuovi banchinamenti per l’ormeggio di navi Traghetto ro-ro (CLP: D21G06000020003)
M5C3–14	Investeering 1.5: Maksu ümberarvutuse kava investeeringutele Lõuna-Itaalias ja erimajandustsoonis (SEZ)	Siht	Maksu ümberarvutused Itaalia lõunaosas ja erimajandustsoonis (SEZ)	Ei kohaldata	Eraldatud vahendite summa (eurodes)	0	500 000 000	2. kv	2026	Äriühingutele vähemalt 500 000 000 euro suuruse maksukrediidi andmine investeeringuteks summas vähemalt 150 000 eurot, mis on tehtud aastatel 2022– 2025 lõunapoolsetes piirkondades ja lõunapoolses erimajandustsoonis. Meede on suunatud järgmistele investeeringute eelarveridadele: 1.Tootmissüsteemid (sealhulgas mis tahes seadmed, mis on rangelt ühendatud süsteemi kuuluvate tehaste/masinatega), mida hallatakse digiseadmete abil, mis suudavad läbida tootetsükli ühe või mitu etappi. 2.Tootmisautomaatikasüsteemid, mis hõlmavad robotite, andurite ja komponentide kasutamist tootmisliinide paindlikkuse ja tõhususe suurendamiseks. 3.Riist- ja tarkvara, sealhulgas pilvandmetöötlusplatvormidel põhinev riist- ja tarkvara, mis on ette nähtud: suurte andmehulkade korraldamine ja töötlemine; liideste, sealhulgas multimeedia liideste haldamine; keeruka teabe töötlemiseks täiustatud andurite kasutamine; töötlemise optimeerimine energia ja eraelu puutumatuse seisukohast; eriseadmete kaugabi pakkumine. 4.Elektroonilised prototüüpide loomise vahendid ja/või kõrgtehnoloogiline tootmine, mille eesmärk on digitaalsete protsesside läbiviimine, näiteks: 3D-printimine, laserlõikamine ja CNC jahvatamine. 5.Spetsialiseeritud kaubad ja seadmed kõrgetasemeliste teenuste osutamiseks või teadus- ja arendustegevuseks. Eesmärgi puhul ei võeta arvesse äriühinguid, kes tegutsevad NACE koodidega 01, 08, 17, 19, 20, 22, 23, 24, 29, 30, 35, 38, 41, 42, 43, 49, 50 ja 51 määratletud tegevusvaldkondades.

O. 6. ÜLESANDE KOMPONENT 1: Lähivõrgud, ruumid ja telemeditsiin territoriaalseks tervishoiuabiks

Selle komponendi eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, tõhustades muu hulgas kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning reageerides paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga. Kohalik tervishoiuabi on killustatud ja sõltub piirkondlikest erinevustest, mille tulemuseks on tervishoiuteenuste osutamise ja tervisenäitajate erinev tase piirkonniti. Integreeritud koduhooldusteenuste osutamist peetakse madalaks ning erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid peetakse vaid nõrgalt integreerituks. Lisaks on Itaalia riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) suutlikkust tegeleda keskkonnaga kokkupuute ja kliimamuutustega seotud terviseriskidega katsetanud mitu keskkonnakriisi ja hädaolukorda, mis tõid esile probleemid, mis tulenevad piisavate ennetusmeetmete puudumisest. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, tõhustades muu hulgas kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning reageerides paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga.

Selle komponendi investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3, 2019), „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (riigipõhine soovitus 1, 2020) ning „keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] tugevdatud digitaristule, et tagada oluliste teenuste osutamine“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata

O.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Territoriaalse tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonimudeli määratlemine.

Reform kujutab endast komponendi investeeringute ettevalmistavat elementi. Sellega luuakse uus territoriaalse tervishoiuabi mudel ning luuakse uus tervishoiu-, keskkonna- ja kliimaennetuse institutsiooniline struktuur. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

1.Territoriaalse tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli loomine, määrates kindlaks struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid.

2.Tervise-, keskkonna- ja kliimaennetuse uue institutsioonilise struktuuri määratlemine, järgides integreeritud lähenemisviisi („Üks tervis“) ja terviklikku visiooni („Planetary Health“).

Investeering 1.1: Kogukonna tervisemajad, et parandada territoriaalset tervishoiuabi.

Meetme eesmärk on rajada kogukonna tervisemajad.

Investeering hõlmab esmatasandi tervishoiuteenuste aktiveerimist ja koondamist ning (energiatõhusate) tugikeskuste loomist hooldusvajadustele integreeritud reageerimiseks.

Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin

Meetme eesmärk on edendada koduhooldust ja telemeditsiini lahenduste laialdast kasutuselevõttu ning toetada tervishoiualast innovatsiooni.

Investeering koosneb riistvarast ja teenuste osutamise suurendamisest, territoriaalsete koordineerimiskeskuste loomisest (Centrali Operative Territoriali), diagnostika- ja seireprojektide rahastamisest, telemeditsiiniprojektide riikliku platvormi loomisest ning digitaalsete tervishoiu- ja hooldustehnoloogiate ad hoc teadusalgatustest.

Investeering 1.3: Kesktasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (ühenduse haiglad)

Meetme eesmärk on suurendada vahetasandi tervishoiuasutuste arvu.

Investeering seisneb kogukonnahaiglate loomises ja tervishoiuasutuste loomises patsientidele, kes vajavad pärast väikest akuutsust või krooniliste patoloogiate taastekkimist väheintensiivseid ja lühiajalisi kliinilisi sekkumisi.

O.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M6C1–1	Reform: Territoriaalse tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonimudeli kindlaksmääramine	Eesmärk	Teiseste õigusaktide (ministri dekreet) jõustumine, millega nähakse ette tervishoiu korralduse reform.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teiseste õigusaktide (ministri dekreet) jõustumine, milles on sätestatud: – Territoriaalse tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine, määratledes õigusraamistiku, milles määratakse kindlaks piirkondade struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid; tervise-, keskkonna- ja kliimaennetuse uue institutsioonilise struktuuri määratlemine vastavalt terviseühtsuse põhimõttele.
M6C1–2	Investeering 1.1: Kogukonna tervisemajad territoriaalse tervishoiuabi parandamiseks	Eesmärk	Institutsioonide arendamise lepingu heakskiitmine	Tervishoiu- ja regionaalministeeriumi teade heakskiitmise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arenduslepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine, mille eest vastutav ja rakendav asutus on Itaalia tervishoiuministeerium, ning piirkondlike omavalitsuste osalemine koos teiste ühenduse tervisemajadega seotud üksustega: Institutsioonilise arengu leping on juhtimisvahend, milles loetletakse kõik sobivad isikud, kes on kindlaks määratud ühenduse tervisevõrgustiku rakendamiseks, et parandada territoriaalset tervishoiuabi. Lepingus määratakse kindlaks ka kohustused, mida iga Itaalia piirkond võtab, et tagada oodatavate tulemuste saavutamine seoses ühenduse tervisemajaga. Lepingu eesmärk oli toetada territoriaalset ühtekuuluvust, arengut ja majanduskasvu ning kiirendada keeruliste sekkumiste rakendamist. Institutsioonilise arengu leping on eriti kasulik suurprojektidele või investeeringutele, mis on liigendatud omavahel funktsionaalselt seotud üksiksekkumisteks, mis nõuavad integreeritud lähenemisviisi ning Euroopa investeerimisfondide ja riiklike fondide kasutamist, mis sisalduvad ka riiklikest ja Euroopa vahenditest rahastatavates kavades ja rakenduskavades.
M6C1–3	Investeering 1.1: Kogukonna tervisemajad territoriaalse tervishoiuabi parandamiseks	Siht	Aktiveeritakse kogukonna tervisemajade teenused	Ei kohaldata	Number	0	1 038	2. kv	2026	Sõltumatute ekspertide aruanded, mis kinnitavad teenuste aktiveerimist vastavalt standarditele, mis on määratletud DM 23. mai 2022. aasta määruse nr 77 1. lisa 5. jao tabeli 4 kohustuslikes punktides vähemalt 1038 kogukonna tervisemajas. Vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeerimiskulude toetusest eraldatakse selliste uute hoonete ehitamiseks (sekkumisväli 025 ter), mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud nõuetele, või hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks (sekkumisväli 026), mille on sertifitseerinud sõltumatu ekspert.
M6C1–4	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Eesmärk	Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine	Tervishoiuministeeriumi poolt heaks kiidetud suunised	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Suunistega ühtlustatakse protsesse, mis on vajalikud koduhoolduse tõhustamiseks kaugseiremeetodite väljatöötamise ja koduautomaatika abil.
M6C1–5	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Eesmärk	Tervishoiu- ja regionaalministeeriumi poolt heaks kiidetud institutsioonilise arengu leping	Heakskiidetud lepingust teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine, mille eest vastutab ja rakendab Itaalia tervishoiuministeerium, ning piirkondlike omavalitsuste osalemine koos teiste koduhooldusega seotud üksustega. Institutsioonilise arengu lepingus määratakse iga sekkumise või sekkumiskategooria jaoks kindlaks ajakava, töövõtjate kohustused, hindamis- ja järelevalvekriteeriumid ning sanktsioonid nõuete täitmata jätmise korral. Samuti määratletakse selles kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tingimused sekkumiste võimalikuks osaliseks rahastamiseks või asjakohaste vahendite eraldamiseks teisele valitsustasandile.
M6C1–6	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Koduhooldus	Ei kohaldata	Number	645 590	1 487 590	2. kv	2025	Üle 65-aastastele inimestele osutatava koduhoolduse väärtus peab olema vähemalt 1 487 590 aastas, mõõdetuna näitaja SIAD05bis – „Over 65s Treated in SIAD (Sistema informativo Assistenza domiciliare) in Relation to the Elderly population“ (Agenase töölaual SIADi (Sistema informativo Assistenza domiciliare) eakama elanikkonnaga seotud ravis) näitajaga „Over 65s Treated in SIAD (Sistema informativo Assistenza domiciliare) in the Relation to the Elderly population“.
M6C1–7	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Koordineerimiskeskused toimivad täielikult (teine rühm)	Ei kohaldata	Number	0	480	4. kv	2024	Selle sekkumise keskne punkt on vähemalt 480 territoriaalse koordineerimiskeskuse (Centrali Operative Territoriali) töölerakendamine, mille ülesanne on koordineerida ja ühendada erinevaid territoriaalseid, sotsiaal- ja haiglate tervishoiuteenuseid ning hädaolukorra- ja hädaabivõrgustikku, et tagada ravi järjepidevus, kättesaadavus ja integreerimine.
M6C1–8	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Vähemalt üks igale piirkonnale määratud telemeditsiini projekt (arvestades nii projekte, mida rakendatakse konkreetses piirkonnas, kui ka projekte, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide raames)	Ei kohaldata	Number	0	20	4. kv	2023	Riikliku telemeditsiini strateegiaga edendatakse ja rahastatakse uute telemeditsiini projektide ja lahenduste arendamist ja laiendamist piirkondlikes tervishoiusüsteemides ning seega on see peamine (tehnoloogiline) võimaldaja tõhustatud kaughoolduse lähenemisviisi rakendamiseks tervishoius, pöörates erilist tähelepanu kroonilistele patsientidele.
M6C1–9	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Abi telemeditsiinivahendite abil t	Ei kohaldata	Number	0	300 000	4. kv	2025	Telemeditsiinivahendite abil antava abi näitaja, mis põhineb riikliku telemeditsiini platvormi (PNT) näitajatel ja mida jälgitakse Agenase tulemustabeli kaudu, peab olema vähemalt 300 000 inimest.
M6C1–10	Investeering 1.3: Kesktasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (ühenduse haiglad)	Eesmärk	Institutsioonilise arenduslepingu heakskiitmine (Contratto Istituzionale di Sviluppo)	Teade institutsioonilise arenduslepingu heakskiitmise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arenduslepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine, mille eest vastutab ja rakendab Itaalia tervishoiuministeerium, ning piirkondlike omavalitsuste osalemine koos teiste ühenduse haiglatega seotud üksustega. Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik investeeringuteks sobivad kohad ning kohustused, mida iga piirkond võtab kavandatud tulemuse saavutamise tagamiseks. Piirkonnapoolse rikkumise korral pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole. Rajatiste tehnoloogiapargi, st kõigi vahendite, litsentside ja ühenduste puhul eelistatakse koondhankemeetodeid.
M6C1–11	Investeering 1.3: Kesktasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (ühenduse haiglad)	Siht	Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad	Ei kohaldata	Number	0	307	2. kv	2026	Sõltumatute ekspertide aruanded, mis kinnitavad teenuste aktiveerimist vastavalt 23. mai 2022. aasta dekreedi nr 77 1. lisa punktis 11 määratletud standarditele vähemalt 307 kogukonnahaiglas.

P. 6. ÜLESANDE KOMPONENT 2: Riiklike tervishoiuteenuste innovatsioon, teadusuuringud ja digitaliseerimine

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on tagada vajalikud tingimused riikliku tervishoiuteenuse vastupanuvõime suurendamiseks järgmiste meetmete kaudu: i) aegunud tervishoiutehnoloogiate asendamine haiglates; ii) haiglahoonete ohutuse olulise struktuurilise parandamise arendamine; iii) tervishoiu infosüsteemide ja digivahendite täiustamine; iv) teadusuuringute sektori edendamine ja tugevdamine; v) inimressursside suurendamine.

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. ja 2019. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (riigipõhine soovitus 1, 2020), „keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] tugevdatud digitaristule, et tagada oluliste teenuste osutamine“ (riigipõhine soovitus 3, 2020) ning „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile“, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3, 2019).

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Vaadata läbi ja ajakohastada haiglate ja hoolduse teadusinstituutide (IRCCS) kehtivat õigusraamistikku

Reformi eesmärk on korraldada ümber haiglate ja hoolduse teadusinstituutide võrgustik (IRCCS), et i) parandada riikliku tervishoiusüsteemi kvaliteeti, ii) parandada tervishoiu ja teadusuuringute vahelist suhet ning iii) vaadata läbi Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse kuuluv IRCCSi õiguskord ja teaduspoliitika.

Reformiga parandatakse avalike IRCCSide juhtimist, i) tõhustades strateegilist juhtimist, ii) määratledes paremini volitused ja pädevusvaldkonnad ning iii) määratledes põhjalikult eeskirjad avaliku sektori teadusdirektori ja teadustöötajate staatuse kohta.

Lõpuks on tegemist konkreetse allmeetmega, mis eristab IRCCS-sid nende (üksikspetsialisti või üldarsti) tegevuse alusel, luues IRCCS-de integreeritud võrgustiku ning hõlbustades eksperditeadmiste vahetamist IRCCS-de endi ja Itaalia NHSi teiste struktuuride vahel.

Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine

Meetme eesmärk on suurendada biomeditsiiniliste uuringute süsteemi rahastamist.

Investeering hõlmabkontseptsiooni tõendamise projektide käivitamist ning teadusalgatuste rahastamist haruldaste haiguste, haruldaste vähivormide ja muude tervist tugevalt mõjutavate haiguste valdkonnas.

Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine

See investeering seisneb üldmeditsiini erikursuse stipendiumide suurendamises; haiglanakkuste ohutust käsitleva koolituskava käivitamine kõigile NHSi töötajatele; aktiveerida NHSi asutustes juhtivatel ametikohtadel töötavatele töötajatele koolituskava juhtimis- ja digioskuste valdkonnas ning rahastada spetsiaalseid meditsiinikoolituse lepinguid.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M6C2–1	Reform: Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi haiglate (IRCCS) praegune õigusraamistik ja teaduspoliitika, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost.	Eesmärk	Haiglaravi ja ravi teadusinstituute (IRCSS) reguleerivate määruste ümberkorraldamist käsitleva seadusandliku dekreedi jõustumine	Määruse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Reformiga korraldatakse ümber IRCCSi võrgustik, et parandada NHSi kvaliteeti ja tipptaset, parandada tervishoiu ja teadusuuringute vahelist suhet, vaadata läbi IRCCSi õiguskord ja Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse kuuluv teaduspoliitika. Reform hõlmab meetmeid, mille eesmärk on: i) tugevdada seost teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahel; parandada avalike IRCCSide juhtimist, tõhustades strateegilist juhtimist ning määrates paremini kindlaks volitused ja pädevusvaldkonnad.
M6C2–2	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine	Siht	Programmi (kontseptsiooni tõendamine) ning haruldaste vähivormide ja haigustega seotud teadusprojektid	Ei kohaldata	Number	0	200	2. kv	2025	Rahaliste vahendite eraldamine teadusprojektidele harvikhaiguste ja haruldaste vähivormide ning kontseptsiooni tõestamise valdkonnas. Teadusprojektidele PoC ning harvikhaigusi ja haruldasi vähkkasvajaid käsitlevatele teadusprojektidele antakse rahalisi vahendeid avaliku pakkumismenetluse teel. Esimese osamakse on saanud vähemalt 200 teadusprojekti.
M6C2–3	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine	Siht	Tervisele suurt mõju avaldavate haigustega seotud teadusprojektid	Ei kohaldata	Number	0	324	2. kv	2025	Rahaliste vahendite eraldamine tervist tugevalt mõjutavate haigustega seotud teadusprojektidele. Suure tervisemõjuga haigusi käsitlevate teadusprojektide rahastamine toimub avaliku pakkumismenetluse teel. Esimese osamakse on saanud vähemalt 324 teadusprojekti.
M6C2–16	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Tervishoiutöötajate juhtimis- ja digioskuste alane koolitus	Ei kohaldata	Number	0	4 500	2. kv	2026	Riikliku tervishoiuteenistuse 4 500 töötaja juhtimis- või digioskusi käsitlevatel koolituskursustel osalemise tunnistused.
M6C2–17	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Eriarsti koolituslepingute sõlmimine	Ei kohaldata	Number	0	4 200	2. kv	2026	4 200 viieaastase eriarsti koolituslepingu sõlmimine

P.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Meetme eesmärk on suurendada tervishoiutöötajate tootlikkust, parandada protsesside kvaliteeti, tagada patsientide ohutus ja kvaliteetsed teenused.

Investeering hõlmab suurte tervishoiuseadmete ajakohastamist, haiglate protsesside teavitamist esimese ja teise tasandi hädaolukordade osakonnaga („Dipartimenti Emergenza e Accettazione“, DEA) ning voodikohtade arvu suurendamist riiklike tervishoiuasutuste intensiiv- ja poolintensiivraviüksustes.

Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas

Selle meetme eesmärk on suurendada haiglate ohutust haiglate maavärinakindluse parandamise meetmete ja mitmeaastase sekkumise kaudu, et renoveerida ja ajakohastada rahvatervise kinnisvara füüsilist ja tehnoloogilist raamistikku.

Investeering 1.3: Tehnoloogilise taristu ning andmekogumise, andmetöötluse, andmeanalüüsi ja simulatsiooni vahendite tugevdamine

Selle meetme eesmärk on parandada Itaalia NHSi raviteenuste osutamist, tervishoiualast analüüsi ja prognoosimisvõimet. Investeering seisneb olemasolevate elektrooniliste terviseandmete taristu ja kasutamise võimestamises ning tervishoiuministeeriumi taristu ning tehnoloogiliste ja analüütiliste vahendite tugevdamises.

Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine

P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M6C2–4	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Eesmärk	Ümberkorralduskava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia regioonide ministeerium	Tüübikinnitusest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Reorganiseerimise kava heakskiitmine, et tugevdada NHSi haiglate suutlikkust tulla asjakohaselt toime pandeemiaga seotud hädaolukordadega, suurendades voodikohtade arvu intensiivravi- ja allintensiivraviüksustes. Haigla reorganiseerimise kavaga suurendatakse voodikohtade arvu NHSi haiglate intensiivravi- ja poolintensiivraviüksustes.
M6C2–5	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine	Teade institutsioonilise arendamise lepingu allkirjastamise kohta tervishoiuministeeriumi ja Itaalia piirkondade poolt	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine, mille puhul vastutav ja rakendav asutus on Itaalia tervishoiuministeerium ning milles osalevad piirkondlikud haldusasutused ja muud peamised sidusrühmad. Institutsioonilise arengu leping on kehtivates siseriiklikes õigusaktides (31. mai 2011. aasta seadusandliku dekreedi nr 88 artiklite 1 ja 6 sätted ning 20. juuni 2017. aasta seadusandliku dekreedi nr 91, 3. augusti 2017. aasta seadusega nr 123) määratletud vahend, et kiirendada omavahel funktsionaalselt seotud strateegiliste projektide rakendamist. Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik sobivad kohad, mis on iinvesteerimise jaoks kindlaks määratud, ning kohustused, mida iga piirkond võtab oodatava tulemuse saavutamise tagamiseks. Piirkonnapoolse rikkumise korral pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole.
M6C2–6	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Siht	Suurte diagnostikaseadmete tarnimine	Ei kohaldata	Number	0	3 100	2. kv	2026	3 100 suure diagnostikaseadme testimistõendid või kasutusload. Tarnitavate seadmete arv ja tüpoloogiad on järgmised: 290 seadet (NMR – tuumamagnetresonants – 1,5 T või rohkem; Lineaarkiirendid; Lemmikloomad/CT – positronide emissioontomograafia/arvutitomograafia); 655 seadet (Angiograafia; Gammakaamerad, Gamma-kaamerad/CT – arvutitomograafia; CT – arvutitomograafia); 2 155 seadet (püsivad röntgenisüsteemid; Mammograafia; Ultraheli).
M6C2–7	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Kõigist sõlmitud riigihankelepingutest teatamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Hankemenetluste avaldamine (Consip raamleping) ja lepingute sõlmimine teenuseosutajatega ning otsese elektroonilise juurdepääsu süsteemi I ja II tasandi haiglate digiteerimine Lepingud hõlmavad järgmiste toodete ostmist: a) andmetöötluskeskus, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning kõik sellega seotud tööd, mis on vajalikud kogu haiglastruktuuri arvutistamise saavutamiseks, b) riistvara ja/või tarkvara infotehnoloogia, elektromeditsiiniliste tehnoloogiate ning lisatehnoloogiate ja mis tahes abitööde hankimine, mis on vajalik haiglaosakondade arvutistamise saavutamiseks. Praeguse digiteerimise taseme hindamine enne sekkumise rakendamist võimaldab seda hindamist täpsustada vastavalt iga piirkonna/haigla tegelikele vajadustele.
M6C2–8	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Siht	Haiglad digiteeritakse (DEA – erakorralise meditsiini ja vastuvõtu osakonnad – I ja II tasand)	Ei kohaldata	Number	0	280	4. kv	2025	Eesmärk saavutatakse siis, kui iga esimese ja teise astme hädaolukordade ja vastuvõtu osakonna (DEA) digiteerimine on vähemalt ühe astme võrra suurenenud vastavalt elektroonilise meditsiiniandmete vastuvõtmise mudelile (Emram), mis on tõendatud tervishoiuteabe ja -juhtimise süsteemide ühingu (HIMMS) aruandega, saavutades vähemalt 50 DEA küpsusastmes teise või enama etapi. Lisaks 31. detsembriks 2022 lõpetatud vahenditele on lubatud kasutada Consip’i („Concessionaria Servizi Informativi Pubblici“) poolt kättesaadavaks tehtud hankevahendeid, samuti avaliku halduse elektroonilist turgu (Mepa) või avaliku halduse dünaamilist omandamissüsteemi (SDAPA) lisaostude puhul.
M6C2–9	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Siht	ICUdes ja allintensiivravis pakutavad lisavoodid	Ei kohaldata	Number		5 922	2. kv	2026	Tõend vähemalt 5 922 intensiivravi voodikoha ja voodikoha pakkumiseks või ümberehitamiseks poolintensiivses piirkonnas koos seotud ventilatsiooniseadmetega tehtud sekkumiste lõpuleviimise kohta kooskõlas asjaomase määrusega (määruse (EL) nr 34/2020 artikkel 2). Intensiivravi voodikohtade pakkumine peab olema vähemalt 40 % selle meetmega kaetud voodikohtade koguarvust.
M6C2–10	Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Lõpule on viidud seismivastased sekkumised haiglates	Ei kohaldata	Number	0	84	2. kv	2026	Aruanne täidetud struktuuri või staatilise testitõendi kohta, mis on välja antud vähemalt 84 seismilise sekkumise jaoks haiglates.
M6C2–10 8	Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite väljamaksmine finantsseaduse 67/88 artikli 20 kohastele projektidele	Ei kohaldata	Number	0	225 000 000	2. kv	2026	Tõend 225 000 000 euro suuruse makse kohta tervishoiuasutuste hoonete renoveerimise ja/või tehnoloogilise moderniseerimise valdkonnas seoses artikli 20 L. 67/88 kohaste programmilepingutega, mille viib läbi tervishoiuministeerium vastava piirkonna või autonoomse provintsiga.
M6C2–11	Investeering 1.3: Tehnoloogilise taristu ning andmekogumise, andmetöötluse, andmeanalüüsi ja simulatsiooni vahendite tugevdamine	Siht	Üldarstid, kes sisestavad elektroonilisi terviseandmeid.	Ei kohaldata	Protsent	0	85	4. kv	2025	Elektroonilisi terviseandmeid kasutavad üldarstid (MMG/PLS) saavutavad vähemalt 85 % koguarvust. Eesmärk saavutatakse 8. augusti 2022. aasta dekreedi 2. lisas osutatud näitaja 2 väärtuse kontrollimisega digitaalse tervise infosüsteemi seirelaual ja muudatustega.
M6C2–12	Investeering 1.3: Tehnoloogilise taristu ning andmekogumise, andmetöötluse, andmeanalüüsi ja simulatsiooni vahendite tugevdamine	Eesmärk	Haigekassakaardisüsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime taristu toimivad.	Ravikindlustuskaardisüsteemi töölerakendamine ning digitaalse tervise infosüsteemi koostalitlusvõime taristu.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Testimistõendid, mis kinnitavad ravikindlustuskaardi süsteemi ja elektroonilise terviseloo koostalitlusvõime infrastruktuuri kasutuselevõttu ning „ecosistema Dati Sanitari“ (EDS) rakendamist.
M6C2–13	Investeering 1.3: Tehnoloogilise taristu ning andmekogumise, andmetöötluse, andmeanalüüsi ja simulatsiooni vahendite tugevdamine	Siht	Elektroonilist tervisekaarti kasutatakse enamiku terviselugude puhul	Ei kohaldata	Protsent	0	90	2. kv	2026	Digitaalsete tervise infosüsteemide originaaldokumentide koostamine kõigist dokumentidest peab ulatuma 90 %ni. Eesmärk saavutatakse digitaalse tervise infosüsteemi seirelaual 8. augusti 2022. aasta dekreedi 2. lisas osutatud näitaja 1 väärtuse kontrollimisega riiklikul tasandil ja muudatustega vähemalt seoses järgmiste dokumentidega: Haiglast lahkumise kiri; avariiruumi aruanne; laboriaruanne; radioloogiaaruanne; patoloogilise anatoomia aruanne.
M6C2–14	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Stipendiume üldarsti erikoolituseks.	Ei kohaldata	Number	0	1 800	2. kv	2023	Selle investeeringuga suurendatakse stipendiume üldmeditsiini erikursuse jaoks, tagades kolmeaastase õppetsükli läbimise.
M6C2–15	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Üldarsti erikoolituse jaoks antakse täiendavaid stipendiume.	Ei kohaldata	Number	1 800	2 700	2. kv	2024	Selle investeeringuga suurendatakse stipendiume üldmeditsiini erikursuse jaoks, tagades kolmeaastase õppetsükli läbimise.

KÜSIMUS 7: Kava „REPowerEU“

REPowerEU peatüki eesmärk on tugevdada jaotusvõrke, sealhulgas gaasiga seotud jaotusvõrke; taastuvenergia tootmise kiirendamine, energianõudluse vähendamine, energiatõhususe suurendamine ning oskuste loomine avalikus ja erasektoris rohepöördeks; taastuvenergia ja vesiniku väärtusahelate edendamine meetmete abil, mis hõlbustavad juurdepääsu krediidile ja maksukrediitidele.

Komponendis käsitletakse 2022. ja 2023. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi. Eelkõige on selle eesmärk kiirendada täiendava taastuvenergia võimsuse kasutuselevõttu, investeerides suurtesse elektrivõrkude ühendamise projektidesse (nimelt kahte ühendust Sardiiniat ja Sitsiiliat mandriga ühendavatesse võrkudevahelistesse ühendustesse), ajakohastades riiklikku ülekandevõrku ja lihtsustades loamenetlusi. See aitab suurendada sisemise gaasiülekande võimsust, et ületada kitsaskohad, mitmekesistada energiaimporti ja tugevdada varustuskindlust. Sellega edendatakse säästvat liikuvust, vähendades keskkonnakahjulikke toetusi ja tugevdades raudteeparki. See aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest, elektrifitseerides kodumajapidamiste tarbimist ja suurendades võrgu vastupanuvõimet. See aitab suurendada energiatõhusust elamu- ja ettevõtlussektoris, sealhulgas sihipäraste stimuleerimiskavade ja rahastamisvahendite kaudu. Lisaks hõlmab see reforme ja investeeringuid, et parandada rohepöördeks vajalike oskuste pakkumist ja omandamist nii era- kui ka avalikus sektoris.

Üheksal projektil on piiriülene mõõde. Neist kolmel on otsene piiriülene mõju: 1) investeering, millega toetatakse Sardiinia, Korsika ja Toscana vahelise elektriühenduse ehitamist; 3) investeering kompressorjaama, mis suurendab gaasi eksporti Kesk-Euroopasse. Muud projektid toovad kaudselt kasu piiriülestele liikmesriikidele, kõrvaldades riigisisese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohad ning suurendades võrgu tõhusust ja vastupanuvõimet.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on esitatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ ( C(2023) 6454 final),samas kui investeeringu „ei kahjusta oluliselt“ suhtes ei kohaldata kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikega 6 investeeringut 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe) ega investeeringut 14 – gaasi piiriülene eksporditaristu.

KÜSIMUS 1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Taastuvenergia lubade andmise menetluste lihtsustamine kesk- ja kohalikul tasandil

Reformi eesmärk on konsolideerida ja ühtlustada kehtivaid õigusakte ja sätteid, millega reguleeritakse taastuvatele energiaallikatele lubade andmist. Reform seisneb sellise õigusakti vastuvõtmises ja jõustumises (tuntud ka kui Testo Unico), mis kogub, koostab ja konsolideerib taastuvenergiale lubade andmist reguleerivaid norme ning asendab selles valdkonnas varem vastu võetud õigusaktid. Reformi eesmärk on ka kehtestada õigusraamistik taastuvenergia eelisarendusalade kindlakstegemiseks ja luua ühtne digiplatvorm, et taotleda riiklikul ja piirkondlikul tasandil luba taastuvate energiaallikate paigaldamiseks.

Reform 2. Keskkonnale kahjulike toetuste vähendamine

Reformi eesmärk on vähendada keskkonnakahjulikke toetusi, tuginedes MASE avaldatud 2022. aasta keskkonnakahjulike subsiidiumide kataloogile. Reform seisneb sidusrühmadega konsulteerimise aruande ja õigusaktide vastuvõtmises.

Reform 3. Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine

Reformi eesmärk on hõlbustada biometaani lisamist energiasüsteemi ja energiaturule ning luua uus kestlik biometaani tootmisvõimsus kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) ja selle delegeeritud õigusaktidega ning eelkõige soodustada maagaasivõrgu paindlikkust ja tõhusust, hõlbustades üleminekut biometaanile. Reform seisneb selliste õigusaktide jõustumises, millega vähendatakse kestlike biometaani tootmisjaamade liitumiskulusid ja soodustatakse investeeringuid, mis on suunatud kestliku biometaani kasutuselevõtule maagaasivõrkudes.

Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine

Reformi eesmärk on luua tagatiste süsteem, mis maandaks taastuvelektri ostulepingutega seotud finantsriske ja mille kestus on vähemalt kolm aastat.

Reformiga:

I)nõuda, et iga ettevõtja tagaks elektrienergia ostulepingute vastuväärtuse osalise katmise elektriturul pakutavate tagatisvahendite abil;

II)kehtestada meetmed kohustuste täitmata jätmise riski leevendamiseks, sealhulgas pakkujale esitatavad nõuded ja piirangud ning regulatiivsed sanktsioonid tootja kohustuste täitmata jätmise korral;

III)määrake kindlaks institutsionaalne üksus, kes võtab endale viimase instantsi müüja/ostja rolli, kes võtaks kohustusi mittetäitvalt vastaspoolelt üle ja tagaks kohustusi täitva vastaspoole ees võetud kohustuste täitmise.

Reform 5. Uute oskuste kava – Üleminekud

Reformi eesmärk on viia koolitusprogrammid paremini kooskõlla tööturu vajadustega, et võidelda oskuste nõudlusele mittevastavuse vastu, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digioskustele. Reform hõlmab õigusaktide vastuvõtmist ja jõustumist riiklikul tasandil, millega ajakohastatakse uut oskuste kava („Piano Nuove Competenze – Transizioni“) ja piirkondlikke õigusakte.

Investeering 1. Laiendatud meede: Arukad võrgud

Selle investeeringu eesmärk on digiteerida elektrijaotusvõrk, suurendades 2. ülesande 2. komponendi investeeringut 2.1 (arukate võrkude tugevdamine). Investeering hõlmab sekkumist kesk- ja madalpinge võrguosadesse, elektrifitseerides seega vähemalt 230 000 elaniku elektrit rohkem kui meetmes M2C2 ette nähtud.

Investeering 2. Võimendatud meede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Selle investeeringu eesmärk on suurendada elektrivõrgu vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele, suurendades 2. ülesande 2. komponendi investeeringut 2.2. Investeering seisneb põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele toetuste andmises elektritaristuga seotud töödeks, mis vastavad suuremale vastupidavusele vähemalt 648 km elektrivõrgus lisaks meetme M2C2 raames juba kavandatule.

Investeering 3. Võimendatud meede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)

Selle investeeringu eesmärk on luua uued vesinikuorud, st taastuvallikatest toodetud vesiniku kohalik tootmine ja kasutamine tööstuses, VKEdes ja kohalikus transpordis, suurendades 2. ülesande 2. komponendi investeeringut 3.1. Kasvuinvesteering seisneb kahe lisaprojekti elluviimises vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondades võrreldes nendega, mis on ette nähtud 2. ülesande 2. komponendi investeeringus 3.1.

Investeering 4. Türreenia link

Selle investeeringu eesmärk on suurendada Lõuna-Itaalia integreerimist riiklikku ülekandevõrku. See investeering hõlmab Sitsiilia ja Campania vahelise Türreenia ühenduse idapoolse ühendusliini ehitamist, eelkõige alalisvoolujuhtmete paigaldamist Eboli ja Caracoli vahel.

Investeering 5. SA.CO.I.3

Investeeringu eesmärk on ajakohastada Korsika kaudu Sardiiniat ja ülejäänud Itaaliat ühendavat elektrienergia ülekandetaristut ning suurendada selle integreerimist riiklikku ülekandevõrku. See investeering hõlmab Codrongianose ja Suvereto ümberehitusjaamade (väline infrastruktuur) ehitamist ühendusprojekti „Sardinian-Korsica-Itaalia 3“ jaoks.

Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk

Investeeringu eesmärk on digitaliseerida riiklik ülekandevõrk ning täiustada põhivõrguettevõtja hallatavat juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Investeering hõlmab turvaliste protokollide nr 104 ja 5G seadmete või IKT-arhitektuuri paigaldamist elektrijaamadesse ning tööstuslike asjade interneti seiresüsteemide paigaldamist elektriploonidele.

Investeering 8. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine

Selle investeeringu eesmärk on toetada kriitiliste toorainete taaskasutamist ja ringlussevõttu ning seeläbi kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelaid ja rohepöördega seotud tehnoloogiaid. Investeeringu eesmärk on analüüsida kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali nende nõudluse vähendamiseks ning toetada avaliku andmebaasi loomist nn linnakaevanduste ja jäätmete lokaliseerimiseks mahajäetud kaevandustes. See hõlmab ka teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamist, mis käsitlevad ökodisaini ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlussevõttu, samuti laborite varustamist linnakaevanduse ja ökodisaini ühtse keskuse loomiseks.

Investeering 10. Oskuste katseprojekt „Crescere Green“

Selle investeeringu eesmärk on edendada keskkonnahoidlikke oskusi erasektori osalusel. Meede seisneb keskkonnahoidlikele oskustele keskenduvate lühikeste koolitusmeetmete pakkumises.

Investeering 11. Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine

Investeeringu eesmärk on vähendada raudteetranspordi kasvuhoonegaaside heidet ja ajakohastada raudteeparki. See investeering seisneb vähemalt 75 heitevaba reisirongi registreerimises.

Investeering – kasvumeede: Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega

KÜSIMUS 2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid ja näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /Siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M7–1	Reform: Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	„Taastuvate eelisarendusalade“ kindlaksmääramise õigusraamistik	Seaduse säte, mis osutab taastuvenergia eelisarendusalade kindlaksmääramise õigusraamistiku jõustumisele				4. kv	2024	Jõustub esmased õigusaktid, millega kehtestatakse õigusraamistik taastuvenergia eelisarendusalade kindlaksmääramiseks. Õigusraamistik peab: 1) nõuda taastuvenergia potentsiaali kaardistamist kogu riigis; 2) kaardistamise põhjal luua esimesed alad, kehtestades miinimumkogumi taastuvenergia eelisarendusalade tulevaseks kindlaksmääramiseks; 3) nõuda piirkondade miinimumkogumi põhjal, et piirkonnad ja autonoomsed provintsid määraksid 21. veebruariks 2026 kindlaks taastuvenergia eelisarendusalad; 4) anda keskvalitsusele õigus kasutada asendavaid volitusi juhul, kui piirkonnad või autonoomsed provintsid ei suuda 21. veebruariks 2026 kindlaks määrata taastuvenergia eelisarendusalasid; 5) nõuda, et kooskõlas mereala ruumiliste planeeringutega tehtaks kindlaks avamerealad, et võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid.
M7–2	Reform: Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Õigusakti jõustumine (Testo Unico)	Õigusakti jõustumisele viitav seadusesäte				2. kv	2025	Jõustub õigusakt (Testo Unico), mis kogub, koostab ja konsolideerib taastuvenergiale lubade andmist reguleerivaid norme ning asendab selles valdkonnas varem vastu võetud õigusakte. Testo Unico kehtestab ka „ülemmäära eeskirjad“ lubade andmise kohta, et piirkonnad ei saaks rakendada rangemaid eeskirju kui need, mis on sätestatud siseriiklikes õigusaktides.
M7–3	Reform: Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Taastuvenergiaga seotud lubade ühtse digiplatvormi loomine	Taastuvenergiaga seotud lubade andmise ühtse digiplatvormi loomine				4. kv	2025	Ühtne digiplatvorm on veebipõhine ja võimaldab käitajatel taotleda lubasid (Autorizzazione Unica, Procedura Autorizzativa semplificata), mis on seotud taastuvate energiaallikate paigaldamisega riiklikul ja piirkondlikul tasandil, ning laadida üles teavet Edilizia Liberasse paigaldatud jaamade kohta. Platvorm põhineb ühekordsuse põhimõttel, mille kohaselt nõutakse taotlejatelt sama teabe või dokumentide esitamist avalik-õiguslikele asutustele ainult üks kord.
M7–4	Reform: Keskkonnale kahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Valitsuse aruande vastuvõtmine, milles esitatakse valitsuse ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemused, et vähendada keskkonnakahjulikke toetusi.	Valitsuse aruande vastuvõtmine				4. kv	2024	Aruandes kirjeldatakse meetmeid, mida on võetud asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks keskkonnakahjulike toetuste reformi üle, sealhulgas sidusrühmadelt saadud teavet. Konsulteeritud sidusrühmade hulka kuuluvad asjaomased avaliku sektori asutused ja erasektori sidusrühmad.
M7–5	Reform: Keskkonnale kahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Õigusakt(t)e jõustumine	Õigusakt(t)e jõustumisele viitav õigusnorm				4. kv	2025	Selliste õigusaktide vastuvõtmine, millega vähendatakse keskkonnakahjulikke toetusi 2026. aastal vähemalt 2 miljardi euro võrra. Lisaks määratakse õigusaktides kindlaks ajakava keskkonnakahjulike toetuste edasiseks vähendamiseks 2030. aastaks vähemalt 3,5 miljardi euro võrra.
M7–6	Reform: Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine	Eesmärk	Biometaani tootmisjaamade gaasivõrku ühendamise kulude vähendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab õigusaktide jõustumisele				3. kv	2025	Õigusaktid: ·Vähendada tootja kulusid, mis on seotud biometaani tootmise tehaste gaasivõrku ühendamisega. ·Pakkuda regulatiivseid stiimuleid gaasivõrku investeerimiseks, et suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside integreerimist. ·Hõlbustada põhi- ja jaotusvõrgu lõimimist, muu hulgas võrguühendusse tehtavate investeeringute kulude jagamise mehhanismide kaudu.
M7–7	Reform: Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm				4. kv	2024	Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine. Esmased õigusaktid näevad ette teiseste õigusaktide vastuvõtmise, millega rakendatakse allpool esitatud nõudeid i, ii ja iii. Teisesed õigusaktid: I)nõuda, et iga ettevõtja tagaks elektrienergia ostulepingute vastuväärtuse osalise katmise elektriturul pakutavate tagatisvahendite abil; II)kehtestada meetmed kohustuste täitmata jätmise riski leevendamiseks, sealhulgas pakkujale esitatavad nõuded ja piirangud ning regulatiivsed sanktsioonid tootja kohustuste täitmata jätmise korral; III)määrake kindlaks institutsionaalne üksus, kes võtab endale viimase instantsi müüja/ostja rolli, kes võtaks kohustusi mittetäitvalt vastaspoolelt üle ja tagaks kohustusi täitva vastaspoole ees võetud kohustuste täitmise.
M7–9	Reform 5: Uute oskuste kava – Üleminekud	Eesmärk	Uue oskuste kava „Üleminekud“ ja rakendamise tegevuskava vastuvõtmine ja avaldamine	Kava ja tegevuskava vastuvõtmine				1. kv	2024	14. detsembri 2021. aasta dekreediga vastu võetud ja 28. detsembril 2021 Gazzetta ufficiale n.307 avaldatud „Piano Nuove Competenze“ muudetakse ja jõustub uus üleminekuoskuste kava. Kava sisaldab üldpõhimõtteid, mida tuleb täpsustada piirkondlikes õigusaktides, mis hõlmavad järgmist: I)erasektori suurem kaasamine koolitusse; II)töökohal toimuva koolituse ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste parem tunnustamine; III)põhjalikum tööturu eelanalüüs ja koolituse tööalase mõju jälgimine. Vastu on võetud ka rakendamise tegevuskava.
M7–10	Reform 5: Uute oskuste kava – Üleminekud	Eesmärk	Piirkondlikke ja autonoomseid provintse käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine	Õigusaktide sätted				3. kv	2025	Jõustub õigusakt (õigusaktid), sealhulgas sätted, mille eesmärk on: I.tagada, et koolitustegevuse kavandamisel kaasatakse erasektori sidusrühmad ja kasutatakse oskuste prognoosimise vahendeid, et vastata oskuste vajadustele keskpikas ja pikas perspektiivis, keskendudes rohe- ja digipöördeks vajalikele oskustele. ja/või II.ettevõttesisese koolituse (sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistuste) ja selle tulemuste valideerimine sertifikaatide väljaandmise kaudu, tuginedes ühistele miinimumstandarditele. Õigusaktid jõustuvad kõigis Itaalia piirkondades ja autonoomsetes provintsides, välja arvatud Bolzano ja Valle d’Aosta.
M7–11	Investeering: Võimendatud meede: Arukad võrgud	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine		Number	1 500 000	1 730 000	2. kv	2026	Paigaldussertifikaadid või vastuvõtukatsearuanded, mis on väljastatud sekkumiste jaoks, mille tulemusel suureneb võrgus tarbimiseks ette nähtud maksimaalne võimsus tarnepunktides, mis vastavad vähemalt 1 730 000 elanikule, nagu kinnitab üks või mitu sõltumatut inseneriaruannet.
M7–12	Investeering: Võimendatud meede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi vastupanuvõimet		Number	4 000	4 648	2. kv	2026	Tõendid tööde lõpetamise kohta, mis on väljastatud sekkumiste jaoks, mis vastavad elektrivõrgu vastupidavuse suurenemisele vähemalt 4 648 km võrra, nagu kinnitab üks või mitu sõltumatut inseneriaruannet.
M7–13	Investeering: Võimendatud meede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)	Siht	Elluviidud projektid		Number	10	12	2. kv	2026	Sertifikaadid 12 vesinikuoru projekti tööde lõpuleviimiseks, sealhulgas 12 elektrolüüsiseadme paigaldamiseks, millest igaühe võimsus on vähemalt 1 MW. Võrguühendust vajavatele elektrolüüsiseadmetele väljastatakse arendaja poolt heaks kiidetud hinnangulised liitumiskulud.
M7–14	Investeering: Türreenia link	Eesmärk	Lepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teatamine				3. kv	2024	Teade Caracolit ja Ebolit ühendavate 511 km kaablite paigaldamiseks vajalike ehitustööde kohta.
M7–15	Investeering: Türreenia link	Eesmärk	C-suutlikkus on ette nähtud	Tööde lõpetamise kinnitus(ed)				2. kv	2026	Sertifikaat(id) Caracoli (Palermo) ja Eboli (Salerno) ühendava idaühenduse Pole 1 kaabli rajamiseks ja nimivõimsuse 500 MW tagamiseks väljastatud tööde lõpetamise kohta.
M7–16	Investeering 5: SA.CO.I.3	Eesmärk	Lepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimine				4. kv	2024	Sõlmida kõik hankelepingud Sardiinia ja Toscana ümberehitusjaamade kestade valmimiseks vajalike tööde tegemiseks.
M7–17	Investeering 5: SA.CO.I.3	Eesmärk	Sardiinias (Codrongianos) ja Toscanas (Suvereto) asuvate ümberehitusjaamade sõlmede lõpuleviimine	Tööde lõpetamise kinnitus(ed)				2. kv	2026	Sardiinia ja Toscana ümberehitusjaamade kestade ehitamiseks välja antud tõend(id) tööde lõpetamise kohta.
M7–22	Investeering 7: Arukas riiklik ülekandevõrk	Eesmärk	5G-seadmete paigaldamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arhitektuur, turvaline protokoll nr 104 elektrijaamadesse ja tööstuslik asjade internet elektriploonides	Paigaldustunnistused ja vastuvõtukatsete protokollid				2. kv	2026	Vähemalt 40 jaamasse paigaldatud uute 5G-seadmete või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arhitektuuri vastuvõtukatsete aruanded. Paigaldussertifikaadid, mis on välja antud: Turvaline protokoll nr 104 (Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni 62351 protokoll) vähemalt 250 elektrijaamas. –Tööstusliku asjade interneti seiresüsteemid vähemalt 1 500 elektriplooniga. Eespool nimetatud tehniliste nõuete täitmise kontrollimiseks tuleb esitada sõltumatu inseneri aruanne.
M7–25	Investeering: Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Eesmärk	Kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali käsitleva aruande avaldamine	Aruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Aruande avaldamine, milles analüüsitakse tulevasi vajadusi kriitilise tähtsusega toorainete järele ja ökodisaini potentsiaali vähendada nõudlust kriitiliste toorainete järele.
M7–26	Investeering: Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Eesmärk	Kaevandamisjäätmeid käsitlev geograafiline infosüsteem kriitilise tähtsusega toorainete kestlikuks, ringluspõhiseks ja turvaliseks tarnimiseks	Andmebaasi avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Veebis on kättesaadav geograafilise teabe süsteemi platvorm, kus tehakse kindlaks ringlussevõetavad materjalid linnakeskkonnas ja olemasolevad jäätmed mahajäetud kaevandustes.
M7–27	Investeering: Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Eesmärk	Uurimis- ja arendusprojektid ning laboratooriumide seadmed linnakaevandamise ja ökodisaini valdkonnas	Linnakaevanduse ja ökodisaini tehnoloogiakeskuse vähemalt kuue labori teadus- ja arendustegevuse projektid ja seadmed	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Vähemalt kümne elektri- ja elektroonikaseadmete romude ökodisaini ja ringlussevõtu teadus- ja arendusprojekti lõpparuanded. Linnakaevanduse ja ökodisaini tehnoloogiakeskuse vähemalt kuue labori seadmete tarne- ja vastuvõtuaruanded.
M7–30	Investeering 10: Oskuste katseprojekt „Crescere Green“	Siht	Koolitustunnistused		Number	0	20 000	4. kv	2025	Koolitustunnistused, mis on väljastatud vähemalt 20 000 katseprojektis osalevale toetusesaajale. Katseprojekt hõlmab vähemalt kahte piirkonda ja käsitleb ESCO andmebaasis määratletud keskkonnahoidlikke oskusi.
M7–31	Investeering: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Registreeritud rongide arv	Ei kohaldata	Number	0	75	2. kv	2026	Vähemalt 75 heitevaba (elektri- või vesinikkütuseelemendi) rongi registreerimine lisaks ülesande 2 komponendi 2 investeeringus 4.4.2 osutatud veeremile
M7–32	Investeering 12 „Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse alase juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas“	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				1. kv	2024	Rakenduslepingu jõustumine.
M7–50	Investeering – kasvumeede: Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega	Siht	Ostetud sõidukite arv	Ei kohaldata	Number	30 830	46 500	2. kv	2026	Lepingud vähemalt 46 500 heiteta sõiduki ostmiseks. Iga sõiduki kohta tuleb esitada ka soojussõiduki lammutamistõend. Kava eesmärk on: • Funktsionaalsetes linnapiirkondades elavad üksikisikud. Üksikisikute puhul on toetuskõlblikud ainult M1-kategooria sõidukid. • Määruse (EL) 2023/955 artikli 2 punktis 9 määratletud mikroettevõtjad, kelle registrijärgne asukoht on funktsionaalsetes linnapiirkondades. Mikroettevõtjate puhul on rahastamiskõlblikud ainult N1- ja N2-kategooria sõidukid. Erasõidukite (M1) puhul on toetus kuni 11 000 eurot uue sõiduki kohta üksikisikutele, kelle majandusliku olukorra indikaator (ISEE – Indicatore della Situazione Economica Equivalente) on väiksem kui 30 000 eurot või võrdne 30 000 euroga, ning maksimaalselt 9 000 eurot uue sõiduki kohta üksikisikute puhul, kelle ISEE on suurem kui 30 000 eurot, kuid väiksem kui 40 000 eurot. Kommertsveokite (N1 ja N2) puhul katab stiimul kuni 30 % ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot uue sõiduki kohta. Süsteem on suunatud üksnes heiteta sõidukite ostmisele.

KÜSIMUS 3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 13. Aadria mere liiniliini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Selle investeeringu eesmärk on suurendada ja mitmekesistada gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi varustuskindlust. Meede hõlmab Sulmonasse kompressorjaama ning Sestino ja Minerbio sõlmpunkte ühendava gaasijuhtme ehitamist Aadria mere liini osana.

Investeering 14. Gaasi piiriülese ekspordi taristu

Selle investeeringu eesmärk on suurendada ja mitmekesistada gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi varustuskindlust. See investeering seisneb olemasoleva gaasitaristu ajakohastamises, mis võimaldab maagaasi eksportida Tarvisio väljundpunkti kaudu, eelkõige ehitades Poggio Renatico kompressori jaama uut elektrilist kompressorüksust.

Investeering 15. Transizione 5.0

Selle investeeringu eesmärk on toetada ettevõtete üleminekut energiatõhusatele, kestlikele ja taastuvatel energiaallikatel põhinevatele tootmismudelitele. Investeering seisneb ettevõtetele maksukrediidi andmises, mis vastab ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 kantud rahastamiskõlblikele kuludele, nimelt digivaradele (4,0 materiaalset kapitalikaupa, 4,0 immateriaalset kapitalikaupa), 96 taastuvatest energiaallikatest omatootmiseks ja oma tarbeks (v.a biomass) vajalikule varale ning töötajate koolitamises rohepöördeks vajalike oskuste alal. Investeering seisneb ka IT-toe platvormi loomises ning sellega seotud tegevustes, mida pakub GSE – Gestore Servizi Energetici juhtimis-, järelevalve- ja kontrollieesmärkidel.

Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse „VKEde toetus taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia taastuvatest energiaallikatest toodetud energia omatootmises.

Kava eesmärk on toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) selliste investeerimisprogrammide rakendamisel, mille eesmärk on taastuvatest energiaallikatest energia omatootmine 97 .

Kava rakendamiseks antakse toetusi otse erasektorile.

Kava haldab rakenduspartnerina Invitalia SpA. Kava hõlmab järgmisi tooteridu:

-tagastamatu toetus, mis moodustab vähemalt 30 % koguinvesteeringust – süsteemide ja nendega seotud digitehnoloogiate ostmiseks, mis võimaldavad taastuvatest energiaallikatest energia otsest tootmist oma tarbeks või akumulatsiooni-/salvestussüsteemide kaudu.

Kavasse investeerimiseks allkirjastavad Itaalia ja Invitalia SpA rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Abikavaga seotud otsustusprotsessi kirjeldus: Kava lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)Antud toetuse liigi ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige äriühingute üldise toetamise puhul jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad olulisel määral 98 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevused 99 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 100 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 101 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja 102 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas, et kava lõplikud abisaajad järgiksid asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

c)Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.

Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue investeerida kava kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

I)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

II)Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

III)Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

IV)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia SpA auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja kliimaeesmärgi nõuete järgimine; ning iii) et järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

Investeering 17. Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Meetme eesmärk on toetada üldkasutatavate elamute renoveerimist. See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse ehk energiaostuvõimetuse leevendamise rahastamisvahendisse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele. Vahendi eesmärk on renoveerida avaliku sektori elamud energiatõhusalt, et vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 % 103 .

Rahastut haldavad kaks rakenduspartnerit.

·Gestore Servizi Energetici (GSE Spa) kui toetuskomponendi eest vastutav tehniline partner;

·Cassa Depositi e Prestiti (CDP Spa) finantspartnerina ja vastutab (vabatahtliku) laenukomponendi eest.

Rahastu annab toetuste ja/või laenudena rahalist toetust energiateenuse ettevõtetele (ESCO) üldkasutatavate elamute energiatõhusaks renoveerimiseks, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemisest.

Rahastu hõlmab järgmisi avaliku sektori elamuid toetavaid tooteliine:

·Tehnilise partneri Gestore Servizi Energetici Spa antav toetuskomponent, mis katab maksimaalselt 65 % kogukuludest;

·Vabatahtlik laenukomponent, mis katab 35 % kogukuludest. Laenuosa võib anda finantspartner Cassa Depositi e Prestiti

Rahastusse tehtava investeeringu rakendamiseks allkirjastavad Itaalia ja rakenduspartner(id) rakenduslepingu(d), mis sisaldavad järgmist sisu:

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Investeerimispoliitika ei hõlma eelkõige järgmist tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnevas etapis kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 104 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, mille eesmärk on saavutada prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; 105 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 106 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 107 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud toetusesaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Rahastamisvahendi laenukomponendi kaudu antav rahaline toetus ei kata samu kulusid, mida käesoleva rahastamisvahendi toetuskomponent toetab.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad summad vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Gestore dei Servizi Energetici (GSE) ja Cassa Depositi e Prestiti (CDP) auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirjade ja kliimaeesmärgi nõuete järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

KÜSIMUS 4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /Siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (vahe-eesmärgid)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtmärkide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M7–35	Investeering: Aadria mere liiniliini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Asjakohaste keskkonnamõju hindamiste (VIncA) vastuvõtmine ja ajakohastamine	Olulised ohutusjuhid on kindlaks tehtud ning VincA on vastavalt läbi vaadanud ja vastu võtnud				1. kv	2024	Itaalia ametiasutused: ·Kehtestada projektist mõjutatud Natura 2000 alade alapõhised kaitse-eesmärgid vastavalt keskkonna- ja energiajulgeoleku ministeeriumi poolt 2021. ja 2023. aastal vastu võetud metoodikale. ·Kontrollida elupaikade direktiivi (VINCA) alusel juba tehtud asjakohaseid hindamisi, võttes arvesse hiljuti loodud alalisi ohutusorganisatsioone. ·Ajakohastada (vajaduse korral) elupaikade direktiivi alusel juba tehtud asjakohaseid hindamisi (VINCAd) kooskõlas 28. detsembri 2019. aasta riiklike suunistega ja tagada nende integreerimine üldisesse keskkonnamõju hindamise menetlusse.
M7–36	Investeering: Aadria mere liiniliini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teatamine				2. kv	2024	Teade Sulmona kompressorijaama ja Sestino-Minerbio gaasijuhtme ehitamiseks vajalike tööde hankelepingute sõlmimise kohta.
M7–37	Investeering: Aadria mere liiniliini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Tööde lõpuleviimine	Väljastatud tõendid tööde lõpetamise kohta				2. kv	2026	Sulmona kompressorijaamas ja Sestino-Minerbio gaasijuhtmes tehtavate tööde täitmise tõend väljastatakse gaasi transportimise tehnilise võimsuse suurendamiseks 14 miljoni kuupmeetri võrra päevas.
M7–38	Investeering 14: Gaasi piiriülese ekspordi taristu	Eesmärk	Lepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teatamine				2. kv	2024	Kõigi Poggio Renatico kompressorjaama valmimiseks vajalike ehitustööde hankelepingute sõlmimisest teatamine
M7–39	Investeering 14: Gaasi piiriülese ekspordi taristu	Eesmärk	Tööde lõpuleviimine	Väljastatud tõend tööde lõpetamise kohta				2. kv	2026	Poggio Renatico kompressorijaama kompressori kompressoriga seotud tööde lõpuleviimise tõend antakse välja selleks, et suurendada Tarvisio väljumispunkti kaudu gaasi eksportimise tehnilist võimsust 8 miljardi kuupmeetri võrra aastas.
M7–40	Investeering: Transizione 5.0	Eesmärk	Rahastamiskõlblike sekkumiste kriteeriume kehtestava õigusakti jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm				1. kv	2024	Õigusaktiga tehakse ülemineku 5.0 maksukrediidid potentsiaalsetele saajatele kättesaadavaks, määrates kindlaks abikõlblikkuse kriteeriumid, sealhulgas minimaalse energiasäästu ja meetme kulude ülemmäära osas.
M7–41	Investeering: Transizione 5.0	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamine	Ei kohaldata	Eraldatud vahendite summa (eurodes)	0	2 500 000 000	2. kv	2026	Teade kõigi selle investeeringu jaoks ette nähtud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamise kohta. Vähemalt 1 135 000 000 eurot investeeringust aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga.
M7–42	Investeering: Transizione 5.0	Siht	0,16 miljonit naftaekvivalenttonni energia lõpptarbimises aastatel 2024–2026	Ei kohaldata	MILJONIT NAFTAEKVIVALENTTONNI	0	0.16	2. kv	2026	Investeeringuga saavutatakse 0,16 keskpika perioodi energiasääst energia lõpptarbimises aastatel 2024–2026.
M7–43	Investeering 16: Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				4. kv	2024	Rakenduslepingu jõustumine.
M7–44	Investeering 16: Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Itaalia ettevõtlusministeerium ja Made on lõpetanud rahaliste vahendite ülekandmise Invitaliale.	Üleviimistõend				4. kv	2024	Itaalia paigutab rahastu jaoks ümber 155 000 000 eurot Invitaliale.
M7–45	Investeering 16: Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Siht	Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega	Ei kohaldata	Protsent(%)	0	100 %	2. kv	2026	Invitalia S.p.A. peab olema sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud kokkulepped summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid).
M7–46	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Pädevuse eesmärgi määratlemine	Õigusakti jõustumine koos finantsinstrumendi pädevuse määratlusega				3. kv	2024	Määrata kindlaks rahastamisvahendi tingimused, mis on suunatud avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimisele.
M7–47	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				2. kv	2025	Rakenduskokkuleppe(te) jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. Eelkõige peavad rakenduskokkuleppedsisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mis on seotud vahendiga saavutatava minimaalse energiatõhususe parandamisega (keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemisest). Valikukriteeriumides seatakse esikohale ka energiatõhususe seisukohast suurima tulususega sekkumised.
M7–48	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud	Üleviimistõend		Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Itaalia kannab rahastu rakenduspartneri(te)le üle 1 381 000 000 eurot.
M7–49	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped		Protsent (%)	0 %	100 %	2. kv	2026	Rakenduspartner(id) on sõlminud energiateenuse ettevõtjatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Energiateenuse ettevõtjatega (ESCO) sõlmitud rahastamislepingutes täpsustatakse vara, mida renoveeritakse energiatõhusalt.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 194 415 951 466 eurot.

JAOTIS: RAHALINE TOETUS

1.Rahalised sissemaksed

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–51	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine
M1C1–52	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.
M1C1–53	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkuse suurendamist Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajaliku tehnilise abi andmist ja suutlikkuse suurendamist käsitlevate praktiliste õigusaktide jõustumine
M1C1–69	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete süsteemi lihtsustamist käsitleva dekreedi jõustumine
M1C1–1	Reform 1.1: IKT-hanked	Eesmärk	Reformi 1.1 „IKT-hanked“ käsitlevate dekreetide jõustumine
M1C1–2	Reform 1.3: Pilvandmetöötluse esikohale seadmine ja koostalitlusvõime	Eesmärk	Reformi 1.3 „Kõigepealt pilv ja koostalitlusvõime“ käsitlevate dekreetide jõustumine
M1C1–29	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Tsiviilkohtureformi võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1–30	Reform 1.5: Kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Kriminaalõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1–31	Reform 1.6: Maksejõuetusraamistiku reform	Eesmärk	Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1–32	Investeering 1.8: Töölevõtmismenetlused tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtutes	Eesmärk	Riikliku taaste- ja vastupidavuskava alusel värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine
M1C1–54	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkuse suurendamist Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ekspertide töölevõtmise lõpuleviimine
M1C1–55	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist
M1C1–68	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogu süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks
M1C1–71	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine
M1C1–100	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine
M1C1–101	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamiseks võetavate võimalike meetmete läbivaatamise vastuvõtmine
M1C2–1	Investeering: Üleminek 4.0	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse ülemineku 4.0 maksukrediidid potentsiaalsetele toetusesaajatele kättesaadavaks, ja teaduskomitee moodustamine
M1C3–8	Investeering – 4.1 Digiturismi keskus	Eesmärk	Lepingute sõlmimine digitaalse turismiportaali arendamiseks
M2C2–7	Reform 2 Uued õigusaktid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise edendamiseks	Eesmärk	Jõustub seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.
M2C2–37	Reform 5: Arukamad menetlused projektide hindamiseks kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris koos püsiseadmetega ja kiire ühistranspordi sektoris	Eesmärk	Dekreetseaduse jõustumine
M2C2–41	Investeering 5.3: Elektribussid	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine, milles määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevate vahendite hulk (kasutamine tarneahelas)
M2C3–1	Investeering 2.1 – Ecobonuse tugevdamine energiatõhususe suurendamiseks	Eesmärk	Superbonuse pikendamise jõustumine
M2C4–3	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks
M3C2–3	Reform 2.1 – ühtse tolliakna („Sportello Unico Doganale“) rakendamine	Eesmärk	Ühtset tollikeskust käsitleva dekreedi jõustumine (Sportello Unico Doganale)
M4C1–1	Reform 1.5: Ülikoolikraadide rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolikraadide reformi võimaldamine; Reform 4.1: Doktorikraad. Programmi reform	Eesmärk	Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (põhiõigusaktid) järgmistes valdkondades: a) ülikoolikraadide võimaldamine; b) akadeemilise kraadi rühmad; C) doktoriõppe programmide reform
M4C1–2	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Eesmärk	Stipendiumide reformi käsitlevate ministri dekreetide jõustumine, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele
M5C1–1	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Eesmärk	Jõustub ministritevaheline määrus, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm (GOL), ja ministeeriumidevaheline dekreet, millega kehtestatakse uute oskuste riiklik kava
M5C2–1	Reform – puuete raamseadus	Eesmärk	Puuetega inimeste autonoomia tugevdamise raamseaduse jõustumine.
M5C2–5	Investeering – haavatavate inimeste toetamine ja institutsionaliseerimise ennetamine	Eesmärk	Operatsiooniplaani jõustumine
		Osamakse summa	11 494 252 874 EUROT

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M2C4–5	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele osutatavate digiteenuste haldusalase lihtsustamise ja arendamise jõustumine
M5C2–9	Investeering – Esmalt eluase ja postjaamad	Eesmärk	Tegevusplaani jõustumine seoses projektidega, mis käsitlevad kõigepealt elamumajandust ja postijaamu, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida kohalikud üksused võivad esitada, ning projektikonkursi algatamine
M1C1–33	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste alustamine
M1C1–56	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi võimaldava õigusakti jõustumine
M1C1–70	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs nr 50/2016)
M1C1–103	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide ja regulatiivsete sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine maksukuulekuse soodustamiseks ning auditite ja kontrollide parandamiseks
M1C1–104	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2023.–2025. aasta kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine
M1C3–11	Investeering 1.3 – Kinode, teatrite ja muuseumide energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi ressursside eraldamist käsitleva dekreedi jõustumine: parandada energiatõhusust kultuurikohtades
M2C1–1	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia	Eesmärk	Riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmist käsitleva ministri dekreedi jõustumine
M2C1–2	Reform 1.3 – Tehniline toetus kohalikele omavalitsustele	Eesmärk	Kohalike ametiasutuste toetamiseks suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine
M2C1–11	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Eesmärk	Veebiplatvormi käivitamine ja lepingud autoritega
M2C2–18	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Eesmärk	Kõigi riiklike teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikku käsitlevate teadus- ja arendusprojektidega
M2C2–21	Reform 4 Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed	Eesmärk	Maksusoodustuste jõustumine
M2C2–38	Investeering 5.1: Taastuvad energiaallikad ja akud	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine
M2C2–42	Investeering 5.4: Omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)	Eesmärk	Finantslepingu allkirjastamine
M2C3–4	Reform 1.1: Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine
M2C4–1	Reform 2.1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste sekkumismeetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine
M2C4–4	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine
M4C1–3	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Eesmärk	Õpetajaameti reformi jõustumine.
M4C1–4	Investeering 3.2: Kool 4.0: uuenduslikud koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Eesmärk	Kool 4.0 Tegevuskava Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamiseks on vastu võetud
M4C2–4	Reform 1.1: Teadus- ja arendustegevust toetavate meetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks	Eesmärk	Tavalise rahastamisfondiga seotud teadus- ja arendustegevuse lihtsustamist ja liikuvust käsitlevate ministri dekreetide jõustumine.
		Osamakse summa	11 494 252 874 EUROT

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M2C4–2	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Reformi jõustumine integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks
M1C1–3	Investeering 1.1: Digitaristu	Eesmärk	Polo Strategico Nazionale (PSN) lõpuleviimine
M1C1–4	Investeering 1.3.1: Riiklik digiandmeplatvorm	Eesmärk	Riiklik digiandmeplatvorm toimib
M1C1–5	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Uue riikliku küberturvalisuse ameti loomine
M1C1–6	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt
M1C1–7	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Küberturvalisuse sõeluuringu- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine
M1C1–8	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	PSNC ja võrgu- ja infoturbe turvameetmete keskse auditiüksuse käivitamine
M1C1–9	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Siht	Toetus turvastruktuuride T1 ajakohastamiseks
M1C1–10	Reform 1.2: Ümberkujundamise toetamine	Eesmärk	Ümberkujundamisrühma ja uue koordineerimisüksuse loomise jõustumine
M1C1–34	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuametniku töölevõtmise kord	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine
M1C1–35	Reform 1.7: Maksukohtute reform	Eesmärk	Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform
M1C1–36	Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform ning maksejõuetusreform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reforme ning maksejõuetusreformi käsitlevate delegeeritud õigusaktide jõustumine
M1C1–57	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisele suunatud lihtsustamisreformi haldusmenetluste jõustumine
M1C1–102	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Valitud haldusasutuste poolt säästukavade koostamisel ja rakendamisel kasutatavate tavade tõhusust käsitleva aruande vastuvõtmine
M1C1–105	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem vastavuskirjade arv
M1C1–106	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Valepositiivsete vastavuskirjade arvu vähendamine
M1C1–107	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine
M1C2–6	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2–7	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi energiaga seotud rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)
M1C2–8	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sh vajaduse korral teisesed õigusaktid) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M1C3–6	Reform – 3.1 Kultuuriürituste minimaalsed keskkonnakriteeriumid	Eesmärk	Jõustub dekreet, millega määratakse kindlaks sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangetes
M2C1–3	Investeering 2.1: Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektori logistikakava	Eesmärk	Loogiliste stiimulite kava kohase lõpliku järjestuse avaldamine
M2C1–4	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest
M2C2–8	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks
M2C2–12	Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Eesmärk	Elektrivõrgu vastupidavuse suurendamise projektide sõlmimine
M3C2–1	Reform 1.1. Strateegilise planeerimise protsessi lihtsustamine	Eesmärk	Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud seadusandlike muudatuste jõustumine
M3C2–2	Reform 1.2 – konkurentsivõimelised kontsessioonid Itaalia sadamates	Eesmärk	Sadamakontsessioone käsitleva määruse jõustumine
M3C2–4	Reform 1.3 – Külmtriikimistehastele loa andmise korra lihtsustamine	Eesmärk	Külma triikimistehaste loamenetluse lihtsustamise jõustumine
M4C1–5	Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi (ITS) reform; Reform 1.1: Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4: „Suunitluse“ süsteemi reform	Vahe-eesmärgid	Alus- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks
M4C1–6	Reform 2.2: Kolmanda taseme kõrgharidus ning koolijuhtide, õpetajate, haldus- ja tehnilise personali täienduskoolitus	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.
M4C2–1	Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine	Siht	Stipendiumi saanud üliõpilaste arv
M5C1–2	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Eesmärk	Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil
M5C1–6	Investeering – Riiklike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas kavandatud meetmeid kolme aasta jooksul (2021–2023).
M5C1–8	Reform – deklareerimata töö	Eesmärk	Jõustub riiklik kava ja tegevuskava deklareerimata töö vastu võitlemiseks kõigis majandussektorites.
M5C1–12	Investeering – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem	Eesmärk	Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteemi ja sellega kaasnevate ettevõtete stimuleerimismehhanismide jõustumine
M5C2–7	Investeering – puuetega inimeste autonoomsusmustrid	Siht	Sotsiaalpiirkonnad on ellu viinud vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus.
M5C3–1	Investeering 1.1.1: Sisevaldkonnad – Kogukonna sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride tõhustamine	Eesmärk	Sisepiirkondade sotsiaalteenuste ja -taristu parandamise ning vähem kui 3 000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise meetmete hanke sõlmimine
M6C2–1	Reform: Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi haiglate (IRCCS) praegune õigusraamistik ja teaduspoliitika, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost.	Eesmärk	Haiglaravi ja ravi teadusinstituute (IRCSS) reguleerivate määruste ümberkorraldamist käsitleva seadusandliku dekreedi jõustumine
		Osamakse summa	11 494 252 874 EUROT

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–11	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1
M1C1–72	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Kiidetakse heaks meetmed, millega vähendatakse avaliku halduse hilinenud makseid ettevõtetele
M1C1–73	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku reformi jõustumine
M2C2–14	Investeering 3.3. Vesinikukatsed maanteetranspordis	Eesmärk	(Kõikide) riigihangete sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamiseks
M2C2–16	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Eesmärk	Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas
M2C2–20	Reform 3 Halduslik lihtsustamine ja vesiniku kasutuselevõttu takistavate regulatiivsete tõkete vähendamine	Eesmärk	Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine
M5C2–3	Reform – mitteisemajandavate eakate inimeste reformimine	Eesmärk	Sellise raamseaduse jõustumine, millega tugevdatakse meetmeid, mis soosivad eakaid inimesi, kes ei ole iseseisva toimetulekuga
M1C1–37	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine
M1C1–58	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine
M1C1–74	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku lihtsustamise reformi jaoks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine
M1C1–109	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Esimese eeltäidetud käibemaksudeklaratsiooni saatmine
M2C2–27	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1
M2C2–33	Investeering 4.4.2: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamiseks
M2C3–2	Investeering 2.1 – Ecobonuse tugevdamine energiatõhususe suurendamiseks	Siht	Hoone renoveerimine Superbonus T1
M4C1–9	Investeering 1.1: Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Eesmärk	Lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste ehitamist, renoveerimist ja nende turvalisuse tagamist käsitlevate lepingute sõlmimine
M5C3–8	Investeering 1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealistele mõeldud haridustoetus (esimene osa)
		Osamakse summa	2 315 646 882 EUROT

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus
M1C2–4	Reform: Tööstusomandi süsteemi reform	Eesmärk	Seadusandliku dekreedi jõustumine, mille eesmärk on reformida Itaalia tööstusomandi seadustikku ja asjakohaseid rakendusakte
M1C3–4	Investeering – 1.3 Kinode, teatrite ja muuseumide energiatõhususe parandamine	Siht	Riiklike muuseumide ja kultuurimälestiste, teatrisaalide ja kinode sekkumised (esimene partii)
M1C1–12	Investeering 1.3.2: Ühtne digivärav	Siht	Ühtne digivärav
M1C1–13	Investeering 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaaliale	Eesmärk	Liikuvus kui teenuslahendus M1
M1C1–38	Reform 1.8: Õigusemõistmise digipööre	Eesmärk	Kohtusüsteemi digitaliseerimine
M1C1–59	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses
M1C1–73quater	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine
M1C1–75	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine
M1C1–84	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaldamise ja lepingu sõlmimise vaheline keskmine aeg
M1C1–86	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames koolitatud riigiteenistujad
M1C1–87	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamilisi hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad
M1C1–110	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kulutustega
M1C2–9	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2–10	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sh vajaduse korral teisesed õigusaktid) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M1C3–7	Investeering – 3.3 Kultuuriettevõtjate suutlikkuse suurendamine digi- ja rohepöörde juhtimiseks.	Eesmärk	Kõigi sekkumiste puhul, mille eesmärk on hallata kultuurivaldkonnas tegutsejate digi- ja rohepööret, sõlmitakse rakendusorganisatsiooni/toetusesaajatega kõik riigihankelepingud
M2C1–5	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest
M2C2–22	Investeering 4.1. Investeeringud pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava)	Siht:	Jalgrattarajad T1
M4C1–10	Reform 2.1: Õpetajate värbamine; Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi (ITS) reform; Reform 1.4: „Suunitluse“ süsteemi reformimine; Reform 1.5: Ülikoolikraadide rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolikraadide reformi võimaldamine	Eesmärk	Vajaduse korral kõigi alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reforme käsitlevate meetmete tõhusa rakendamise ja kohaldamise määruste jõustumine
M4C1–11	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Siht	Ülikooli stipendium
M5C3–3	Investeering: Territoriaalne lähedus tervishoiuasutustele	Siht	Toetus maapiirkondade apteekidele omavalitsustes, külades või asulates, kus elab vähem kui 5 000 elanikku (esimene partii)
M1C1–113	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem vastavuskirjade arv
M1C1–114	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine
		Osamakse summa	362 1492 701 EUROT

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–14a	Reform 1.9a: Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks	Eesmärk	Riiklike õigusaktide jõustumine ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks
M1C1–15	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2
M1C1–37a	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Selliste meetmete jõustumine, mille eesmärk on vähendada mahajäämust
M1C1–72a	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Seadusandlikud ja erimeetmed hilinenud maksete vähendamiseks keskvalitsuse/kohalikul tasandil
M1C1–85	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg lepingu sõlmimise ja taristu rajamise vahel
M1C1–99	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamilisi hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad
M2C2–6	Reform: maismaal ja avamerel taastuvenergiajaamadele loa andmise menetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade ajaline ja toetuskõlblikkuse pikendamine	Eesmärk	Maismaa ja avamere taastuvenergia struktuuride ehitamise loamenetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine
M4C1–8	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri tõhustamise kava	Eesmärk	Lepingute sõlmimine sekkumisteks koolis kasutatavate spordirajatiste ja spordisaalide ehitamiseks ja renoveerimiseks
M5C1–9	Reform – deklareerimata töö	Eesmärk	Deklareerimata töö vastu võitlemise meetmete võtmine
M5C2–4	Reform 2 – mitteisemajandavate eakate inimeste reformimine	Eesmärk	Selliste seadusandlike dekreetide jõustumine, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mitteiseseisvate eakate inimeste toetamisele
M7–9	Reform 5: Uute oskuste kava – Üleminekud	Eesmärk	Uue oskuste kava „Üleminekud“ ja rakendamise tegevuskava vastuvõtmine ja avaldamine
M7–32	Investeering 12 „Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse alase juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas“	Eesmärk	Rakendusleping
M1C1–39	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused	Siht	Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutavate tsiviil- ja kriminaalkohtute ning justiitsministeeriumi territoriaalsete ja kesktalituste värbamismenetluste lõpuleviimine
M1C1–40	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste lõpuleviimine
M1C1–41	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Piirkondlikes halduskohtutes kuhjunud kohtuasjade vähendamine
M1C1–42	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Kuhjunud kohtuasjade vähendamine riiginõukogus
M1C1–59 BIS	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses
M1C1–73a	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Võtta vastu ringkiri, milles antakse suuniseid avaliku sektori hankijate kvalifitseerimissüsteemi kohta
M1C1–108	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite ja mitmemõõtmelise raamatupidamisarvestuse graafiku heakskiitmine
M1C1–111	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2023. aasta kulude läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. aastal 2023. aastaks seatud kokkuhoiueesmärki
M1C1–112	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Parandada maksuameti tegevussuutlikkust kooskõlas töötajate värbamise eesmärkidega, nagu on märgitud maksuameti 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kavas
M1C2–2	Investeering: Üleminek 4.0	Siht	Üleminek 4.0 ettevõtetele 2021.–2022. aastal esitatud maksudeklaratsioonide alusel
M1C3–9	Investeering 4.1 Digiturismi keskus	Siht	Turismiettevõtjate kaasamine digitaalse turismi keskusesse
M1C3–10	Reform 4.1. Regulatsioon giidide kutsealade korralduse kohta.	Eesmärk	Giidide riikliku standardi määratlus
M2C1–6	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest
M3C2–5	Investeering 2.1 – logistilise ahela digitaliseerimine	Siht	Logistikaahela digitaliseerimine
M5C2–2	Reform – puuete raamseadus	Eesmärk	Selliste seadusandlike dekreetide jõustumine, millega töötatakse välja raamseaduse sätted, et tugevdada puuetega inimeste autonoomiat
		Osamakse summa	2 053 579 667 EUROT

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–17	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Ränne Polo Strategico Nazionale T1
M7–7	Reform: Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
M7–14	Investeering: Türreenia link	Eesmärk	Lepingute sõlmimine
M3C2–7	Investeering 2.3: Külm triikimine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine
M1C1–18	Investeering 1.3.1: Riiklik digiandmeplatvorm	Siht	Riikliku digiandmeplatvormi T1 rakendusliidesed
M1C1–19	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Siht	Toetus turvastruktuuride T2 ajakohastamiseks
M1C1–20	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt
M1C1–21	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	Küberturvalisuse sõeluuringu- ja sertifitseerimislaborite, hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine
M1C1–22	Investeering 1.5: Küberturvalisuseni	Eesmärk	PSNC & NIS turbemeetmete keskse auditiüksuse täielik toimimine, kusjuures lõpule on viidud vähemalt 30 kontrolli
M1C1–43	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilkohtutes (esimene aste)
M1C1–44	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilapellatsioonikohtus (teine aste)
M1C1–60	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava 200 kriitilise menetluse lihtsustamine ja/või digiteerimine
M1C1–72ter	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Suurendada maksetega tegelevaid inimressursse
M1C1–72quater	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Tegevuskava vastuvõtmine
M1C1–73ter	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise ja kutseliseks muutmise stiimulid.
M1C1–73quinquies	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine
M1C1–75a	Investeering 1.10: Kvalifikatsiooni ja e-riigihangete toetamine	Eesmärk	Kvalifikatsiooni ja e-riigihangete toetamine
M1C1–84a	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Meetmed, mille eesmärk on parandada otsuste tegemist avaliku sektori hankijatega lepingute sõlmimisel
M1C1–98	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames koolitatud riigiteenistujad
M1C2–11	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2–12	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseaduses ja muudes esmastes õigusaktides kehtestatud meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks
M2C1–6bis	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine abisaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest
M2C1–7	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Lõplike pingeridade avaldamine koos lõplike vahendite saajate kindlaksmääramisega.
M2C2–28	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristu paigaldamiseks
M4C1–12	Investeering 4.1: Doktorantide arvu ja karjäärivõimaluste suurendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)	Siht	Doktoriõppe stipendiumid aastas (üle kolme aasta)
M4C1–14	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad
M4C1–15	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Siht	Stipendiumid ülikooliõpinguteks
M4C2–3	Investeering 3.3: Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega ja teadlaste töölevõtmise edendamine ettevõtete poolt	Siht	Doktoriõppe stipendiumide arv
M5C1–15a	Investeering 4 – Ülemaailmne avalik teenistus	Eesmärk	Võtta meetmeid noorte osaluse suurendamiseks, menetluste lihtsustamiseks ja universaalse avaliku teenistuse projektide kvaliteedi parandamiseks;
M7–1	Reform: Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	„Taastuvenergia kiirendusalade“ kindlaksmääramine
M7–4	Reform: Keskkonnale kahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Valitsuse aruande vastuvõtmine, milles esitatakse valitsuse ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemused, et määrata kindlaks keskkonnakahjulike toetuste vähendamise tegevuskava.
M7–16	Investeering 5: SA.CO.I.3	Eesmärk	Lepingute sõlmimine
M4C1–10 bis	Reform 1.1: Tehnika- ja kutseinstituutide reform	Eesmärk	Teiseste õigusaktide jõustumine.
		Osamakse summa	5 294 563 760 EUROT

1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–23	Investeering 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaaliale	Eesmärk	Seitsme katseprojekti rakendamine
M1C1–76	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riigiasutustele ettevõtjatele maksmiseks kuluvate päevade keskmine arv väheneb
M1C1–77	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud ametiasutused peavad ettevõtetele maksma
M1C1–78	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse kohalike ametiasutuste keskmist päevade arvu, mis kulub ettevõtetele maksmiseks
M1C1–79	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtetele maksmiseks on vähenenud
M1C1–25	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Eesmärk	Arendada majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks kasutatavaid infosüsteeme
M1C1–62	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Suurendada investeeringute kasutamist
M1C1–115	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2024. aasta kulude läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastaks 2024. aastaks seatud kokkuhoiueesmärki
M1C2–3	Investeering: Üleminek 4.0	Siht	Üleminek 4.0 ettevõtetele 2021.–2023. aastal esitatud maksudeklaratsioonide alusel
M4C1–16	Investeering 3.1: Uued oskused ja uued keeled	Eesmärk	STEM-projektide käivitamiseks toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine
M4C1–17	Investeering 3.1: Uued oskused ja uued keeled	Eesmärk	Uued oskused
M4C2–1 bis	Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine	Eesmärk	Noortele teadlastele toetust andva(te) dekreedi(te) avaldamine
M6C2–2	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine	Siht	Programmi (kontseptsiooni tõendamine) ning haruldaste vähivormide ja haigustega seotud teadusprojektid
M6C2–3	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine	Siht	Tervisele suurt mõju avaldavate haigustega seotud teadusprojektid
M7–2	Reform: Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Õigusakti jõustumine (Testo Unico)
M7–25	Investeering: Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Eesmärk	Kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali käsitleva aruande avaldamine
M1C2–14a	Reform: Ettevõtetele pakutavate stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Hindamisaruande avaldamine – kõik stiimulid ettevõtetele
M5C1–15	Investeering – duaalse süsteemi tugevdamine	Siht	Duaalse haridussüsteemi kaudu väljastatavad tunnistused
M2C1–12	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Siht	Taskuhäälingud keskkonnaalase ülemineku kohta
M4C1–19	Investeering 3.2: Kool 4.0: uuenduslikud koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Eesmärk	Digiseadmete ostmiseks toetuse andmise otsus(t)e vastuvõtmine ja/või digilaborite loomine
M1C1–98a	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames koolitatud riigiteenistujad
		Osamakse summa	3 541 589 877 EUROT

1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus
M4C1–7	Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid lõhesid keskkooli I ja II tsüklis ning vähendada koolist väljalangemist	Siht	Õpilased või noored, kes on osalenud mentorlustegevuses või koolituskursustel
M4C1–14 bis	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad
M7–6	Reform: Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine	Eesmärk	Biometaani tootmisjaamade gaasivõrku ühendamise kulude vähendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
M7–10	Reform 5: Uute oskuste kava – Üleminekud	Eesmärk	Piirkondlikke ja autonoomseid provintse käsitleva(te) õigusakti(de) jõustumine
M1C1–24	Investeering 1.7.1: Digitaalne avalik teenistus	Siht	Vabatahtlikud on koolitatud
M1C1–96	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Pakkumuste esitamise ja lepingu sõlmimise vaheline keskmine aeg
M1C1–116	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „sobivus kõrvale hoida“
M1C2–5	Investeering: Investeeringud tööstusomandi süsteemi	Siht	Lõpliku tegevusaruande esitamine vähemalt 254 tööstusomandi ja teadusuuringutega seotud projekti kohta
M1C2–13	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2–14	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Siht	Kasutusele on võetud miljonid 2G arukad arvestid.
M1C3–2	Investeering – 1.1 Kultuuripärandi digistrateegia ja -platvormid	Siht	Avaldatud digitaalsed ja meediaressursid
M1C3–5	Investeering – 1.3 Kinode, teatrite ja muuseumide energiatõhususe parandamine	Siht	Riiklike muuseumide ja kultuuriobjektide, teatrisaalide ja kinode sekkumised viiakse lõpule (teine rühm)
M2C3–3	Investeering 2.1 – Ecobonuse tugevdamine energiatõhususe suurendamiseks	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus T2
M4C1–13	Investeering 2.1: Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku teemal;	Siht	Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine
M4C2–2bis	Investeering 2.2a: Innovatsioonilepingud	Siht	Lõpetatud innovatsioonilepingud
M5C1–3	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Siht	Töötajad, kes saavad kasu töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmist (GOL)
M5C1–4	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Siht	Inimesed osalesid koolitusprogrammides
M5C1–7	Investeering – Riiklike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused.
M5C1–10	Reform – deklareerimata töö	Siht	Tööinspektsioonide arvu suurenemine ja põllumajandusvõrgustiku liikmesus
M5C3–9	Investeering1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane tugi (teine pakett)
M7–3	Reform: Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Taastuvenergiaga seotud lubade ühtse digiplatvormi loomine
M7–5	Reform: Keskkonnale kahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.
M7–26	Investeering: Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Siht	Kaevandamisjäätmeid käsitlev geograafiline infosüsteem kriitilise tähtsusega toorainete kestlikuks, ringluspõhiseks ja turvaliseks tarnimiseks
M1C1–38a	Reform 1.8: Õigusemõistmise digipööre	Eesmärk	Kohtusüsteemi digitaliseerimine
M1C1–72quinquies	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Veebileht, mis pakub teavet ja andmeid avaliku sektori asutuste maksete kohta
M1C1–72sixies	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Auditikava lõpliku auditiaruande vastuvõtmine
M1C1–27	Investeering 1.3.1: Riiklik digiandmeplatvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digiandmeplatvormis T2
M1C1–97ter	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Meetmed täitmise kiiruse parandamiseks
M4C2–4bis	Reform 1.2: Teadusuuringute rahastamise kolmeaastane kava	Eesmärk	Esmased õigusaktid teadusuuringute rahastamise kolmeaastase kava vastuvõtmiseks
M7–30	Investeering 10: Oskuste katseprojekt „Crescere Green“	Siht	Läbi viidud koolitusmoodulid
M1C1–144	Investeering 1.4.2 – Kodanike kaasamine – digitaalsete avalike teenuste juurdepääsetavuse parandamine/rakendatud sekkumised	Siht	Digitaalsete avalike teenuste parem kättesaadavus
M2C2–36	Investeering 4.4.3: Riikliku tuletõrjebrigaadi lennukipargi uuendamine	Siht	Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjebrigaadi uuendamispargi jaoks
M2C4–32	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire
M1C1–153	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T2
		Osamakse summa	7 670 089 282 EUROT

1.10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–88	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riigiasutustele ettevõtjatele maksmiseks kuluvate päevade keskmine arv väheneb
M1C1–89	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud ametiasutused peavad ettevõtetele maksma
M1C1–90	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse kohalike ametiasutuste keskmist päevade arvu, mis kulub ettevõtetele maksmiseks
M1C1–91	Reform 1.11: Haldusasutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskmine päevade arv, mille jooksul tervishoiuasutused saavad ettevõtetele maksta, on vähenenud
M1C1–117	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Siht	Uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks koolitatud avaliku sektori asutused
M1C1–119	Reform 1.14: Riigi tasandist madalama tasandi eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalföderalismi parameetrite määratlemine
M1C1–120	Reform 1.14: Riigi tasandist madalama tasandi eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Provintside ja suurlinnade fiskaalföderalismi määratleva õigusakti jõustumine
M3C2–6	Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digitaliseerimine	Eesmärk	Lennuliikluse korraldamise digitaliseerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine
M5C1–11	Reform – deklareerimata töö	Siht	Deklareerimata töö vastu võitlemise meetmete võtmine
M3C2–12	Investeering 2.3: Külm triikimine	Siht	Tööde lõpuleviimine ja ühenduskulude hinnangute vastuvõtmine arendaja poolt külma triikimistaristu jaoks
M1C1–26	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionalesse või turvalisse sertifitseeritud avalikku pilvekeskkonda
M1C1–28	Investeering 1.7.2: Digilihtsustusteenuste võrgustik	Siht	Digiõppe ja/või digilihtsustuskeskuste pakutavates algatustes osalevate kodanike arv
M1C1–45	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine
M1C1–46	Reform1.5: Kriminaalõiguse reform	Siht	Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine
M1C1–47	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilkohtutes (esimene aste)
M1C1–48	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Kohtuasjade kuhjumise vähendamine tsiviilapellatsioonikohtus (teine aste)
M1C1–49	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Regionaalsete halduskohtute (esimese astme) pooleliolevate kohtuasjade vähendamine
M1C1–50	Investeering 1.8: Halduskohtute töölevõtmise kord	Siht	Kuhjunud kohtuasjade vähendamine riiginõukogus
M1C1–59ter	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses
M1C1–63	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Kõigi lihtsustatud ja/või digiteeritud menetluste hoidla avaldamine
M1C1–66	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkuse suurendamist Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1–118	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Tekkepõhise arvestuse reformi käsitleva seadusandliku akti jõustumine vähemalt 90 % ulatuses kogu avalikust sektorist, v.a riigi omanduses olevad äriühingud
M1C1–122	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2025. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022., 2023. ja 2024. aastaks seatud säästueesmärki.
M1C2–13bis	Reform: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teisesed õigusaktid ja rakendusaktid, mis käsitlevad 2025. aasta konkurentsiseadust) jõustumine
M1C3–3	Investeering – 1.2. Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete kõrvaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist	Siht	Sekkumised füüsiliste ja kognitiivsete tõkete kõrvaldamiseks muuseumides, mälestistes, arheoloogiaaladel ja parkides, arhiivides ja raamatukogudes
M2C1–8	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Ringmajanduses ja biomajanduses innovatsiooni tehtavate investeeringute toetamine
M2C1–9	Investeering 2.2: AGRI-päikesepark	Siht	Põllumajandusliku ja fotogalvaanilise energia tootmine
M2C2–23	Investeering 4.1. Investeeringud pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava)	Siht	Jalgrattarajad T2
M3C2–5bis	Investeering 2.1 – logistilise ahela digitaliseerimine	Siht	Logistikaahela digitaliseerimine
M4C1–20	Investeering 1.5: Kolmanda taseme kutsehariduse süsteemi (ITS) arendamine	Siht	Kutseõppesüsteemi (ITS) registreerunud õpilaste arv
M4C1–22	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri tõhustamise kava	Siht	Koolis kasutatavate spordirajatiste ja spordisaalide ehitamine või renoveerimine
M4C1–23	Investeering 3.4: Õpetamine ja kõrgtasemel ülikoolioskused	Eesmärk	Meetmed keskkoolide ja ülikooliprogrammide, sealhulgas doktoriõppe kvalifitseerimiseks ja uuendamiseks
M4C1–24	Investeering 1.6: Aktiivne suunamine üleminekul koolile ja ülikoolile.	Siht	Kooli ja ülikooli üleminekukursuste jaoks välja antud osalemistunnistused
M5C1–7bis	Investeering – Riiklike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on renoveerimistegevuse lõpule viinud
M5C1–14	Investeering – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem	Siht	Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi
M5C1–16	Investeering 4 – Ülemaailmne avalik teenistus	Siht	Inimesed on osalenud nelja-aastasel ajavahemikul 2021–2024 käivitatud universaalse avaliku teenistuse projektides ja saanud asjakohase sertifikaadi.
M5C3–4	Investeering: Territoriaalne lähedus tervishoiuasutustele	Eesmärk	Toetus maapiirkondade apteekidele omavalitsustes, külades või asulates, kus elab vähem kui 5 000 elanikku (teine partii)
M7–11	Investeering: Võimendatud meede: Arukad võrgud	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine
M7–12	Investeering: Võimendatud meede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi vastupanuvõimet
M7–13	Investeering: Võimendatud meede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)	Siht	Elluviidud projekt
M7–15	Investeering: Türreenia link	Eesmärk	Paigaldatud kaabel
M7–17	Investeering 5: SA.CO.I.3	Eesmärk	Sardiinias (Codrongianos) ja Toscanas (Suvereto) asuvate ümberehitusjaamade sõlmede lõpuleviimine
M7–22	Investeering 7: Arukas riiklik ülekandevõrk	Eesmärk	5G-seadmete paigaldamine, IKT arhitektuur, turvaline protokoll nr 104 elektrijaamadesse ja tööstuslik asjade internet elektriploonides
M7–27	Investeering: Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Eesmärk	Uurimis- ja arendusprojektid ning laboratooriumide seadmed linnakaevandamise ja ökodisaini valdkonnas
M7–31	Investeering: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Registreeritud rongide arv
M2C2–30	Investeering 4.5 – Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega	Siht	Ostetud sõidukite arv
M1C2–14ter	Reform: ettevõtetele pakutavate stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Kindlate stiimulite ratsionaliseerimist käsitlevate õigusaktide jõustumine
M4C1–14ter	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Eesmärk	Kandidaadid, kes on edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajaks saamiseks pärast reformitud värbamissüsteemi
M1C1–121a	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Maksude kogumise parandamist käsitlevate esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
M2C2–29	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv
M4C1–15a	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikooli juurdepääsuks	Siht	Stipendiumid ülikooliõpinguteks
M5C1–4bis	Reform – aktiivsed tööturumeetmed ja kutseõpe	Siht	Koolitusprogrammides osalevad isikud
M1C1–147	Investeering 1.2 – pilvandmetöötluse võimaldamine kohaliku omavalitsuse jaoks	Siht	Pilvandmetöötluse võimaldamine kohalikule avalikule haldusele T2
M1C1–148	Investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2
M2C2–10	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	Arukad võrgud – võrgu läbilaskevõime suurendamine ja energiatarbimise elektrifitseerimine
M2C2–13	Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi vastupanuvõimet
M2C2–35	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heitevabade bussidega	Siht	Registreeritud heiteta busside arv T2
M2C2–35 ter	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine keskkonnasõbralike kütustega	Siht	Heiteta ja vähese heitega madala põrandaga busside laadimisjaamade arv
M6C2–16	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Tervishoiutöötajate juhtimis- ja digioskuste alane koolitus
M6C2–17	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Arsti määramine erikoolituse lepingud
M1C1–149	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T2 kasutuselevõtt
M1C1–150	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	„IO“ rakenduse T2 kasutuselevõtu laiendamine
M1C1–152	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid T2
M1C1–154	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Õigusemõistmise andmejärve teadmussüsteemid T2
M7–50	Investeering – kasvumeede: Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega	Siht	Ostetud sõidukite arv
		Osamakse summa	12 799 902 997 EUROT

2.Laenutoetus

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M4C2–10	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide mikroelektroonika projektide kindlakstegemiseks
M1C2–26	Investeering 5.1: SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Eesmärk	Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine
M2C1–14	Investeering 1.1 – uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine; Investeering 1.2 – ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Ministri dekreedi jõustumine.
M2C4–8	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide kindlakstegemise täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava
M5C1–17	Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Eesmärk	Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond.
M1C2–27	Investeering 5.1: SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Siht	Fondist 394/81 toetust saanud VKEd
M1C3–22	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: Euroopa Investeerimispanga temaatiline fond;
M1C3–23	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Eesmärk	Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,
M1C3–24	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond,
M1C3–25	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Eesmärk	Fondo Rotativo investeerimispoliitika
M1C3–26	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Eesmärk	Majutusasutuste ümberkorraldamiseks ette nähtud maksu ümberarvutuse rakendusmääruse jõustumine.
M2C4–7	Reform 3.1: Õhusaaste kontrolli käsitlevate riiklike programmide vastuvõtmine	Eesmärk	Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine
M2C4–12	Investeering 2.1.b. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Eesmärk	Üleujutuste ja hüdrogeoloogiliste riskide vastaseid sekkumisi käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine
M2C4–18	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Eesmärk	Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine
M3C1–1	Reform 1.1 – MITi ja RFI vahelise lepingu heakskiitmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Contratti di Programma (CdP) heakskiitmise protsessi käsitleva seadusandliku muudatuse jõustumine
M3C1–2	Reform 1.2 – Projektidele loa andmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Jõustub regulatiivne muudatus, millega lühendatakse projektidele loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.
M3C1–21	Reform 2.1 – hiljutise lihtsustamise dekreedi (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi riskide liigitamise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suuniste vastuvõtmise kohta	Eesmärk	„Riskide klassifitseerimise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ jõustumine
M3C1–22	Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide omandi üleandmine madalamal tasemelt kõrgemal asuvatesse teedesse	Eesmärk	Viia sildade, viaduktide ja ülesõiduteede omandiõigus madalamal tasemelt kõrgemale (maanteed ja peamised riiklikud teed)
M4C1–27	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Jõustub õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste eluaseme kohta.
M5C3–10	Reform1: Menetluste lihtsustamine ja voliniku volituste tugevdamine erimajandustsoonides	Eesmärk	Määruse jõustumine, et lihtsustada menetlusi ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides
M5C3–11	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsooni jaoks	Eesmärk	Kõigi kaheksa erimajandustsooni tegevuskavasid kinnitavate ministeeriumide dekreetide jõustumine
M6C2–4	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Eesmärk	Ümberkorralduskava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia regioonide ministeerium
		Osamakse summa	1 264 3678 161 EUROT

2.2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C2–28	Investeering 5.2: Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus	Eesmärk	Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine
M2C4–27	Reform 4.1. Õigusaktide lihtsustamine ja veevarustustaristusse tehtavate investeeringute juhtimise tugevdamine	Eesmärk	Veevarustuse kindlusega seotud esmatasandi veetaristu sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine
M5C2–11	Investeering – investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemist	Eesmärk	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse halvenemise olukordi, koos projektidega, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“
M5C2–15	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – ebaseaduslike asunduste ületamine, et võidelda tööalase ärakasutamise vastu põllumajanduses	Eesmärk	Ebaseaduslike asunduste kaardistamist käsitleva ministri dekreedi jõustumise võtab vastu „Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ ning vastu on võetud ministri dekreet vahendite eraldamise kohta.
M5C2–19	Investeering – eluasemekvaliteedi innovatsiooniprogramm	Eesmärk	Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nendel territooriumidel asuvad omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid lepingud sotsiaaleluruumide ümberkujundamiseks ja suurendamiseks.
M1C2–16	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Eesmärk	Kõigi kiiremate ühendusprojektidega seotud riigihankelepingute sõlmimine
M1C3–12	Investeering 2.1 – Ajaloolise väikelinna atraktiivsus	Eesmärk	Jõustub kultuuriministeeriumi dekreet vahendite eraldamise kohta omavalitsustele, et suurendada väikeste ajaloolinnade atraktiivsust
M1C3–13	Investeering 2.2 – maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi ressursside eraldamist käsitleva dekreedi jõustumine: maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitsmiseks ja parandamiseks
M1C3–14	Investeering 2.3 – programmid kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi parandamiseks	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi ressursside eraldamist käsitleva dekreedi jõustumine: projektide jaoks, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti
M1C3–15	Investeering 2.4 – Kutsepaikade turvalisus, FECi pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi ressursside eraldamist käsitleva dekreedi jõustumine: seismilise ohutuse tagamiseks kultuse ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel
M1C3–35	Investeering – 4.3 Caput Mundi-Next Generation EU turismi suurürituste jaoks	Eesmärk	Iga kuue projekti lepingu allkirjastamine turismiministeeriumi ja abisaajate/rakendusasutuste vahel
M2C1–13	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Eesmärk	Jõustub ministri käskkiri riikliku jäätmekäitlusprogrammi kohta
M2C2–52	Investeering 5.2 Vesinik	Eesmärk	Elektrolüüsiseadmete tootmine
M4C2–11	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse vajalikud rahalised vahendid projektis osalejate toetamiseks.
M4C2–17	Investeering 3.1: Fond teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi rajamiseks; Investeerimiseks	Eesmärk	Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem
M4C2–18	Invesment1.5: Kestlikkust toetavate innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine, teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite loomine ja tugevdamine	Eesmärk	Innovatsiooni ökosüsteeme käsitlevate projektide lepingute sõlmimine;
M4C2–19	Investeering 1.4: Teadusstruktuuride tugevdamine ning riiklike teadus- ja arendustegevuse liidrite loomise toetamine mõnede peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate alaste riiklike teadus- ja arendusliidritega seotud projektide lepingute sõlmimine
M4C2–20	Investeering 3.2: Omakapitalisisend digiülemineku fondi (DTF)	Eesmärk	Allkirjastatud leping IT-valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel rahastamisvahendi loomise kohta
M6C1–1	Reform: Territoriaalse tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonimudeli kindlaksmääramine	Eesmärk	Teiseste õigusaktide (ministri dekreet) jõustumine, millega nähakse ette tervishoiu korralduse reform.
M6C1–2	Investeering 1.1: Kogukonna tervisemajad territoriaalse tervishoiuabi parandamiseks	Eesmärk	Institutsioonide arendamise lepingu heakskiitmine
M6C1–4	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Eesmärk	Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine
M6C1–5	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Eesmärk	Tervishoiu- ja regionaalministeeriumi poolt heaks kiidetud institutsioonilise arengu leping
M6C1–10	Investeering 1.3: Kesktasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (ühenduse haiglad)	Eesmärk	Institutsioonilise arenduslepingu heakskiitmine (Contratto Istituzionale di Sviluppo)
M6C2–5	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine
		Osamakse summa	12 643 678 161 EUROT

2.3. Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M2C1–18	Investeering 3.1: Rohelised saared	Eesmärk	Direktori dekreedi jõustumine
M2C1–20	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste ühenduste valimiseks
M5C2–17	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – EIP fond	Eesmärk	Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium (MEF)
M1C1–123	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1
M1C1–124	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – paremate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1
M1C3–30	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid: Väljamaksed fondile kokku 350 000 000 eurot.
M1C3–31	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	Riiklik turismifond: Kokku 150 000 000 euro suurune väljamakse fondi omakapitalitoetuseks.
M2C3–9	Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine	Eesmärk	Lepingud küttevõrkude täiustamiseks sõlmib ökoloogilise ülemineku ministeerium pärast avalikku hankemenetlust.
M2C4–19	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Siht	Puud linna- ja linnalähedaste haljasalade T1 kaitsmiseks ja väärtustamiseks
M2C4–24	Investeering 3.4. Nn harvaesinevate alade pinnase tervendamine	Eesmärk	Harvaesinevate alade tervendamise õigusraamistik
M3C1–3	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Eesmärk	Hankelepingu(te) sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel
M3C1–12	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtt	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi jaoks
M3C2–8	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususe meetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: teoste loovutamine
M4C1–29	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Üliõpilaste eluaset käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.
M5C2–13	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – üldprojektid	Eesmärk	Linnade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine suurlinnapiirkondades
M6C2–7	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine
		Osamakse summa	9 825 328 389 EUROT

2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–125	Investeering 1.2 – pilvandmetöötluse võimaldamine kohaliku omavalitsuse jaoks	Eesmärk	(Kõikide) avalike konkursside sõlmimine pilvandmetöötluse võimaldamiseks kohalike avaliku halduse hangete jaoks
M1C2–22	Investeering: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Kõigi satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektidega seotud riigihankelepingute sõlmimine
M2C2–48	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)	Eesmärk	Kõigi riigihangete sõlmimine vesiniku tootmise projektide jaoks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes
M2C2–50	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine tööstuses, kus heidet on raske vähendada	Eesmärk	Kokkulepe metaanilt saastevabale vesinikule ülemineku edendamiseks
M5C2–21	Investeering – spordi ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Eesmärk	Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine pärast avalikku konkursikutset
M1C3–20	Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Eesmärk	Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vaheliste lepingute allkirjastamine üheksa stuudio ehitamiseks
M2C4–21	Investeering 3.3 Po piirkonna taasturiseerimine	Eesmärk	Po piirkonna taasasustamise sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine
M4C1–28	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine
M4C2–12	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides osalejate nimekiri on lõplikult vormistatud 30. juuniks 2023.
M4C2–16	Investeering 3.1. Teadus- ja innovatsioonitaristud	Siht	Rahastatud taristute arv
M5C1–18	Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Ettevõtetele on antud finantstoetust
M6C2–14	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Stipendiume üldarsti erikoolituseks.
		Osamakse summa	16 611 453 220 EUROT

2.5.Viies osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M2C3–5	Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoonete asendamise teel	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks, asendades hooned energia ajakohastamiseks koolihoonetes pärast avalikku hankemenetlust
M2C4–28	Investeering 4.1. Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele (esmaveetaristusse investeerimiseks ja veevarustuse kindluse tagamiseks)
M2C4–30	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Eesmärk	Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mis on seotud sekkumisega veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire
M1C1–14	Investeering 1.6.5: Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – kohtudokumendid, mis on analüüsimiseks kättesaadavad andmelaos T1
M1C1–16	Investeering 1.6.5: Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – kohtudokumendid, mis on analüüsimiseks kättesaadavad andmelaos T2
M1C1–126	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu laiendamine
M1C1–127	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ laiendamine	Siht	„IO“ rakenduse T1 kasutuselevõtu laiendamine
M1C1–128	Investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadaannete T1 kasutuselevõtt
M1C1–129	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid T1
M1C1–130	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T1
M1C1–131	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Õigusandmejärve teadmussüsteemid T1
M1C1–132	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2
M1C1–133	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – paremate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2
M1C1–134	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid/teenused T1
M1C1–135	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – menetluste T1 digitaliseerimine
M1C1–136	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digitaliseerimine
M1C1–137	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Eesmärk	Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide komisjon
M1C1–138	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – mitte-missioonikriitiliste rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatuse abil täieliku infokaitse lahenduseks (S.C.I.P.I.O.) T1
M1C2–29	Investeering 5.2: Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus	Siht	Heakskiidetud arenduslepingud
M2C1–15a	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)
M2C1–15ter	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Siht	Liigiti kogumise piirkondlikud erinevused
M2C1–15 quater	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Eesmärk	Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine
M2C2–24	Investeering 4.2. Massiirtranspordisüsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi hankelepingute sõlmimine metroo-, trammi-, trollibussi- ja köisteealade ehitamiseks
M2C2–32	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heitevabade bussidega	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine, et tugevdada piirkondliku ühistranspordi bussiparki heiteta vähese põrandaga bussidega
M2C3–7	Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmises	Eesmärk	Kõik riigihankelepingud uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmise kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks allkirjastab hankija pärast avalikku hankemenetlust.
M2C4–33	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Eesmärk	Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mis käsitlevad niisutussüsteemi vastupanuvõimet veevarude paremaks majandamiseks
M2C4–36	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Eesmärk	Kõigi kanalisatsiooni- ja puhastusteenuste riigihankelepingute sõlmimine
M3C1–4	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel
M3C1–17	Investeering 1.7 – Raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus lõunapoolsetes riikides	Siht	Lõpetatud 150 km töid, mis on seotud raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega lõunas ning mis on valmis loa andmise ja käitamise etappideks.
M4C2–5	Investeering 1.1: Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Toetust saanud teadusprojektide arv
M6C1–8	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Vähemalt üks igale piirkonnale määratud telemeditsiini projekt (arvestades nii projekte, mida rakendatakse konkreetses piirkonnas, kui ka projekte, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide raames)
		Osamakse summa	9 030 593 086 EUROT

2.6.Kuues osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M3C1–10	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liiniühenduste ehitamiseks
M7–35	Investeering: Aadria mere liiniliini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Asjakohaste keskkonnamõju hindamiste (VIncA) vastuvõtmine ja ajakohastamine
M7–40	Investeering: Transizione 5.0	Eesmärk	Rahastamiskõlblike sekkumiste kriteeriume kehtestava õigusakti jõustumine
M2C1–15	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)
M2C1–16a	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Siht	Ebaseaduslikud prügilad
M2C1–22	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Eesmärk	Rakendusleping
M2C2–31	Investeering 4.4.3: Riikliku tuletõrjebrigaadi lennukipargi uuendamine	Eesmärk	Kõikide riigihankelepingute sõlmimine riikliku tuletõrjebrigaadi koosseisu uuendamiseks
M2C4–6	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Siht	Halduslik lihtsustamine ja digitaalteenuste arendamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele
M3C2–10	Reform 2.2: Riikliku digitaalse logistikaplatvormi loomine, et viia sisse kauba- ja/või reisijateveoteenuste digitaliseerimine	Eesmärk	Riiklik digilogistika platvorm
M6C2–15	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine	Siht	Üldarsti erikoolituse jaoks antakse täiendavaid stipendiume.
M7–36	Investeering: Aadria mere liiniliini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine
M7–38	Investeering 14: Gaasi piiriülese ekspordi taristu	Eesmärk	Lepingute sõlmimine
		Osamakse summa	7 908 481 227 EUROT

2.7.Seitsmes osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–139	Investeering 1.2 – pilvandmetöötluse võimaldamine kohaliku omavalitsuse jaoks	Siht	Pilvandmetöötluse võimaldamine kohalikule avalikule haldusele T1
M2C2–25	Investeering 4.2. Massiirtranspordisüsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine heiteta veeremi ostmiseks ja sekkumised kiirete massitranspordisüsteemide taristu ajakohastamiseks
M2C4–11	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Sõnavõttude kindlaksmääramine hädaolukorra voliniku määruse(te)ga
M7–46	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Pädevuse eesmärgi määratlemine
M1C1–140	Investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T1
M1C1–141	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2
M1C1–142	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeeriumi sertifikaatide T2 digiteerimine
M1C1–143	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digitaliseerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooni kriitilise tähtsusega ja mitte-missioonikriitiliste rakenduste migratsioon lahenduseks täieliku infokaitse tagamiseks taristu avatuse kaudu (S.C.I.P.I.O.) T2
M1C2–19	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	Saared pakuvad ülilairibaühendust
M1C3–27	Investeering – 4.3 Caput Mundi-Next Generation EU turismi suurürituste jaoks	Siht	Nende kultuuri- ja turismiobjektide arv, mille ümberkvalifikatsioon jõudis keskmiselt 50 %ni Stato Avanzamento Lavori (SAL) arvust (esimene partii)
M2C1–16ter	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Siht	Liigiti kogumise määrade piirkondlikud erinevused
M2C1–25	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Eesmärk	Ministeerium on vahendite kogusumma üle kandnud
M2C2–9	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – taastuvenergia jaotamise võrguvõimsuse suurendamine
M2C2–34	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heitevabade bussidega	Siht	T1 heiteta vähese põrandaga busside arv
M2C2–34a	Investeering 4.4.2: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Heiteta rongide arv
M2C2–38a	Investeering 5.1: Ökoloogilise ülemineku, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime tootmissüsteemi toetamine	Eesmärk	Rakendusleping
M2C2–39	Investeering 5.1. Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegilise tarnimise konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine	Eesmärk	Itaalia ettevõtlus- ja Made’i ministeerium on viinud lõpule vahendite ülekandmise Invitalia S.p.A-le.
M2C2–42a	Investeering 5.4 – omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)	Eesmärk	Omakapitalisisend rohepöörde fondi
M2C2–44	Investeering 1.1 Põllumajanduslike päikeseenergiasüsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihangete sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse päikeseenergiasüsteemidesse
M2C4–22	Investeering 3.3 Po piirkonna taasturiseerimine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 taastamiseks
M2C4–31	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire
M2C4–34	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks, et parandada veevarude majandamist T1
M2C4–35	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks, et parandada veevarude majandamist T1
M3C1–15	Investeering 1,5 – suurlinnatranspordisõlmede ja peamiste riiklike sidemete tugevdamine	Siht	700 km ümberehitatud raudteelõigud, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele
M3C1–19	Investeering 1.8 – raudteejaamade ajakohastamine (RFI juhtimine; lõunas)	Siht	Uuendatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad
M4C2–21bis	Investeering 3.2 – omakapitalisisend digiülemineku fondi	Eesmärk	Omakapitalisisend digiülemineku fondi
M5C3–12	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsooni jaoks	Siht	Infrastruktuuri sekkumisprojektide tööde alustamine erimajandustsoonides
M6C1–7	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Koordineerimiskeskused toimivad täielikult (teine rühm)
M7–43	Investeering 16: Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Rakendusleping
M7–44	Investeering 16: Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Itaalia ettevõtlusministeerium ja Made on lõpetanud rahaliste vahendite ülekandmise Invitaliale.
M2C4–20	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Siht	Puud linna- ja linnalähedaste haljasalade T2 kaitsmiseks ja väärtustamiseks
		Osamakse summa	15 715 972 025 EUROT

2.8.Kaheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M7–47	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Rakendusleping
M7–48	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud
M1C1–146	Investeering 1.4.4 – Riiklike digiidentiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) laiendamine	Siht	Riiklik digiidentiteedi platvorm (CIE)
M1C3–16	Investeering – 2.1 Väikeste ajaloolinnade atraktiivsus	Eesmärk	Väikestes ajaloolinnades toetust saavate ettevõtete loetelu määruse(te) vastuvõtmine
M2C4–9	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Seire- ja prognoosisüsteem on kättesaadav
M2C4–26	Investeering 3.5. Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Siht	Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse
M4C2–6	Investeering 1.1: Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Eesmärk	Projektide heakskiitmise määrus(t)e avaldamine
M4C2–7	Investeering 1.1: Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Tähtajalise lepinguga tööle võetud teadlaste arv
M4C2–8	Investeering 1.3: Ülikoolidele, uurimiskeskustele ja ettevõtetele laiendatud partnerlused ning alusuuringute projektide rahastamine	Siht	Allkirjastatud teaduspartnerluste arv
M4C2–22	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Siht	Toetatud projektide arv
M6C1–6	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Koduhooldus
		Osamakse summa	11 184 566 013 EUROT

2.9.Üheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M1C1–145	Investeering 1.4.4 – Riikliku digiidentiteedi platvormi (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) laiendamine	Siht	Riiklik digiidentiteedi platvorm (CIE) ja riiklik register (ANPR)
M1C3–28	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	Nende turismiettevõtete arv, keda toetatakse toetuse ja/või taristu ja/või teenuste maksukrediidiga;
M1C3–32	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	VKEde tagatisfondist toetatavate ettevõtete arv
M3C1–5	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Siht	Kiirraudtee Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel
M6C1–9	Investeering 1.2: Kodu kui esimene hoolduskoht ja telemeditsiin	Siht	Abi telemeditsiinivahendite kaudu
M6C2–8	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Siht	Haiglad digiteeritakse (DEA – erakorralise meditsiini ja vastuvõtu osakonnad – I ja II tasand)
M6C2–11	Investeering 1.3: Tehnoloogilise taristu ning andmekogumise, andmetöötluse, andmeanalüüsi ja simulatsiooni vahendite tugevdamine	Siht	Üldarstid, kes sisestavad elektroonilisi terviseandmeid.
M1C3–33	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Fondo Rotativo: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslik kokkulepe
M1C3–9bis	Investeering 4.1 Digiturismi keskus	Siht	Turismiettevõtjate registreerimine digitaalse turismi keskuses ja juurdepääs keskuse pakutavatele teenustele
M1C3–18	Investeering 2.3. Programmid kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi parandamiseks	Siht	Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv
M2C1–23	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Eesmärk	ISMEA-le üle kantud vahendid ja rakenduskokkuleppe muutmine
M4C1–31	Investeering 5: Üliõpilaste eluasemefond	Eesmärk	Rakendusleping
M5C1–19bis	Investeering 5 – Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Eesmärk	Rakendusleping ja üleviimine Invitaliasse
M1C2–30	Investeering – Riiklik ühenduvusfond	Eesmärk	Rakendusleping
M2C1–26	Investeering: AGRI-päikesepargirahastu	Eesmärk	Rakendusleping
M5C2–18	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – EIP fond	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped, mille aluseks olevate projektide investeerimisväärtus on vähemalt 545 000 000 eurot
		Osamakse summa	7 118 464 154 EUROT

2.10.Kümnes osamakse (laenutoetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus

M2C3–6	Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoonete asendamise teel	Siht	Hoonete asendamise teel ehitatakse vähemalt 166 uut kooli.
M2C3–8	Investeering 1.2 – Õigusmõistmisel osaliselt või täielikult kasutatava avaliku kinnisvara ümberkvalifikatsioon	Siht	Tööd vähemalt 289 000 m² suuruse avaliku sektori kinnisvara jaoks
M2C3–10	Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine	Siht	Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine energiatarbimise vähendamiseks
M2C4–23	Investeering 3.3 Po piirkonna taasturiseerimine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T2 taasasustamiseks
M2C4–25	Investeering 3.4. Nn harvaesinevate alade pinnase tervendamine	Siht	Harvaesinevate mälestiste taaselustamine
M2C4–29	Investeering 4.1. Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks	Siht	Veetaristuga seotud tööde lõpuleviimine
M2C4–38	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Sekkumised kanalisatsiooniks ja puhastamiseks T2
M5C2–20	Investeering – eluasemekvaliteedi innovatsiooniprogramm	Siht	Ehitatud, ostetud või renoveeritud elamute arv
M1C1–151	Investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T2 kasutuselevõtt
M1C1–155	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) ja tööõnnetuste vastu kindlustamise riikliku instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid/teenused T2
M1C2–15	Investeering: Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia	Siht	Silicon Carbide substraatide tootmisvõimsus
M1C2–17	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühenduvusega majanumbrid
M1C2–18	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühenduvusega koolihooned ja tervishoiuasutused
M1C2–20	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	5G katvusega linnavälised teed ja koridorid
M1C2–21	Investeering: Kiire internetiühendus (Ultra-Broadband ja 5G)	Siht	5G katvusega turutõrgete piirkonnad
M1C3–21	Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Siht	Ehitatud või renoveeritud stuudiote arv
M1C3–36	Investeering – 4.3 Caput Mundi-Next Generation EU turismi suurürituste jaoks	Siht	Sekkumiste arv kultuuri- ja turismiobjektidel
M2C1–16	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad
M2C1–19	Investeering 3.1: Rohelised saared	Siht	Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel
M2C1–21	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Siht	Rakendusprojektid rohelistes ühendustes
M2C1–24	Investeering 3.4: Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris	Siht	Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega
M2C2–5	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Eesmärk	Rakendusleping, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringute lõpuleviimine
M2C2–17	Investeering 3.4. Vesinikukatsed raudteetranspordi ja maanteetranspordi jaoks	Siht	Ehitatud vesinikutanklate arv
M2C2–19	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Siht	Vesinikku käsitlevate teadus- ja arendustegevuse projektide arv
M2C2–26	Investeering 4.2. Massiirtranspordisüsteemide arendamine	Eesmärk	Ehitatud või uuendatud avalik taristu ühistranspordi kiireks arendamiseks, ostetud veerem
M2C2–35 bis	Investeering 4.4.2: Saastevabade rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Registreeritud rongide arv
M2C2–40	Investeering 5.1. Ökoloogilise ülemineku, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime tootmissüsteemi toetamine	Siht	Rakenduslepingu muutmine, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped
M2C2–43	Investeering 5.4 – omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)	Eesmärk	Raporti vastuvõtmine
M2C2–47	Investeering 1.2. Taastuvenergia edendamine energiakogukondade ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate jaoks	Siht	Taastuvatest energiaallikatest toodetud uue elektritootmisvõimsuse paigaldamine energiakogukondadesse ja ühiselt tegutsevad oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad
M2C2–49	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (vesinikuorud)	Siht	Elluviidud projekt
M2C2–53	Investeering 5.2 Vesinik	Siht	Ehitatud tööstuskäitis
M2C4–6bis	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Looduse seire ja loodusvarade seirega seotud sekkumised
M2C4–11bis	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Siht	Elluviidud projektid
M2C4–13	Investeering 2.1b – Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Siht	D- ja E-tüüpi sekkumised
M2C4–20bis	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja parandamine	Siht	Puud linna- ja linnalähedaste haljasalade T3 kaitsmiseks ja väärtustamiseks
M2C4–34a	Investeering 4.3 Investeeringud niisutussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks, et parandada veevarude majandamist T1
M3C1–6	Investeering 1.1 – Kiired raudteeühendused lõunasse reisijate- ja kaubaveoks	Siht	Kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel
M3C1–9	Investeering 1.2 – Põhjapoolsed kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi.
M3C1–11	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Siht	Kiirraudtee Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel
M3C1–14	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtt	Siht	2 785 km raudteeliine, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga
M3C1–20	Investeering 1.8 – raudteejaamade ajakohastamine (RFI juhtimine; lõunas)	Siht	Uuendatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad
M3C1–26	Reform 1.3 – raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine (ja rakendusaktide vastuvõtmine)
M4C1–30	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Õpilaste magamismajutusüksused on loodud
M4C2–9	Investeering 1.4: Riiklike teadus- ja arendustegevuse liidrite loomine mõnede peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Siht	Riiklikud keskused on oma teadustegevuse lõpetanud
M4C2–14	Investeering 2.3: /Tehnoloogia siirdekeskused	Siht	Rahalise väärtuse väljamaksmine summas 330 000 000 eurot .
M4C2–16 bis	Investeering 3.1: Teadus- ja innovatsioonitaristud	Siht	Tegevuse lõpetanud teadus- ja innovatsioonitaristute arv
M4C2–18 bis	Invesment1.5: „Säästvust toetavad innovatsiooni ökosüsteemid“, teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite ülesehitamine	Siht	Innovatsiooni ökosüsteemide rakendatavad tegevused
M4C2–21	Investeering 3.2 – omakapitalisisend digiülemineku fondi	Eesmärk	Raporti vastuvõtmine
M5C2–12	Investeering – investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemist	Siht	Linnade taaselustamise meetmete projektid, mis hõlmavad omavalitsusi
M5C2–14	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – üldprojektid	Siht	Integreeritud planeerimisprojektide lõpuleviimine suurlinnades
M5C2–16	Investeering 5 – linnade integreeritud kavad – ebaseaduslike asunduste ületamine, et võidelda tööalase ärakasutamise vastu põllumajanduses	Siht	Põllumajandustöötajate eluasemeprojektid ja platvormi loomine
M5C2–22	Investeering – sport ja sotsiaalne kaasatus	Siht	Väljastatud tõendid tööde lõpetamise kohta
M5C3–13	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsooni jaoks	Siht	Taristuga seotud sekkumiste lõpuleviimine erimajandustsoonides.
M6C1–3	Investeering 1.1: Kogukonna tervisemajad territoriaalse tervishoiuabi parandamiseks	Siht	Aktiveeritakse kogukonna tervisemajade teenused
M6C1–11	Investeering 1.3: Kesktasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (ühenduse haiglad)	Siht	Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad
M6C2–6	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Siht	Suurte diagnostikaseadmete tarnimine
M6C2–9	Investeering 1.1: Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine	Siht	ICUdes ja allintensiivravis pakutavad lisavoodid
M6C2–10	Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Lõpule on viidud seismivastased sekkumised haiglates
M6C2–10 bis	Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite väljamaksmine finantsseaduse 67/88 artikli 20 kohastele projektidele
M6C2–12	Investeering 1.3: Tehnoloogilise taristu ning andmekogumise, andmetöötluse, andmeanalüüsi ja simulatsiooni vahendite tugevdamine	Eesmärk	Haigekassakaardisüsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime taristu toimivad.
M6C2–13	Investeering 1.3: Tehnoloogilise taristu ning andmekogumise, andmetöötluse, andmeanalüüsi ja simulatsiooni vahendite tugevdamine	Siht	Elektroonilist tervisekaarti kasutatakse enamiku terviselugude puhul
M7–37	Investeering: Aadria mere liiniliini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Väljastatud tõendid tööde lõpetamise kohta
M7–39	Investeering 14: Gaasi piiriülese ekspordi taristu	Eesmärk	Väljastatud tõendid tööde lõpetamise kohta
M7–41	Investeering: Transizione 5.0	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamine
M7–42	Investeering: Transizione 5.0	Siht	0,4 miljonit naftaekvivalenttonni energia lõpptarbimises aastatel 2024–2026
M7–45	Investeering 16: Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Siht	Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega
M7–49	Investeering: Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped
M1C3–29	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime rahastamine	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilistest fondidest toetatavate turismiprojektide arv
M3C2–9	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususe meetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde lõpuleviimine
M1C2–23bis	Investeering: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide lõpuleviimine
M1C3–16bis	Investeering-2.1: Väikeste ajaloolinnade atraktiivsus	Siht	Projektid väikeste ajaloolinnade kultuuriliseks taaselustamiseks
M1C3–17	Investeering – 2.2 Maaarhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine	Siht	Lõpetatud sekkumised maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks
M1C3–19	Investeering – 2.4 pühakodade turvalisus, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused (taaskasutamiskunst)	Siht	Sekkumised seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamiseks ja kunstiteoste varjupaikade lõpuleviimiseks
M2C1–10	Investeering 2.1: Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektori logistikakava	Siht	Sekkumised põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektori logistika parandamiseks
M2C1–16quater	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine ning ringmajanduse juhtprojektid	Siht	Lõpetatud
M2C2–45	Investeering 1.1: Põllumajanduslike ja fotogalvaaniliste süsteemide arendamine	Eesmärk	Rakendusleping, lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringute lõpuleviimine
M4C1–18	Investeering 1.1: Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Siht	Uued kohad, mis on aktiveeritud haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (alates nullist kuni kuue aastani)
M4C1–21	Investeering 1.2: Täistööaja pikendamise kava	Siht	Struktuur õpilaste vastuvõtmiseks väljaspool kooliaega
M4C1–26	Investeering 3.3: Koolihoone turvalisuse ja struktuuri taastamise kava	Siht	Renoveeritud koolihoonete qm
M4C1–32	Investeering 5: Üliõpilaste eluasemefond	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud ja investeeringute lõpuleviimine
M5C1–20	Investeering 5: Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped
M5C2–6	Investeering – haavatavate inimeste toetamine ja institutsionaliseerimise ennetamine	Siht	Haavatavate inimeste toetamise meetmed, mis viiakse lõpule sotsiaalpiirkondades
M5C2–8	Investeering – puuetega inimeste autonoomsusmustrid	Siht	Toetusesaajad on läbinud koduruumide ja/või IKT-seadmete renoveerimise koos digioskuste alase koolitusega
M5C2–10	Investeering – Esmalt eluase ja postjaamad	Siht	Tõsises materiaalses puuduses elavad inimesed, kelle eest vastutavad projektid „Esmalt eluase“ vähemalt kuus kuud, ja postijaamad
M1C2–31	Investeering – Riiklik ühenduvusfond	Eesmärk	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud ja investeeringute lõpuleviimine
M1C2–32	Investeering 8 – InvestEU liikmesriigi osa	Eesmärk	Itaalia valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise toetuslepingu allkirjastamine
M1C2–33	Investeering 8 – InvestEU liikmesriigi osa	Siht	InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud rahastamis- või investeerimistoimingud
M3C1–27	Reform 1.3 – raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias	Eesmärk	ROSCO põhikirja finants- ja äriplaan ning ressursside ja varade üleandmine
M5C3–14	Investeering 1.5 – maksukrediidi kava investeeringutele Lõuna-Itaalias ja erimajandustsoonis (SEZ)	Siht	Lõuna-Itaalia ja erimajandustsooni (SEZ) puhul äriühingutele 2023.–2025. aastal esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksu ümberarvutused
M3C1–28	Investeering 1.10 – Suurlinnatranspordisõlmede, piirkondadevaheliste ja piirkondlike raudteeliinide tugevdamine	Siht	3 309 km ümberehitatud liinilõikude ehitamine
M2C4–40	Investeering 4.5 – veetaristusse tehtavate investeeringute toetuskava	Siht	Invitalia S.p.A. peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 40 % sellest rahastusest peab aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Itaalia kannab rahastu jaoks 1 200 000 000 eurot üle ettevõtjale Invitalia S.p.A..
M1C2–34	Investeering 9 – Üleminek 4.0 – Laiendamine	Siht	Üleminek 4.0 ettevõtetele aastatel 2021–2026 esitatud dokumentide alusel
M2C1–27	Investeering: AGRI-päikesepargirahastu	Eesmärk	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud ja investeeringute lõpuleviimine
M2C4–39	Investeering 4.5 – veetaristusse tehtavate investeeringute toetuskava	Eesmärk	Rakenduslepingu jõustumine
		Osamakse summa	19 919 595 964 EUROT

JAOTIS: TÄIENDAV TÕLKIMINE

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

24. veebruari 2023. aasta dekreetseadusega nr 13 muudetud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduse nr 77 kohaselt luuakse kava seireks ja rakendamiseks mitu koordineerimisstruktuuri. Nende hulka kuuluvad eelkõige: i) ministrite nõukogu eesistuja juurde loodud kõrgetasemeline juhtkomitee („cabina di regia“), mille peamine ülesanne on juhtida ja koordineerida kava rakendamist; ii) ministrite nõukogu eesistuja juures vähemalt kava kehtivusajaks loodud missioonistruktuur, mis on volitatud tegutsema kava rakendamise ja järelevalve keskse koordineerimisstruktuurina; iii) majandus- ja rahandusministeeriumi tehniline struktuur, mis teostab kava rakendamise operatiivseiret, menetluste ja kulude korrektsuse ja aruandluse kontrollimist ning rakendusetapi tehnilist ja operatiivtuge. Ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuur toimib riiklikul tasandil Euroopa Komisjoni ühtse kontaktpunktina. Majandus- ja finantsministeerium tagab kava tulemuste hindamise. Sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad osalevad cabina di regia sihtpärastel kohtumistel, et tagada nende osalemine kava rakendamises. Lisaks määratakse iga kavas sisalduvate meetmete eest vastutava keskasutuse tasandil kindlaks koordineerimisstruktuurid, mille ülesandeks on asjaomaste sekkumiste juhtimine, seire, aruandlus ja kontroll, sealhulgas hõlmates rakendamise järelevalvet ning eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti on ette nähtud jõustamismehhanismid rakendamisprobleemide puhuks, sealhulgas asendusvolituste aktiveerimine kava meetmete eest vastutavate asutuste suhtes, et tagada projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine ning eelmehhanismid konfliktide lahendamiseks.

Seireks ja rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks kavandatakse ajutiste töötajate töölevõtmist, sealhulgas seoses kava rakendamise eest vastutavate keskasutuste ning majandus- ja rahandusministeeriumiga (sealhulgas seoses keskse koordineerimisstruktuuri ja riigi raamatupidamisarvestuse osakonnaga), nagu on sätestatud 9. juuni 2021. aasta dekreetseaduses nr 80, ning seoses Lõuna-Itaalia ametiasutustega, mis eeldatavasti suurendavad töötajate arvu, kes tegelevad ELi vahendite kavandamise ja kasutamisega, nagu on sätestatud eelkõige 2020. aasta seaduses nr 178. Lisaks eraldatakse vahendeid ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuurile, et tagada tõhus toimimine vastavalt 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13 sätestatule. Lisaks on projektide rakendamisel kesksetele ja kohalikele ametiasutustele ette nähtud tehniline ja operatiivtugi, sealhulgas kasutades avaliku sektori kapitaliühinguid, tehnilise abi eksperte ja vajaduse korral välisekspertide abi. Nende meetmetega kaasneb halduskoormust vähendavate ja haldusmenetlusi lihtsustavate meetmete rakendamine, nagu on sätestatud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduses nr 77 ja 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13.

Korraldusega nähakse ette ka integreeritud IT-süsteemi („Regis“) kasutamine. Majandus- ja rahandusministeeriumi juures tegutseva Euroopa Liiduga finantssuhete arendamise peainspektsiooni (IGRUE) ülesandeks on koordineerida auditisüsteeme ja teostada kontrolle riigi territoriaalse arvepidamise büroo (RTS) toel. Guardia di Finanza ja asjaomaste sõltumatute asutustega, nagu riiklik korruptsioonivastane amet ANAC sõlmitud tõhustatud kokkulepped jäävad kehtima, tugevdades seega rolli, mille Itaalia õigussüsteem kõnealustele asutustele seoses riigi rahanduse, sealhulgas EList pärit rahastuse kaitsega juba omistab.

2.Komisjoni jaoks alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs aluseks olevatele asjakohastele andmetele, kehtestab Itaalia järgmise korra.

Majandus- ja rahandusministeerium tegutseb tehnilise struktuurina, mis teostab seiret, sealhulgas eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude üle, ning vajaduse korral rakendab kontrolli- ja auditeerimistegevust, ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks toetuse lõplike saajate kohta. Andmed kodeeritakse kava meetmete eest vastutavate keskasutuste tasandil, kes esitavad nõutud andmed majandus- ja rahandusministeeriumile. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Itaalia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu saamiseks. Itaalia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditi ja kontrolli eesmärgil.

(1)

Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(2)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(3)

Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(4)

Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(5) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(6) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(7) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(8) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(9)

Välja arvatud a) projektid, mis käsitlevad maagaasi kasutavat elektrit ja/või soojust ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) punkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(10) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447

(11) Seda väljajätmist ei kohaldata toimingute suhtes, mida tehakse käitistes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks, ja olemasolevates tehastes, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletamistuhast, tingimusel et sellised meetmed ei too kaasa käitise jäätmetöötlusvõimsuse suurenemist ega käitiste kasutusea pikenemist; mille kohta esitatakse tõendid tehase tasandil

(12) Seda erandit ei kohaldata olemasolevates mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastes tehtavate toimingute suhtes, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõtt kompostitavateks biojäätmeteks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et sellised meetmed ei too kaasa jaamade jäätmetöötlusvõimsuse suurenemist ega jaamade kasutusea pikenemist; mille kohta esitatakse tõendid tehase tasandil

(13) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(14) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(15) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(16) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(17) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(18) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(19) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(20) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(21) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(22) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447

(23) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(24) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(25) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimaalase panuse arvutamiseks peavad lõplikud abisaajad, kes saavad omakapitalist, kvaasikapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest vahenditest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitama põhjenduse valitud sekkumisvaldkondade kohta. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(26) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(27) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447

(28) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(29) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(30) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimaalase panuse arvutamiseks peavad lõplikud abisaajad, kes saavad omakapitalist, kvaasikapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest vahenditest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitama põhjenduse valitud sekkumisvaldkondade kohta. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(31) Eelkõige ei hõlma 13 % ülempiir huvitatud reisijaid, GTFiga seotud tulemustasusid ega kõiki kolmandate isikute rahaliste vahenditega seotud kulusid ja haldustasusid.

(32) Eelkõige otseinvesteeringute puhul tegutseb GTF omakapitali- või kvaasiomakapitali toetuse kaudu; kaudsete investeeringute korral rahastab GTF kolmanda isiku fonde, mis tegutsevad, pakkudes vähemalt ühte järgmistest: omakapital või kvaasiomakapital või võlainstrumendid või kvaasivõlainstrumendid.

(33) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub olulisel määral sektorile või äritegevusele, kui on kindlaks tehtud, et selline sektor või tegevus moodustab olulise osa lõpliku abisaaja äritegevusest seoses lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiranguga sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(34) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(35) Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heitkogused, mis ei ole väiksemad kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(36) Saastavad sõidukid on määratletud kui heiteta sõidukid.

(37) Seda erandit ei kohaldata toimingute suhtes, mida tehakse käitistes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks, ja olemasolevates käitistes, kui käesoleva meetme kohaste tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletamistuhast, tingimusel et sellised käesoleva meetme kohased toimingud ei too kaasa käitise jäätmetöötlusvõimsuse suurenemist ega käitiste kasutusea pikenemist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(38) Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisa sekkumisvaldkonnaga 72a kohaldatakse seda ka kaherežiimiliste rongide suhtes.

(39) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimaalase panuse arvutamiseks peavad lõplikud abisaajad, kes saavad omakapitalist, kvaasikapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest vahenditest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitama põhjenduse valitud sekkumisvaldkondade kohta. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(40) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(41) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(42) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(43) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(44) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimaalase panuse arvutamiseks peavad lõplikud abisaajad, kes saavad omakapitalist, kvaasiomakapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest instrumentidest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitama põhjenduse valitud sekkumisvaldkondade kohta. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(45)

Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(46)

Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447

(47)

(48)

(49) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimaalase panuse arvutamiseks peavad lõplikud abisaajad, kes saavad omakapitalist, kvaasikapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest vahenditest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitama põhjenduse valitud sekkumisvaldkondade kohta. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(50) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(51) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447

(52) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(53) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(54) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(55) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(56) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(57) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(58) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimaalase panuse arvutamiseks peavad lõplikud abisaajad, kes saavad omakapitalist, kvaasiomakapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest instrumentidest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitama põhjenduse valitud sekkumisvaldkondade kohta. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(59) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(60) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(61) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(62) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(63) Eelkõige ei hõlma 13 % ülempiir huvitatud reisijaid, GTFiga seotud tulemustasusid ega kõiki kolmandate isikute rahaliste vahenditega seotud kulusid ja haldustasusid.

(64) Eelkõige otseinvesteeringute puhul tegutseb GTF omakapitali- või kvaasiomakapitali toetuse kaudu; kaudsete investeeringute korral rahastab GTF kolmanda isiku fonde, mis tegutsevad, pakkudes vähemalt ühte järgmistest: omakapital või kvaasiomakapital või võlainstrumendid või kvaasivõlainstrumendid.

(65) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub olulisel määral sektorile või äritegevusele, kui on kindlaks tehtud, et selline sektor või tegevus moodustab olulise osa lõpliku abisaaja äritegevusest seoses lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiranguga sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(66) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(67) Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heitkogused, mis ei ole väiksemad kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(68) Saastavad sõidukid on määratletud kui heiteta sõidukid.

(69) Seda erandit ei kohaldata toimingute suhtes, mida tehakse käitistes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks, ja olemasolevates käitistes, kui käesoleva meetme kohaste tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletamistuhast, tingimusel et sellised käesoleva meetme kohased toimingud ei too kaasa käitise jäätmetöötlusvõimsuse suurenemist ega käitiste kasutusea pikenemist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(70) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojustootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(71) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimaalase panuse arvutamisel peavad lõplikud abisaajad, kes saavad omakapitalist, kvaasikapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest instrumentidest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitama põhjenduse valitud sekkumisvaldkondade kohta. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(72) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(73) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(74) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(75) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(76) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(77) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(78) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(79) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(80) Tööpakett on osa projekti tööjaotusest, näiteks: testimine enne investeerimist, oskused ja koolitus, projektijuhtimine ja koordineerimine. See esindab projektitöö rühma, mida kirjeldatakse tegevustes ja ülesannetes. Tööpakettidel peab olema selge ja loogiline seos projekti eesmärkide ja muude tööpakettidega. Iga tööpakett moodustab projekti alaosa, mis on samm projekti üldiste eesmärkide saavutamise suunas.

(81) Eelkõige ei hõlma 13 % ülempiir huvitatud reisijaid, DTFiga seotud tulemustasusid jakõik kaudsete investeeringute/kolmandate isikute vahenditega seotud kulud ja haldustasud.

(82) Eelkõige otseinvesteeringute puhul tegutseb DTF omakapitali- või kvaasiomakapitali toetuse kaudu;kaudsete investeeringute korral rahastab DTF kolmanda isiku fonde, mis tegutsevad, esitades vähemalt ühe järgmisest: omakapital või kvaasiomakapital või võlainstrumendid või kvaasivõlainstrumendid.

(83)

Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub olulisel määral sektorile või äritegevusele, kui on kindlaks tehtud, et selline sektor või tegevus moodustab olulise osa lõpliku abisaaja äritegevusest seoses lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiranguga sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(84)

Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavadtehnilistesuuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(85)

Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heitkogused, mis ei ole väiksemad kui asjaomased võrdlusalused. Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(86)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heiteta sõidukid.

(87)

Seda erandit ei kohaldata toimingute suhtes, mida tehakse käitistes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks, ja olemasolevates käitistes, kui käesoleva meetme kohaste tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletamistuhast, tingimusel et sellised käesoleva meetme kohased toimingud ei too kaasa käitise jäätmetöötlusvõimsuse suurenemist ega käitiste kasutusea pikenemist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(88) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(89) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(90) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(91) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(92) Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(93) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(94)

(95) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(96) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(97) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub olulisel määral sektorile või äritegevusele, kui on kindlaks tehtud, et selline sektor või tegevus moodustab olulise osa lõpliku abisaaja äritegevusest seoses lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiranguga sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(98)

(99)

(100)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heiteta sõidukid.

(101) Seda erandit ei kohaldata toimingute suhtes, mida tehakse käitistes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks, ja olemasolevates käitistes, kui käesoleva meetme kohaste tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletamistuhast, tingimusel et sellised käesoleva meetme kohased toimingud ei too kaasa käitise jäätmetöötlusvõimsuse suurenemist ega käitiste kasutusea pikenemist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(102) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(103) Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud maagaasi kasutava elektri- ja/või soojusenergia ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, mis vastavad tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunktis ii osutatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütuste vabale käitamisele õigeaegseks üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu.

(104) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositav kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(105) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(106) Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

Järjekorra-number	Seotud Meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Nõuded	Aasta
M2C3–1	Investeering 2.1 – Ecobonuse tugevdamine energiatõhususe suurendamiseks	Eesmärk	Superbonuse pikendamise jõustumine	Jõustumisele viitav(ad) õigusakti(de) säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Õigusaktiga pikendatakse Ecobonuse ja ismabonuse hüvitisi kuni 31. detsembrini 2022 kondomioonide puhul ja 30. juunini 2023 sotsiaaleluruumide puhul (IACP).
M2C3–2	Investeering 2.1 – Ecobonuse tugevdamine energiatõhususe suurendamiseks	Siht	Hoone renoveerimine Superbonus T1	Ei kohaldata	Number	0	17 000 000	2. kv	2023	Hoone täielik renoveerimine (vähemalt 17 000 000 ruutmeetrit, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 40 % ja suureneb vähemalt kaks energiatõhususe sertifikaadi kategooriat).
M2C3–3	Investeering 2.1 – Ecobonuse tugevdamine energiatõhususe suurendamiseks	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus T2	Ei kohaldata	Number	17 000 000	35 800 000	4. kv	2025	Väljastatakse sertifikaadid („asseverazioni“), mis tõendavad hoonete renoveerimist vähemalt 35 800 000 ruutmeetri ulatuses, mille tulemuseks on primaarenergia sääst vähemalt 40 %, mis suurendab vähemalt kahte energiatõhususe sertifikaadi kategooriat (energiatõhususe sertifitseerimine, nagu on määratletud dekreedis 63/2013). Kui olemasolevate ebatõhusate gaasi-, söe- ja õlikatelde asendamiseks paigaldatakse gaasikondensatsioonkatlad, peab nende võimsus olema A. Gaasikondensaatorite paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimisprogrammi kogukuludest. Sekkumistega saavutatud hinnanguline üldine energiasääst on vähemalt 191 Ktoe.
M2C3–4	Reform 1.1: Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Jõustumisele viitav(ad) õigusakti(de) säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Õigusakt(id) lihtsustab ja kiirendab(t)e energiatõhususse sekkumise menetlusi järgmiselt: ·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine ·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava tegevuse tugevdamine ·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine ·Programmi PREPAC raames rahastatavate projektide rakendusetapi kiirendamine