Investeering C1.1.2 R3-I3 – Digiteerimise toetused

Investeeringu eesmärk on toetada Horvaatia ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale, andes rahalist toetust digilahenduste kasutuselevõtuks nende äritegevuses. See meede seisneb toetuste andmises VKEdele, et võtta kasutusele digivahendid, tugevdada digioskusi ning arendada uuenduslikke digitooteid ja -teenuseid.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	C1.1.1. R1	Eesmärk	VKEsid käsitleva määruse majandusliku mõju hindamise strateegia ja sellega kaasneva tegevuskava vastuvõtmine Horvaatia valitsuse poolt	Strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine				4. kv	2022	Keskendudes peamiselt reguleerimise majanduslikule mõjule VKEde sektorile, võtab MINGOR vastu ministeeriumide jaoks siduva regulatiivse poliitika strateegia, milles on selgelt määratud juhtimis- ja tegevusülesanded kohustusliku VKE-testi läbiviimise etappidel reguleerimisprotsessi jooksul. Reguleeriva poliitika strateegia alusel võetakse vastu tegevuskava, et korraldada, kavandada, koordineerida ja jälgida asjakohaste vahendite ja metoodika rakendamist ministeeriumide poolt (eelkõige VKE-testi ja muude reguleerimist käsitlevate majandusanalüüside puhul, kui on tuvastatud oluline majanduslik mõju ).
2	C1.1.1. R1-I1	Eesmärk	Toimiv digitaalne platvorm tasude maksmiseks	Digitaalne platvorm tasude maksmiseks				2. kv	2022	Luuakse ühtne makseplatvorm kohustuslike tasude kui uue digitaalse avaliku teenuse jaoks, et optimeerida olemasolevat haldusmenetlust ja pakkuda järgmisi funktsioone: 1) loetelu tasudest, mida ettevõtja peab maksma 2) maksegraafik koos maksetähtaegadega 3) võimalus maksta tasusid otse veebis 4) ülevaade tasutud kohustustest.
3	C1.1.1. R1-I1	Eesmärk	START-süsteemide ajakohastamine	Alusta platvormi ja ajakohastage lisateenuseid				4. kv	2024	Piiratud vastutusega äriühingute asutamise digitaalset platvormi START uuendatakse, digiteerides täiendavaid teenuseid registreerimiseks ja aruandluseks ning olemasolevate käivitussüsteemide integreerimiseks. Esimene meede hõlmab investeeringuid, mis põhinevad olemasoleval digitaalsel platvormil START piiratud vastutusega äriühingute loomiseks ja mis võimaldavad kasutajatel registreerida uusi äriühinguid internetis. Selle meetmega laiendatakse platvormi START funktsioone, et suurendada teenuste mahtu, parandada süsteemile juurdepääsu ja selle kättesaadavust ning tagada, et kõik uued äriandmed integreeritakse ühte andmebaasi. Teiseks lisatakse START-platvormile uued funktsioonid, ajakohastades seda ja ühendades selle äriregistri erinevate andmebaasidega, et võimaldada juurdepääsu haldusmenetlusele digitaalse autentimise kaudu. Kolmandaks luuakse digitaalne litsentsimisplatvorm (START Plus), et suurendada turule sisenemise tingimuste ning ärieeskirjade läbipaistvust.
4	C1.1.1. R1-I1	Siht	START-platvormi füüsiliste juurdepääsupunktide loomine		Arv	0	20	4. kv	2024	Selleks et suurendada START-platvormi kasutamist ning paremini integreerida digitaalsete ja füüsiliste platvormide kaudu algatatud protsesse, luuakse 20 uut füüsilist juurdepääsupunkti START-platvormile.
5	C1.1.1. R1-I1	Eesmärk	MINGORi sihtotstarbeliste protsesside digiteerimine Horvaatia Vabariigi strateegiliste investeerimisprojektide seaduse, investeeringute soodustamise seaduse ning teadus- ja arendusprojektidele riigiabi andmise seaduse alusel ning JRPI süsteemi edasine digiteerimine ja võrgustamine	Sihipäraste protsesside digitaliseerimine				4. kv	2024	See vahe-eesmärk nõuab Horvaatia strateegiliste investeerimisprojektide seaduse, investeeringute soodustamise seaduse ning teadus- ja arendusprojektidele antava riigiabi seaduse rakendamise protsesside digitaliseerimist ning ettevõtlustaristu ühtse registri edasist digitaliseerimist ja võrgustike loomist. See hõlmab eespool nimetatud menetluste lihtsustamist, JRPI ettevõtjate elektroonilise andmebaasi edasiarendamist ja ajakohastamist ning digitaalse platvormi rakendamist taotluste esitamiseks ja neile juurdepääsuks.
6	C1.1.1. R1-I2	Siht	2020. aasta maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamise tegevuskava rakendamine		% (protsent)	0	100	1. kv	2022	Horvaatia valitsuse poolt 2020. aasta mais vastu võetud mittemaksuliste ja maksutaoliste lõivude vähendamise 2020. aasta tegevuskava rakendamine, mis sisaldab 33 meedet maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamiseks ning 17 meedet kutseeksamite tasude vähendamiseks, vähendab erasektori otseseid kulusid.
7	C1.1.1. R1-I2	Siht	Majanduse halduskoormuse vähendamise tegevuskavade meetmete rakendamine 2018., 2019. ja 2020. aastal		% (protsent)	61,02	95	4. kv	2022	2018., 2019. ja 2020. aasta tegevuskavades kindlaks määratud halduskoormuse vähendamise meetmete rakendamine, mis moodustab vähemalt 95 % kavandatud kulude vähendamisest. Halduskoormuse vähendamise tegevuskavadega optimeeritakse ja digiteeritakse erasektori jaoks kõige koormavamaks peetavaid haldusprotsesse. Kõik koormuse vähendamise meetmed kehtestatakse koostöös äriringkondade, esinduskogude ja kutseliitude esindajatega.
8	C1.1.1. R1-I2	Eesmärk	VKEde mõjuhindamise testi digiteerimine koordinaatorite koostöö, veebipõhise koolituse ja vastastikuse teabevahetuse digitaalse platvormi väljatöötamise kaudu	Digitaalne platvorm toimib				4. kv	2023	IT-nõustamisteenuste kasutamisega töötatakse välja ja luuakse digitaalne platvorm VKE-testi rakendamiseks. Platvorm koosneb VKE-testide IT-andmebaasist, mõjuhinnangu arvutamiseks kasutatavate standardväärtuste andmebaasist ning võimaldab süstemaatiliselt jälgida arvutatud mõju, analüütilisi aruandeid ja mõju simulatsioone. Platvormi lahutamatu osa moodustab lisaks andmebaasile portaali, mis on pühendatud parema õigusloome võrgustikku kuuluvate riiklike ekspertide vahelisele vastastikusele teabevahetusele ja kogemuste vahetamisele. Kõiki meetmeid rakendatakse tehnilise abi projektide kaudu.
9	C1.1.1. R1-I2	Siht	Uue tegevuskava meetmete rakendamine maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamiseks		Arv (eurodes)	0	132 722 808	4. kv	2023	Ettevõtluskeskkonna hindamise oluline element on erinevad lõivud maksutaoliste lõivude ja haldustasude kujul. Analüüsitakse ja kaalutakse kõiki tasusid, mis tulenevad avalik -õiguslikest õigusnormidest, mida ettevõtjad maksavad keskvalitsusasutustele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele või muudele avaliku võimu organitele. Uues/teises maksutaoliste lõivude ja maksutaoliste lõivude vähendamise tegevuskavas ettevõtjate maksutaolistest lõivudest ja maksutaolistest lõivudest tuleneva koormuse vähendamiseks võetavate meetmete rakendamise tulemusena vähendatakse otseseid kulusid vähemalt 132 722 808 eurot.
10	C1.1.1. R1-I2	Siht	Ettevõtjate halduskoormuse vähendamise uues/viiendas tegevuskavas sätestatud esimeste meetmete rakendamine		Arv (eurodes)	0	132 722 808	4. kv	2024	Halduskoormuse vähendamist käsitleva uue/viienda tegevuskava väljatöötamisel jätkatakse erasektori jaoks kõige koormavamaks peetavate haldusprotsesside optimeerimist ja digiteerimist. See loob ettevõtjatele soodsama õigus- ja halduskeskkonna, jätkates halduskoormuse vähendamise, lihtsustamise ja äritegevuse odavamaks muutmise meetmete rakendamist. Uues/viiendas majanduse halduskoormuse vähendamise tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamine vähendab ettevõtjate koormust vähemalt 132 722 808 EUR võrra. Meetmete rakendamine tagatakse majandus- ja säästva arengu ministeeriumi ning digitaalühiskonna arendamise keskasutuse vahelise koostöö kaudu.
11	C1.1.1. R1-I2	Siht	Uues/viiendas tegevuskavas sätestatud teise meetmepaketi rakendamine ettevõtjate halduskoormuse edasiseks vähendamiseks		Arv (eurodes)	132 722 808	265 445 617	4. kv	2025	Uues/viiendas majanduse halduskoormuse vähendamise tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamine vähendab ettevõtjate koormust vähemalt 132 722 808 EUR võrra võrreldes 2024. aasta 4. kvartaliks seatud eesmärgiga.
12	C1.1.1. R2	Siht	Vähemalt 50 kutseteenuste regulatiivse nõude lihtsustamine või tühistamine		Arv	250	300	4. kv	2024	Eesmärk hõlmab vähemalt 50 kutsealateenuste regulatiivse nõude lihtsustamist või täielikku kaotamist, mis põhinevad teenuste turgude liberaliseerimise teise ja kolmanda tegevuskava rakendamisel, sealhulgas advokaatide, notarite, maksunõustajate, audiitorite, proviisorite ja apteekide, füsioterapeutide, arhitektide, inseneride ja giidide kutsealad, võttes arvesse koostöös Maailmapangaga tehnilise abi projekti raames esitatud soovitusi, ning soovitusi, mis käsitlevad järgmist: - kutsekodade registreerimis- ja liikmekulud; - killustunud ainuõigused üksikutel kutsealadel (nt arhitektid ja insenerid); - ülikoolijärgse kutseeksami tegemine (nt arhitektid ja insenerid); - piirangud maksunõustajate omandi- ja juhtimishuvidele või hääletusõigustele.
13	C1.1.1. R3	Eesmärk	Millega luuakse strateegiline raamistik erainvesteeringute edendamiseks	Digitaalse platvormi investeeringute hoogustamise ja kasutuselevõtu tegevuskava vastuvõtmine, et koordineerida ja tagada investeeringute tõhus edendamine ja toetamine rahvusvahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.				4. kv	2024	Luuakse analüüsil ja soovitustel põhinev strateegiline raamistik erainvesteeringute edendamiseks, mis koosneb investeeringute edendamise riikliku kava (2023-2030) ja investeeringute suurendamise tegevuskava (2023-2028) vastuvõtmisest ja avaldamisest ning uue investeeringute soodustamise seaduse jõustumisest ning toimiva digitaalse platvormi kasutuselevõtmisest koordineerimiseks ja tõhusaks rahvusvaheliseks, riiklikuks ja piirkondlikuks investeeringute edendamiseks ja toetamiseks. Vahe-eesmärk hõlmab kolme analüütilist uuringut: pakkudes i) ülevaadet institutsionaalsest maastikust, ii) hinnangut välismaiste otseinvesteeringute mõju kohta ja iii) soovitusi regulatiivseteks ja institutsioonilisteks muudatusteks ning maksusoodustuste kavandamiseks; strateegilise raamistiku, sealhulgas tegevuskava vastuvõtmine ja digitaalse platvormi loomine rakendamise hõlbustamiseks. Strateegiline raamistik peaks tagama poliitika sidususe ja koordineerimise eri ministeeriumide ja institutsioonide vahel, kes tegelevad investeeringute edendamise ja hõlbustamisega, maksimeerima investeeringute mõju tootlikkusele, töökohtade loomisele ja regionaalarengule ning toetama Horvaatia üleminekut digitehnoloogiale ja kliimamuutustele.
14	C1.1.1. R4-I1	Eesmärk	Konkursikutsete avaldamine keskkonnasõbralikele tegevustele suunatud investeeringute rahastamiseks koos taotlejate ja projektide jaoks kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidega (sh DNSH vastavuskriteeriumid)	Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine				2. kv	2022	Konkursikutsete algatamine toetuste saamiseks, et toetada VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate üleminekut keskkonnahoidlikule majandusele. Toetustega toetatakse keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist ja rakendamist ettevõtete äriprotsessides, et vähendada negatiivset kliima- ja keskkonnamõju, edendada säästvat tootmist, suurendada tööhõivet jätkusuutlikumatel töökohtadel ning tugevdada kohalikku ja piirkondlikku konkurentsivõimet (kooskõlas ELi taksonoomiaga). Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad kajastama taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid ning tagama, et toetatavad projektid vastavad DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Selle meetmega ei toetata investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reguleerimisalasse kuuluvatesse käitistesse. Toetustega toetatakse erasektori ettevõtjate investeeringuid, mille eesmärk on: - ringmajandusele keskenduvad projektid, integreerides ressursitõhususe aspektid toodete tootmisse ja olelusringi, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete jätkusuutlik tarnimine, ja/või - energiamahukate tööstusharude CO2 heite vähendamine ja heitkoguste märkimisväärne vähendamine nendes tööstusharudes, sealhulgas uuenduslike vähese heitega tehnoloogiate tutvustamise kaudu.
15	C1.1.1. R4-I1	Siht	Rahaliste vahendite eraldamine VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele investeeringuteks, mis on suunatud keskkonnasõbralikele tegevustele		Arv	0	290	3. kv	2025	Lepingud, mis on sõlmitud vähemalt 250 VKEga ja vähemalt 40 keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaga rahaliste vahendite eraldamiseks kooskõlas vahe-eesmärgis #14 sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega.
16	C1.1.1. R4-I2	Eesmärk	Rahastamisvahendi loomine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamiseks	Kokkulepped, mis on avaldatud i) asjaomase ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HAMAG BICRO vahel ning ii) asjaomase ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HBORi vahel, et tagada soodsad rahastamistingimused investeeringute tegemiseks vajalikele investeeringutele ja käibekapitalile ja/või suurendada ettevõtjate tegevuse mahtu.				1. kv	2022	Meetmega ergutatakse mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid investeerima uutesse tehnoloogiatesse, kaasaegsete masinate ja seadmete ostmisse ning tootmis- ja teenindusvõimsuse suurendamisse, samuti keskkonnahoidlikule majandusele ülemineku meetmetesse (nt keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtt, ringmajandusel põhinevate ärimudelite kasutuselevõtt, taastuvad energiaallikad, energiatõhusus). Selle meetmega ei toetata investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reguleerimisalasse kuuluvatesse käitistesse. Meede koosneb neljast rahastamisvahendist: 1) Horvaatia VKEde, innovatsiooni ja investeeringute ameti (HAMAG BICRO) otsesed mikrokrediidid kuni 100 000 EUR ulatuses ettevõtjatele, kellel on kuni kümne aasta jooksul raskusi kommertspangalaenudele juurdepääsul soodusintressimääradega ja väiksemate laenutagatisnõuetega. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 49 816 843 eurot (375 744 000 Horvaatia krooni). Vähemalt 9 519 695 eurot (71 726 143 kunat) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 7 916 199 eurot (59 644 601 kunat), et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 32 380 949 eurot (243 974 260 kunat) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Seda rahastamisvahendit hallatakse HAMAG BICRO muudest vahenditest eraldi tagamaks, et kasutamata vahendeid või kõnealusest rahastamisvahendist tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse kapitali tagasimaksmise kaudu sarnastel eesmärkidel ja samade abikõlblikkuse tingimustega seoses keskkonnamõjuga. 2) Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (HBOR) otselaenud, mis ületavad 100 000 eurot konkreetsetele sihtrühmadele, nagu idufirmad, noored ettevõtjad, naisettevõtjad, investeeringud ebasoodsas olukorras olevatesse, majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, millel ei ole suurema riski tõttu juurdepääsu pangapoolsele rahastamisele, millel on soodsad intressimäärad ja väiksemad laenutagatise nõuded. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 66 361 404 eurot (500 000 000 Horvaatia krooni). Vähemalt 12 681 260 eurot (95 546 955 kunat) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 10 545 231 eurot (79 453 045 kunat), et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 43 134 913 eurot (325 000 000 kunat) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Seda finantsinstrumenti hallatakse HBORi muudest instrumentidest eraldi tagamaks, et kõiki kasutamata vahendeid või kõnealusest vahendist kapitali tagasimaksmise kaudu tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse sarnasel eesmärgil ja samade abikõlblikkustingimustega seoses keskkonnamõjuga. 3) HAMAG BICRO intressitoetuse andmine, et leevendada laenutingimusi pangalaenude puhul, mida antakse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes kasutavad HAMAG BICRO olemasolevaid garantiivahendeid. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 3 272 281 eurot (24 655 001 Horvaatia krooni). Vähemalt 625 313 eurot (4 711 421 kunat) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 519 985 eurot (3 917 827 kunat), et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 2 126 983 eurot (16 025 753 kunat) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. 4) HBORi intressitoetusfondi loomine, et leevendada olemasolevaid HBORi krediidiinstrumente kasutavatele mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavate pangalaenude tingimusi. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 26 544 562 miljonit eurot (200 000 000 Horvaatia krooni). Vähemalt 5 072 504 eurot (HRK 38 218 782) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 4 218 093 miljonit eurot (HRK 31 781 218) kasutatakse selleks, et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 17 253 965 miljonit eurot (HRK 130 000 000) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Keskkonnasäästlikule majandusele üleminekule kaasa aitavate projektide puhul nähakse ette soodsamad laenutingimused kui projektide puhul, mis ei keskendu keskkonnasäästlikule majandusele üleminekule. Nende rahastamisvahendite kombineerimine muudest ELi või riiklikest allikatest saadava rahastamisega on lubatud tingimusel, et investeeringut ei rahastata topelt. Mõlemad rahastamisvahendid tagavad käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavuse tehnilisele juhendile „mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet Meetme kogusummast: i) vähemalt 27 898 772 eurot eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamiseks VKEdes, eeldades, et vähemalt 11 128 934 eurot läheb kasvuhoonegaaside vähendamiseks; ii) 23 199 509 eurot eraldatakse VKEde abistamiseks tegevuse digitaliseerimisel; iii) 94 896 808 eurot eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.
17	C1.1.1. R4-I2	Siht	Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antud laenud/intressitoetused		Arv	0	750	2. kv	2026	Anda 750 laenu/intressitoetust ettevõtjalt HAMAG BICRO mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kooskõlas eesmärgis nr 16 määratletud investeerimispõhimõtete ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega.
18	C1.1.1. R4-I2	Siht	Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antud laenud/intressitoetused		Arv	0	350	2. kv	2026	Anda 350 laenu/intressitoetust HBORilt mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kooskõlas eesmärgis nr 16 määratletud investeerimispõhimõtete ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega.
19	C1.1.1. R4-I3	Eesmärk	Rahastamisvahendi loomine keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate investeeringute toetamiseks	Pädeva ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HBORi vaheline leping, millega nähakse ette soodsad (soodustavad) rahastamistingimused ning investeeringuteks ja käibekapitaliks vajalikud tagatised, et teha investeeringuid ja/või suurendada majandustegevuse ulatust.				1. kv	2022	Luuakse uus katusfond, mis on suunatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele, et anda üksik- või portfelligarantiisid investeerimislaenudele ja käibekapitalilaenudele, mis on vajalikud investeeringute rakendamiseks ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate kasvuks. Kogueraldis katusfondile on 59 633 685 eurot. Kasutamata vahendeid või kõnealusest rahastamisvahendist kapitali tagasimaksmise kaudu tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse samal eesmärgil ja samade abikõlblikkustingimustega seoses keskkonnamõjuga. Uute investeeringute ja ettevõtluse kasvu stimuleerimiseks luuakse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurtele üksustele antud laenude ja väljastatud tasude/preemiate intressitoetuste fond, millele eraldatakse kokku 46 544 562 eurot. Kavandatud meetmed hõlmavad koostööd finantsvahendajatega (pangad ja liisingufirmad), et saavutada erasektori kaasamise efekt. Mõlemad rahastamisvahendid tagavad käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavuse tehnilisele juhendile „mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Selle meetmega ei toetata investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reguleerimisalasse kuuluvatesse käitistesse. Toetusesaajad, kes teenisid eelmisel eelarveaastal rohkem kui 10 % oma tuludest kõrvalejätmist põhjustavasse loetellu kantud tegevustest või varadest, võtavad vastu ja avaldavad rohelisele majandusele ülemineku kavad. Meetme kogusummast: i) vähemalt 26 544 562 eurot eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamiseks keskmise turukapitalisatsiooniga ja suurettevõtetes, eeldades, et vähemalt 10 617 824 eurot läheb kasvuhoonegaaside vähendamiseks; ii) 79 633 685 eurot eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Rahastamisvahendeid kasutatakse investeeringuteks uutesse, ajakohastesse ja kõrgtehnoloogilistesse tehnoloogiatesse (masinad ja seadmed), ettevõtlussuutlikkuse suurendamisse ja tugevdamisse (tootmis- ja teenindusrajatiste ning -võimsuse laiendamine), eelistades taastuvenergia, energiatõhususe, ringmajanduse, keskkonnakaitse, tootmise digitaliseerimise, hanke- ja müügiprotsesside projekte.
20	C1.1.1. R4-I3	Siht	Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele toetust saanud projektide arv		Number	0	75	2. kv	2026	Vähemalt 75 keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurte üksuste projekti (kogusummas vähemalt 331 807 021), mis on kaetud investeeringute tagatisfondi tagatiste/toetustega, ja projektide tööfondid kooskõlas investeerimispoliitika ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega eesmärgi 19 raames.
21	C1.1.1. R4-I4	Eesmärk	Rahastamisvahendi loomine avaliku sektori asutuste soodsamaks rahastamiseks	Pädeva ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HBORi vaheline leping, mis sisaldab tegevuste ja abisaajate abikõlblikkus- ja kokkusobivuskriteeriume				2. kv	2022	Rahaline toetus riigile või kohalikele, piirkondlikele ja piirkondlikele valitsusüksustele kuuluvatele ettevõtetele ja institutsioonidele, kellel on soodsad tingimused investeeringute stimuleerimiseks i) vajalikesse majandus-, munitsipaal-, transpordi- ja sotsiaaltaristutesse ning ii) uutesse tehnoloogiatesse ja süsteemidesse, mis on vajalikud avaliku sektori asutuste tõhususe suurendamiseks, et parandada avalike teenuste kvaliteeti ja vähendada avaliku sektori rahastamise kulusid. Meede hõlmab ka investeeringuid avaliku sektori keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku projektidesse, nagu keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutuselevõtt, ringmajanduse ärimudelite kasutuselevõtt, taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus. Rahastamisvahenditega tagatakse käesoleva meetme alusel toetust saavate toetusesaajate vastavus tehnilisele juhendile „mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet ning nõuet, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 10 % oma tuludest kõrvalejätmist põhjustavasse loetellu kantud tegevustest või varadest, võtaksid vastu ja avaldaksid rohelise üleminekukava. Selle meetmega ei toetata investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reguleerimisalasse kuuluvatesse käitistesse. Meetmele eraldatud kogusummast 26 544 562 eurot (200 000 000 Horvaatia kuna) i) vähemalt 7 963 368 EUR ehk 30 % eesmärk on toetada keskkonnasõbralikke tootmisprotsesse ja ressursitõhusust avalikus sektoris, eeldades, et vähemalt 3 185 347 eurot läheb kasvuhoonegaaside vähendamiseks; ii) 18 581 193 eurot eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on parandada taristu jätkusuutlikkust ja kvaliteeti. Selline rahaliste vahendite jaotamine määratletakse nii HBOR lepingus kui ka finantsvahendajatega (pangad ja liisingufirmad) sõlmitud lepingutes.
22	C1.1.1. R4-I4	Siht	Avaliku sektori projektidele antud laenud		Arv	0	132 722 808	2. kv	2026	HBOR annab avaliku sektori projektidele vähemalt 132 722 808 eurot subsideeritud laene kooskõlas eesmärgi nr 21 investeerimispoliitika ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega.
444	C1.1.1. R4-I5	Eesmärk	Strateegiliste digiinvesteeringute ja strateegiliste keskkonnahoidlike investeeringute investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine				4. kv	2025	Uue investeerimispoliitika vastuvõtmine HBORi jaoks täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et täiendavast omakapitalist eraldatakse 74 303 410 eurot strateegiliste keskkonnahoidlike investeeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa alusel määratud 100 % kliimakoefitsient, mis võib muu hulgas hõlmata järgmise uue suutlikkuse toetamist: I)paigaldatud ja võrku ühendatud taastuvad tuuleenergiaallikad. Rahastamiskõlblikud on ka energia salvestamisega hübriidprojektid. II)paigaldatud ja võrku ühendatud fotogalvaanilised taastuvad energiaallikad. Rahastamiskõlblikud on ka energia salvestamisega hübriidprojektid. III)võrku paigaldatud ja võrku ühendatud taastuvad energiaallikad (v.a fotogalvaaniline tuuleenergia, kuid kaasa arvatud geotermiline energia). Geotermilise energia puhul ei hõlma puurimine nafta või gaasi uurimist ega kaevandamist. Sellisteks eesmärkideks ei osteta ega kasutata seadmeid. Tuleb tagada, et metaani eraldumine oleks minimaalne ja jääks tunduvalt alla 20,000 CO2 ekvivalenttonni aastas. Samuti tuleb tagada, et geotermilisel puurimisel ei oleks kahjulikku mõju veepuudusele ja vee kvaliteedile. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et täiendavast omakapitalist eraldatakse 203 094 958 eurot strateegiliste digiinvesteeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa alusel määratud 100 % digikoefitsient, mis võib muu hulgas hõlmata toetust ettevõtete digiteerimisele, sealhulgas e-kaubandusele, e-ärile ja võrgustatud äriprotsessidele, digitaalse innovatsiooni keskustele, eluslaboritele, veebiettevõtjatele ja IKT idufirmadele, ettevõtjatelt ettevõtjatele.
445	C1.1.1. R4-I5	Eesmärk	Omakapitalisüst strateegilistesse digiinvesteeringutesse ja strateegilistesse keskkonnahoidlikesse investeeringutesse	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	Horvaatia kannab oma omakapitali suurendamiseks HBORile üle 277 398 368 eurot. Lisaks omakapitalisüstile HBORi, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, esitab Horvaatia 31. augustiks 2026 aruande, milles kirjeldatakse meetmeid, mida HBOR on võtnud investeerimispoliitika rakendamiseks, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning eeldatavaid samme nende toodete edasiseks rakendamiseks.
23	C1.1.1. R5-I1	Eesmärk	Omakapitali ja kvaasiomakapitali rahastamisvahendi loomine	pädevate ministeeriumide (MINGOR või MINFIN) ja HBORi vahel avaldatud kokkulepe riskikapitalifondidesse investeerimiseks, koostöös EIFiga välja töötatud olemasolevate erakapitali investeerimisfondide suurendamiseks ja/või uute fondide ja/või kaasinvesteeringute arendamiseks.				4. kv	2022	Osana olemasolevast koostööst Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) loob HBOR rahastamisvahendi, mille eesmärk on suurendada või saavutada Horvaatia turul tegutsevate börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide ja riskikapitalifondide maksimaalne suurus ning luua uusi fonde ja/või kaasinvesteeringuid. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid ja riskikapitalifondid luuakse erainvestorite osalusega 30 % võrreldes konkreetse fondi sihtsuurusega. Rahastamisvahenditega tagatakse käesoleva meetme alusel toetust saavate toetusesaajate vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet ning nõuet, et toetusesaajad, kes said eelmisel eelarveaastal rohkem kui 10 % oma tuludest kõrvalejätmist põhjustavasse loetellu kantud tegevustest või varadest, võtaksid vastu ja avaldaksid rohelise üleminekukava. Selle meetmega ei toetata investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reguleerimisalasse kuuluvatesse käitistesse. Kõik tegevused on suunatud „finantsiliselt elujõulistele“ projektidele, mille rahalise elujõulisuse määravad fondihaldusettevõtjad kooskõlas EIFi ja HBORi kehtestatud investeerimispõhimõtetega. Investeeringu rakendamisel tagab HBOR vahendite kasutamise vastavalt meetme kirjelduses kirjeldatud piirangutele ning rahastamisvahendis VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurte ettevõtjate puhul kirjeldatud väljajätmise loetelule.
24	C1.1.1. R5-I1	Siht	Omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringud		Arv	0	29 862 632	2. kv	2026	29 862 632 eurot investeeringut omakapitali ja/või kvaasikapitali era- ja riskikapitalifondidesse või kaasinvesteeringut koos fondidega, mis kõik vastavad asjaomases eesmärgis nr 23 määratletud investeerimispõhimõtetele ja kõlblikkuskriteeriumidele.
25	C1.1.1. R6	Eesmärk	õigusraamistiku paranemisele.	Elektroonilise meedia seaduse ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seaduse jõustumine				2. kv	2022	Elektroonilise meedia seaduse ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seaduse muudatustega toetatakse kultuuri- ja loomesektori ettevõtjaid nende tegevuse kohandamisel digitaalse ühtse turu ning ELi ja Horvaatia uue õigusraamistikuga, suurendades suutlikkust kohaneda uute ettevõtlustingimustega ja need kiiresti muuta, saavutades konkurentsivõime ja kasutades ära turu potentsiaali.
26	C1.1.1. R6-I1	Siht	Investeeringud kultuuri- ja loomemajanduse ümberkujundamisse ja konkurentsivõimesse		Arv	0	100	2. kv	2026	Vähemalt 100 toetusmeedet mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning muudele juriidilistele ja füüsilistele isikutele kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas, et tugevdada nende suutlikkust kohaneda digitaalse ühtse turu uue regulatiivse ja õigusraamistikuga ning luua, edendada ja levitada uusi uuenduslikke tooteid ja teenuseid.
27	C1.1.1. R6-I2	Eesmärk	Faktikontrollisüsteemi loomine	Kehtestatud faktikontrollisüsteem				2. kv	2026	Luuakse meedia faktikontrolli süsteem. Investeering hõlmab järgmist: -Toetus Elektroonilise Meedia Agentuurile, et luua süsteem faktikontrollivõime suurendamiseks, sealhulgas menetluste ja eeskirjade, registrite ja andmebaaside väljatöötamiseks faktikontrolli eesmärgil ning tehnoloogiliste programmide, platvormide ja meedia sidesüsteemide arendamiseks, tugevdades faktikontrollijate digitaalse pädevuse suutlikkust. -Toetus andmebaasi loomiseks ja meediaettevõtete konfidentsiaalsete andmete ja rahastamisallikate avaldamise süsteemi loomiseks
28	C1.1.2. R1	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse õigusraamistiku muutmine ja täiendamine; D maksusoodustus	D maksusoodustus Uurimis- ja arendusprojektidele antava riigiabi seaduse muutmise seaduse jõustumine				4. kv	2024	Selleks et suurendada teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arvu ning suurendada erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse, analüüsitakse olemasolevat teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kava. Jõustuvad teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste õigusraamistiku muudatused, et julgustada erasektorit suurendama oma investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, suurendama teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste saajate arvu, lihtsustama menetlusi ja vähendama halduskoormust, parandades samal ajal läbipaistvust ja juurdepääsetavust. Riigiabiseaduse muudatused tehakse kehtiva maksusoodustuste süsteemi asjakohasuse ja tõhususe analüüsi tulemuste põhjal ning neisse kaasatakse asjaomased sidusrühmad, eelkõige MFIN ja maksuamet. MINGOR valmistab ette seadusemuudatused ja esitab need parlamentaarsele menetlusele.
29	C1.1.2. R2-I2	Siht	VKEde toetamine juhtimissuutlikkuse suurendamisel		Arv	0	150	4. kv	2025	Vähemalt 150 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat saavad ärinõustamist, et parandada oma äriplaane, juhtimissuutlikkust või individuaalset ärialast nõustamist ja juhendamist.
30	C1.1.2. R2-I3	Siht	Toetuse andmine idufirmade kasvu stimuleerimiseks kõrgtehnoloogia ja teadmiste sektoris		Arv	0	141	2. kv	2025	Abi andmine pärast projektitaotluste hindamist „tagasimaksmatu stardiabi“ projektikonkursi raames eesmärgiga stimuleerida idufirmade kasvu kommertskasutusele eelnevas etapis kõrgtehnoloogia ja teadmiste sektoris, toetades tootearendust, suurendades tootmisvõimsust ja investeerimisvalmidust, kusjuures abi saavad vähemalt 141 idufirmat. See hõlmab ajakohastamist, kavandamist, tulemuslikkuse valideerimist, turu valideerimist, testimist, katseliinide arendamist, intellektuaalomandi kaitset ja välisteenuseid, mille eesmärk on töötada välja innovatiivne idee, samuti koolitusi rahastamisvajaduste leevendamise ja riskihindamise kohta. Rahastatavad tegevused võivad hõlmata ka osa kuludest, mis on seotud juurdepääsuga ülemaailmsetele ärivõrgustikele või klastritele, uute turustusvahendite kasutuselevõtuga ja juurdepääsuga uutele turgudele. Rahastamiskõlblike toetusesaajate hulka kuuluvad kuni viis aastat pärast registreerimist innovaatilised VKEd, mis ei ole loodud ühinemise tulemusel ja mis kuuluvad üldise grupierandi määruse kohaselt uuendusliku VKE määratluse alla.
31	C1.1.2. R2-I4	Siht	Idufirmade kasvu toetamine kiirendiprogrammi loomise kaudu.		Arv	0	120	2. kv	2026	Kiirendamisprogrammiga pakutakse vähemalt 120 idufirmale vähemalt kolme kuu jooksul mentorlust, investeeringute toetamist ja juurdepääsu investorite võrgustikele.
32	C1.1.2. R2-I5	Siht	Innovatsiooni turustamise projektide toetamine		Arv	0	95	4. kv	2024	Abi andmine vähemalt 95-le valmis innovatsiooniprojektiga väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale (tehnoloogiaalase valmisoleku 7. või kõrgem tase) oma siseturule toodud uuendusliku tootega seotud turundus-, müügi- ja turustustegevuse turustamiseks ja rahvusvaheliseks muutmiseks. Selle sihtinvesteeringuga toetatakse väljatöötatud toote või teenuse kohandamist ja nende turuletoomise ettevalmistamist. Arenenud toote kohandamise tingimustele vastavad tegevused hõlmavad lisakatseid ja katsetulemuste integreerimist lõpptootesse, nõustamisteenuseid, suutlikkuse suurendamist, teostatavusuuringute auditeid, tootedisaini ja intellektuaalomandi õiguste kaitset. Toodete turuletoomise ettevalmistamise tingimustele vastavad tegevused hõlmavad äriplaani või turustamiskava koostamist või läbivaatamist, turu-uuringuid ja -testimist, tootekatseid potentsiaalsete klientidega, tootmise ettevalmistamist ja investeerimist nullseeria toodetesse ning turundustegevust. Sellega toetatakse küpsete innovatsiooniprojektidega VKEsid, mis on turuletoomisele lähedal ja mille puhul eeldatakse, et nad seavad esikohale ettepanekud, mis aitavad kaasa rohelisele majandusele üleminekule.
33	C1.1.2. R3-I2	Siht	Toetus vautšerite vormis		Arv	0	1 500	2. kv	2026	Vähemalt 1 500 VKEd saavad kasu digiülemineku toetusvautšeritest. Vautšereid kasutatakse selleks, et aidata töötajatel parandada digioskusi, sealhulgas pilvtehnoloogiaga seotud oskusi, katsetada ideede kestlikkust ja kavandada strateegiaid võimaliku digiülemineku jaoks, omandada digitaalseid turundusteenuseid, suurendada küberturvalisust süsteemi turvakontrollide kehtestamisega või keerukate digitoodete ja -teenuste väljatöötamiseks või kasutuselevõtuks.
34	C1.1.2. R3-I3	Siht	Toetus Horvaatia VKEde digiüleminekuks		Arv	0	360	2. kv	2026	Lepingud allkirjastatakse vähemalt 360 VKEga, kes annavad toetusi ettevõtete digitaliseerimise projektidele. Rahastamiskõlblik ettevõtluse digitaliseerimise projekt hõlmab järgmist: i) uue ettevõtlusvormi kasutuselevõtt; või ii) uute tootmisvõimsuste, tarnevõimaluste või äritavade tõendatav paranemine.

A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.1.1 R5 – Kapitaliturgude mitmekesistamine ja alternatiivsele rahastamisele juurdepääsu parandamine

Selle meetme eesmärk on luua strateegiline raamistik ja meetmed riikliku kapitalituru arendamiseks. Reform seisneb strateegia vastuvõtmises, millele järgneb tegevuskava.

Reform C1.1.1 R7 – Kestliku rahanduse toetamise foorumi loomine

Reformi eesmärk on suurendada finantssektori panust rohepöördesse ja toetada seda regulatiivsete nõuete rakendamisel kestliku rahanduse valdkonnas. Meede seisneb tegevuskava vastuvõtmises ja sidusrühmade platvormi loomises.

Investeering C1.1.1. R4-I6 Investeering – omakapitalisisend HBORi strateegiliste kaitse- ja julgeolekuinvesteeringute toetamiseks

Selle meetme eesmärk on toetada Horvaatia majanduse kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt kättesaadava avaliku sektori toetuse taset, et kõrvaldada turutõrked ja majanduse ebatõhusus kaitse ja julgeoleku valdkonnas.

Meede koosneb 133 214 015 euro suurusest kapitalisüstist Horvaatia ümberkorraldus- ja arengupanka (HBOR).

HBOR võtab vastu uue investeerimispoliitika täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatava rahastamiskõlblike lõplike abisaajatega, keda täiendav omakapital peaks algselt toetama, sealhulgas rakendamise eeldatav ajakava ja iga finantstoote eeldatav summa. HBOR kasutab täiendava omakapitali puhul sama auditi- ja kontrollisüsteemi, millele komisjon andis määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 kohaselt positiivse hinnangu.

Investeerimispoliitikas nõutakse, et finantstooted, mida täiendav omakapital toetab, vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige laenude või samaväärsete instrumentide puhul jäetakse investeerimispoliitikas rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine, 10 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluv tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem, 11 iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 12 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega 13 seotud tegevused ja varad. Omakapitali investeerimispoliitika ei hõlma äriühinguid, mis on olulisel määral keskendunud 14 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 15 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 16 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 17 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 18 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastust lõplike lõppsaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

A.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
373	C1.1.1.R5.	Eesmärk	Horvaatia kapitaliturgude arendamise strateegilise raamistiku ja sellega kaasneva tegevuskava vastuvõtmine	Horvaatia valitsuse poolt vastu võetud strateegiline raamistik ja tegevuskava riikliku kapitalituru arengu toetamiseks				4. kv	2024	Rahandusministeerium koostab koostöös asjaomaste sidusrühmadega Horvaatia Vabariigi kapitaliturgude arendamise strateegilise raamistiku ja tegevuskava, mille võtab vastu Horvaatia valitsus. Tegevuskava on lisatud strateegilisele raamistikule ja sisaldab üksikute meetmete rakendamise ajakava. Strateegias (Horvaatia kapitaliturgude arendamise strateegiline raamistik) esitatakse analüüs kapitalituru olukorra kohta Horvaatias, tehes kindlaks peamised takistused, mis takistavad selle toimimist alternatiivse rahastamisallikana ning võimalusi selle mitmekesistamiseks ja arendamiseks. Käsitletakse vähemalt järgmisi elemente: I.Suurte institutsionaalsete investorite, sealhulgas teise samba asutuste (eelkõige kohustuslikud pensionifondid ja pensionikindlustusettevõtted) ja kindlustusseltside roll kapitaliturgudel; II.Börsil noteerimise võimaluste laiendamine ja lihtsustamine, võttes arvesse riigi omanduses olevaid ettevõtteid, VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid; III.Kapitalituru likviidsuse, mitmekesistamise ja käibe suurendamine, sealhulgas turutegemise soodustamine; IV.Edendada finantsinstrumentide, näiteks äriühingute võlakirjade ja riigivõlakirjade, samuti kauba tuletisinstrumentide ja väärtpaberistamiste sügavamat turgu; V.Arendada olemasolevaid finantsturu infrastruktuure, sealhulgas võimalusi keskse vastaspoole ärimudeli parandamiseks; VI.Reguleeriva raamistiku kohandamine, et see vastaks paremini kapitaliturgude arendamise eesmärgile; VII.Investorite finantskirjaoskuse parandamine; VIII.Jätkusuutliku rahanduse raamistiku tugevdamine.
375	C1.1.1. R7	Eesmärk	Kestliku rahanduse eesmärkide toetamise esimese tegevuskava vastuvõtmine	Võeti vastu esimene tegevuskava, mis sisaldab jätkusuutliku rahanduse eesmärke toetavaid meetmeid, milles on sätestatud rakendamise tähtajad				1. kv	2025	Rahandusministeerium töötab välja esimese tegevuskava koos meetmete ja ajakavadega üksikmeetmete rakendamiseks, mis toetavad finantssektorit rohepöörde huvide teenimisel ning hõlbustavad selle õigeaegset ettevalmistamist uute regulatiivsete nõuete ja muude kestliku rahanduse valdkonna algatuste jaoks. Luuakse ühisplatvorm nimega „Jätkusuutliku rahanduse toetamise foorum“, mille eesmärk on vahetada teavet ja ühendada finantssektori (pangandus ja mittepangandus) asjaomaste ministeeriumide, järelevalveasutuste, ekspertide ja muude sidusrühmadega.
446	C1.1.1. R4-I6.	Eesmärk	Strateegiliste kaitse- ja julgeolekuinvesteeringute investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine				4. kv	2025	Uue investeerimispoliitika vastuvõtmine HBORi jaoks täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et täiendavast omakapitalist eraldatakse 133 214 015 eurot Horvaatia majanduse strateegilistesse kaitse- ja julgeolekusektoritesse tehtavate investeeringute toetamiseks, mis võib hõlmata muu hulgas järgmist: (I)kaitsekonstruktsioonide ja kodanikukaitse infrastruktuuri ehitamine; (II)kahesuguse kasutusega taristu ehitamine ja ajakohastamine; (III)investeeringud küberturvalisusse; (IV)ettevõtete moderniseerimine; (V)teadus- ja arendustegevuse toetamine.
447	C1.1.1. R4-I6.	Eesmärk	Omakapitalisüst strateegilistesse kaitse- ja julgeolekuinvesteeringutesse	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	Horvaatia kannab oma omakapitali suurendamiseks HBORile üle 133 214 015 eurot. Lisaks omakapitalisüstile HBORi, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, esitab Horvaatia 31. augustiks 2026 aruande, milles kirjeldatakse meetmeid, mida HBOR on võtnud investeerimispoliitika rakendamiseks, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning eeldatavaid samme nende toodete edasiseks rakendamiseks.

B. KOMPONENT 1.2. ENERGIASÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE KESTLIKU MAJANDUSE JAOKS

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on hõlbustada energia- ja transpordisektori CO2 heite vähendamist, sealhulgas innovatiivsete tehnoloogiate arendamist, ning aidata saavutada 2030. aastaks Horvaatia riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärk saavutada taastuvate energiaallikate 36,6 % osakaal ning täita Horvaatia panus ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärgi (32,5 %) saavutamisse. Samuti on selle eesmärk aidata suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 14 % võrra. Komponendi reformid koosnevad seadusandlikest algatustest, mille eesmärk on i) kõrvaldada tõkked ja haldusmenetlused, mis takistavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu; ii) viia lõpule gaasi ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimine; ning iii) edendada alternatiivkütuste, sealhulgas vesiniku kasutamist transpordis.

Selle komponendi reformid ja investeeringud aitavad eeldatavasti kaasa rohelisele majandusele üleminekule ja kliimaeesmärgi saavutamisele, vähendades kasvuhoonegaaside heidet energia- ja transpordisektoris kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Horvaatiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele seoses vajadusega keskendada investeeringutega seotud poliitika energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele (riigipõhine soovitus nr 3, 2019) ning keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C.1.2 R1 – Energeetikasektori CO2 heite vähendamine

Reformi eesmärk on hõlbustada energia- ja transpordisektori CO2 heite vähendamist ning toetada liikmesriikide panust liidu taastuvenergia eesmärgi saavutamisse. Reform hõlmab järgmist:

-Elektrituruseaduse ja suure tõhususega koostootmise seaduse seadusandlikud muudatused, et leevendada regulatiivseid ja halduslikke takistusi taastuvenergiaprojektide arendamisel, tuginedes olemasoleva kitsaskoha põhjaliku analüüsi tulemustele ja pärast avalikke konsultatsioone, samuti lisatasupõhise süsteemi kehtestamine taastuvatesse energiaallikatesse investeerimise toetamiseks, mis hõlbustab täiendava 1 500 MW taastuvenergiaga varustamise võimsuse paigaldamist.

-Otsus sertifikaadi väljastamise kohta põhivõrguettevõtjale Plinacro, mille on vastu võtnud Horvaatia riiklik energeetikasektorit reguleeriv asutus (HERA), millega viiakse lõpule ülekandetegevuse eraldamine gaasiturul ja millega eraldatakse riigi omandis oleva gaasi ülekandesüsteemi halduri järelevalve riigile kuuluvast tarne- ja tootmistegevusest.

-Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva uue seaduse vastuvõtmine, et luua õigusraamistik alternatiivkütuste kasutuselevõtuks transpordisektoris ning edendada täiustatud biokütuste ja vesiniku tootmist ja kasutamist transpordisektoris. Töötatakse välja vesiniku arengustrateegia, milles määratakse kindlaks 2030. aasta eesmärgid keskkonnahoidliku vesiniku tootmiseks Horvaatias.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.2 R1-I1 – Energiasüsteemi elavdamine, ehitamine ja digiteerimine ning energiasektori CO2 heite vähendamise taristu toetamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada elektrifitseerimist ja energiasektori CO2 heite vähendamist ning ajakohastada Horvaatia lõuna-põhjavõrgu ühendust.

Investeering hõlmab kõrgepinge- ja jaotusvõrgu ajakohastamist, kuut saart maismaavõrguga ühendavate maa-aluste kaablite ajakohastamist, arukate arvestite paigaldamist ja uue energiasalvestusvõimsuse paigaldamist.

Investeering C1.2 R1-I2 – Energiatõhususe, soojuse ja taastuvenergia edendamine energiasektori CO2 heite vähendamiseks

Selle investeeringu eesmärk on suurendada tööstuse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist.

Investeering hõlmab geotermilise potentsiaali uurimist, ettevõtete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise toetamist tööstuses ning energiatõhususe programmi vastuvõtmist.

Investeering C1.2 R1-I3 – Vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad

Selle investeeringu eesmärk on parandada vesiniku ja uute tehnoloogiate kasutamist Horvaatias, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris ja tööstuses, võttes vastu alternatiivsete transpordikütuste seaduse ja vesiniku arendamise strateegia.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
36	C1.2. R1	Eesmärk	Selliste hindamisdokumentide avaldamine, mis sisaldavad soovitusi tõkete ja haldusmenetluste leevendamiseks, mis takistavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu	Majandus- ja säästva arengu ministeeriumi koostatud hindamisdokumendi avaldamine				2. kv	2022	Dokumendis esitatakse hinnang ja soovitused poliitikameetmete kohta, mille eesmärk on leevendada taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu takistavaid tõkkeid ja haldusmenetlusi. Analüüs ja soovitused sisaldavad ka meetmeid omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks.
37	C1.2. R1	Eesmärk	Selliste õigusaktide ja/või eeskirjade jõustumine, millega parandatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lisatasudel põhineva süsteemi kasutuselevõtmine taastuvate energiaallikate toetamiseks.	Õigusaktide ja/või määruste jõustumine				4. kv	2022	Läbivaadatud elektrituruseadus ja suure tõhususega koostootmisseadus leevendavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu takistavaid tõkkeid ja haldusmenetlusi, sealhulgas meetmeid omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks. Taastuvate energiaallikate toetamise tasuline süsteem hakkab täielikult toimima.
38	C1.2. R1	Eesmärk	Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) plinakro sertifitseerimine	Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) otsus sertifitseerimise kohta				4. kv	2023	Gaasi ülekandesüsteemi halduri (Plinacro) juhtimise täielik eraldamine riigi tarne- ja tootmistegevusest ning selle sertifitseerimine Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) poolt.
39	C1.2. R1-I1	Eesmärk	Kõrgepingevõrgu uuendamiseks antud ehitusluba	Füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeeriumi väljastatud ehitusluba				2. kv	2023	Ehitusluba, mis on välja antud pärast elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohast sõelumist ja/või asjakohast hindamist, mida tehakse kooskõlas alapõhiste kaitse-eesmärkidega kooskõlas direktiivi nõuetega. Esitatakse tõendid selle kohta, et projekt ei avalda asjaomaste Natura 2 000 alade terviklikkusele olulist mõju.
40	C1.2. R1-I1	Siht	6 saart mandrivõrku ühendavate maa-aluste kaablite uuendamine on lõpule viidud		Arv	0	6	2. kv	2024	Vähemalt kuuel saarel on ajakohastatud elektrivõrguühendus mandriga (kavandatud saared on Krk, Cres, Lošinj, Brač, Hvar ja Korčula). Investeering hõlmab vanade veealuste kaablite asendamist uute keskkonnasõbralike kaablitega.
41	C1.2. R1-I1	Siht	Kõrgepingevõrgu ajakohastamine (220/110 kV) on lõpule viidud	Kõrge- ja keskpingevõrgu ajakohastamise lõpuleviimine (220/110 kV)	km	0	300	3. kv	2024	Ajakohastatakse vähemalt 300 km kõrgpingeliini, mis peab aitama tugevdada võrguühendusi.
42	C1.2. R1	Siht	Veel 1 500 MW taastuvenergia tootmisvõimsust, mis on paigaldatud		Number	0	1 500	4. kv	2024	Paigaldatud on vähemalt 1 500 MW uut taastuvenergia tootmisvõimsust.
43	C1.2. R1-I1	Siht	Paigaldatud nutiarvestite arv		Number	0	40 000	4. kv	2024	Paigaldatud on vähemalt 40 000 arukat elektriarvestit.
376	C1.2. R1-I1	Siht	Paigaldatud nutiarvestite arv		Number	40 000	100 000	2. kv	2026	Paigaldatud on vähemalt 60 000 arukat elektriarvestit.
44	C1.2. R1-I1	Eesmärk	Kõrgepingevõrgu (220/110 kV) ja jaotusvõrgu ajakohastamine	Kõrgepingevõrk (220/110 kV) ja ajakohastatud jaotusvõrk				2. kv	2026	Tuleb esitada tõend kõrgepingeliini vähemalt 250 km ja jaotusvõrgus 96 km veealuste kaablite ajakohastamise kohta.
377	C1.2. R1-I1	Eesmärk	Uus aku salvestusmaht	Paigaldatud uus aku salvestusmaht		0		2. kv	2026	Esitatakse tõend 100 MHW mahutavusega uute akusalvestite paigaldamise kohta.
45	C1.2. R1-I2	Eesmärk	Valitsuse poolt vastu võetud energiatõhususe programm energiasektori CO2 heite vähendamiseks	Majandus- ja säästva arengu ministeeriumi väljatöötatud energiatõhususe programmi jõustumine energiasektori CO2 heite vähendamiseks				3. kv	2021	Energiatõhususe programmis määratakse kindlaks energiatõhususe ja kaugküttesüsteemidesse tehtavate investeeringute valdkonnad, sealhulgas investeerimisprioriteedid aastani 2030. Investeeringute kavandamine hõlmab kaugküttesüsteemide ja energiamahukate tööstusharude moderniseerimist, keskendudes energiatõhususele ja taastuvenergia potentsiaalile. Programm viiakse kooskõlla riikliku energia- ja kliimakava kavandatud ajakohastamisega, milles määratakse kindlaks taastuvenergia osakaalu kõrgem eesmärk kütte- ja jahutussektoris, sealhulgas erimeetmed.
46	C1.2. R1-I2	Siht	Ettevõtete arv, kes saavad toetust energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamiseks tööstuses		Arv	0	50	4. kv	2021	50 lepingut, mis sõlmiti abi saavate ettevõtetega pärast avalikku pakkumismenetlust taastuvenergiaallikate ja energiatõhususe meetmete toetamiseks väikestes, keskmise suurusega ja suurettevõtetes. Lepingud sisaldavad meetmeid tootmisprotsesside parandamiseks töötlevas tööstuses ja vastavad kliimaseire sekkumisvaldkondadele [024 – Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetavad meetmed ja 024a – Energiatõhusus ja näidisprojektid suurettevõtetes ja toetavad meetmed] VI/VII lisas ning neis järgitakse DNSH tehnilisi suuniseid (2021/C58/01). Eelkõige aitab energiatõhususe ja/või taastuvenergia meetmete rakendamine vähendada tootmisrajatiste energiatarbimist vähemalt 20 %. Tootmisrajatist saatvate ja üksnes tööstus- või tootmisprotsessidega seotud hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks vähendatakse meetmete rakendamisega energiatarbimist vähemalt 40 %. Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse lepingutes sätestatud meetmetest välja tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega, sealhulgas järgmise etapi kasutamisega seotud tegevused[1]; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused[2]; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste[3] ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega[4] seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuse tingimustes, et lepingutes võib sätestada üksnes tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.
47	C1.2. R1-I2	Siht	Maapõueenergia potentsiaali uurimiseks sõlmitud lepingud		Number	0	6	4. kv	2024	Maapõueenergia potentsiaali uurimiseks sõlmitakse kuus lepingut. Uurimuslike geotermiliste puuraukude puurimiseks sõlmitakse veel kaks lepingut. Projekt ei hõlma nafta või gaasi uurimist ega kaevandamist. Sellisteks eesmärkideks ei osteta ega kasutata seadmeid. Tuleb tagada, et metaani ei eraldaks. Samuti tuleb tagada, et geotermilisel puurimisel ei oleks kahjulikku mõju veepuudusele ega vee kvaliteedile. Selle meetmega ei nähta ette toetust fossiilseid energiaallikaid kasutavatele kaugküttesüsteemidele ega investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaldamisalasse kuuluvatesse käitistesse.
48	C1.2. R1-I2	Eesmärk	Kaugkütte geotermilise potentsiaali tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks	Tulemused on avaldatud Horvaatia süsivesinike ameti veebisaidil.				4. kv	2025	Uurimistegevuse tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks ja avaldatakse süsivesinike ameti veebisaidil.
49	C1.2. R1-I3	Eesmärk	Alternatiivsete transpordikütuste seaduse jõustumine	Transpordis kasutatavate alternatiivkütuste seaduse jõustumine				3. kv	2021	3. kvartaliks 2021 jõustus alternatiivkütuste seadus, mis on kooskõlas ELi õigustikuga. Seadusega edendatakse täiustatud biokütuste/vesinike tootmist ja kasutamist transpordis.
50	C1.2. R1-I3	Eesmärk	Vesiniku arengustrateegia vastuvõtmine	Horvaatia vesinikustrateegia jõustumine				1. kv	2022	Vesiniku arengustrateegia sisaldab 2030. aastaks keskkonnahoidliku vesiniku tootmise potentsiaali kvantifitseeritud eesmärke, mis põhinevad elektrolüüsil. Strateegias käsitletakse eelkõige keskkonnahoidliku vesiniku võimalikku rolli transpordisektori CO2-heite vähendamisel.

C. KOMPONENT 1.3. VEEMAJANDUSE JA JÄÄTMEKÄITLUSE PARANDAMINE

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on aidata kaasa keskkonna säilitamisele, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, luues seega tingimused ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime tugevdamiseks.

Komponendi 1.3 raames kavandatud investeeringute eesmärk on vähendada investeeringute puudujääki vee- ja jäätmekäitlussektoris hinnanguliselt peaaegu 7 % Horvaatia 2019. aasta SKPst. Investeeringuid toetatakse reformidega, mille eesmärk on tugevdada veesektorit ja parandada veemajandust kogu Horvaatias. Lisaks võetakse vastu uued jäätmeid käsitlevad õigusaktid ja jäätmekavad, et edendada ringmajandust kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringutega seotud poliitika [...] keskkonnataristule, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3, 2019), ning vajadust keskendada investeeringud üleminekule rohelisele [...], eelkõige keskkonnataristule (riigipõhine soovitus 3, 2020).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.3 R1 – Veemajandusprogrammi rakendamine

Selle reformi eesmärk on vähendada avaliku sektori veekäitlejate killustatust Horvaatias. Selle eesmärk on tugevdada ja vähendada veekäitlejate arvu, et parandada nende tõhusust ja juhtimist. Selle reformiga kehtestatakse võrdlusanalüüsi süsteem veeteenuste osutajate tegevus- ja finantstulemuste jälgimiseks ja aruandluseks ning aidatakse parandada taristuinvesteeringute pikaajalist jätkusuutlikkust.

Reform viiakse ellu nelja määruse muudatuste jõustumisega:

-teenuste valdkondade määrus,

-vee-ettevõtjate tulemuslikkuse hindamise määrus, sealhulgas võrdlusanalüüsi süsteemi kehtestamine

-määrus veevarustusteenuste hinnakujunduse kindlaksmääramise metoodika kohta ning

-määrus veevarustusteenuste osutamise eritingimuste kohta.

Reform hõlmab mitmeaastase vee- ja reoveetaristu investeerimisprogrammi väljatöötamist, et tagada investeeringute C1.3 R1-I1 ja C1.3 R1-I2 ühtne rakendamine ning vastastikune täiendavus muude ELi vahenditega.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.3 R1-I1 – Reoveepuhastite arendusprogramm

Investeeringu eesmärk on parandada reovee kogumist ja puhastamist Horvaatias.

See meede hõlmab üldkasutatavate kanalisatsioonivõrkude ehitamist ja rekonstrueerimist ning reoveepuhastite ehitamist. Investeering C1.3 R1-I2 - avaliku veevarustuse arendamise programm

Selle investeeringu eesmärk on parandada veevarustustaristut.

Meede hõlmab veevarustustorustike ehitamist ja rekonstrueerimist ning mõõteseadmete ostmist.

Investeering C1.3 R1- I3 - Katastroofiohu vähendamise programm

Selle investeeringu eesmärk on parandada kaitset üleujutuste eest ja bioloogilist mitmekesisust.

See meede hõlmab üleujutuste eest kaitsvate kallaste ehitamist ja mageveesüsteemide taaselustamist.

Reform C1.3 R2 – Säästva jäätmekäitluse rakendamine.

Reformi eesmärk on luua uus õigusraamistik, et hõlbustada jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu, et kiirendada üleminekut ringmajandusele.

See meede hõlmab õigusaktide jõustumist ja jäätmekavade vastuvõtmist.

Investeering C1.3. R2-I1 – Jäätmete kõrvaldamise vähendamise programm

Investeeringu eesmärk on tagada vajalik infrastruktuur prügilatesse ladestamise vähendamiseks ja ringlussevõtu edendamiseks.

See meede seisneb asjakohase taristu ehitamises.

Investeering C.1.3 R2-I2 - suletud prügilate ja ohtlike jäätmetega saastunud alade tervendamisprogramm

Investeeringu eesmärk on kümne suletud prügila saneerimine.

See meede hõlmab vähemalt kümne suletud prügila ja/või ohtlike jäätmetega saastatud ala tervendamist.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
59	C1.3. R1	Eesmärk	Vee ja asulareovee puhastamise mitmeaastase ehitusprogrammi vastuvõtmine	Vee ja reovee mitmeaastase ehitusprogrammi avaldamine				4. kv	2021	Horvaatia Vabariigi valitsus võtab vastu mitmeaastase vee ja reovee ehitamise programmi, mis hõlmab vajalikke investeeringuid, sealhulgas prioriteetide seadmist, et täita asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid. Kava sisaldab ka riskide hindamist ja leevendusmeetmeid.
60	C1.3. R1	Eesmärk	Veesektori õigusraamistiku muudatused	Jõustub neli õiguslikku muudatust: i) teeninduspiirkondade määrus; ii) määrus vee-ettevõtjate tegevuse tulemuslikkuse hindamise kohta; iii) määrus veevarustusteenuste hinnakujunduse kindlaksmääramise metoodika kohta; iv) määrus veevarustusteenuste osutamise eritingimuste kohta, millega reformitakse avaliku sektori vee-ettevõtjaid;				4. kv	2022	Teenuste valdkondade määrust, vee-ettevõtjate tulemuslikkuse hindamise määrust, veeteenuste hinnakujunduse kindlaksmääramise metoodikat käsitlevat määrust ja veeteenuste osutamise eritingimusi käsitlevat määrust muudetakse, et luua vee-ettevõtjate konsolideerimise õiguslik eeltingimus. Vee-ettevõtjate tulemuslikkuse hindamist käsitlev määrus sisaldab ka õiguslikku alust kommunaalettevõtjate kohustusliku võrdlussüsteemi loomiseks, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, ning selle tagamiseks, et vähemalt kommunaalettevõtjate auditeeritud aastaaruannete kokkuvõtted tehakse üldsusele kättesaadavaks.
61	C1.3. R1	Siht	Veevarustusteenuste osutajate integreerimine		Arv	200	40	4. kv	2024	Olemasoleva 200 avaliku sektori tarnija integreerimine 40-ks vastavalt põhimõttele, et üks veekäitleja teeninduspiirkonna kohta
63	C1.3. R1-I1	Siht	Avalik kanalisatsioonivõrk on ehitatud või rekonstrueeritud		Arv	0	115	2. kv	2022	Vähemalt 115 km üldkasutatavat kanalisatsioonivõrku (veevärav), mis on ehitatud või rekonstrueeritud Investeeringuga tagatakse asulareovee puhastamise direktiivi järgimine asjaomastes valdkondades kooskõlas mitmeaastase vee- ja reoveerajatiste programmiga.
64	C1.3. R1-I1	Siht	Reoveetaristu projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud		Arv	0	60	4. kv	2023	Reoveetaristu projektide puhul, mis on seotud 2023. aasta lõpuks sõlmitavate lepingutega, sõlmitakse vähemalt 60 ehitustööde lepingut. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2011/92/EL kohase loa andmise menetlusega ning elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohase sõelumise ja/või asjakohase hindamisega. Esitatakse tõendid selle kohta, et projekt ei avalda asjaomaste Natura 2000 alade terviklikkusele olulist mõju.
65	C1.3. R1-I1	Siht	Ehitatud reoveepuhastid		Number	0	12	4. kv	2025	Vähemalt 12 reoveepuhastit uuendatakse või ehitatakse.
66	C1.3. R1-I1	Siht	Ühiskanalisatsioon, mis on ehitatud või rekonstrueeritud		Arv	0	807	4. kv	2025	Vähemalt 807 km üldkasutatavat kanalisatsioonivõrku, mis on ehitatud või rekonstrueeritud
68	C1.3. R1-I2	Siht	Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine		Arv	0	226	2. kv	2022	Vähemalt 226 km üldkasutatavat veevarustusvõrku, mis on ehitatud või rekonstrueeritud. Investeering hõlmab joogiveega varustamise süsteemide ehitamist, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide renoveerimist, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % võrra või leket rohkem kui 20 % võrra.
69	C1.3. R1-I2	Siht	Veevõtukohtadesse paigaldatud veemõõtmisseadmed		Arv	0	526	4. kv	2022	Veevõtukohtadesse paigaldatud vähemalt 526 mõõteseadet veekoguse mõõtmiseks.
70	C1.3. R1-I2	Siht	Veevarustusprojektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud		Arv	0	100	4. kv	2023	Veepõhiste projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingute arv on seotud lepingutega, mis tuleb sõlmida 2023. aasta lõpuks. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2011/92/EL kohase loa andmise menetlusega ning elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohase sõelumise ja/või asjakohase hindamisega. Esitatakse tõendid selle kohta, et projekt ei avalda asjaomaste Natura 2 000 alade terviklikkusele olulist mõju.
71	C1.3. R1-I2	Siht	Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine		Arv	0	517	4. kv	2023	Vähemalt 517 km üldkasutatavat veevarustusvõrku, mis on ehitatud või rekonstrueeritud. Investeering hõlmab joogiveega varustamise süsteemide ehitamist, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide renoveerimist, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % võrra või leket rohkem kui 20 % võrra.
72	C1.3. R1-I2	Siht	Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine		Arv	0	1023	4. kv	2025	Vähemalt 1023 km üldkasutatavat veevarustusvõrku, mis on ehitatud või rekonstrueeritud. Investeering hõlmab joogiveega varustamise süsteemide ehitamist, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide renoveerimist, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % võrra või leket rohkem kui 20 % võrra.
74	C1.3. R1-I3	Siht	Üleujutusvastase kaitse projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud		Arv	0	20	4. kv	2022	Vähemalt 20 ehitustööde lepingut, mis on sõlmitud üleujutuste eest kaitsmise sektori projektide jaoks ja mis on seotud 2022. aasta lõpuks sõlmitavate lepingutega. Hankekriteeriumides keskendutakse looduspõhistele lahendustele ja rohelisele taristule. Lepingutega tagatakse, et projekte rakendatakse kooskõlas ELi õigustiku ja keskkonnaalaste määrustega ning komisjoni delegeeritud määruse (C(2021)2800 final) (millega täiendatakse määrust (EL) 2020/852) lisadega. Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Kõik tegevused peavad vastama Horvaatia õigusesse inkorporeeritud ELi veealaste õigusaktide nõuetele. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2011/92/EL kohase loa andmise menetlusega ning elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohase sõelumise ja/või asjakohase hindamisega. Esitatakse tõendid selle kohta, et projekt ei avalda asjaomaste Natura 2 000 alade terviklikkusele olulist mõju.
75	C1.3. R1-I3	Siht	Ehitatud üleujutuskindlad ehitised		Arv	0	13	4. kv	2022	Vähemalt 13 km ulatuses üleujutuste eest kaitsvaid rajatisi, mis on ehitatud vee kahjuliku mõju eest kaitsmiseks;
76	C1.3. R1-I3	Siht	Taaselustatud vooluveekogud		Arv	0	2	4. kv	2022	Vähemalt 2 km taastatud vooluveekogusid, sealhulgas mahajäetud muhvide taaselustamine, pidev kokkupuude jõe ja muhvidega ning investeeringud seonduvasse taristusse.
77	C1.3. R1-I3	Siht	Ehitatud üleujutuskindlad ehitised		Arv	0	65	2. kv	2024	Vähemalt 65 km ulatuses üleujutuste eest kaitsvaid rajatisi, mis on ehitatud vee kahjuliku mõju eest kaitsmiseks;
78	C1.3. R1-I3	Siht	Taaselustatud vooluveekogud		Arv	0	16	2. kv	2025	Vähemalt 16 km taastatud vooluveekogusid, sealhulgas mahajäetud muhvide taaselustamine, alalised jõe- ja muhvide kontaktid ning investeeringud seonduvasse taristusse.
79	C1.3. R1-I3	Siht	Ehitatud üleujutuskindlad ehitised		Arv	0	77	4. kv	2025	Vähemalt 77 km ulatuses üleujutuste eest kaitsvaid rajatisi, mis on ehitatud vee kahjuliku mõju eest kaitsmiseks;
81	C1.3. R2	Eesmärk	Jäätmekäitlusseaduse vastuvõtmine	Jäätmekäitlusseaduse jõustumine				3. kv	2021	Uue jäätmekäitlusseadusega reguleeritakse jäätmetekke vältimist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu kooskõlas ringmajanduse ja Euroopa rohelise kokkuleppe kontseptsiooniga. Seadus sisaldab ringmajanduse toetamise erimeetmeid, st ringmajanduse tegevuskava, laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja „pay-as-you throw“ süsteemide väljatöötamist. Aktis käsitletakse kõiki komisjoni soovitusi, mis on esitatud Horvaatiat käsitlevas 2018. aasta varajase hoiatamise aruandes.
82	C1.3. R2	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi jäätmekava (2017-2022) läbivaatamine	Horvaatia Vabariigi jäätmekava muudatuste avaldamine Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes ajavahemikuks 2017-2022				4. kv	2021	Horvaatia muudetud jäätmekava 2017-2022 vastuvõtmine ja avaldamine pärast avalikke konsultatsioone kooskõlas uue ringmajanduse tegevuskavaga. Läbivaadatud kavas määratakse kindlaks jäätmete ringlussevõtu, sortimise, korduskasutamise ja parandamise eesmärk 50 % 2022. aastaks ning eraldi eesmärk biojäätmete kogumise ja ringlussevõtu jaoks. Samuti sisaldab see konkreetseid meetmeid kohalike ja piirkondlike üksuste ambitsioonide soodustamiseks, näiteks teabevahetusmeetmeid, et tagada jäätmete tõhus liigiti kogumine nende tekkekohas, või digitaalseid aspekte. Kava sisaldab hinnangut hetkeolukorrale, olemasolevatele kogumissüsteemidele ja prügilate sulgemise investeeringute puudujäägi hinnangule. Selles esitatakse kavandatud jäätmeinvesteeringute prioriteetide nimekiri, tulevaste jäätmekäitlusrajatiste võimsus ning teave selle kohta, kuidas määratakse kindlaks edasised tegevuskohad. Kavas kaalutakse ka infrastruktuuriprojektide rakendamise suutlikkuse suurendamise toetamist.
83	C1.3. R2	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi jäätmekava (aastateks 2023-2029) vastuvõtmine	Horvaatia jäätmekäitluskava (2023-2029) avaldamine Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes				4. kv	2022	Horvaatia jäätmekava vastuvõtmine ja avaldamine ajavahemikuks 2023-2029 koos jäätmekäitlusseaduses ja ringmajanduse tegevuskavas sätestatud uute eesmärkidega pärast avalikke konsultatsioone. Kavas määratakse kindlaks jäätmete ringlussevõtu, sortimise, korduskasutamise ja parandamise eesmärk 2025. aastaks vähemalt 55 % ning biojäätmete kogumise ja ringlussevõtu eesmärk.
84	C1.3. R2-I1	Siht	Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (49 %)		% (protsent)	66	49	4. kv	2022	Kõrvaldamisele saadetavate olmejäätmete osa vähendatakse 49 %ni, kui investeeritakse prügilasse ladestamise vähendamise taristusse, mis hõlmab korduskasutuskeskuste rajamist, liigiti kogutud olmejäätmete sorteerimisrajatiste ehitamist, liigiti kogutud biojäätmete biotöötlusrajatiste ehitamist, jäätmejaamade ja ehitusjäätmete ringlussevõturajatiste ehitust ja seadmeid, olmejäätmete kasulike osade liigiti kogumiseks vajalike seadmete soetamist.
85	C1.3. R2	Siht	Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (51 %)		% (protsent)	56	51	4. kv	2024	Kõrvaldamisse saadetud olmejäätmete osakaalu vähendatakse võrreldes 2022. aastal teatatud 56 % lähtetasemega 51 %-ni. Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaal arvutatakse kooskõlas arvutusmeetodiga, mis on sätestatud rakendusotsuses (EL) 2019/1004 (jäätmeandmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ).
86	C1.3. R2-I1	Siht	Ehitatud sorteerimisrajatised		Arv	0	6	4. kv	2025	Ehitatud vähemalt kuus sortimisrajatist.
87	C1.3. R2-I1	Siht	Eraldi kogutud biojäätmete käitlemiseks ehitatud rajatised		Arv	0	3	4. kv	2025	Vähemalt 3 eraldi kogutud biojäätmete käitlemiseks ehitatud rajatist
88	C1.3. R2-I1	Siht	Funktsionaalne püsi-/mobiilsete jäätmete sortimiskoht		Arv	0	20	3. kv	2025	Vähemalt 20 paikset või teisaldatavat jäätmete sortimiskohta, mis on ehitatud või üle antud.

90	C1.3. R2-I2	Siht	Prügilate saneerimine		Number	0	10	2. kv	2026	Vähemalt 10 puhastatud prügilat/ohtlike jäätmetega saastunud prügilat.
378	C1.3. R2-I1	Eesmärk	Prügilamaksu määruse jõustumine	Prügilamaksu määruse säte selle jõustumise kohta				4. kv	2024	Jõustub prügilamaksu määrus ja sellega kehtestatakse ühikutasu, mis võimaldab arvutada prügilamaksu vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Määrusega kehtestatakse sätted prügilamaksu järkjärguliseks tõstmiseks, et järk-järgult lõpetada ringlussevõetavate ja taaskasutatavate jäätmete prügilasse ladestamine, ning et tulu kasutatakse kooskõlas jäätmekäitlusseadusega.
380	C1.3. R2-I1	Siht	Biojäätmete töötlemise seadmed		Arv	0	20	4. kv	2025	Üle antakse vähemalt 20 biojäätmete töötlemise seadet. Tarnitakse ja võetakse kasutusele vähemalt 30 ringlussevõtu ja/või korduskasutuse seadet.
381	C1.3. R2-I1	Siht	Jäätmeveojaamade ehitamine		Arv	0	15	1. kv	2026	Ehitatakse vähemalt 15 jäätmehoidlat.

C.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.3 R3 – Veemajandusprogrammi edasine rakendamine

Reformi eesmärk on jätkata Horvaatia veesektori peamiste poliitiliste probleemide lahendamist.

Reform hõlmab õigusaktide, riikliku kava ja vee-ettevõtjate kavade vastuvõtmist veekadude vähendamiseks üldkasutatavates veevarustussüsteemides ning riikliku veekao seireasutuse loomist.

Investeering C1.3 R3-I1 – Täiendavad investeeringud ühiskanalisatsiooni arendamise programmi

Investeeringu eesmärk on täiendavalt parandada reovee kogumise ja puhastamise taristut.

See meede hõlmab täiendavate üldkasutatavate kanalisatsioonivõrkude ehitamist ja rekonstrueerimist ning reoveepuhastite ehitamist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.3 R3-I2 – Täiendavad investeeringud avaliku veevarustuse arengukavasse

Selle investeeringu eesmärk on täiendavalt parandada veevarustustaristut.

See meede hõlmab veevarustusjuhtmete täiendavat ehitamist ja rekonstrueerimist.

Investeering C1.3 R3-I3 – Täiendavad investeeringud katastroofiohu vähendamise programmi

Selle investeeringu eesmärk on teha lisainvesteeringuid katastroofiohu vähendamise programmi.

See meede hõlmab üleujutuste eest kaitsvate struktuuride ehitamist ja mageveesüsteemide taaselustamist.

C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

382

C1.3. R3

Eesmärk

Riikliku veekao vähendamise tegevuskava vastuvõtmine

Horvaatia vetes vastu võetud riiklik kahju vähendamise tegevuskava

2. kv

2024

Horvaatia veed võtavad vastu riikliku kahju vähendamise tegevuskava ja avaldavad selle oma veebilehel. Riiklik tegevuskava sisaldab veekadude vähendamiseks kavandatud tegevuste loetelu, sealhulgas investeerimishinnanguid ja rahastamisallikaid. Kava hõlmab ajavahemikku 2024–2026, võttes arvesse 2030. aasta perspektiivi kooskõlas 2030. aasta mitmeaastase vee- ja asulareovee puhastamise ehitusprogrammiga.

383

C1.3. R3

Eesmärk

Riiklik veekadude seireasutus (asutatud)

Riikliku veekao seireasutuse loomine

4. kv

2024

Luuakse riiklik veekao seireasutus, millel on volitused teostada järelevalvet riiklikus kao vähendamise tegevuskavas ette nähtud meetmete rakendamise üle ja kontrollida vee-ettevõtjate veekao vähendamise tegevuskavasid.

384

C1.3. R3

Siht

Vee-ettevõtjate veekao vähendamise tegevuskavade vastuvõtmine

Arv

0

40

4. kv

2025

Veekäitlejad võtavad vastu vähemalt 40 individuaalset veekao vähendamise tegevuskava.

Iga kava sisaldab organisatsioonilisi kavasid ja kavasid töötajate koolitamiseks, süsteemiandmete parandamise meetmeid, veevarustussüsteemi optimeerimise meetmeid, aktiivse lekkekontrolli meetmeid, meetmeid ilmsete kadude kõrvaldamiseks, planeerimismeetmeid ja võrgu asendamise meetmeid.

385

C1.3. R3

Eesmärk

Veeteenuste nõukogu käsitleva määruse jõustumine

Veeteenuste nõukogu käsitleva määruse säte selle jõustumise kohta

1. kv

2024

Jõustub veeteenuste nõukogu käsitlev määrus. Selles sätestatakse veeteenuste nõukogu otsuste kohustuslik avaldamine, veeteenuste seaduse, veemajanduse rahastamise seaduse ja reguleeriva asutuse määruste pädevate tõlgenduste kohustuslik avaldamine ning sätestatakse ka töötajate kohustuslik kutsealane koolitus.

386

C1.3. R3

Siht

Veeteenuste nõukogu suutlikkuse suurendamine

Arv

0

7

4. kv

2024

Veeteenuste nõukogu võtab tööle vähemalt seitse täistööajaga töötajat, välja arvatud ametisse nimetatud volikoguliikmed.

388

C1.3. R3-I1

Siht

Ehitatud reoveepuhastid

Number

12

31

4. kv

2025

Ehitatakse vähemalt 19 täiendavat reoveepuhastit.

389

C1.3. R3-I1

Siht

Ühiskanalisatsioon, mis on ehitatud või rekonstrueeritud

Arv

775

851

4. kv

2025

Lisaks ehitatakse või rekonstrueeritakse vähemalt 76 km ulatuses ühiskanalisatsioonivõrku.

391

C1.3. R3-I2

Siht

Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine

Arv

956

1087

4. kv

2025

Ehitatakse või rekonstrueeritakse veel vähemalt 131 km ühisveevärgivõrku.

Investeering hõlmab joogiveega varustamise süsteemide ehitamist, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide renoveerimist, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % võrra või leket rohkem kui 20 % võrra.

440

C1.3. R3-I3

Siht

Ehitatud üleujutuskindlad ehitised

Arv

77

79

2. kv

2026

Ehitatakse veel vähemalt 2 km üleujutuste eest kaitsvaid rajatisi.

441

C1.3. R3-I3

Siht

Taaselustatud vooluveekogud

Arv

16

23

2. kv

2026

Veel vähemalt 7 km taastatud vooluveekogusid.

D. KOMPONENT 1.4. KONKURENTSIVÕIMELISE, ENERGIASÄÄSTLIKU JA TÕHUSA TRANSPORDISÜSTEEMI ARENDAMINE

Transpordisektor on Horvaatia üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, kelle heide moodustas 2018. aastal 27 % koguheitest, millest 71,6 % moodustas reisijate maanteevedu, 24,7 % autokaubavedu, 0,8 % raudteetransport, 2,4 % mere- ja jõetransport ning 0,5 % riigisisene õhutransport. Keskkonnahoidlikesse, tõhusatesse, uuenduslikesse ja konkurentsivõimelistesse transpordiliikidesse tehtavate investeeringute kaudu olemasoleva transporditaristu ajakohastamisel on eeldatavasti keskne roll rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku tulemuslikul rakendamisel.

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on arendada välja ühtne transpordivõrk, mis hõlmab väljaarendatud raudtee- ja ühistransporditaristut ning eri transpordiliikide vahelist ühendvedu, suurendada alternatiivkütustel töötavate sõiduautode osakaalu, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja transpordisektori ökoloogilist jalajälge ning edendada inimeste ja kaupade säästvat liikuvust.

See komponent hõlmab reforme ja investeeringuid kõikide transpordiliikide puhul (raudtee-, maantee-, mere-, õhu-, linna- ja siseveetransport) ning hõlmab kõiki Horvaatia piirkondi.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhist soovitust, milles käsitletakse vajadust keskenduda investeeringutele rohe- ja digipöördesse (3. riigipõhine soovitus, 2020) ning soovitust säästva linna- ja raudteetranspordi kohta (3. riigipõhine soovitus, 2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.4 R1 – Maanteesektori reform

Reformi eesmärk on vähendada ettevõtete tegevuskulusid, viia finantskohustused kooskõlla rahavoogudega, suurendada liiklusohutust ja seega vähendada maanteede suremust. Uue teemaksusüsteemi kasutuselevõtmine peaks vähendama kasvuhoonegaaside heidet, kõrvaldades kitsaskohad ja ohtlikud kohad teedel. Reformi osana ajakohastatakse maanteesektorit reguleerivaid õigusakte maanteeseaduse muudatuse jõustumisega.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R1- I2 –Puuetega inimeste õiguste kasutamise süsteemi parandamine liikuvuse valdkonnas

Investeeringu eesmärk on muuta liikuvuse valdkonnas oma õiguste kasutamine puuetega inimeste jaoks kiiremaks ja lihtsamaks, kehtestades puuetega inimestele ühtse dokumendi, mis võimaldab neil kasutada kõiki liikuvusega seotud õigusi, lihtsustada liikuvuse valdkonnas digitaalsete avalike teenuste lõppkasutajate jaoks halduskeskkonda ning parandada puuetega inimeste juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele. Investeeringu eesmärk on ka parandada kasutajate isikuandmete kaitset ja ühtlustada otsuste tegemise tavasid, mis mõjutavad puuetega inimeste õigusi liikuvuse valdkonnas. Investeering peaks võimaldama riigiasutustel lihtsamalt ja terviklikumalt jälgida omandatud õigusi ja tagada üldsuse tõhus juurdepääs kõigile andmetele. Investeeringuga loodetakse vähendada riiklike ja kohalike teenuste töötajate tööjõukulusid 15-35 %.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C1.4 R1-I3 – riiklik maanteetranspordi elektrooniline salvestus- ja andmevahetussüsteem (NSCP)

Investeeringu eesmärk on suurendada maanteetranspordi tõhusust ja kestlikkust.

Investeering seisneb maanteetranspordi elektroonilise säilitamise ja andmevahetuse riikliku süsteemi (NSCP) loomises.

Investeering C1.4 R1-I4 – Reisijate ja kauba autovedudest teatamise kontrollisüsteem

Investeeringu eesmärk on suurendada liiklusohutust, luues reisijate- ja kaubaveo jaoks toimiva aruandlussüsteemi. Aruandluse kontrollisüsteem ühendab sõidumeerikute kesksest andmetöötlussüsteemist (SOTAH) saadud andmed ning Horvaatia Vabariigi mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi vastutusel olevad sõidumeerikukaartide riiklikud registrid ja nendega seotud registrid ning aitab kaasa digitaliseerimisele Horvaatia transpordisektoris.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.4 R1-I5 – Ohtlike kaupade autoveo seire ( e -ADR )

Investeeringu eesmärk on parandada ohtlike kaupade autovedu.

Investeering seisneb ohtlike kaupade maanteeveo järelevalvesüsteemi (e-ADR) väljatöötamises.

Reform C1.4 R2 – Raudteesektori reform

Reformi eesmärk on suurendada raudteesektori konkurentsivõimet ja tõhusust, et pakkuda reisijatele ja kaubaveoklientidele paremaid teenuseid ning suurendada Horvaatia majanduslikku konkurentsivõimet. Reformi toetamiseks võtab Horvaatia valitsus 30. juuniks 2021 vastu raudteesektorit käsitleva valdkondliku poliitilise kirja, milles esitatakse edasised sammud raudteesektori reformi ja ajakohastamisega seotud põhivaldkondades ning kehtestatakse valitsuse ja raudtee- ettevõtjate rakenduskavad, sealhulgas üksikasjalikud meetmed ja tegevused seoses järgmisega:

·Sektori juhtimine;

·Raudtee-ettevõtjate juhtimine ja tegevus;

·Valdkondlikud investeeringud ja rahastamiskavad;

·Teadmiste, tehnoloogia ja oskuste arendamine raudteesektoris.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R2-I3 – „pudelite“ kõrvaldamine raudteeinfrastruktuurist

Investeeringu eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad Horvaatia raudteevõrgus.

Investeering seisneb Horvaatia raudteevõrgu viie kitsaskoha kõrvaldamises.

Investeering C1.4 R2-I4 – Zagreb Kustošija – Zagreb ZK – Zagreb GK moderniseerimine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada Zagrebi Kustošija – Zagreb Zapadni kolodvor - Zagreb Glavni kolodvori raudteelõiku, parandada kohaliku ja piirkondliku raudtee-reisijateveo kvaliteeti ja kättesaadavust, integreerida raudteed paremini Zagrebi linna ühistranspordisüsteemi ning suurendada raudtee- ja kohaliku ühistranspordi osakaalu Zagrebi linna laiemas piirkonnas. Projekt aitab saavutada eesmärki viia TEN-T põhivõrk lõpule 31. detsembriks 2030.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.4 R2-I6 – keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutamine raudtee-reisijateveos

Investeeringu eesmärk on suurendada raudtee-reisijatevedu elektrifitseerimata liinidel.

Investeering koosneb kahest toodetud akurongi prototüübist.

Investeering C1.4 R2-I7 – IT-süsteemide ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on parandada raudteeteenuste kvaliteeti.

Investeering seisneb HŽ reisijateveo IT-süsteemide ajakohastamises.

Reform C1.4 R3 – Mere- ja siseveetranspordi reform

Reformi eesmärk on arendada välja jätkusuutlik ja tõhus mere- ja siseveetransport, mis aitab suurendada laevaliiklusohutust, tagada siseveeteede taaselustamise, parandada saarte transpordiühendust ja sadamataristut, et vähendada transpordisektori negatiivset keskkonnamõju. Reformi osana jõustuvad uus regulaar- ja hooajalise rannikutranspordi seadus, uus merenduse ja meresadamate seadus ning uus siseveeliikluse ja sadamate seadus.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering C1.4 R3-I1 – Ajakohastamiskava avalikule liiklusele avatud sadamate jaoks

Investeeringu eesmärk on ajakohastada sadamataristut ja parandada avaliku meretranspordi kvaliteeti.

Spliti linnasadama uue reisiterminali investeeringud ja Bol-Brači sadama ajakohastamine.

Investeering C1.4 R3-I3 – Pitomača omavalitsuse uue kaablipraami „Križnica“ ehitamine

Investeeringu eesmärk on rajada Pitomača omavalitsuses Drava jões uus kaabliga parvlaev Križnica, et tagada transpordiühendus ja soodustada vähem arenenud piirkondade arengut. Investeering hõlmab uut päikeseenergial töötavat elektrikaabliga parvlaeva, mis suurendab nii transpordivõimsust kui ka aitab kaasa transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmisele.

Investeering viiakse lõpule 30. oktoobriks 2022.

Investeering C1.4 R4-I1 – Kommerts- ja linnalähiliinide tavatranspordis kasutatavate alternatiivkütusega töötavate sõidukite hankimine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada avalikku regulaarset reisijate linna- ja linnalähitransporti ning suurendada heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutamist.

Investeering hõlmab alternatiivkütusel töötavate busside (elektri- ja/või vesinikubusside) hankimist.

Investeering C1.4 R4-I2 – trammipargi ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada trammilaevastikku Osijeki ja Zagrebi linnades.

Investeering seisneb uute trammide tarnimises.

Investeering C1.4 R5-I1 – Zadari lennujaama maapealse teeninduse ja toitesüsteemi elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikumaks muutmine

Investeeringu eesmärk on tagada õhusõidukite maapealse teeninduse keskkonnahoidlik süsteem ja edendada taastuvate energiaallikate kasutamist.

Investeering hõlmab õhusõidukite maapealse teeninduse elektrifitseerimist ja keskkonnahoidlikumaks muutmist Zadari lennujaamas.

Investeering C1.4 R5-I2 – Uute liikuvussõidukite teadus-, arendus- ja tootmistegevus ning toetav taristu

Investeeringu eesmärk on suurendada transpordi ohutust, suurendades samal ajal tõhusust, vähendades ummikuid ja vähendada mootorsõidukite transpordist tulenevat üldist saasteainete heidet Zagrebi linnas.

Investeering seisneb täielikult autonoomsete elektrisõidukite uue linnatransporditeenuse väljatöötamises ja rakendamises.

Investeering C1.4 R5-I3 – Kaasrahastamisprogramm uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmiseks

Investeeringu eesmärk on suurendada maanteetranspordi energiatõhusust, vähendades sõltuvust fossiilkütustest.

Investeering koosneb alternatiivsete mootorsõidukite (elektri- ja/või vesinikusõidukid) kaasrahastamisest.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
91	C1.4. R1	Eesmärk	Teeseaduse muudatused	Teeseaduse muudatuste jõustumine				3. kv	2021	Teeseaduse muudatustega tehakse muu hulgas järgmist: Tagada kogu liidu teedevõrgu, linnade ja linnadevaheliste kiirteede, põhi- ja kõrvalteede ning eri struktuuride, näiteks tunnelite või sildade ja parvlaevade elektrooniliste teemaksusüsteemide koostalitlusvõime; -Hõlbustada sõidukite registreerimisandmete piiriülest vahetamist sõidukite ning selliste sõidukite omanike või valdajate kohta, mille puhul on liidus tuvastatud mis tahes liiki teemaksu tasumata jätmine; -Lisada sätted, mis soodustavad jalgratta- ja jalakäijate liikluseks kasutatava infrastruktuuri suurendamist; -Kehtestada teemaksukulude katmise kriteeriumid ja tingimused; -Käsitleda erandeid kohustusest maksta tasu avalikul teel ehitamisõiguse ja servituudi eest, kõrvaldades need erandid õigusaktidest. See loob võrdsed tingimused seoses selliste tasudega kõigile ettevõtjatele.
92	C1.4. R1	Eesmärk	Riiklik liiklusohutuse programm aastateks 2021-2030	Horvaatia valitsuse vastu võetud riiklik liiklusohutuse programm aastateks 2021-2030				3. kv	2021	Siseministeeriumi poolt koostöös mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi ning muude valdkondlike ministeeriumidega koostatud riikliku liiklusohutuse programmi (2021-2030) eesmärk on parandada liiklusohutust Horvaatias.
94	C1.4. R1-I2	Siht	Funktsionaalse süsteemi loomine puuetega inimeste õiguste kasutamiseks liikuvuse valdkonnas		% (protsent)	0	50	4. kv	2023	Investeeringu osana, millega luuakse toimiv süsteem, mis lihtsustab puuetega inimestel kõigi liikuvusõiguste taotlemist ühes kohas ja tagab taotluste kiirema menetlemise, luuakse ühtne dokument, mis võimaldab puuetega inimestel kasutada funktsionaalset süsteemi ja kasutada samu õigusi kogu Horvaatia territooriumil (invaliidsuse e-kaart), ning vähemalt 50 % kavandatavatest kaartidest antakse välja puudega isikutele, kellel on õigused liikuvuse valdkonnas.
95	C1.4. R1-I3	Eesmärk	Riikliku maanteetranspordi elektroonilise salvestus- ja andmevahetussüsteemi (NSCP) loomine	Riiklik maanteetranspordi elektrooniline salvestus- ja andmevahetussüsteem (NSCP)				2. kv	2026	Luuakse riiklik maanteetranspordi elektrooniline salvestus- ja andmevahetussüsteem (NSCP).
96	C1.4. R1-I4	Eesmärk	Hästitoimiva reisijate- ja kaubaveost teatamise kontrollisüsteemi loomine	Hästitoimiv reisijate- ja kaubavedudest teatamise kontrollisüsteem on loodud				4. kv	2024	Kehtestatakse hästi toimiv reisijate- ja kaubaveost teatamise kontrollisüsteem, mis ühendab sõidumeerikute kesksest andmetöötlussüsteemist (SOTAH) saadud andmed ning mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi vastutusel olevad sõidumeerikukaartide ja nendega seotud andmete riiklikud registrid.
97	C1.4. R1-I5	Eesmärk	Ohtlike kaupade autoveo järelevalvesüsteemi väljatöötamine (e-ADR)	Süsteem ohtlike kaupade autoveo järelevalveks (e-ADR)				2. kv	2026	Töötatakse välja ohtlike kaupade autoveo järelevalve süsteem (e-ADR). Süsteem võimaldab jälgida ohtlike kaupade autovedu, võttes kasutusele elektroonilised veoload ja kasutades sõidumeerikuid.
98	C1.4. R2	Eesmärk	Valdkondliku poliitilise kirja vastuvõtmine	Horvaatia valitsuse poolt vastu võetud valdkondlik poliitiline kiri raudteesektori kohta				2. kv	2021	Valdkondlik poliitiline kiri sisaldab järgmist: i) peamised eesmärgid ii) ülevaade kavandatud täiustustest, nagu professionaalsemaks muutmine, tegevuse ja juhtimistegevuse läbipaistvus, ning iii) raudteesektori reformimiseks ja ajakohastamiseks vajalike meetmete ja tegevuste rakenduskava, näiteks: raudteesektori strateegilise raamistiku, raudteeinfrastruktuuri arendamise riikliku kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riikliku majandamiskava vastuvõtmine; ning raudteetransporditeenuste arendamine.
99	C1.4. R2	Eesmärk	Raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklik kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklik juhtimiskava	Horvaatia valitsuse vastu võetud raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklik kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklik juhtimiskava				4. kv	2022	Raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklikus kavas määratakse kindlaks raudteeinfrastruktuuri arendamiseks vajalikud projektid ja tegevused. Raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklikus juhtimiskavas määratakse kindlaks raudteeliikluse korraldamise, korraldamise ja raudteeveoteenuste arendamise projektid ja tegevused.
100	C1.4. R2	Eesmärk	Raudtee-ettevõtjate ümberkorraldamine ja ärijuhtimine	Raudtee-ettevõtjate juhtimine ja ümberkorraldatud tegevus				4. kv	2024	Raudtee-ettevõtjate juhtimise ja tegevuse ümberkorraldamine viiakse lõpule.
104	C1.4. R2-I3	Siht	Viis kitsaskohta on kõrvaldatud lõikudel, mille praegune liikumispiirang on 60 km/h.		Arv	0	5	4. kv	2025	Investeeringu tulemusel kõrvaldatakse viis kitsaskohta lõikudel, mille praegune kiiruspiirang on 60 km/h.
105	C1.4. R2-I4	Siht	Zagreb Kustošija - ZG Zapadni Kolodvor - Zagreb Glavni Kolodvori kaherealine raudteeliin 3,4 km pikkuseks rekonstrueeritud ja uuendatud		arv (km)	0	3,4	4. kv	2024	Zagreb Kustošija - Zagreb Zapadni Kolodvor - Zagreb Glavni Kolodvori lõigu kaherööpaline raudteeliin pikkusega 3,4 km rekonstrueeritakse ja ajakohastatakse. Kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL esitatakse tõendid KMH kohase loa andmise menetluse järgimise kohta.
107	C1.4. R2-I6	Siht	Toodetud akurongide kaks prototüüpi		Number	0	2	4. kv	2025	Üks akuelektrilise mootorrongi (BEMV) prototüüp ja üks akumootorrongi (BMV) prototüüp tuleb toota, katsetada ja saada käitamiseks eelmissiooni. Ehitatakse kuus stabiilset akulaadijat.
108	C1.4. R2-I7	Eesmärk	HŽ reisijateveo IT-süsteemide ajakohastamine	Ajakohastatud HŽ reisijateveo IT-süsteemid				2. kv	2026	HŽ reisijate transpordi IT-süsteemide ajakohastamine hõlmab järgmist: ·WIFI paigaldamine 40 rongile; ·GPS-süsteemi paigaldamine 40 rongile; ·Müügisüsteemi andmekeskuse ajakohastamine; ning ·Seadmete ostmine virtualiseerimisplatvormi laiendamiseks ja ajakohastamiseks.
109	C1.4. R3	Eesmärk	Uus rannikuala regulaar- ja hooajalise liikluse seadus	Uue korralise ja hooajalise rannaveo seaduse jõustumine				3. kv	2021	Uus korralise ja hooajalise rannasõidu seadus lihtsustab kehtivaid haldusmenetlusi ja loob paremad eeltingimused avaliku rannalähedase meretranspordi tõhusamaks toimimiseks, reguleerides seadusliku rannasõidu ameti tegevust käsitlevaid sätteid, eelkõige osa, mis käsitleb riiklike marsruutide litsentsimist ning ühistranspordi IT-süsteemide (SEOP-süsteem) paremat kasutamist ja kontrolli.
110	C1.4. R3	Eesmärk	Uus siseveeliikluse ja sadamate seadus	Uue sisevee- ja sadamaseaduse jõustumine				3. kv	2021	Uus siseveeliikluse ja sadamate seadus võimaldab vajaduse korral laevaliikluse ohutuse tagamiseks kindlaks teha konkreetsed ohud Horvaatia siseveeteede sektorites (või nende osades).
111	C1.4. R3	Eesmärk	Uus merendusvaldkonna ja meresadamate seadus	Uue merendusvaldkonna ja meresadamate seaduse jõustumine				4. kv	2022	Uue merendusvaldkonna ja meresadamate seadusega korraldatakse ümber avalikule liiklusele avatud sadamasüsteemi struktuur, mille eesmärk on tagada avalike sadamate käitamise õiguslike kohustuste ühtne rakendamine ja ratsionaliseerida halduskulusid.
112	C1.4. R3-I1	Siht	Uus sillaterminal Spliti linnasadamas ja uuendatud Bol-Brači sadam		Number	0	2	4. kv	2025	Spliti linnasadamasse ehitatakse uus avalikule liiklusele avatud reisiterminal. Põhi- ja sekundaarmurdja põhi- ja sekundaarmurded ehitatakse avalikult avatud Bol-Brači sadamasse.
114	C1.4. R3-I3	Siht	Pitomača omavalitsuses Drava jões tegutsev uus kaablipraam „Križnica“		Arv	0	1	4. kv	2022	Selle investeeringu tulemusel ehitatakse Horvaatia laevandusregistri heakskiidul päikeseenergial töötav elektrikaabliga parvlaev, mis ühendab mandri Križnica saarega.
116	C1.4. R4-I1	Eesmärk	70 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikbuss)	70 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikbussi), mis kiideti ajutiselt heaks		0		2. kv	2026	Pärast 70 uue alternatiiv- ja/või vesinikkütusega bussi ehitamist tuleb esitada tõend esialgse tehnilise heakskiidu kohta.
117	C1.4. R4-I2	Siht	30 uut trammi ühistranspordi jaoks		Number	0	30	4. kv	2025	Kohale toimetatakse 30 uut trammi.
118	C1.4. R5-I1	Siht	Õhusõidukite maapealse teeninduse elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikumaks muutmine Zadari lennujaamas		Number	0	1	4. kv	2024	Õhusõidukite maapealse teeninduse elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikumaks muutmine, mis hõlmab järgmist: i) püsiühenduste rakendamine, et varustada statsionaarseid õhusõidukeid elektriga vajalike projekteerimis- ja ohutusalaste kohandustega (ilma perrooni võimsuse suurendamiseta); ii) diislikütusel töötavate liikuvate maapealse teeninduse seadmete asendamine elektritoitega seadmetega; ning iii) 610 kW fotogalvaanilise elektrijaama ehitamine ja selle ühendamine paikse toitesüsteemiga ja laadimisjaamadega elektri jõul töötavate mobiilsete maapealse teeninduse seadmete jaoks. Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse investeeringu kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige rakendatakse projekti ilma perrooni võimsuse suurendamiseta ning kõik diislikütusel töötavad liikuvad maapealse teeninduse seadmed asendatakse elektritoitega seadmetega. Esitatakse tõendid selle kohta, et projekt ei avalda asjaomaste Natura 2 000 alade terviklikkusele olulist mõju.
119	C1.4. R5-I2	Siht	Täisautonoomsete ja elektrisõidukite vastavustõendamise prototüübid ja asjakohased katsed		Arv	0	60	1. kv	2025	Kontrolli prototüüpe toodetakse ja katsetatakse ning autonoomseid juhtimissüsteeme katsetatakse.
120	C1.4. R5-I2	Eesmärk	Autonoomset sõidukijuhtimist käsitlevad uued õigusaktid	Autonoomset sõidukijuhtimist käsitleva uue õigusakti jõustumine				2. kv	2024	Autonoomset juhtimist käsitlevad uued õigusaktid hõlmavad muu hulgas järgmist: Autonoomse sõidukijuhtimise riikliku katsemenetluse väljatöötamine; riiklike liiklusohutusalaste õigusaktide kohandamine, et lubada liiklusse autonoomset liiklevad sõidukid; sõidukite riiklike tüübikinnituseeskirjade kohandamine; liiklejate ohutust käsitlevate eeskirjade kohandamine, et võimaldada sõitjatevedu autonoomsete sõidukitega; siseriiklike kindlustusalaste õigusaktide kohandamine, et võimaldada autonoomsete sõidukite ja teenuste kindlustamist.
122	C1.4. R5-I2	Eesmärk	Täielikult autonoomsete ja elektrisõidukite uus linnatransporditeenus, mis on kohandatud puuetega reisijate vajadustele, ning spetsiaalne infrastruktuur	Toodetud täisautonoomsed ja elektrisõidukid, mis on kohandatud puudega reisijate vajadustele, ning spetsiaalne infrastruktuur, mis toimib kõigi paigaldatud funktsioonidega.				4. kv	2025	Uus linnatransporditeenus, mis koosneb järgmistest osadest: (I)täielikult autonoomsete elektrisõidukite komplekt, mis on võimeline täitma kõiki dünaamilisi juhtimisfunktsioone ilma juhi-isiku abita tehisintellekti abil; (II)ühistranspordiga integreeritud autonoomsete ja elektrisõidukite jaoks spetsiaalse infrastruktuuri arendamine ja ehitamine ning (III)tarkvaraplatvormi väljatöötamine kogu süsteemi käitamiseks; peab olema funktsionaalne, võimaldades töötada täiesti autonoomsetel uutel elektrisõidukitel. Täielikult autonoomset uut elektrisõidukit kohandatakse puudega reisijate vajadustele, omades suuri liugukseid, mis võimaldavad hõlpsamat sisenemist sõidukisse, ja pagasiruumi, kuhu saab paigutada ratastoolid.
123	C1.4. R5-I2	Eesmärk	50 000 tasuta vautšerit täiesti autonoomse sõidukiga reisimiseks puuetega ja/või muude ühistranspordivahendite kasutamisel raskustesse sattunud inimestele					1. kv	2026	Sõlmitakse Zagrebi linna ja ühistranspordiettevõtjaga allkirjastatud leping 50000 tasuta juhtimisvautšeri väljastamiseks, mis kehtivad vähemalt viis aastat pärast väljastamist puuetega inimestele ja/või kellel on raskusi muude ühistranspordivahendite kasutamisega.
124	C1.4. R5-I3	Eesmärk	2 000 alternatiivse mootoriga maanteesõidukit (elektri- ja/või vesiniksõiduk)	2 000 teise võimalusena kaasrahastatud mootorsõidukit				2. kv	2026	Esitatakse tõend 2 000 uue alternatiivkütusel töötava maanteesõiduki (elektri- ja/või vesinikusõiduki) kaasrahastamise kohta.

D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C1.4 R1-I1 – Elektrooniline teemaksusüsteem

Investeeringu eesmärk on vähendada liiklusummikuid ning suurendada keskkonnakaitset ja liiklusohutust.

Investeering seisneb uue elektroonilise maksukogumissüsteemi kasutuselevõtus.

D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

93

C1.4. R1-I1

Eesmärk

Uus elektrooniline maksukogumissüsteem

Uus elektrooniline maksukogumissüsteem on kätte toimetatud

2. kv

2026

Uue elektroonilise teemaksusüsteemi tarkvara (nt keskne IT-süsteem) ja riistvara (nt uued kaameratega teemaksuportaalid), mis põhineb mitme sõidurajaga vaba liikumise lahendusel (MLFF), ilma et peatataks kontaktivabade makseviisidega sõidukeid Horvaatia kiirteede jaoks, mida käitavad Horvaatia kiirteed Ltd, Highway Zagreb-Macelj (AZM) ja BINA Istra. Tehakse uue elektroonilise teemaksusüsteemi esimene kohapealne paigalduskatse.

E. KOMPONENT 1.5. LOODUSVARADE KASUTAMISE PARANDAMINE JA TOIDUAINETE TARNEAHELA TUGEVDAMINE

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on suurendada toiduga kindlustatust ja Horvaatia põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet.

Komponent koosneb järgmisest: i) logistika infrastruktuuri võrgustiku loomine, et tugevdada puu- ja köögiviljasektori tootmisahelat; ii) põllumajandusmaa ümberkorraldamise ja konsolideerimise süsteemi loomine; iii) digitaalsete lahenduste väljatöötamine põllumajandussektoris; ning iv) toidu annetamise süsteemide parandamine.

Komponent aitab järgida riigipõhist soovitust, milles käsitletakse „vajadust võtta kõik vajalikud meetmed ja reageerida pandeemiale tõhusalt, säilitada majandust ja toetada majanduse taastumist“ (riigipõhine soovitus 1, 2020); „Vajaduse kohta suurendada juurdepääsu digitaalteenustele“ (riigipõhine soovitus 2, 2020) ning „avaliku ja võimalik, et ka avaliku ja erasektori investeerimisprojektide rakendamise ja rahastamise prioriteediks seadmine majanduse elavdamise toetamiseks“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.5 R1 – logistikataristu võrgustiku loomine, et tugevdada puu- ja köögiviljasektori tootmisahelat

Reformi eesmärk on organiseerida ja ühendada väikeste põllumajandusettevõtete varustamine tootjaorganisatsioonide kaudu, et soodustada koondamist, koostööd, kogemuste ja teadmiste vahetamist. Reform peaks parandama põllumajandustootjate positsiooni tarneahelates, eelkõige puu- ja köögiviljasektoris, ning aitama kaasa suurema lisandväärtusega toodete arendamisele. Reform hõlmab Horvaatia valitsuse poolt puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava vastuvõtmist ajavahemikuks 2021-2026.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.5 R1-I1 – Puu- ja köögiviljade logistika- ja jaotuskeskuste ehitamine ja varustamine

Investeeringu eesmärk on parandada konkurentsi puu- ja köögiviljasektoris.

See meede seisneb puu- ja köögivilja logistika jaotuskeskuste ehitamises ja käivitamises.

Investeering C1.5 R1-I2 Tootjate positsiooni ja nähtavuse tugevdamine toiduainete tarneahelas

Investeeringu eesmärk on võimaldada tootjatel täita olulisemat rolli logistika- ja jaotuskeskuste juhtimis- ja omandistruktuuris.

See meede hõlmab tootjaorganisatsioonide koolitusi ning puu- ja köögiviljade märgistamise tunnustatud süsteemi loomist.

Reform C1.5 R2 – Põllumajandusmaade ümberkorraldamise ja ümberkorraldamise süsteemide parandamine

Reformi eesmärk on lihtsustada põllumajandusmaa konsolideerimist ja pidevat seiret, mis loob eeldused kaasaegsete põllumajandusmeetodite kohaldamiseks, taristu (nt väliteede võrgustik ja parandamiskanalid) ehitamiseks ja põllumajandusmaaga seotud omandiõiguslike suhetega tegelemiseks. Reformiga aidatakse kaasa põllumajandusmaa tõhusamale kasutamisele põllumajanduses, suurendades põllumajandustootmise tootlikkust ja jätkusuutlikkust, keskendudes keskkonnakaitsele ja maapiirkondade elu parandamisele. Reformi osana jõustub uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

Investeering C1.5 R2-I2 – Põllumajandusmaa seire programm

Investeeringu eesmärk on tagada tingimused põllumajandusmaa tõhusaks kaitsmiseks, mulla seisundi hindamiseks vajalike andmete jätkuv kättesaadavus ja säästva majandamise poliitika rakendamine.

See meede seisneb põllumajandusmaa seire operatiivteabesüsteemi ajakohastamises ja 90 alalise maaseirejaama loomises.

Reform C1.5 R3 – Põllumajanduse digiüleminek

Reformi eesmärk on muuta põllumajandussektori avalikud teenused põllumajandustootjatele kättesaadavamaks, digiteerides need teenused, vähendades samal ajal halduskoormust. Reform hõlmab koordineerimisüksuse loomist, mis kavandab ja jälgib kõigi investeeringute rakendamist ning tagab kindlaksmääratud eesmärkide saavutamise: digiteeritud avalikud teenused, aruka põllumajanduse tegevusplatvorm ja üldsusele kättesaadav jälgitavuse infosüsteem.

Reform peaks aitama kaasa põllumajandustootmise suurendamisele, põllumajandustoodete kvaliteedi ja jälgitavuse tagamisele ning kliima ja keskkonna seisukohast pikaajaliselt säästvate põllumajandustavade rakendamise tagamisele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.5 R3-I1 – Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt

Selle investeeringu eesmärk on vähemalt 30 põllumajanduslike avalike teenuste digitaalne ümberkujundamine. Investeering hõlmab muu hulgas digitaalse ümberkujundamise tegevuskava ettevalmistamist, mis on aluseks kõigi digitaliseeritavate põllumajandusteenuste registreerimisele. Vähemalt 30 tegevuskavas registreeritavad avalikud teenused digiteeritakse ja tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks. Investeeringuga vähendatakse vajadust isikuteenuste järele ja aidatakse kaasa digitaalsete avalike teenuste loomisele põllumajandustootjate jaoks.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.5 R3-I2 –Arukas põllumajandus

Investeeringu eesmärk on toetada Horvaatia põllumajandussektori digipööret.

See meede seisneb aruka põllumajanduse platvormi loomises.

Investeering C1.5 R3-I3 –Jälgitavussüsteem

Investeeringu eesmärk on veelgi edendada säästvat põllumajandust, eelkõige kohalike väiketootjate poolt, ning teavitada tarbijaid jätkusuutlikult saadud toodete tähtsusest ja kättesaadavusest kohalikul tasandil kogu Horvaatias. Investeering peaks avaldama positiivset mõju maaelu arengule mitmes kohalikus kogukonnas ning aitama suurendada tarbijate usaldust kohapeal toodetud ja kestlike toiduainete vastu. Investeering hõlmab sellise riikliku jälgitavusteabesüsteemi loomist, mis on avalikkusele kättesaadav.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform C1.5 R4 – Toidu annetamise süsteemide parandamine

Reformi eesmärk on edendada ringmajandust põllumajanduslikus toidutööstuses, vähendada toidu raiskamist ja suurendada toidu annetamise süsteemi parandamise kaudu vaesemate inimeste toiduga kindlustatust. Reform hõlmab toidupanga loomist, toidu annetamise ahela vahendajate infrastruktuuri suutlikkuse suurendamist, toidujäätmete tekke vältimise veebiplatvormi käivitamist, toidu annetamise IT-süsteemi ajakohastamist, toidujäätmete tekke vältimise vabatahtlike lepingute sõlmimist asjaomaste ametiasutuste ja toiduainete tarneahela sidusrühmade, akadeemiliste ringkondade, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning toidujäätmete tekke vältimise ja toidu annetamise alase teabe- ja hariduskampaania rakendamist.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C1.5 R4-I1 – Toidupanga ja toidutarneahela vahendajate infrastruktuuriseadmed

Investeeringu eesmärk on tugevdada toidu annetamise ahela ja toidupanga vahendajate infrastruktuuri suutlikkust, et luua põhilised eeltingimused annetatud toidukoguste suurendamiseks, aidates seeläbi vähendada toidu raiskamist ja suurendada vaesemate elanikkonnarühmade toiduga kindlustatust. Investeering hõlmab põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud ja Horvaatia valitsuse poolt vastu võetud toetuskavade rakendamist toidupankade ja toidutarneahela vahendajate varustamiseks infrastruktuuriga.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
126	C1.5. R1	Eesmärk	Puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava aastateks 2021-2026	Horvaatia valitsuse otsuse jõustumine puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava (2021-2026) vastuvõtmise kohta				4. kv	2021	Selleks et rakendada meedet, mille peamine eesmärk on tugevdada tootjaorganisatsioonide rolli ja haldussuutlikkust puu- ja köögiviljade tootmis- ja turustusahelas, võtab Horvaatia valitsus vastu rakenduskava puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse tugevdamiseks ajavahemikul 2021-2026. See hõlmab järgmiste meetmete rakendamist: i) logistikaga tegelevate puu- ja köögivilja jaotuskeskuste ehitamine ja varustamine ning ii) puu- ja köögivilja tarneahela tootjate positsioneerimise ja tunnustamise tugevdamine.
127	C1.5. R1-I1	Siht	Logistika jaotuskeskus (LDC), mis on ehitatud ja toimiv		Arv	0	1	4. kv	2023	Ehitatud logistika jaotuskeskus (LDC) sisaldab toote vastuvõtmiseks, puhastamiseks, pesemiseks, sorteerimiseks ja pakendamiseks ettenähtud remondiosa ning sobiva vastuvõtu- ja ladustamismahuga jahutamist ja pikaajalist ladustamist ning toote teatavat töötlemistaset. Puu- ja köögivilja esmane töötlemine on kavandatud mittestandardse kvaliteediga toodete kasutamiseks ja seega toidujäätmete tekke vältimiseks. Vähim arenenud riigi ladustamisvõimsus on vähemalt 3 000 tonni, kuid mitte üle 12 000 tonni. Meede on seotud uue hoone ehitamisega, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone (NZEB).
128	C1.5. R1-I1	Siht	Vähemalt kolm logistika jaotuskeskust (LDC), mis on ehitatud ja toimivad		Arv	1	3	1. kv	2026	3 ehitatud logistilise jaotuse keskus hõlmab alasid toote vastuvõtmiseks, puhastamiseks, sortimiseks ja pakendamiseks, samuti jahutatud ladustamismahtu ja toote teatavat töötlemistaset. Iga vähim arenenud riigi salvestusmaht peab olema vähemalt 3 000. Meede käsitleb sellise uue hoone ehitamist, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonel, ja mille puhul kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.
129	C1.5. R1-I2	Siht	Koolitused tootjaorganisatsioonidele		Arv	0	3	2. kv	2026	Vähemalt kolm tootjaorganisatsiooni, kuhu kuulub vähemalt 15 inimest, peavad olema osalenud logistika jaotuskeskusega seotud tootjaorganisatsioonide juhtimise ja rahastamise alasel koolitusel.
130	C1.5. R1-I2	Eesmärk	Puu- ja köögivilja märgistamise süsteem	Välja antud dokument, mis kinnitab uue märgise vastavust kvaliteedikavade märgistamisnõuetele	Number	0	1	2. kv	2026	Kiidetakse heaks puu- ja köögiviljaturul äratuntavate märgiste loomise süsteem. Süsteem on vabatahtlik ja täiendab juba olemasolevat kvaliteedikava, mille on välja töötanud põllumajandusministeerium.
131	C1.5. R2	Eesmärk	Uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus	Uue põllumajandusmaa konsolideerimise seaduse jõustumine				1. kv	2022	Kavandatavas uues põllumajandusmaa konsolideerimise seaduses tehakse muu hulgas järgmist: • kehtestada tingimused konsolideerimisprotsessi lihtsustamiseks; • vähendada osalevate asutuste arvu; • lühendada vahendite eraldamise raames tegevuste läbiviimiseks vajalikku aega; • rakendada infotehnoloogiat ja ühendada see erinevate sidusrühmade olemasolevate ja uute andmebaasidega, luues samal ajal mullakvaliteedi andmebaasi.
133	C1.5. R2-I2	Siht	Põllumajandusmaa seire operatiivteabesüsteemi ajakohastamine ja 90 alalise seirejaama loomine põllumajandusmaa seisundi jälgimiseks		Arv	0	90	2. kv	2025	Kehtestatakse põllumajandusmaa seisundi pideva seire programm. Programmi tulemustes märgitakse kriisipiirkonnad, kus muld on ohustatud. Põllumajandusmaa seire infosüsteemi ajakohastamine peab võimaldama saada võrreldavaid parameetreid. Põllumajandusmaa seisundi jälgimiseks luuakse uuendatud süsteemi osana vähemalt 90 jaama, mis hõlmavad kõiki põllumajanduse allpiirkondi.
134	C1.5. R3	Eesmärk	Põllumajandusministeeriumi digiülemineku projektide rakendamise ja haldamise üksuse loomine	Põllumajandusministri otsus luua põllumajandusministeeriumis digitaalse ümberkujundamise projektide rakendamise ja haldamise üksus				4. kv	2021	Loodud üksus kavandab ja jälgib koostöös asjaomaste asutustega (makseagentuur, Horvaatia põllumajanduse ja toiduainete amet ning digitaalse ühiskonna arendamise keskbüroo) kõigi investeeringute rakendamist, et tagada: vähemalt 30 digiteeritud avalikku teenust, toimiv aruka põllumajanduse platvorm ja üldsusele kättesaadav jälgitavuse infosüsteem.
135	C1.5. R3-I1	Siht	Põllumajanduses vähemalt 30 avaliku teenuse digiteerimine, mis on loetletud põllumajanduslike avalike teenuste digitaalse ümberkujundamise tegevuskavas		Arv	0	30	4. kv	2024	Digitaalse ümberkujundamise tegevuskava on aluseks kõigi digiteeritavate põllumajandusteenuste registreerimisele. Tegevuskava sisaldab iga registreeritud avaliku teenuse mudelit ja ümberkujundamisprotsessi. Vähemalt 30 avalikku teenust, mis registreeritakse tegevuskavas ja mida toetatakse Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava raames, digiteeritakse ja tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks. Tegevuskavas määratakse kindlaks projekti rakendamise kaudu digiteeritavad avalikud teenused. Vähemalt 30 teenust digiteeritakse ja tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks.
136	C1.5. R3-I2	Eesmärk	Aruka põllumajanduse platvormi loomine	Täielikult toimiv aruka põllumajanduse platvorm				4. kv	2025	Aruka põllumajanduse platvormi katsetatakse ja see tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks. Aruka põllumajanduse platvorm pakub ajakohast, struktureeritud ja õigeaegset teavet otse põldudelt ja põllumajandusettevõtetelt.
137	C1.5. R3-I3	Eesmärk	Jälgitavuse infosüsteemi loomine	Jälgitavust käsitlev infosüsteem toimib ja on üldsusele kättesaadav				4. kv	2024	Kavandatud jälgitavuse infosüsteem võimaldab tarbijaid paremini teavitada põllumajandustoodete ja toiduainete jälgitavuse jälgimise kaudu. Süsteem on vabatahtlik ning seda kasutatakse teabe kogumise ühtlustamiseks ja hõlbustamiseks, äritegevuse hõlbustamiseks ja tarbijatele QR-koodi kaudu teabe andmiseks. Süsteem peab olema kavandatud nii, et see ühendaks end teiste e-süsteemidega ja ajakohastaks pidevalt teavet jälgitavuse kohta. Süsteem peab samuti võimaldama salvestada teavet kauplejate ja vahendajate kohta, kes ei tohi tootega kunagi füüsiliselt kokku puutuda.
138	C1.5. R4	Eesmärk	Toidujäätmete tekke vältimise veebiplatvorm ja ajakohastatud toidu annetamise IT-süsteem	Toidujäätmete tekke vältimise ja toidu annetamise IT-süsteemi tehnilise lahenduse ajakohastamise veebiplatvorm on toimiv ja üldsusele kättesaadav.				2. kv	2022	Käivitatakse toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise veebiplatvorm, et levitada parimaid tavasid, suurendada teadlikkust ja harida toidujäätmete ja toidu annetamise küsimust. Juba kasutusel olevat toidu annetamise IT-süsteemi täiendatakse uute funktsioonidega, mille puhul rõhutatakse süsteemi piirkondliku juhtimise ja andmete statistilise esitamise võimalust.
139	C1.5. R4-I1	Eesmärk	Toetuskava toidupankade ja toidutarneahela vahendajate infrastruktuuri varustamiseks	Toetuskava toidupankade ja toidutarneahela vahendajate taristu varustamiseks rakendatud ja väljamakstud vahenditega				4. kv	2023	Toetuskava rakendatakse kasutusele pärast avalikku üleskutset ja lepingute sõlmimist rahaliste vahendite väljamaksmise teel, mida kasutatakse ladustamisrajatiste, laoseadmete ja mööbli, jahutus- ja toidumahutite, kahvellaadurite, külmutusautode, sõidukite ja IT-seadmete ehitamiseks ja renoveerimiseks.

F. KOMPONENT 1.6. SÄÄSTVA, INNOVATIIVSE JA VASTUPIDAVA TURISMI ARENDAMINE

COVID-19 pandeemial on olnud väga negatiivne mõju turismisektorile nii kogu maailmas kui ka Horvaatias. Horvaatia strateegilise tegevusena moodustab turism 11,4 % otsesest SKPst ja ööbimiste arv vähenes 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes 55 %. Võttes arvesse kriisi mõju ja muutuvaid nõudlusootusi, on Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk muuta ja ajakohastada turismisektorit, suurendades selle konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja vastupanuvõimet, saavutades järgmised üldeesmärgid:

-- Suurendada turismisektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust, toetades rohe- ja digipööret.

-- Aidata kaasa turismisektori taastumisele COVID-19 kriisist, parandades majutussuutlikkust ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

-- Suurendada ringmajandust turismis ja edendada vastutustundlikku tarbimist ning suurendada turismi kaudset mõju seotud tegevustele.

Komponent toetab käsitlemist Riigipõhine soovitus vähendada kõige koormavamaid maksutaolisi lõive (riigipõhine soovitus nr 4, 2019 ), võtta kõik vajalikud meetmed pandeemiaga tõhusaks toimetulekuks (riigipõhine soovitus nr 1, 2020 ) ja kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ning edendada erasektori investeeringuid, et edendada majanduse elavdamist (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

See komponent aitab kaasa ka käesoleva kava teistes allkomponentides, eelkõige C1.5, sätestatud eesmärkide saavutamisele. Loodusvarade kasutamise parandamine ja toiduainete tarneahela tugevdamine ning C2.3. Ühiskonna ja avaliku halduse digiüleminek.

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.6 R1 – Turismisektori vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse suurendamine

Reformi eesmärk on luua tõhus organisatsiooniline ja õigusraamistik säästva turismi arengu juhtimiseks, koostades selleks 2027. aastaks turismiseaduse, säästva arengu strateegia aastani 2030, turismi säästva arengu riikliku kava ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Reform hõlmab järgmist:

-- Täiendav halduslik ja maksulaadne leevendus turismisektoris;

-- Õigusraamistiku edasine muutmine, mis võimaldab turismi arengut paremini juhtida, soodustades samal ajal ettevõtete investeeringuid innovatsiooni;

-Sellise uue turismimudeli väljatöötamine, mis pakub mitmekesisemaid turismitooteid, aitab kaasa turismiettevõtjate üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning tagab ringmajanduse põhimõtete järgimise;

-Vähendada tegevuskorda, mis aitab kaasa turismiettevõtluse lihtsamale, kiiremale ja odavamale käivitamisele.

Turismijuhtimissüsteemi reformi käivitamine on kavandatud ka investeeringutega C.2.3 R3-I15 – Turismirakenduslahenduste loomine eesmärgiga vabastada halduslikult ettevõtjad ja muuta turismimudel säästvamaks. Reform viiakse ellu kooskõlas avaliku konsultatsiooni põhimõttega, kaasates kogu turismi ökosüsteemi mitmesuguseid sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjaid, tööstusliite ja akadeemikuid.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C1.6 R1-I1 – Horvaatia turismi piirkondlik mitmekesistamine ja spetsialiseerumine suure lisandväärtusega turismitoodete arendamisse tehtavate investeeringute kaudu

Selle investeeringu eesmärk on anda rahalist toetust toetuste vormis, et arendada, kohandada ja ajakohastada avalikku turismitaristut kogu Horvaatias.

Meede koosneb investeeringutest, millega arendatakse edasi turismitaristut, suurendatakse energiatõhusust ja edendatakse turismitooteid vähem arenenud turismisihtkohtades.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.6 R1-I2 – Ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamine ning turismisektori rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku edendamine

Investeeringu eesmärk on pakkuda rahalist kasvu turismisektori rohe- ja digipöördeks.

Selle investeeringu eesmärk on rakendada keskkonnahoidlikke projekte, nagu energiatõhususe suurendamine, taastuvate energiaallikate kasutamine ja ringmajandus, innovatsiooni ja digitehnoloogia kasutuselevõtt ning keskkonnasõbralike turismitoodete ja ressursitõhususe arendamine.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.6 R1-I3 – Süsteemi vastupanuvõimelise ja säästva turismi suutlikkuse tugevdamine

Investeeringu eesmärk on tugevdada inimkapitali vastupanuvõimet kogu turismisektoris spetsiaalselt tööturu vajadustele kavandatud haridusprogrammide kaudu.

Investeerimise põhitegevus hõlmab tööturu vajadustele vastavate haridusprogrammide väljatöötamist ja inimeste koolitamist nende haridusprogrammide raames.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
140	C1.6. R1	Eesmärk	Stsenaariumianalüüs osana säästva turismi arengu strateegiast aastani 2030	Stsenaariumianalüüsi väljatöötamine				4. kv	2021	Strateegia väljatöötamise protsessi raames koostatud stsenaariumianalüüs on alus käesolevas allkomponendis osutatud investeeringute mobiliseerimiseks. Stsenaariumianalüüs arendab arengusuundade prognoosi riiklikul ja territoriaalsel tasandil, konsulteerides sektori peamiste sidusrühmadega.
141	C1.6. R1	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi valitsuse säästva turismi arengu strateegia vastuvõtmine 2030. aastaks	Säte säästva turismi arengu strateegia jõustumise kohta 2030. aastaks				3. kv	2022	Selle reformi osana rakendatakse turismi arengumudeli säästvamaks muutmise protsessi 2030. aasta säästva turismi arengu strateegia väljatöötamise kaudu, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikku jätkusuutlikkust, keskkonnasäästlikkust ja territoriaalset jätkusuutlikkust. Strateegias kui pikaajalises riikliku tähtsusega strateegilises planeerimises pööratakse erilist tähelepanu ka senistele maakasutusega seotud probleemidele, st ületurismile üksikutes sihtkohtades, mis on turismi arendamise üks peamisi probleeme. Strateegia annab ka vastuse sellele, kuidas paremini edendada ebaühtlase piirkondliku arengu vähendamist Horvaatias.
142	C1.6. R1	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi säästva turismi satelliitkonto metodoloogilise raamistiku koostamine	Säte säästva turismi satelliitkonto metodoloogilise raamistiku jõustumise kohta				3. kv	2023	Turismi- ja jätkusuutlikkuse satelliitkontode süsteem loob tingimused turismi arengu juhtimiseks ja jälgimiseks kindlaksmääratud turismi jätkusuutlikkuse näitajate abil nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Satelliitkontost saab avaliku poliitika haldamise vahend. Andmete kogumine ja koondamine ühtlustatakse Euroopa turisminäitajate süsteemiga (ETIS) ning keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) põhimõtete, määratluste, liigituste ja arvepidamiseeskirjadega. Piirkondliku turismipoliitika tõhustamiseks luuakse piirkondlik turismi ja säästva turismi satelliitkonto, millele lisatakse sihtkoha tasandil turismitegevuse konkreetsed näitajad, mida on kohandatud, et anda märku võimalikust ületurismist. Andmed ja analüüs toetavad nii avaliku kui ka erasektori planeerimise strateegilist suunda ning neist saab asjakohane poliitikajuhtimise vahend.
143	C1.6. R1	Eesmärk	Turismiseadus, millega luuakse turismisektori järelevalve ja arengu raamistik	Turismiseaduse jõustumine				4. kv	2023	Turismiseadusega nähakse ette raamistik turismisektori jälgimiseks ja arendamiseks, luues andmete jälgimise ja analüüsimise süsteemi, stiimulite süsteemi, investeeringute järelevalve ja analüüsi süsteemi, peamiste sidusrühmade rolli määratlemise turismi arendamises ja talitustevahelises koostöös ning turismi jätkusuutlikkuse tagamise näitajate ja standardite (eelkõige keskkonnahoidlike ja digitaalsete standardite) määratlemise kaudu.
144	C1.6. R1-I1	Eesmärk	Avalike üleskutsete algatamine olemasoleva avaliku turismitaristu rohelisele ja digitaalsele majandusele üleminekuks ning avaliku turismitaristu arendamiseks väljaspool peamisi turismi- ja rannikualasid	Hankedokumentide avaldamine olemasoleva avaliku turismitaristu rohelisele ja digitaalsele majandusele üleminekuks ning avaliku turismitaristu arendamiseks väljaspool peamisi turismi- ja rannikualasid				3. kv	2022	Hankedokumentides täpsustatakse, et investeeringud peavad keskenduma projektidele, mis võivad parandada turismitaristu rohelist ja digitaalset kvaliteeti ning vähendada keskkonnamõju ja seega külastajate koondumist hooajal. Peamistes turismi- ja rannikupiirkondades on turismi arenguindeksi kohaselt abikõlblikud üksnes investeeringud olemasoleva turismitaristu rohelisse ja digiüleminekusse ning kuni 29 623 731 eurot investeeringu kogueelarvest, mis aitab kaasa sihtkohtade säästvale haldamisele, vähendades turismihooajal keskkonnamõju. Abikõlblikkuse kriteeriumid hõlmavad vastavust olulise kahju puudumise tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
145	C1.6. R1-I1	Eesmärk	Avaliku turismitaristu ehitamise ja kohandamise toetuse saanud projektide lõpuleviimine	Järelevalveinseneri tõend täitmise kohta.				2. kv	2026	Viia lõpule 10 toetust saanud projekti avaliku turismitaristu ehitamiseks ja kohandamiseks.
146	C1.6. R1-I2	Eesmärk	Käivitada avalikud projektikonkursid, et tugevdada turismiettevõtjate kestlikkust ning edendada rohe- ja digipööret, kusjuures vähemalt 50 % koguinvesteeringutest toetaks rohelist üleminekut;	Hankedokumentide avaldamine, et tugevdada jätkusuutlikkust ning soodustada turismiettevõtjate üleminekut rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale;				3. kv	2022	Hankedokumentides täpsustatakse, et koguinvesteeringutest eraldatakse vähemalt 29 862 632 eurot investeeringuteks, mis on suunatud kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, tegevuste digitaliseerimisele kooskõlas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või energiatõhususe ja jäätmete vähendamise kriteeriumidega ning ringmajandusele üleminekuga. Projekti valikukriteeriumid aitavad kaasa keskkonnahoidlikule majandusele üleminekule kooskõlas riikliku reformikavaga, Euroopa rohelise lepinguga, jätkusuutlikkuse näitajatega, mis on kindlaks määratud Horvaatia Vabariigi kestliku turismi satelliitarvepidamise loomise teostatavusuuringus, millega koostatakse säästva turismi strateegia aastani 2030 ja suunised. Kooskõlas DNSH tehniliste suuniste põhimõtetega peavad taotlejad näitama, kuidas nad leevendavad projektiga seostatavat negatiivset keskkonnamõju ja kuidas nad aitavad projekti rakendamise ajal kaasa positiivsele mõjule. Hankedokumentides määratakse vähemalt 29 862 632 eurot koguinvesteeringutest rohelisele majandusele ülemineku toetamiseks ning täpsustatakse nende investeeringute valiku/rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, mis kajastavad [VI/VII] lisa [3-100] kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid ja DNSH tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimist ning toetatavate projektide vastavust asjakohasele ELi ja riiklikule keskkonnaalasele õigustikule.
147	C1.6. R1-I2	Eesmärk	Selliste investeerimisprojektide lõpuleviimine, mille eesmärk on tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret	Järelevalveinseneri tõend täitmise kohta.				2. kv	2026	37 sellise investeerimisprojekti lõpuleviimine, mille eesmärk on tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret
148	C1.6. R1-I3	Siht	Haridusprogrammid turismialaste teadmiste ja oskuste tugevdamiseks		Arv	0	10	4. kv	2024	Haridusprogrammid, mis on välja töötatud turismialaste teadmiste ja oskuste, sealhulgas turismisüsteemi valitsus- ja riigiametnike digioskuste, töötute ja tööandjate hariduse parandamiseks Väljatöötatud haridusprogrammid põhinevad tööturu vajaduste analüüsil ning nende tulemuseks on alus turismialaste teadmiste ja oskuste, sealhulgas turismisüsteemi kuuluvate ja turismikogukonna süsteemis töötavate valitsusametnike digioskuste, töötute ja tööandjate hariduse parandamiseks. Arendatavate programmide valiku kriteeriumid on aidata kaasa digi- ja rohelisele majandusele ülemineku eesmärkide saavutamisele, nimelt teadmiste ja oskuste omandamisele, mida on vaja selle allkomponendi investeeringutest C1.6 I2 ja I1 rahastatavate projektide rakendamiseks, näiteks keskkonnasäästliku ehitusega seotud teadmised, taastuvenergia, uuenduslikud tooted, ettevõtlusoskused ja sihtkohtade säästev haldamine.
149	C1.6. R1-I3	Siht	Haritud isikud turismiga seotud haridusprogrammides		Number	0	1 000	4. kv	2025	Turismiga seotud koolituskursustel osaleb vähemalt 1 000 inimest.

G. KOMPONENT 2.1. AVALIKU POLIITIKA JA PROJEKTIDE KAVANDAMISE JA RAKENDAMISE SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on parandada avaliku poliitika kujundamise kvaliteeti, suurendada avaliku halduse suutlikkust avaliku poliitika kavandamisel ja rakendamisel ning ületada avaliku halduse killustatus, tõhustades asjaomaste ministeeriumide vahelist koordineerimist ning parandades avaliku poliitika ja projektide rakendamist. Komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on:

-Hõlbustada digitehnoloogia suurema kasutamise kaudu riikliku poliitika ja projektide väljatöötamist ja rakendamist kesk- ja kohalikul tasandil;

-Osutada toetusesaajatele abi rohe- ja digipöörde valdkonna projektide ja tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamisel ning

-Tugevdada riikliku poliitika koordineerimise ja juhtimise mehhanisme.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad haldusasutuste suutlikkuse suurendamist avaliku sektori projektide ja poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel (riigipõhine soovitus 3/2019), ning tugevdada avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust avaliku sektori projektide ja poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel kesk- ja kohalikul tasandil (riigipõhine soovitus 4/2020).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.1 R1 – Tugevdada riikliku poliitika integreerimise ja juhtimise mehhanisme, muutes strateegilise planeerimise professionaalsemaks

Reformi eesmärk on parandada avaliku poliitika juhtimist ja rakendamist.

See meede seisneb õigusaktide koostamises, et parandada avaliku poliitika koordineerimist ning seeläbi muuta strateegiline planeerimine ja määruste mõju hindamine professionaalsemaks.

Reform C2.1 R2 – ELi projektide ettevalmistamise ja rakendamise suutlikkuse suurendamine

Selleks et suurendada liidu vahendite kasutamist, suurendatakse selle reformiga liidu vahendite ettevalmistamise ja rakendamise suutlikkust. Lisaks määratakse valitsuse otsuses taaste- ja vastupidavuskavade rakendussüsteemi kuuluvate asutuste kohta kindlaks pädevad asutused ja vastutus rakendamise ülesannete täitmisel, luuakse rahandusministeeriumi all olev keskne koordineeriv asutus riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks ning antakse rakenduskomiteele volitused tagada liidu vahendite kasutamise järjepidevus ja sidusus. Koostatakse töökoormuse analüüs haldussuutlikkuse tugevdamiseks kõigis rakenduskavades. Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi auditeerimise ameti (ARPA) põhikirja kohandatakse, et viia see kooskõlla määrusega (EL) nr 2021/241 ja anda õiguslik volitus riikliku maaelu arengu programmi raames auditite tegemiseks. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks kasutatavat IT-süsteemi ajakohastatakse, et oleks võimalik koguda, säilitada ja jälgida eesmärke ja eesmärke käsitlevaid andmeid, sealhulgas lõppsaajate tasandil.

Reform viiakse lõpule 31. jaanuariks 2022 ja enne esimese maksetaotluse esitamist komisjonile.

Investeering C2.1 R1-I1 – Avaliku sektori poliitika strateegilise planeerimise ja mõju hindamise protsesside optimeerimine, standardimine ja digiteerimine

Selle investeeringu eesmärk on toetada avaliku sektori poliitika strateegilise planeerimise, rakendamise ja hindamise digitaliseerimist.

See meede seisneb IT-platvormi ehk strateegilise planeerimise infosüsteemi väljatöötamises, et võimaldada jälgida strateegiliste dokumentide ettevalmistamist.

Investeering C2.1 R2-I1 – Abi andmine toetusesaajatele projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamisel

Selle meetme eesmärk on suurendada edukuse määra ja suurendada ELi vahendite kasutamist.

See meede hõlmab üleskutseid abistada võimalikke ELi fondidest toetuse saajaid, et kiirendada ja optimeerida projekti tehnilise dokumentatsiooni koostamist.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
150	C2.1. R1	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi strateegilise planeerimise ja arengu juhtimise süsteemi seaduse ja selle määruste muudatused	Seaduse, millega muudetakse Horvaatia Vabariigi arengu strateegilise planeerimise ja juhtimise süsteemi seadust ja sellega kaasnevaid määrusi, jõustumine				4. kv	2022	Horvaatia Vabariigi strateegilise planeerimise ja arengu juhtimise süsteemi seaduse ja sellele lisatud määruste muudatustega parandatakse strateegilise planeerimise tõhusust ja muudetakse strateegiliste dokumentide koostamine professionaalsemaks. Samuti sisaldab see alust strateegilise planeerimisega seotud riigiteenistujate ametijuhenditele ja pädevusele;
151	C2.1. R1	Eesmärk	Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatused	Regulatiivse mõju hindamise seaduse muutmise seaduse jõustumine				4. kv	2023	Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatustega lihtsustatakse regulatiivse mõju järelhindamise protsesse, sealhulgas metoodikat ja menetlusi, tuginedes projekti tehnilise toetuse vahendi soovitustele, mis on seotud regulatiivse mõju järelhindamisega. Muudatused hõlmavad ka muudatusi riigiteenistujate ametijuhendites ja pädevuses seoses mõjuhinnanguga, et muuta avaliku halduse reguleerimise koordineerimine, koostamine ja järelevalve professionaalsemaks.
152	C2.1. R1	Siht	Kodanikke otseselt mõjutava halduskoormuse vähendamine digitaliseerimise ja menetluste lihtsustamise kaudu		% (protsent)	0	20	4. kv	2025	Vähendada kodanike halduskoormust võrreldes 31. detsembri 2019. aasta tasemega vähemalt 20 %, kasutades standardkulude mudeli (SCM) metoodikat digitaliseerimise ja/või menetluste lihtsustamise kaudu.
153	C2.1. R1-I1	Siht	Kõigi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonna äriprotsesside kaardistamise digiteerimine		% (protsent)	0	100	4. kv	2025	Kõik strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonnas kaardistatud äriprotsessid digiteeritakse ja neid kasutatakse IT-platvormi kaudu (IT-süsteem strateegilise planeerimise protsessi digitaliseerimiseks ja regulatiivse mõju hindamine). IT-süsteem võimaldab jälgida strateegiliste dokumentide ettevalmistamist, avaliku poliitika rakendamist ja hindamist ning määruste mõju hindamist. IT-süsteem sisaldab ka tulemustabelit, mis annab ülevaate avaliku poliitika rakendamise tulemustest.
156	C2.1. R2	Eesmärk	ARPA põhikirja muutmine, et määratleda uuesti selle volitused	ARPA põhikirja muudatuste jõustumine				3. kv	2021	Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi (ARPA) auditeerimise ameti põhikirja muudatustes määratakse kindlaks ARPA volitused riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga seotud süsteemiauditite ja kontrollide koostamiseks ja teostamiseks.
157	C2.1. R2	Eesmärk	RRP rakendus-, auditeerimis- ja kontrollisüsteemi kehtestamine	Jõustub Horvaatia valitsuse otsus riikliku reformikava rakendamise süsteemi kuuluvate asutuste kohta, rahandusministeeriumi alluvuses oleva koordineeriva asutuse loomine ja rakendusasutuste kasutatavate menetluste ajakohastamine.				4. kv	2021	Otsuses piirkondlike reformikavade süsteemi kuuluvate asutuste kohta määratakse kindlaks pädevad asutused ja vastutus piirkondlike reformikavade rakendamisega seotud ülesannete täitmise eest, sealhulgas rahandusministeeriumi alluvusse kuuluv keskne koordineeriv asutus, et tagada piirkondlike kriisilahendusfondide meetmete, sealhulgas reformide rakendamine ja järelevalve, samas kui rakenduskomitee tagab järjepidevuse ja sidususe ELi vahendite kasutamisel. Maaelu arengu programmi koordineeriv organ luuakse rahandusministeeriumi raames ja see toimib täielikult. Kõiki menetlusi, mida rakendusasutused kasutavad piirkondlikus reformikavas, ajakohastatakse ja need kehtestatakse.
158	C2.1. R2	Eesmärk	ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva akti vastuvõtmine	ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva seaduse jõustumine				4. kv	2021	Lisaks seaduses sätestatud institutsioonilise raamistiku ja määramisasutuste loomisele nähakse seadusega ette ka raamistik suutlikkuse suurendamise meetmete kehtestamiseks, mida eeldatavasti arendatakse edasi haldussuutlikkuse suurendamise tegevuskava kaudu. Käesolevat tegevuskava arendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö raames. Seaduses tunnistatakse vajadust veelgi tugevdada toetusesaajate suutlikkust valmistada ette, kohaldada ja rakendada projekte, mida rakendatakse ELi rahastatavate (rakendus)programmide kaudu.
159	C2.1. R2	Eesmärk	Haldussuutlikkuse hindamine	Töökoormuse analüüs avaldatakse				4. kv	2021	Vastavates juhtimis- ja kontrollisüsteemides osalevate institutsioonide töökoormust analüüsitakse, võttes arvesse ka taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist tulenevat koormust. Analüüs annab piisavat teavet haldussuutlikkuse vajaduste kohta, et need õigeaegselt saavutada, sealhulgas töötades vajaduse korral välja soovitused ebapiisava suutlikkusega tegelemiseks. Analüüsi ja soovituste põhjal eraldatakse vajalikud vahendid asjaomastele institutsioonidele.
160	C2.1. R2	Eesmärk	EFondovi IT-süsteemi ajakohastamine: Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave	Auditiaruanne, milles kinnitatakse hoidla süsteemi funktsioone				1. kv	2022	Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele.
161	C2.1. R2-I1	Siht	Projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku projektide jaoks		Number (summa)	0	6 370 695	4. kv	2022	6 370 695 eurot eraldatakse ministeeriumide, riiklike asutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku toetamiseks koostatud projekti tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise rahastamise otsuste kaudu.
162	C2.1. R2-I1	Siht	Projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku projektide jaoks		Arv	0	100	4. kv	2025	Avaliku sektori asutustele antakse toetusi projekti tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks vähemalt 100 projekti jaoks, et toetada rohe- ja digipööret.

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus  

Investeering C2.1 R1-I2 – Strateegilise planeerimise ja parema õigusloome suutlikkuse suurendamine

Investeeringu eesmärk on aidata tagada strateegilise planeerimise süsteemi jätkusuutlikkus ning parandada riikliku poliitika ettevalmistamise ja rakendamise kvaliteeti Horvaatias.

Selle investeeringuga arendatakse haridusmooduleid ja koolituste korraldamist, et parandada strateegilise planeerimise ülesannete täitmist valitsusasutustes.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava  

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
154	C2.1. R1-I2	Siht	Koolitusmoodulid strateegiliseks planeerimiseks ja regulatiivse mõju hindamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil		Arv	0	10	4. kv	2024	Töö professionaalsuse tagamiseks töötatakse välja 10 haridus-/koolitusmoodulit strateegiliseks planeerimiseks ja paremaks reguleerimiseks, sealhulgas e-õppe üliõpilased, keda toetab tehniliselt riiklik avaliku halduse kool (National School of Public Administration). Moodulid töötatakse välja 2024. aasta lõpuks.
155	C2.1. R1-I2	Siht	Koolituspäevad ametnikele, kes on seotud strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamisega riiklikul ja piirkondlikul tasandil		Number	0	15	4. kv	2025	Vähemalt 15 koolituspäeva, et pakkuda haridusmoodulitel põhinevaid koolitusi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamise süsteemis riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

H. KOMPONENT 2.2. AVALIKU HALDUSE TÕHUSUSE EDASINE PARANDAMINE

Selle komponendi eesmärk on ajakohastada Horvaatia avalikku haldust ja muuta see kasutajakesksemaks, stimuleerides kohalike omavalitsuste üksuste tegelikku ja funktsionaalset ühinemist, suurendades digiüleminekut, koostalitlusvõimet, ressursside jaotamise tõhusust kohalikul tasandil ning reformides tasustamissüsteemi ja personalijuhtimist.

Üldeesmärk on parandada suutlikkust meelitada ligi ja hoida töös kvaliteetseid ja andekaid avaliku halduse töötajaid ning parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avalike teenuste kvaliteeti, mida takistavad haldus- ja fiskaalvõimekuse nõrkus ning läbipaistvuse puudumine.

Komponent hõlmab olulisi reforme ja seonduvaid investeeringuid:

-Parandada värbamisprotsessi avalikus teenistuses, tugevdades avaliku teenistuse vastuvõtusüsteemi ja parandades veelgi riigiteenistujate pädevust;

-Võtta avalikus teenistuses kasutusele uued palga- ja töömudelid, sealhulgas reformida avaliku sektori palgasüsteemi, ajakohastada personalijuhtimise süsteemi ning edendada vertikaalset ja horisontaalset liikuvust;

-Säilitusbaaside ja arhiividokumentide digitaalne ümberkujundamine,

-Funktsionaalse ja jätkusuutliku kohaliku omavalitsuse tagamine kohalike omavalitsusüksuste edasise optimeerimise ja detsentraliseerimise kaudu funktsionaalsete ja tegelike ühinemiste stimuleeritud toetamise kaudu.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta suurendada avaliku halduse tõhusust (riigipõhine soovitus 1, 2019) ning teenuste osutamise ja kvaliteedi parandamise kohta väiksemates kohalikes omavalitsustes (riigipõhine soovitus 4, 2020).

Komponent hõlmab nelja reformi ja seitset investeeringut.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.2 R1 – Avalikus teenistuses töölevõtmise parandamine

Reformi eesmärk on parandada avaliku teenistuse värbamissüsteemi, et tagada kõrgelt pädevate ametnike töölevõtmine, kes aitavad parandada avaliku halduse tõhusust ja võimaldavad avaliku halduse keskendamist kodanike vajadustele. Reform hõlmab õigusraamistiku muudatusi. Lisaks reformile kavatsevad ametiasutused välja töötada infotehnoloogilised vahendid, metoodika ja vajaliku sisu pädevuse kontrollimiseks ning suutlikkuse suurendamise meetmed.

Riigiteenistujate jaoks võetakse kasutusele tsentraliseeritud valikusüsteem, mis põhineb eelnevalt koostatud kavadel, töökoormuse analüüsil ja riigiasutuste tegelikel vajadustel, et värvata ametisse konkreetne ametnike profiil. Värbamisprotsessis testitakse kandidaate veebipõhiselt, tagades läbipaistva ja objektiivsema kandidaatide valiku.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering C2.2 R1-I1 – tsentraliseeritud valikusüsteem

Selle investeeringu eesmärk on luua objektiivsem ja läbipaistvam värbamissüsteem, mis põhineb tegelikel tuvastatud vajadustel ja rahalistel vahenditel. Ta tagab parimate ja pädevaimate kandidaatide värbamise, aidates seeläbi kaasa avaliku halduse tõhustamisele.

Kõnealune investeering koosneb järgmistest elementidest:

-ELi liikmesriikide tsentraliseeritud tööhõivesüsteemide ülesehituse võrdleva analüüsi väljatöötamine ja uue tööhõivemudeli ettepaneku koostamine;

-Muudatused õigusraamistikus, sealhulgas avaliku teenistuse seaduses, riigi haldusasutustesse, kutsetalitustesse ja valitsusasutustesse riigiteenistujate töölevõtmise menetlustes;

-Standarditud testide ja koolituste väljatöötamine;

-IT-platvormi arendamine;

-IT-platvormi katsetamine ja rakendamine.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.2 R1-I2 – E- riigieksam

Selle investeeringu eesmärk on luua uus süsteem riigieksami elektrooniliseks sooritamiseks, tagades objektiivsema, asjakohasema ja usaldusväärsema viisi kandidaatide teadmiste hindamiseks standarditud kirjaliku eksami abil.

Investeering hõlmab sellise tarkvararakenduse väljatöötamist, mille kaudu töötatakse välja riigieksamiks, eksami sooritamiseks, organiseerimiseks, eksami sooritamiseks ja eksami sooritamiseks vajalikud katsematerjalid. Kontrollitõend tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks. Süsteem loob katseülesannete ja -materjalide andmebaasi, kandidaatide andmebaasi ning tagab testide läbiviimise ja tulemustega seotud aruannete koostamise. Selline süsteem võimaldab pidevalt jälgida ja täiustada kõiki riigieksamite väljatöötamise ja läbiviimise protsesse. Zagrebi, Spliti, Rijeka ja Osijeki neljas testimiskeskuses asuvad testimisruumid varustatakse e-eksami ja tsentraliseeritud valikusüsteemi (investeering C2.2.R1-I1) vajadustega ja tehakse neile kättesaadavaks.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform C2.2 R2 – Uued palga- ja töömudelid avalikus teenistuses

Reformi eesmärk on võtta riigihalduses ja avalikus teenistuses kasutusele õiglane, läbipaistev, järjepidev ja rahaliselt jätkusuutlik palgasüsteem ning standarditud, digiteeritud ja kasutajakeskne personalijuhtimise süsteem. Et tulla toime uue tegelikkusega, võetakse kasutusele arukas töömudel, mis annab ametnikele vajalikud vahendid ja oskused oma ülesannete kaugtäimiseks.

Valitsusasutuste ja avalike teenuste palkade olukorra analüüsi ja võrdluse põhjal luuakse uus maksesüsteem ning võetakse vastu uus avaliku teenistuse palku käsitlev seadus ja uus avaliku teenistuse palku käsitlev seadus. Uued seadused sisaldavad sätteid töökohtade hindamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel ning palkade ühtlustamise tagamiseks riigihalduses ja avalikes teenustes. Uue palgamudeliga kehtestatakse tulemuslikkusel (töötulemustel) põhinev preemiasüsteem. Ametnike hindamise ja kõrgemale palgaastmele tõusmisega seotud eeskirju muudetakse. Tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine on aluseks karjääri edenemisele ja edutamisele.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering C2.2 R2-I1 – Riigihalduse ja avalike teenuste tasustamissüsteemi parandamine

Selle investeeringuga kehtestatakse uus tasustamissüsteem riigihalduses ja avalikes teenustes, toetades reformi samas valdkonnas. See tagab ametnike seisukohast õiglasema süsteemi, mis muutub konkurentsivõimelisemaks ja fiskaalselt jätkusuutlikumaks, säilitades kogupalga osakaalu riigieelarves ja selle ratsionaalsema jaotuse.

Luuakse üks valitsuste koordineerimisorgan, kes vastutab kõigi tegevuste institutsioonidevahelise koordineerimise eest ning keda abistavad eksperdirühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerite esindajad. Analüüsitakse praegust palgasüsteemi ja õigusraamistikku ning töötatakse välja võrdlev analüüs teiste liikmesriikidega. Analüüside põhjal töötatakse välja uus ettepanek uue palgasüsteemi ja õigusraamistiku kohta, lisatakse personalijuhtimise IT-süsteemi üheksa uut funktsiooni ning koostatakse ja rakendatakse kommunikatsioonistrateegia.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering C2.2 R2-I2 – Hübriidtöökohale juurdepääsu mudeli kasutuselevõtt – arukas töö

Selle investeeringu eesmärk on võtta kasutusele mudel, mis võimaldab avalikel teenistujatel töötada kaugtööna, et tagada pidev ja kvaliteetne avalik teenus, mis on kõigile kättesaadav, ning suurendada ametnike motivatsiooni. Sellega luuakse uuenduslik töövoog, mis põhineb tööaja ja töökoha paindlikkuse elemendil vastavalt avaliku halduse protsesside ja kavade vajadustele. Avalikku teenistust ja töösuhteid käsitlevat õiguslikku korraldust, mille eesmärk on võtta avalikus halduses ja kohtusüsteemis kasutusele hübriidne töömudel (tööseadustik, avaliku teenistuse seadus, töökaitseseadus ja põhimäärused), muudetakse, et võimaldada töötajatel sujuvalt ja pidevalt töötada.

Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks nähakse meetmega ette järgmised tegevused:

-Välisekspertide kaasamine kaugtöö tingimuste hetkeolukorra väljaselgitamisse ning juhtimiskoolituse ettevalmistamisse ja rakendamisse.

-Töökohale hübriidjuurdepääsu mudelit ja kava käsitleva ettepaneku väljatöötamine koos täieliku normatiivse lahendusega selle rakendamiseks välisekspertide poolt.

-Õigusraamistiku ja töömeetodite muudatused.

-Infotehnoloogia (sülearvutid, tahvelarvutid ja nutitelefonid ning vajalik tarkvara) soetamine läbipaistvate riigihankemenetluste kaudu.

-Töötajate koolitamine.

Meede viiakse lõpule 30. septembriks 2023.

Reform C2.2 R3 – Kaitsebaaside ja arhiividokumentide digitaalne ümberkujundamine

Reformi eesmärk on parandada riigiasutuste dokumendihaldust, et parandada äriprotsesse. Meede peaks võimaldama avaliku halduse teenuste tõhusamat osutamist, kasutades rakendatud IKT-lahendusi, mis tagavad koostalitlusvõime ja andmete jagamise, kulude vähenemise, äritegevuse läbipaistvuse ja kodanike õiguste kaitse.

Lisaks sellele töötavad ametiasutused välja ja loovad digitaalse avaliku teenuse, et tagada juurdepääs kultuuri- ja ajaloomälestiste jaoks loodud digitaalsetele säilitusalustele. Lisaks parandab vajalike standardite ja kriteeriumide väljatöötamine avaliku halduse üldist tõhusust selles kontekstis. Riiklike arhiivide infosüsteemi arendamine, riiklike arhiivide infrastruktuuri ja inimsuutlikkuse tugevdamine ning dokumendiloojate ja -omanike suutlikkuse suurendamine analoogdokumentide digiteerimiseks on kavandatud selleks, et parandada digitaalseid avalikke teenuseid, võimaldades kiiremat juurdepääsu dokumentidele ning kasutajate ja kõigi huvitatud kodanike õiguste paremat jõustamist.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering C2.2 R3-I1 – Digitaristu ja avaliku halduse teenuste kasutuselevõtt säilitamisbaasi süsteemi väljatöötamise kaudu

See investeering seisneb uue digitaalse avaliku teenuse loomises, mis on seotud olemasolevate digitaalsete avalike teenustega, et vähendada haldustakistusi ning võimaldada ametnikel menetleda juhtumeid kiiremini ja tõhusamalt.

See meede seisneb digitaalsete säilitusbaaside väljatöötamises.

Investeering C2.2 R3-I2 – Avaliku sektori digitaalse taristu ja teenuste parandamine riikliku arhiiviinfosüsteemi arendamise ja riikliku arhiivivõrgu tugevdamise teel

See investeering seisneb ametiasutuste ja kohtusüsteemi loodud dokumentide haldamise ja arhiveerimise parandamises, võimaldades juurdepääsu kõigile asjaomastele avaliku sektori asutustele.

Investeering hõlmab riikliku arhiivi infosüsteemi arendamist ja uue e-arhiiviteenuse loomist riikliku teabeinfrastruktuuri raames.

Reform C2.2 R4 – Funktsionaalne ja jätkusuutlik kohalik omavalitsus

Reformi eesmärk on luua kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kõrgekvaliteediline ja tõhus süsteem, stimuleerides nii kohalike omavalitsuste funktsionaalset kui ka tegelikku integreerimist. Reform peaks aitama kaasa avalike teenuste paremale, tõhusale ja läbipaistvale osutamisele kodanikele, pakkudes neile võrdseid võimalusi nende vajaduste ja huvide täitmiseks, olenemata nende elukohast.

Muudetakse Horvaatia Vabariigi 2022. aasta riigieelarve täitmise seadust ja kehtestatakse rahalise toetuse mehhanism, et stimuleerida nii funktsionaalseid kui ka tegelikke ühinemisi. Riigieelarves tagatakse piisavad vahendid, et rahaliselt soodustada vähemalt 20 % kohalike omavalitsusüksuste tegelikku ühinemist ja vähemalt 40 % kohalike omavalitsusüksuste funktsionaalset ühinemist. Mehhanismi kavandamisetapis tehakse kindlaks mitu võimalikku ühise tulemuslikkuse rahastamismudelit, võttes arvesse teenuste ulatust, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad seaduse kohaselt osutama, ja üksuste teatatud vajadusi ühiste ülesannete täitmisel. Tegelike või funktsionaalsete ühinemiste edukas lõpuleviimine on eeltingimus täiendavate vahendite eraldamiseks või kaasrahastamiseks riigieelarvest. Horvaatia valitsuse otsuses sätestatakse kriteeriumid ja stiimulite tase koos suuremate maksusoodustustega tegelike ühinemiste jaoks, samal ajal kui funktsionaalsete ühinemiste stiimulid sõltuvad ühinemiseks kavandatud funktsioonide arvust ja liigist.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalise toetamise mehhanismi käsitlevate määruste muudatused, mis võimaldavad välja maksta rahalised stiimulid ühinemisteks.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Investeering C2.2 R4-I1 – Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edasine optimeerimine ja detsentraliseerimine funktsionaalsete ja tegelike ühinemiste toetamise kaudu

Selle meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi funktsionaalsete või tegelike ühinemiste üle otsustamisel, et parandada kohaliku omavalitsuse teenuste kvaliteeti.

See investeering seisneb IT-süsteemi ajakohastamises, et toetada sellega kaasnevat reformi (C2.2 R4), ning kvaliteetse süsteemi loomist kohalike omavalitsuste funktsionaalsete ja tegelike ühinemiste soodustamiseks.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
163	C2.2. R1	Eesmärk	Muudetud õigusraamistik riigihalduse tsentraliseeritud valikusüsteemi jaoks, riigiteenistujate vajaliku kvalifikatsiooni kindlaksmääramine ja kaasaegse värbamissüsteemi loomine	Riigiteenistujate valiku tsentraliseeritud süsteemi muudetud õigusraamistiku jõustumine;				2. kv	2023	Komponent sisaldab järgmisi meetmeid: – määrata kindlaks riigi haldusasutustele omased ametiprofiilid, et meelitada ligi vajalikke pädevusi ja oskusi; – luua ühtne tööhõiveplatvorm värbamismenetluste koondamiseks ühtsesse platvormi kõigi riigi ametiasutuste jaoks; – kohandada värbamisprotsessi seoses järgmisega: i) üleminek üksnes teadmistel põhinevalt süsteemilt peamiselt pädevustel ja asjakohastel oskustel põhinevale süsteemile; ii) riigiteenistujate tööülesannete täitmiseks vajalike pädevuste hindamine; iii) eristades algtasemel värbamist, mis peaks põhinema eranditult pädevustel, ja eriprofiilide värbamist, mis peaks ühendama pädevused asjakohase töökogemusega ja tagama juurdepääsu kõrgema tasandi karjäärile; Tugevdada pühendumust soolisele tasakaalule ja tagada sooline võrdõiguslikkus värbamisel, samuti naiste edutamine juhtivatele ametikohtadele.
164	C2.2. R1-I1	Siht	100 % kõigist valitsusasutuste uutest alalistest ametnikest võetakse tööle üksnes uue tsentraliseeritud, digiteeritud ja standarditud valiku- ja värbamissüsteemi kaudu, mis on kättesaadav äsja loodud IT-platvormi kaudu.		% (protsent)	0	100	4. kv	2024	Riigiteenistujate tsentraliseeritud valikusüsteem võetakse kasutusele ja seda rakendatakse eelnevalt koostatud vastuvõtukavade alusel, mis põhinevad töökoormuse analüüsil ja riigiasutuste tegelikel vajadustel võtta tööle teatud profiiliga ametnikke. Süsteem näeb ette, et värbamisprotsessis testitakse kandidaate veebipõhiselt, et tagada läbipaistvam ja objektiivsem kandidaatide valimine.
165	C2.2. R1-I2	Siht	100 % kõigi avalik-õiguslike asutuste ametnikest, kes peavad läbima riikliku eksami, sooritama riikliku eksami digitaalselt uue eksamimudeli alusel.		% (protsent)	0	100	4. kv	2022	100 % kõigi avalik-õiguslike asutuste ametnikest, kes peavad sooritama riikliku eksami, sooritavad eksami täielikult digiteeritud mudeli abil. Riigieksami läbimise protsess digiteeritakse, et muuta eksamisüsteem läbipaistvamaks, juurdepääsetavamaks (riigi eri paigus) ja tõhusamaks.
166	C2.2. R2	Eesmärk	Riiklike haldusorganite ja avalike teenistuste palku käsitlevate seaduste ning liikuvust käsitlevate määruste jõustumine	Avaliku halduse ja avalike teenistuste palku käsitlevate seaduste ning avaliku halduse ametnike vertikaalset ja horisontaalset liikuvust käsitlevate määruste jõustumine				2. kv	2023	Riigihalduse ja avalike teenistuste palku käsitlevad uued õigusaktid võimaldavad ametikohtade õiglast ja läbipaistvat hindamist vastavalt kehtestatud kriteeriumidele, tagades palgaastmete ja preemiate ühtlustamise avalikus teenistuses ja avalikus teenistuses, sotsiaalpartneritega konsulteerides koefitsientide kehtestamist kutsealasel tasandil ning tulemuslikkusel (töötulemustel) põhineva preemiasüsteemi loomist. Luuakse uus maksesüsteem ning uued avaliku teenistuse palku ja avalike teenuste palku käsitlevad seadused sisaldavad sätteid ametikohtade õiglaseks ja läbipaistvaks hindamiseks kooskõlas kehtestatud kriteeriumidega ning avaliku teenistuse ja avalike teenuste palkade ühtlustamise tagamiseks ning töötulemustel põhineva preemiasüsteemi kehtestamiseks. Vertikaalse ja horisontaalse liikuvuse õigusraamistikku (tsiviilteenistuse seadus ja määrused) muudetakse. Vertikaalse ja horisontaalse liikuvuse õigusraamistikku (tsiviilteenistuse seadus ja määrused) muudetakse. See hõlmab karjäärikava, mis hõlmab võimalikku juurdepääsu keskastme ja kõrgema astme juhtide ametikohtadele ning karjääri edenemise ja tulemuste hindamise vahelise seose tugevdamist. Lisaks tuleb kehtestada eeltingimused tõhusaks tööturuks avalikus halduses, sealhulgas a) luua läbipaistev ja ühtne reklaamisüsteem kõigile vabadele töökohtadele avalikus halduses, b) võimalus kandideerida ükskõik millises avalikus halduses pakutavatele töökohtadele.
167	C2.2. R2-I1	Siht	Personalijuhtimise süsteemi, ametnike registrit ja keskset palgasüsteemi (RegZap – Cop) täiendatakse üheksa uue funktsiooniga, digiteerides kõik sellega seotud protsessid, mis lihtsustavad ja kiirendavad palgasüsteemi muutmist.		Arv	0	9	2. kv	2024	RegZap-COPis arendatakse ja rakendatakse üheksa uut funktsiooni (need on: töötajate õigusi ja kohustusi, hindamist, töödokumente, karjääri kavandamist ja arendamist, siseturgu ning ametnike individuaalset lähenemist süsteemile, lähetusi käsitlevate õigusaktide koostamine, et toetada palgasüsteemi kavandatud muudatuste rakendamist.
168	C2.2. R2-I2	Siht	Vähemalt 20 % avalikest teenistujatest töötab aruka töö mudelis		% (protsent)	0	20	3. kv	2023	20 % avalikest teenistujatest juba töötab aruka töö mudelis, mis võimaldab neil töötada kaugtööna, et tagada pidev ja kvaliteetne avalik teenus, mis on kõigile kättesaadav, ning suurendada ametnike motivatsiooni.
169	C2.2. R2-I2	Siht	Vähemalt 60 % avalikest teenistujatest on läbinud nutika töömeetodi koolituse		% (protsent)	0	60	3. kv	2023	60 % avalikest teenistujatest on saanud aruka töö mudeli alase koolituse ja neil on kaugtööks vajalikud oskused, et pakkuda pidevalt kvaliteetset ja kõigile kättesaadavat avalikku teenust ning suurendada ametnike motivatsiooni.
170	C2.2. R3	Eesmärk	E-kaitseteenuse loomine	E-kaitse alus Digitaalne avalik teenus on täielikult toimiv ja juurdepääsetav				4. kv	2023	Digitaalse taristu ja avaliku halduse teenuste loomisega tõhustab kaitsebaaside süsteemi arendamine dokumendihaldust avaliku sektori asutuste ja muude dokumendi loojate poolt, mis on kõigi äriprotsesside tugifunktsioonid. Süsteem võimaldab tõhusamalt osutada avaliku halduse teenuseid, kasutades rakendatud IKT-lahendusi, mis tagavad koostalitlusvõime ja andmete jagamise, kulude vähendamise, äritegevuse läbipaistvuse ja kodanike õiguste kaitse. Luuakse olemasolevate digitaalsete avalike teenustega seotud digitaalne avalik teenus (e-kaitsebaas), kõrvaldades haldustakistused kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise seaduse kohases litsentsimisprotsessis.
171	C2.2. R3	Eesmärk	Riikliku arhiivi teabesüsteemi asutamine	Täielikult toimiv ja ligipääsetav riiklik arhiivi teabesüsteem				2. kv	2024	Kõikide äriprotsesside peamise tugifunktsioonina luuakse riiklik arhiiviinfosüsteem, et parandada dokumendihaldust riigiasutuste ja muude dokumentide loojate poolt.
172	C2.2. R3-I1	Siht	60 avalikult kättesaadavast kaitsebaasist koosneva kogumi loomine kõige keerukamatele suure monumendiväärtusega kultuuri- ja ajaloomälestistele		Number	0	60	2. kv	2026	Loodud on vähemalt 60 elektroonilise säilitamise alusega IT-platvorm, mis on avalikustatud. Luuakse e-kaitsebaas suure väärtusega ajalooliste kultuurimälestiste jaoks, mis vastavad ohu ja kiireloomulise valmimisvajaduse kriteeriumidele, pidades silmas kavandatavaid ehitustöid.
173	C2.2. R3-I2	Siht	Arhiiviinfosüsteemi kasutab 600 dokumendi loojat		Arv	0	600	2. kv	2026	Vähemalt 600 loojat kasutavad dokumentide haldamiseks ja säilitamiseks riiklikku infosüsteemi. Riikliku arhiiviinfosüsteemi loomine hõlmab järgmisi tegevusi: ·Tugevdada 8 piirkondliku valitsuse arhiivi säilitusvõimet, et edastada püsivaid paberdokumente; ·Kohtuasutustes paberdokumentide koostamine ja valimine, ·Selliste andmete kõrvaldamine õigusasutuste poolt, mis on ületanud säilitamistähtaja ja mida ei kasutata enam tavapärastes äriprotsessides; ·Õigusasutustele alles jäänud valitud paberandmete digiteerimine vastavalt arhiivide digiteerimist käsitlevatele kutsesuunistele ja kehtivatele õigusaktidele.
174	C2.2. R4	Eesmärk	Õigusraamistiku muutmine, et soodustada kohalike haldusüksuste vabatahtlikku funktsionaalset või tegelikku ühinemist, ning Horvaatia valitsuse otsuse vastuvõtmine kriteeriumide kohta, mille alusel antakse maksusoodustusi vabatahtlike funktsionaalsete või tegelike ühinemiste korral	Õigusraamistiku jõustumine				1. kv	2022	Muudetud õigusraamistik ja rahalise toetuse mehhanism soodustavad kohalike haldusüksuste funktsionaalset ja tõhusat ühendamist, tagades samal ajal riigieelarves piisavad vahendid, et rahaliselt soodustada vähemalt 20 % kohalike haldusüksuste tegelikku ühinemist, st vähemalt 40 % kohalikest haldusüksustest kuni 2026. aastani. Seejuures säilitavad funktsionaalselt ühinenud kohalikud võrgukasutajad samad eelarvevahendid, mis neil olid enne ühinemist, vähemalt kaheks aastaks, stiimulid katavad ka ühekordsed segarahastamiskulud ja tagavad täiendavad vahendid, mis põhinevad järgmise viie aasta jooksul saavutatud kokkuhoiul. Lisaks hõlmavad tegeliku kohaliku võrgukasutaja ühinemise stiimulid ühekordseid kapitalisiirdeid viie aasta jooksul, mida kohalik võrgukasutaja kasutab taristuprojektide jaoks. Horvaatia valitsuse otsuses sätestatakse kriteeriumid ja stiimulite tase koos suuremate maksusoodustustega tegelike ühinemiste jaoks, samal ajal kui funktsionaalsete ühinemiste stiimulid sõltuvad ühinemiseks kavandatud funktsioonide arvust ja liigist. Pärast Horvaatia Vabariigi valitsuse otsuse vastuvõtmist avaldatakse riigi ametlikus väljaandes avalik kutse juhtivatele võrgukasutajatele vabatahtlikuks funktsionaalseks või tegelikuks ühinemiseks.
175	C2.2. R4-I1	Eesmärk	Vabatahtlike funktsionaalsete ja tegelike ühenduste toetusmehhanism ning täieliku tugisüsteemi loomine üksuste funktsionaalseks ja tõhusaks ühendamiseks	Kohalike omavalitsusüksuste funktsionaalseks/tegelikuks ühinemiseks on loodud terviklik toetusmehhanism.				2. kv	2025	Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste süsteemi optimeerimine“ raames välja töötatud IT-süsteemi ajakohastatakse, et toetada ja julgustada kohalikke juhtimisüksusi täitma ülesandeid ühiselt (funktsionaalne ühinemine) või ühinema teiste kohalike omavalitsusüksustega. Kohalike üksuste pädevusalasse kuuluvate funktsionaalsete töökohtade optimeerimise edasise protsessi toetamine hõlmab järgmist: – Kohalike omavalitsusüksuste koostatud ja täidetud (enese)hindamisküsimustik, et hinnata üksuste suutlikkust täita oma ülesandeid ning näidata vajadust ja huvi ülesannete ühise täitmise, st tegeliku ühinemise järele kõigis kohalikes omavalitsusüksustes; – Suunised, mis koostatakse eespool nimetatud andmete põhjal. – Üksikute üksuste vaheliseks ühistegevuseks sobivate toimingute kindlaksmääramine tõhususe parandamiseks, võimalike partnerite kindlakstegemine lõplike ja tegelike ühinemiste jaoks, kavandatavad ühinemise mudelid. –– IT-tugisüsteemi rakendamine kohalike omavalitsusüksuste ülesannete funktsionaalseks sidumiseks –– Lõpule on viidud 50 riigiasutuse ametniku koolitamine, et toetada kohalike omavalitsuste üksusi funktsionaalsete sidemete ja tegelike ühinemiste osas. –– Lõpule on viidud 100 kohaliku omavalitsuse ametniku koolitamine, et nad täidaksid ühiseid ülesandeid funktsionaalse seose raames.

H.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.2 R5 – Uued palga- ja töömudelid avalikus teenistuses – reformi ambitsioonikuse suurendamine, sätestades määruste sisule täiendavaid erinõudeid

Reformi eesmärk on suurendada reformi R2 „Uued palga- ja töömudelid avalikus teenistuses“ rakendamise ambitsioonikust, lisades erinõuded R2 alusel vastu võetud tsiviil- ja avalike teenuste palkade seadusele lisatud määruste sisu kohta.

Tsiviil- ja avalike teenuste palkade seadust toetavates valitsuse määrustes määratakse üksikasjalikult kindlaks koefitsientide ja palgaastmete vahemikud riigiasutuste ja avalike teenuste ühtses palgaastmestikus.

Lisaks sätestatakse valitsuse määruses ametikohtade nimetused, konkreetsele ametikohale määramise tingimused, ametikohtade klassifikatsioon, asjaomane palgaaste ja palgaarvestuskoefitsiendid sellel palgaastmel.

Palgaarvutuskoefitsiendid määratakse kindlaks töö hindamise põhjal, võttes arvesse tsiviil- ja avalike teenistuste palgaseaduses määratletud töökohtade hindamise ja klassifitseerimise standardkriteeriume (nt töö keerukus, nõutav erialane töökogemus, tööautonoomia ning nõutavad lisapädevused ja -load). Töö hindamise ja klassifitseerimise standardkriteeriumide kohaldamise viis määratakse kindlaks valitsuse määrustega;

Töökohtade võrdlusanalüüsi eesmärk on tagada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine, kohaldades ühtseid standardkriteeriume, ning kaotada senine tava, et sama või sarnase töökohaga, kuid eri riigiasutustes või avalikes teenustes, makstakse erinevalt.

Lõpuks on määruste eesmärk tagada, et sama palgaaste liigitataks sama või peaaegu sama väärtusega ametikohtadeks, võttes arvesse töö keerukust, kohustusi, tööautonoomiat ja muid standardkriteeriume.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

H.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

393

C2.2.R5.

Eesmärk

Uute palgamudelite ning tsiviil- ja avalike teenuste tsentraliseeritud valikusüsteemi reguleerivate määruste jõustumine

Jõustumine valitsuse määrustes, millega kehtestatakse kriteeriumid uute palgamudelite reguleerimiseks tsiviil- ja avalikes teenustes

2. kv

2024

Jõustunud on kuus määrust, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tsiviil- ja avaliku teenistuse töötajate palgaastmete ja koefitsientide süsteemi ning riigi- ja avaliku teenistuse ametnike ja töötajate töötulemuste hindamise korda, kriteeriume ja meetodit. Eeskirjades võetakse vajaduse korral arvesse Maailmapanga poolt investeeringu C2.2.R2-I1 raames tehtud analüüsi.

Määrustes määratakse kindlaks:

–tsiviil- ja avalike teenuste palkade seaduses sätestatud standardkriteeriumide kohaldamise meetod riigiorganites ja avalikes teenistustes ametikohtade hindamise ja klassifitseerimise menetluses (ametite ja avalike teenistuste eksperdirühmad hindavad ametikohti ning viivad koostöös justiits- ja haldusministeeriumi või töö-, pensionisüsteemi, perekonna- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumiga läbi analüüsi, mida tuleb palgakoefitsientide kindlaksmääramisel arvesse võtta);

–ametikohtade nimetused, ametikohtadele valimise tingimused, ametikohtade ja asjaomaste palgaastmete klassifikatsioon ning avaliku teenistuse palgakoefitsiendid (pärast ametikohtade arvu konsolideerimist või vähendamist);

–tsiviil- ja avalike teenuste ühtse palgaastmestiku palgaastmete koefitsientide vahemikud;

–avaliku teenistuse ametnike (sealhulgas juhtivatel ametikohtadel töötavate) ametnike ja töötajate töötulemuste hindamise kord, kriteeriumid ja meetod.

I. KOMPONENT 2.3: ÜHISKONNA JA AVALIKU HALDUSE DIGIÜLEMINEK

Horvaatia on 2020. aastal digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) 20. kohal, kus avalike teenuste sidusjuurdepääsetavust on võimalik märkimisväärselt parandada. Horvaatia vähene digitaalne ühenduvus takistab ka riigi digitaalmajanduse edasist arengut ning suurendab digitaalset lõhet linna- ja maapiirkondade vahel.

Selle komponendi eesmärk on toetada Horvaatia majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale. See hõlmab reforme ja investeeringuid, et digiteerida avalik haldus, suurendada internetipõhiste avalike teenuste pakkumist ja tagada juurdepääs gigabitiühenduvusvõrkudele turutõrkest mõjutatud piirkondades, sealhulgas maapiirkondades.

See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad vajadust „konsolideerida sotsiaaltoetused ja parandada nende suutlikkust vaesuse vähendamiseks“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), „Digitaristule ja -teenustele juurdepääsu parandamine“ (riigipõhine soovitus 2, 2020) ning „Kohalikud investeeringud rohe- ja digipöördesse, eelkõige kiiresse lairibaühendusse“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

Komponent hõlmab nelja reformi ja 20 investeeringut.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.3 R1 – Horvaatia digistrateegia ning institutsioonidevahelise koostöö ja koordineerimise tugevdamine ühiskonna ja majanduse eduka digiülemineku jaoks

Selle reformi eesmärk on suunata Horvaatia ühiskonna ja majanduse üleminekut digitehnoloogiale järgmisel kümnendil. Selles esitatakse strateegiline raamistik „Horvaatia digistrateegia aastani 2030“, millega kehtestatakse digiüleminekusse tehtavate investeeringute raamistik ja määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid järgmistes valdkondades: i) majanduse üleminek digitehnoloogiale, ii) avaliku halduse ja õiguse digiteerimine, iii) digitaalne ühenduvus/lairiba elektroonilise side võrkude arendamine ning iv) digioskuste ja digivaldkonna töökohtade arendamine.

Reformiga luuakse ka mehhanism, et koordineerida selliste projektide ettevalmistamist ja rakendamist, millega toetatakse ühiskonna ja majanduse digiüleminekut riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, koos suunistega investeeringute selgete prioriseerimis- ja hindamiskriteeriumide kohta.

Reform C2.3 R2 – Infosüsteemide koostalitlusvõime parandamine

Reformi eesmärk on toetada digitaalsete avalike teenuste osutamist ning hõlbustada kodanike/ettevõtjate ja avaliku halduse vahelist suhtlust. Reformi eesmärk on ka võtta riiklikes haldusasutustes kasutusele täiustatud andmeanalüüs, et toetada andmepõhist otsuste tegemist kõigil haldustasanditel.

Kuigi Horvaatia ametiasutused kasutavad praegu sadu erinevaid registreid ja andmebaase, peaks reform looma eeltingimused põhiregistreid ühendava keskregistri (keskne koostalitlusvõimeline süsteem) loomiseks (Investment C2.3.R2.I1) ning keskandmebaasi loomiseks, mis võimaldab pädevatel asutustel kasutada täiustatud andmeanalüüsi (Investment C2.3.R2.I2).

Reform peaks kaasa tooma süsteemseid muutusi koostalitlusvõimeliste süsteemide arendamise suunas riiklikul tasandil ja andmepõhise otsustusprotsessi suunas. Samuti peaks see parandama kvaliteetsete avalike teenuste internetipõhist pakkumist ettevõtjatele ja kodanikele.

Meetmega määratakse kindlaks koostalitlusvõime kesksüsteemi haldamise organisatsiooniline ja juhtimisstruktuur ning koostalitlusvõime kesksüsteemiga ühendatavate e-teenuste kataloog. Samuti arendab ta välja ökosüsteemi andmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks, kuvamiseks ja jagamiseks, et juurutada andmeanalüüs riiklikes haldusasutustes kui uus viis otsuste tegemise kõigil tasanditel töötamiseks.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.3 R2-I1 – Keskse koostalitlusvõime süsteemi loomine

Selle investeeringu eesmärk on vähendada registrite praegust killustatust kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga.

Meede seisneb koostalitlusvõime keskse süsteemi loomises.

Investeering C2.3 R2-I2 – Keskse andmehoidla ja ärianalüüsisüsteemi loomine

Investeeringu eesmärk on luua valitsemissektori asutuste jaoks keskne andmehoidla (DWH), mis peaks parandama andmehaldussüsteemi, hõlbustades standarditud vormingus andmete kogumist ning andmete töötlemist, analüüsi ja jagamist avaliku sektori asutuste (nt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuste) vahel. Platvorm võimaldab andmete analüüsi reaalajas ja koostab täiustatud andmeanalüüsi vahendid (näiteks eelnevalt kindlaks määratud ärinäitajad, tulemustabelid ja igapäevased aruanded), mis eeldatavasti parandavad märkimisväärselt andmepõhist otsustusprotsessi riigi kõigil haldustasanditel.

Osa andmehoidlast peab olema kättesaadav ka kodanikele ja ettevõtjatele, et võimaldada erasektoril luua ja arendada lisaväärtusega teenuseid neile kättesaadavaks tehtud andmete ja analüüsivahendite põhjal.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.3 R3-I1 – Ühisteenuste keskuse ajakohastamine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada riikliku pilve (jagatud teenuste keskus, edaspidi „CDU“) suutlikkust.

Meede seisneb riigi pilve ajakohastamises ja selle kasutajate arvu suurendamises.

Investeering C2.3 R3-I2 – Politsei suutlikkuse suurendamine küberkuritegevusega võitlemisel

Investeeringu eesmärk on tugevdada siseministeeriumi suutlikkust võidelda küberkuritegevuse vastu.

Investeeringud hõlmavad eriseadmete ostmist politseile digitaalsete tõendite analüüsimiseks, politseiametnike erikoolitust küberrünnakute avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avaliku ennetuskampaania rakendamist, et suurendada teadlikkust küberkuritegevusest.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.3 R3-I3 – Ühtse kontaktpunkti loomine kõigi e-avalike kasutajatoe teenuste jaoks

Investeeringu eesmärk on luua ühtne kontaktpunkt, mis ühtlustaks ja tsentraliseeriks kõigi haldusasutuste internetipõhiste teenuste kasutajatoe süsteemi. Ühtne kontaktpunkt peaks pakkuma kodanikele ja ettevõtjatele haldusasutustega suhtlemiseks uut ja täiustatud teenust ning võimaldama kasutajatel taotletavat teavet hõlpsasti leida. Ühtsel kontaktpunktil peavad olema ka funktsioonid, mis võimaldavad kasutajatel saata tagasisidet, hinnata ametnikega suhtlemise kvaliteeti ja järelhindamist, mis peaks muutma Horvaatia avaliku halduse ja selle kasutajate vahelist suhtlust.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C2.3 R3-I4 – CEZIHi terviseteabe infrastruktuuri süsteemide konsolideerimine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada Horvaatia Vabariigi keskset tervishoiuinfosüsteemi (CEZIH), mida kasutavad kõik tervishoiusüsteemi osalised (nt haiglad, meditsiinitöötajad, meditsiinikoolid, riiklikud tervishoiuasutused, apteegid, laborid).

Investeeringuga viiakse süsteem eelkõige üle riiklikku pilvandmetöötlussüsteemi (Shared Services Center) ja luuakse avariitaastelahendused, et tagada talitluspidevus ning tagada keskse terviseteabesüsteemi pidev, usaldusväärne ja turvaline töörežiim.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering C2.3 R3-I5 – Digiidentiteedi kaardi kasutuselevõtu projekt

Investeeringu eesmärk on edendada e-allkirjade kasutamist kodanike suhtluses avaliku halduse asutustega. Meede peaks võimaldama e-ID kasutajatel allkirjastada dokumente mobiilsideplatvormidel Certilia mobiilirakenduse kasutamise kaudu.

Ta loob digitaalse identiteedi haldamise süsteemi (IDP) ja mobiilallkirja süsteemi, et väljastada kaugsertifikaadid kvalifitseeritud e-allkirja jaoks. Sellise sertifikaadi väljastamine on eeltingimus dokumentide elektrooniliseks allkirjastamiseks mobiiliplatvormidel või mobiilirakendustes.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.3 R3-I6 – Investeeringud riiklikesse teabeinfrastruktuurivõrkudesse

Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada ja suurendada riikliku teabeinfrastruktuuri võrgu (DII võrk) võimsust.

Meede hõlmab DII võrgu ajakohastamist ja uute kasutajate ühendamist DII võrguga.

Investeering C2.3 R3-I7 – Ruumilise planeerimise, ehituse ja riigivara süsteemi parandamine digiteerimise kaudu

Selle investeeringu eesmärk on muuta ruumilise planeerimise infosüsteem (ISPU) ruumilise planeerimise integreeritud infosüsteemiks ning võimaldada üksikute projektide ettevalmistamise ja rakendamisega seotud menetluste digitaliseerimist.

Meede seisneb järgmise põlvkonna ruumiliste planeeringute loomises ja ISPU ajakohastamises.

Investeering C2.3 R3-I8 – Digitaalse mobiilplatvormi loomine

Selle investeeringu eesmärk on luua mobiilne digitaalne avaliku teenuse platvorm, mis võimaldab kodanikel hõlpsasti kasutada internetipõhiseid avalikke teenuseid oma nutitelefonides. Olemasolevad eCitizens-teenused on välja töötatud personaalarvutite jaoks ja neid ei ole praegu kohandatud mobiilseadmetele, mistõttu on vaja mobiilirakendustele kohandatud platvormi.

Selle investeeringuga luuakse tipptasemel tehnoloogiat ja standardeid kasutades platvorm, mis pakub standardset viisi avalike teenuste pakkumiseks mobiilplatvormidel (nt sünnitõendi taotlus, elukohatõendi taotlus, aadressimuutuse registreerimine; mootorsõiduki registreerimine). See ühendab kõik seotud registrid ja andmebaasid keskse andmevahetusvõrguga (Central Data Interchange Bus – GSB). Investeering võimaldab ka ajakohastada riiklikku autentimissüsteemi (NIAS) vastavalt mobiilsete platvormide uusimatele autentimissuundumustele, rakendades nüüdisaegseid biomeetrilisi taotlusmeetodeid.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.3 R3-I9 – Horvaatia Vabariigi elektroonilise riigihangete bülletääni uue platvormi loomine

Investeeringu eesmärk on luua uus IT-platvorm e-riigihangete süsteemi jaoks, et toetada riigihankemenetluse digiteerimist ja rakendada uusi riigihankealaste teadete avaldamise tüüpvorme, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1780 (e-vormid).

Investeeringuga ajakohastatakse Horvaatia riigihangete elektroonilise reklaami (EOJN) IT-platvormi, mis põhineb vananenud tehnoloogial ja ei toeta nõuetekohaselt riigihankemenetluste tõhusat läbiviimist. Eelkõige peab meede võimaldama siduda kõik hankemenetlused (alates hankekavast, menetluse läbiviimisest kuni sõlmitud lepingutel põhinevate maksete andmeteni) ning võtma kohustuslikuna kasutusele veebipõhised kaebused (e-kaebused) ja võimaluse maksta tasusid veebipõhiselt. Investeeringuga luuakse ka raamistik, et jälgida vastavust teatavatele kohustuslikele miinimumkriteeriumidele ja -eesmärkidele (nt strateegilised, keskkonnahoidlikud või uuenduslikud riigihanked).

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C2.3 R3-I10 – CESi digitaliseerimine (eHZZ)

Selle investeeringu eesmärk on digitaliseerida Horvaatia tööhõiveteenistus (CES – HZZ).

Meede seisneb CESi digitaalse identiteedi haldamise süsteemi ja digitaalse personalihaldussüsteemi toimimises ning CESi digitaliseerimise ajakohastamises.

Investeering C2.3 R3-I11 – IKT-tugi HZMO (eHZMO) ajakohastamiseks

Investeeringu eesmärk on ajakohastada Horvaatia Pensionikindlustusameti (HZMO) aegunud IT-süsteemi ja digiteerida selle peamised tegevusprotsessid.

Meede seisneb HZMO IT-süsteemi ajakohastamises.

Investeering C2.3 R3-I12 – HZMO arhiivide digiteerimine (eArhiva)

Investeeringu eesmärk on digiteerida Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) arhiivid ning parandada HZMO töö üldist tulemuslikkust ja arhiivide kulutõhusust.

Meede seisneb digitaalse arhiivi (digitaalse arhiivihaldussüsteemi) toimivaks muutmises ning riigi arhiivi lehekülgede skaneerimises ja digitaalses indekseerimises.

Investeering C2.3 R3-I13 – Maksuameti digiüleminek

Investeeringu eesmärk on ajakohastada maksuameti infosüsteemi ja suurendada maksuhalduse tõhusust.

Meede seisneb ajakohastatud maksuameti infosüsteemi internetis kättesaadavaks tegemises ja selle kättesaadavaks tegemises.

Investeering C2.3 R3-I14 – Mittesularahaliste maksete süsteemi rakendamine majanduses integreeritud e-arhiividega e-arvete ja aktiivse maksuarvestuse kaudu

Investeeringu eesmärk on luua veebipõhine maksuarvestussüsteem, et vähendada maksumaksjate halduskoormust.

Investeeringuga luuakse uus IT-süsteem riigiasutuste poolt mittesularahaliste maksete eest väljastatud elektrooniliste arvete (e-arvete) registreerimiseks maksuameti infosüsteemis. Investeeringuga luuakse ka käibemaksu täiustatud veebipõhine raamatupidamissüsteem,

Investeering peaks aitama kaasa maksudeklaratsioonide lihtsustamisele, vähendades nõutavate vormide arvu ja toetades maksukuulekust.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.3 R3-I15 – turismirakenduste lahenduste loomine

Investeeringu eesmärk on töötada välja uued IT-vahendid, et aidata tõhusalt hallata turismi arengut ja toetada sektori jätkusuutlikkust.

Meede seisneb nelja IT-vahendi internetis kättesaadavaks tegemises ja kättesaadavaks tegemises.

Investeering C2.3 R3-I16 – Spordiprotsesside digiteerimine ja vaba aja veetmine kohalikul ja piirkondlikul tasandil

Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada spordi infosüsteemi (ISS) ja hõlbustada kõigi asjaomaste sidusrühmade juurdepääsu süsteemile.

Meede koosneb kolmest uuest rakendusmoodulist, mis on integreeritud ajakohastatud sisejulgeoleku strateegiasse.

Reform C2.3 R4 – Ühenduvuse kui ühiskonna ja majanduse digitehnoloogiale ülemineku nurgakivi tugevdamine

Reformi eesmärk on sillutada teed kodumajapidamistele ja sotsiaal-majanduslikele keskustele gigabitiühenduvust pakkuvate elektrooniliste sidevõrkude kättesaadavuse tagamiseks kooskõlas Euroopa gigabitiühiskonna eesmärkidega.

Reformi eesmärk on tagada elektroonilise side valdkonna reguleeriva ja strateegilise raamistiku õigeaegne ja terviklik rakendamine elektroonilise side seaduse vastuvõtmise kaudu kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) sätetega ning Horvaatia riikliku lairibaühenduse kava (2021-2027) eesmärkide rakendamine.

Reformiga tehakse eeldatavasti kindlaks gigabitiühenduvusvõrkude, sealhulgas 5G-võrkude ehitamisega seotud halduskoormus ja regulatiivsed tõkked ning kõrvaldatakse need, et soodustada investeerimist 5G-võrkude kasutuselevõttu.

See reform täiendab investeeringuid digitaalsesse ühenduvusse lairibaühenduste kaudu püsivõrgus ning täiustatud traadita ja mobiilsidevõrkudes, sealhulgas 5G-tehnoloogiate kasutamise kaudu.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C2.3 R4-I1 – Lairibainfrastruktuuri arendamise riikliku raamprogrammi projektide rakendamine piirkondades, kus investeeringuteks ei ole piisavat ärihuvi

Selle investeeringu eesmärk on suurendada riiklikku lairibaühendust gigabitiühendusega piirkondades, kus puudub piisav ärihuvi, kooskõlas lairibaühendusele juurdepääsu taristu arendamise riikliku raamprogrammiga.

Meede seisneb toetuslepingute allkirjastamises projektide rakendamiseks lairibaühendusele juurdepääsu taristu arendamise riikliku raamistiku raames ja lairibajuurdepääsu pakkumises leibkondadele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgetes piirkondades.

Investeering C2.3 R4-I2 – Passiivse elektroonilise side taristu ehitamine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada gigabitivõrkude kättesaadavust maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades, kus puudub ärihuvi nende võrkude ehitamise vastu.

Meede seisneb toetuslepingu allkirjastamises passiivse elektroonilise side taristu ehitamiseks ning 5G-le juurdepääsu pakkumises maapiirkondadele ja hõredalt asustatud piirkondadele.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
176	C2.3. R1	Eesmärk	Horvaatia digitaalne strateegia	Digitaalse Horvaatia strateegia jõustumine				4. kv	2022	Horvaatia digitaalses strateegias 2030 määratakse selgelt kindlaks strateegilised eesmärgid ja prioriteedid, mille alusel määratakse kindlaks meetmed järgmistes valdkondades: avaliku halduse ja kohtusüsteemi digiteerimine; elektroonilise lairibaside võrkude arendamine; digipädevuste ja digitaalsete töökohtade arendamine.
177	C2.3. R2 C2.3. R2.I2	Eesmärk	Keskse koostalitlusvõime süsteemi platvormide loomine	Digitaalühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne selle kohta, et platvormid toimivad ja nende kasutust testitakse				4. kv	2022	Keskne riiklik koostalitlusvõime portaal koostab kõigi kättesaadavate teenuste kataloogi ja andmepank (DWH) on kasutuskõlblik.
178	C2.3. R2-I1	Eesmärk	Keskse koostalitlusvõime süsteemi loomine	Digitaalühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne selle kohta, et süsteem toimib ja selle kasutust testitakse				3. kv	2024	Keskne koostalitlusvõimeline süsteem, mis tagab registrite koostalitlusvõime, on veebipõhine ja juurdepääsetav. Sekretariaat: I)tagada ühtse digivärava määruse II lisas loetletud 19 haldusmenetluse veebipõhine pakkumine ELi piiriülestele kasutajatele; II)lisada keskne riiklik portaal; III)integreerida süsteemi vähemalt kaheksa olemasolevat avalikku põhiregistrit ja ühendada need omavahel; IV)tagada, et eri registrites sisalduv teave koondatakse ühte kohta ning et see on kättesaadav haldusasutustele, kodanikele ja ettevõtjatele.
179	C2.3. R3-I1	Siht	Riigi pilvandmetöötlussüsteemi ajakohastamine	Digitaalühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne	Arv	0	6	4. kv	2022	6 uued funktsioonid toimivad riigipilves (CDU) ja on kasutajatele juurdepääsetavad: - platvorm kasutajatele mõeldud rakenduste väljatöötamiseks, rakendamiseks ja katsetamiseks; - IKT-toe platvorm; - keskne infoturbe järelevalvesüsteem võimalike turvaintsidentide haldamiseks; - biomeetrilise autentimise platvorm; - platvorm veebisaitide digitaalse sisu haldamiseks; - platvorm plokiahela tehnoloogiate arendamiseks riigipilvede jaoks.
180	C2.3. R3-I1	Siht	Ühistalituste keskuse kasutajate arvu suurenemine		Arv	0	450	2. kv	2026	- 450 uut kasutajat integreeritakse ühistalituste keskusesse. Ühiste teenuste keskuse platvormi integreerimine ühtsetesse Euroopa andmeruumidesse on alanud, nagu on kinnitanud integreerimist võimaldava asjakohase tehnoloogia tarnija, tunnistades, et: I)andmejärves asuv terviseandmete metakataloog on tehniliselt koostatud ning II) et SPE (turvaline töötlemiskeskkond) on tagatud.
181	C2.3. R3-I2	Eesmärk	Küberjulgeoleku katseprojekt	Siseministeeriumi aruanne				4. kv	2023	Viiakse läbi süsteemi stressitesti katseprojekt, simuleeritakse kübersõltuvusega ja kübervõimekusega kuritegusid. Süsteem varustatakse spetsiaalsete tark- ja riistvarakomponentidega küberkuritegevuse uurimiseks, avatud lähtekoodiga otsinguteks internetis ja digitaalseks kohtuekspertiisiks ning uurimisanalüüside kogumitega digitaalsete tõendite analüüsimiseks. Projekti rakendamine vastab vajalikele eeltingimustele kohtuekspertiisi vahendite ja süsteemide ning elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste salajaste jälgimissüsteemide ajakohastamiseks, mis on vajalikud küberjulgeoleku taseme tõstmiseks Horvaatias ja ELis. Kui seadmed on omandatud ja täielikult töökorras, viiakse läbi katseprojekt küberkuritegevuse uuringute simuleerimiseks lauaõppuse vormis, et hinnata seadmete panust küberkaitse projekti meetmete ja eesmärkide saavutamisse.
182	C2.3. R3-I2	Eesmärk	Küberturvalisust käsitlev avalik ennetuskampaania	Siseministeeriumi aruanne				1. kv	2024	Küberkuritegevuse ilmingute ja ennetusmeetmete kohta korraldatakse avalik ennetuskampaania, mille üle teostatakse järelevalvet järgmiste näitajate alusel: –eri sihtrühmade ennetavate teadlikkuse suurendamise ja harimise tegevuste arv seoses enesekaitsemeetmetega seoses küberkuritegevuse ohuga –tegevuses osalejate arv –jaotatud ennetusmaterjalide arv –meediapostituste arv (hõlmab kogu meediat) –sihtrühmade vastuste arv sotsiaalmeedias –sotsiaalvõrgustike kaudu korraldatud veebipõhiste uuringute arv ja tulemuste töötlemine –kvantitatiivseid meetodeid kasutades sihtrühmadele antud hinnangute arv
183	C2.3. R3-I3	Eesmärk	Ühtse kontaktpunkti loomine	Digitaalühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne selle kohta, et ühtne kontaktpunkt on loodud ja seda saab kasutada				4. kv	2023	Luuakse ühtne kontaktpunkt (JKC), mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele teavet ja kliendituge ühes keskses kohas, ning see on kasutuskõlblik.
184	C2.3. R3-I4	Eesmärk	IT-süsteem CEZIH	Tervishoiuministeeriumi aruanne				2. kv	2024	Horvaatia keskne terviseteabesüsteem on kasutatav riigipilves (CDU)
185	C2.3. R3-I5	Siht	Digitaalse isikutunnistuse e-allkiri	Ameti aruanne digitaalse turvalisuse kohta (AKD)	Arv	0	300 000	4. kv	2024	Certilia mobiilirakendust laaditakse alla 300 000 korda Google Play Store’i ja App Store’i kaudu. Lisaks antakse kvalifitseeritud kaugallkirja jaoks välja 100 000 sertifikaati. Certilia mobiilirakendus ja isiklikud mobiilsed volitused võimaldavad vähemalt 50 000 kordumatul kasutajal täita autentimisprotsessi vähemalt 700 000 korda.
186	C2.3. R3-I6	Eesmärk	Ajakohastatud riikliku teabetaristu (DII) võrk	Ajakohastatud DII veebis ja juurdepääsetav				3. kv	2025	Ajakohastatud riikliku teabetaristu võrk (DII) peab olema veebipõhine ja kasutamiseks kättesaadav. Võrgu olemasolu: I)Tagada kõigile avaliku sektori asutustele lairibajuurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrgule II)tagada kõigi süsteemi kuuluvate institutsioonide jätkuv ühendatus uue programmi kaudu, mis toetab võrgu toimimise järelevalvet e-võrgu seirekeskuse (NOC) poolt, ning III)luua süsteem, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, et pakkuda kasutajatele tehnilisi probleeme ja abi.
187	C2.3. R3-I6	Siht	Riikliku teabeinfrastruktuuri võrgu (DII) uued kasutajad		Number	36	136	4. kv	2025	Riikliku teabeinfrastruktuuri võrguga ühendatakse vähemalt 100 uut kasutajat. Igale tegevuskohale tagatakse kiudoptiline taristu ja lõppseadmed.
188	C2.3. R3-I7	Eesmärk	Digitaalsed ruumilised planeeringud	Loodud digitaalsed ruumilised planeeringud				4. kv	2025	Töövõtja väljastatud üleandmistõend 570 järgmise põlvkonna ruumilise planeeringu väljatöötamiseks ja esitamiseks (ruumiplaanid digitaalsel kujul).
189	C2.3. R3-I7	Eesmärk	Ruumikavade infosüsteemi ajakohastamine	Elektroonilised moodulid veebis ja juurdepääsetavad ning satelliitfotod				4. kv	2025	Elektroonilised moodulid, mis digiteerivad ruumilise planeerimise, ehituse ja riigivaraga seotud menetlusi ruumilise planeerimise infosüsteemi osana, peavad olema veebipõhised ja juurdepääsetavad. Horvaatia kõrgresolutsiooniga alalt hangitakse satelliidifotod.
190	C2.3. R3-I8	Siht	Uude mobiiliplatvormi integreeritud avalikud digitaalse e-teenused	SDURDD aruanne, et 20 e-teenust on integreeritud ja kasutuskõlblikud	Arv	0	20	4. kv	2024	Mobiilsesse platvormi tuleb integreerida vähemalt 20 e-teenust, mis on kasutusvalmis, sealhulgas: 1) sünnitunnistuse taotlus, 2) elukohatõendi taotlus, 3) üliõpilase staatuse tõend, 4) esmane taotlus riiklikku kõrgharidusasutusse lubamiseks, 5) diplomite, tunnistuste või muude õpinguid või kursusi tõendavate dokumentide akadeemilise tunnustamise taotlus, 6) e-sotsiaalhoolekanne, 7) Euroopa ravikindlustuskaardi taotlus, 8) maksukaardi taotlus, 9) aadressimuutuse registreerimine, 10) liikmesriigist pärit või seal juba registreeritud mootorsõiduki registreerimine; ebastandardsed menetlused, 11) kasutaja postkast, 12) e-side kohtutega, 13) minu konto – REGOs, 14) teabenõue kohustuslikest skeemidest saadavate pensionide kohta, 15) kohustuslike tasude maksmise ajakava, 16) tööalaste nõuete kindlustamine, 17) e-töö brošüür – rakendusstaatuse elektrooniline registreerimine, 18) e-haldusmenetlus, 19) kinnitus selle kohta, et kriminaalmenetlust ei ole pooleli, 20) e-lapse kaart – Mudrica.
191	C2.3. R3-I9	Eesmärk	Uue riigihangete platvormi ja mobiilirakenduse loomine	Esimene uuel e-hanke platvormil algatatud hankemenetlus				3. kv	2023	Uus riigihankemenetluste läbiviimise platvorm ja mobiilirakendus toimivad ning uuel e-hanke platvormil algatatakse riigihankemenetlus.
192	C2.3. R3-I10	Eesmärk	CESi digitaalse identiteedi ja personalijuhtimise süsteemid	CES/HZZ aruanne				4. kv	2023	CESi digitaalse identiteedi haldamise süsteem ja digitaalne personalijuhtimise süsteem on paigas ja toimivad.
193	C2.3. R3-I10	Eesmärk	CESi digitaliseerimise ajakohastamine	CESi äriprotsessid digiteeritud				2. kv	2026	CESi äriprotsesside automatiseerimise ja digiteerimise, mis võimaldab elektrooniliste dokumentide ringlust ja keskset töötlemist, tagab töövõtja. Kava peab hõlmama järgmist: I)turvaintsidentide ja sündmuste haldamise süsteemi tarkvaralitsentsid II) põhiprotsessi tugisüsteem III)e_advisor-süsteem (mis hõlmab digitaalse ja biomeetrilise allkirja funktsiooni) IV) digitaalsed arhiivid, vi) raamatupidamissüsteem vii) digitaalne dokumendihaldussüsteem.
194	C2.3. R3-I11	Eesmärk	Horvaatia Pensionikindlustusameti (HZMO) ajakohastatud IT-süsteem	Võetakse kasutusele Horvaatia pensionikindlustusasutuse ajakohastatud IT-süsteem.				2. kv	2026	Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) IT-süsteemi ja põhitööprotsessid tagab töövõtja. Pakutav IT-süsteem sisaldab mooduleid järgmise haldamiseks: i) pensioni- ja lapsetoetuste arvutused, ii) sissemakse- ja maksedokumendid, iii) toetusesaajate andmed, iv) kaebused, läbivaatamismenetlused ja vaidlused, v) digitaalsed dokumendid ja arhiivid, vi) analüütilised ja raamatupidamisandmed, vii) finantstehingud, vii) hanke-, lepingute sõlmimise ja tellimisprotsessid, viii) võlg ja vastutus (ostjad/tarnijad), ix) varahaldus.
195	C2.3. R3-I12	Eesmärk	Horvaatia Pensionikindlustusameti (HZMO) digitaalarhiiv	HZMO digitaalarhiivide haldamise operatsioonisüsteemi üleandmise protokoll				4. kv	2022	Digitaalarhiivide haldamise süsteem (digitaalarhiivide haldamise süsteem) on toimiv.
196	C2.3. R3-I12	Eesmärk	Horvaatia Pensionikindlustusameti (HZMO) digitaalarhiiv	Skaneeritud ja indekseeritud arhiivid				2. kv	2026	Töövõtja üleandmistõend digiteerimistööde lõpuleviimiseks ja 50 000 000 lehekülje indekseerimiseks riigi arhiivist uude digitaalsesse arhiivi.
197	C2.3. R3-I13	Eesmärk	Ajakohastatud maksuhalduse infosüsteem	Ajakohastatud maksuhalduse infosüsteem on veebipõhine ja kättesaadav				2. kv	2026	Ajakohastatud maksuhaldusteabe Syste on veebis kättesaadav ja kättesaadav. Süsteem peab hõlmama: I)Platvorm, mis: a) võimaldab maksuameti äriprotsesse automatiseerida ja b) pakub andmeanalüüsi. II)Töövõtja üleandmistõend 340 kindlaksmääramise ja kogumise korra digitaliseerimise kohta, sealhulgas käibemaksu, sotsiaalmaksete ja äriühingu tulumaksu hindamise ja kogumise menetlused, samuti maksuarvestusdokumendid, maksetoimingud ning Euroopa ja rahvusvahelise maksuandmete vahetamise süsteemid; III)Turvaline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuur, mis: a) konsolideerib ja ajakohastab IKT-taristut, b) suurendab IKT turvalisuse taset ja c) tagab talitluspidevuse.
199	C2.3. R3-I14	Eesmärk	E-arvete süsteem ja veebipõhine käibemaksuarvestus	Rahandusministeeriumi aruanne – maksuhaldus				4. kv	2024	Uus süsteem elektrooniliste arvete registreerimiseks maksuametis kõigi kasutajate jaoks (B2B mudel ja maksukohustuslased riigihangete puhul) ja täiustatud veebipõhine käibemaksuarvestus peavad toimima ja kasutusvalmis olema.
200	C2.3. R3-I15	Siht	Turismi IT-süsteemi vahendid	Turismi- ja spordiministeeriumi aruanne (mündid)	Arv	0	4	2. kv	2026	Tööriistu tarnib töövõtja: 1) integreeritud halduslike ja mittehalduslike menetluste jaoks, et hõlbustada äritegevust ja teabevahetust haldusasutustega 2) sihtkohtade haldamiseks ja väärtusahelate loomiseks, sealhulgas turismivoogude haldamise lahenduseks 3) ettevõtlusteave turismi valdkonnas, et toetada ettevõtjaid äriotsuste tegemisel ja avaliku sektori otsuste tegemisel avaliku poliitika kujundamisel, kasutades eri allikatest, sealhulgas turismi keskregistrist, e-viisade süsteemist ja CROSTO süsteemist saadud andmeid. 4) ajakohastada CROSTO süsteemi digiteerimist, töötades välja digitaalse sihtkoha arengu seiresüsteemi, et jälgida sihtkohtade kestlikkust kooskõlas Euroopa turisminäitajate süsteemiga kestliku sihtkoha haldamiseks (ETIS).
201	C2.3. R3-I16	Siht	Spordi IT-süsteemi uued rakendusmoodulid	Turismi- ja spordiministeeriumi aruanne (mündid)	Arv	0	3	2. kv	2026	Ajakohastatud sporti käsitlevasse infosüsteemi (ISS) integreeritakse kolm uut rakendusmoodulit: 1) spordiinfosüsteemi põhiregistritele ja -registritele otsese juurdepääsu pakkumiseks spordiklubidele, kellel on õigus andmeid sisestada (sealhulgas spordidokumendid ja sportlaste tervisekontrolli dokumendid) 2) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste spordivajaduste rahastamine; 3) andmete kogumiseks spordi ja tervisega seotud füüsilise harjutuse kohta, sealhulgas registri loomiseks tervisega seotud füüsilise harjutuse valdkonnas.
202	C2.3. R4	Eesmärk	Ühenduvusse tehtavate investeeringute loamenetluse optimeerimine	Muudetud õigusraamistiku jõustumine				2. kv	2022	Läbivaadatud õigusraamistik toetab litsentsimisprotsessi optimeerimist ja võimaldab esitada ruumilistes planeeringutes elektroonilise side infrastruktuuri. Uues raamistikus käsitletakse halduskoormust ja regulatiivseid tõkkeid, mis on seotud väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas 5G võrkude ehitamisega.
203	C2.3. R4-I1	Eesmärk	Toetuslepingud, mis on sõlmitud lairibajuurdepääsu infrastruktuuri arendamise riikliku raamistiku kohaste projektide rakendamiseks	Mere-, transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi aruanne				3. kv	2023	ONP raames sõlmitakse 20 projekti toetuslepingud valikuprotsessi tulemusena.
204	C2.3. R4-I1	Eesmärk	Lairibaühenduse kättesaadavus kodumajapidamistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgetes piirkondades	Mere-, transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi aruanne				2. kv	2026	Tõend selle kohta, et on ehitatud lairibataristu, mis võimaldab juurdepääsu lairibaühendusele kiirusega vähemalt 100 MBit/s (täiendatav 1 gigani) kasutajate allalaadimiseks vähemalt 40 136 täiendavale leibkonnale järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgetes piirkondades.
205	C2.3. R4-I2	Eesmärk	Sõlmitud toetusleping passiivse elektroonilise side infrastruktuuri rajamiseks	Mere-, transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi aruanne				1. kv	2023	Toetuslepingu allkirjastamine ja passiivse elektroonilise side taristu ehitamise projekti rakendamise algus
206	C2.3. R4-I2	Siht	Juurdepääs 5G-le	Mere-, transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi aruanne	Arv	0	14	2. kv	2026	Maapiirkonnas ja hõredalt asustatud piirkonnas (kus keskmine rahvaarv on väiksem kui 20/km²) paigaldatakse 14 passiivset sideposti. Ettevõtjatega sõlmitakse lepingud, mis näitavad, et ettevõtjad kohustuvad: i) paigaldada aktiivseadmed 14 passiivsele sidepostile, ii) osutada aktiivseadmete kaudu 5G-teenuseid 2026. aasta lõpuks. Investeeringuga ehitatava taristu haldamine toimub eranditult mittetulunduslikul alusel, eesmärgiga tagada, et taristu rentimisest saadav tulu katab kõik taristu käitus- ja hoolduskulud. Kui üüritulu ületab kulusid, suunatakse ülejääk uue infrastruktuuri läbilaskevõime laiendamiseks või ehitamiseks.

I.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C2.3 R3-I17 – Rahvastiku, perekonna ja kodumajapidamiste registri loomine

Investeeringu eesmärk on luua rahvastiku, perekonna ja kodumajapidamiste register (Horvaatia: Registar stanovništva, obitelji i kućanstva; nüüdsest: SOK), mis esitab andmed elanikkonna, perekondade ja leibkondade sissetuleku ja vara kohta.

Meede seisneb SOKi loomise seaduse jõustumises.

I.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

394

C2.3 R3–I17

Eesmärk

Rahvastiku-, perekonna- ja kodumajapidamiste registri loomise seadus (SOK)

Seaduse jõustumine:

4. kv

2025

Jõustub SOKi asutamise seadus. Seaduses sätestatakse, et SOK peab:

I)ühtlustada üksikisikute, perekondade või leibkondade sissetulekust või varast sõltuvate õiguste ja kohustuste hindamiseks kasutatavad menetlused ja määratlused.

II)olema ühendatud e-maksusüsteemiga.

J. KOMPONENT 2.4. RIIGIVARA HALDAMISE PARANDAMINE

Riigi omanduses olevad ettevõtted moodustavad ligikaudu 7 % kogu majanduse lisandväärtusest ja 4 % kogu tööhõivest. Arvestades riigi osalusega ettevõtete olulist rolli Horvaatia majanduses, võib nende äriühingu üldjuhtimise parandamine ja valitsemissektori varade portfelli jätkuv vähendamine tuua kaasa üldise tootlikkuse märgatava kasvu.

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on edendada majandusarengut ja suurendada riigi osalusega ettevõtete üldist tõhusust järgmiste meetmete abil:

-Vähendada veelgi riigile kuuluvate ettevõtete arvu.

-Riigivara haldamise parandamine.

-Äriühingu üldjuhtimise riikliku õigusraamistiku kohandamine OECD soovitustel põhinevate rahvusvaheliste parimate tavadega.

-Horvaatia Vabariigile erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete ja keskvalitsuse enamusosalusega ettevõtete juhtimise parandamine ning pädevate riiklike asutuste vahelise koordineerimise tõhustamine.

-Inimeste suutlikkuse suurendamine, et jälgida äriühingu üldjuhtimist riigi osalusega ettevõtetes.

See komponent toetab riigipõhiste soovituste elluviimist riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimise parandamiseks ning riigi osalusega ettevõtete ja mittetootlike varade müügi intensiivistamiseks (riigipõhine soovitus 4, 2019). See komponent aitab kaasa ka ühinemisjärgsetele kohustustele tugevdada riigi omandis olevate ettevõtete juhtimist.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.4 R1 – Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete loetelu läbivaatamine

Selle reformi eesmärk on ratsionaliseerida riigi omandit, võttes vastu uue omandipoliitika, millega kehtestatakse strateegiliste varade kriteeriumid, ajakohastatakse Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigi osalusega ettevõtete loetelu ja avaldatakse selgitus, mis põhjendab otsust jätta äriühing kõnealusesse loetellu.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform C2.4 R2 – Äriühingu üldjuhtimise parandamine Horvaatia Vabariigile erilist huvi pakkuvates riigiettevõtetes ja keskvalitsuse enamusosalusega ettevõtetes

Reformi eesmärk on parandada riigiettevõtete üldjuhtimist.

Reform koosneb sättest, mis käsitleb OECD soovitusi sisaldava riigiettevõtteid käsitleva uue õigusraamistiku jõustumist ja omandipoliitika jõustumist.

Reform C2.4 R3 – Inimsuutlikkuse suurendamine riigiettevõtete üldjuhtimise jälgimiseks

Reformi eesmärk on parandada keskvalitsuse suutlikkust jälgida riigiettevõtete juhtimist.

Reform hõlmab asjaomaste ministeeriumide ja kesksete koordineerimisüksuste koolitamist äriühingu üldjuhtimise valdkonnas.

Reform C2.4 R4 – Horvaatiale erilist huvi mitte pakkuvate riigiettevõtete arvu vähendamine

Reformi eesmärk on vähendada selliste riigiettevõtete arvu, mis ei paku Horvaatiale erilist huvi, hõlbustades nende müüki.

Reform C2.4 R5 – Riigivara haldamise optimeerimine

Reformi eesmärk on parandada riigi omandi haldamist, selle turustamist ja sellest saadavat tulu.

Reform seisneb haldusalase IT-süsteemi ja -metoodika väljatöötamises riigi omandis oleva vara haldamiseks, mis toob kaasa kasutamata varade kiirema aktiveerimise.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
207	C2.4. R1	Eesmärk	Horvaatia valitsuse uus otsus Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete kohta	Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete muudetud loetelu avaldamine vastavalt kehtestatud kriteeriumidele				4. kv	2021	Valitsus võtab vastu ja avaldab uue otsuse, milles määratakse kindlaks Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete uus loetelu. Otsus peab sisaldama selgitust selle kohta, miks äriühing on selles nimekirjas. Börsil noteeritud äriühingud, kelle puhul avaliku huvi olemasolu ei ole tõendatud, kantakse varade rahaliseks konverteerimiseks üle restruktureerimis- ja müügikeskuste portfelli. Sel viisil eraldatakse Horvaatia finantsvarade portfell selgelt sellest osast, mis pakub erilist huvi ja jääb seetõttu riigi omandisse, ning sellest osast, mis ei paku Horvaatiale erilist huvi ja mida seega rahaliselt hinnatakse.
208	C2.4. R2	Eesmärk	Riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitlev uus õigusraamistik, mis hõlmab OECD soovitusi.	Riigi osalusega äriühinguid käsitleva seaduse jõustumise seadus				1. kv	2024	Riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise uus õigusraamistik sisaldab sätteid, mille eesmärk on järgida OECD suuniseid riigiettevõtete üldjuhtimise kohta, ning sisaldab vähemalt järgmist: i) uus seadus, millega ühtlustatakse riigiettevõtete üldjuhtimist käsitlev määrus Horvaatias. Lisaks näeb see seadus ette ka keskse koordineerimisüksuse loomise, et rakendada keskpikas perspektiivis tõhusamalt omandipoliitikat, st horisontaalset koordineerimist pädevate asutuste vahel, kes vastutavad asjaõiguste täitmise eest. See seadus tugevdab juhatuse sõltumatust ja sõltumatust. Uue seaduse kohaselt peab a) riik nimetama/määrama riigi osalusega ettevõtete järelevalvenõukogu liikmed 3 kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest ja b) valdkonna ministeerium esitab keskse koordineerimisüksuse soovituse alusel valitsusele kandidaadi. ii) valitsuse otsus, millega luuakse piisavate volituste ja ressurssidega keskne omandit koordineeriv üksus, mis on vajalik oma koordineeriva rolli tõhusaks täitmiseks. Üksus töötab välja riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimise standardid ja jälgib nende standardite järgimist, jälgib riigile kuuluvate ettevõtete tulemuslikkust ja tegeleb korrapärase avaliku aruandlusega.
442	C2.4. R2	Eesmärk	Riigile kuuluvate ettevõtete omandipoliitika	Omandipoliitika jõustumine				3. kv	2025	Jõustub omandipoliitika, milles põhjendatakse riigi osalusega ettevõtete täielikku või enamusosalust riigi tasandil ning kehtestatakse Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete loetelu läbivaatamise protsess.
209	C2.4. R3	Siht	Valdkondlike ministeeriumide ja kesksete koordineerimisüksuste koolitus äriühingu üldjuhtimise valdkonnas		Number	0	40	2. kv	2026	SEO juhtimisega seotud koolitust pakutakse vähemalt 40 inimesele.
210	C2.4. R4	Siht	90 riigi omanduses oleva ettevõtte müük, mis ei paku Horvaatia Vabariigile erilist huvi ja mida haldab Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus		Arv	0	90	4. kv	2024	Müüakse vähemalt 90 CERP hallatavat riigiettevõtet, mis ei paku Horvaatiale erilist huvi.
211	C2.4. R4	Siht	20 riigi omanduses oleva ettevõtte müügi realiseerimine CERP portfellis.		Number	0	20	2. kv	2026	20 täiendava riigiettevõtte müük Horvaatiale, mis ei paku erilist huvi.
212	C2.4. R5	Eesmärk	Töötada välja IT-süsteem ja metoodika riigivara portfelli vähendamiseks ning kasutamata valitsemissektori varade kiiremaks ja tõhusamaks aktiveerimiseks.	IT-süsteemi ja metoodika väljatöötamine ja rakendamine				4. kv	2024	Lõpule viiakse IT-süsteemi väljatöötamine riigivara portfelli haldamiseks ja haldamiseks. Töötada välja metoodika, millega määratakse kindlaks viis, kuidas tõhusalt hallata riigi omandis oleva vara mis tahes liiki võõrandamist, mis tekib füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeeriumi (MPGI) juhtimise käigus. IT-süsteem koos metoodikaga võimaldab vähendada riigile kuuluva kinnisvara portfelli ning aktiveerida kiiremini ja tõhusamalt kasutamata riigivara. IT-süsteem loob elektroonilise ühenduse teiste valitsusasutuste ja institutsioonide andmebaasidega, parandades olemasolevaid asutusesiseseid andmeid sihtrühma riigivaraportfelli kohta.
213	C2.4. R5	Siht	Riigivara kommertsialiseerimise, ratsionaliseerimise ja aktiveerimise suurendamine		Arv	0	4 500	2. kv	2026	Sõlmitakse 4 500 lepingut riigi omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks.

K. KOMPONENT 2.5. KAASAEGNE ÕIGUSEMÕISTMINE, MIS VASTAB TULEVASTELE VÄLJAKUTSETELE

Üks peamisi strateegilisi eesmärke, mis on esitatud Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas, on saavutada tõhus ja tulemuslik kohtusüsteem, mis aitab kaasa majanduse arengule ja vastab kodanike ootustele õigusriigi põhimõtte edasise tugevdamise kohta. Komponent hõlmab ühte põhireformi, mis aitab vähendada mahajäämust ja lühendada kohtumenetlusi.

Komponent toetab riigipõhist soovitust, mis käsitleb vajadust veelgi lühendada kohtumenetluste kestust ja parandada elektroonilist sidet kohtutes (riigipõhine soovitus 4, 2019 ja 4, 2020).

Komponent hõlmab ühte reformi ja kuut investeeringut.

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.5 R1 – Kohtusüsteemi tõhususe suurendamine, et suurendada kodanike usaldust.

Selle meetme eesmärk on luua õiguslik, organisatsiooniline ja tehnoloogiline raamistik, mis aitab vähendada mahajäämust ja lühendada kohtumenetluste kestust.

Reform seisneb õigusvaldkonna õigusraamistiku muutmises, kohtunike tööd käsitlevate uute raamkriteeriumide vastuvõtmises ja organisatsioonilistes muudatustes.

Investeering C2.5-R1-I1 – Kohtu kohtuasjade haldamise süsteemi (eSpis) tõhustamine.

Investeeringu eesmärk on täiendavalt ajakohastada eSpis-süsteemi (koos kõigi moodulitega, eelkõige e-sidega, et võimaldada kõigi kohtumenetluse osaliste elektroonilist suhtlust) ning liikuda tsentraliseeritud riist- ja tarkvaralahenduse suunas, et võimaldada tulevikus paremaid ja odavamaid uuendusi ja arengu jätkusuutlikkust, aga ka eSpis-süsteemi stabiilsust, toimimist ja turvalisust.

Investeering hõlmab eSpis-süsteemile uute funktsioonide lisamist, et parandada kohtusüsteemi digiteerimist:

-Dokumentide täielik elektrooniline edastamine e-kodanikele koos kasutaja postkastiga ja teave elektroonilise kättetoimetamise kohta, kui dokumendid edastatakse füüsilise kättetoimetamise teel;

-Parem kasutajakogemus, rakendades tegevuskava, mis sisaldab soovitusi tehniliste ja IT-juhtimise aspektide kohta (soovitused haldus- ja äriprotsesside kohta ning tehnilised soovitused);

-Ühistalituste keskuse uus integreeritud arhitektuur (riiklik pilv), et vähendada süsteemi kitsaskohti, suurendada stabiilsust ja võimaldada koostalitlust teiste süsteemidega.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.5-R1-I2 – Katastrisüsteemi ja katastri parandamine.

Selle meetme eesmärk on suurendada kinnistusraamatu ja katastriandmete andmebaasis (BZP) sisalduvate omavahel seotud andmete mahtu ja kvaliteeti.

Investeering seisneb integreeritud andmete suurendamises 3,86 %-lt 60 %-le.

Investeering C2.5-R1-I3 – töötada välja töövahend kohtuotsuste avalikuks avaldamiseks ja otsimiseks.

Investeeringu eesmärk on luua süsteem kõigi kohtuotsuste avaldamiseks koos automaatse eelanonüümimisega spetsiaalse tarkvara abil ning avaldada need ühes üldsusele juurdepääsetavas portaalis, kus on üksikasjalikud otsinguvõimalused, järgides isikuandmete kaitse eeskirju.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.5 R1-I4 – Zagrebi õigusväljaku projekti rakendamine. Investeeringu eesmärk on ajakohastada füüsilist taristut, viies ellu Zagrebi õigusväljaku projekti.

Investeering seisneb 45 000 m² maa-aluse garaaži ehitamises.

Investeering C2.5 R1-I5 – Energiatõhususe meetmete rakendamine õigusasutuste vananenud rajatiste renoveerimiseks.

Investeeringu eesmärk on ajakohastada ja tõhustada mõne Horvaatia territooriumil asuva kohtu- ja kriminaalasutuse tööd, rakendades energiatõhususe meetmeid, mis aitavad kaasa rohelisele majandusele üleminekule. 20 kohtusüsteemi hooned peavad vastama energia- ja soojuskaitse ratsionaalse kasutamise standarditele. Investeeringud hõlmavad keskmiselt vähemalt keskmise põhjalikku renoveerimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, mille tulemusel väheneb primaarenergia nõudlus vähemalt 30 %; või vähendab otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. Lisaks kohandatakse juurdepääsu hoonetele puuetega inimestele. Selle investeeringu puhul eelistatakse õigusasutuste asukohta Horvaatia majanduslikult vähem arenenud piirkondades.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering C2.5 R1-I6 – Stabiilne ja vastupidav IT-taristu kohtusüsteemi jaoks.

Selle investeeringu eesmärk on parandada kohtusüsteemi infosüsteemide infrastruktuuri.

Investeering koosneb uuendatud võrgutaristust ja uutest võrguseadmetest.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
214	C2.5. R1	Eesmärk	Riikliku kohtunõukogu (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riigiprokuratuuri (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) käsutuses olevad elektroonilised vahendid ja piisav haldussuutlikkus	Riikliku kohtunõukogu (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riigiprokuratuuri (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) jaoks ette nähtud elektroonilised vahendid ja piisav haldussuutlikkus				1. kv	2022	Riigi kohtute nõukogu (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riigiprokuratuuri (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) töö kvaliteedi parandamiseks kasutatakse elektroonilisi vahendeid ja piisavat haldussuutlikkust. Nende inimressursse suurendatakse 2021. aasta lähtetasemega võrreldes 50 % (võttes tööle vähemalt neli inimest) ning DSV ja DOV ühendatakse ühise kinnistusregistri ja katastriga (ZIS) ning maksuhalduse infosüsteemiga, et luua tõhus mehhanism riigiametnike varadeklaratsioonide kontrollimiseks.
215	C2.5. R1	Eesmärk	Pankrotiseaduse ja tarbija maksejõuetuse seaduse muudatused	Pankrotiseaduse ja tarbijapankrotti käsitleva seaduse jõustumine				2. kv	2022	Pankrotiseaduse ja tarbija maksejõuetuse seaduse muudatused (avaldatakse ametlikus väljaandes), millega tagatakse maksejõuetusmenetluste suurem tõhusus, parandatakse pankrotihaldurite organiseerimise ja ametisse nimetamise süsteemi ning järelevalvet teenuse osutamise üle, tõkestatakse juhtumite arvu võimalikku suurenemist COVID-19 pandeemia tingimuste ja pankrotiseaduse artikli 212 muutmise tõttu seoses vara tagasivõitmise menetlusega.
216	C2.5. R1	Eesmärk	Kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõetud muudatused	Kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõetud muudatuste jõustumine				2. kv	2022	Kriminaalmenetluse seaduse muudatused, mis võimaldavad kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kriminaalmenetluses, sealhulgas kaugkuulamiste sisseviimine, kuriteoohvritele veebipõhiste tunnistuste andmise võimaluse laiendamine, võimalus suhelda juristidega turvalise videoühenduse kaudu, eelvangistuses viibivate süüdistatavate ülekuulamiste ettevalmistamine ning elektroonilise side sisseviimine.
217	C2.5. R1	Siht	Õigusalase koolituse programmi raames kasutusele võetud uued koolitusprogrammid		Arv	0	6	1. kv	2023	Justiitsakadeemia õigusametnikele ja õigusasutuste ametnikele mõeldud õigusalase koolituse programmi raames viiakse lõpule kuus uut koolitusprogrammi: - Erinevate oskuste arendamine (kohtu esimeeste juhtimis- ja juhtimisoskused, kohtujuhtide juhtimisoskused ja kohtutöötajate suhtlusoskused – kolm programmi). - Õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste edendamine Horvaatia kohtusüsteemis pakutava kvaliteetse hariduse kaudu. - Spetsiaalsed koolitusprogrammid pankrotikohtunikele ja koolituskursused perekonnaõiguse kohtunikele.
218	C2.5. R1	Eesmärk	Õigusvaldkonna õigusraamistiku muudatuste vastuvõtmine koos uue hagita menetluse seadusega.	Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, haldusvaidluste seaduse, kinnistusregistri seaduse, kohtute seaduse, piirkonna ja asukoha seaduse, notariaalakti ja uue hagita menetluse seaduse muudatuste jõustumine.				2. kv	2023	i) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja haldusvaidluste seaduse muudatused, mis aitavad lühendada kohtumenetlusi, kiirendada haldusvaidluste lahendamist, vähendada kohtuasjade kulgu ja kulusid; ii) Kiita heaks uus hagita menetluse seadus, et hõlbustada kodanike juurdepääsu kohtutele, tagada õiguskaitse kvaliteet ja läbipaistvus ning kõrvaldada õiguskindlusetus; iii) notariaadiseaduse muudatused notarite tegevuse kaasajastamiseks IKT lahenduste abil; iv) Muuta kinnistusregistri seadust kohtuasjade elektrooniliseks menetlemiseks, et võimaldada kohtuasjade tõhusamat ümberjaotamist kohtutes; v) Kohtute seaduse ning kohtute ala ja asukoha seaduse muutmine, mis võimaldab spetsialiseeruda kohtunikele ja luua munitsipaalkohtutes spetsialiseerunud perekonnaüksusi, et tagada tõhusam kohtulik kaitse kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele, lastele, ning millega vaadatakse läbi ekspertiisi ja suulise tõlke pakkumise tingimused, mille oluline osa on kohustuslik kutsealane koolitussüsteem. Pädevus teha otsuseid staatusega seotud küsimustes antakse kohtutelt üle justiits- ja avaliku halduse ministeeriumile ning tugevdatakse järelevalve- ja aruandlussüsteemi.
219	C2.5. R1	Siht	Luua Zagrebi, Spliti, Osijeki ja Rijeka kaubanduskohtutes neli vahenduskeskust ning võtta vastu vahendusmenetluse seaduse muudatused;		Arv	0	4	2. kv	2023	Vahendusmenetluse seaduse muudatused, millega edendatakse veelgi vabatahtlikku vahendust vaidlustes ja haldusvaidlustes, vähendades kohtumenetluse kestust ja kulusid. Zagrebis, Splitis, Osijekis ja Rijekas luuakse ja võetakse tööle neli lepituskeskust, kus koolitatakse vahendajaid ja viiakse läbi vahendusmenetlusi. Zagrebi keskkeskus ning Spliti, Osijeki ja Rijeka piirkondlikud keskused asuvad samas kohas kui kaubanduskohtud, Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus, ning pooltele on võimalik pakkuda vajalikku professionaalset tuge.
220	C2.5. R1	Eesmärk	Võeti vastu kohtunike töö uued raamkriteeriumid ja võeti kasutusele kohtuasjade haldamise aktiivne vahend	Kohtunike töö soovituslikud võrdlusalused on vastu võetud, kasutusele on võetud kohtuasjade haldamise aktiivne vahend				3. kv	2023	Soovituslikud võrdlusalused kohtunike tööks, millega nähakse ette rohkem lahendamist vajavaid kohtuasju, et julgustada menetlema rohkem kohtuasju, eelkõige vanu kohtuasju. Valitud kohtutes, sealhulgas Zagrebi munitsipaalkohtus kohtuasjade aktiivse haldamise vahendi kasutamine suurendab tõhusust (kontrollnimekirjade loomine, eelkõige märgistamine, enesehindamise vahendid, mis põhinevad kohtute pädevuse rahvusvahelisel raamistikul).
221	C2.5. R1	Siht	Kohtuvaidluste ja kaubandusvaidluste kestuse lühendamine		Arv	655	455	2. kv	2026	Võrreldes 2020. aastaga. ELi õigusemõistmise tulemustabeli metoodikas määratletud kohtuvaidluste ja kaubandusvaidluste kestuse lühendamine vähemalt 200 päeva võrra.
222	C2.5. R1	Siht	Kõigi pooleliolevate kohtuasjade koguarvu vähendamine		Arv	464 770	395 000	2. kv	2026	Võrreldes 2020. aastaga. Vähendada kõigi pooleliolevate kohtuasjade arvu 69 770 võrra.
224	C2.5. R1-I1	Eesmärk	Ajakohastatud eSpis-süsteem uute funktsioonide ja uue arhitektuuriga, mis on integreeritud ühistalituste keskusesse (CDU)	Kohtusüsteemi digitaliseerimise edendamiseks rakendatakse uusi digitaalseid lahendusi, sealhulgas ajakohastatud eSpis-süsteem ja CDUsse integreeritud uus arhitektuur.				4. kv	2024	- Kohtusüsteemi digitaliseerimise parandamiseks rakendatakse uusi funktsioone: - Dokumentide täielik elektrooniline edastamine e-kodanikele koos kasutaja postkastiga ja teave elektroonilise kättetoimetamise kohta, kui dokumendid edastatakse füüsilise kättetoimetamise teel; - Kasutajate suurem kogemus, rakendades tegevuskava, mis sisaldab soovitusi tehniliste aspektide ja IT-juhtimise kohta (haldus- ja äriprotsesside soovitused ning tehnilised soovitused) - Ühisteenuste keskuse uus integreeritud arhitektuur, et vähendada süsteemi kitsaskohti, suurendada stabiilsust ja võimaldada koostalitlust teiste süsteemidega.
225	C2.5. R1-I2	Siht	60 % maa registreerimis- ja katastriandmetest on integreeritud		% (protsent)	3,86	60	2. kv	2026	Esitas töövõtja lõpparuande, mis sisaldas katastriomavalitsuste loetelu koos katastriüksuste osakaaluga maaandmete andmebaasis (BZP) iga katastriüksuse kohta, milles kinnitatakse, et 60 % maa registreerimis- ja katastriandmetest on integreeritud. Aruandes kinnitatakse ka, et tehisintellektil põhinev tarkvaramoodul (virtuaalne assistent) on loodud.
226	C2.5. R1-I3	Eesmärk	Kõik uued esimese ja teise astme kohtu otsused, millega menetlus lõpetatakse, muudetakse anonüümseks ja avaldatakse portaalis.	Toimiv on süsteem kohtuotsuste avalikuks avaldamiseks ja otsimiseks.				4. kv	2024	Uued funktsioonid hõlmavad kõigi esimese ja teise astme otsuste avaldamist internetis koos üksikasjalike otsinguvõimaluste ja automatiseeritud anonüümseks muutmise meetoditega, mis järgivad isikuandmete kaitse eeskirju.
227	C2.5. R1-I4	Siht	Zagrebis asuva justiitsväljaku jaoks garaažiala ehitamine		Arv (brutto m²)	0	45 000	2. kv	2026	Ehitatakse garaaži pindalaga 45 000 m², mida tõendab: 1. järelevalveinseneri koostatud aruanne hoone ehitamise seisu kohta, mis tõendab hoone ehitamist. 2.Ehitatud hoone geodeetilised uuringud 3.Energiatõhususe kaardi ehitamine Investeering on seotud uue hoone ehitamisega, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone (NZEB).
228	C2.5. R1-I5	Siht	Hiljuti renoveeritud kohtuhooned, mis vastavad hoonete ratsionaalset energia- ja soojuskaitset käsitlevale tehnilisele eeskirjale		Arv	0	20	2. kv	2024	Viiakse lõpule 20 kohtuhoone renoveerimine. Uued renoveeritud hooned peavad vastama ratsionaalse energiakasutuse ja soojuskaitse standarditele. Investeeringud hõlmavad keskmiselt vähemalt keskmise põhjalikku renoveerimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, mille tulemusel väheneb primaarenergia nõudlus vähemalt 30 %; või vähendavad otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. Lisaks kohandatakse juurdepääsu hoonetele puuetega inimestele ning kohandamisega kaasneb tuleohutus- ja tehniliste kaitsestandardite ning sisustuse funktsionaalse disaini järgimine. Selles investeerimistsüklis eelistatakse õigusasutuste asukohta Horvaatia majanduslikult vähem arenenud piirkondades.
229	C2.5. R1-I6	Eesmärk	Kõik esimese astme kohtud on varustatud ja vastavad kaugistungi tingimustele.	Kaugistungite korraldamine kõikides esimese astme kohtutes				4. kv	2022	Kõikides esimese astme kohtutes toimuvate kaugistungite eeltingimused peavad olema täidetud.
230	C2.5. R1-I6	Eesmärk	Kohtuasutuste IKT-taristu ajakohastamine	Tõend/sertifikaat võrguseadmete ja võrgutaristu tarnimise kohta				4. kv	2025	Esitatakse tõend/sertifikaat võrguseadmete ja uuendatud võrgutaristu tarnimise kohta.

K.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C2.5 R1-I7 – Zagrebi õigusväljaku projekti rakendamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada füüsilist taristut, viies ellu õigusväljaku projekti.

Investeering seisneb 26 000 m² suuruse hoone ehitamises.

K.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

443

C2.5. R1-I7

Siht

Uus hoone Zagrebis õiguse väljakul

Arv (brutto m²)

0

26 000

2. kv

2026

Zagrebis asuvasse justiitsväljakusse ehitatakse 26 000 m² suurune hoone, mida tõendab:
1. järelevalveinseneri koostatud aruanne hoone ehitamise seisu kohta, mis tõendab hoone ehitamist.
2.Ehitatud hoone geodeetilised uuringud
3.Energiatõhususe kaardi ehitamine

Investeering on seotud uue hoone ehitamisega, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone (NZEB).

L. KOMPONENT 2.6. KORRUPTSIOONI ENNETAMINE JA SELLE VASTU VÕITLEMINE

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on tugevdada korruptsiooni ennetamise ja selle eest karistamise raamistikku meetmetega, mille eesmärk on i) suurendada ametiasutuste tõhusust, sidusust ja avatust korruptsioonivastases võitluses, ii) parandada teabele juurdepääsu õigust käsitleva seaduse rakendamist, iii) tõhustada äriühingute üldjuhtimist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste enamusosalusega äriühingutes ning iv) tugevdada õiguskaitsesuutlikkust riigihankemenetlustes.

Komponent toetab riigipõhise soovituse käsitlemist, milles käsitletakse vajadust veelgi tugevdada korruptsiooni ennetamise ja selle eest karistamise raamistikku, et tagada avaliku sektori vahendite seaduslik, läbipaistev ja tõhus kasutamine (riigipõhine soovitus 4, 2019).

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.6.R1 – Ametiasutuste tõhususe, sidususe ja avatuse suurendamine korruptsioonivastases võitluses digiteerimise, läbipaistvuse suurendamise ja koordineerimise parandamise kaudu.

Selle meetme eesmärk on parandada riiklike korruptsioonivastase võitluse poliitikadokumentide rakendamises osalevate asutuste koordineerimist ja koostööd.

Reform koosneb huvide konfliktide ennetamise ja õigusnormide rikkumisest teatavate isikute kaitse õigusraamistiku muudatustest ning uuest korruptsioonivastasest strateegiast aastateks 2021–2030.

Investeering C2.6 R1-I1 – üldsuse kaasamine korruptsioonivastasesse võitlusse, suurendades üldsuse teadlikkust korruptsiooni kahjulikust mõjust

Investeeringu eesmärk on suurendada üldsuse, ametnike ja avaliku halduse ametnike teadlikkust korruptsiooni kahjulikust mõjust.

Investeering seisneb mõju hindamise aruande avaldamises riikliku korruptsioonivastase teavituskampaania mõju kohta.

Investeering C2.6 R1-I2 – Avalike teenistujate eetikasüsteemi digiteerimine.

Investeering hõlmab elektroonilise eetikataristu haldamise süsteemi väljatöötamist ja kasutuselevõttu, et ajakohastada ja parandada eetikavolinike, eetikakomisjoni ning eetika- ja eetikateenistuse ametnike tööd.

Investeering tuleb täielikult rakendada 31. detsembriks 2024.

Investeering C2.6 R1-I3 – Riigiametnike varade deklareerimise IT-süsteemi parandamine.

Investeeringu eesmärk on veelgi tugevdada ametnike varadeklaratsioonide esitamise ja töötlemise korda, automatiseerides mõned menetlused olemasolevas IT-süsteemis ametniku varaaruande esitamiseks.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering C2.6 R1-I4 – Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhususe toetamine.

Selle investeeringu eesmärk on tõhustada võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Investeering hõlmab Zagrebi ja Spliti PNUSKOKi büroode renoveerimist ning uut varustust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PNUSKOK) nelja piirkondliku keskuse jaoks.

Reform C2.6 R2 – Teabele juurdepääsu õiguse seaduse rakendamise parandamine.

Teabele juurdepääsu seadus on peamine vahend, mille abil kasutada põhiseadusega tagatud kodanike õigust pääseda ligi riigiasutuste valduses olevale teabele, et tagada valitsuse läbipaistvus ja avatus ning korruptsioonivastane võitlus. Reform hõlmab seaduse põhjalikku hindamist ja selle mõju teabe saamise õiguse kasutamisele nii kasutajate kui ka riigiasutuste seisukohast, millele järgneb juurdepääsuõiguse seaduse muudatuste vastuvõtmine, et kajastada hinnangus esitatud soovitust.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform C2.6 R3 – Parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste enamusosalusega ettevõtete üldjuhtimist.

Reformi eesmärk on parandada kohalikele omavalitsustele kuuluvate ettevõtete tõhusust, läbipaistvust ja vastutust. Reform hõlmab käsiraamatu koostamist OECD soovituste rakendamiseks, mis käsitlevad äriühingute üldjuhtimist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste enamusosalusega äriühingutes, 2021.–2022. aasta korruptsioonivastase programmi mõju hindamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste enamusosalusega äriühingutele ning koolitusi.

Reform C2.6 R4 – Tugevdada õiguskaitsesuutlikkust riigihankemenetlustes.

Reformi eesmärk on tugevdada kohtulikku kaitset riigihankemenetlustes kohtunikele mõeldud haridusseminaride kaudu, mis peaksid suurendama kohtunike teadmisi ja teadlikkust korruptsiooniriski juhtimisest ja õiguskaitsest riigihankemenetlustes. Seminare korraldab õigusakadeemia osana kohtuametnike elukestvast kutsealasest arengust.

Reform tuleb ellu viia 30. juuniks 2024.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
231	C2.6. R1	Eesmärk	Uue korruptsioonivastase strateegia (2021-2030) vastuvõtmine	Uus korruptsioonivastane strateegia aastateks 2021-2030, mille parlament on vastu võtnud ja mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas				3. kv	2021	Strateegia sisaldab meetmeid korruptsiooniriskide juhtimiseks prioriteetsetes valdkondades ja järgmise viie eesmärgi saavutamiseks: • Korruptsioonivastase võitluse institutsioonilise ja normatiivse raamistiku tugevdamine. • Avaliku sektori asutuste töö läbipaistvuse ja avatuse suurendamine. • Usaldusväärsuse ja huvide konfliktide haldamise süsteemide tugevdamine. • Korruptsioonivastase potentsiaali tugevdamine riigihangete süsteemis. • Korruptsioonivastase potentsiaali tugevdamine riigihangete süsteemis.• Üldsuse teadlikkuse suurendamine korruptsiooni kahjulikkusest, vajadusest teatada eeskirjade eiramisest ja suurendada läbipaistvust.
232	C2.6. R1	Eesmärk	Uue huvide konflikti ennetamise seaduse vastuvõtmine	Huvide konflikti ennetamise seaduse muutmise seaduse jõustumine				4. kv	2021	Huvide konfliktide ennetamise seadust muudetakse, et i) laiendada seaduse kohaldamisala adressaatidele, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvatele äriühingutele ja sellistele äriühingutele kuuluvatele äriühingutele, ii) kohustada teatavaid seaduse adressaatide kategooriaid täitma igal aastal varadeklaratsioone ja esitada deklaratsioone ettenähtud tähtaja jooksul, iii) heastada võimalikud huvide konfliktid, iv) reguleerida võimalust määrata paremini kindlaks rikkumiste eest määratavad karistused, lisades seadusesse proportsionaalsuse põhimõtte, ning reguleerida mõningaid jahtumisperioodi aspekte, sealhulgas huvide konfliktide lahendamise komitee ettepanekuid selle kohta, kuidas seadust praktikas parandada, ning v) luua õiguslik alus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindusorganite liikmete eetikakoodeksi näidise koostamiseks, mille vastuvõtmise, rakendamise ja järelevalve eest vastutavad esindusorganid.
233	C2.6. R1	Eesmärk	Eeskirjade eiramisest teatavate isikute kaitset käsitleva seaduse muudatuste vastuvõtmine	Eeskirjade eiramisest teatavate isikute kaitset käsitleva seaduse muudatuste jõustumine				4. kv	2022	Rikkumistest teatavate isikute kaitse seadust muudetakse, et i) parandada seaduse sätteid, ii) selgitada konfidentsiaalse isiku mõistet ja iii) näha ette sätted saadud registreerimistunnistuse väljastamise kohta.
234	C2.6. R1	Eesmärk	Parlamendiliikmete eetikakoodeksi ja täidesaatva võimu ametnike eetikakoodeksi vastuvõtmine	Vastu võetud parlamendiliikmete eetikakoodeksi ja täitevvõimu ametnike eetikakoodeksi jõustumine				4. kv	2023	Parlamendiliikmete ja täidesaatva võimu ametnike eetikakoodeksis antakse juhiseid huvide konfliktide ja muude usaldusväärsusega seotud küsimuste kohta.
235	C2.6. R1	Siht	Suurendada kohtusüsteemi korruptsioonivastaste asutuste töötajate personalieelarvet.		% (protsent)	100	110	2. kv	2024	Suurendada personalieelarvet 10 % võrra võrreldes 2020. aastaga (sh töölevõtmine ja liikuvus kohtusüsteemis).
236	C2.6. R1	Siht	Suurendada eelarvet, mis on ette nähtud IT-vahendite ja -seadmete hankimiseks kohtuasutuste poolt, et uurida korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegusid		% (protsent)	100	120	2. kv	2024	Suurendada 2020. aastaga võrreldes 20 % võrra kohtusüsteemis korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste arvutiteenuste ja IT-seadmete eelarvet
237	C2.6. R1	Eesmärk	IT-platvormi loomine riiklike korruptsioonivastaste meetmete rakendamise jälgimiseks	IT-platvorm veebis ja juurdepääsetav				4. kv	2025	IT-platvormi loomine korruptsiooni ennetamise eri valdkondade jälgimiseks: 1) rikkumisest teatajate kaitse, 2) teabele juurdepääsu õigus, 3) lobitöö, 4) huvide konflikt, 5) riiklike ametiasutuste koordineerimine riiklike strateegiliste ja rakendusdokumentide koostamisel, rakendamisel ja rakendamise järelevalvel, 6) kohalikele omavalitsustele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvate riigiettevõtete ja ettevõtete nimekirjade ajakohastamine ja avaldamine, 7) ombudsmani büroole teatamine,
238	C2.6. R1	Siht	Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade keskmise kestuse lühendamine		Arv	999	799	4. kv	2024	Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade keskmise kestuse vähendamine 200 päeva võrra võrreldes 1. kvartaliga 2021 (999 päeva).
239	C2.6. R1-I1	Eesmärk	Korruptsioonivastase riikliku teavituskampaania mõju hindamine	Mõju hindamise aruande avaldamine				2. kv	2025	Mõju hindamise aruanne avaldatakse. See sisaldab soovitusi riikliku korruptsioonivastase meediakampaania mõju hindamise kohta.
240	C2.6. R1-I2	Eesmärk	Teabesüsteemi loomine riigiteenistujate eetilise infrastruktuuri haldamiseks	Infosüsteem on täielikult välja töötatud ja kasutusele võetud				4. kv	2024	Eetikavolinike, eetikakomisjoni ning eetika ja aususe teenistuses töötavate ametnike töö ajakohastamiseks ja parandamiseks töötatakse välja ja võetakse kasutusele elektrooniline eetilise infrastruktuuri haldamise süsteem, mis sisaldab vähemalt järgmistesse kategooriatesse kuuluvate kaebuste menetlemise funktsioone: - Kaebused selle kohta, kuidas ametnikud kodanikke kohtlevad - Kaebused käitumise kohta avalikul kohaleilmumisel. - Kaebused materiaalse või muu kasu saamise kohta. - Kaebused huvide konflikti kohta. - Riigiteenistujate kaebused muude riigiteenistujate kohta, sealhulgas ülemuste käitumise kohta.
241	C2.6. R1-I3	Eesmärk	Paremad vara deklareerimise infosüsteemid riigiametnikele ja kohtuametnikele	Infosüsteeme on ajakohastatud ja rakendatud				2. kv	2024	Ametnike varaaruande esitamise praegust süsteemi täiustatakse, võimaldades olemasolevate avalike allikate andmete automaatset sisestamist ja parandades riigiametnike ja kohtuametnike varaaruandes sisalduva teabe kontrollimise eeltingimusi.
242	C2.6. R1-I4	Siht	Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PN USKOK) nelja piirkondliku keskuse ajakohastamine		Number	0	4	2. kv	2025	Inseneride järelevalve aruanded ja aruanded energiatõhususe kohta esitatakse Zagrebis ja Splitis asuvatele piirkondlikele PN USKOKi keskustele. Uute IT-seadmete, näiteks tarkvaravahendite ja digitaalsete tõendussalvestusserverite tarnesertifikaadid antakse välja kõigile neljale piirkondlikule keskusele.
243	C2.6. R2	Eesmärk	Teabele juurdepääsu õiguse seaduse mõju hindamine	Teabele juurdepääsu õigust käsitleva akti hindamisaruande avaldamine				4. kv	2023	Avaldatud uuring koos soovitustega selle kohta, kuidas hinnata seaduse mõju teabele juurdepääsu õigusele ja selle mõju põhiseadusega tagatud harjutuste segmendile kasutajate ja avaliku sektori asutuste seisukohast. Soovitusi võetakse arvesse juurdepääsuõiguse seaduse tulevaste muudatuste kontekstis.
244	C2.6. R3	Eesmärk	OECD äriühingu üldjuhtimise soovituste kohaldamine kohalike ja piirkondlike üksuste enamusosaluse suhtes	Käsiraamatu avaldamine OECD soovituste kohaldamiseks seoses äriühingute üldjuhtimisega enamusosalusega kohalikes ja piirkondlikes üksustes				1. kv	2024	Avaldatud käsiraamat: - OECD soovituste rakendamine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste enamusosalusega äriühingute üldjuhtimise kohta. - Vastavuskontrolli funktsiooni kasutuselevõtt ja rakendamine kõigis juriidilistes isikutes, kellel on kohustus see luua. Oluline on rakendada korruptsioonivastast poliitikat, võtta kasutusele eetikakoodeks ja paremini toimiv vastavuskontrolli funktsioon, et kinnitada, et äriühing rakendab hoolikalt ebaeetilise käitumise ennetamist ning organisatsioonikultuuri, mis soodustab eetilist käitumist ja nõuetele vastavust.
245	C2.6. R3	Eesmärk	Hinnang 2021.–2022. aasta korruptsioonivastase programmi rakendamise mõjule kohalike omavalitsuste ja piirkondlike omavalitsuste üksuste enamusosalusega äriühingute puhul	Mõju hindamise aruande avaldamine				2. kv	2026	Aruanne rakendamise mõju kohta avaldatakse. Aruandes välja töötatud metoodika võimaldab hinnata korruptsioonivastase programmi rakendamise mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvatele äriühingutele ning tulevasi selliseid dokumente. Korraldatakse viis koolitust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üksuste enamusosalusega äriühingute esindajatele OECD soovituste rakendamise käsiraamatu rakendamise kohta kohalike ja piirkondlike üksuste enamusosalusega äriühingutes ning usaldusväärsuse tugevdamise ja korruptsioonivastase võitluse tähtsuse kohta. Korraldatakse kolm ümarlauda ja üks konverents äriühingu üldjuhtimise kohta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste enamusosalusega äriühingutes.
246	C2.6. R4	Siht	Kohtunike koolitamine seoses korruptsiooniriski juhtimisega riigihankemenetlustes ja õiguskaitsega riigihankemenetlustes		Arv	0	20	2. kv	2024	20 Horvaatia kõrgema halduskohtu kohtunikku koolitatakse korruptsiooniriski juhtimise valdkonnas riigihangete valdkonnas ja õiguskaitsevahendite valdkonnas riigihankemenetlustes. Selleks korraldab õigusakadeemia 2 seminari, mis on osa kohtuametnike elukestvast kutsealasest arengust, olenevalt asjaoludest klassikalise/regulaarse koolituse ja kaugõppe vormis, et veelgi tugevdada kohtulikku kaitset riigihankemenetlustes.

M. KOMPONENT 2.7. EELARVERAAMISTIKU TUGEVDAMINE

Selle komponendi eesmärk on tugevdada eelarveraamistikku ja eelarvedistsipliini uue eelarveseaduse kaudu, et parandada eelarveprotsesse, parandada finantsaruandlust ja töötada välja makromajandusliku prognoosi mudel.

Eelarveraamistiku tugevdamine on üks peamisi elemente riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamisel, mis omakorda aitab kaasa makromajanduslikule stabiilsusele ja loob eeltingimused potentsiaalse majanduskasvu suurendamiseks, samuti majanduse elavdamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi eelarveraamistiku tugevdamise kohta (riigipõhine soovitus 1/2019 ) ja eelarvepoliitika järgimise kohta, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon (riigipõhine soovitus 1/2020).

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.7 R1 – Eelarve planeerimise ja aruandluse parandamine

Reformi eesmärk on muuta eelarveseadust, et parandada eelarvemenetlusi ja nendega seotud eelarvedokumente ning finantsaruandlust, tagades seeläbi tõhusa ja jätkusuutliku riigi rahanduse juhtimise süsteemi väljaarendamise.

Reform hõlmab järgmist:

-Uue eelarveseaduse koostamine ja vastuvõtmine.

-Tagada eelarvepoliitika komisjoni täielik toimimine, nimetades avalikul konkursil ametisse uue esimehe.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Reform C2.7 R2 – Horvaatia majanduse struktuurse makromajandusliku mudeli arendamine

Reformi eesmärk on töötada välja Horvaatia majanduse struktuuriline makromajanduslik mudel, mis sobib keskpika perioodi makromajanduslike prognooside koostamiseks, majanduspoliitika mõju simuleerimiseks ja šokkide mõju hindamiseks, ning lõppkokkuvõttes tugevdada rahandusministeeriumi suutlikkust koostada eelarveprognoose.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

247

C2.7. R1

Eesmärk

Eelarveraamistiku tugevdamine eelarveseaduse vastuvõtmise kaudu, et parandada eelarveprotsesse

Uue eelarveseaduse jõustumine

4. kv

2021

Uues eelarveseaduses sätestatakse riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise protsess ja põhidokumendid, kohalike ja piirkondlike valitsusasutuste ja nende eelarveväliste kasutajate eelarved, kohalike ja piirkondlike valitsusasutuste laenuraamistik, oma- ja sihtotstarbeliste tulude kasutamise järelevalve, tulevaste kulutuste, sealhulgas mitmeaastaste kohustuste prognoosimine ja kontroll, võimaldades ka suuremat paindlikkust ELi projektide rakendamisel ja tagades vastavuse nõukogu direktiivile 2011/85, et luua tõhusam finants- ja statistikaaruandluse süsteem.

248

C2.7. R1

Eesmärk

Eelarvepoliitika komisjoni täieliku toimimise tagamine.

Eelarvepoliitika komisjoni uue esimehe nimetamine parlamendi poolt,

4. kv

2021

Eelarvepoliitika komisjoni uue esimehe ametisse nimetamisega tagatakse komisjoni täielik toimimine ja eelarvelise vastutuse seaduse (OG 111/2018) rakendamine.

249

C2.7. R2

Eesmärk

Horvaatia majanduse struktuurse makromajandusliku mudeli väljatöötamine keskpika perioodi makromajanduslike prognooside, eelarve planeerimise
ja majanduspoliitika analüüside koostamiseks

Horvaatia majanduse täielikult toimiva struktuurse makromajandusliku prognoosi mudeli väljatöötamine ja kasutuselevõtmine aastaeelarve aluseks olevate prognooside koostamiseks.

3. kv

2022

Töötatakse välja Horvaatia majanduse struktuuriline makromajanduslik mudel, et koostada keskpika perioodi makromajanduslikke prognoose, simuleerida majanduspoliitika ja šokkide mõju ning lõppkokkuvõttes tugevdada rahandusministeeriumi suutlikkust koostada eelarveprognoose. Esialgne mudel töötatakse välja 2021. aasta lõpuks ja see on täielikult toimiv 2022. aasta keskpaigaks, võimaldades koostada 2023. aasta eelarve aluseks olevaid prognoose. Mudeli tulemusi kasutatakse eelarvedokumentide ettevalmistamiseks, et parandada keskpika perioodi eelarveprognooside kvaliteeti ja seeläbi riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

N. KOMPONENT 2.8. RAHAPESUVASTASE RAAMISTIKU TUGEVDAMINE

Selle komponendi eesmärk on tugevdada Horvaatia ametiasutuste (järelevalveasutused, rahapesuvastane amet, õiguskaitseasutused) suutlikkust võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, parandada nende koordineerimist ja koostööd ning suurendada veelgi kõigi asjaomaste sidusrühmade teadlikkust.

Kõnealune reform on kooskõlas Horvaatia tegevuskavaga osalemiseks Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.8 R1 – teadlikkuse suurendamine vajadusest tõkestada rahapesu

Selle reformi eesmärk on säilitada finantssüsteemi tõhusus kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, hoides samal ajal ära ebaseaduslikud rahavood, tõstes teadlikkust, luues korrapärase koolituse raamistiku kõigi vastutavate asutuste ja ametiasutuste seas rahapesuvastaste meetmete rakendamiseks.

Reform C2.8 R2 – Koostöö tõhustamine rahapesuvastase ameti ja järelevalveasutuste vahel

Reformi eesmärk on tõhustada koostööd rahapesuvastase ameti ja järelevalveasutuste vahel, parandades teabe ja parimate tavade vahetamist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses.

Reform C2.8 R3 – Kindlaksmääratud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vähendamise tegevuskava rakendamise lõpuleviimine

Reformi üldeesmärk on rakendada valitsuse poolt vastu võetud tegevuskava rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel Horvaatias tuvastatud riskide vähendamiseks. Tegevuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on näiteks tugevdada rahapesuvastase ameti, finantsinspektsiooni ja järelevalveasutuste haldussuutlikkust, suurendada järelevalvetoimingute arvu, parandada IT-taristut ja pakkuda koolitust kõigi kohustatud isikute ametnikele, et tugevdada koostööd ja haldussuutlikkust.

Reform C2.8 R4 – Horvaatia finantssektori riskihindamisel põhineva rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastase järelevalve tõhustamine

Reformi üldeesmärk on parandada Horvaatias rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ning tugevdada institutsioonilist ja haldussuutlikkust, rakendades tehnilise toe instrumendi projekti raames antud soovitusi, mis käsitlevad riskipõhise lähenemisviisi väljatöötamist rahapesuvastasele võitlusele ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

250

C2.8. R1

Eesmärk

Teadlikkuse tõstmine kõigi vastutavate osapoolte seas regulaarse koolituse kaudu

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta aru andma kohustatud töötajate pideva koolitamise raamistik

4. kv

2020

Järelevalveasutuste ja rahapesuvastase ameti kehtestatud raamistik kõigi aruandvate asutuste ja ametiasutuste töötajate, sealhulgas rahapesuvastaste eeskirjade täitmise eest vastutavate ametnike ja krediidiasutuste juhtkonna pidevaks koolitamiseks. Raamistikus kavandatud haridusalased algatused keskenduvad teadlikkuse tõstmisele kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete riskipõhisest lähenemisviisist ja kahtlastest tegevustest teatamise kohustusest. Raamistiku osana annavad järelevalveasutused ja rahapesuvastane amet korrapäraselt institutsioonidele ja ametiasutustele ajakohastatud teavet rahapesu suundumuste kohta.

251

C2.8. R2

Eesmärk

Rahapesuvastase ameti ja järelevalveasutuste vahelise koostöö jätkamine

Rahapesuvastane amet ja järelevalveasutused allkirjastavad ajakohastatud koostöölepingu teabevahetuse ja koostöö kohta.

4. kv

2020

Rahapesuvastase ameti ja järelevalveasutuste vaheline ajakohastatud koostööleping teabevahetuse ja koostöö kohta, mis hõlmab järgmist:
i) järelevalvemenetluse jaoks vajalike andmete ja teabe vahetamine,
ii) teabe vahetamine aruandvates üksustes tuvastatud eeskirjade eiramiste kohta;
iii) teabevahetus rahapesuvastaste asutuste ja järelevalveasutuste poolt kindlaks määratud uusimate rahapesu ja terrorismi rahastajate tüpoloogiate kohta;
iv) järelevalvetegevuse suurenemine rahapesu ja terrorismi rahastamise kindlakstehtud riskide alusel ning
v) statistiliste andmete vahetamine rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihindamise eesmärgil ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele ja avastamisele suunatud süsteemi jõupingutuste tõhususe hindamine.

252

C2.8. R2

Siht

Tugevdada järelevalvet institutsioonidevahelise järelevalve töörühma korrapäraste kohtumiste kaudu

Arv

0

12

4. kv

2024

Järelevalvetavade ühtlustamiseks, kogemuste ja teadmiste vahetamise parandamiseks järelevalveasutuste vahel ning teabe vahetamiseks korraldab institutsioonidevaheline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve töörühm 2020. aasta lõpust 2024. aasta lõpuni vähemalt 12 koosolekut. Institutsioonidevaheline järelevalve töörühm tugevdab koostööd kõigi järelevalveasutuste vahel, kes vastutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase seaduse meetmete ja tegevuste rakendamise järelevalve eest. Eelkõige jälgib institutsioonidevaheline järelevalve töörühm järgmist: i) toimepandud järelevalvet käsitlevate statistiliste andmete tõhus vahetamine, ii) järelevalvekogemuste vahetamine (parimad tavad), iii) teabe vahetamine seaduse kohaldamisel avastatud eeskirjade eiramiste kohta, iv) järelevalvemeetmete tugevdamine ja koordineerimine ning v) teabe vahetamine järelevalvekavade kohta.

253

C2.8. R3

Eesmärk

Viia lõpule tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise uue tegevuskava rakendamine, tuginedes ajakohastatud riiklikule riskihindamisele.

Viia lõpule tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise uue tegevuskava rakendamine, tugevdades veelgi koostööd ja teabevahetust

4. kv

2021

Tuginedes Horvaatia Vabariigis läbi viidud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisele, rakendatakse 31. detsembriks 2021 täielikult rahapesu ja terrorismi rahastamise kindlakstehtud riskide maandamise tegevuskava. Tegevuskava sisaldab meetmeid kindlakstehtud riskide vähendamiseks, avalik-õiguslikku õigust ja muid isikute poolt üksikmeetmete rakendamiseks määratud asutusi ning meetmete rakendamise tähtaega. Kavas võetakse arvesse riske, mille on tuvastanud järelevalveasutused (Horvaatia keskpank, finantsinspektsioon, Horvaatia finantsteenuste järelevalveamet), rahapesuvastane amet, Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuur ja juriidilised kohustatud isikud (pangad ja muud). Ta tugevdab veelgi koostööd ja teabevahetust kõigi vastutavate institutsioonide ja asutuste vahel.

254

C2.8. R4

Eesmärk

Finantssektori järelevalve tugevdamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna riskihindamise alusel

Tehnilise toe rahastamisvahendi projekti „Riskipõhine rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane järelevalve Horvaatia finantssektoris“ raames välja töötatud riskipõhise järelevalve tõhustatud menetluste ja meetodite täielik rakendamine, et tõhusalt maandada tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

4. kv

2023

Ametiasutused võtavad vajaduse korral õigusaktide vastuvõtmise teel meetmeid finantssektori järelevalve tugevdamiseks, tuginedes Horvaatia keskpanga ja Horvaatia finantsteenuste järelevalveameti riskianalüüsile ning kasutades riskipõhist lähenemisviisi, mis on välja töötatud kooskõlas tehnilise toetuse rahastamisvahendi raames antud tehnilise abi tulemustega. Meetmed tugevdavad institutsioonilist ja haldussuutlikkust ning aitavad parandada kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusust Horvaatias ning lõppkokkuvõttes parandada üldist rahapesuvastast raamistikku Horvaatias.

O. KOMPONENT 2.9. RIIGIHANKERAAMISTIKU TUGEVDAMINE

Selleks et tõhustada riigihangete raamistikku ja viia see kooskõlla ELi parimate tavadega, sisaldab Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava see komponent meetmeid riigihangete koolitussüsteemi parandamiseks, läbivaatamissüsteemi tugevdamiseks kohustuslike e-kutsete kasutuselevõtmise kaudu ning innovatiivsete hangete kasutamise ergutamiseks. Tõhustatud riigihankesüsteem aitab muu hulgas kaasa korruptsioonivastasele võitlusele ja aitab paremini ära kasutada ELi rahalisi vahendeid, mille tulemuseks on eeldatavasti parem ettevõtluskeskkond, suuremad erainvesteeringud, tootlikkus ja uute töökohtade loomine.

Komponent hõlmab kolme reformi ja ühte investeeringut, mille eesmärk on suurendada Horvaatia riigihankesüsteemi läbipaistvust ja tõhusust. Need aitavad kaasa ka korruptsiooni tõhusamale ennetamisele, eelkõige kohalikul tasandil (2019. aasta riigistrateegia) ning Horvaatia avaliku halduse suutlikkuse ja tõhususe parandamisele (2020. aasta riigistrateegia).

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.9 R1 – Riigihangete alase koolituse pidev pakkumine

Reformi eesmärk on parandada riigihangete koolitussüsteemi, töötades välja uued vahendid, et omandada teoreetilised ja praktilised teadmised, kutseoskused ja pädevused riigihankemenetluste professionaalseks, kulutõhusaks, tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks kõigil tasanditel. See tugineb terviklikule lähenemisviisile, mille eesmärk on tugevdada sidusrühmade konkurentsivõimet riigihankesüsteemis, integreerides töökoormuse analüüsi tulemused investeerimismeetme C2.9.R1-I1 raames. Eelkõige määratakse analüüsis kindlaks peamiste riigihanketöötajate pideva ja kavandatud koolitamise vajadused, tuginedes pädevusmaatriksile, milles on kindlaks määratud 30 pädevust ja oskust.

Lisaks võetakse Horvaatia koolitussüsteemis 31. detsembriks 2023 kasutusele riigihankespetsialistide Euroopa pädevusraamistik ProcurCompeu, mis on hankespetsialistide jaoks ühine võrdlusraamistik. Esiteks hõlbustab raamistik üksikisikute jaoks isiklike ja ametialaste pädevuste kindlakstegemist ja kujundamist. Teiseks kasutavad võrgustiku sektori hankijad seda oma organisatsioonis riigihangete tõhususe hindamiseks ja parandamiseks. Lisaks saavad riigihangete valdkonna koolituspakkujad kasutada programmi „ProcurCompeu“ raamistikku ulatuslike õppe- ja koolitusprogrammide väljatöötamiseks.

Kolmandaks tõstavad üldised koolitusprogrammid, mis on avatud ka pakkujatele, pakkujate teadmisi ja oskusi riigihankemenetluste läbiviimisel, parandades VKEde osalemist ja edu riigihangetes.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C2.9 R1-I1 – Riigihankesüsteemi võtmeinstitutsioonide töötajate töökoormuse analüüs

Selle investeeringuga tehakse töökoormuse analüüs, et määrata kindlaks osalejate arv, töötajate nõutavad pädevused ja hüvitussüsteemi vajalikud parandused. Analüüsisoovituse rakendamisega loodetakse saavutada ja säilitada optimaalne arv kõrge kvalifikatsiooniga motiveeritud töötajaid, kes vastavad peamiste riigihankeasutuste vajadustele.

Meetmed hõlmasid järgmist:

-töökoormuse analüüs riigihangetega tegelevates asutustes, mis on kaasatud ELi vahendite haldamisse;

-nende täidetavate ülesannete kirjeldus;

-vajalike pädevuste määratlemine.

Töökoormuse analüüs põhineb varasematel töökoormuse andmetel, võttes arvesse ka eeldatavaid töökoormuse suundumusi, sealhulgas vajadust töötajate pideva ja kavandatud koolitamise järele konkreetsetel hankega seotud teemadel, nagu strateegilised, sotsiaalselt vastutustundlikud, säästvad hanked, uuenduslikud hanked ja VKEde juurdepääs sellele hanketurule.

Analüüsi tulemusi kasutatakse riigihankesüsteemi võtmeinstitutsioonide (MINGOR – Majandus- ja Säästva Arengu Ministeerium, SAFU – Central Finance and contracting Agency ja DKOM – State Commission for Supervision of Public Procurement) töötajate pideva ja kavandatud koolitusvajaduse kindlaksmääramiseks.

See meede viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform C2.9 R2 – Riigihangete läbivaatamise süsteemi tugevdamine

Reformi eesmärk on aidata kaasa läbivaatamissüsteemiga seotud halduskoormuse vähendamisele ja korruptsioonivastasele võitlusele, lühendades kaebuste esitamise keskmist aega ja muutes e-apellatsioonide esitamise kohustuslikuks.

Reform hõlmab riigihangete õigusraamistiku muutmist, et võtta riigihangete süsteemi kohustusliku vahendina kasutusele e-apellatsioonkaebus, ning kaebuste menetlemise keskmise aja lühendamist.

Reform C2.9 R3 – Innovaatilised riigihanked

Reformi eesmärk on suurendada innovatsioonihangete kasutamist Horvaatias.

See meede hõlmab innovatsioonihangete koolitusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist Horvaatias.

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

256

C2.9. R1

Eesmärk

Suunised VKEde osalemise parandamiseks riigihankemenetlustes ja nende ühendamiseks

Suuniste avaldamine riigihangete portaalis

3. kv

2022

Selleks et veelgi soodustada VKEde osalemist riigihankemenetlustes, töötatakse välja ja avaldatakse võrgustiku sektori hankijatele ja pakkujatele suunised, et soodustada VKEde osalemist riigihanketurul. Suunised sisaldavad ka riigihangete seaduse kõige olulisemaid sätteid, mille eesmärk on lihtsustada VKEde konkureerimist riigihankelepingute sõlmimiseks. Jätkub koostöö ettevõtjate ühendustega, et pakkuda pakkujatele suunatud koolitust riigihankemenetlustes. Suunised koostatakse struktuurireformi tugiprogrammi projekti tulemuste põhjal.

257

C2.9. R1

Eesmärk

Riigihankealase koolituse eeskirja muutmine

Riigihankealase koolituse eeskirja muudatuste jõustumine

1. kv

2023

Õigusraamistiku muudatused riigihangete alase koolituse parandamiseks hõlmavad järgmist: i) oskuste täiendamise programmide õppekava koostamine, milles määratakse kindlaks pädevused ja õppeeesmärgid, ii) ProcurCompEU integreerimine riigihangete kohustuslikku koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi; iii) nõue viia läbi koolituste kvalitatiivne hindamine.
Muudatused peaksid andma tervikliku lähenemisviisi, mis on vajalik peamiste riigihankeasutuste töötajate haldussuutlikkuse suurendamiseks, kasutades ka töökoormuse analüüsi soovitusi (R1-I1). Organisatsioonilise hindamise ja strateegiliste prioriteetide tulemuste põhjal eelistatakse koolitusi, millel on suurim mõju selliste eesmärkide saavutamisele nagu ausus ja läbipaistvus, menetluste nõuetekohane kavandamine, õiglased ja avatud tehnilised kirjeldused, pakkumuste selged valiku- ja hindamiskriteeriumid, lepingute haldamine ja muudatused.

258

C2.9. R1

Eesmärk

Hankeametnike täiendusõppe kohandatud raamistiku integreerimine ProcurCompeu raames riigihangete kohustuslikusse koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi.

Riigihankeametnike täiendusõppe raamistiku jõustumine kooskõlas ProcurCompeu’ga;

4. kv

2023

Vahend ProcurCompeu kohandatakse Horvaatia eripäraga ja integreeritakse olemasolevasse kohustusliku riigihangete koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi. Riigihangete portaalis luuakse alalehekülg, kus ProcurCompeu vahendid on kättesaadavad ja neid saavad kasutada kõik riigihangete süsteemi sidusrühmad, ning pädev riigihangete poliitika üksus toetab selle praktilist rakendamist ja järelevalvet.

259

C2.9. R1-I1

Eesmärk

Sõltumatu analüüsi ja konkreetsete soovituste avaldamine hankesüsteemi võtmeinstitutsioonide (MINGOR, SAFU, DKOM) kõigi töötajate koormuse juhtimise parandamiseks.

Riigihangete süsteemi võtmeinstitutsioonide (MINGOR, SAFU ja DKOM) töötajate töökoormuse analüüsi avaldamine, sealhulgas inimressurssidega seotud soovituste ja meetmete rakendamise tegevuskava

3. kv

2022

Sõltumatud väliseksperdid analüüsivad põhjalikult ELi vahenditega hõlmatud riigihankesüsteemi oluliste institutsioonide töötajate töökoormust, sealhulgas nende täidetavate ülesannete kirjeldust ning vajalikke pädevusi ja hüvitamissüsteemi. Avaldatud sõltumatu aruanne põhineb riigihankesüsteemi rollide ja töökoormuse põhjalikul analüüsil, võttes arvesse varasemaid töökoormuse andmeid ja võrreldes neid kasvava töökoormuse suundumustega, sealhulgas koolitusvajadustega konkreetsetel teemadel, nagu jätkusuutlikud hanked ja juurdepääs VKEdele. Aruanne sisaldab tegevuskava meetmete rakendamiseks ja soovitusi olukorra parandamiseks, et tagada kõrgelt kvalifitseeritud töötajate värbamine ja tööl hoidmine.

260

C2.9. R2

Eesmärk

Riigihangete õigusraamistiku muutmine, millega muudetakse e-kaebuse kasutamine kohustuslikuks kaebuse esitamise viisiks

Riigihangete seaduse ja määruste (määrus riigihangetega seotud kaebuste kohta) muudatuste jõustumine

3. kv

2022

Riigihangete õigusraamistikku (riigihangete seadus ja asjakohased määrused) muudetakse, et lisada e-kaebus kui kohustuslik õiguskaitsevahend riigihankesüsteemi.

261

C2.9. R2

Siht

Apellatsioonkaebuste ja -otsuste menetlemise keskmise aja lühendamine

Number

35,2

29,2

4. kv

2024

Keskmist päevade arvu, mis kulub apellatsiooniasjade kohta otsuse tegemiseks alates kaebuse kättesaamise kuupäevast, vähendatakse vähemalt kuue päeva võrra.

263

C2.9. R3

Eesmärk

Programmid ja tegevused, mille eesmärk on innovatiivsete riigihangete kavandamine ja haldamine

Kehtiv programm, mille eesmärk on pakkuda hankijatele erialast abi ja koolitust innovatsioonihangete valdkonnas

1. kv

2024

Tehnilise abi abil loovad Horvaatia asutused programmid, et pakkuda hankijatele innovatsiooniga seotud hankemenetlustes professionaalset abi. Tugevdatakse HAMAG-BICROs (Horvaatia Väikeettevõtluse, innovatsiooni ja investeeringute amet) asutatud innovatiivsete riigihangete konkurentsikeskust ja koolitatakse selle töötajaid, et nad pakuksid ise koolitust innovatsiooni riigihangete valdkonnas. Samal viisil tugevdatakse ka MINGORi (majandus- ja säästva arengu ministeerium) haldussuutlikkust. Suutlikkuse suurendamise kohta koostatakse eduaruanne 2024. aasta esimeseks kvartaliks.

Lisaks avaldatakse hankijatele mõeldud käsiraamat koos juhistega selle kohta, kuidas innovatsiooniga seotud hankemenetlusi läbi viia.

264

C2.9. R3

Siht

Innovatsioonihangete alane koolitus

Arv

0

150

4. kv

2025

Innovatsioonihangete valdkonnas koolitatakse vähemalt 150 avaliku sektori hankija esindajat. Ametiasutused jälgivad ka innovatsioonihangete kasutamist statistilise väljaande kaudu ja viivad läbi erasektori sidusrühmade teadlikkuse suurendamise meetmeid.

P. KOMPONENT 3.1. HARIDUSSÜSTEEMI REFORM

Horvaatia haridussüsteemi ees seisavad mitmed olulised väljakutsed. Ametlikus lapsehoius osalemine ning alushariduses ja lapsehoius osalemine on üks ELi madalamaid, mis tuleneb suuresti alushariduse ja lapsehoiu taristute puudumisest ja õpetajate puudusest, kusjuures suured piirkondlikud erinevused süvendavad ebavõrdsust. Kohustuslik koolitsükkel (mis kestab kaheksa aastat) on üks aasta lühem kui ELi standard. Iga-aastane õppeaeg algkoolides on samuti ELi keskmisest lühem, sest paljud koolid teevad taristu nappuse tõttu vahetusi. Õpilaste tulemused kõigis põhioskustes on alla ELi keskmise. Kolmanda taseme hariduse omandanute arv on ELi üks madalamaid. Täiskasvanuõppes osalemine on samuti väga vähene.

Selle komponendi eesmärk on lahendada kõik need probleemid. See hõlmab haridussüsteemi põhjalikku reformi, mille eesmärk on toetada juurdepääsu haridusele ja selle kvaliteeti kõigil haridustasemetel. See hõlmab ka täiendavaid investeeringuid alushariduse ja lapsehoiu taristusse, koolidesse ja kõrghariduse digitaristusse.

See komponent aitab kaasa Horvaatiale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, vajadusele „teha järeldusi haridusreformi kohta ning parandada nii juurdepääsu haridusele ja koolitusele kõigil tasanditel kui ka nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele“ (2. soovitus 2019) ning „edendada oskuste omandamist“ (2. soovitus 2020).

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C3.1 R1 – Haridussüsteemi struktuurireform

Selle meetme eesmärk on parandada hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti kõigil tasanditel, eelkõige sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste ja laste jaoks 19 .

·Alusharidus ja lapsehoid

Reform seisneb alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavuse parandamises laste jaoks alates kolmest eluaastast kuni alghariduse alustamiseni ning uue rahastamismudeli loomises, et tagada alushariduse ja lapsehoiu rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus.

·Põhikoolid

Reformi eesmärk on parandada õpetamise ja õpitulemuste kvaliteeti, eelkõige ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga laste puhul, viies algkoolides läbi ühe vahetuse, kogu päeva kestva õpetamise ja suurendades kohustuslike õpetamistundide arvu. Reformi eesmärk on ka toetada õpetajate pidevat arengut ja õpitulemuste süstemaatilist välishindamist algkoolides.

Reformiga muudetakse haridusseadust, et võtta algkoolides kasutusele uus täisajaga õpetamise mudel, muutes põhikoolide kohustuslike õppetundide miinimumarvu ja õppekava, ning sellega kaasnevad õpetajate süstemaatilised arenguprogrammid.

Reformi meetmed viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

·Keskkoolid

Reformi eesmärk on suurendada keskhariduse asjakohasust, suurendades õpilaste osalemist üldkeskhariduses (gimnazija programmid), vähendades kutsehariduse ja -koolituse osakaalu ning parandades kutseharidusprogrammide vastavust tööturu vajadustele.

Reform aitab konsolideerida arvukaid olemasolevaid kutsekeskhariduse programme, vähendades kutsealaste programmide ülejääki ja suurendades programmide vastavust tööturu vajadustele. Reformiga võetakse kasutusele Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku (CROQF) kvalifikatsiooni- ja kutsestandarditel põhinevad uued õppekavad, millega kaasneb kutsehariduse õpetajate uute õppematerjalide ja kutsealase koolituse väljatöötamine.

Reformi meetmed viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

·Täiskasvanuharidus

Reformi eesmärk on parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja asjakohasust. Uue täiskasvanuhariduse seadusega viiakse täiskasvanuhariduse programmid vastavusse Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku (CROQF) kvalifikatsiooninõuetega, mis peaks hõlbustama omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamist. Reformiga nähakse ette ka individuaalsete hariduskontode kasutuselevõtmine, et võimaldada igal inimesel elukestvas õppes osaleda. Reformiga kehtestatakse ka täiskasvanuhariduse pakkujate hindamise süsteem.

Reformi meetmed viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reformi toetavad kolm investeeringut (C3.1 R1-I1, C3.1 R1-I2, C3.1 R1–I3, ja C3.1 R1–I4).

Investeering C3.1 R1-I1 – Alushariduse ja lapsehoiu rajatiste ehitamine, uuendamine, rekonstrueerimine ja varustamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust Horvaatias. See meede hõlmab uute alushariduse ja lapsehoiu rajatiste ehitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga luua alushariduse ja lapsehoiu rajatistes 22 500 uut kohta.

Investeering C3.1 R1-I2 – Algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühe vahetusega täispäevast õpetamiseks

Selle meetme eesmärk on toetada üleminekut algkoolide täisajaga õpetamisele Horvaatias. Meede seisneb uute algkoolide ehitamises ja olemasolevate ajakohastamises.

Investeering C3.1 R1-I3 – Keskkoolide ehitamine, uuendamine, remont ja varustamine

Selle meetme eesmärk on suurendada keskkoolide füüsilise taristu suutlikkust. Meede hõlmab uute keskkoolide ehitamist ja olemasolevate, sealhulgas koolide sporditaristute ajakohastamist.

Reform C3.1 R2 – Kõrghariduse ajakohastamine

Reformi eesmärk on parandada kõrghariduse kättesaadavust, kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele ning suurendada kõrghariduse omandanute, eelkõige haavatavate ja alaesindatud rühmade osakaalu.

Reform hõlmab uue teadus- ja kõrgharidusseaduse ning uue teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise seaduse vastuvõtmist, et luua avalik-õiguslikele ülikoolidele ja teistele avalik-õiguslikele kõrgharidusasutustele uus tõhus rahastamismudel. Uus rahastamismudel põhineb läbipaistvatel kriteeriumidel ja tulemusnäitajatel, mis on seotud institutsiooni arengueesmärkidega. Uue rahastamismudeli kasutuselevõtmist eeldatakse programmilepingute kaudu, mis hõlmavad ülikooli/institutsiooni teadusuuringuid ja õpetamistegevust kahe aasta jooksul.

Reformi eesmärk on ka hariduse parem vastavusse viimine tööturu vajadustega. Ta jätkab kõigi kõrghariduskvalifikatsioonide jaoks kvalifikatsioonistandardite kehtestamist ning lisab need Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku registrisse, mis peaks kõrghariduskvalifikatsioonid paremini vastavusse viima tööturu vajadustega. Reformiga luuakse ka diplomite digitaalne register, mis on samm hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemi suunas, mis võimaldab jälgida hariduse omandanute tööalast konkurentsivõimet.

Reformiga toetatakse ka tihedamaid sidemeid õpetamise ja teadusuuringute vahel, Horvaatia ülikoolide rahvusvahelistumist ja osalemist Euroopa tulevikuülikoolide liitudes ning kõrghariduse digiüleminekut.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C3.1 R2-I1 – Kõrghariduse digiüleminek

Selle meetme eesmärk on toetada kõrghariduse digipööret ja hõlbustada e-õpet.

Meede hõlmab investeeringuid õpetamise ja digitaalsete õppevahendite digitaristusse.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

P.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C3.1 R1-I4 – Algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühe vahetusega täispäevast õpetamiseks

Investeeringu eesmärk on võimaldada kõigil algkooliõpilastel käia vahetuskoolides. See investeering hõlmab uute algkoolide ehitamist ja olemasolevate koolide, sealhulgas sporditaristu ajakohastamist.

P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

397

C3.1. R1-I4

Siht

Ehitatud või rekonstrueeritud algkooli klassiruumide arv

Number

286

1318

2. kv

2026

Lisavõimekuse loomiseks ehitatakse või renoveeritakse algkoolides veel vähemalt 1 032 klassiruumi. Ehitatakse vähemalt 241 uut spordisaali.

Algkoolide ehitamine ja renoveerimine põhineb taristuinvesteeringute vajaduste hindamisel, võttes arvesse koolide suutlikkust ja demograafilist arengut.

Q. KOMPONENT 3.2. TEADUS- JA INNOVATSIOONISUUTLIKKUSE SUURENDAMINE

Horvaatia avalik teadus- ja innovatsioonimaastik on väga killustatud. Ebapiisavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige ettevõtlussektorist, ning ülikoolide ja teadusasutuste ebapiisav rahastamine ja organisatsiooniline mudel takistavad Horvaatia teadussektori täielikku potentsiaali. Selle tulemusena on teaduslik tootlikkus, tõhusus ja teadmussiire endiselt piiratud. Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna inimressursside arendamise eeltingimused, mis võimaldaksid suurendada ühiskonna valmisolekut digitaalseks üleminekuks, on vähe arenenud. Teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika killustatus ja ebatõhusus ning teadus-, arendus- ja innovatsiooniinvesteeringute tulemuste puudumine on tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu takistamise peamised põhjused.

Selle komponendiga püütakse neid probleeme lahendada järgmiste eesmärkide saavutamisega:

-Ülikoolide ja teadusasutuste institutsioonilise rahastamise süsteemi parandamine, et motiveerida teadusalast tootlikkust, tõhusust ja teadmussiiret otseinvesteeringute ja teadusuuringute suurema rahastamise kaudu.

-Suuremad investeeringud teadusuuringute infrastruktuuri ning ülikoolide ja teadusasutuste organisatsioonilisse suutlikkusse, mis võimaldab parandada teadusuuringute kvaliteeti ja suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust Horvaatias.

-Võtta kasutusele uus teadlaste karjääri edendamist ja arendamist soodustav raamistik, mis on kooskõlas teadusvaldkondade eripäradega ning meelitab ligi ja hoiab alal noori Horvaatia teadlasi ja kõrgekvaliteedilisi välisriikide teadlasi.

-Tõhusama institutsioonilise ja programmitöö raamistiku kehtestamine teadus- ja arendustegevuse rahastamiskavade jaoks.

Komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste elluviimist, mis käsitlevad investeeringutega seotud majanduspoliitikat teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (riigipõhised soovitused 3, 2019).

Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C3.2 R1 – Riikliku teadussektori teadus- ja arendussuutlikkuse reformimine ja tugevdamine

Reformi eesmärk on suurendada avaliku sektori teadusuuringute kvaliteeti ja nähtavust rahvusvahelisel tasandil, tugevdada sihipäraseid teadusuuringuid ja teaduse mõju innovatsiooni, majanduse ja ühiskonna edasisele arengule avaliku sektori teadussektori ümberkorraldamise kaudu. Kõnealune taotlus koosneb järgmistest elementidest:

-Programmilepingute uue mudeli vastuvõtmine riikliku teadusuuringute süsteemi rahastamiseks;

-Teadusasutuste eelarve suurendamine mõjukamate teadusuuringute jaoks;

-Teadusuuringute süsteemi killustatuse vähendamine teadusuuringute institutsioonide integreerimise kaudu, et minna üle ülikoolide ja uurimisinstituutide tõhusamale korraldusele;

-Teadusuuringute kvaliteedi parandamine, soodustades üleminekut tulemuspõhisele rahastamissüsteemile.

Reformi rakendamine hõlmab uue teadus- ja kõrgharidusseaduse vastuvõtmist, millega nähakse ette ülikoolide ja teadusinstituutide organisatsioonilise ja funktsionaalse integreerimise õigus- ja finantsraamistik, samuti dialoogi institutsiooniliste eesmärkide üle ja uut tulemustel põhinevat rahastamisraamistikku. Uus õigus- ja finantsraamistik peaks kaasa tooma mõjukamad väljaanded, konkurentsivõimelisemad projektid, tugevama rahvusvahelise koostöö ja rohkem projekte koostöös ettevõtjatega.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Investeering C3.2 R1-I1 – programmilepingute süsteemi väljatöötamine innovatsioonile, teadus- ja arendustegevusele keskenduvate ülikoolide ja uurimisinstituutide rahastamiseks

Selle investeeringu eesmärk on parandada ülikoolide ja teadusasutuste teadustöö rahastamissüsteemi, et saavutada uurimistulemuste parem kvaliteet ja suurem asjakohasus.

See investeering seisneb teadusprojektide konkursside rahastamises nendele avalik-õiguslikele teadusasutustele, kes allkirjastavad programmilepingud.

Reform C3.2 R2 – raamistiku loomine üliõpilaste ja teadlaste meelitamiseks STEM- ja IKT-valdkondadesse

Reformi eesmärk on kehtestada uus raamistik teadlaste karjääri edendamiseks ja arendamiseks teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, et suurendada teadlaste ja spetsialistide arvu ja kvaliteeti teadus- ja ettevõtlussektoris ning suurendada innovatsioonipotentsiaali. Pikas perspektiivis peaks reform võimaldama inimkapitalil kanduda teadusasutustelt üle majandusse, kandes üle eriteadmisi, kõrgtehnoloogilisi tehnoloogiaid, teadusringkondade ja ettevõtete koostööd tehnoloogiaplatvormide kaudu ning arendades kõrgtehnoloogilisi idu- ja võrsefirmasid ning avatud teadus- ja tehnoloogiataristuid.

Teaduskarjäär muudetakse atraktiivsemaks selge, läbipaistva ja tulemuspõhise värbamispoliitika abil teadusuuringute põhivaldkondades. Teaduskarjääri STEM- ja IKT-valdkonnas edendatakse alates kõige varasemast haridustasemest. Õigusraamistikku muudetakse, et võtta arvesse konkurentsivõimetut ja halduslikult koormavat värbamis- ja edutamismudelit Horvaatia teadusuuringute süsteemis.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Investeering C3.2 R2-I1 – teadlaste karjääri arengut võimaldava mudeli väljatöötamine ning tipptasemel teadusuuringute tegemine STEM- ja IKT-valdkonnas

Selle investeeringu eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele uus tugiraamistik ja stimuleeriv süsteem teadlaste karjääri arendamiseks.

Investeering hõlmab teadustoetuste projektikonkursse, et stimuleerida noori teadlasi, koolitusprogramme ja liikuvust ettevõtlussektoriga.

Investeering C3.2 R2-I2 – Teadustöösse investeerimine – tehnoloogiataristu loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning IKT valdkonnas

Selle investeeringu eesmärk on toetada digiüleminekut, investeerides rakenduslike ja sihipäraste teadusuuringute jaoks olulistesse taristuprojektidesse.

Investeering seisneb kuue taristuprojekti ehitamises, et toetada otseselt teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust.

Reform C3.2 R3 - avaliku sektori teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute tõhusus

Reformi eesmärk on rakendada konkurentsivõimelise teadustegevuse jaoks toimivamat ja tõhusamat juhtimismudelit ning kehtestada arendus- ja innovatsioonikavad, mis võimaldavad teadusprojektide kiiremat ja tulemuspõhist valikuprotsessi.

Reform hõlmab Horvaatia teadusfondi käsitleva uue seaduse vastuvõtmist, et tugevdada Horvaatia teadusfondi suutlikkust ja vähendada praegu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmide juhtimises ja rakendamises osalevate asutuste arvu. See uus õigusraamistik võimaldab muuta ja tugevdada fondi suutlikkust asutuseks, mis lisaks selgelt kokkulepitud ja määratletud pädevustele riiklikus innovatsiooninõukogus toimuva institutsioonidevahelise koordineerimise raames tagab lihtsustatud ja süstemaatilise lähenemisviisi projektide rahastamise juhtimisele.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Investeering C3.2 R3-I1 – Funktsionaalsema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide rahastamise programmitöö raamistiku kehtestamine

Selle meetme eesmärk on parandada olemasolevat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise süsteemi (R&D&I) ning toetada tipptasemel teadusuuringute ja toodete arendamist.

See investeering koosneb teadusprojektide konkurssidest rahastamise katseprogrammi raames.

Q2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
275	C3.2. R1	Eesmärk	Uus teadus- ja kõrgharidusseadus	Uue teadus- ja kõrgharidusseaduse jõustumine				3. kv	2022	Uue õigusaktiga luuakse õiguslikud ja rahalised tingimused avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusinstituutide organisatoorseks ja funktsionaalseks reformimiseks ning institutsioonilise arengu eesmärkide saavutamiseks.
276	C3.2. R1-I1	Siht	Teadusprojektidele eraldatud rahalised vahendid, mis põhinevad teadusorganisatsioonide sisekonkurssidel programmilepingute rakendamise esimese kaheaastase tsükli jooksul		Number (summa)	0	17 619 079	1. kv	2023	17 619 079 eurot eraldatakse uurimisprojektidele, mida viivad ellu programmilepingutele alla kirjutanud ülikoolid ja uurimisinstituudid. Projektidega toetatakse otsest teadus- ja teadustegevust (teadusprojekte) ning need põhinevad avaldatud tehnilisel kirjeldusel, sealhulgas toetuskõlblikkuse kriteeriumidel, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
277	C3.2. R1-I1	Siht	Programmilepingud allkirjastanud ülikoolide või uurimisinstituutide osakaal		% (protsent)	0	65	3. kv	2024	Vähemalt 65 % avalik-õiguslikest ülikoolidest ja teadusinstituutidest peavad olema allkirjastanud uued programmilepingud vastavalt uue teadus- ja kõrgharidusseaduse sätetele, millega kehtestatakse riiklike teadusorganisatsioonide tulemuspõhine rahastamiseesmärkide süsteem.
278	C3.2. R1-I1	Siht	„Rohelise“ valdkonna teadusprojektid, mille on lõpule viinud teadusorganisatsioonid, kes on allkirjastanud uued programmilepingud		Arv	0	8	1. kv	2026	Vähemalt kaheksa rohepööret otseselt toetavat teadusprojekti, mida viivad ellu teadusorganisatsioonid, kes on allkirjastanud uued programmilepingud, peavad olema lõpule viidud avaldatud tehnilisel kirjeldusel põhineva projektikonkursi alusel.
279	C3.2. R1-I1	Siht	Teadusasutuste sisekonkurssidel põhinevatele teadusprojektidele eraldatud rahalised vahendid		Number (summa)	17 619 079	121 109 984	1. kv	2026	Lisaks eraldatakse vähemalt 103 490 905 eurot uurimisprojektidele, mida viivad ellu programmilepingutele alla kirjutanud ülikoolid ja uurimisinstituudid. Projektidega toetatakse otsest teadus- ja uurimistegevust (teadusprojektid) ning need põhinevad avaldatud tehnilisel kirjeldusel.
280	C3.2. R1-I1	Siht	Kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste ümberkorraldamine		Arv	0	6	4. kv	2025	Sõltumatute välisekspertide välja töötatud ning teadus-, haridus- ja noorsooministeeriumi poolt akadeemiliste ringkondade ja sotsiaalpartneritega dialoogis vastu võetud kõrgkoolide ja teadusasutuste ümberkorraldamise mudeli alusel viiakse lõpule vähemalt kuus (6) kõrgkoolide ja teadusasutuste ümberkorraldamist, millesse on kaasatud vähemalt kaksteist (12) kõrgharidusasutust ja teadusasutust.
281	C3.2. R2	Eesmärk	Uus õigusraamistik, millega reguleeritakse õppekavade, doktoriõppe ja teadusasutuste töötingimuste kvaliteedinõudeid	Uue õigusraamistiku jõustumine				3. kv	2022	Uus õigusraamistik loob aluse uuele edutamissüsteemile, mis põhineb tipptasemel ja karjääri arengu paremal reguleerimisel, luues seeläbi tingimused kvaliteetsete teadlaste ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Uus õigusraamistik võimaldab noortel teadlastel areneda rahvusvaheliselt tunnustatud teadusliku kvaliteedi kriteeriumide alusel ja vähemate haldustõketega. See hõlmab paindlikku töökorraldust, et edendada hoolduskohustustega teadlaste töölevõtmist. Uus õigusraamistik koosneb järgmisest: 1) Uus teadus- ja kõrgharidusseadus 2) määrus teaduslikeks tiitliteks valimise tingimuste kohta
282	C3.2. R2-I1	Siht	Programmitöö raamistiku alusel antavad toetused loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning IKT valdkonna lõpetajate kättesaadavuse ja tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ning nende liikuvuse parandamiseks riikliku ja rahvusvahelise koostöö eesmärgil		Arv	0	3 354	1. kv	2025	Teadus-, haridus- ja noorsooministeeriumi otsuste alusel antakse vähemalt 3 354 toetust teadus-, haridus- ja noorsooministeeriumi teadusprogrammide rahastamise uue raamistiku alusel, mis keskendub teadusuuringute tipptaseme tunnustamisele, koostööle tööstusega ja rahvusvahelisele koostööle. Raamistik hõlmab toetusi: i) STEM- ja IKT-stipendiumid; ii) noorte teadlaste programm; iii) „tenuuriraja“ programm; iv) liikuvuskava; v) noorteadlaste ettevõtete tegevuse alustamine/sütlemine; ning vi) majanduspraktika programm.
283	C3.2. R2-I2	Siht	Rakenduslike ja sihipäraste teadusuuringute infrastruktuuriprojektid		Arv	0	6	2. kv	2026	Viiakse lõpule kuus teadustehnoloogia taristuprojekti STEM- ja IKT rakenduslikeks ja sihipärasteks teadusuuringuteks, mis toetavad digipööret ja kaasavad noori teadlasi. Taristu põhineb avatud innovatsiooni põhimõtetel ja toetab otseselt puhta tehnoloogia valdkondi ning rohe- ja digipööret. Kuuest teadustehnoloogia infrastruktuuri projektist kolmele eraldatakse vähemalt 3 222 325 eurot, nimelt: 1)MARBLE Smart Marina 2)MARBLE Smart Mussel Farm 3)MARBLE Autonomous Marine Vehicle Operation site selleks et toetada ainult ja üksnes tööpaketis 3 määratletud esemeid: Projekti MARBLE „infrastruktuur ja seadmed“. Muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest saadud summasid selle summa hulka ei arvata. Teadus-, haridus- ja noorsooministeeriumi rahastamisotsused koos riikliku raamatupidamissüsteemi väljavõtetega, kus on näidatud sihtotstarbelised summad ja eelarveread, millest on võimalik eristada rahastamisallikaid, mida kasutatakse kõigi kolme projekti eri osade ja tegevuste jaoks (MARBLE Smart Marina, MARBLE Smart Mussel Farm, MARBLE Autonoomse meresõiduki käitamise koht), esitatakse asjakohase maksetaotluse esitamisel.
284	C3.2. R3	Eesmärk	Horvaatia teadusfondi käsitlev uus seadus	Horvaatia Teadusfondi käsitleva uue seaduse jõustumine.				3. kv	2022	Horvaatia teadusfondi käsitlevas uues seaduses määratakse kindlaks programmi läbiviimise, koordineerimise, kavandamise, järelevalve ja hindamise ning teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamise programmide ja poliitikate hindamise sihtasutuse selge missioon, luues tugeva ja sõltumatu süsteemi teadus- ja arendustegevuse projektide valiku, rahastamise ja mõju järelevalve rakendamiseks.
285	C3.2. R3-I1	Siht	Katseprogrammi raames antud toetused, millega toetatakse reformitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku loomist.		Arv	0	300	4. kv	2025	teadus- ja arendusprogrammide raames antakse vähemalt 300 toetust projektidele, mis on suunatud ettevõtete ja teadusorganisatsioonide vahelisele koostööle või teadmus- ja tehnosiirdele „katseprogrammi“ raames, et toetada reformitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku loomist.

R. KOMPONENT 4.1. TÖÖHÕIVEMEETMETE NING TÄNAPÄEVASE TÖÖTURU JA TULEVIKUMAJANDUSE ÕIGUSRAAMISTIKU PARANDAMINE

See Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponent tegeleb tööturu küsimustega, nimelt ajakohastades tööturu reguleerimist ja töötades välja suunatud aktiivse tööturupoliitika. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on aidata suurendada tööhõivet Horvaatias, mis on hoolimata viimastel aastatel toimunud paranemisest ikka veel tublisti alla ELi keskmise.

Selle rahastamisvahendi erieesmärgid on järgmised:

-Uute aktiivsete tööturumeetmete väljatöötamine ja rakendamine, et toetada töökohtade loomist rohe- ja digitaalvaldkondades

-Haavatavate rühmade tööturule kaasamise ja jälgimise süsteemi parandamine

-Vautšerisüsteemi kasutuselevõtmine täiskasvanuhariduses ja oskuste täiendamises, eelkõige keskkonnahoidliku ja digitehnoloogiaga seotud oskuste omandamises

-Tööõiguse parandamine

Selles komponendis käsitletakse riigipõhist soovitust tugevdada tööturumeetmeid ja -asutusi ning nende koordineerimist sotsiaalteenistustega (riigipõhine soovitus 2, 2019), samuti riigipõhist soovitust edendada oskuste omandamist (riigipõhine soovitus 2.4, 2020).

R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C4.1 R1 – Tööturu keskkonnahoidlikule ja digitaalsele üleminekule suunatud uue suunatud aktiivse tööturupoliitika väljatöötamine ja rakendamine

Selle meetme eesmärk on võtta vastu uus aktiivne tööturupoliitika, et edendada rohe- ja digipöördega seotud tööhõivet ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ning suurendada tööjõu konkurentsivõimet ja tööalast konkurentsivõimet kooskõlas tööturu vajadustega ja pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele. See meede seisneb uue aktiivse tööturupoliitika vastuvõtmises ja toetusesaajate, sealhulgas haavatavate rühmade toetamises.

Reform C4.1 R2 – Tööturu haavatavate rühmade kaasamise ja järelevalve süsteemi tugevdamine tööturuasutuste protsesside parandamise kaudu

Meetme eesmärk on tugevdada töötute ja haavatavate rühmade toetamist. See meede seisneb tööturuseaduse muutmises, CESi profiilianalüüsi ja aktiveerimise protsesside parandamises ning haavatavate inimeste toetamises.

Reform C4.1 R3 – Täiskasvanuhariduse, koolituse ja oskuste täiendamise vautšerisüsteemi loomine

Selle reformi eesmärk on suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ning viia pakkumine ja nõudlus tööturul paremini vastavusse, toetades elukestvat õpet ja uute oskuste, eelkõige keskkonnasäästlike ja digitaalsete oskuste omandamist.

Reform hõlmab järgmist:

-Uue täiskasvanuhariduse seaduse vastuvõtmine, mille eesmärk on parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti täiskasvanuharidusega tegelevate asutuste akrediteerimise, järelevalve ja hindamise parandamise, täiskasvanuhariduse vautšerite kasutuselevõtmise ja nende vastavusseviimise kaudu Horvaatia kvalifikatsiooniraamistikuga täiskasvanuhariduse süsteemis.

-Oskuste kaardistamine, keskendudes tööturul prioriteetsetele oskustele, sealhulgas oskustele, mida napib, keskkonnasõbralikele ja digitaalsetele oskustele, mida kasutatakse oskuste kataloogi ajakohastamiseks ning vautšerite abil rahastatavate oskuste ja nendega seotud haridusprogrammide määratlemiseks.

-IT-vahendi väljatöötamine potentsiaalsete toetusesaajate oskuste põhjalikuks hindamiseks.

-Ebasoodsas olukorras olevate rühmadeni jõudmine, kasutades suunamist ja nõustamist, et suurendada nende osalemist oskuste täiendamise algatustes, sealhulgas vautšerites.

-Toetusesaajate, haridusteenuste osutajate, nõustajate ja tööandjate poolt vautšerite kasutamise taotluse kasutuselevõtt.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.

Investeering C4.1 R3-I1 – Täiskasvanuhariduse, koolituse ja oskuste täiendamise maksekviitungite rakendamine

Investeeringu eesmärk on rahastada akrediteeritud täiskasvanuharidus-, koolitus- ja täiendusõppeprogramme, et omandada tööturul ning eelkõige rohe- ja digimajandusele üleminekul vajalikud oskused. See meede seisneb täiskasvanuhariduse vautšerite andmises, keskendudes haavatavatele rühmadele.

Reform C4.1 R4 – Tööalaste õigusaktide parandamine

Reformi eesmärk on luua selge ja kaasaegne õigusraamistik, mille eesmärk on parandada töötingimusi ning töö- ja eraelu tasakaalu, paremini reguleerida uudseid töövorme ning soodustada üleminekut tähtajatutelt töölepingutelt tähtajatutele lepingutele ja deklareerimata töölt deklareeritud tööle.

Reform hõlmab tööseaduse muudatusi, nimelt:

(1)Kodus tehtava töö reguleerimise eesmärk on tagada töösuhte pooltele õiguskindlus erandlikel ja tavapärastel asjaoludel.

(2)Motiveerib mitte kasutama põhjendamatuid tähtajalisi töölepinguid, eelkõige äärmiselt lühiajalisi töölepinguid, piirab võimalike järjestikuste tähtajaliste töölepingute arvu ja väldib selliste lepingute kuritarvitamist, eelkõige seoses töölevõtmisega seotud tööandjate poolt, ning määratleb paremini „järjekindluse“ mõiste.

(3)Tugevdada teiste tööandjate õigust täiendavale tööle.

(4)Luua õigusraamistik, mis reguleerib tööd veebiplatvormide kaudu kui konkreetset töövormi, sätestades sellest konkreetsest õigussuhtest tulenevad subjektiivsed õigused ja kohustused – põhiõigused ja kohustused, mis põhinevad tööl, kohustuslikul kindlustusel, ohutusel ja turvalisusel, puhkeajal, lepingute lõpetamisel, kaasotsustamisel ja ühinemisel ning kollektiivsetes töösuhetes.

(5)Vaadata läbi õigusnormid, mis käsitlevad töösuhte automaatset lõpetamist pensioniikka jõudmisel, ja vaadata läbi kohustuslik lahkumine töötajate puhul, kes jõuavad pensioniikka, et motiveerida töötajaid jääma aktiivseks, vältides samal ajal tööandjate liigset koormamist.

(6)Määratleda piisavalt töötasu mõiste ja kõik selle komponendid, et siduda see paremini miinimumpalgaga ning hõlbustada tööalaste õigusaktide ja töötulu maksustamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

(7)Määratleda kollektiivlepingutega seotud õiguste ulatus, sidudes need paremini liikmesusega, et suurendada töötajate vähest osalemist ametiühingutes ja kollektiivläbirääkimistes ning tugevdada seeläbi sotsiaaldialoogi.

Reformiga muudetakse kohustusliku ravikindlustuse seadust, kandes vanaduspensionäride haiguspuhkuse kulud Horvaatia Haigekassasse.

Reform hõlmab kehtivate töösuhteid reguleerivate seaduste muutmist ja uue deklareerimata tööga võitlemist käsitleva seaduse vastuvõtmist, samuti muid kui seadusandlikke meetmeid deklareerimata töö vastu võitlemiseks, nimelt:

(1)Sidusrühmade ja nende üle järelevalvet teostavate asutuste teadmiste ja pädevuse suurendamine

(2)Ühiste andmebaaside loomine tõhusa järelevalve teostamiseks jõustamise üle

(3)Deklareerimata töö eest määratavate karistuste ümbermääratlemine ja parem ühtlustamine

(4)Suurendada üldsuse teadlikkust seadusliku töö eelistest ja deklareerimata töö puudustest, sealhulgas kampaaniate kaudu, millega reklaamitakse ka võimalusi kasutada aktiivseid tööturumeetmeid, mis on seotud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega, ning koolituste kaudu, mis käsitlevad erinevaid viise selliste ettevõtete registreerimiseks, mille eest makstakse avalikke hüvitisi ühekordsete maksetena kooskõlas maksueeskirjadega.

(5)Elektroonilise registri loomine ehitussektori töötajate ja tööaja kohta ning seejärel järk-järgult muude tegevuste kohta.

(6)Lepinguahelas palga maksmata jätmise korral vastutuse ulatuslikum reguleerimine alltöövõtu korral.

(7)Deklareerimata töö määratlemine kõigis selle ilmingutes, eeskirjade rikkumise korral kohaldatavate kontrollide ja karistuste tugevdamine ning deklareerimata töö vastases võitluses osalevate asutuste tegevuse reguleerimine.

(8)Deklareerimata töölt deklareeritud tööle ülemineku protsessi määratlemine, volitades tööandjaid registreerima töötaja tagasiulatuvalt alates esimesest tööpäevast (ja vähemalt kolme kuu jooksul) kolme päeva jooksul pärast seda, kui kontrolli käigus avastatakse deklareerimata töö. Lisaks on rikkumise eest ette nähtud trahv iga deklareerimata töötaja kohta ning kohustus maksta töötaja palka, sissemakseid ja hüvitisi.

Reform hõlmab miinimumpalga seaduse muudatusi, nimelt:

(1)Enamiku palgalisade väljajätmine miinimumpalgast ning ületunnitöö, öötöö ning pühapäeviti ja pühadel töötamise eest miinimumpalga tõstmise nõudmine.

(2)Välistada miinimumpalgast loobumise võimalus, et vältida tööandjatepoolseid võimalikke kuritarvitusi.

(3)Kontrolliasutuste kontrolli tugevdamine ja miinimumpalga maksmata jätmise eest määratavate karistuste ümbermääratlemine.

(4)Miinimumpalga arengute jälgimise ja analüüsimise ekspertkomisjoni rolli tugevdamine, usaldades sellele analüüsid miinimumpalga tõstmise võimaliku mõju kohta majandusele, tööhõivele, elatustasemele ning muudele elu- ja töösegmentidele, ning sellest tulenevalt suuniste soovitamine.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

286

C4.1. R1

Eesmärk

Aktiivse tööturupoliitika täiendamine

Võeti vastu kolm uut aktiivset tööturupoliitika meedet

1. kv

2022

Horvaatia tööhõiveteenistus võtab vastu kolm uut meedet, et toetada töökohtade loomist üleminekul rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale. Kõnealuste meetmete raames rahaliste vahendite kasutamise tingimuste ja kriteeriumide ning Horvaatia riikliku tööturuasutuse tegevuse eesmärk on seada esikohale tööturult eemalejäänud, pikaajaliste töötute ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) tööturule naasmine ja (füüsilisest isikust ettevõtjana) töölevõtmine.

287

C4.1. R1

Siht

Uute aktiivsete tööturumeetmete toetusesaajate arv

Arv

0

5 000

4. kv

2025

Uuest aktiivsest tööturupoliitikast saavad kasu vähemalt 5 000 inimest, kellest vähemalt 3 200 on pärit haavatavatest rühmadest. Need uued aktiivsed tööturupoliitika meetmed hõlmavad järgmist:

Toetus tööhõivele rohe- ja digipöördega seotud töökohtadel

Toetus keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale üleminekuga seotud praktikakohtadele

Toetus füüsilisest isikust ettevõtjatele seoses üleminekuga rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale

288

C4.1. R2

Eesmärk

Tööturuseaduse muudatuste jõustumine

Tööturuseaduse muutmise seaduse jõustumine

3. kv

2024

Jõustub muudetud või uus tööturuseadus, millega suurendatakse töötushüvitiste summat ja pikendatakse nende kestust, leevendatakse haavatavatele töötajatele esitatavaid nõudeid ja digiteeritakse töötushüvitiste taotlemise protsess kooskõlas tehtud analüüsiga.

289

C4.1. R2

Eesmärk

Haavatavatele rühmadele antava toetuse kvaliteedi parandamine

Delegeeritud õigusakti jõustumine või sise-eeskirjade vastuvõtmine CESi töö tõhustatud protsesside kohta haavatavate rühmade profileerimisel, segmenteerimisel, integreerimisel ja aktiveerimisel

4. kv

2024

Horvaatia avaliku tööturuasutuse uued protsessid on suunatud haavatavate rühmade profileerimisele, segmenteerimisele, integreerimisele ja aktiveerimisele, töötute ja vabade töökohtade kokkuviimise vahendite väljatöötamisele ning aktiivse tööturupoliitika järelevalve- ja hindamissüsteemi kasutuselevõtmisele.

290

C4.1. R2

Siht

Parem kvaliteet toetuse andmisel vähemalt 5 000 haavatavatesse rühmadesse kuuluvale inimesele

Arv

0

5 000

2. kv

2025

Haavatavatele rühmadele suunatud teavitustegevus võimaldab kaasata 5 000 uut kasutajat.

291

C4.1. R3

Eesmärk

Oskuste arendamine vastavalt turu vajadustele

Vautšerisüsteem on kasutusel

1. kv

2022

Vautšerite süsteem toimib ja seda kasutatakse osalemiseks üksnes Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku alusel välja töötatud haridusprogrammides, mida rakendatakse akrediteeritud asutuste kaudu kooskõlas vastuvõetud uue täiskasvanuhariduse seadusega. Kaasatud on vähemalt 25 haridusprogrammi. Süsteem sisaldab oskuste kataloogi, milles kaardistatakse tööturul olemasolevad ja vajalikud oskused, ning IT-rakendust vautšerite haldamiseks ja väljastamiseks. Vautšerisüsteemist saavad kasu töötajad ja töötud, keskendudes eelkõige haavatavatele rühmadele (pikaajalised töötud, tööturult eemalejäänud või noored NEET-noored).

292

C4.1. R3-I1

Siht

Haridusvautšerite kasutamine

Arv

0

40 000

2. kv

2026

Vautšerid, mis on antud vähemalt 40 000 unikaalsele toetusesaajale, kellest vähemalt 12 000 on pärit haavatavatelt rühmadelt.

293

C4.1. R4

Eesmärk

Miinimumpalga seaduse muudatuste jõustumine

Miinimumpalga seaduse muutmise seaduse jõustumine

4. kv

2021

Uue miinimumpalga seadusega jäetakse erinevad palgalisad miinimumpalgast välja ning nähakse ette miinimumpalga tõstmine ületunnitöö, öötöö, pühapäevade ja riigipühade puhul. Samuti keelatakse miinimumpalgast loobumise võimalus, et vältida kuritarvitamist, tugevdada kontrolliasutuste kontrolli ja määratleda uuesti karistused õigusrikkujatele.

294

C4.1. R4

Eesmärk

Deklareerimata töö vastase võitluse seaduse ja uue tööseaduse vastuvõtmine

Deklareerimata töö vastase võitluse seaduse ja tööseaduse muutmise seaduse jõustumine

4. kv

2022

Muudetud või uue tööseadusega reguleeritakse töökohajärgset tööd ja platvormitööd, piiratakse järjestikuste ajutiste töölepingute arvu, tugevdatakse teiste tööandjate õigust töötada ja vaadatakse läbi 65-aastane pensionile jäämise klausel, muudetakse sätteid, mis käsitlevad haiguspuhkuse rahastamist ja töötajate lahkumist pensioniikka jõudmisel, soodustatakse täiendavat tööhõivet ja osalise tööajaga töötamist ning lisatakse sätted, mis võimaldavad paindlikku tööaega ja -kohta ning vähendavad soolist palgalõhet. Deklareerimata töö vastase võitluse uues või muudetud seaduses määratletakse deklareerimata töö ja kõik selle ilmingud, tugevdatakse kontrolle ja kehtestatakse väärteosätted, reguleeritakse töötajate üleviimist deklareerimata töölt deklareeritud tööle.

295

C4.1. R4

Siht

Miinimumpalga suhte suurendamine keskmisesse brutopalka 2024. aastal 50 %-ni

% (protsent)

46,29

50

4. kv

2024

Konsulteerides sotsiaalpartneritega ja koostöös miinimumpalga arengu jälgimise ja analüüsimise eksperdirühmaga suurendatakse miinimumpalka 50 %ni eelmise aasta keskmisest palgast.

296

C4.1. R4

Siht

Ajutiste lepingute osakaalu vähendamine 17 %-ni

% (protsent)

18,1

17

4. kv

2024

Tööseaduse muudatustega luuakse tingimused ajutiste töölepingute arvu vähendamiseks, mis peaks vähenema 18,1 %-lt 17 %-le.

S. KOMPONENT 4.2. PENSIONISÜSTEEMI PARANDAMINE PENSIONIDE PIISAVUSE SUURENDAMISE KAUDU

Selle Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on veelgi tugevdada pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, eelkõige stimuleerides pikemat tööiga, tugevdades teist pensionisammast ja suurendades madalaimaid pensione. Selle komponendi reformi üldeesmärk on parandada pensionide piisavust ja jätkusuutlikkust.

S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C4.2 R1 – Pensioni piisavuse suurendamine jätkuva pensionireformi abil

Sellel reformil on kolm eesmärki: i) pensionide piisavuse parandamine, eelkõige madalaima sissetulekuga pensionisaajate jaoks, ii) pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine teise pensionisamba tugevdamise kaudu ja iii) reformide hoogustamine pikemas perspektiivis sotsiaalselt kaasaval viisil, moodustades töörühma, mis kaasaks kõik peamised sidusrühmad ja sotsiaalpartnerid. See meede seisneb pensioniseaduste muutmises, et suurendada miinimum- ja toitjakaotuspensione, laiendada teise samba pensionifondide investeerimisvõimalusi ning viia töörühma soovituste põhjal ellu täiendavaid reforme.

S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

297

C4.2. R1

Eesmärk

Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine

Uue või muudetud pensionikindlustusseaduse jõustumine.

1. kv

2023

Pensionikindlustusseaduse muudatustega suurendatakse toitjakaotuspensioni suuruse arvutamiseks kasutatavat miinimumpensioni ja pensionitegurit, et madalama sissetulekuga pensionäride puhul oleks võimalik kasutada lisaks erapensionile (vanadus-/invaliidsuspensionile) ka osa toitjakaotuspensionist vanuse ja sissetulekuga seotud tingimustel.

298

C4.2. R1

Eesmärk

Kohustuslike pensionifondide seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine

Kohustuslike pensionifondide seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine, et suurendada kohustuslike pensionifondide investeerimisvõimalusi.

1. kv

2025

Laiendatakse teise samba pensionifondide abikõlblike investeeringute ulatust. Võetakse vastu seadus kohustuslike pensionifondide seaduse muutmise kohta, millega täiustatakse kogumisetapis veelgi individuaalsete kapitaliseeritud pensionisäästude süsteemi, et parandada kapitaliseeritud süsteemi kuuluvate üksuste äritegevust kõigi pensionifondi liikmete huvides. Valitsuse poolt vastu võetavas dekreedis täpsustatakse täiendavalt: i) kriteeriumid emitendi liigitamiseks määratud emitendiks infrastruktuuriprojektide rahastamisel või väärtpaberistamisel Horvaatia Vabariigi territooriumil; ii) taotluse menetlus ja sisu, st klassifitseerimistaotlus, ning iii) klassifitseerimise hindamise ja väljastamise kord.

299

C4.2. R1

Siht

Taasmääratletud toitjakaotuspensioni saajate pensioni kogusissetuleku suurendamine vähemalt 10 %.

% (protsent)

0

10

4. kv

2024

Toitjakaotuspensioni arvutamise muutmise tulemusena suureneb toitjakaotuspensioni saajate pensioni kogusissetulek kokku vähemalt 10 % võrreldes 2014. aasta tasemega ning nendega nähakse ette võimalus kasutada osa toitjakaotuspensionist lisaks isiklikule pensionile madalama pensioni saajate (nii vanadus- kui ka invaliidsuspensionide) puhul vanuse ja sissetulekuga seotud tingimustel.

300

C4.2. R1

Eesmärk

Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine

Uue pensionikindlustusseaduse jõustumine

4. kv

2025

Luuakse töörühm, kelle ülesanne on analüüsida pensionisüsteemi olukorda ja arutada edasisi võimalusi selle piisavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks. See koosneb sotsiaalpartneritest, pensioniliitudest, akadeemilistest ringkondadest, erialakonsultantidest ja muudest huvitatud sidusrühmadest. Õigusraamistiku muutmisel võetakse arvesse töörühma järeldusi ja soovitusi.

Muudatusettepanekud võetakse vastu vähemalt järgmistel juhtudel: i) suurendada miinimumpensioni 103 %-lt pensioni jooksvast väärtusest vähemalt 106 %-le; ii) muuta praegust pensioni indekseerimisel kasutatavat palga- ja tarbijahinnaindeksite suhtarvu 70:30-lt 85:15-le, omistades pensionäridele soodsamale indeksile suurema kaalu; iii) kehtestada kõigile pensionisaajatele iga-aastane pensionilisa.

301

C4.2. R1

Siht

Miinimumpensioni suurendamine 3 % võrra

% (protsent)

0

3

4. kv

2024

Miinimumpensioni reaalväärtuse suurenemine vähemalt 3 % (st üle korrapärase indekseerimise) võrreldes 2020. aastaga.

T. KOMPONENT 4.3. SOTSIAALHOOLEKANDESÜSTEEMI PARANDAMINE

See Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponent tegeleb sotsiaalkindlustussüsteemi probleemidega nii sotsiaaltoetuste kui ka sotsiaalteenuste valdkonnas. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on vähendada vaesust, ennetada sotsiaalset tõrjutust ja töötada välja haavatavatele rühmadele kohandatud sotsiaalteenused, luues seeläbi vastupanuvõimelisema ühiskonna.

Kõnealune komponent koosneb järgmistest meetmetest:

-Õigusraamistiku parandamine, võttes vastu uue sotsiaalhoolekande seaduse ja kolm strateegilist dokumenti ;

-Garanteeritud miinimumhüvitise, mis on peamine vaesust vähendav hüvitis riiklikul tasandil, piisavuse ja katvuse suurendamine;

-Sotsiaaltoetuste tehniline ja funktsionaalne konsolideerimine riiklikul ja kohalikul tasandil, kehtestades korrapärase indekseerimise ja kohandades abikõlblikkuse kriteeriume;

-Sotsiaalteenuste hinnakujunduse ühtlustamine erinevate olemasolevate teenuseosutajate vahel;

-Uute sotsiaalteenuste (sotsiaalne mentorlus ja pereabi) arendamine, et vältida institutsionaliseerimist ja sotsiaalset tõrjutust;

-Soodustada eakate üleminekut kodusele ja kogukonnapõhisele pikaajalisele hooldusele, arendades välja mitteinstitutsionaalsed teenused, tagades samal ajal piisava majutussuutlikkuse üksnes pikaajalist hooldust vajavatele inimestele ilma elujõuliste kodu- ja kogukonnapõhiste alternatiivideta.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhist soovitust konsolideerida sotsiaaltoetused ja parandada nende suutlikkust vähendada vaesust (riigipõhine soovitus 2.2, 2019), töötushüvitiste piisavuse ja miinimumsissetuleku tagamise kavade parandamise kohta (riigipõhine soovitus 2.2, 2020), samuti digitaristule ja -teenustele juurdepääsu suurendamise toetamise kohta (riigipõhine soovitus 2.3, 2020) ning oskuste omandamise edendamise kohta (riigipõhine soovitus 2.4, 2020).

T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C4.3 R1 – Sotsiaaltoetuste läbipaistvus ja piisavus sotsiaalkaitsesüsteemis

Meetme eesmärk on suurendada kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele suunatud peamiste sotsiaaltoetuste piisavust ning aidata vähendada ebavõrdsust ja halduskoormust ning suurendada süsteemi läbipaistvust. See meede seisneb riikliku vaesusevastase kava vastuvõtmises, sotsiaalhoolekandeseaduse muutmises, hüvitiste integreerimises, tagatud miinimumhüvitise suurendamises ja toetuse laiendamises suuremale hulgale toetusesaajatele.

Investeering C4.3 R1-I1 – Sotsiaaltoetuste süsteemi digiteerimise parandamine riikliku ja kohaliku tasandi vahel

Selle investeeringu eesmärk on arendada edasi iga abisaaja funktsionaalset juurdepääsu kõigile kättesaadavatele andmetele sotsiaaltoetuste kohta. Meede seisneb selle tagamises, et kõigil kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on funktsionaalne juurdepääs integreeritud sotsiaaltoetuste andmetele.

Investeering C4.3 R1-I2 – riikliku tasandi sotsiaaltoetuste saamise võimalust käsitleva veebirakenduse väljatöötamine

Investeeringu eesmärk on luua kodanikele ligipääsetav veebirakendus, mis koondab riikliku tasandi sotsiaalkaitsesüsteemi sotsiaaltoetused ja nende andmise tingimused. Taotluse esitamisel peavad olema täidetud tingimused 12 liiki sotsiaaltoetuste saamiseks riigi tasandi sotsiaalkaitsesüsteemis.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform C4.3 R2 – Sotsiaalse juhendamise teenuse arendamine

Selle reformi eesmärk on tagada piisav inimsuutlikkus, et osutada sotsiaalteenuseid parema koostöö ja andmete jagamise kaudu tagatud miinimumhüvitiste saajatele ja ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajate rühmadele. Reformiga võetakse kasutusele uus sotsiaalse juhendamise teenus, mis on suunatud riskirühma kuuluvatele või ühiskonnas juba tõrjutud isikutele ning mis lisatakse uude sotsiaalhoolekandeseadusesse.

Investeering C4.3 R2-I1 – Sotsiaalse juhendamise teenuste kasutuselevõtmine

Selle investeeringu eesmärk on teha uus sotsiaalnõustamisteenus kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele, eelkõige tagatud miinimumhüvitise saajatele, puuetega inimestele, vägivallaohvritele, kodututele, rändajatele, romadele ja sotsiaalhoolekandesüsteemist lahkuvatele noortele, vanglakaristusi kandvatele isikutele ja teiste sotsiaalselt haavatavate rühmade liikmetele. See meede seisneb koolitatud sotsiaalsete mentorite töölevõtmises ning individuaalse toetus- ja koostöösüsteemi loomises hoolekande- ja tööturuasutuste vahel.

Reform C4.3 R3 – Kohalike teenuste arendamine institutsionaliseerimise vältimiseks

Selle reformi eesmärk on võtta vastu sotsiaalteenuste arendamise riiklik kava aastateks 2021-2027, mis:

-Määrata kindlaks sotsiaalteenuste arendamise prioriteedid;

-Vaadata läbi eri sotsiaalhoolekandevormide, nii mitteinstitutsioonilise kui ka institutsioonilise hoolduse vajadused, pöörates erilist tähelepanu pikaajalistele töötutele, puuetega inimestele, tagatud miinimumhüvitiste saajatele, vägivalla ja inimkaubanduse ohvritele, hooldamata noortele, kodututele, rändajatele, romadele ja vanglakaristusi kandvatele isikutele;

-Koostama süstemaatilise pikaajalise hoolduse kava, mis on kohandatud hüvitise saajate erivajadustele;

-Loetleda eesmärgid ja kriteeriumid, mis on seotud arenguga seotud elukohateenustega kasutajatele, kes funktsionaalselt sõltuvad täielikult hooldusasutustest ja kelle vajadusi ei saa pakkuda institutsiooniväliste teenuste, kogukonna- ja koduabiteenuste ning muude teenuste kaudu, mis parandavad elukvaliteeti ja võimaldavad kasutajatel elada kauem oma kodus ja kogukonnas;

-Kohandada teenuseid nii, et need keskenduksid üksikisikute mõjuvõimu suurendamisele, et mõjutada nende sotsiaalset staatust, minnes tõrjutuselt üle kaasamisele ja töötades oma sotsiaalvõrgustiku laiendamise nimel;

-Töötada välja süstemaatiline ja integreeritud pikaajaline hooldus eakatele, seades prioriteediks ülemineku hooldusasutustest koduhooldusele ja kogukonnapõhisele eakate hooldusele;

-Toetada pikaajalise hoolduse koduteenuste ja kogukonnapõhiste teenuste arendamist;

-Tagada institutsionaalsete teenuste kättesaadavus ainult neile eakatele inimestele, kes oma tegevuses sõltuvad täielikult hooldusasutustest ja kelle vajadusi ei saa rahuldada institutsiooniväliste teenuste kaudu;

-Osahoolduse või raviasutuses viibimise aja plaan, eelistades tugevalt koduhooldusteenuseid, võttes arvesse teenuste kättesaadavust ja kasutajate vajadusi.

Lisaks töötatakse reformi raames välja pereassistentide kohtlemise standardid. Kutsetavade standardimine perekaitsemeetmete rakendamisel aitab parandada laste, puudega täiskasvanute ja eakate kaitset, võrdsustades pakutava teenuse kvaliteedi ja hoides ära institutsionaliseerimise, pakkudes teenuseid otse kasutajate kodus koostöös teiste asjaomaste sidusrühmadega kohalikul tasandil.

Reform hõlmab uue sotsiaalhoolekande seaduse muudatusi, et:

-Seada prioriteediks deinstitutsionaliseerimine pikaajalise hoolduse valdkonnas, et põhjustada struktuurimuutusi selles sotsiaalpoliitika valdkonnas;

-Võimaldada ja edendada sotsiaalteenuste vahelist koordineerimist ning tagada koordineeritud lähenemisviis nende osutatavate kvaliteetsete teenuste laias valikus.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering C4.3 R3-I1 – Kogukondlike teenuste osutajate suutlikkuse suurendamine

Selle meetme eesmärk on parandada inimeste suutlikkust pakkuda sotsiaalteenuseid haridustegevuse ja spetsialistide värbamise kaudu. Investeeringuga rahastatakse 750 perekaitsemeetmete nõustaja ja 40 pereassistendi koolitust ja litsentsimist. Lisaks võetakse sotsiaalhooldusasutustes tööle 400 kutselist töötajat, et pakkuda institutsiooniväliseid teenuseid. Investeering aitab kaasa kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste arendamisele ja piirkondlikule kättesaadavusele ning tugevdab spetsialistide pädevust standardraviks pere- ja õiguskaitsetöös, et vältida laste, noorte ja teiste sotsiaalselt haavatavate rühmade institutsionaliseerimist.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C4.3 R3-I3 – Sotsiaalhooldussüsteemi digitaliseerimise ja sotsiaalteenuste hindade arvutamise metoodika rakendussüsteemi parandamine

Meetme eesmärk on töötada sotsiaalteenuste osutajate jaoks välja uus andmehalduslahendus, mida rahastatakse riigieelarvest. Väljatöötatud andmehalduslahenduse peamine funktsionaalsus on automatiseeritud andmete kogumine, kvaliteedianalüüs ja sotsiaalteenuste hindade arvutamine. Investeeringuga rahastatakse tarkvara-, riistvara- ja haridusnõudeid, et võimaldada lahenduse täielikku toimimist.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C4.3 R3-I4 – Vanurite hoolduskeskuste ehitamine ja varustamine (kodu- ja kogukonnapõhised teenused ning institutsioonilised teenused)

Selle meetme eesmärk on ehitada eakatele mõeldud keskused, et majutada 800 eakat täiskasvanut, kes on funktsionaalselt täielikult sõltuvad hooldusasutusest ja kelle vajadusi ei ole võimalik täita institutsiooniväliste teenuste kaudu. See meede hõlmab eakatele mõeldud keskuste ja kogukonnapõhiste teenuste rajatiste ehitamist.

T.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

302

C4.3. R1

Eesmärk

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riikliku kava (2021-2027) vastuvõtmine

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riikliku kava (2021-2027) vastuvõtmine

4. kv

2021

Aastatel 2021-2027 vastu võetud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riiklik kava, milles:

- määrata kindlaks eesmärk vähendada suhtelise vaesuse määra alla 15 % võrreldes 2019. aasta 18,3 %-lise lähtetasemega ja rakenduskavaga;
- tagada tingimused, mis vähendavad tõhusalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning parandavad vaesuse ohus elavate inimeste igapäevaelu, eelkõige suure materiaalse puuduse all kannatavate inimeste igapäevaelu.
- määrata kindlaks arenguprioriteedid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning teha kindlaks vajadused seoses haavatavate rühmadega süsteemides.

303

C4.3. R1

Eesmärk

Uue sotsiaalhoolekandeseaduse vastuvõtmine

Uue sotsiaalhoolekande seaduse jõustumine

1. kv

2022

Uue sotsiaalhoolekandeseadusega tehakse järgmised muudatused:
- Olemasolevate eluasemekulude ja küttetoetuste ühendamine üheks integreeritud hüvitiseks;
- Olemasolevate eluasemekulude ja küttetoetuste ühendamine üheks integreeritud hüvitiseks; – tagatud miinimumhüvitise sätet muudetakse, suurendades põhisummat 1 000 Horvaatia kunani ja lastega leibkondade puhul vähemalt 25 %, leevendades kõige raskemaid abikõlblikkuse kriteeriume, sealhulgas tõstes sissetulekukünnist 1 000 Horvaatia kunani;
- Uue sotsiaalse juhendamise teenuse kasutuselevõtt;
- pikaajalise hoolduse struktuurimuutused, mis tagavad deinstitutsionaliseerimise ning kodu- ja kogukonnapõhistele teenustele ülemineku hõlbustamise;
- säte, millega nähakse ette sotsiaalteenuseid ja sotsiaaltoetusi pakkuvate asutuste vaheline koostöö ja korrapärane teabevahetus, et tagada koordineeritud lähenemisviis kõigi osutatavate teenuste puhul.

304

C4.3. R1

Siht

Garanteeritud miinimumhüvitise ja eakatele isikutele makstava riikliku hüvitise saajad

Arv

56 905

68 000

1. kv

2026

Garanteeritud miinimumhüvitist või eakatele riiklikku hüvitist saavate isikute koguarv on 68 000.

305

C4.3. R1

Eesmärk

Funktsionaalselt integreeritud sotsiaaltoetusi käsitleva normatiiveeskirja vastuvõtmine

Sotsiaalhoolekande seaduse või kaasava lisaseaduse jõustumine

4. kv

2024

Sotsiaalhoolekandeseaduse või kaasamislisa Acton (integreeritud sotsiaaltoetused) muudatused, mis:
Muuta tagatud miinimumhüvitist, suurendades põhisummat 160 euroni otsusega, mis põhineb tagatud miinimumhüvitise summa arvutamisel, ja vähemalt 25 % võrra lastega leibkondade puhul, ning tagada garanteeritud miinimumhüvitise täielik integreerimine muude sotsiaaltoetustega.
- Määratleda ekspertanalüüsi alusel sotsiaaltoetuste (funktsionaalne) integreerimine;
- Tugevdada sätteid sotsiaaltoetuste saamise õiguse kohta, muu hulgas vahendite parema kasutamise ja sissetulekukontrolli kaudu;
- Hõlmama meetmeid ja sätteid sotsiaaltoetuste katvuse, piisavuse ja suunamise parandamiseks, tuginedes eksperdianalüüsile ja keskendudes eelkõige püsiva vaesuse all kannatavatele inimestele;
- Sisaldavad sätteid järelevalveprotsessi ja asjaomaste sidusrühmade kaasamise kohta rakendamise ajal;
Võtta sotsiaaltoetuste standardelemendina kasutusele indekseerimine.

Sisaldama sätteid sotsiaaltoetuste tõhususe ja piisavuse hindamise ja järelevalve kohta;

398

C4.3. R1

Eesmärk

Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatuste jõustumine ja tagatud miinimumhüvitist käsitleva otsuse vastuvõtmine

Muudetud sotsiaalhoolekandeseaduse jõustumine ja valitsuse otsuse vastuvõtmine

4. kv

2023

Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused:

– Kaotama õigusnormid, mis kohustavad garanteeritud miinimumhüvitise (GMB) väljamakstud miinimumhüvitise (GMB) summasid tagasi maksma, ja pandiõiguse kehtestamine GMB abisaajate omandisse kuuluvatele kinnisasjadele;

– Leevendada GMB-st kasusaajate halduskoormust, kehtestades seadusjärgse mehhanismi kinnipidamisõiguse automaatseks kaotamiseks.

Valitsus võtab vastu otsuse, mis põhineb tagatud miinimumhüvitise summa arvutamisel. Otsus jõustub 1. jaanuaril 2024 ja sellega suurendatakse baassummat 150 euroni.

307

C4.3. R1-I1

Siht

Kohaliku omavalitsuse üksuste juurdepääs sotsiaaltoetuste andmetele iga üksiku toetusesaaja kohta

Protsent

0

1

4. kv

2025

Kõigil kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on funktsionaalne juurdepääs kõigile kättesaadavatele sotsiaaltoetusi käsitlevatele andmetele iga üksiku toetusesaaja kohta.

308

C4.3. R1-I2

Eesmärk

Sotsiaalkaitsehüvitisi käsitleva teabe digitaalne kättesaadavus riiklikul tasandil

Väljatöötatud ja toimiv veebirakendus, et anda teavet sotsiaaltoetuste kohta koos kriteeriumide ja tingimustega, mida rakendatakse 12 liiki sotsiaaltoetuste saamiseks sotsiaalkaitsesüsteemis riiklikul tasandil

4. kv

2024

Projekti toimiku ja tehnilise kirjelduse alusel töötatakse välja veebirakendus ja tehakse see kättesaadavaks kõigile kodanikele. Taotlus peab võimaldama juurdepääsu teabele kõigi olemasolevate sotsiaalkindlustushüvitiste kohta sotsiaalkaitsesüsteemis ja soovitusliku võimaluse kohta neid riiklikul tasandil saada. Riikliku tasandi sotsiaalkaitsesüsteemis 12 liiki sotsiaaltoetuste saamise kriteeriumid ja tingimused peavad olema taotluses kättesaadavad.

309

C4.3. R2

Siht

Sotsiaalnõustajate koolitamine

Arv

0

220

2. kv

2022

Sotsiaalnõustajate koolitus viiakse läbi 15 mooduli kaudu ja see peab olema lõpetatud 220 spetsialistiga. See teenus järgib sotsiaaltöö kutsetegevuse põhimõtteid ja täiendab sotsiaalhoolekandekeskuste juba olemasolevaid tegevusi. Selles käsitletakse vajadust teha koostööd teiste kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste osutajatega ja vajadust kaasata sotsiaalkindlustussüsteemide toetusesaajad aktiivselt oma sotsiaalse tõrjutuse ületamisse.

310

C4.3. R2-I1

Siht

Sotsiaalnõustajate tööhõive

Arv

0

220

4. kv

2025

220 sotsiaalse nõustamise spetsialisti töölevõtmine Horvaatia Sotsiaaltöö Instituudi kõigis 21 piirkondlikus talituses.

312

C4.3. R3

Eesmärk

Sotsiaalteenuste arendamise riikliku kava 2021-2027 vastuvõtmine

Sotsiaalteenuste arendamise riikliku kava 2021-2027 vastuvõtmine

3. kv

2021

- 2021.–2027. aasta riiklikus sotsiaalteenuste arendamise kavas määratakse kindlaks sotsiaalteenuste arendamise prioriteedid ja kirjeldatakse kõigi kasutajarühmade vajadusi eri hooldusvormide puhul, nii mitteinstitutsioonide kui ka institutsioonide tasandil, et saavutada süstemaatiline ja terviklik hoolduskava, mis on kohandatud kasutajate vajadustele. Kavas määratakse kindlaks ja kehtestatakse ka kriteeriumid, mis on vajalikud elukoha-, kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste ning muude selliste teenuste arendamiseks, mis parandavad elukvaliteeti ja võimaldavad kasutajatel jääda kauemaks oma kodudesse ja kogukonda. Kavas kirjeldatakse ka sotsiaalnõustamisteenuse kasutuselevõttu ning üleminekut hoolekandeasutustelt kodus osutatavatele ja kogukonnapõhistele eakate hoolduse teenustele, mis:
- Toetada pikaajalise hoolduse koduteenuste ja kogukonnapõhiste teenuste arendamist;
- Tagada institutsionaalsete teenuste kättesaadavus ainult neile eakatele inimestele, kes oma tegevuses sõltuvad täielikult hooldusasutustest ja kelle vajadusi ei saa rahuldada institutsiooniväliste teenuste kaudu;
- Võtta kasutusele poolelu- või koduse hoolduse aja kavandamine, eelistades tugevalt koduhooldusteenuseid, võttes arvesse teenuste kättesaadavust ja kasutajate vajadusi.

313

C4.3. R3

Eesmärk

Pereassistentide kohtlemise standardite vastuvõtmine

Pereassistentide kohtlemise standardite vastuvõtmine

4. kv

2022

Pereabiliste tegevuse reguleerimiseks välja töötatud standardid võimaldavad koostöös teiste kohaliku kogukonna tasandi sidusrühmadega pakkuda toetusesaaja kodus ühtlustatud kohapealseid teenuseid.

314

C4.3. R3-I1

Siht

Inimsuutlikkuse suurendamine kogukonnapõhiste teenuste osutamiseks

Arv

0

400

4. kv

2024

Institutsionaliseerimise ennetamine saavutatakse uute sotsiaalteenuste osutajate värbamisega, et pakkuda institutsiooniväliseid teenuseid, ning seaduslike perekaitsemeetmete nõustajate koolitamise ja litsentseerimisega. Eelkõige viiakse läbi pidev ja sihipärane koolitus ja litsentsimine sotsiaalhoolekandeasutuste töötajatele laste seaduslike perekaitsemeetmete rakendamiseks (haridus ja litsentsimine kokku 750 spetsialistile sotsiaalteenuste nõustajatele, kes tegelevad seaduslike perekaitsemeetmetega, ning 30 pereassistendi koolitamine). 400 kutsetöötajat võetakse tööle sotsiaalhoolekandeasutustesse ja sotsiaalteenuste osutajatesse.

316

C4.3. R3-I3

Eesmärk

IT-süsteem võrgu sotsiaalteenuste ja teenuseosutajate hindade arvutamiseks

Väljaarendatud ja toimiv IT-süsteem kõigi võrgustikus osalevate sotsiaalteenuste ja teenuseosutajate hindade arvutamiseks

Arv

0

1

2. kv

2023

Andmehalduse IT-süsteem, mis on välja töötatud andmete automaatseks kogumiseks ja analüüsimiseks ning kõigi võrgustikus pakutavate sotsiaalteenuste liikide ja kõigi sotsiaalteenuste osutajate hindade arvutamiseks. Investeeringuga rahastatakse tarkvara-, riistvara- ja haridusnõudeid, et võimaldada lahenduse täielikku toimimist.

317

C4.3. R3-I4

Siht

Eakate hoolekandeasutuste, kodude ja kogukonna hoolekandekeskuste ehitamine

Arv

0

8

2. kv

2026

Kaheksa eakate keskuse rajamine, mis võimaldavad 800 toetusesaajat, üksnes inimestele, kes sõltuvad täielikult institutsionaalsest hooldusest ja kelle vajadusi ei ole võimalik rahuldada kodus või kogukonna tasandil. Lisaks loovad eakate keskused tingimused, et pakkuda kodus elavatele eakatele hooldusteenuseid ja institutsiooniväliseid teenuseid.

T.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C4.3 R3-I2 – Sotsiaalhooldussüsteemi digitaliseerimise parandamine ja sotsiaalhoolekandekeskuste ühendamine sotsiaalteenuste osutajatega

Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada sotsiaalhoolekande kodurakendust, mis haldab ja dokumenteerib menetlusi, mis on seotud sotsiaalteenuste õiguste tunnustamisega üksikute teenuseosutajate poolt. Investeering hõlmab rakenduse integreerimist ühtsesse sotsiaalhoolekande IT-süsteemi, mis pakub ühtset digitaalset platvormi kasutajaid ja hoolekandeteenuseid käsitlevate andmete jälgimiseks ja analüüsimiseks.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

T.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

315

C4.3. R3-I2

Siht

Ühtne teabesüsteem (SocSkrb teabesüsteem)

Arv

0

1

4. kv

2024

Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada sotsiaalhoolekande rakendust, mis haldab ja salvestab sotsiaalteenuste õiguste tunnustamisega seotud menetlusi, ühtseks toimivaks IT-süsteemiks, mis kaasab kõik sidusrühmad õiguste tunnustamise ja kasutajale teenuste osutamise protsessi, võimaldades seega jälgida ja analüüsida andmeid kasutajate ja teenuste kohta sotsiaalhoolekandesüsteemis, näiteks teavet teenuseosutajate juures kättesaadavate kohtade ja nende teenuste hindade kohta. Väljatöötatud tarkvaralahendus integreeritakse olemasolevasse SocSkrbi infosüsteemi, mida kasutavad sotsiaalhoolekandekeskused. See võimaldab kõigi sotsiaalhoolekandekeskuste IT-ühendust riigieelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste osutajatega.

U. KOMPONENT 5.1. TERVISHOIUSÜSTEEMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE

Selle Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on tegeleda COVID-19 pandeemia tõttu süvenenud probleemidega, mis on seotud tervishoiusüsteemi vastupanuvõime ja jätkusuutlikkusega seoses ELi keskmisest noorema elueaga, nõrga ennetava, kroonilise ja pikaajalise hooldusega. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on parandada tervishoiusüsteemi tõhusust, kvaliteeti, kättesaadavust ja rahalist jätkusuutlikkust.

Kõnealune komponent koosneb järgmistest meetmetest:

-Uute ravimudelite kasutuselevõtmine patsientidele, pöörates erilist tähelepanu vähihaigete ennetavale ja kroonilisele hooldusele;

-Haiglate funktsionaalne integreerimine ning päevahaiglate tugevdamine sekundaar- ja kolmandal tasandil (horisontaal- ja vertikaalhaiglad);

-Perespetsialistide osakaalu suurendamine üld- ja pererühmades töötavate arstide koguarvus;

-Parandada ühishangete digiteeritud süsteemi, et kaasata maakondlikele haiglatele kuuluvaid haiglaid, et saavutada süsteemis märkimisväärset kokkuhoidu ja parandada kvaliteeti;

-Tsentraliseeritud ettevalmistussüsteemi laialdane kasutamine kaheksas haiglas ja ühtse teraapia jaotussüsteemi kasutuselevõtt 40 haiglas.

Komponent aitab täita riigipõhist soovitust, mis käsitleb tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamist, tervishoiutöötajate ja -rajatiste tasakaalustatud geograafilist jaotust, tihedamat koostööd kõigi haldustasandite vahel ja investeeringuid e-tervishoidu (riigipõhine soovitus 1.2, 2020), samuti digitaristule ja -teenustele juurdepääsu suurendamist (riigipõhine soovitus 2.3, 2020) ning oskuste omandamise edendamist (riigipõhine soovitus 2.4, 2020).

U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C5.1 R1 – Tervishoiusüsteemi tõhususe, kvaliteedi ja juurdepääsetavuse parandamine

Selle meetme eesmärk on suurendada esmatasandi tervishoiuteenuste võrdset kättesaadavust, eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja saartel, parandades perearstide (perearstide) teenuste valikut ja kvaliteeti, vähendades seeläbi haiglate koormust. Tervisenäitajate paremaks jälgimiseks luuakse tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistik, et aidata kaasa peamiste tulemusnäitajate loomisele vastavalt kindlaksmääratud metoodikale, eesmärgiga siduda meetmed riiklikes strateegiadokumentides ja reformides sätestatud eesmärkidega, parandades strateegiliseks ja poliitiliseks analüüsiks kättesaadavate terviseandmete õigeaegsust.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C5.1 R1-I4 – Kliinilise haiglakeskuse KBC Split digitaalne kujutisdiagnostika

Meetme eesmärk on ajakohastada KBC Spliti digitaalset kujutisdiagnoosi, parandades seeläbi tervishoiuteenuseid haiguste ennetamise, ravi ja diagnoosimise valdkonnas. Investeeringu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust kõigi patsiendikategooriate jaoks, parandada kliinilisi tulemusi ning pakkuda varasemat ja kvaliteetsemat diagnostikat, eelkõige pediaatrilistel ja onkoloogilistel patsientidel. Eelkõige digitaliseerib see tervishoiuteenused ja -protsessid, tagab tervishoiuteenuste osutamise läbipaistvuse, optimeerib haiglasüsteemi ressursside kasutamist ja tagab tulevase finantsstabiilsuse. Investeeringuga kohandatakse ruumi, et majutada äsja omandatud meditsiiniseadmeid, sealhulgas magnetresonants 3T, Neurointervention Digital DSA angio-toa, Diascopic RTG-masin ja endoskoopiline gastroenteroloogiline ruum.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering C5.1 R1-I5 – Varaždini üldhaigla keskse tegevusploki ehitamine ja sisustamine

Investeeringu eesmärk on optimeerida haigla tervishoiusüsteemi ressursse, suurendada patsientide ohutust ja tagada tervishoiutöötajate tööks sobivad tingimused. See meede hõlmab tsentraalse tegevusploki ehitamist ja varustamist ning olemasolevate meditsiinirajatistega ühendavate koridoride ehitamist.

Investeering C5.1 R1-I6 – Digikujutise diagnostika kliiniline haigla KB Dubrava“

Meetme eesmärk on osta digitaalseid radioloogiaseadmeid KB Dubrava kliinilisele diagnostika- ja sekkumisradioloogia instituudile, mis osutab teenust enam kui 350 000 patsiendile. Üldiselt eeldatakse, et see investeering parandab märkimisväärselt tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust kõigi patsiendikategooriate jaoks, parandab diagnoosimist, ravi ja ravijärgset järelevalvet ning seega kliinilisi tulemusi kõigi patsiendirühmade jaoks, sealhulgas patsientide jaoks, kes vajavad kõige keerukamat ravi kliinikutes ja haigla organisatsioonilistes üksustes. Selle tulemusena lüheneb eeldatavasti haiglaravi kestus, komplikatsioonid, haiglaravi intensiivraviüksustes, ravikulud ja ootenimekirjad. Investeering hõlmab tipptasemel seadmete ostmist.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering C5.1 R1-I7 – uute rajatiste sisseseadmine päevahaiglaks ja ühepäevaseks operatsiooniks ning integreeritud erakorraliseks haiglaraviks ning Neurokirurgia kliiniku kohandamine kliinilise haigla keskuses „KBC Sestre Milosrdnice“

Meetme eesmärk on suurendada patsientide ravivõimet vähemalt 22 % võrreldes praegu ravitavate patsientide arvuga. Investeering peaks märkimisväärselt parandama KBC poolt ravitud ligikaudu 700 000 patsiendi tervishoiuteenuste kvaliteeti, millest ligikaudu 300 000 on hädaolukorrad ning ligikaudu 40 000 patsienti ravitakse päevahaiglas ja kirurgias. Meede varustab uued vahendid päevahaiglate ja ühe päeva kirurgiliste operatsioonide jaoks ning integreeritud haiglaraviks ja Neurosurgery Clinic’i kohandamiseks Sestre’i milosrdnice kliinikus.

Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

Investeering C5.1 R1-I8 – Ravieelne ravi ja farmakoresistentse epilepsiaga patsientide ravi üldhaiglas KB Dubrava

Selle meetme eesmärk on arendada edasi Neurology KB Dubrava instituuti ning ravieelseid meetodeid ja epilepsiaravi farmakoresistentsetel patsientidel. Investeering hõlmab tipptasemel seadmete soetamist ja ruumiliste võimaluste kohandamist.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering C5.1 R1-I9 – Kliinilise haiglakeskuse „KBC Zagreb“ arendamine, III etapp – meditsiini- ja muude seadmetega varustamine

Selle meetme eesmärk on võimaldada kaasaegsete tehnoloogiate rakendamist ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust kolmandal ja neljandal astmel. Meede hõlmab meditsiiniseadmete ja mittemeditsiiniliste seadmete ostmist Zagrebi kliinilis-haiglakeskuses (KBC).

Reform C5.1 R2 – Uue hooldusmudeli kasutuselevõtmine peamiste terviseprobleemide lahendamiseks

Meetme eesmärk on parandada ja ühtlustada tervishoiuteenuste kvaliteeti. See meede seisneb integreeritud kliiniliste e-suuniste väljatöötamises.

Investeering C5.1 R2-I1 – vähipatsientide ennetus-, diagnostika- ja raviseadmete ostmine

Selle meetme eesmärk on tagada Horvaatias viivitamata kõigi onkoloogiliste patsientide optimaalne ravi, kasutades kaasaegseid kiiritusravimeetodeid. See meede seisneb meditsiiniseadmete ostmises.

Investeering C5.1 R2-I2 – seadmete omandamine ja rakendamine riikliku onkoloogilise võrgustiku ja riikliku onkoloogilise andmebaasi loomiseks

Selle meetme eesmärk on luua riikliku onkoloogilise andmebaasi riiklik võrgustik, mis ühendab ja salvestab haigla infosüsteemidest ja muudest süsteemidest pärit andmeid automatiseerimise teel. Meede seisneb onkoloogiliste patsientide jälgimise IT-platvormi loomises ja riikliku onkoloogilise võrgustiku loomises.

Reform C5.1 R3 – Tervisevaldkonna inimressursside strateegilise juhtimise süsteemi kehtestamine

Reformi eesmärk on parandada kodanike, eelkõige maa- ja hõredamalt asustatud piirkondade elanike juurdepääsu tervishoiuteenustele, parandades samal ajal erakorralise meditsiini tõhusust ning tagades kvaliteetse ja tõhusa tervishoiusüsteemi. Selle eesmärgi saavutamiseks pakutakse erikoolitust tervishoiutöötajatele, eelkõige esmatasandi arstidele, samuti meditsiiniõdedele ja tehnikutele erakorralise meditsiini valdkonnas, saavutades seeläbi tervishoiutöötajate tasakaalustatud geograafilise jaotuse ja riiklike tervishoiuteenuste võrgustiku piisava hõivatuse. Lisaks on reformiga ette nähtud võtta vastu riiklik tervise arengukava aastateks 2021-2027, mis:

Määratleda arenguvajadused, et saavutada paindlik, tõhus ja terviklikult hallatav tervishoiusüsteem;

Osutada meetmetele, mis on suunatud edukale tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele;

Juurutada tervishoiuteenuste osutajate tegevuse koordineerimine ning ravi- ja rehabilitatsioonimudelite muutmine aktiivse hoolduse protsessi juhtimiseks kõigil etappidel ja tasanditel;

Määratleda tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande integreerimine ning integreeritud pikaajalise hoolduse mudelite väljatöötamine;

– Kehtestada meetmed tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsientide ohutuse kontrollimiseks ja parandamiseks;

– Parandada personalijuhtimise sätteid.

– Kehtestada konkreetsed eesmärgid, mis aitavad kaudselt kaasa riiklikus reformistrateegias sätestatud strateegilise eesmärgi saavutamisele 2030. aastaks.

Eeldatava eluea pikenemisele aitavad kaasa järgmised tegurid:

– Tervislike eluviiside edendamine ja haiguste ennetamine, mis on peamine rahvatervise probleem;

– Tervishoiu kvaliteedi parandamine tervishoiu kõigi tasandite ja osade parema tõhususe, ohutuse, juurdepääsetavuse ja funktsionaalse integreerimise kaudu;

– Uue hooldusmudeli kasutuselevõtmine selliste peamiste terviseprobleemide lahendamiseks nagu südame-veresoonkonna haigused, onkoloogilised ja harvikhaigused ning diabeet, et pikendada ja parandada elukvaliteeti

– Muuta tervishoiusüsteem strateegilise juhtimise kaudu soovitavaks töökohaks, tagades seeläbi tervishoiusüsteemi töötajate optimaalse arvu ja jaotuse;

– Tervishoiusüsteemi rahastamis- ja juhtimismudeli parandamine.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2021.

Investeering C5.1 R3-I1 – spetsialiseerumise keskne rahastamine

Selle meetme eesmärk on tagada, et kõik tervishoiuteenused oleksid üldsusele piisavalt kättesaadavad ka arstide nappuse tõttu. See meede seisneb tervishoiutöötajatele ja arstidele esmatasandi tervishoiu ning rahvatervise valdkonnas erikoolituse pakkumises.

Investeering C5.1 R3-I2 – Õdede ja tehnikute erikoolitus erakorralise meditsiini valdkonnas

Selle meetme eesmärk on võimaldada meditsiiniõdedel ja -tehnikutel töötada sõltumatult erakorralise meditsiini teenistustes. Meede seisneb meditsiiniõdede ja tehnikute erikoolituse pakkumises erakorralise meditsiini valdkonnas.

Reform C5.1 R4 – Tervishoiusüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamine

Selle meetme eesmärk on tegeleda võlgnevuste mittejätkusuutliku suurenemise, ebajärjekindlate menetluste ja kulukate ravimite hankimisega tervishoiusüsteemis, et saavutada finantsiliselt jätkusuutlik rahvatervisesüsteem, rakendades ühtset ettevalmistus-, lepingute sõlmimise ja menetluste standardit, mis mõjutab tervishoiuteenuste osutamise viise ja võimalusi. Reform hõlmab tervishoiuseadusest ja kohustusliku ravikindlustuse seadusest koosneva õigusraamistiku läbivaatamist järgmiste elementidega:

-Erakorralise meditsiini instituudi erakorralise meditsiini alase tegevuse korraldamise parandamine ja operatiivülesannete täitmine kindlaksmääratud organisatsiooniliste üksuste kaudu;

-Avaliku tervishoiuteenuse ümberkorraldamine eesmärgiga suurendada selle tõhusust, pöörates erilist tähelepanu ennetamisele ja varajasele diagnoosimisele, hädaolukordades ja eriolukordades (pandeemiad) reageerimise parandamisele;

-Haiglate haldusõiguste üleandmine Zagrebi maakonnast ja linnast Horvaatia Vabariiki, et saavutada olemasoleva suutlikkuse tõhus ja tulemuslik kasutamine, ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine haiglate juhtimismudeli ümberkorraldamise kaudu;

-Individuaalsete meditsiiniteenuste ootenimekirjade esitamise aja lühendamine, kohustuslikust tervisekindlustusest saadavate tervishoiuressursside optimeerimine ja parem jaotamine, et tagada kindlustatud isikutele kättesaadavamad tervishoiuteenused;

-Tugevdada finantsjuhtimist käsitlevaid sätteid, tagades samal ajal finantskapitali, et saavutada rahvatervise süsteemi finantsstabiilsus;

-Õigusaktide muudatused, et tagada Horvaatia Haigekassa (HZZO) maksekohustuste õigeaegne täitmine.

Reformiga saavutatakse järgmised eesmärgid:

-Viiakse lõpule vähemalt 8 haigla funktsionaalne integreerimine;

-Vähemalt 85 % ostukategooriatest, mis moodustavad vähemalt 80 % valitsuse hallatavate haiglate kogukuludest, hangitud ühise hankemenetluse teel.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C5.1 R4-I1 – parenteraalsete preparaatide keskne ettevalmistamine kaheksas Horvaatia haiglas

Selle meetme eesmärk on vähendada kulusid ja tagada parenteraalsete ravimite kasutamisel kõrgeim ohutustase, vältida ravivigu, täiendavaid haiglaravipäevi ning vähendada haiglaosakonna arstide ja õdede koormust. See meede seisneb haiglate parenteraalsete ettevalmistuste keskse süsteemi rakendamises.

Investeering C5.1 R4-I2 – Uniteraapia jaotussüsteemi kasutuselevõtt 40 Horvaatia haiglas

Selle meetme eesmärk on aidata suurendada patsiendi ohutust, ennetada ravivigu, kontrollida ravimivarusid ja suurendada patsientide nõustamist, mille tulemusel paranevad ravi üldised tulemused. See meede seisneb haiglates ühiku teraapia jaotussüsteemi kasutuselevõtus.

Investeering C5.1 R4-I3 – Ravimite jälgimise digiteerimine tervishoiuasutuste kaudu sekundaar- ja kolmanda taseme tervishoius

Selle meetme eesmärk on digitaliseerimine, et võimaldada Horvaatia tervishoiusüsteemil jälgida ravimite tarbimist. See meede seisneb funktsionaalse integreeritud IT-lahenduse pakkumises, et jälgida täielikult haiglasüsteemis olevaid ravimeid alates apteegist kuni patsiendini.

Investeering C5.1 R4-I4 – Ravimipuuduse seire- ja ennetussüsteemi väljatöötamine Horvaatias

Selle meetme eesmärk on võtta kasutusele ravimivarude andmete sihipärane haldamine, mille eesmärk on suurendada ravimite hankimise tõhusust. Meetmega luuakse täpne süsteem teatavate ravimite käibe jälgimiseks ja analüüsimiseks.

Investeering C5.1 R4-I5 – Ambulatoorse ravi tulemuste jälgimise süsteemi kehtestamine, keskendudes kroonilistele patsientidele riiklikes apteekides

Meetme eesmärk on saavutada mittehaigla patsientide farmakoteraapiasse tehtavate investeeringute kulutasuvuse süstemaatilisem planeerimine, jälgimine ja hindamine. Meetmega luuakse avalikes apteekides patsientide tulemuste jälgimise programm.

Reform C5.1 R5 – e-tervis

Selle meetme eesmärk on parandada haldussuutlikkust andmete tõhusama kasutamise kaudu ja soodustada uuenduslikke tervishoiulahendusi, et parandada tervishoiusüsteemi haldamist. E-tervise reformiga toetatakse jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et kõigil inimestel oleks juurdepääs piisava kvaliteediga vajalikele tervishoiuteenustele (sealhulgas ennetus, ravi, rehabilitatsioon ja palliatiivravi). Reform hõlmab riikliku telemeditsiini raamistiku vastuvõtmist, et:

-Laiendada telemeditsiini teenuste ulatust ja tagada koostalitlusvõime riikliku terviseteabesüsteemiga ning sobivus tulevaseks piiriüleseks teabevahetuseks;

-Patsiendi elutähtsate parameetrite edastamine erakorralise meditsiini teenistusest ühisesse erakorralise meditsiini osakonda (OHBP) ja patsiendi kaugjälgimine.

-Luua hädaolukorras osutatava tervishoiuteenuse kaugseire ning järelevalve ja rakendamise järelevalve raamistiku kehtestamise tegevuskava, mis põhineb olukorra analüüsil, riiklikul raamistikul ja tegevuskaval, mis on esitatud seonduva tehnilise toetuse rahastamisvahendi raames.

Riiklik e-tervise teabehaldussüsteem sisaldab järgmisi funktsioone:

-Korrapärased aruanded elanikkonna tervise kohta, mis on haiguste ennetamise ja ohjamise sihtmeetmete aluseks;

-Suurendada riikliku andmeanalüüsi suutlikkust, sealhulgas tervishoiuteenuste osutajate ja patsientide liideste integreerimist olemasolevatesse infrastruktuuridesse ja tavadesse;

-Suurendada riikide suutlikkust võtta kasutusele tehisintellekt ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, tõsta tervishoiutöötajate ja patsientide e-tervise küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste taset, kasutades selleks arenenud tehnoloogiat, eelkõige tehisintellekti;

-Võimaldada uute tervishoiuteenuste arendamist, tuginedes anonüümselt kogutud andmetele, mis on kättesaadavad tervishoiusüsteemis.

Reformi toetavad viis kaasnevat investeeringut (C5.1 R5-I1–I5).

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering C5.1 R5-I1 – operatsioonisaalide digitaalne integreerimine ja robotkirurgia KBC Splitis

Selle meetme eesmärk on võimaldada pahaloomuliste haigustega patsiente igakülgselt ravida ja integreerida tervishoiu optimeerimise meetmed. Sel viisil peaks investeering parandama tervisenäitajaid tänu patsientidele mõeldud uue ravimudeli kasutuselevõtule, eelkõige tänu uutele tipptasemel kirurgilistele ravimeetoditele. Investeeringud on suunatud operatsioonisaalide digitaliseerimisele ja kõrgtehnoloogilise vähiravi seadmete ostmisele KBC Splitis.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering C5.1 R5-I2 – TELECORDIS

Selle meetme eesmärk on digiteerida kardioloogiateenused, mis võimaldavad pidevalt jälgida patsientide, eelkõige krooniliste südamehaigustega patsientide seisundit. Kiired ja kättesaadavad kardioloogilise diagnostika teenused esmatasandi arstiabis aitavad eeldatavasti kaasa patsientide südame terviseprobleemide õigeaegsele avastamisele, õigeaegsele ja asjakohasele ravile ning nende tervisliku seisundi pidevale jälgimisele. Lisaks tagab ECG Holter telemeditsiiniteenus kõrvalistes ja maapiirkondades patsientidele juurdepääsu eriarstiabile, suurendades märkimisväärselt eriarstiabiteenuste kättesaadavust kohalikes ambulatoorse ravi keskustes, parandades spetsialistide tegevust, parandades patsientide tulemusi, vähendades ootejärjekordi ja tervishoiuteenuste osutamise kulusid. Investeering hõlmab diagnostikaprotsesside digiteerimist ja võimaldab jagada andmeid hajutatud spetsialiseeritud keskustega.

Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Investeering C5.1 R5-I3 – Teleülekanne

Selle meetme eesmärk on digiteerida vereülekandeteenus ja tagada valves oleva vereülekande spetsialisti kättesaadavus kõigile vereülekandeseadmetega haiglatele, aidata kaasa telemeditsiiniteenuse tugevale arengule meditsiiniandmete digitaalse edastamise kaudu ning tugevdada kõigi haiglate ja vereülekandeseadmete omavahelist ühendamist.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering C5.1 R5-I4 – Robotkirurgiaga varustatud operatsiooniruumide digiteerimine ja integreerimine KBC Sestre milosrdnice kliinilisse haiglakeskusesse

Selle meetme eesmärk on operatsioonisaalide digiteerimine ja uudsete raviseadmete ostmine uute kaasaegsete kirurgiliste ravimeetodite jaoks. Tegevusruumide digitaliseerimine ja integreerimine muudab patsiente ning ravi liike ja -meetodeid käsitlevate andmete kavandamist, dokumenteerimist, säilitamist ja jagamist. Robotkirurgia parandab kirurgilise ravi kvaliteeti, suurendab patsiendi ohutust, suurendab ravi läbipaistvust, parandab kulude kontrolli ja tervisenäitajaid, tugevdab ja konsolideerib olulisi tervishoiuteabe taristu ressursse, võtab kasutusele paberivaba tervishoiuteenuste süsteemi ja aitab kaasa digiüleminekule.

Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.

Investeering C5.1 R5-I5 – Kliinilise haigla KB Merkur diagnostikaseadmete digiteerimine ja varustamine

Selle meetme eesmärk on digiteerida ja varustada diagnostikaüksused, hõlbustada diagnostiliste arendusprotseduuride jälgimist ja pakkuda patsientidele kvaliteetsemaid teenuseid. Investeering hõlmab nüüdisaegsete seadmete ostmist.

Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

U.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

318

C5.1. R1

Eesmärk

Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistiku vastuvõtmine

Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistiku jõustumine

3. kv

2022

Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamisega (HSPA) kehtestatakse tervisenäitajate mõõtmise raamistik, milles määratakse kindlaks tulemuslikkuse põhinäitajad vastavalt kindlaksmääratud hindamismetoodikale ning mis on seotud meetmete sidumise protsessiga riiklikes strateegiadokumentides ja reformides sätestatud eesmärkidega, andmete õigeaegsusega ning tervisenäitajate seire parandamisega.

319

C5.1. R1

Siht

Diagnostilise ravi aja optimeerimine – ootenimekirjad

Päevade arv

400

270

4. kv

2023

Diagnostilisel ravil olevate patsientide ooteaega vähendatakse 270 päevani alates praegusest 400-päevasest ooteajast.

323

C5.1. R1-I4

Eesmärk

KBC Spliti kliinilise haigla tervishoiuteenuste ajakohastamine

Ostetud seadmed meditsiinilis-diagnostika ja sekkumise instituudile KBC Split

4. kv

2022

Seadmete paigaldamine diagnostika- ja sekkumisradioloogia kliinilisele instituudile ja kliinilise tuumameditsiini instituudile ning hübriidse endoskoopilise ruumi ehitamine ja seadmed gastroenteroloogia instituudis, et võimaldada uute diagnostiliste ja raviprotseduuride kasutuselevõtmist KBC Spliti kliinilises haiglakeskuses. Paigaldatud on vähemalt magnetresonants 3T, Neurointervention digital DSA angio ruum, diaskoopne röntgeniaparaat, endoskoopiline gastroenteroloogiline ruum.

324

C5.1. R1-I5

Siht

Keskse operatsiooniploki ehitus koos Varaždini üldhaigla kaassisuga

Arv

0

1

4. kv

2025

Keskse operatsiooniploki (COB) hoone ehitamine ja varustamine intensiivravi üksustega (JIL), keskse steriliseerimise, reaalajalise brutokasvu diagnostika, ülekannete ja meditsiinilis-biokeemiliste laboritega ning olemasolevate meditsiinirajatistega ühendavate koridoride ehitamine.

325

C5.1. R1-I6

Siht

Meditsiinilised diagnostikaseadmed kliinilis-haiglas (KB) Dubravas

Arv

0

8

2. kv

2023

Kaheksa diagnostikameditsiiniseadme ja digitaalse radioloogiaseadme ostmine ja paigaldamine diagnostika- ja sekkumisradioloogia kliinilise instituudi jaoks. Kõik seadmed on kavas järk-järgult paigaldada, kuid kõik peavad olema töökorras hiljemalt 30. juuniks 2023.

326

C5.1. R1-I7

Siht

Uued rajatised kliinilis-haiglas (KBC) Sestre milosrdnice

Arv

0

2

1. kv

2024

Sestre milosrdnice kliiniline haigla (KBC) varustatakse integreeritud erakorralise haiglaravi, päevahaigla ja ühepäevase kirurgiaga meditsiini- ja muude seadmete ning mööbliga.

327

C5.1. R1-I8

Siht

Kliinilises haiglas (KB) Dubravas farmakoresistentset epilepsiat põdevate patsientide raviks ja raviks ettenähtud meditsiiniseadmed

Arv

0

10

2. kv

2023

Kliinilis-haigla Neuroloogiainstituudi (KB) Dubrava edasiseks arendamiseks paigaldatakse ja võetakse kasutusele kümme meditsiiniseadet (seadet) hiljemalt 30. juuniks 2023. Investeering hõlmab selliste seadmete ostmist nagu SEEG 256 kanali salvestusseadmed, digitaalne EMNG ja EP 12 kanalikuvamisseade. Raadiosageduse (RF) termokoagulatsiooniseade ja piisava ruumimahu kohandamine.

328

C5.1. R1-I9

Eesmärk

Zagrebi kliinilise haiglakeskuse arendusprojekt

1. kv

2026

Uute meditsiiniseadmete ja mittemeditsiiniliste seadmete ostmine Zagrebi kliiniliste haiglate keskusele (KBC).

329

C5.1. R2

Eesmärk

Tervishoiu kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine kliiniliste e-suuniste väljatöötamise kaudu

Tervishoiuministeerium (Miz) töötas välja ja integreeris Horvaatia tervishoiusüsteemi e-juhenditesse kliinilised suunised.

3. kv

2025

Tervishoiuministeerium töötab välja ja integreerib Horvaatia tervishoiusüsteemi kliinilised suunised ning tervishoiu kvaliteeti ühtlustavad e-suunised.

331

C5.1. R2-I1

Siht

Onkoloogia kiiritusravi kvaliteedi parandamine

Arv

0

6

4. kv

2025

Kuus haiglat varustatakse meditsiiniseadmetega vähi ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks. Investeering hõlmab kaheksa punkri ehitamist lineaarsele kohaletoomiskiirendile), kiiritusravi seadmetele, 17 VMATi lineaarsele kiirendile, neljale lineaarsele SBRT kiirendile, neljale HDRi brahtüteraapiale, üheksale CT simulaatorile, kiiritusravi võrguseadmetele, dosimeetriaseadmetele, fikseerimisseadmetele.

332

C5.1. R2-I2

Siht

Ühtne IT-platvorm onkoloogiliste patsientide ühendamiseks, jälgimiseks ja optimaalseks raviks

Arv

0

1

4. kv

2025

Ühtne IT-platvorm võimaldab koguda terviseandmeid, kavandada organisatsioonilisi ja struktuurimuutusi ning tuvastada riske. Kõik Horvaatia onkoloogiaasutused lisatakse riiklikku onkoloogiavõrgustikku.

333

C5.1. R3

Eesmärk

Riiklik tervise arengukava (2021-2027)

2021.–2027. aasta riikliku tervise arengukava vastuvõtmine

3. kv

2021

Riiklikus tervise arengukavas aastateks 2021-2027 kui valdkondliku planeerimise üldaktis sätestatakse konkreetsed eesmärgid, meetmed, projektid ja tegevused, mida rakendatakse tervishoiuministeeriumi (Miz) egiidi all ning mille peamine eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi ja selle tulemusi. Riiklik tervise arengukava on kooskõlas Horvaatia valitsuse reformikavaga ja Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika suunistega aastateks 2021-2027. Riiklikus tervise arengukavas määratletakse keskmise tähtajaga arenguvajadused järgmiselt:
Arenguvajaduste kindlaksmääramine, et saavutada paindlik, tõhus ja terviklikult hallatav tervishoiusüsteem;
Edukad tervise edendamise ja haiguste ennetamise meetmed;
Tervishoiuteenuste osutajate tegevuse koordineerimise sisseviimine ning ravi- ja rehabilitatsioonimudelite muutmine aktiivse hoolduse protsessi juhtimiseks kõigil etappidel ja tasanditel;
Määratleda tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande integreerimine ning integreeritud pikaajalise hoolduse mudelite väljatöötamine;
Kehtestada meetmed tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsientide ohutuse kontrollimiseks ja parandamiseks;
Parandada personalijuhtimise sätteid.
Püstitada konkreetsed eesmärgid, mis aitavad kaudselt kaasa riiklikus reformistrateegias sätestatud strateegilise eesmärgi saavutamisele 2030. aastaks. Eeldatava eluea pikenemisele aitavad kaasa järgmised tegurid:
– Tervislike eluviiside edendamine ja haiguste ennetamine, mis on peamine rahvatervise probleem;
– Tervishoiu kvaliteedi parandamine tervishoiu kõigi tasandite ja osade parema tõhususe, ohutuse, juurdepääsetavuse ja funktsionaalse integreerimise kaudu;
– Uue hooldusmudeli kasutuselevõtmine selliste peamiste terviseprobleemide lahendamiseks nagu südame-veresoonkonna haigused, onkoloogilised ja harvikhaigused ning diabeet, et pikendada ja parandada elukvaliteeti
– Muuta tervishoiusüsteem strateegilise juhtimise kaudu soovitavaks töökohaks, tagades seeläbi tervishoiusüsteemi töötajate optimaalse arvu ja jaotuse;
– Tervishoiusüsteemi rahastamis- ja juhtimismudeli parandamine.
Erieesmärkide saavutamiseks määratletakse rakendatavad meetmed ja tegevused. Iga meetme jaoks määratakse kindlaks iga erieesmärgi väljundnäitajad ja tulemusnäitajad. Riiklik tervise arengukava sisaldab pikaajalise hoolduse valdkonna tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevajaduste kaardistamise tulemusi. Dokumendis endas kasutatakse muude riiklike õigusaktide ja programmide (riiklik vähivastane strateegiline raamistik aastani 2030, Horvaatia kliinikumide, kliinikumide, kliinikumide ja üldhaiglate arendamise riiklik kava, riiklik vähi-, diabeedi- ja harvikhaiguste vastane raamistik) ning Horvaatia soovituste (riigipõhised soovitused aastateks 2019 ja 2020) andmeid.

399

C5.1. R3-I1

Eesmärk

Eriarsti koolitusele suunatud tsentraliseeritud rahastamissüsteemi loomine

Otsuse vastuvõtmine valitsuse poolt

4. kv

2023

Meditsiinilise spetsialiseerumise rahalise toetuse institutsionaliseerimine toimub eriarsti koolitusele suunatud tsentraliseeritud rahastamissüsteemi loomise kaudu, mille peamine eesmärk on kõrvaldada puudused konkreetsetes meditsiinierialadel, sealhulgas, kuid mitte ainult, esmatasandi tervishoius ja rahvatervises. Selleks eraldatakse rahalisi vahendeid üksnes rahvatervise teenuste võrgustiku vajaduste rahuldamiseks.

See süsteem luuakse selleks, et tagada ebatäielikest eriarstiõppe programmidest saadud rahaliste vahendite taastamine, suunates need eriarstiõppe tsentraliseeritud rahastamissüsteemi eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide saavutamisele, pöörates erilist tähelepanu puudulike meditsiinispetsialistide nappuse kõrvaldamisele.

334

C5.1. R3-I1

Siht

Eriarsti koolitus esmasel tervishoiu põhitasandil

Arv

0

467

1. kv

2026

Sõlmitakse eriarsti koolituse lepingud, mis hõlmavad vähemalt 467 tervishoiutöötajat, sealhulgas esmatasandi tervishoiule, erakorralisele meditsiinile ja rahvatervisele spetsialiseerunud arste. Neid lepinguid rahastatakse eriarsti koolituse jaoks loodud tsentraliseeritud rahastamissüsteemist eraldatud vahenditest.

335

C5.1. R3-I2

Siht

Õendusspetsialistide erakorralise meditsiini koolituse bakalaureusekraad

Arv

0

375

2. kv

2026

Kokku 375 bakalaureusekraadi/meditsiinitehnikut peavad läbima üheaastase erikoolituse erakorralise meditsiini valdkonnas.

336

C5.1. R4

Eesmärk

Tervishoiuseaduse ja kohustusliku ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustusseaduse ja kohustusliku ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse jõustumine

4. kv

2022

Tervishoiuseaduse muudatused võimaldavad muuta uue ühishanke otsuse siduvaks ka nende tervishoiuasutuste suhtes, kelle osalemine on seni olnud vabatahtlik, ning suurendavad seega ühishankega hõlmatud sidusrühmade arvu.
-Erakorralise meditsiini ühtne büroo täiustab erakorralise meditsiiniga seotud tegevust ja täidab operatiivülesandeid kogu Horvaatia Vabariigi territooriumil teatavate organisatsiooniliste üksuste kaudu;
-Riiklike tervishoiuteenuste ümberkorraldamine aitab suurendada tõhusust ja tugevdada riiklikku tervishoiusüsteemi, pöörates erilist tähelepanu ennetamisele ja varajasele diagnoosimisele, hädaolukordadele ja eriolukordadele (pandeemilised tegurid) reageerimise parandamisele;
-Anda praegu Zagrebi maakonnas ja linnas hallatavate haiglate juhtimisõigused üle Horvaatia Vabariigile, et saavutada olemasoleva suutlikkuse ratsionaalne ja kvaliteetne kasutamine, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldades ümber haiglate juhtimismudeli.

Kohustusliku tervisekindlustuse seaduse muudatustega kehtestatakse selged ja läbipaistvad kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks kohustusliku tervisekindlustuse raames võetavate tervishoiumeetmete programm, asutused, kes koostavad ja võtavad vastu meetmeprogrammi, ning kohustusliku tervisekindlustusega hõlmatava tervishoiu ulatus ja vastavus muudele õigusaktidele. Akti eesmärk on:
-Muuta tervishoiuteenused kindlustatud isikutele kättesaadavamaks ja õigeaegsemaks, kui nad seda vajavad;
-Individuaalsete meditsiiniteenuste ootenimekirjade vähendamine, optimeerimine ja sellega seoses kohustuslikust tervisekindlustusest saadavate tervishoiuressursside parem jaotamine
-Finantsstabiilsuse saavutamiseks ja selle jätkusuutlikkuse tagamiseks ning sellega seoses kindlustatud isikute olukorra parandamiseks kohustusliku ravikindlustuse pakkumisel;
-Lisage säte, millega eelistatakse HZZO tellijaid tervishoiuteenuste osutajatena kohustuslikust ravikindlustusest seoses HZZO kohustuste täitmisega nende ees seaduses sätestatud tähtaja jooksul, et tagada kindlustatud isikutele õigus tervishoiuteenustele.

337

C5.1. R4

Siht

Haiglate funktsionaalne integreerimine

Arv

12

20

4. kv

2023

Viiakse lõpule vähemalt 8 haigla funktsionaalne integreerimine, et ratsionaliseerida haiglasüsteemi tegevuste vähendamise/ümberjagamise ja akuutse paikse suutlikkuse vähendamise kaudu, tugevdades igapäevaseid haiglaid kulutõhusamate raviviisidena.

338

C5.1. R4

Siht

Ühine hankemenetlus tervishoiuasutustele

% (protsent)

0

85

4. kv

2023

Vähemalt 85 % ostukategooriatest, mis moodustavad vähemalt 80 % valitsuse hallatavate haiglate kogukuludest, hangitakse ühise hankemenetluse teel. Eesmärgi saavutamiseks teeb tervishoiuministeerium (Miz) tervishoiuasutuste konkreetse hankemenetluse kohustuslikku ühist läbiviimist käsitleva otsuse muutmise alusel järgmist: i) otsustab korraldada ühise hankemenetluse;
ii) sõlmib lepingud ühishanke sidusrühmadega; iii) moodustada eksperdirühmi asjaomaste kategooriate tehniliste kirjelduste koostamiseks; ning iv) rakendada hankekategooriaid, millele on osutatud otsuses tervishoiuasutuste konkreetse hankemenetluse kohustusliku ühise rakendamise kohta – pärast tehniliste kirjelduste jõustumist. Ühised hankemenetlused viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele ja raamlepingutele/lepingute sõlmimisele.

339

C5.1. R4-I1

Siht

Parenteraalsete ettevalmistuste keskjuhatus 8 haiglas

% (protsent)

0

75

2. kv

2025

Vähemalt 75 % parenteraalsetest preparaatidest tehakse kaheksas Horvaatia haiglas ravimite tsentraalse valmistamise teel.

340

C5.1. R4-I2

Siht

Ühikuteraapiasüsteem tahkete ravimvormide jaoks 40 Horvaatia haiglas

Number

0

40

4. kv

2025

Seadmepõhise ravisüsteemi paigaldamine 40 Horvaatia haiglasse.

341

C5.1. R4-I3

Siht

Ravimi järelevalve haiglasüsteemis apteegist patsiendini

Number

0

30

2. kv

2026

Vähemalt 30 haiglal peab olema funktsionaalne integreeritud IT-lahendus ravimite jälgimiseks haiglasüsteemis alates apteegist kuni patsiendini.

342

C5.1. R4-I4

Siht

Plokiahela tehnoloogial põhinev ravimite nappuse jälgimise süsteem

Number

0

1

2. kv

2025

Töötatakse välja tarkvaralahendus, et jälgida ravimite nappust Horvaatias ning töötada välja integreeritud mudel ravimite nappuse ennetamiseks ja ennetamiseks. Ravimeid jälgitakse plokiahela tarkvaralahenduse abil.

343

C5.1. R5-I5

Siht

Diagnostiline üksus Kliiniline Haigla Merkur

Arv

0

4

1. kv

2023

Selleks et parandada teenuse kvaliteeti, suurendada patsientide ravikordade arvu, kiirendada ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kõigi patsiendikategooriate jaoks, paigaldatakse seadmed vähemalt 4 diagnostikaüksuse jaoks Merkuri kliinilisse haiglakeskusesse (KBC). Paigaldatud seadmed koosnevad järgmistest osadest:
- Aparatuur toorik- ja transesogastri ehhokardiograafiaks;
- Kolm monitori koronaarüksuse jaoks;
- Lahtiste patsientide telemeetriasüsteem;
- Tugevam võimsus ultraheli;
- Alumine võimsus ultraheli;
- Magnetresonants MR 3T;
- Mammograafiaskanner;
- Multilateraalne arvutitomograafia (MSCT);
- Ultraheli;
- Ultraheli 3D/4D kumerusega, 3D/4D tupega, 2D tupega ja 2D kumerussondiga ning printeriga;
- Ultraheliga kõrgklassi kolonelleitnant Doppler.

344

C5.1. R4-I5

Siht

Mittehaigla krooniliste patsientide ravitulemuste jälgimine riiklikes apteekides

Number

0

1

4. kv

2025

Projekt hõlmab patsientide jälgimist ja struktureeritud andmete loomist, mis tehakse kättesaadavaks Horvaatia Vabariigi keskse terviseinfosüsteemi (CEZIH) kaudu.

346

C5.1. R5

Eesmärk

Telemeditsiiniteenuste parandamine ja laiendamine

Riikliku telemeditsiini raamistiku jõustumine, millega laiendatakse telemeditsiini teenuste ulatust

4. kv

2022

Reformiga kehtestatakse funktsionaalse riikliku telemeditsiini raamistiku loomine patsiendi elutähtsate parameetrite edastamiseks erakorralisest tervishoiuteenusest ühisesse erakorralise meditsiini osakonda (OHBP) ja ambulatoorse erakorralise meditsiini teenuse kaugseiresse. Projekti eesmärgid on järgmised: i). Olukorra analüüs; ii) riiklik raamistik erakorralise meditsiini kaugseire (HMS) loomiseks ja iii) tegevuskava järelevalve kehtestamiseks ja raamistik rakendamise järelevalveks.
Arvestades tehnilise abi piiratud ressursse ja kestust, on teleradioloogia komponent vaid hea tava kaardistamise sissejuhatav osa.

347

C5.1. R5-I1

Siht

Digiteeritud integreeritud operatsioonisaalid (Firule ja Križine) ja robotsüsteem Firule’i installeeritud ja funktsionaalses asukohas

Arv

0

4

2. kv

2024

Projekt hõlmab 4 Firule’i ja Križine’i operatsioonisaali digiteerimist ja integreerimist ning Firule’i saidi robotisüsteemi. Digiüleminek, integratsioon ja robotkirurgia muudavad ravi kulgu, parandades kirurgilise ravi kvaliteeti, parandades patsiendi ohutust, tagades ravi suurema läbipaistvuse, kontrollides paremini kulusid ja tervisenäitajaid, tugevdades ja konsolideerides peamisi tervishoiuteabe taristu ressursse ning ajakohastades paberivabasid tervishoiuteenuseid.

348

C5.1. R5-I2

Siht

Telekardioloogilised teenused

Arv

0

40

1. kv

2023

TeleCordise projekti eesmärk on paigaldada kaugetesse ja maapiirkondadesse meditsiini- ja arvutiseadmed, mis on vajalikud elektrokardiogrammi (EKG) tõstuki, survetõstuki ja 12 kanaliga elektrokardiogrammi (ECG) teenuste osutamiseks, mis ei ole nende teenustega piisavalt kaetud, näiteks ei ole nende käsutuses kardioloogiaspetsialisti. Seadmed ostetakse (pakk keskuse kohta) ja paigutatakse vähemalt 40 telemeditsiini juurdepääsupunkti. Programm peab olema ühenduses telemeditsiini erikeskustega ja pakkuma telekardioloogilist teenust.

349

C5.1. R5-I3

Siht

Teleülekandeteenused

Arv

0

35

4. kv

2022

Teletransfusioni projekt toetab olemasolevat digitaalse raviprotsessi taristut, kus kasutatakse patsiendi andmeid, mis on saadud e-retseptist ja e-toimikust, mida on vaja ravi alustamiseks teises või kolmandas tervishoiuasutuses.
Projekt ühendab Horvaatia territooriumil asuvaid haiglaülekandekeskusi (vähemalt 35 haiglaülekandekeskust) ja teeb teenuse kättesaadavaks 24 tundi ööpäevas seitse päeva nädalas. Seadmed ostetakse (pakett keskuse kohta) ja paigutatakse telemeditsiini juurdepääsukeskustesse, programm ühendatakse telemeditsiini erikeskustega ja selles osutatakse teleülekandeteenust.

350

C5.1. R5-I4

Siht

Operatsioonisaalide kliiniline haiglakeskus (KBC) robotkirurgiaga Sestre milosrdnice

Arv

0

4

1. kv

2024

Vähemalt 4 uut operatsiooniruumi, kus on tipptasemel robottehnoloogia;
Võimalikud on järgmised funktsioonid: kogu patsiendi kohta reaalajas andmete hankimine operatsiooni ajal operatsiooniruumis monitori ekraanilt. Lisaks peab olema võimalik kogu patsiendi pildistamine monitori ekraanil operatsiooni ajal, mis aitab kaasa ohutumatele ja tõhusamatele protseduuridele. Integreerimine võimaldab kasutada samas operatsioonisaalis ka muid diagnostika- ja raviseadmeid, mis on samuti integreeritud operatsioonisaali integreeritud süsteemi.

U.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus  

Investeering C5.1 R1-I1 – Mobiilsete apteekide kasutuselevõtt esmatasandi arstiabis

Selle investeeringu eesmärk on pakkuda ravimeid piirkondades, kus ei ole apteeke. Meede seisneb mobiilsete apteekide hankimises.

Investeering C5.1 R1-I2 – mobiilsed ambulatoorse ravi üksused

Selle meetme eesmärk on luua maapiirkondades, äärealadel ja saartel liikuv ambulatoorne ravisüsteem. Meede seisneb mobiilse kliiniku süsteemi loomises.

Investeering C5.1 R1-I3 – kliiniliste isolatsiooniüksuste ehitamine ja varustamine (3, 4 ja 1/5 hoonetest) Nakkushaiguste kliinik „Dr Fran Mihaljević“

Selle meetme eesmärk on saavutada nakkushaiguste ravi, kasutades ajakohaseid ja uuenduslikke tehnoloogiaid, mille eesmärk on vähendada raviaega, kulusid ja patsientidele kvaliteetse ravi pakkumist. See meede seisneb infektsioonikliiniku dr Fran Mihaljevići hoonete ehitamises ja seadmete asendamises.

U.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
320	C5.1. R1-I1	Siht	Juurdepääs apteegiabile ja ravimitele		Arv	0	8	2. kv	2025	Hangitakse vähemalt kuus haagisautoelamute apteegi ja vähemalt kaks paadiapteegi.
321	C5.1. R1-I2	Siht	Mobiilsete ambulatoorsete esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine		Arv	0	33	4. kv	2025	Maapiirkondades, äärealadel ja saartel luuakse 33 esmatasandi ravisõidukiga liikuv kliinikusüsteem. Investeering hõlmab vajaliku suutlikkuse kaardistamist, et saavutada eesmärk katta 80 % liikuvatest ambulatoorsetest tervishoiuteenustest maapiirkondades, äärealadel ja saartel. Lisaks kehtestatakse lepingumudel, et tagada teenuse pikaajaline finantsiline jätkusuutlikkus. Tervishoiuministeerium korraldab koolitust, et suurendada liikuvate rühmade suutlikkust ambulatoorsete esmatasandi tervishoiuteenuste osutamisel.
322	C5.1. R1-I3	Siht	Uus hoone nakkushaiguskliiniku Fran Mihaljević kompleksis		Arv	0	1	1. kv	2026	Projekt hõlmab olemasolevate hoonete lammutamist (3, 4 ja 1/5) ja uue hoone ehitamist kompleksi osana. Projekt hõlmab nakkushaiguste kliiniku „Dr Fran Mihaljević“ seadmete asendamist.

V. ALGATUS 6.1. HOONETE RENOVEERIMINE

Horvaatia praegune hoonefond on suhteliselt vana ja hoonete energiatõhusamaks renoveerimise määr oli aastatel 2014-2020 vaid 0,7 % aastas. Vanade ja ebatõhusate hoonete arvele langeb 40 % energiatarbimisest ja 36 % CO2 heitest ning 30 % hoonetest kuulub kõige kehvemini toimivasse kategooriasse. Enamik kõige kehvemini toimivaid hooneid ei vasta maavärinavastase kaitse, tulekaitse või tervisekaitse miinimumnõuetele ning vajavad seetõttu põhjalikku renoveerimist. Lisaks tabasid 2020. aasta märtsis ja detsembris Horvaatiat kaks maavärinate seeriat, mis põhjustasid suurt materiaalset kahju Zagrebi linnas, Krapina-Zagorje maakonnas, Sisak-Moslavina maakonnas ja Karlovaci maakonnas. Vastavalt kiire kahjuvajaduse hinnangule (Horvaatia Vabariigi valitsus, 2020) hinnati märtsis toimunud maavärinast tingitud Zagrebi, Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonna ülesehitus- ja taastamisvajaduste kogusummaks ligikaudu 17 469 000 000 eurot. Detsembris toimunud maavärinast tingitud kahjude hindamine on veel pooleli.

See Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava algatus hõlmab investeeringuid ja reforme, mille eesmärk on soodustada hoonete põhjalikku renoveerimist, sealhulgas hoonete energiatõhusamaks renoveerimist, struktuurset tugevdamist ja maavärinajärgset renoveerimist. Renoveerimine hõlmab korterelamuid ja üldkasutatavaid hooneid, sealhulgas tervishoiu- ja haridusasutusi, samuti kultuuriväärtusega hooneid.

Algatus hõlmab reforme, millega toetatakse hoonete renoveerimist ja dekarboniseerimist, tegeledes samal ajal ehitusturu tõkete ja sotsiaalküsimustega: i) reform, mille eesmärk on vähendada hoonete CO2 heidet, ii) reform, mille eesmärk on suurendada töötajate ja ekspertide arvu energiatõhususe ja maavärinajärgse rekonstrueerimise valdkonnas, iii) reform, mille eesmärk on vähendada taotlejate halduskoormust renoveerimisprotsessis, iv) reform, mille eesmärk on suurendada teadmisi seismilistest tegevustest, v) reform, mille eesmärk on edendada ja arendada rohelist taristut ning hoonete ja ruumide ringmajandust, ning vi) reform, mille eesmärk on töötada välja süstemaatiline energiajuhtimine ja katsetada uut energiatõhususe rahastamise mudelit.

Investeeringud ja reformid toetavad Horvaatiale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringutega seotud poliitika energiatõhususele, [...] ja keskkonnataristule (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning vajadust keskendada investeeringud rohelisele ja [...] üleminekule, eelkõige keskkonnataristule (riigipõhine soovitus 3, 2020).

V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C6.1 R1 – Hoonete CO2 heite vähendamine

Reform aitab kaasa olemasolevate hoonete renoveerimislaine algatusele ja olemasoleva hoonefondi muutmisele 2050. aastaks väga energiatõhusaks ja vähese CO2 heitega hoonefondiks.

Reform hõlmab energiatõhususe suurendamise kavade vastuvõtmist aastateks 2021-2030 korterelamute, üldkasutatavate hoonete ja erikategooria hoonete jaoks, millel on kultuuriväärtuse staatus, ning energiaostuvõimetuse vähendamise programmi vastuvõtmist riigi jaoks erilist muret valmistavates valdkondades aastateks 2021-2025. Nende programmidega soodustatakse hoonete põhjalikku renoveerimist, pöörates erilist tähelepanu tervisliku sisekliima ja tuleohutuse tagamisele ning seismilisuse suurenemisega seotud riskide käsitlemisele ja energiaostuvõimetuse vähendamisele.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Investeering C6.1-R1-I1 – Hoonete renoveerimine energia tootmiseks

Meetme eesmärk on vähendada energiatarbimist kütmiseks ja suurendada primaarenergia säästmist korterelamutes ja avaliku sektori hoonetes. See meede hõlmab üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusamaks renoveerimist.

Investeering C6.1- R1-I3 – Kultuuriväärtuse staatusega hoonete renoveerimine energiatõhusalt

Meetme eesmärk on renoveerida kultuuriväärtusega hooneid, et vähendada energiatarbimist. See meede seisneb kahte liiki hoonete renoveerimises: individuaalselt kaitstud kultuuriväärtused ja hooned, mis asuvad kaitstud kultuuri- ja ajaloolistes üksustes.

Reform C6.1 R2 – Raamraamistiku väljatöötamine piisavate oskuste tagamiseks maavärinajärgseks rekonstrueerimiseks vajalike roheliste töökohtade kontekstis

Meetme eesmärk on tegeleda kvalifitseeritud tööjõu nappusega ehituses, pakkudes haridusprogramme. See meede seisneb keskkonnahoidlike oskuste arendamise riikliku kava avaldamises, pakkudes täiskasvanuhariduse programme energiatõhusaks renoveerimiseks ning uut magistriprogrammi kestliku ja seismilise vastupanuvõimelise hoone ehitamiseks.

Reform C6.1 R3 – Tõhususe suurendamine, halduskoormuse vähendamine ja renoveerimisprotsessi digiteerimine

Meetme eesmärk on pakkuda kodanikele teenuseid, et vähendada halduskoormust energia ja maavärinajärgse renoveerimise protsessis. See meede seisneb ühtse kontaktpunkti teenuste arendamises ja avaliku sektori töötajate kutsealase suutlikkuse suurendamises.

Reform C6.1 R4 – seismiliste andmete ajakohastamine ja integreerimine renoveerimisprotsessi jaoks ning avaliku taristu tulevase ehitamise ja seire kavandamine

Meetme eesmärk on parandada riskidele vastupanu võimet ruumilises planeerimises ja ehitussektoris, tõhustades seismiliste andmete kogumist ja töötlemist. See meede seisneb suutlikkuse suurendamises, mida on vaja seismiliste andmete kogumiseks ja kasutamiseks ruumilise planeerimise ja ohutumate ehitustavade jaoks.

Investeering C6.1-R4-I1 – Seismoloogiliste andmevõrkude arendamine

Meetme eesmärk on tugevdada seismilise seire ja analüüsi suutlikkust. See meede seisneb seismiliste seadmete soetamises ning seadmeid haldavate ja andmete töötlemise ekspertide koolitamises.

Reform C6.1 R5 – Uue keskkonnahoidliku linnauuendusstrateegia mudeli kasutuselevõtmine ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumi ringjuhtimise katseprojekti rakendamine

Meetme eesmärk on luua linnade keskkonnahoidliku uuendamise raamistik, mis edendab säästvat arengut. See meede seisneb ruumide ja hoonete ringluspõhise haldamise ning linna rohelise taristu programmide vastuvõtmises, linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmises ja katseprojekti rakendamises.

Reform C6.1 R6– Katseprojekt süstemaatilise juhtimisenergia loomiseks ja rakendamiseks ning uue rahastamismudeli väljatöötamiseks

Meetme eesmärk on töötada välja korterelamute energiatarbimise jälgimise mudel ja seda katsetada. See meede seisneb katseprojekti rakendamises, mille eesmärk on luua automaatne andmete kogumine korterelamute energia- ja veetarbimise jälgimiseks.

V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

351

C6.1. R1

Eesmärk

Riiklike energiatõhususe renoveerimisprogrammide vastuvõtmine i) korterelamute jaoks, ii) kultuurikauba staatusega hoonete jaoks (mõlemad ajavahemikuks 2021—2030) ja iii) energiaostuvõimetuse vähendamiseks riigi eriomastes piirkondades (ajavahemikuks 2021—2025)

Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeeriumi ametlikul veebisaidil

4. kv

2021

Selliste programmide avaldamine, mis soodustavad hoonete põhjalikku renoveerimist, tõhusaid alternatiivseid süsteeme ja milles pööratakse erilist tähelepanu tervisliku sisekliima tagamisele, tuleohutusele ja suurema seismilisusega seotud riskidele. Horvaatias võetakse kasutusele eraldi hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kategooria, mille puhul on tegemist kultuuriväärtusega, mida ei ole veel lisatud ELi kaasrahastamiseks mõeldud hoonete energiatõhusamaks renoveerimise programmidesse.
Energiaostuvõimetuse vähendamise programmi avaldamine riigi erilist muret valmistavates valdkondades ajavahemikuks 2021-2025, mis hõlmab hoonete põhjalikku renoveerimist abi saavates ja valitsuse erihoolduspiirkondades, suutlikkuse suurendamist energiaostuvõimetuse leevendamiseks, lõppkasutuse energiatarbimise vähendamist ja sellest tulenevalt energiaostuvõimetute või haavatavate kodumajapidamiste CO2-heite vähendamist.

352

C6.1. R1

Eesmärk

Avaliku sektori hoonete energiatõhususe renoveerimise programmi (2021-2030) vastuvõtmine

Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeeriumi ametlikul veebisaidil

1. kv

2022

Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise programmi avaldamine ajavahemikuks 2021-2030, mis hõlmab avaliku sektori hoonete põhjalikku renoveerimist, sealhulgas energia- ja ressursitõhususe meetmeid, vähendades samal ajal üldkasutatavate hoonete soojusvajadust ja energiatarbimist ning suurendades taastuvate energiaallikate kasutamist ja sellest tulenevat CO2 heite vähendamist.

353

C6.1. R1-I1

Siht

Sõlmitud lepingud üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks

eurodes

0

66 361 404

4. kv

2022

Sõlmitud lepingud, millega nähakse ette 66 361 404 eurot hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks. Kõik lepingud, milles sätestatakse asjakohane energiatõhususe nõue vähendada kütteenergia tarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone aastase kütteenergia tarbimisega enne renoveerimist (eeldatakse, et hoone on kultuuriväärtusega), mis toob kaasa primaarenergia säästmise 30 % võrra võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja järgib määruse (EL) 2020/852 (millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik) artiklis 17 sätestatud põhimõtet „ära tekita olulist kahju“.

354

C6.1. R1-I1

Siht

Korterelamute energiatõhusamaks muutmine

Arv (m2)

0

241 850

2. kv

2026

Korterelamute energiatõhusaks renoveerimine vähemalt 241 850 m² ulatuses, saavutades miinimumnõude vähendada kütteks kuluvat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone renoveerimisele eelneva aastase kütteenergia tarbimisega (välja arvatud kultuuriväärtusega hoone puhul), mis peab andma eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

355

C6.1. R1-I1

Siht

avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmine

Arv
(m2)

0

372 219

2. kv

2026

Elamute energiatõhusaks renoveerimine vähemalt 372 219 m² ulatuses, saavutades miinimumnõude vähendada kütteks kuluvat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone renoveerimisele eelneva aastase kütteenergia tarbimisega (välja arvatud kultuuriväärtusega hoone puhul), mis peab andma eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

358

C6.1. R1-I3

Siht

Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusamaks muutmine

Arv (m2)

0

31 000

2. kv

2026

Renoveeritakse energiatõhusalt vähemalt 31 000 m² kultuuriväärtusega hooneid, saavutades eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 %, kusjuures miinimumnõue on 20 % iga hoone kohta võrreldes renoveerimiseelse olukorraga.

Nende hoonete renoveerimist rahastatakse 100 % ulatuses ja see peab olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

359

C6.1. R2

Eesmärk

Riikliku oskuste arendamise kava avaldamine seoses keskkonnahoidlike töökohtadega, mis on seotud energiatõhususe ja maavärinajärgse rekonstrueerimisega

Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeeriumi ametlikul veebisaidil

4. kv

2022

Riikliku oskuste arendamise kava avaldamine, millega parandatakse keskkonnahoidlike töökohtade oskusi seoses energiatõhusa renoveerimise, maavärinajärgse renoveerimise, rohelise taristu, looduspõhiste lahenduste rakendamise ning kosmose ja hoonete ringjuhtimisega, tuginedes olemasolevate programmide läbivaatamisele ning reformi käigus määratletud haridusprogrammide ettevalmistamisele ja kohandamisele.

360

C6.1. R2

Eesmärk

Koolitustunnistus

Haridusasutuse väljastatud tunnistuste loetelu

2. kv

2026

Haridusasutus esitab tõendi selle kohta, et 500 osalejat on lõpetanud täiskasvanuhariduse õppekavad maavärinajärgse renoveerimise ja energiatõhusaks renoveerimise valdkonnas.

401

C6.1. R2

Eesmärk

Osalemine uues pakutavas magistriprogrammis

Avaldati kandideerimiskutse uues magistriprogrammis osalemiseks

2. kv

2026

Avaldatakse kandideerimiskutse renoveerimist ja energiatõhusust käsitlevasse uude magistriprogrammi pääsemiseks.

362

C6.1. R3

Eesmärk

Luuakse füüsiline ühtne kontaktpunkt energia renoveerimiseks ja seismiliseks tugevdamiseks ning see toimib.

Toimiv ühtne kontaktpunkt

4. kv

2021

Maavärinas kannatada saanud piirkonnas töötatakse välja ja võetakse kasutusele füüsiline ühtne kontaktpunkt, et vähendada kodanike halduskoormust. Investeeringud hõlmavad füüsilise taristu kohandamist ja ajakohastamist kohas, kus luuakse ühtne kontaktpunkt, investeeringuid internetipõhiste süsteemide arendus- ja hooldusteenustesse, investeeringuid veebipõhise süsteemi funktsionaalsusse, töötajate koolitamist, kaasatud riigiasutuste koolitamist ja edendustegevusi.

363

C6.1. R3

Eesmärk

On-line ühtne kontaktpunkt energia renoveerimise ja seismilise tugevdamise jaoks on loodud ja toimib

Toimiv veebipõhine ühtne kontaktpunkt

4. kv

2022

Sellise veebipõhise ühtse kontaktpunkti süsteemi kasutuselevõtmine, mis koondab kogu vajaliku teabe energiatõhusamaks renoveerimiseks ja maavärinajärgseks rekonstrueerimiseks.
Universaalteenistust rakendatakse kahes etapis: i) hädaabiteenused, mis on vajalikud kiireks struktuuriliseks renoveerimiseks ja kahjustuste kõrvaldamiseks, et tagada kodanike ja rajatiste ohutuse tase; ii) kõigi muude igakülgseks ja energiatõhusaks renoveerimiseks vajalike teenuste ja teabe integreerimine „Tagasiehituse parema“ kontseptsiooni kuuluvatesse teenustesse ja teabesse.

364

C6.1. R3

Siht

Läbitud koolitus avaliku sektori töötajatele ühtse kontaktpunkti teenuste osutamiseks

Number

0

80

2. kv

2026

Vähemalt 80 avaliku sektori töötajat on koolitatud osutama teenuseid, mis ühendavad energiatõhusust ja maavärinajärgset rekonstrueerimist.

365

C6.1. R4

Eesmärk

Seismiliste andmete integreerimine

Seismilised andmed, mis on integreeritud 10 eksperdibaasi kohalike omavalitsusüksuste ruumiliste planeeringute jaoks

2. kv

2025

Seismilised andmed integreeritakse ruumilise planeerimise süsteemi ja neid kasutatakse kohaliku omavalitsuse ruumiliste planeeringute kümnes katseandmebaasis.

366

C6.1. R4-I1

Siht

Hangitud seismiliste seadmete üksused

Arv

0

300

4. kv

2022

Investeeringuga tugevdatakse Horvaatia Vabariigi Seismoloogiauuringu korralduslikku ja taristualast suutlikkust vähemalt 300 seadme ostmisega, et parandada hoonete renoveerimiseks vajalike seismiliste andmete kogumise, töötlemise ja kasutamise kvaliteeti, uute rajatiste arendamise kavandamist ja avaliku taristu seiret ning tugevdada Horvaatia vastupanuvõimet maavärinatele ja nendega seotud riskidele.

367

C6.1. R4-I1

Eesmärk

Seismoloogilise uuringu töötajate koolitamine

Koolituste korraldamine

2. kv

2026

Horvaatia Vabariigi Seismoloogilise uuringu töötajatele pakutakse seadmete käitamise ja andmetöötluse alast koolitust.

368

C6.1. R5

Eesmärk

Kosmose- ja hoonete ringmajanduse arenguprogrammi (2021-2030) ning linnade rohelise taristu arenguprogrammi (2021-2030) vastuvõtmine

Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeeriumi ametlikul veebisaidil

4. kv

2021

Valitsuse poolt vastu võetavas kosmose ja hoonete ringmajanduse haldamise arendusprogrammis aastateks 2021–2030 sätestatakse kosmose ja hoonete ringmajandusel põhineva majandamise eesmärgid ja meetmed, millega muu hulgas soodustatakse ringmajanduse meetmeid uute hoonete planeerimisel, mahajäetud hoonete korduskasutamist ning olemasolevate ruumide ja hoonete kestvuse laiendamist, hoonete energia- ja ressursitõhususe suurendamist ning taastuvate energiaallikate kasutamist, ehitustoodete ja -materjalide korduskasutamist, et kasutada tõhusalt ära ruumilisi ressursse ja vähendada jäätmetekke juhtimise strateegiaid, mille eesmärk on suurendada linnakeskkonna energia- ja ressursitõhusust,

Valitsuse poolt vastu võetavas linnade rohelise taristu arendamise programmis aastateks 2021—2030 määratakse kindlaks eesmärgid ja meetmed, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kuumasaarte mõju vähendamisele, kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, elukvaliteedi ja elamumajanduse parandamisele linnades, inimeste tervise parandamisele, linnapiirkondade kvaliteedi parandamisele, muutes alakasutatavaid ja mahajäetud maad, soodustades rohelisi investeeringuid, toetades liikide ja elupaikade taastamise ja säilitamisega seotud töökohtade taastamist ja säilitamist vastavalt ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiale aastani 2030 ja elupaikade loomisele.

369

C6.1. R5

Siht

Keskkonnahoidlike linnauuendusstrateegiate vastuvõtmine

Arv

0

10

4. kv

2023

Vähemalt 10 keskkonnahoidliku linnauuendusstrateegia vastuvõtmine, et luua alus säästva ruumi arendamisele, keskendudes keskkonnahoidliku linnataristu arendamisele ja looduspõhiste lahenduste integreerimisele, kosmose ja hoonete ringjuhtimise mudelite integreerimisele, vastupanuvõime tugevdamisele riskide ja kliimamuutuste suhtes ning üldise säästva arengu toetamisele.

370

C6.1. R5

Siht

Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate abil kindlaks määratud katseprojekti lõpuleviimine

Number

0

1

2. kv

2026

Lõpule tuleb viia vähemalt üks katseprojekt, mis on kindlaks määratud linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate kaudu.

371

C6.1. R6

Eesmärk

Edukalt lõpule viidud süstemaatiline energiajuhtimise katseprojekt, mille eesmärk on katsetada uut energiatõhusa renoveerimise rahastamismudelit

Lõpuleviidud katseprojekti avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeeriumi ametlikul veebisaidil

4. kv

2023

Avaliku konkursi järel viib füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivara ministeerium koostöös Horvaatia kinnisvaraametiga ellu katseprojekti, mis hõlmab kõiki energia- ja veetarbimissektoreid kohaliku omavalitsuse katseüksuses, luues automaatse andmekogumi energia- ja veetarbimise kohta valitud katsepiirkonnas.
Katseprojekti eesmärk on saavutada energia- ja veesääst, luues ja rakendades süstemaatilist energiajuhtimist, ning võimaldada katsetada korterelamute uue energia renoveerimise rahastamismudeli rakendamisvõimalusi, sealhulgas kulude-tulude analüüsi selle rakendamiseks riiklikul tasandil.
Katseprojekti alusel töötatakse välja suunised korterelamute energiatarbimise juhtimise mudeli kohaldamise kohta riiklikul tasandil.

V.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C6.1 R7 – Kultuurikauba staatusega hoonete ehitusjäätmete ringkasutus: katseprojekt vahetus- ja kaubandusvõimaluste uurimiseks

Meetme eesmärk on uurida võimalusi kultuuriväärtusega hoonete ehitusjäätmete ringkasutuseks. Meede seisneb katseprojektide elluviimises ja riiklike suuniste vastuvõtmises kultuuriväärtusega hoonete ehitusjäätmete ringkasutuse kohta.

Investeering C6.1 R1 – I4 Kultuuriväärtuse staatusega hoonete renoveerimine energiatõhusalt

Selle meetme eesmärk on suurendada olemasoleva meetme C6.1 R1-I3 „Kulturaalse kauba staatusega hoonete energiatõhusamaks renoveerimine“ ambitsioonikust. Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusa renoveerimise suunised koostatakse ja avaldatakse kultuuri- ja meediaministeeriumi ametlikul veebisaidil. Suunistes esitatakse soovitused energiatõhusaks renoveerimise meetmete, tehniliste lahenduste ja kaasaegsete materjalide kohta ning selgitatakse dokumentide koostamise ja vajalike lubade saamise korda.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

V.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Ühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
402	C6.1. R7	Eesmärk	Allkirjastatud lepingud katseprojektide rakendamise kohta	Allkirjastatud lepingud katseprojektide rakendamiseks				3. kv	2024	Katseprojektide rakendamise lepingud allkirjastatakse kohalike omavalitsusüksustega.
403	C6.1. R7	Siht	Katseprojektid on lõpule viidud	Sisseehitatud ja toimiva infrastruktuuriga katseprojektide lõpuleviimine.	Number	0	2	1. kv	2026	Katseprojektid viiakse lõpule kahes valitud kohaliku omavalitsuse üksuses, keskendudes kultuuripärandisse kuuluvate hoonete ehitusjäätmete korduskasutamisele. Kaks ehitusjäätmete käitlemise rajatist varustatakse ja võetakse kasutusele. Projekte rakendatakse kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Sõidukite soetamise korral antakse toetust üksnes heiteta sõidukitele ja/või pistikühendusega hübriidsõidukitele, mille CO2-heide on väiksem kui 50 g/km, või eriotstarbelistele sõidukitele, mis põhinevad parimal võimalikul tehnoloogial kooskõlas riigihanke-eeskirjadega. Mõlema kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks koostatakse kultuuriväärtuse staatusega valitud hoonete loetelu.
404	C6.1. R7	Eesmärk	Riklikud suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonete ehitusjäätmete ringkasutuse kohta	Riiklikud suunised ehitusjäätmete ringkasutuse kohta on avaldatud kultuuriväärtusega hoonetest				1. kv	2026	Avaldatakse suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonete ehitusjäätmete ringkasutuse kohta. Luuakse digitaalne platform kultuuriväärtuse staatusega hoonete inventariks.
405	C6.1. R1 – I4	Eesmärk	Suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks	Avaldamine kultuuri- ja meediaministeeriumi ametlikul veebisaidil				4. kv	2023	Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimise suunised koostatakse ja avaldatakse kultuuri- ja meediaministeeriumi ametlikul veebisaidil. Suunistes esitatakse soovitused energiatõhusaks renoveerimise meetmete, tehniliste lahenduste ja kaasaegsete materjalide kohta ning selgitatakse dokumentide koostamise ja vajalike lubade saamise korda.

W. KOMPONENT 7.1. ENERGIA JA SÄÄSTEV TRANSPORT (REPowerEU KOMPONENT)

Selle komponendi peamine eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eelkõige Venemaalt, ja kiirendada rohepööret kogu majanduses. See on kavas saavutada meetmetega, mis on seotud energiavõrkude, veeldatud maagaasi ja gaasitaristu, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu, heitevaba transpordi ja taastuvallikatest toodetud vesinikuga. Nimetatud meetmete eesmärk on aidata parandada varustuskindlust ja mitmekesistada liidu gaasitarneid, vähendada sõltuvust fossiilkütustest, suurendades taastuvate energiaallikate, näiteks kestliku biometaani, taastuvallikatest toodetud vesiniku ja geotermilise energia tootmist ja kasutuselevõttu, suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu, aidata suurendada energiajulgeolekut ja kõrvaldada kitsaskohad elektrijaotuses ning toetada heitevaba transporti.

Selle komponendi üheksast meetmest kaheksal on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde. Suurimad piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtmega investeeringud on seotud Krki saare veeldatud maagaasi terminali läbilaskevõime suurendamise ja gaasitaristu tugevdamise ning elektrivõrgu ülekande- ja jaotusvõimsuse suurendamisega. Muud märkimisväärsed investeeringud, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde, on seotud taastuvate energiaallikate, näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku, kestliku biometaani ja geotermilise energia laialdasema kasutuselevõtuga, samuti investeeringutega alternatiivkütusel töötavatesse sõidukitesse ühistranspordis ja linnalähiliinide tavatranspordis ning alternatiivkütuste taristu arendamisega maanteetranspordis.

Investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad vajadust ajakohastada elektri ülekande- ja jaotusvõrke (riigipõhised soovitused 2022.3.3 ja 2023.3.4), suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja kasutuselevõttu (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2020.3.8, 2022.3.2, 2023.3.1 ja 3.2), mitmekesistada fossiilkütuste importi (CSR 2022.3.1) ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest transpordis ja edendada heitevaba transporti (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2020.3.7, 2022.3.5, 2023.3.1 ja 3.6).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust vastavalt tehnilisele suunisele „Ei kahjusta oluliselt“ (C(2023) 6454 final), samas kui olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ei kohaldata investeeringu C7.1 I3 suhtes – veeldatud maagaasi terminali läbilaskevõime suurendamine Krki saarel ja gaasitaristu tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikega 6.

W.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C7.1 R1 – Laiendatud meede: Energiasektori CO2 heite vähendamine

Selle meetme eesmärk on reformi C1.2 R1 laiendamine: Energiasektori CO2 heite vähendamine komponendi 1.2 (Energiaüleminek kestliku majanduse nimel) raames.

Meede koosneb omatarbeks toodetud energia uuest süsteemist omatarbeks toodetud energia tootmisrajatiste jaoks.

Investeering C7.1 R1-I1 – Vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad (investeering C1.2.R1–I3, mis kanti üle juba vastu võetud nõukogu rakendusotsusest)

Selle investeeringu eesmärk on suurendada vesiniku kasutamist Horvaatias.

Investeering hõlmab taastuvallikatest toodetud vesiniku projekti, vesiniku laadimisjaamade ja CO2 geoloogilise säilitamise uuringute rahastamist.

Investeering C7.1 R1-I2 – vesinikupõhise majanduse loomine

Investeeringu eesmärk on suurendada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist ja kasutamist.

Investeering seisneb selles, et Horvaatia vesinikuamet määratakse Horvaatia vesiniku koordineerimisasutuseks ning kiidetakse heaks Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava uuring, mille viis läbi Horvaatia süsivesinike amet.

Investeering C7.1 R1-I3 – Taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine transpordis ja küttes

Investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Investeeringud hõlmavad geotermilisi puurimistöid ja geotermilise potentsiaali arengukava vastuvõtmist.

Reform C7.1 I1 – Laiendatud meede: Alternatiivkütusel töötavate sõidukite hanked linna- ja linnalähiliinide regulaarvedudeks

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut C1.4 R4-I1: Alternatiivkütusel töötavate sõidukite hanked linna- ja linnalähiliinide regulaarvedudeks komponendi 1.4 (Konkurentsivõimelise, säästva ja tõhusa transpordisüsteemi arendamine) raames.

Investeering hõlmab alternatiivkütusel töötavate busside (elektri- ja/või vesinikbussid) ja vesinikuenergiaüksuse hankimist elektrivedurite käitamiseks.

Reform C7.1 I2 – Laiendatud meede: Kaasrahastamise programm uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmiseks ja alternatiivkütuste taristu arendamiseks maanteetranspordis

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut C1.4 R5-I3: Kaasrahastamise programm uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmiseks ja alternatiivkütuste infrastruktuuri arendamiseks maanteetranspordis komponendi 1.4 (Konkurentsivõimelise, säästva ja tõhusa transpordisüsteemi arendamine) raames.

Investeering hõlmab kiirlaadimispunktide ehitamist ja kaasrahastamist.

W.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

406

C7.1. R1

Eesmärk

Uue omatarbimise süsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumine

Õigusakti säte, millega luuakse uus omatarbimise süsteem, märkides ära selle jõustumise

1. kv

2025

Kehtestatakse uus omatarbeks toodetud energia tarbimise süsteem, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026. Uus omatarbeks toodetud energia tarbimise süsteem tagab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise seoses juurdepääsuga jaotusvõrgule ja võrgutasudega. Uus süsteem kujundab ümber omatoodetud elektri eest makstava tasu arvutamise viisi; kõik tasud ja tasud, sealhulgas võrgutariifid, peavad olema kulupõhised, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Samal ajal loob uus süsteem tarbijatele stiimuleid, et saada omatarbeks toodetud tarbijateks ja omatarbimiseks. Tasusid ja lõive ei kehtestata omatoodetud elektri suhtes, mis jääb omatarbeks toodetud tarbija valdustesse.

51

C7.1. R1-I1

Eesmärk

Saastevaba vesiniku projekti rahastamine

4. kv

2025

15,78 miljoni euro suurune toetus integreeritud taastuvallikatest toodetud vesiniku projekti rahastamiseks, mis hõlmab vähemalt 10 MW võimsusega elektrolüüsiseadme tarnimist kohapeal, allkirjastatud lepingut elektrolüüsiseadme paigaldamiseks ja fotogalvaanilise elektrijaama paigaldamist.
Projekt peab vastama taastuvenergia direktiivis (EL) 2018/2001 ning asjakohastes delegeeritud õigusaktides (EL) 2023/1185 ja (EL) 2023/1184 sätestatud tingimustele.

52

C7.1. R1-I1

Eesmärk

Täiendava vesinikuvõimsusega seotud avalik hange

Täiendava vesinikuvõimsusega seotud avalik hange

2. kv

2026

Avalik pakkumismenetlus sellise käitise ehitamiseks, mis paigaldab 20 MW taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise võimsuse elektrolüüsi teel.

53

C7.1. R1-I1

Siht

Ehitatud on vähemalt kaks vesinikulaadimisjaama

Number

0

2

2. kv

2026

Ehitatakse vähemalt kaks vesinikulaadimisjaama. Villijad kasutaksid vähemalt 100 kg vesinikku ja suudaksid vajaduse korral võimsust suurendada.

54

C7.1. R1-I1

Eesmärk

Süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise uuringud

Süsinikgeoloogilist säilitamist käsitlevate uuringute tehniliste kokkuvõtete avaldamine

2. kv

2026

Selliste uuringute tehniliste kokkuvõtete avaldamine, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise potentsiaali Horvaatias (maismaal ja avamerel). Uuringud hõlmavad süsinikdioksiidi püsivaks kõrvaldamiseks vastuvõetavate geoloogiliste struktuuride kaardistamist ja integreeritud feasiblity-uuringut süsinikdioksiidi püsiva kõrvaldamise kohta Bockovci tegevuskohas.

407

C7.1. R1-I2

Eesmärk

Vesiniku koordineerimisasutus

Õigusakti säte selle jõustumise kohta

1. kv

2024

Jõustub õigusakt, millega Horvaatias määratakse vesiniku koordineerimisasutuseks Horvaatia süsivesinike amet.

408

C7.1. R1-I2

Eesmärk

Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava uuring

Horvaatia süsivesinike ameti poolt heaks kiidetud Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava uuring

1. kv

2025

Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava uuringus analüüsitakse vesiniku kõige asjakohasemat kasutamist Horvaatia majanduse CO2 heite vähendamisel, keskendudes vesiniku kasutamisele CO2 heite vähendamiseks sektorites, mida on raske elektrifitseerida, nagu tööstus (kõrgetemperatuurilised protsessid), raskeveokid, mere- ja raudteetransport, enne kui kaaluda muid sektoreid.

412

C7.1. R1-I3

Eesmärk

Geotermilise potentsiaali arengukava

Geotermilise potentsiaali arengukava vastuvõtmine ja avaldamine majandus- ja säästva arengu ministeeriumi poolt

1. kv

2024

Geotermilise potentsiaali arengukava võetakse vastu ja avaldatakse. Kavas määratakse kindlaks Horvaatia Vabariigi piirkonnad, kus kavatsetakse uurida, arendada ja kasutada geotermilist potentsiaali.

413

C7.1. R1-I3

Siht

Teostatud geotermilised puurimistööd

Arv

0

2

2. kv

2026

Viiakse läbi kahe geotermilise puuraugu puurimine valitud kohas.

Puurimine ei hõlma nafta või gaasi uurimist ega kaevandamist. Sellisteks eesmärkideks ei osteta ega kasutata seadmeid.
Tuleb tagada, et metaani eraldumine oleks minimaalne ja jääks tunduvalt alla 20,000 CO2 ekvivalenttonni aastas. Samuti tuleb tagada, et geotermilisel puurimisel ei oleks kahjulikku mõju veepuudusele ja vee kvaliteedile.
Selle meetmega ei toetata fossiilseid energiaallikaid kasutavaid kaugküttesüsteeme ega investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaldamisalasse kuuluvatesse käitistesse.

414

C7.1. I1

Eesmärk

103 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikbuss)

103 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikbussi), mis kiideti ajutiselt heaks

2. kv

2026

Pärast 103 uue alternatiiv- ja/või vesinikkütusega bussi ehitamist tuleb esitada tõend esialgse tehnilise heakskiidu kohta.

415

C7.1. I1

Siht

Üks vesinikuenergiaseade elektrivedurite käitamiseks eraldi vagunis (HERMES)

Arv

0

1

2. kv

2026

Eraldi vagunis (HERMES) paiknevate elektrivedurite käitamiseks tuleb paigaldada üks vesinikuenergiaseade.

125

C7.1. I2

Eesmärk

1 300 kiirlaadimispunkti

Kaasrahastatud ja ehitatud 1 300 kiirlaadimispunkti

2. kv

2026

Esitatakse tõendid 1 300 laadimispunkti kaasrahastamise ja ehitamise kohta, mille minimaalne laadimisvõimsus on 50 kW.

W.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C7.1 R1-I4 – Taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine transpordis ja küttes

Investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Investeering hõlmab elektribusside laadimistaristu ehitamist.

Investeering C7.1 R1-I5 – biokütuste kasutamine transpordisektoris (investeering C1.2.R1-I4, mis on üle kantud juba vastu võetud nõukogu rakendusotsusest)

Selle investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu transpordisektoris.

Investeering seisneb biokütuste tootmise ja transpordis kasutamise kava vastuvõtmises.

Investeering C7.1 R1-I6 – Elektrivõrgu ülekande- ja jaotusvõimsuse tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada energiasektori elektrifitseerimist ja CO2 heite vähendamist.

Investeering hõlmab vanade elektritrafode väljavahetamist ja elektrialajaamade rekonstrueerimist.

Investeering C7.1 I3 – veeldatud maagaasi terminali läbilaskevõime suurendamine Krki saarel ja gaasitaristu tugevdamine

Investeeringu eesmärk on mitmekesistada liidu gaasitarneid ja suurendada Horvaatia naaberliikmesriikide gaasivarustuskindlust.

Investeering hõlmab Krki saare veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamist, Zlobini – Bosiljevo torujuhtme laiendamist, Bosiljevo – Sisak-Kozaraci torujuhtme laiendamist ning Horvaatia-Sloveenia vahelise ühenduse Lučko-Zaboki lõigu laiendamist.

W.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

418

C7.1. R1-I4

Eesmärk

Elektribusside laadimistaristu

Ehitatud elektribusside laadimistaristu

2. kv

2026

Esitatakse tõend vähemalt 150 elektribussi laadimisjaama ehitamise kohta.

55

C7.1. R1-I5

Eesmärk

Võeti vastu biokütuste transpordis tootmise ja kasutamise kava

Biokütuste tootmise ja transpordis kasutamise kava ja programmi jõustumine

4. kv

2023

Jõustub biokütuste tootmise ja transpordis kasutamise kava. Kavas sätestatakse poliitika täiustatud biokütuste tootmise ja kasutamise edendamiseks transpordisektoris Horvaatia Vabariigis. Kava hõlmab biokütuste turu olukorra pidevat läbivaatamist ja hindamist, uusi ärimudeleid, sidusrühmi, meetmeid täiustatud biokütuste tootmise ja transpordis kasutamise edendamiseks.

419

C7.1. R1-I6

Siht

Elektritrafode asendamine

Arv

0

8

2. kv

2026

Asendatakse vähemalt kaheksa vana elektritrafoga kõrgepinge ülekandesüsteemis (110 kv/220kv/400 kv).

420

C7.1. R1-I6

Siht

Elektrialajaamade rekonstrueerimine

Arv

0

2

2. kv

2026

Taastatakse vähemalt kaks elektrialajaama kõrgepinge ülekandesüsteemis (110kv/220kv/400kv).

421

C7.1. I3.

Eesmärk

Krki saare veeldatud maagaasi terminali laiendamise seadmete leping

Allkirjastatud leping varustuse kohta

4. kv

2023

Sõlmitakse leping seadmete kohta Krk LNG terminali laiendamiseks eesmärgiga suurendada võimsust 700 000 m³-ni tunnis (m³/h).

422

C7.1. I3

Siht

Käitatava veeldatud maagaasi terminali laiendamine Krki saarel

m³ tunnis

450 000

700 000

3. kv

2025

Krki saarel asuva veeldatud maagaasi terminali laiendamine peab toimima suurema gaasistamisvõimsusega 700 000 m³/h. Krki saare veeldatud maagaasi terminali võimsus suureneb praeguselt 450 000 m³/h-lt 700 000 m³/h-ni.

423

C7.1. I3

Eesmärk

Zlobini-Bosiljevo gaasijuhtme laiendamise ehitustööde hankeleping

Allkirjastatud ehitustööde leping

3. kv

2023

Sõlmitakse ehitustööde leping Zlobin-Bosiljevo gaasijuhtme laiendamiseks.

424

C7.1. I3

Siht

Laiendatud Zlobini-Bosiljevo gaasijuhtme ehitamine

km

0

58

2. kv

2025

Ehitatakse laiendatud Zlobin-Bosiljevo gaasijuhe pikkusega 58 km.

425

C7.1. I3

Eesmärk

Pakkumus Bosiljevo – Sisak-Kozaraci gaasijuhtme laiendamiseks mõeldud torude hankimiseks

Algatatud hankemenetlus torude hankimiseks

1. kv

2024

Bosiljevo – Sisak-Kozaraci gaasijuhtme laiendamiseks algatatakse torude hange.

426

C7.1. I3

Siht

Laiendatud Bosiljevo – Sisak-Kozaraci gaasijuhtme ehitamine

km

0

122

2. kv

2026

Ehitatakse 122 km pikkune laiendatud Bosiljevo – Sisak-Kozaraci gaasijuhe, mis suurendab gaasi Ungarisse transportimise võimsust 400 000 m³/hni.

427

C7.1. I3

Eesmärk

Hange Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko – Zaboki lõigu laiendamiseks ettenähtud torude hankimiseks

Algatatud hankemenetlus torude hankimiseks

1. kv

2024

Torude hange algatatakse Horvaatia-Sloveenia vahelise ühenduse Lučko – Zaboki lõigu laiendamiseks.

428

C7.1. I3

Siht

Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko – Zaboki laiendatud lõigu ehitamine

km

0

36

2. kv

2026

Ehitatakse Horvaatia-Sloveenia gaasiühenduse laiendatud lõik Lučko-Zabok, mille pikkus on 36 km, suurendades gaasi Sloveeniasse transportimise võimsust 170 000 m³/hni.

X. KOMPONENT 7.2: Energiaalane KINNITUS (REPowerEU CHAPTER)

Selle komponendi peamine eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada rohepööret kogu majanduses. See on kavas saavutada meetmetega, mis on seotud hoonete renoveerimise, energiaostuvõimetuse vastu võitlemise ja keskkonnahoidlike oskuste edendamisega. Nimetatud meetmete eesmärk on aidata suurendada hoonete energiatõhusust, vähendada sõltuvust fossiilkütustest, vähendada energiaostuvõimetust, aidata suurendada energiajulgeolekut ja toetada tööjõu ümberkvalifitseerimist keskkonnahoidlike oskuste omandamiseks.

Selle komponendi alla kuuluvast viiest meetmest kahel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde, nimelt investeeringud hoonete energiatõhusasse renoveerimisse ja maavärinates kahjustatud hoonete renoveerimisse koos energiatõhusamaks renoveerimisega.

Investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad vajadust vähendada energianõudlust energiatõhususe parandamise kaudu, peamiselt eluhoonetes (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2022.3.4, 2023.3.1 ja 3.5), vajadust teha poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks (riigipõhised soovitused 2023.3.7) ning suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja kasutuselevõttu (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2020.3.8, 2022.3.2, 2023.3.1 ja 3.2).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (C(2023) 6454 final) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

X.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C7.2 R1 – Laiendatud meede: Renoveerimisprotsessi tõhususe suurendamine, halduskoormuse vähendamine ja digitaliseerimine

Meetme eesmärk on suurendada reformi C6.1.R3: Tõhususe suurendamine, halduskoormuse vähendamine ja renoveerimisprotsessi digitaliseerimine algatuse 6.1 raames: Hoonete renoveerimine. Meetme laiendatud osa seisneb osalusseminaride korraldamises, kohalikele omavalitsustele programmi ja juhendi koostamises ning õppematerjalide avaldamises.

Reform C7.2 R2 – Laiendatud meede: Uue keskkonnahoidliku linnauuendusstrateegia mudeli kasutuselevõtmine ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumi ringjuhtimise katseprojekti rakendamine

Meetme eesmärk on suurendada reformi C6.1.R5: Rohelise linnauuenduse strateegiate uue mudeli kasutuselevõtt ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumi ringmajanduse arendamise katseprojekti rakendamine algatuse 6.1 raames: Hoonete renoveerimine. Meetme laiendatud osa seisneb täiendavate keskkonnahoidlike linnade uuendamise strateegiate vastuvõtmises ja täiendavate katseprojektide rakendamises.

Investeering C7.2 I3 „Energilise renoveerimisega maavärinates kahjustatud hoonete renoveerimine“

Meetme eesmärk on heastada 2020. aasta maavärinate tekitatud kahju üldkasutatavatele hoonetele, suurendada hoonete maavärinakindlust ja energiatõhusust. Investeering hõlmab maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimist.

Hoonete algse seisukorra taastamist enne kahjustumist rahastatakse vajaduse korral ELi Solidaarsusfondist, samal ajal kui vahe täieliku renoveerimise, sealhulgas hoonete energiatõhususe suurendamise ja seismilise vastupidavuse suurendamise vahel (ehitatakse tagasi paremal põhimõttel) rahastatakse kõnealusest investeeringust.

X.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

429

C7.2. R1

Siht

Korraldatud osalusseminarid

Number

0

6

3. kv

2025

Erinevates omavalitsusüksustes korraldatakse vähemalt kuus osalusseminari energiatõhusa renoveerimise ja rohelise taristu arendamise teemal.

Koostatakse kohalike omavalitsusüksuste esindajate osalusseminaride korraldamise programm ja juhend.

Seminaride õppematerjalid tehakse üldsusele kättesaadavaks vähemalt ühtse kontaktpunkti portaalis.

430

C7.2. R2

Siht

Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmine

Number

10

70

3. kv

2025

Võetakse vastu vähemalt 60 keskkonnahoidliku linna uuendamise strateegiat.

431

C7.2. R2

Siht

Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine

Number

0

15

2. kv

2026

Lõpule tuleb viia vähemalt 15 katseprojekti, mis on kindlaks määratud keskkonnahoidlike linnade uuendamise strateegiate raames.

448

C7.2. I3

Siht

Maavärinate tagajärjel kahjustatud üldkasutatavate hoonete energia- ja maavärinajärgne renoveerimine

Arv (m2)

0

22 178

2. kv

2026

Vähemalt 22178 m² maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energia- ja maavärinajärgne renoveerimine (ühes või mitmes järgmises piirkonnas: Zagrebi linn, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Sisak-Moslavina maakond, Karlovaci maakond, Varaždini maakond, Meimurje maakond, Brod-Posavina maakond, Koprivnica-Križevci maakond ja Bjelovar-Bilogora maakond, saavutades miinimumnõude vähendada kütte energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone renoveerimisele eelnenud aastase kütteenergia tarbimisega (välja arvatud kultuuriväärtusega hooned); mis suurendab eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

X.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C7.2 R3 – Laiendatud meede: Uue keskkonnahoidliku linnauuendusstrateegia mudeli kasutuselevõtmine ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumi ringjuhtimise katseprojekti rakendamine

Meetme eesmärk on suurendada reformi C6.1.R5: Rohelise linnauuenduse strateegiate uue mudeli kasutuselevõtt ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumi ringmajanduse arendamise katseprojekti rakendamine algatuse 6.1 „Hoonete renoveerimine“ raames. Meetme laiendatud osa seisneb täiendavate katseprojektide rakendamises.

Reform C7.2 R4 – uue täiskasvanuhariduse programmide mudeli kasutuselevõtt, mille eesmärk on arendada rohelisi oskusi ja pädevusi ehitussektoris, sealhulgas moodulid kolmandatest riikidest pärit töötajate integreerimise toetamiseks

Meetme eesmärk on luua raamistik kolmandatest riikidest pärit ehitussektori töötajate oskuste parandamiseks. Meede seisneb kolmandatest riikidest pärit töötajatele energiatõhusust suurendavate ehitustehnoloogiate alase täiskasvanuhariduse programmi väljatöötamises, horvaadi keele mooduli väljatöötamises ehitusvaldkonnas ja kultuuridevahelise mooduli väljatöötamises.

Investeering C7.2 I1 – Laiendatud meede: Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine

Meetme eesmärk on suurendada investeeringut C6.1 R1–I1: Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine algatuse 6.1 raames: Hoonete renoveerimine. Meetme laiendatud osa seisneb üldkasutatavate ja korterelamute renoveeritud ruutmeetrite arvu suurendamises ning taastuvenergiasüsteemide paigaldamises selle investeeringuga renoveeritud üldkasutatavatesse hoonetesse.

Investeering C7.2 I2 „Energilise renoveerimisega maavärinates kahjustatud hoonete renoveerimine“

Meetme eesmärk on parandada 2020. aasta maavärinate põhjustatud kahju kortermajadele ja üldkasutatavatele hoonetele, suurendada hoonete maavärinakindlust ja energiatõhusust. Investeering hõlmab maavärinates kahjustatud üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusamaks renoveerimist ning taastuvenergiasüsteemide paigaldamist selle investeeringuga renoveeritud üldkasutatavatesse hoonetesse.

X.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Aeg

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Ühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

432

C7.2. R3

Siht

Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine

Number

0

4

2. kv

2026

Lõpule tuleb viia vähemalt neli katseprojekti, mis on kindlaks määratud keskkonnahoidlike linnade uuendamise strateegiate raames.

433

C7.2. R4

Eesmärk

Haridusprogramm kolmandatest riikidest pärit töötajatele

Kavandatud renoveerimisteemasid hõlmav haridusprogramm

1. kv

2025

Töötatakse välja renoveerimisteemasid hõlmav täiskasvanuhariduse programm.

435

C7.2. I1

Siht

Korterelamute energiatõhusamaks muutmine

Arv (m2)

0

361 431

2. kv

2026

Elamute energiatõhusaks renoveerimine vähemalt 361 431 m² ulatuses, saavutades miinimumnõude vähendada kütteks kuluvat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone renoveerimisele eelneva aastase kütteenergia tarbimisega (välja arvatud kultuuriväärtusega hoone puhul), mis peab andma eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

436

C7.2. I1

Siht

avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmine

Arv (m2)

0

365 517

2. kv

2026

Elamute energiatõhusaks renoveerimine vähemalt 365 517 m² ulatuses, saavutades miinimumnõude vähendada kütteks kuluvat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone renoveerimisele eelneva aastase kütteenergia tarbimisega (välja arvatud kultuuriväärtusega hoone puhul), mis peab andma eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

437

C7.2. I1

Siht

Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine üldkasutatavatesse hoonetesse

Arv

0

60

2. kv

2026

Selle investeeringu raames renoveeritud üldkasutatavatesse hoonetesse paigaldatakse vähemalt 60 taastuvenergiasüsteemi.

438

C7.2. I2

Siht

Maavärinates kahjustatud korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks sõlmitud lepingud

eurodes

0

13 000 000

2. kv

2024

Sõlmitud lepingud, millega sõlmiti vähemalt 13 miljonit eurot maavärinates kahjustatud korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks. Kõigi lepingutega nõutakse i) iga hoone (välja arvatud kultuuriväärtuse staatusega hooned) vähemalt 50 % aastase kütmise energiatarbimise vähendamist võrreldes iga-aastase kütteenergia tarbimisega enne renoveerimist, mis aitab saavutada primaarenergia säästu vähemalt 30 % võrreldes renoveerimiseelse seisundiga, ning ii) määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik) artiklis 17 sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist.

356

C7.2. I2

Siht

Maavärinates kahjustatud korterelamute energia- ja maavärinajärgne renoveerimine

Arv (m2)

0

78 350

2. kv

2026

Maavärinates kahjustatud korterelamute energia- ja maavärinajärgne renoveerimine vähemalt 78 350 m² ulatuses (ühes järgmistest piirkondadest: Zagrebi linn, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Sisak-Moslavina maakond, Karlovaci maakond, Varaždini maakond, Meimurje maakond, Brod-Posavina maakond, Koprivnica-Križevci maakond ja Bjelovar-Bilogora maakond, saavutades miinimumnõude vähendada kütte energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone renoveerimisele eelnenud aastase kütteenergia tarbimisega (välja arvatud kultuuriväärtusega hooned); mis suurendab eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

357

C7.2. I2

Siht

Maavärinate tagajärjel kahjustatud üldkasutatavate hoonete energia- ja maavärinajärgne renoveerimine

Arv
(m2)

0

574 317

2. kv

2026

Vähemalt 574 317 m² maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energia- ja maavärinajärgne renoveerimine (ühes või mitmes järgmises piirkonnas: Zagrebi linn, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Sisak-Moslavina maakond, Karlovaci maakond, Varaždini maakond, Meimurje maakond, Brod-Posavina maakond, Koprivnica-Križevci maakond ja Bjelovar-Bilogora maakond, saavutades miinimumnõude vähendada kütte energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone renoveerimisele eelnenud aastase kütteenergia tarbimisega (välja arvatud kultuuriväärtusega hooned); mis suurendab eesmärgi tasemel primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Olemasolevate gaasi-, söe- ja õlikatelde asemele paigaldatavate gaasi kondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest.

439

C7.2. I2

Siht

Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine maavärinates kahjustatud üldkasutatavatesse hoonetesse

Arv

0

50

2. kv

2026

Selle investeeringu raames renoveeritud üldkasutatavatesse hoonetesse paigaldatakse vähemalt 50 taastuvenergiasüsteemi.

4.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 10 040 701 600 eurot.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 2 721 804 579 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 559 000 000 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 2 162 804 579 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1. Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
45	C1.2. R1-I2	Eesmärk	Valitsuse poolt vastu võetud energiatõhususe programm energiasektori CO2 heite vähendamiseks
46	C1.2. R1-I2	Siht	Ettevõtete arv, kes saavad toetust energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamiseks tööstuses
49	C1.2. R1-I3	Eesmärk	Alternatiivsete transpordikütuste seaduse jõustumine
59	C1.3. R1	Eesmärk	Vee ja asulareovee puhastamise mitmeaastase ehitusprogrammi vastuvõtmine
81	C1.3. R2	Eesmärk	Jäätmekäitlusseaduse vastuvõtmine
82	C1.3. R2	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi jäätmekava (2017-2022) läbivaatamine
91	C1.4. R1	Eesmärk	Teeseaduse muudatused
92	C1.4. R1	Eesmärk	Riiklik liiklusohutuse programm aastateks 2021-2030
98	C1.4. R2	Eesmärk	Valdkondliku poliitilise kirja vastuvõtmine
109	C1.4. R3	Eesmärk	Uus rannikuala regulaar- ja hooajalise liikluse seadus
110	C1.4. R3	Eesmärk	Uus siseveeliikluse ja sadamate seadus
126	C1.5. R1	Eesmärk	Puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava aastateks 2021-2026
134	C1.5. R3	Eesmärk	Põllumajandusministeeriumi digiülemineku projektide rakendamise ja haldamise üksuse loomine
140	C1.6. R1	Eesmärk	Stsenaariumide analüüs säästva turismi arengu osana Strateegia aastani 2030
156	C2.1. R2	Eesmärk	ARPA põhikirja muutmine, et määratleda uuesti selle volitused
157	C2.1. R2	Eesmärk	RRP rakendus-, auditeerimis- ja kontrollisüsteemi kehtestamine
158	C2.1. R2	Eesmärk	ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva akti vastuvõtmine
159	C2.1. R2	Eesmärk	Haldussuutlikkuse hindamine
207	C2.4. R1	Eesmärk	Horvaatia valitsuse uus otsus Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete kohta
231	C2.6. R1	Eesmärk	Uue korruptsioonivastase strateegia (2021-2030) vastuvõtmine
232	C2.6. R1	Eesmärk	Uue huvide konflikti ennetamise seaduse vastuvõtmine
247	C2.7. R1	Eesmärk	Eelarveraamistiku tugevdamine eelarveseaduse muutmise kaudu, et parandada eelarveprotsesse
248	C2.7. R1	Eesmärk	Eelarvepoliitika komisjoni täieliku toimimise tagamine.
250	C2.8. R1	Eesmärk	Teadlikkuse tõstmine kõigi vastutavate osapoolte seas regulaarse koolituse kaudu
251	C2.8. R2	Eesmärk	Rahapesuvastase ameti ja järelevalveasutuste vahelise koostöö jätkamine
253	C2.8. R3	Eesmärk	Viia lõpule tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise uue tegevuskava rakendamine, tuginedes ajakohastatud riiklikule riskihindamisele.
265	C3.1. R1	Eesmärk	Täiskasvanuhariduse muudetud õigusraamistiku vastuvõtmine
293	C4.1. R4	Eesmärk	Miinimumpalga seaduse muudatuste jõustumine
302	C4.3. R1	Eesmärk	Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riikliku kava (2021-2027) vastuvõtmine
312	C4.3. R3	Eesmärk	Sotsiaalteenuste arendamise riikliku kava 2021-2027 vastuvõtmine
333	C5.1. R3	Eesmärk	Riiklik tervise arengukava (2021-2027)
351	C6.1. R1	Eesmärk	Riiklike energiatõhususe renoveerimisprogrammide vastuvõtmine i) korterelamute jaoks, ii) kultuurikauba staatusega hoonete jaoks (mõlemad ajavahemikuks 2021—2030) ja iii) energiaostuvõimetuse vähendamiseks riigi eriomastes piirkondades (ajavahemikuks 2021—2025)
362	C6.1. R3	Eesmärk	Füüsiline universaalteenistus energiatõhusaks renoveerimiseks ja seismiliseks sisseseadmine ja operatiivne tugevdamine
368	C6.1. R5	Eesmärk	Kosmose- ja hoonete ringmajanduse arenguprogrammi (2021-2030) ning linnade rohelise taristu arenguprogrammi (2021-2030) vastuvõtmine
		Osamakse summa	804 597 701 eurot

2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
2	C1.1.1. R1-I1	Eesmärk	Toimiv digitaalne platvorm tasude maksmiseks
6	C1.1.1. R1-I2	Siht	2020. aasta maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamise tegevuskava rakendamine
14	C1.1.1. R4-I1	Eesmärk	Konkursikutsete avaldamine keskkonnasõbralikele tegevustele suunatud investeeringute rahastamiseks koos taotlejate ja projektide jaoks kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidega (sh DNSH vastavuskriteeriumid)
16	C1.1.1. R4-I2	Eesmärk	Rahastamisvahendi loomine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamiseks
19	C1.1.1. R4-I3	Eesmärk	Rahastamisvahendi loomine keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate investeeringute toetamiseks
21	C1.1.1. R4-I4	Eesmärk	Rahastamisvahendi loomine avaliku sektori asutuste soodsamaks rahastamiseks
25	C1.1.1. R6	Eesmärk	õigusraamistiku paranemisele.
36	C1.2. R1	Eesmärk	Selliste hindamisdokumentide avaldamine, mis sisaldavad soovitusi tõkete ja haldusmenetluste leevendamiseks, mis takistavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu
50	C1.2. R1-I3	Eesmärk	Vesiniku arengustrateegia vastuvõtmine
63	C1.3. R1-I1	Siht	Avalik kanalisatsioonivõrk on ehitatud või rekonstrueeritud
68	C1.3. R1-I2	Siht	Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine
131	C1.5. R2	Eesmärk	Uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus
138	C1.5. R4	Eesmärk	Toidujäätmete tekke vältimise ja toidu kvaliteedi parandamise veebiplatvorm annetuste IT-süsteem
160	C2.1. R2	Eesmärk	EFondovi IT-süsteemi ajakohastamine: Auditi andmekogude süsteem ja kontrollid: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave
174	C2.2. R4	Eesmärk	Õigusraamistiku muutmine, et soodustada kohalike haldusüksuste vabatahtlikku funktsionaalset või tegelikku ühinemist, ning Horvaatia valitsuse otsuse vastuvõtmine kriteeriumide kohta, mille alusel antakse maksusoodustusi vabatahtlike funktsionaalsete või tegelike ühinemiste korral
202	C2.3. R4	Eesmärk	Ühenduvusse tehtavate investeeringute loamenetluse optimeerimine
214	C2.5. R1	Eesmärk	Riikliku kohtunõukogu (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riigiprokuratuuri (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) käsutuses olevad elektroonilised vahendid ja piisav haldussuutlikkus
215	C2.5. R1	Eesmärk	Pankrotiseaduse ja tarbija maksejõuetuse seaduse muudatused
216	C2.5. R1	Eesmärk	Kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõetud muudatused
266	C3.1. R1	Eesmärk	Keskhariduse vajaduste põhjalik analüüs
286	C4.1. R1	Eesmärk	Aktiivse tööturupoliitika täiendamine
291	C4.1. R3	Eesmärk	Oskuste arendamine vastavalt turu vajadustele
303	C4.3. R1	Eesmärk	Uue sotsiaalhoolekandeseaduse vastuvõtmine
309	C4.3. R2	Siht	Sotsiaalnõustajate koolitamine
352	C6.1. R1	Eesmärk	Avaliku sektori hoonete energiatõhususe renoveerimise programmi (2021-2030) vastuvõtmine
		Osamakse summa	804 597 701 eurot

3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	C1.1.1. R1	Eesmärk	VKEsid käsitleva määruse majandusliku mõju hindamise strateegia ja sellega kaasneva tegevuskava vastuvõtmine Horvaatia valitsuse poolt
7	C1.1.1. R1-I2	Siht	Majanduse halduskoormuse vähendamise tegevuskavade meetmete rakendamine 2018., 2019. ja 2020. aastal
23	C1.1.1. R5-I1	Eesmärk	Omakapitali ja kvaasiomakapitali rahastamisvahendi loomine
37	C1.2. R1	Eesmärk	Selliste õigusaktide ja/või eeskirjade jõustumine, millega parandatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lisatasudel põhineva süsteemi kasutuselevõtmine taastuvate energiaallikate toetamiseks.
60	C1.3. R1	Eesmärk	Veesektori õigusraamistiku muudatused
69	C1.3. R1-I2	Siht	Veevõtukohtadesse paigaldatud veemõõtmisseadmed
74	C1.3. R1-I3	Siht	Üleujutusvastase kaitse projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud
75	C1.3. R1-I3	Siht	Ehitatud üleujutuskindlad ehitised
76	C1.3. R1-I3	Siht	Taaselustatud vooluveekogud
83	C1.3. R2	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi jäätmekava (aastateks 2023-2029) vastuvõtmine
84	C1.3. R2-I1	Siht	Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (49 %)
99	C1.4. R2	Eesmärk	Raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklik kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklik juhtimiskava
111	C1.4. R3	Eesmärk	Uus merendusvaldkonna ja meresadamate seadus
114	C1.4. R3-I3	Siht	Pitomača omavalitsuses Drava jões tegutsev uus kaablipraam „Križnica“
141	C1.6. R1	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi valitsuse säästva turismi arengu strateegia vastuvõtmine 2030. aastaks
144	C1.6. R1-I1	Eesmärk	Avalike üleskutsete algatamine olemasoleva avaliku turismitaristu rohelisele ja digitaalsele majandusele üleminekuks ning avaliku turismitaristu arendamiseks väljaspool peamisi turismi- ja rannikualasid
146	C1.6. R1-I2	Eesmärk	Käivitada avalikud projektikonkursid, et tugevdada turismiettevõtjate kestlikkust ning edendada rohe- ja digipööret, kusjuures vähemalt 50 % koguinvesteeringutest toetaks rohelist üleminekut;
150	C2.1. R1	Eesmärk	Strateegilise planeerimise süsteemi seaduse ja Horvaatia Vabariigi arengu juhtimine ja määrused
161	C2.1. R2-I1	Siht	Projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku projektide jaoks
165	C2.2. R1-I2	Siht	100 % kõigi avalik-õiguslike asutuste ametnikest, kes peavad läbima riikliku eksami, sooritama riikliku eksami digitaalselt uue eksamimudeli alusel.
176	C2.3. R1	Eesmärk	Horvaatia digitaalne strateegia
177	C2.3. R2 C2.3. R2.I2	Eesmärk	Keskse koostalitlusvõime süsteemi platvormide loomine
179	C2.3. R3-I1	Siht	Riigi pilvandmetöötlussüsteemi ajakohastamine
195	C2.3. R3-I12	Eesmärk	Horvaatia Pensionikindlustusameti (HZMO) digitaalarhiiv
229	C2.5. R1-I6	Eesmärk	Kõik esimese astme kohtud on varustatud ja vastavad kaugistungi tingimustele.
233	C2.6. R1	Eesmärk	Eeskirjade eiramisest teatavate isikute kaitset käsitleva seaduse muudatuste vastuvõtmine
249	C2.7. R2	Eesmärk	Horvaatia majanduse struktuurse makromajandusliku mudeli väljatöötamine keskpika perioodi makromajanduslike prognooside, eelarve planeerimise ja majanduspoliitika analüüside koostamiseks
256	C2.9. R1	Eesmärk	Suunised VKEde osalemise parandamiseks riigihankemenetlustes ja nende ühendamiseks
259	C2.9. R1-I1	Eesmärk	Sõltumatu analüüsi ja konkreetsete soovituste avaldamine hankesüsteemi võtmeinstitutsioonide (MINGOR, SAFU, DKOM) kõigi töötajate koormuse juhtimise parandamiseks.
260	C2.9. R2	Eesmärk	Riigihangete õigusraamistiku muutmine, millega muudetakse e-kaebuse kasutamine kohustuslikuks kaebuse esitamise viisiks
273	C3.1. R2	Eesmärk	Uue teadus- ja kõrgharidusseaduse vastuvõtmine
275	C3.2. R1	Eesmärk	Uus teadus- ja kõrgharidusseadus
281	C3.2. R2	Eesmärk	Uus õigusraamistik, millega reguleeritakse õppekavade, doktoriõppe ja teadusasutuste töötingimuste kvaliteedinõudeid
284	C3.2. R3	Eesmärk	Horvaatia teadusfondi käsitlev uus seadus
294	C4.1. R4	Eesmärk	Deklareerimata töö vastase võitluse seaduse ja uue tööseaduse vastuvõtmine
313	C4.3. R3	Eesmärk	Pereassistentide kohtlemise standardite vastuvõtmine
318	C5.1. R1	Eesmärk	Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistiku vastuvõtmine
323	C5.1. R1-I4	Eesmärk	Tervishoiuteenuste ajakohastamine Kliinilises haiglakeskuses KBC tükeldatud
336	C5.1. R4	Eesmärk	Tervishoiuseaduse ja kohustusliku ravikindlustuse seaduse muutmine
346	C5.1. R5	Eesmärk	Telemeditsiiniteenuste parandamine ja laiendamine
349	C5.1. R5-I3	Siht	Teleülekandeteenused
353	C6.1. R1-I1	Siht	Sõlmitud lepingud üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks
359	C6.1. R2	Eesmärk	Riikliku oskuste arendamise kava vastuvõtmine seoses keskkonnahoidlike töökohtadega, mis on seotud energiatõhususe ja maavärinajärgse rekonstrueerimisega
363	C6.1. R3	Eesmärk	On-line ühtne kontaktpunkt energia renoveerimise ja seismilise tugevdamise jaoks on loodud ja toimib
366	C6.1. R4-I1	Siht	Hangitud seismiliste seadmete üksused
		Osamakse summa	804 597 701 eurot

4. Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

39

C1.2. R1-I1

Eesmärk

Kõrgepingevõrgu uuendamiseks antud ehitusluba

163

C2.2. R1

Eesmärk

Muudetud õigusraamistik riigihalduse tsentraliseeritud valikusüsteemi jaoks, riigiteenistujate vajaliku kvalifikatsiooni kindlaksmääramine ja kaasaegse värbamissüsteemi loomine

166

C2.2. R2

Eesmärk

Riiklike haldusorganite ja avalike teenistuste palku käsitlevate seaduste ning liikuvust käsitlevate määruste jõustumine

205

C2.3. R4-I2

Eesmärk

Sõlmitud toetusleping passiivse elektroonilise side infrastruktuuri rajamiseks

217

C2.5. R1

Siht

Õigusalase koolituse programmi raames kasutusele võetud uued koolitusprogrammid

218

C2.5. R1

Eesmärk

Õigusvaldkonna õigusraamistiku muudatuste vastuvõtmine koos uue hagita menetluse seadusega.

219

C2.5. R1

Siht

Luua Zagrebi, Spliti, Osijeki ja Rijeka kaubanduskohtutes neli vahenduskeskust ning võtta vastu vahendusmenetluse seaduse muudatused;

257

C2.9. R1

Eesmärk

Riigihankealase koolituse eeskirja muutmine

267

C3.1. R1

Eesmärk

Alushariduse ja lapsehoiu rahastamise mudeli vastuvõtmine

276

C3.2. R1-I1

Siht

Teadusprojektidele eraldatud rahalised vahendid, mis põhinevad teadusorganisatsioonide sisekonkurssidel programmilepingute rakendamise esimese kaheaastase tsükli jooksul

297

C4.2. R1

Eesmärk

Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine

316

C4.3. R3-I3

Eesmärk

IT-süsteem võrgu sotsiaalteenuste ja teenuseosutajate hindade arvutamiseks

325

C5.1. R1-I6

Siht

Meditsiinilised diagnostikaseadmed kliinilis-haiglas (KB) Dubravas

327

C5.1. R1-I8

Siht

Kliinilises haiglas (KB) Dubravas farmakoresistentset epilepsiat põdevate patsientide raviks ja raviks ettenähtud meditsiiniseadmed

343

C5.1. R4-I5

Siht

Diagnostiline üksus Kliiniline Haigla Merkur

348

C5.1. R5-I2

Siht

Telekardioloogilised teenused

Osamakse summa

306 166 382 eurot

5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

8

C1.1.1. R1-I2

Eesmärk

VKEde mõjuhindamise testi digiteerimine koordinaatorite koostöö, veebipõhise koolituse ja vastastikuse teabevahetuse digitaalse platvormi väljatöötamise kaudu

9

C1.1.1. R1-I2

Siht

Uue tegevuskava meetmete rakendamine maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamiseks

38

C1.2. R1

Eesmärk

Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) plinakro sertifitseerimine

64

C1.3. R1-I1

Siht

Reoveetaristu projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud

70

C1.3. R1-I2

Siht

Veevarustusprojektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud

71

C1.3. R1-I2

Siht

Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine

94

C1.4. R1-I2

Siht

Funktsionaalse süsteemi loomine puuetega inimeste õiguste kasutamiseks liikuvuse valdkonnas

127

C1.5. R1-I1

Siht

Logistika jaotuskeskus (LDC), mis on ehitatud ja toimiv

139

C1.5. R4-I1

Eesmärk

Toetuskava toidupankade ja toidutarneahela vahendajate infrastruktuuri varustamiseks

142

C1.6. R1

Eesmärk

Horvaatia Vabariigi säästva turismi satelliitkonto metodoloogilise raamistiku koostamine

143

C1.6. R1

Eesmärk

Turismiseadus, millega luuakse turismisektori järelevalve ja arengu raamistik

151

C2.1. R1

Eesmärk

Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatused

168

C2.2. R2-I2

Siht

Vähemalt 20 % avalikest teenistujatest töötab aruka töö mudelis

169

C2.2. R2-I2

Siht

Vähemalt 60 % avalikest teenistujatest on läbinud nutika töömeetodi koolituse

170

C2.2. R3

Eesmärk

E-kaitseteenuse loomine

181

C2.3. R3-I2

Eesmärk

Küberjulgeoleku katseprojekt

183

C2.3. R3-I3

Eesmärk

Ühtse kontaktpunkti loomine

191

C2.3. R3-I9

Eesmärk

Uue riigihangete platvormi ja mobiilirakenduse loomine

192

C2.3. R3-I10

Eesmärk

CESi digitaalse identiteedi ja personalijuhtimise süsteemid

203

C2.3. R4-I1

Eesmärk

Toetuslepingud, mis on sõlmitud lairibajuurdepääsu infrastruktuuri arendamise riikliku raamistiku kohaste projektide rakendamiseks

220

C2.5. R1

Eesmärk

Võeti vastu kohtunike töö uued raamkriteeriumid ja võeti kasutusele kohtuasjade haldamise aktiivne vahend

234

C2.6. R1

Eesmärk

Parlamendiliikmete eetikakoodeksi ja täidesaatva võimu ametnike eetikakoodeksi vastuvõtmine

243

C2.6. R2

Eesmärk

Teabele juurdepääsu õiguse seaduse mõju hindamine

254

C2.8. R4

Eesmärk

Finantssektori järelevalve tugevdamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna riskihindamise alusel

258

C2.9. R1

Eesmärk

Hankeametnike täiendusõppe kohandatud raamistiku integreerimine ProcurCompeu raames riigihangete kohustuslikusse koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi.

268

C3.1. R1

Eesmärk

Täisajaga õpetamise mudelit käsitlevate muudatusettepanekute vastuvõtmine

319

C5.1. R1

Siht

Diagnostilise ravi aja optimeerimine – ootenimekirjad

337

C5.1. R4

Siht

Haiglate funktsionaalne integreerimine

338

C5.1. R4

Siht

Ühine hankemenetlus tervishoiuasutustele

369

C6.1. R5

Siht

Keskkonnahoidlike linnauuendusstrateegiate vastuvõtmine

371

C6.1. R6

Eesmärk

Edukalt lõpule viidud süstemaatiline energiajuhtimise katseprojekt, mille eesmärk on katsetada uut energiatõhusa renoveerimise rahastamismudelit

398

C4.3. R1

Eesmärk

Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatuste jõustumine ja tagatud miinimumhüvitist käsitleva otsuse vastuvõtmine

399

C5.1. R3-I1

Eesmärk

Eriarsti koolitusele suunatud tsentraliseeritud rahastamissüsteemi loomine

Osamakse summa

642 949 403 eurot

6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

40

C1.2. R1-I1

Siht

6 saart mandrivõrku ühendavate maa-aluste kaablite uuendamine on lõpule viidud

77

C1.3. R1. I3

Siht

Ehitatud üleujutuskindlad ehitised

120

C1.4. R5-I2

Eesmärk

Autonoomset sõidukijuhtimist käsitlevad uued õigusaktid

167

C2.2. R2-I1

Siht

Personalijuhtimise süsteem, avaliku sektori register

Ametnikud ja palkade kesksüsteemi (RegZap – Cop)

täiendavad üheksa uut funktsiooni, digiteerides kõik seotud

protsessid, mis lihtsustavad ja kiirendavad

palgasüsteemi

171

C2.2. R3

Eesmärk

Riikliku arhiivi teabesüsteemi asutamine

182

C2.3. R3-I2

Eesmärk

Küberturvalisust käsitlev avalik ennetuskampaania

184

C2.3. R3-I4

Eesmärk

IT-süsteem CEZIH

208

C2.4. R2

Eesmärk

Riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitlev uus õigusraamistik, mis hõlmab OECD soovitusi.

228

C2.5. R1-I5

Siht

Hiljuti renoveeritud kohtuhooned, mis vastavad hoonete ratsionaalset energia- ja soojuskaitset käsitlevale tehnilisele eeskirjale

235

C2.6. R1

Siht

Suurendada kohtusüsteemi korruptsioonivastaste asutuste töötajate personalieelarvet.

236

C2.6. R1

Siht

Suurendada eelarvet, mis on ette nähtud IT-vahendite ja -seadmete hankimiseks kohtuasutuste poolt, et uurida korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegusid

241

C2.6. R1-I3

Eesmärk

Paremad vara deklareerimise infosüsteemid riigiametnikele ja kohtuametnikele

244

C2.6. R3

Eesmärk

OECD äriühingu üldjuhtimise soovituste kohaldamine kohalike ja piirkondlike üksuste enamusosaluse suhtes

246

C2.6. R4

Siht

Kohtunike koolitamine seoses korruptsiooniriski juhtimisega riigihankemenetlustes ja õiguskaitsega riigihankemenetlustes

263

C2.9. R3

Eesmärk

Programmid ja tegevused, mille eesmärk on innovatiivsete riigihangete kavandamine ja haldamine

326

C5.1. R1-I7

Siht

Uued rajatised kliinilis-haiglas (KBC) Sestre milosrdnice

347

C5.1. R5-I1

Siht

Digiteeritud integreeritud operatsioonisaalid (Firule ja Križine) ja robotsüsteem Firule’i installeeritud ja funktsionaalses asukohas

350

C5.1. R5-I4

Siht

Operatsioonisaalide kliiniline haiglakeskus (KBC) robotkirurgiaga Sestre milosrdnice

407

C7.1. R1-I2

Eesmärk

Vesiniku koordineerimisasutus

412

C7.1. R1-I3

Eesmärk

Geotermilise potentsiaali arengukava

Osamakse summa

505 174 531 eurot

7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

3

C1.1.1. R1-I1

Eesmärk

START-süsteemide ajakohastamine

4

C1.1.1. R1-I1

Siht

START-platvormi füüsiliste juurdepääsupunktide loomine

5

C1.1.1. R1-I1

Eesmärk

MINGORi sihtotstarbeliste protsesside digiteerimine Horvaatia Vabariigi strateegiliste investeerimisprojektide seaduse, investeeringute soodustamise seaduse ning teadus- ja arendusprojektidele riigiabi andmise seaduse alusel ning JRPI süsteemi edasine digiteerimine ja võrgustamine

10

C1.1.1. R1-I2

Siht

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamise uues/viiendas tegevuskavas sätestatud esimeste meetmete rakendamine

12

C1.1.1. R2

Siht

Vähemalt 50 kutseteenuste regulatiivse nõude lihtsustamine või tühistamine

13

C1.1.1. R3

Eesmärk

Millega luuakse strateegiline raamistik erainvesteeringute edendamiseks

28

C1.1.2. R1

Eesmärk

Teadus- ja arendustegevuse õigusraamistiku muutmine ja täiendamine; D maksusoodustus

30

C1.1.2. R2-I3

Siht

Toetuse andmine idufirmade kasvu stimuleerimiseks kõrgtehnoloogia ja teadmiste sektoris

32

C1.1.2. R2-I5

Siht

Innovatsiooni turustamise projektide toetamine

41

C1.2. R1-I1

Siht

Kõrgepingevõrgu ajakohastamine (220/110 kV) on lõpule viidud

42

C1.2. R1

Siht

Veel 1 500 MW taastuvenergia tootmisvõimsust, mis on paigaldatud

43

C1.2. R1-I1

Siht

Paigaldatud nutiarvestite arv

47

C1.2. R1-I2

Siht

Maapõueenergia potentsiaali uurimiseks sõlmitud lepingud

61

C1.3. R1

Siht

Veevarustusteenuste osutajate integreerimine

85

C1.3. R2

Siht

Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (51 %)

96

C1.4. R1-I4

Eesmärk

Hästitoimiva reisijate- ja kaubaveost teatamise kontrollisüsteemi loomine

100

C1.4. R2

Eesmärk

Raudtee-ettevõtjate ümberkorraldamine ja ärijuhtimine

105

C1.4. R2-I4

Siht

Zagreb Kustošija - ZG Zapadni Kolodvor - Zagreb Glavni Kolodvori kaherealine raudteeliin 3,4 km pikkuseks rekonstrueeritud ja uuendatud

118

C1.4. R5-I1

Siht

Õhusõidukite maapealse teeninduse süsteemi elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikumaks muutmine Zadari lennujaamas

135

C1.5. R3-I1

Siht

Põllumajanduses vähemalt 30 avaliku teenuse digiteerimine, mis on loetletud põllumajanduslike avalike teenuste digitaalse ümberkujundamise tegevuskavas

137

C1.5. R3-I3

Eesmärk

Jälgitavuse infosüsteemi loomine

148

C1.6. R1-I3

Eesmärk

Haridusprogrammid turismialaste teadmiste ja oskuste tugevdamiseks

164

C2.2. R1-I1

Siht

100 % kõigist valitsusasutuste uutest alalistest ametnikest võetakse tööle üksnes uue tsentraliseeritud, digiteeritud ja standarditud valiku- ja värbamissüsteemi kaudu, mis on kättesaadav äsja loodud IT-platvormi kaudu.

178

C2.3. R2-I1

Eesmärk

Keskse koostalitlusvõime süsteemi loomine

185

C2.3. R3-I5

Siht

Digitaalse isikutunnistuse e-allkiri

190

C2.3. R3-I8

Siht

Uude mobiiliplatvormi integreeritud avalikud digitaalse e-teenused

199

C2.3. R3-I14

Eesmärk

E-arvete süsteem ja veebipõhine käibemaksuarvestus

210

C2.4. R4

Siht

90 riigi omanduses oleva ettevõtte müük, mis ei paku Horvaatia Vabariigile erilist huvi ja mida haldab Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus

212

C2.4. R5

Eesmärk

Töötada välja IT-süsteem ja metoodika riigivara portfelli vähendamiseks ning kasutamata valitsemissektori varade kiiremaks ja tõhusamaks aktiveerimiseks.

224

C2.5. R1-I1

Eesmärk

Kõik uued esimese ja teise astme kohtu otsused, millega menetlus lõpetatakse, muudetakse anonüümseks ja avaldatakse portaalis.

226

C2.5. R1-I3

Eesmärk

Ajakohastatud eSpis-süsteem uute funktsioonide ja uue arhitektuuriga, mis on integreeritud ühistalituste keskusesse (CDU)

238

C2.6. R1

Siht

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade keskmise kestuse lühendamine

240

C2.6. R1-I2

Eesmärk

Teabesüsteemi loomine riigiteenistujate eetilise infrastruktuuri haldamiseks

252

C2.8. R2

Siht

Tugevdada järelevalvet institutsioonidevahelise järelevalve töörühma korrapäraste kohtumiste kaudu

261

C2.9. R2

Siht

Apellatsioonkaebuste ja -otsuste menetlemise keskmise aja lühendamine

277

C3.2. R1-I1

Siht

Programmilepingud allkirjastanud ülikoolide või uurimisinstituutide osakaal

288

C4.1. R2

Eesmärk

Tööturuseaduse muudatuste jõustumine

289

C4.1. R2

Eesmärk

Haavatavatele rühmadele antava toetuse kvaliteedi parandamine

295

C4.1. R4

Siht

Miinimumpalga suhte suurendamine keskmisesse brutopalka 2024. aastal 50 %-ni

296

C4.1. R4

Siht

Ajutiste lepingute osakaalu vähendamine 17 %-ni

299

C4.2. R1

Siht

Taasmääratletud toitjakaotuspensioni saajate pensioni kogusissetuleku suurendamine vähemalt 10 %

301

C4.2. R1

Siht

Miinimumpensioni suurendamine 3 % võrra

305

C4.3. R1

Eesmärk

Funktsionaalselt integreeritud sotsiaaltoetusi käsitleva normatiiveeskirja vastuvõtmine

308

C4.3. R1-I2

Eesmärk

Sotsiaalkaitsehüvitisi käsitleva teabe digitaalne kättesaadavus riiklikul tasandil

314

C4.3. R3-I1

Siht

Inimsuutlikkuse suurendamine kogukonnapõhiste teenuste osutamiseks

378

C1.3. R2-I1

Eesmärk

Prügilamaksu määruse jõustumine

408

C7.1. R1-I2

Eesmärk

Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava uuring

Osamakse summa

699 096 086 eurot

8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

78

C1.3. R1-I3

Siht

Taaselustatud vooluveekogud

119

C1.4. R5-I2

Siht

Täisautonoomsete ja elektrisõidukite vastavustõendamise prototüübid ja asjakohased katsed

133

C1.5. R2-I2

Siht

Põllumajandusmaa seire operatiivteabesüsteemi ajakohastamine ja 90 alalise seirejaama loomine põllumajandusmaa seisundi jälgimiseks

175

C2.2. R4-I1

Eesmärk

Vabatahtlike funktsionaalsete ja tegelike ühenduste toetusmehhanism ning täieliku tugisüsteemi loomine üksuste funktsionaalseks ja tõhusaks ühendamiseks

239

C2.6. R1-I1

Eesmärk

Korruptsioonivastase riikliku teavituskampaania mõju hindamine

242

C2.6. R1-I4

Siht

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PN USKOK) nelja piirkondliku keskuse ajakohastamine

282

C3.2. R2-I1

Siht

Programmitöö raamistiku alusel antavad toetused loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning IKT valdkonna lõpetajate kättesaadavuse ja tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ning nende liikuvuse parandamiseks riikliku ja rahvusvahelise koostöö eesmärgil

290

C4.1. R2

Siht

Parem kvaliteet toetuse andmisel vähemalt 5 000 haavatavatesse rühmadesse kuuluvale inimesele

298

C4.2. R1

Eesmärk

Kohustuslike pensionifondide seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine

339

C5.1. R4-I1

Siht

Parenteraalsete ettevalmistuste keskjuhatus 8 haiglas

342

C5.1. R4-I4

Siht

Plokiahela tehnoloogial põhinev ravimite nappuse jälgimise süsteem

365

C6.1. R4

Eesmärk

Seismiliste andmete integreerimine

406

C7.1. R1

Eesmärk

Uue omatarbimise süsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumine

Osamakse summa

204 095 476 eurot

9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

11

C1.1.1. R1-I2

Siht

Uues/viiendas tegevuskavas sätestatud teise meetmepaketi rakendamine ettevõtjate halduskoormuse edasiseks vähendamiseks

15

C1.1.1. R4-I1

Siht

Rahaliste vahendite eraldamine VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele investeeringuteks, mis on suunatud keskkonnasõbralikele tegevustele

29

C1.1.2. R2-I2

Siht

VKEde toetamine juhtimissuutlikkuse suurendamisel

48

C1.2. R1-I2

Eesmärk

Kaugkütte geotermilise potentsiaali tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks

51

C7.1. R1-I1

Eesmärk

Saastevaba vesiniku projekti rahastamine

65

C1.3. R1-I1

Siht

Ehitatud reoveepuhastid

66

C1.3. R1-I1

Siht

Ühiskanalisatsioon, mis on ehitatud või rekonstrueeritud

72

C1.3. R1-I2

Siht

Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine

79

C1.3. R1-I3

Siht

Ehitatud üleujutuskindlad ehitised

86

C1.3. R2-I1

Siht

Ehitatud sorteerimisrajatised

87

C1.3. R2-I1

Siht

Eraldi kogutud biojäätmete käitlemiseks ehitatud rajatised

88

C1.3. R2-I1

Siht

Funktsionaalne püsi-/mobiilsete jäätmete sortimiskoht

107

C1.4. R2-I6

Siht

Toodetud akurongide kaks prototüüpi

104

C1.4. R2-I3

Siht

Viis kitsaskohta on kõrvaldatud lõikudel, mille praegune liikumispiirang on 60 km/h.

112

C1.4. R3-I1

Siht

Uus reisiterminal Spliti linnasadamas ja uuendatud Bol-Brači sadam

117

C1.4. R4-I2

Siht

30 uut trammi ühistranspordi jaoks

122

C1.4. R5-I2

Eesmärk

Täielikult autonoomsete ja elektrisõidukite uus linnatransporditeenus, mis on kohandatud puuetega reisijate vajadustele, ning spetsiaalne infrastruktuur

136

C1.5. R3-I2

Eesmärk

Aruka põllumajanduse platvormi loomine

149

C1.6. R1-I3

Siht

Haritud isikud turismiga seotud haridusprogrammides

152

C2.1. R1

Siht

Kodanikke otseselt mõjutava halduskoormuse vähendamine digitaliseerimise ja menetluste lihtsustamise kaudu

153

C2.1. R1-I1

Siht

Kõigi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonna äriprotsesside kaardistamise digiteerimine

162

C2.1. R2-I1

Siht

Projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku projektide jaoks

186

C2.3. R3-I6

Eesmärk

Ajakohastatud riikliku teabetaristu (DII) võrk

187

C2.3. R3-I6

Siht

Riikliku teabeinfrastruktuuri võrgu (DII) uued kasutajad

188

C2.3. R3-I7

Eesmärk

Digitaalsed ruumilised planeeringud

189

C2.3. R3-I7

Eesmärk

Ruumikavade infosüsteemi ajakohastamine

442

C2.4. R2

Eesmärk

Riigile kuuluvate ettevõtete omandipoliitika

230

C2.5. R1-I6

Eesmärk

Kohtuasutuste IKT-taristu ajakohastamine

237

C2.6. R1

Eesmärk

IT-platvormi loomine riiklike korruptsioonivastaste meetmete rakendamise jälgimiseks

264

C2.9. R3

Siht

Innovatsioonihangete alane koolitus

280

C3.2. R1-I1

Siht

Kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste ümberkorraldamine

285

C3.2. R3-I1

Siht

Katseprogrammi raames antud toetused, millega toetatakse reformitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku loomist.

287

C4.1. R1

Siht

Uute aktiivsete tööturumeetmete toetusesaajate arv

300

C4.2. R1

Eesmärk

Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine

307

C4.3. R1-I1

Siht

Kohaliku omavalitsuse üksuste juurdepääs sotsiaaltoetuste andmetele iga üksiku toetusesaaja kohta

310

C4.3. R2-I1

Siht

Sotsiaalnõustajate tööhõive

324

C5.1. R1-I5

Siht

Keskse operatsiooniploki ehitus koos Varaždini üldhaigla kaassisuga

329

C5.1. R2

Eesmärk

Tervishoiu kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine kliiniliste e-suuniste väljatöötamise kaudu

331

C5.1. R2-I1

Siht

Onkoloogia kiiritusravi kvaliteedi parandamine

332

C5.1. R2-I2

Siht

Ühtne IT-platvorm onkoloogiliste patsientide ühendamiseks, jälgimiseks ja optimaalseks raviks

340

C5.1. R4-I2

Siht

Ühikuteraapiasüsteem tahkete ravimvormide jaoks 40 Horvaatia haiglas

344

C5.1. R4-I5

Siht

Mittehaigla krooniliste patsientide ravitulemuste jälgimine riiklikes apteekides

380

C1.3. R2-I1

Siht

Biojäätmete töötlemise seadmed

429

C7.2. R1

Siht

Korraldatud osalusseminarid

430

C7.2. R2

Siht

Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmine

444

C1.1.1. R4-I5

Eesmärk

Strateegiliste digiinvesteeringute ja strateegiliste keskkonnahoidlike investeeringute investeerimispoliitika

Osamakse summa

320 117 457 eurot

10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

17

C1.1.1. R4-I2

Siht

Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antud laenud/intressitoetused

18

C1.1.1. R4-I2

Siht

Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antud laenud/intressitoetused

20

C1.1.1. R4-I3

Siht

Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele toetust saanud projektide arv

22

C1.1.1. R4-I4

Siht

Avaliku sektori projektidele antud laenud

24

C1.1.1. R5-I1

Siht

Omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringud

26

C1.1.1. R6-I1

Siht

Investeeringud kultuuri- ja loomemajanduse ümberkujundamisse ja konkurentsivõimesse

27

C1.1.1. R6-I2

Eesmärk

Faktikontrollisüsteemi loomine

31

C1.1.2. R2-I4

Siht

Idufirmade kasvu toetamine kiirendiprogrammi loomise kaudu.

33

C1.1.2. R3-I2

Siht

Toetus vautšerite vormis

34

C1.1.2. R3-I3

Siht

Toetus Horvaatia VKEde digiüleminekuks

44

C1.2. R1-I1

Eesmärk

Kõrgepingevõrgu (220/110 kV) ja jaotusvõrgu ajakohastamine

52

C7.1. R1-I1

Eesmärk

Täiendava vesinikuvõimsusega seotud avalik hange

53

C7.1. R1-I1

Siht

Ehitatud on vähemalt kaks vesinikulaadimisjaama

54

C7.1. R1-I1

Eesmärk

Süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise uuringud

90

C1.3. R2-I2

Siht

Prügilate saneerimine

95

C1.4. R1-I3

Eesmärk

Riikliku maanteetranspordi elektroonilise salvestus- ja andmevahetussüsteemi (NSCP) loomine

97

C1.4. R1-I5

Eesmärk

Ohtlike kaupade autoveo järelevalvesüsteemi väljatöötamine (e-ADR)

108

C1.4. R2-I7

Eesmärk

HŽ reisijateveo IT-süsteemide ajakohastamine

116

C1.4. R4-I1

Eesmärk

70 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikbuss)

123

C1.4. R5-I2

Siht

50 000 tasuta vautšerit täiesti autonoomse sõidukiga reisimiseks puuetega ja/või muude ühistranspordivahendite kasutamisel raskustesse sattunud inimestele

124

C1.4. R5-I3

Siht

2 000 alternatiivse mootoriga maanteesõidukit (elektri- ja/või vesiniksõiduk)

125

C7.1. I2

Eesmärk

1 300 kiirlaadimispunkti

128

C1.5. R1-I1

Siht

Vähemalt kolm logistika jaotuskeskust (LDC), mis on ehitatud ja toimivad

129

C1.5. R1-I2

Siht

Koolitused tootjaorganisatsioonidele

130

C1.5. R1-I2

Eesmärk

Puu- ja köögivilja märgistamise süsteem

145

C1.6. R1-I1

Eesmärk

Avaliku turismitaristu ehitamise ja kohandamise toetuse saanud projektide lõpuleviimine

147

C1.6. R1-I2

Eesmärk

Selliste investeerimisprojektide lõpuleviimine, mille eesmärk on tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret

172

C2.2. R3-I1

Siht

60 avalikult kättesaadavast kaitsebaasist koosneva kogumi loomine kõige keerukamatele suure monumendiväärtusega kultuuri- ja ajaloomälestistele

173

C2.2. R3-I2

Siht

Arhiiviinfosüsteemi kasutab 600 dokumendi loojat

180

C2.3. R3-I1

Siht

Ühistalituste keskuse kasutajate arvu suurenemine

193

C2.3. R3-I10

Eesmärk

CESi digitaliseerimise ajakohastamine

194

C2.3. R3-I11

Eesmärk

Horvaatia Pensionikindlustusameti (HZMO) ajakohastatud IT-süsteem

196

C2.3. R3-I12

Eesmärk

Horvaatia Pensionikindlustusameti (HZMO) digitaalarhiiv

197

C2.3. R3-I13

Eesmärk

Ajakohastatud maksuhalduse infosüsteem

200

C2.3. R3-I15

Siht

Turismi IT-süsteemi vahendid

201

C2.3. R3-I16

Siht

Spordi IT-süsteemi uued rakendusmoodulid

204

C2.3. R4-I1

Eesmärk

Lairibaühenduse kättesaadavus kodumajapidamistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgetes piirkondades

206

C2.3. R4-I2

Siht

Juurdepääs 5G-le

209

C2.4. R3

Siht

Valdkondlike ministeeriumide ja kesksete koordineerimisüksuste koolitus äriühingu üldjuhtimise valdkonnas

211

C2.4. R4

Siht

20 riigi omanduses oleva ettevõtte müügi realiseerimine CERP portfellis.

213

C2.4. R5

Siht

Riigivara kommertsialiseerimise, ratsionaliseerimise ja aktiveerimise suurendamine

221

C2.5. R1

Siht

Kohtuvaidluste ja kaubandusvaidluste kestuse lühendamine

222

C2.5. R1

Siht

Kõigi pooleliolevate kohtuasjade koguarvu vähendamine

225

C2.5. R1-I2

Siht

60 % maa registreerimis- ja katastriandmetest on integreeritud

227

C2.5. R1-I4

Siht

Zagrebis asuva justiitsväljaku jaoks garaažiala ehitamine

245

C2.6. R3

Eesmärk

Hinnang 2021.–2022. aasta korruptsioonivastase programmi rakendamise mõjule kohalike omavalitsuste ja piirkondlike omavalitsuste üksuste enamusosalusega äriühingute puhul

269

C3.1. R1

Siht

Osalus alushariduses ja lapsehoius

270

C3.1. R1-I1

Siht

Alusharidus- ja lapsehoiuasutustes ehitatud kohtade arv

271

C3.1. R1-I2

Siht

Ehitatud või rekonstrueeritud algkooli klassiruumide arv

274

C3.1. R2-I1

Siht

Avalik-õiguslikele kõrgharidusasutustele tarnitud digitaristu ja -seadmed

278

C3.2. R1-I1

Siht

„Rohelise“ valdkonna teadusprojektid, mille on lõpule viinud teadusorganisatsioonid, kes on allkirjastanud uued programmilepingud

279

C3.2. R1-I1

Siht

Teadusasutuste sisekonkurssidel põhinevatele teadusprojektidele eraldatud rahalised vahendid

283

C3.2. R2-I2

Siht

Rakenduslike ja sihipäraste teadusuuringute infrastruktuuriprojektid

292

C4.1. R3-I1

Siht

Haridusvautšerite kasutamine

304

C4.3. R1

Siht

Garanteeritud miinimumhüvitise ja eakatele isikutele makstava riikliku hüvitise saajad

317

C4.3. R3-I4

Siht

Eakate hoolekandeasutuste, kodude ja kogukonna hoolekandekeskuste ehitamine

328

C5.1. R1-I9

Eesmärk

Zagrebi kliinilise haiglakeskuse arendusprojekt

334

C5.1. R3-I1

Siht

Eriarsti koolitus esmasel tervishoiu põhitasandil

335

C5.1. R3-I2

Siht

Õendusspetsialistide erakorralise meditsiini koolituse bakalaureusekraad

341

C5.1. R4-I3

Siht

Ravimi järelevalve haiglasüsteemis apteegist patsiendini

354

C6.1. R1-I1

Siht

Korterelamute energiatõhusamaks muutmine

355

C6.1. R1-I1

Siht

avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmine

358

C6.1. R1-I3

Siht

Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusamaks muutmine

360

C6.1. R2

Eesmärk

Koolitustunnistus

364

C6.1. R3

Siht

Läbitud koolitus avaliku sektori töötajatele ühtse kontaktpunkti teenuste osutamiseks

367

C6.1. R4-I1

Eesmärk

Seismoloogilise uuringu töötajate koolitamine

370

C6.1. R5

Siht

Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate abil kindlaks määratud katseprojekti lõpuleviimine

376

C1.2. R1-I1

Siht

Paigaldatud nutiarvestite arv

377

C1.2. R1-I1

Eesmärk

Uus aku salvestusmaht

381

C1.3. R2-I1

Siht

Jäätmeveojaamade ehitamine

396

C3.1. R1-I3

Siht

Renoveeritud või ehitatud keskhariduse klassiruumide arv

401

C6.1. R2

Eesmärk

Osalemine uues pakutavas magistriprogrammis

413

C7.1. R1-I3

Siht

Teostatud geotermilised puurimistööd

414

C7.1. I1

Eesmärk

103 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikbuss)

415

C7.1. I1

Siht

Üks vesinikuenergiaseade elektrivedurite käitamiseks eraldi vagunis (HERMES)

431

C7.2. R2

Siht

Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine

445

C1.1.1. R4-I5

Eesmärk

Omakapitalisüst strateegilistesse digiinvesteeringutesse ja strateegilistesse keskkonnahoidlikesse investeeringutesse

448

C7.2. I3

Siht

Maavärinate tagajärjel kahjustatud üldkasutatavate hoonete energia- ja maavärinajärgne renoveerimine

Osamakse summa

695 152 190 eurot

2. Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
55	C7.1. R1-I5	Eesmärk	Võeti vastu biokütuste transpordis tootmise ja kasutamise kava
405	C6.1 R1 – I4	Eesmärk	Suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks
421	C7.1. I3	Eesmärk	Krki saare veeldatud maagaasi terminali laiendamise seadmete leping
423	C7.1. I3	Eesmärk	Zlobini-Bosiljevo gaasijuhtme laiendamise ehitustööde hankeleping
		Osamakse summa	303 868 355 eurot

2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

382

C1.3. R3

Eesmärk

Riikliku veekao vähendamise tegevuskava vastuvõtmine

385

C1.3. R3

Eesmärk

Veeteenuste nõukogu käsitleva määruse jõustumine

393

C2.2. R5

Eesmärk

Uute palgamudelite ning tsiviil- ja avalike teenuste tsentraliseeritud valikusüsteemi reguleerivate määruste jõustumine

425

C7.1. I3

Eesmärk

Pakkumus Bosiljevo – Sisak-Kozaraci gaasijuhtme laiendamiseks mõeldud torude hankimiseks

427

C7.1. I3

Eesmärk

Hange Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko – Zaboki lõigu laiendamiseks ettenähtud torude hankimiseks

438

C7.2. I2

Siht

Maavärinates kahjustatud korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks sõlmitud lepingud

Osamakse summa

455 802 533 eurot

3.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

154

C2.1. R1-I2

Siht

Koolitusmoodulid strateegiliseks planeerimiseks ja regulatiivse mõju hindamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil

315

C4.3. R3-I2

Siht

Ühtne teabesüsteem (SocSkrb teabesüsteem)

373

C1.1.1.R5.

Eesmärk

Horvaatia kapitaliturgude arendamise strateegilise raamistiku ja sellega kaasneva tegevuskava vastuvõtmine

383

C1.3. R3

Eesmärk

Riiklik veekadude seireasutus (asutatud)

386

C1.3. R3

Siht

Veeteenuste nõukogu suutlikkuse suurendamine

402

C6.1. R7

Eesmärk

Allkirjastatud lepingud katseprojektide rakendamise kohta

Osamakse summa

531 769 622 eurot

4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

320

C5.1. R1-I1

Siht

Juurdepääs apteegiabile ja ravimitele

375

C1.1.1. R7

Eesmärk

Kestliku rahanduse eesmärkide toetamise esimese tegevuskava vastuvõtmine

424

C7.1. I3

Siht

Laiendatud Zlobini-Bosiljevo gaasijuhtme ehitamine

433

C7.2. R4

Eesmärk

Haridusprogramm kolmandatest riikidest pärit töötajatele

Osamakse summa

822 976 794 eurot

5.Viies osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

155

C2.1. R1-I2

Siht

Koolituspäevad ametnikele, kes on seotud strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamisega riiklikul ja piirkondlikul tasandil

321

C5.1. R1-I2

Siht

Mobiilsete ambulatoorsete esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine

384

C1.3. R3

Siht

Vee-ettevõtjate veekao vähendamise tegevuskavade vastuvõtmine

388

C1.3. R3

Siht

Ehitatud reoveepuhastid

389

C1.3. R3

Siht

Ühiskanalisatsioon, mis on ehitatud või rekonstrueeritud

391

C1.3. R3-I2

Siht

Ühisveevärgi rajamine või rekonstrueerimine

394

C2.3 R3–I17

Eesmärk

Rahvastiku-, perekonna- ja kodumajapidamiste registri loomise seadus (SOK)

422

C7.1. I3

Siht

Käitatava veeldatud maagaasi terminali laiendamine Krki saarel

446

C1.1.1. R4-I6.

Eesmärk

Strateegiliste kaitse- ja julgeolekuinvesteeringute investeerimispoliitika

Osamakse summa

580 654 154 eurot

6.Kuues osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

93	C1.4. R1-I1	Eesmärk	Uus elektrooniline maksukogumissüsteem
443	C2.5. R1-I7	Siht	Uus hoone Zagrebis õiguse väljakul
397	C3.1. R1-I4	Siht	Ehitatud või rekonstrueeritud algkooli klassiruumide arv
322	C5.1. R1-I3	Siht	Uus hoone nakkushaiguskliiniku Fran Mihaljević kompleksis
356	C7.2. I2	Siht	Maavärinates kahjustatud korterelamute energia- ja maavärinajärgne renoveerimine
357	C7.2. I2	Siht	Maavärinate tagajärjel kahjustatud üldkasutatavate hoonete energia- ja maavärinajärgne renoveerimine
403	C6.1. R7	Siht	Katseprojekt on lõpule viidud
404	C6.1. R7	Eesmärk	Riklikud suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonete ehitusjäätmete ringkasutuse kohta
418	C7.1. R1-I4	Eesmärk	Elektribusside laadimistaristu
419	C7.1. R1-I6	Siht	Elektritrafode asendamine
420	C7.1. R1-I6	Siht	Elektrialajaamade rekonstrueerimine
426	C7.1. I3	Siht	Laiendatud Bosiljevo – Sisak-Kozaraci gaasijuhtme ehitamine
428	C7.1. I3	Siht	Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko – Zaboki laiendatud lõigu ehitamine
432	C7.2. R3	Siht	Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine
435	C7.2. I1	Siht	Korterelamute energiatõhusamaks muutmine
436	C7.2. I1	Siht	avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmine
437	C7.2. I1	Siht	Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine üldkasutatavatesse hoonetesse
439	C7.2. I2	Siht	Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine maavärinates kahjustatud üldkasutatavatesse hoonetesse
440	C1.3. R3-I3	Siht	Ehitatud üleujutuskindlad ehitised
441	C1.3. R3-I3	Siht	Taaselustatud vooluveekogud
447	C1.1.1. R4-I6.	Eesmärk	Omakapitalisüst strateegilistesse kaitse- ja julgeolekuinvesteeringutesse
		Osamakse summa	1 559 085 514 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

Luuakse mitmetasandiline juhtimis-, järelevalve- ja rakendusstruktuur, mille igal tasandil kohaldatakse järgmisi eriülesandeid ja -kohustusi:

a) juhtorgan, mida juhib peaminister, vastutab poliitilise juhtimise ja kava rakendamise järelevalve eest.

b) rakenduskomitee, mis koosneb peaministri kabineti, koordineeriva asutuse, rakendusasutuste, auditeerimisasutuse, maksenõuete saatmise eest vastutava asutuse ning regionaalarengu ministeeriumi ja ELi fondide esindajatest, vastutab kava üldise järelevalve ja rakendamise eest ning tagab kooskõla muude ELi fondidega.

c) rahandusministeeriumi juurde loodud keskne koordineerimisasutus (makromajandusliku analüüsi direktoraat), kellele on tehtud ülesandeks taaste- ja vastupidavuskava operatiivne koordineerimine ja järelevalve, sealhulgas meetmete rakendamisel tehtud edusammude aktiivne jälgimine iga komponendi jaoks seatud eesmärkide ja eesmärkide alusel.

d) auditeerimisasutus, Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi auditeerimise amet, on volitatud tegema auditeid Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava raames.

e) maksetaotluste esitamise eest vastutav asutus, rahandusministeeriumi alluvuses olev riiklik fond, kes vastutab maksetaotluste ja haldusdeklaratsioonide koostamise ja esitamise eest.

f) rakendusorganid ja -asutused, kes vastutavad iga erimeetme rakendamise ja projektide edenemise järelevalve eest.

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas on sätestatud, et menetlused on kehtestatud selleks, et tagada kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktide järgimine kogu meetmete rakendamise ajal. Lisaks kohaldatakse neid menetlusi, et käsitleda kõiki tõsiseid eeskirjade eiramisi (pettus, korruptsioon, huvide konflikt) ja topeltrahastamist, võimaldades rakendada kontrolle ja auditeid ministeeriumide tasandil. Selleks et tagada usaldusväärsete andmete esitamine, teevad iga komponendi eest vastutavad rakendusasutused haldus- ja kohapealseid kontrolle. Koordineeriv asutus kontrollib koostöös riikliku fondiga korrapäraselt andmete õigsust ja täpsust. Lisaks viib auditeerimisasutus läbi teise tasandi kontrolle, mis põhinevad poolaastal, sealhulgas süsteemiauditeid ning eesmärkide ja eesmärkide saavutamise auditeid.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord