2023/0232 (COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta mullaseiret ja mulla vastupidavust käsitleva direktiivi (mullaseire direktiiv) vastuvõtmise kohta

1.Taust

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku (dokument COM(2023) 416 (final) – 2023/0232 COD) edastamise kuupäev:	5. juuli 2023.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev:	25. oktoober 2023.
Euroopa Parlamendi seisukoha kuupäev, esimene lugemine:	10. aprill 2024.
Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev:	ei kohaldata.
Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev:	29. september 2025.

2.Komisjoni ettepaneku eesmärk

Ettepaneku eesmärk on kehtestada tugev ja sidus mullaseireraamistik kõigi muldade jaoks kogu ELis ning pidevalt parandada muldade seisundit liidus, et saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund ja seda säilitada, nii et mullad saaksid pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ulatuses, mis on piisav keskkonnaalaste, ühiskondlike ja majanduslike vajaduste rahuldamiseks, hoida ära ja leevendada kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise mõju, suurendada vastupanuvõimet loodusõnnetuste suhtes ja toiduga kindlustatuse tagamiseks, ning et mulla saastatust vähendataks tasemeni, mida ei peeta enam inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikuks.

3.Märkused nõukogu seisukoha kohta

Seisukoht, mille nõukogu võttis esimesel lugemisel, kajastab täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 10. aprillil 2025 saavutatud poliitilist kokkulepet. Komisjon nõustub selle kokkuleppega, mille põhipunktid on esitatud allpool.

·Mulla seisundi seire: kaasseadusandjad leppisid kokku, et tuginevad komisjoni ettepanekule ning kehtestavad ühised analüüsi- ja proovivõtumeetodid, mulla seisundi tunnuste ühise loetelu ja heas seisundis muldade kriteeriumid. Nad leppisid kokku minna komisjoni ettepanekust kaugemale ning nõuda täiendavate mulla saasteainete (PFAS, pestitsiidid ja nende metaboliidid) seiret ning nõudlikumat ühist mulla elurikkuse tunnust. Liikmesriikidel on lubatud piirata nende saasteainete ja mulla elurikkuse tunnuse seire punktide arvu. Selline kompromiss suurendab mullaseire väärtust ning säilitab samas kulutõhususe ja väikese koormuse.

·Mulla seisundi hindamine: kaasseadusandjad leppisid kokku liikmesriikide kehtestatavates mittesiduvates kestlikes sihtväärtustes, mis kajastavad direktiivis seatud pikaajalist eesmärki saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund, ja tegevusega seotud läviväärtustes, et määrata kindlaks, millal on vaja liikmesriikide toetust. Selle kompromissiga säilitatakse hea tasakaal mulla hea seisundi kohta seatud pikaajalise eesmärgi ning vajaduse vahel seada esikohale lühiajalised ja keskpikad meetmed mulla seisundi parandamiseks.

·Mulla vastupidavus: kaasseadusandjad leppisid kokku, et mulla kestliku majandamise kontseptsioonilt minnakse üle mulla seisundi ja vastupidavuse toetamisele. Nad leppisid kokku, et jäetakse välja sätted, mis võivad tähendada kohustusi, mida liikmesriigid võiksid anda edasi mulla majandajatele, ning jäetakse välja lisa, milles on loetletud mulla kestliku majandamise põhimõtted. Seos mulla seisundi hindamise ja mulla vastupidavuse toetamise vahel säilitati tegevusega seotud läviväärtuste kontseptsiooni alusel. Selle kompromissiga säilitatakse nõuded, mis võimaldavad kehtestada ülemineku heas seisundis muldadele ja suurendada üldist mulla vastupidavust.

·Maahõive mõju leevendamise põhimõtted: kaasseadusandjad leppisid kokku, et kõikide maahõivevormide asemel võetakse tähelepanu alla üksnes kõige nähtavamad ja mõjusamad maahõive, mulla katmise ja mulla eemaldamise liigid, mida on ka kõige lihtsam seirata, sealhulgas kaugseire teel. Samuti selgitasid kaasseadusandjad, et need sätted põhinevad jõupingutustel, ei mõjuta liikmesriikide pädevust ruumilisel planeerimisel, ei nõua uusi loamenetlusi ega tohiks takistada uute toimingute lubamist. Nendes sätetes selgitatakse, kuivõrd paindlikult võivad liikmesriigid neid leevendamispõhimõtteid rakendada.

·Direktiivi rakendamise ajakava: kaasseadusandjad leppisid kokku mitme kohustuse tähtaja pikendamises. Tähtaja pikendamine annab piisavalt aega direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ning haldus- ja finantskoormuse intensiivsuse leevendamiseks tänu järkjärgulisele rakendamisele.

·Komisjoni toetus: kaasseadusandjad nõudsid, et komisjon tagaks liikmesriikidele toetuse, abi ja suutlikkuse suurendamise. Eelkõige nõudsid nad, et komisjon toetaks liikmesriike väga lühikese tähtaja jooksul direktiivi paljude sätete ülevõtmisel ja rakendamisel, tagades neile mittesiduvad dokumendid ja teaduslikud vahendid. Komisjoni toetus aitab direktiivi rakendada. Komisjon rõhutab siiski, et selleks on vaja märkimisväärseid inim- ja finantsressursse.

4.Järeldus

Komisjon toetab institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemusi ja võib seega nõukogus esimesel lugemisel võetud seisukohaga nõustuda.