SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Keemiatööstus on üks Euroopa Liidu strateegiliselt kõige tähtsamaid sektoreid ja paljude tööstusökosüsteemide alustala, millel on keskne roll innovatsioonis, tööhõives ja kestlikus majanduskasvus. Selle sektori vastupanuvõime ja ülemaailmne konkurentsivõime on muutunud veelgi vajalikumaks ELi kaksiküleminekus kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtpositsioonile.

Regulatiivne koormus on üks kahest peamisest probleemist, mida ELis tegutsevad ettevõtjad on nimetanud seoses investeerimiskliimaga. Enrico Letta 1 ja Mario Draghi kõrgetasemelistes aruannetes nimetati peamiste prioriteetidena regulatiivse koormuse vähendamist ja ELi õigusaktide lihtsustamist. Rohkem kui 60 % ELi ettevõtjatest leiab, et ülereguleerimine takistab investeerimist ning 55 % VKEdest peab regulatiivseid takistusi ja halduskoormust oma suurimaks probleemiks 2 .

President von der Leyen esitas oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta ametiajaks 3 visiooni, mis tähtsustab kestliku heaolu suurendamist ja konkurentsivõime tugevdamist kogu Euroopas. Selle visiooni keskmes on jõupingutused äritoimingute ühtlustamiseks ja ühtse turu edasiseks integreerimiseks.

Lisaks sellele püütakse Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga 4 suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, tagades et õigusaktide eesmärgid saavutatakse tõhusalt, tekitamata põhjendamatut koormust sidusrühmadele.

Euroopa Komisjon on taaskinnitanud võetud poliitilist kohustust kergendada ELi elanike, ettevõtjate ja haldusasutuste regulatiivset koormust, et suurendada ELi jõukust ja vastupanuvõimet ELi konkurentsivõime kompassiga, milles on kindlaks määratud poliitilised muudatused, mida EL vajab uue tegelikkusega kohanemiseks ja uudsete koostööviiside väljatöötamiseks, et kiirendada otsuste tegemist ja tõsta selle kvaliteeti. Seepärast on kompassis püstitatud eesmärk kärpida halduskoormust vähemalt 25 % võrra kõigi ettevõtjate puhul ning vähemalt 35 % võrra väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul, kahjustamata seejuures vastavaid poliitikaeesmärke 5 .

Ka 21. mail 2025 vastu võetud ühtse turu strateegias korrati võetud lihtsustamiskohustust ja valmisolekut võtta viivitamata meetmeid, et vähendada bürokraatiat ja teha asjaajamine lihtsaks. Strateegias rõhutati, et lihtsustamise eesmärgiga kaasnevad väiksemad kulud, suurem tootlikkus ja ühtse turu parem toimimine ning samas jätkatakse kliima- ja kestlikkuseesmärkide ning sotsiaalsete kohustuste täitmist. Samuti rõhutati strateegias, et märgistamisnormides peaksid olema tasakaalus vajadus, et tarbijad norme selgelt mõistaksid, ning vajadus vähendada turutõkkeid ja tööstusharu koormust 6 .

Nendele kohustustele sarnaselt püütakse käesoleva algatusega lihtsustada ja ühtlustada kemikaalide suhtes kehtivaid teatavaid nõudeid ja menetlusi, mida tööstusharu ja ametiasutused peavad eriti koormavaks. Neid õigusakte oleks kasulik ühtlustada ja ajakohastada, mis muudaks kemikaale käsitlevad õigusaktid tööstusharu jaoks tõhusamaks ja kulutõhusamaks ning tagaks samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse. Täpsemalt soovitakse käesoleva algatusega lihtsustada järgmiste õigusaktide teatavaid sätteid ja menetlusi.

·Määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist 7 (edaspidi „CLP-määrus“), milles nõutakse ettevõtjatelt, et nad klassifitseeriksid, märgistaksid ja pakendaksid oma ohtlikud kemikaalid enne turule viimist korrektselt. Algatusega soovitakse lihtsustada ja muuta paindlikumaks ohtlike kemikaalide märgistamise vorminduseeskirju, sealhulgas kohustusliku minimaalse tähemärgisuuruse ja reavahe kohta, kuna need leiti olevat tööstusharule eriti koormavad ja kulukad 8 . Algatuse üks eesmärke on ka täpsustada eeskirju väiksemate pakendite märgistamise nõuete kohta ja kütusepumpade märgistamise eeskirju. Selleks et leevendada ettevõtjate koormust ning parandada ainete ja segude vaba ringlust siseturul, kahjustamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset, püütakse käesoleva algatusega vähendada ka üldsusele turule lastud toodetega seotud reklaami ja kaugmüüki käsitlevate määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätete kohaldamisala, võttes arvesse asjaolu, et määruses (EÜ) nr 1907/2006 9 (edaspidi „REACH“) on juba sätestatud selged kohustused teabevoogude kohta professionaalsetes ainete ja segude tarneahelates. Esitatava teabe hulga vähendamise kaudu püütakse algatusega vähendada ka ohtlike ainete ja segude reklaamiga seotud kohustusi. Ühtlasi soovitatakse kõrvaldada märgise ajakohastamiseks kindlaksmääratud kuuekuuline tähtaeg ja samal ajal säilitada paindlikum nõue ajakohastada märgist põhjendamatu viivituseta, sest keerukate tarneahelate puhul tundus kuuekuulise ajavahemiku nõudest võimatu kinni pidada. Lisaks tehakse ettepanek laiendada digimärgistuse kasutamist, mis võimaldab esitada rohkem teavet ainult digimärgistusel.

·Määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta 10 (edaspidi „kosmeetikatoodete määrus“). Muudatustega säilitatakse tarbijatele ELi turul kättesaadavaks tehtavate kosmeetikatoodete ohutuse kõrge tase ja samal ajal esitatakse sõnaselgemalt praegused nõuded ning vähendatakse ettevõtjate ja pädevate asutuste tarbetuid aruandluskohustusi. Äramärkimist väärib menetlus värvainete, säilitusainete ja UV-filtrite lisamiseks määruse (EÜ) nr 1223/2009 asjakohastesse IV, V ja VI lisasse, millega hõlbustatakse protsessi ja kiirendatakse uute kosmeetikatoodete koostisainete kasutuselevõttu. Kosmeetikatoodete määruse artiklis 15 on sätestatud, et CLP-määruse VI lisas kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks (CMR) klassifitseeritud ainete kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud, välja arvatud juhul, kui on tehtud erand. Kosmeetikatoodetes CMR-ainete kasutamise üldise keelu suhtes erandi tegemise kehtivat korda kirjeldatakse üksikasjalikumalt, võttes arvesse rohkem kui kümne aasta jooksul saadud kogemusi. Samuti tagab ühtse koostisainete nimestiku digiteerimine täpse ja ajakohase märgistamise ning vähendab regulatiivseid riske ja nõuetele vastavusega seotud vigu. Kosmeetikatoodete määruse artikli 13 kohaselt peavad ettevõtjad teatama komisjonile kõigist kosmeetikatoodetest enne nende turule viimist. Kui need tooted sisaldavad nanomaterjale, peavad need vastama täiendavatele teavitamisnõuetele, kuna teave selliste toodete kohta, sealhulgas üksikasjalikud andmed nanomaterjalide kohta, tuleb edastada komisjonile kuus kuud enne nende turuleviimist (kosmeetikatoodete määruse artikkel 16). Ettevõtjate ja liikmesriikide halduskoormust vähendab nanomaterjale sisaldavatest kosmeetikatoodetest etteteatamise nõude kaotamine, mis praegu kehtib lisaks nõudele teatada kosmeetikatoodetest komisjonile ning pädevate asutuste tarbetule aruandluskohustusele.

·Määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded 11 (edaspidi „väetisetoodete määrus“). Algatusega soovitakse kaotada väetisetoodete määruses sätestatud REACHi laiendatud registreerimisnõue, nii et kemikaaliohutust käsitlevaid REACHi standardsätteid kohaldataks ka ELi väetisetoodetes kasutatavate ainete suhtes. Samuti tahetakse volitada komisjoni kehtestama kriteeriumid ja metoodika, mille alusel tootjad ja teavitatud asutused hindavad mikroorganisme. Algatuses tehakse ka ettepanek jätta väetisetoodete määruse artiklist 43 välja nn eraldamisklausel, mille kohaselt peab komisjon võtma iga koostisainete kategooria kohta vastu eraldi delegeeritud õigusaktid. Lisaks digiteeritaks selle algatuse kohaselt väetisetoodete määrust veelgi, viies selle asjakohastes aspektides kooskõlla ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi [...] seoses digitaliseerimise ja ühiste spetsifikatsioonidega 12 .

1.2.Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek kuulub lihtsustamismeetmete paketti, mille eesmärk on vähendada tööstusharu halduskoormust ja kulusid. Koos tegevuskavaga, milles on esitatud tugev majanduslik põhjendus keemiatööstuse praeguste probleemide lahendamiseks ja investeeringute hoogustamiseks keemiatööstuse pikaajalise kasvu nimel, ning ettepanekuga, millega lükatakse edasi teatavate kemikaalide suhtes kohaldatavate nõuete kohaldamise alguskuupäevad, aitab käesolev ettepanek suurendada keemiasektori konkurentsivõimet ja tagada hästitoimiva ühtse kemikaalituru, tagades samal ajal, et inimeste tervise ja keskkonna kaitse jääb samale tasemele.

Algatus on kooskõlas ka 17. juunil 2025 vastu võetud ettepanekuga kaitsevalmiduse kohta, 13 mis sisaldab teatavate kemikaale käsitlevate õigusaktide, sealhulgas REACHi, CLP-määruse ja biotsiide käsitleva määruse 14 kaitsealaseid lihtsustusi ja täpsustusi ning millega laiendatakse kõnealuste määruste kohaste riiklike erandite kasutamise tingimusi.

Samuti võetakse selles arvesse muid hiljutisi ettepanekuid kemikaale käsitlevate õigusaktide valdkonnas, näiteks ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus detergentide ja pindaktiivsete ainete kohta, 15 ning algatus on nendega asjakohastes aspektides kooskõlas.

1.3.Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tagab komisjon, et tema õigusaktid on eesmärgipärased, kohandatud sidusrühmade vajadustega ja minimeerivad koormust, saavutades samal ajal oma eesmärgid. Seepärast kuulub käesolev ettepanek õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, mille eesmärk on vähendada ELi õigusaktidest tulenevat aruandluskoormust ja samas säilitada inimeste tervise ja keskkonna kaitse samal tasemel.

Käesolev ettepanek on selle tegevuse jätkuks mitme lihtsustamispaketi kontekstis 16 .

Keskkonnakaitse ja -ohutuse kõrgete standardite säilitamisega on ettepanek kooskõlas ka komisjoni puhta tööstuse kokkuleppes 17 võetud kohustustega tagada kestlik tootmine Euroopas ning liidu üldeesmärgiga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse.

Käesolev algatus aitab lihtsustada ka põllumajandus- ja toidutootmissektorit, nagu on välja kuulutatud põllumajandus- ja toidualases visioonis 18 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1.Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 kooskõlas käesoleva ettepanekuga muudetavate õigusaktide vastuvõtmise algsete õiguslike alustega.

2.2.Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

CLP-määrus, kosmeetikatoodete määrus ja väetisetoodete määrus võeti vastu ELi tasandil, sest nende määruste eesmärke ei olnud võimalik liikmesriikide tasandil piisaval tasemel saavutada. Samade probleemide lahendamiseks peeti üht ELi tasandi meedet odavamaks ja tõhusamaks kui 27 liikmesriigi riiklikke meetmeid. Seetõttu tuleb neid määruseid muuta ELi tasandil.

2.3.Proportsionaalsus

Algatus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lihtsustamise ja koormuse vähendamise eesmärkide saavutamiseks ega vähenda seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset.

2.4.Vahendi valik

Käesolev läbivaatamise ettepanek on seadusandlik ettepanek, kuna CLP-määrus, kosmeetikatoodete määrus ja väetisetoodete määrus võeti vastu kaasotsustamismenetlusega / seadusandliku tavamenetlusega ning seetõttu tuleb enamik kõnealuste määruste muudatusi vastu võtta seadusandliku tavamenetluse teel.

Kuigi komisjonil on CLP-määruse artikli 53 alusel õigus muuta kõnealuse määruse lisasid, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga, on I ja II lisa muudatused tihedalt seotud käesoleva määruse põhiteksti muudatustega, mida saab vastu võtta üksnes seadusandliku tavamenetluse teel. Seepärast on asjakohane lisada kõnealuste lisade muudatused käesolevasse algatusse.

Komisjonil on väetisetoodete määruse artikli 42 lõike 1 kohaselt õigus muuta määruse I, II, III ja IV lisa, et kohandada neid lisasid tehnika arenguga ning hõlbustada ELi väetisetoodete juurdepääsu siseturule ja nende vaba liikumist. Komisjon valis lisade muutmiseks siiski seadusandliku tavamenetluse, sest enamik muudatustest on tihedalt seotud määruse põhiteksti muudatustega. Pealegi tuleks väetisetoodete määruse artiklis 43 nimetatud nn eraldamisklausli tõttu II lisas esitatud koostisainete kategooriate muutmiseks võtta vastu kaksteist delegeeritud õigusakti.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

3.1.Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolevale ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab üksikasjalikku ülevaadet kemikaale käsitlevate õigusaktide nende normide mõjust, mida kavatsetakse muuta. Samuti analüüsitakse selles kavandatud meetmete positiivset mõju, tuginedes olemasolevatele andmetele ja teabele, mis on kogutud mitmesuguste tegeliku olukorra kontrollide käigus, ning järgides võimalikult suures ulatuses parema õigusloome põhimõtteid.

Ettepanekus võetakse arvesse ka varasemaid analüüse, nagu kõige olulisemate kemikaale käsitlevate õigusaktide toimivuse kontroll, 19 mõjuhinnangud väetisetoodete 20 ja CLP-määruse läbivaatamise kohta 21 ning detergentide määruse hindamine 22 .

3.2.Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepaneku ettevalmistamise käigus konsulteeris komisjon sidusrühmadega kolme tegeliku olukorra kontrolli raames – üks kontroll iga muudetava määruse kohta – ning kutsus osalejaid üles saatma pärast neid kohtumisi kirjalikku tagasisidet. Lisaks on kemikaalialaste õigusaktide lihtsustamist käsitlevates sidusrühmade ettepanekutes 23 ning mitmes enne ja pärast tegeliku olukorra kontrolli väljendatud seisukohavõtus kõlama jäänud mitu soovitust kemikaale käsitlevate õigusaktide teatavate normide lihtsustamise või täpsustamise ja nendest normidest tuleneva liigse halduskoormuse kõrvaldamise kohta. Konsultatsioonide üksikasjalikud kokkuvõtted ja saadud teave on lisatud käesoleva ettepanekuga seotud komisjoni talituste töödokumendile.

Määrus (EÜ) nr 1272/2008

16. mail 2025 korraldas Euroopa Komisjon tegeliku olukorra kontrolli, mille eesmärk oli koguda läbivaadatud CLP-määruse kohta praktilist tagasisidet. See toimus veebis ja hõlmas enam kui 570 osalejat tööstusharu, tarbija- ja keskkonnarühmade, õiguspraktikute ja riiklike ametiasutuste esindajate hulgast. Üritusel keskenduti võimalike lihtsustuskohtade kindlakstegemisele pärast määruse (EL) 2024/2865 vastuvõtmist, nii et seejuures säiliks inimeste tervise ja keskkonna kaitse samal tasemel. Sidusrühmadel paluti jagada konkreetseid kogemusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta uued eeskirjad toimivamaks, eelkõige operatiivses ja mitmekeelses kontekstis.

Osalejatele valmistas muret peamiselt uute kohustuslike märgistuste suhtes kohaldatavate vorminduseeskirjade mõju, sealhulgas ettenähtud tähemärgisuurused, reavahed ja nõue trükkida musta värviga valgele taustale. Paljud väitsid, et nende nõuetega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, eelkõige toodete puhul, mis on märgistatud mitmes keeles või mida müüakse väikestes pakendites. Paljud hoiatasid, et need muudatused võivad suurendada pakendijäätmeid ja sundida kasutama kulukaid volditavaid märgistusi. Samal ajal tunnistasid sidusrühmad tarbijate ja töötajate kaitsmise tähtsust, märkides et lihtsustamismeetmed peavad tagama ohuteabe loetavuse ja selguse.

Teine vaidlusi tekitanud valdkond oli reklaame käsitlevad läbivaadatud normid, mille kohaselt tuleb reklaammaterjalides esitada üksikasjalik ohuteave, sealhulgas piktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja üleskutse lugeda märgistusel esitatud teavet. Paljud osalejad pidasid seda lähenemisviisi ülemääraseks ja halvasti kohandatuks nüüdisaegsetele reklaamikanalitele, eelkõige ajaliselt ja ruumiliselt piiratud veebipõhistele vormingutele. Väljendati muret, et sellised nõuded võivad paradoksaalselt vähendada üldsuse teadmisi, kuna tarbijaid koormatakse liigse teabehulgaga. Valdavalt arvati, et tõhusamad ja proportsionaalsemad oleksid lihtsamad sõnumid, näiteks üleskutse kasutajale tutvuda toote märgistusega. Samuti toetati tugevalt ettevõtjatevahelise 24 reklaami täielikku väljajätmist, kuna sidusrühmad märkisid, et piisab olemasolevatest teabevahenditest, nagu erialasihtrühmadele mõeldud ohutuskaart.

Lisaks nendele kahele kesksele küsimusele väljendasid sidusrühmad suurt rahulolematust iseklassifitseeritud ainetele kehtestatud lühikese kuuekuulise tähtajaga. Leiti, et märgistuse ajakohastamise ja klassifikatsiooni muudatuste lühikesed rakendusajad on raiskavad ja rohelise kokkuleppe eesmärkidega vastuolus. Korduvalt kerkis esile digiteerimise teema ja paljud osalejad kutsusid komisjoni tungivalt üles laiendama digimärgistuse õiguslikku alust ja võimaldama paindlikumat teabe esitamist, eelkõige mitmekeelses ja tööstuslikus kontekstis.

Üritusel korraldati kolm sihtotstarbelist küsitlust, mis kinnitasid paljusid arutelu käigus väljendatud seisukohti. Valdav enamik vastanutest leidis, et uued vormi- ja reklaaminõuded on tarbetult koormavad ja neid saab lihtsustada. Sidusrühmad eelistasid digilahendusi, pikendatud tähtaegu, õigusnormide suuremat kooskõlastatust ja paindlikumaid rakendamismehhanisme. Paljud seadsid kahtluse alla ka tuginemise üritustega seotud veebikonsultatsioonidele ja nõudsid selle asemel ametlikumaid ja andmepõhisemaid protsesse.

Komisjon sai vastuseks ja tegeliku olukorra kontrolli järelmeetmete käigus sidusrühmadelt üle 150 üksikasjaliku seisukoha, milles toetati üritusel väljendatud arvamusi ning esitati täiendavaid soovitusi, andmeid ja kuluhinnanguid.

Kosmeetikatoodete määrus (EÜ) nr 1223/2009

16. mail 2025 toimus kosmeetikatoodete tegeliku olukorra kontroll. Kohtumisele registreerus ligikaudu 268 sidusrühma ja lõpuks osales veebikohtumisel umbes 226 sidusrühma. 6. juuniks 2025 oli kirjalikku tagasisidet saadud 51 sidusrühmalt.

Sidusrühmad kiitsid üldjoontes heaks haldus- ja regulatiivse koormuse vähendamiseks kavandatud muudatuste tegemise kosmeetikatoodete määruse artiklisse 15. Mõned osalejad rõhutasid vajadust kinnitada, et kosmeetikatoodetega seotud lihtsustamisalgatus ei kahjusta kosmeetikatoodete määruse peamisi poliitilisi eesmärke. Täpsemalt rõhutasid nad, et aine ühtlustatud klassifitseerimine CMR-aineks peab jätkuvalt tähendama, et seda ainet on keelatud kasutada kosmeetikatoodetes ning et sellest keelust võib erandeid lubada ainult erandjuhtudel. Teised rõhutasid, et kosmeetikatoodete määrus peab jätkuvalt kaitsma tarbijaid kahjulike kemikaalide eest, ning hoiatasid liiga pikkade üleminekuperioodide eest, kuna need võivad pikendada tarbijate kokkupuudet ohtlike ainetega.

Seoses ettepanekuga luua menetlus, mis hõlbustaks värvainete, säilitusainete ja UV-filtrite lisamist IV–VI lisasse, nõustus enamik osalejaid, et sellise menetluse kehtestamine oleks kasulik. Üks sidusrühm tegi ettepaneku, et selle menetluse raames tuleks tarbijaohutuse komiteele 25 teha ülesandeks vaadata iga kümne aasta järel läbi kõigi lubatud ainete loetellu kuuluvate ainete ohutus sarnaselt REACHi kohaste autoriseeringute läbivaatamise protsessiga.

Komisjon küsis sidusrühmadelt, kui asjakohane on nende arvamusel ühtne koostisainete nimestik, mille komisjon peab vastavalt kosmeetikatoodete määruse artiklile 33 vastu võtma ja Euroopa Liidu Teatajas avaldama. Komisjon märkis, et selle on võimalik asendada kosmeetikatoodete määruses viitega kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelisele nomenklatuurile. Arutelu käigus eelistas mitu osalejat, et nimestikku säilitataks kui koostisainete õiguslikult siduvate nimetuste allikat, kuid nad soovitasid selle muuta elektrooniliseks ja integreerida andmebaasi CosIng, 26 et võimaldada sagedasemat ajakohastamist ja pakkuda märgatavalt paremat kasutajakogemust.

Ometi väitsid mõned sidusrühmad, et nimestik ei ole enam vajalik või et selle kasulikkuse säilitamiseks on vaja märkimisväärseid parandusi.

Parandusettepanekud hõlmasid ka teavitamisprotsesside lihtsustamist, nii et tuginetaks kosmeetikatoodete määruse artiklile 13, et vältida ühest tootest kaks korda teavitamist ja vähendada tootmisharu kulusid ilma tooteohutust kahjustamata. Valdav enamik sidusrühmi nõustus, et eelteavitusnõuded toovad kosmeetikatööstusele kaasa märkimisväärse ja ebaproportsionaalse koormuse ja kulud.

Mitme pädeva asutuse sõnul põhjustab pädevatele asutustele tarbetut koormust kosmeetikatoodete määruse artiklis 22 sätestatud liikmesriikide kohustus vaadata regulaarselt läbi oma järelevalvetoimingud ja hinnata nende toimimist ning edastada selliste läbivaatamiste tulemused teistele liikmesriikidele ja komisjonile, sest ELi pädevate asutuste vahel kasutatakse turujärelevalvemeetmetest teatamiseks ja teabe jagamiseks juba olemasolevaid vahendeid, näiteks ICSMS 27 . Lisaks toetab kosmeetikatoodete määruse ühtset jõustamist kosmeetikatoodete turujärelevalveasutuste platvorm PEMSAC. Mõned osalejad hoiatasid selliste meetmete kehtestamise eest, mis võiksid nõrgestada ELi tasandi järelevalvet riikliku turujärelevalvetegevuse üle.

Kosmeetikatoodete määruse edasiseks lihtsustamiseks tehti mitu ettepanekut, mis lähevad kaugemale kõnealusest väga sihipärasest lihtsustamisest. Neid aspekte võiks täiendavalt uurida kosmeetikatoodete määruse käimasoleva hindamise raames.

Väetisetoodete määrus (EL) 2019/1009

Komisjoni väetisetoodete eksperdirühma 7. mai 2025. aasta kohtumise raames toimus väetisetoodete määruse tegeliku olukorra kontroll. Kohtumisele registreerus ligikaudu 135 sidusrühma ja lõpuks osales 91 sidusrühma. 6. juuniks 2025 oli kirjalikku tagasisidet saadud 26 sidusrühmalt.

Enamik sidusrühmi kinnitas, et väetisetoodete määruse kohane REACHi laiendatud registreerimisnõue tekitab ELi väetisetoodete tootjatele märkimisväärseid probleeme. Selle nõude täitmisega seotud kulud jäävad vahemikku 10 000–500 000 eurot, olenevalt sellest, kas aine on registreeritud ja millisesse koguste vahemikku tonnides ning millises ulatuses nõutakse täiendavaid andmeid. Selle tulemusel tõuseb aine hind 40–540 % võrra. See protsess takistab juurdepääsu ühtsele turule ja mõned sidusrühmad võivad jätkata oma toodete viimist riiklikele turgudele, nii et nad peavad läbi tegema mitu riikliku registreerimise või vastastikuse tunnustamise protsessi.

Paljud sidusrühmad pooldasid tavapäraste REACHi registreerimisnõuete, sealhulgas koguse järgi astmestamise kohaldamist kõigi või enamiku ELi väetisetoodetes sisalduvate ainete või nende segude suhtes. Mitu sidusrühma aga leidsid, et REACHi kohane laiendatud registreerimisprotsess tuleks säilitada vähemalt teatavate väga ohtlike ainete, näiteks püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning teatavate tundmatute bioloogiliste toimeainete puhul, võttes arvesse ka väetisetoodete kasutamise eripära, st jätkuvat ja sageli ulatuslikku kasutamist pinnases.

Enamik sidusrühmi pooldas komisjoni kaalutlust kehtestada lihtsustatud menetlus mikroobsetes taimede biostimulaatorites kasutatavate mikroorganismide (koostisainete kategooria 7) hindamiseks. Nad leiavad, et väetisetoodete määruse kohane praegune mehhanism, mille alusel lubatakse ELi väetisetoodetes kasutada täiendavaid mikroorganismide tüvesid, ei ole kooskõlas kiiresti kasvava taimede biostimulaatorite sektori nõudmiste ja kiire arengutempoga. Mitu sidusrühma rõhutas, et see protsess takistab mikroobsete taimede biostimulaatorite turulepääsu, pärsib innovatsiooni ja investeeringuid ning lükkab edasi nende toodete kättesaadavust põllumajandustootjatele.

Paljud tegeliku olukorra kontrollis osalenud sidusrühmad pooldasid üldiselt kriteeriumidel põhinevat lähenemisviisi koos tootjatele ja teavitatud asutustele mõeldud metoodikaga, mille alusel hinnata kriteeriumidele vastavust. Mõned sidusrühmad ei olnud siiski veendunud, et hindamine tuleks jätta tootjate ja teavitatud asutuste ülesandeks, ning mitu sidusrühma pooldas hindajana sõltumatut asutust, näiteks Euroopa Toiduohutusametit (EFSA).

Kuigi väetisetoodete määruse kohaste aruandlusnõuete digiteerimine ei tundunud tegeliku olukorra kontrolli põhjal olevat sidusrühmade kõige tähtsam probleem, rõhutas mitu sidusrühma, sealhulgas tööstusharu esindajad ja ametiasutused, oma kirjalikes vastustes, et teabenõuete digiteerimine võib vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, sest elektrooniline haldamine võib hõlbustada teabe vahetamist ja säilitamist ning sellele juurdepääsu, vähendada käsitsitoimingutega seotud vigu ning minimeerida paberi kasutamist ja paberdokumentide käsitlemisega seotud kulusid.

Mõningast muret väljendati seoses küberturvalisusega, digitaristu kättesaadavuse ja koostalitlusvõimega, vajaliku tehnoloogia omandamise kuludega ja ekspordi valdkonnas kolmandates riikides kasutatavatel paberdokumentidel põhinevate süsteemidega. Mitu sidusrühma juhtis tähelepanu sellele, et tööstusharu ja ametiasutused vajavad uute diginõuetega kohanemiseks 2–3 aastat; üks sidusrühm leidis, et 1–2 aastat.

Sidusrühmadega ei konsulteeritud nn eraldamisklausli väljajätmise küsimuses, sest see muudatus seisneb peamiselt komisjoni menetluste lihtsustamises. Siiski oleks muudatus kasulik ka tööstusharule ja ametiasutustele, sest delegeeritud õigusaktide kaudu saaks teha vajalikke muudatusi kiiremini. Pealegi lihtsustataks delegeeritud õigusaktide üle toimuvat kohustuslikku konsulteerimist komisjoni eksperdirühmas ja üldsusega.

Väetisetoodete määruse edasiseks lihtsustamiseks tehti mitu ettepanekut, mis lähevad kaugemale kõnealusest väga sihitatud lihtsustamisest. Mõnda neist aspektidest võiks täiendavalt uurida käimasoleva hindamise raames. Muid, digimärgistamisega seotud küsimusi võib kaaluda väetisetoodete määruse artikli 49a kohase digimärgistuse normide hindamise kontekstis. Mõnda ettepanekut oleks võimalik rakendada ka delegeeritud õigusakti kaudu.

3.3.Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Sidusrühmade ettepanekutes lihtsustada kemikaale käsitlevaid Euroopa õigusakte on kõlama jäänud eri soovitused kemikaale käsitlevate õigusaktide teatavate normide täpsustamise ning nendest normidest tuleneva liigse halduskoormuse kõrvaldamise kohta. Lisaks sai komisjon vastuseks ja tegeliku olukorra kontrollide järelmeetmete käigus sidusrühmadelt üle 150 üksikasjaliku seisukoha, milles toetati üritusel väljendatud arvamusi ning esitati täiendavaid soovitusi, andmeid ja kuluhinnanguid. Konsultatsioonide üksikasjalikud kokkuvõtted ja saadud teave on lisatud käesoleva ettepanekuga seotud komisjoni talituste töödokumendile.

3.4.Mõjuhinnang

Arvestades vajadust esitada kiiresti ettepanek tuvastatud probleemide lahendamiseks, et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja liigseid kulusid, ei ole olnud võimalik koostada täielikku mõjuhinnangut.

Parema õigusloome põhimõtete kohaselt on käesolevale ettepanekule siiski lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab kavandatud meetmete mõju analüüsi, mis põhineb olemasolevatel andmetel ja mitme tegeliku olukorra kontrolli käigus kogutud teabel, sidusrühmadelt saadud kirjalikul teabel ja varasematel analüüsidel, nagu kõige olulisemate kemikaale käsitlevate õigusaktide toimivuse kontroll, väetisetoodetega seotud mõjuhinnang ja CLP-määruse läbivaatamise mõjuhinnang ning detergentide määruse hindamine.

Olemasoleva teabe põhjal eeldatakse, et muudatused tooksid tööstusharule ja ametiasutustele kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Mis puudutab kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, siis ELi keemiasektorile kehtestatud tähemärgisuuruse nõuetes ja nendega seotud tüpograafilistes reeglites kavandatud muudatustest tulenev kokkuhoid on konservatiivsete hinnangute kohaselt vähemalt 333 000 000 eurot. Lisaks peaks ohtlike ainete ja segude reklaamile kehtestatud kohustuste vähendamine ning kohustuste kohaldamisala kitsendamine, nii et need kehtiksid vaid üldsusele suunatud reklaamide suhtes, säästma ELi kemikaalisektorile vähemalt 30 000 000 eurot aastas.

Kosmeetikatoodete valdkonnas vabastavad kavandatud meetmed kosmeetikatootjad, eriti VKEd, tarbetust nõuete järgimisest ja halduskoormusest, mis võimaldab neil suunata rahalised ja inimressursid nõuete täitmiselt ja haldusülesannetelt teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Muudatused võimaldavad ELi kosmeetikaettevõtjatel (millest 98 % on VKEd) kasvada ning olla ELis ja maailmas konkurentsivõimelisemad.

ELi väetisetoodete puhul kõrvaldataks takistused, mis tulenevad ELi väetisetoodetes sisalduvate ainete puhul REACHi laiendatud registreerimisnõuete täitmise kuludest (kogu tootmisharu halduskulud on vähemalt 200 000 euro ringis, millele lisanduvad täiendavad palju suuremad katsekulud, olenevalt ainest). Väetisetoodete tootjaid innustataks oma tooteid turustama ühtsel turul väetisetoodete määruse eeskirjade alusel. Nii saavad nad kokku hoida riiklike registreerimiste tasudelt (kuni 50 000 eurot toote kohta ühes liikmesriigis) ja kohanemiskuludelt (hinnanguliselt vahemikus 15 000–43 000 eurot toote kohta ühes liikmesriigis).

Eeldatavasti ei teki kahjulikku mõju inimeste tervisele ega keskkonnale. Nimetatud kolmest õigusaktist tulenevate teatavate kohustuste kaotamine ei sea ohtu keemiliste ainete ja toodete ELi õigusraamistikuga tagatud kaitse kõrget taset. Samas võib kavandatud muudatustest oodata teatavat kasu keskkonnale. CLP-määruse kohaste vorminõuete muutmine aitab vältida massilist ümbermärgistamist ja ümberpakendamist, mis põhjustaks liigselt jäätmeid. Lisaks vähendab väetisetoodete määruse kohaste aruandluskohustuste digiteerimine paberi kasutamist. Ühtlasi eeldatakse, et ELi väetisetoodetes mikroorganismide kasutamise hõlbustamisel on pinnasele positiivne mõju. Mikroobsed taimede biostimulaatorid rikastavad pinnase mikroobset mitmekesisust ja mõjutavad positiivselt pinnases juba leiduvate või väetistega lisatud toitainete omastamist. Seega võivad need aidata põllumajandustootjatel kasutada täppispõllumajanduse süsteeme, vähendada toitainete ülekülluse ohtu ning toitainete äravoolu või leostumist veekeskkonda. Loodusvarade kasutamise ja jäätmetekke vähendamise kaudu on algatus kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % ja 2040. aastaks 90 %.

3.5.Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ettepanek on osa Euroopa Komisjoni võetud kohustusest vähendada ELi elanike, ettevõtjate ja haldusasutuste regulatiivset koormust, et suurendada ELi jõukust ja vastupanuvõimet. Seetõttu püütakse ettepanekuga lihtsustada kemikaale käsitlevate õigusaktide norme, mis vähendab ettevõtjate tarbetut koormust ja kulusid, kahjustamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset.

3.6.Põhiõigused

Ettepanekus austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas 28 sätestatud põhiõigusi ja järgitakse selles tunnustatud põhimõtteid. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine peaks tooma kaasa ühiskondliku kasu jõukuse loomise, tööhõive ja innovatsiooni näol. Samal ajal püütakse ettepanekuga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Ettepanekul on eeldatavasti ka positiivne mõju keskkonnale, sest kavandatud muudatused vähendavad paberdokumentide hulka ning vajadust ümbermärgistamise ja ümberpakendamise järele, vähendades seega ka jäätmete kogust. Seega on ettepanek kooskõlas ka kliimaneutraalsuse eesmärgiga, nagu on nõutud Euroopa kliimamääruses. See ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust.

4.MÕJU EELARVELE

See algatus ei too komisjonile kaasa lisakulusid. Määruse (EL) 2019/1009 kohase uue volitusega, millega nähakse ette, et mikroorganisme hindavad tootjad ja teavitatud asutused, hoopis säästetaks komisjoni eelarvet, mis tuleks kehtiva volituse alusel kulutada uuringule, et toetada komisjoni selliste mikroorganismide hindamisel. Pealegi, kui komisjoni otsusega kaotatakse kohustus võtta vastu ühtne koostisainete nimestik, vabaneb komisjoni inimressursse muude poliitiliste ülesannete täitmiseks, ilma et oleks vaja lisaeelarvet.

5.MUU TEAVE

5.1.Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist. Lisaks hinnatakse kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega käesoleva ettepanekuga muudetavate määruste tõhusust, tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, asjakohasust, sidusust ja lisaväärtust. Ettepanek ei vaja rakenduskava.

5.2.Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

Kooskõlas komisjoni üldiste jõupingutustega muuta aruandlusnõuded mõistlikumaks ja lihtsamaks ning edendada vaikimisi digitaalsuse põhimõtet digiülemineku toetamiseks lisatakse artiklisse 2 mõiste „digitaalsed kontaktandmed“ määratlus. Kehtivate nõuete asemel, mille kohaselt ettevõtjad peavad ohtliku aine või segu pakendi märgistusel esitama oma aadressi ja telefoninumbri, tuleb muudatuse kohaselt esitada aadress ja digitaalsed kontaktandmed, milleks võib olla mis tahes ajakohane ja ligipääsetav veebipõhine sidekanal, mille kaudu saab ettevõtjaga ühendust võtta. See hõlbustab teabevahetust tarnijate, täitmise tagamise eest vastutavate riiklike asutuste ja lõppkasutajate vahel. Pärast seda, kui Euroopa ettevõtluskukkur on kättesaadav, võiks digiaadress, mida see ettevõtjatele pakub, olla kasutusel ka digitaalsete kontaktandmetena.

Artikli 29 lõike 2 ja I lisa punkti 1.5.2.4 muudatused lihtsustavad ja täpsustavad sätteid, mis võimaldavad teha märgistusnõuetest erandeid väikepakendite, eriti alla 10 ml suuruste väga väikeste mahutite puhul. Artikli 29 lõike 2 muudatus võimaldab ettevõtjatel vähendada teavet, mis tuleb esitada väiksemas koguses keemilisi aineid või segusid sisaldavate pakendite märgistusel, ilma et nad peaksid tõendama, et kõnealune pakend on kas sellise kuju või vormiga või nii väike, et ei ole võimalik täita täielikke märgistusnõudeid. I lisa punkti 1.5.2.4 muudatusega täpsustatakse määrusega (EL) 2024/2865 kehtestatud erandeid märgistusnõuetest 10 ml pakendite, eelkõige vähem ohtlikke aineid või segusid sisaldavate pakendite puhul.

Artikli 30 lõike 1 muudatusega jäetakse välja märgistuse ajakohastamise kohustuse täitmise kindel tähtaeg, sest tarneahelate keerukuse tõttu ei olnud seda võimalik järgida 29 . Selleks et tagada tarnijatele paindlikkus ja luua võrdsed tingimused VKEdele, kes sageli tellivad märgistuse printimise teenuseid väljastpoolt, ning võttes arvesse asjaolu, et volditavate märgistuste ettevalmistamine ja tootmine võtab oluliselt kauem aega kui standardsete 2D-märgistuste puhul, nõutakse muudatusega, et märgistusi muudetaks põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui tarnija on saanud uued andmed või need on talle edastatud.

Artikli 31 lõike 3 ja I lisa punkti 1.2.1 muudatusega jäetakse välja määrusega (EL) 2024/2865 kehtestatud kohustuslikud märgistuse vorminduseeskirjad, mis leiti olevat ettevõtjate jaoks kulukad ja piiravad 30 . Uute normidega lihtsustatakse neid nõudeid ja keskendutakse pigem märgistuste selgusele ja loetavusele kui jäikade vorminduseeskirjade jõustamisele.

Artikleid 48 ja 48a reklaami ja internetimüügi kohta muudetakse, et nende kohaldamisala piirduks üldsusele müüdavate kemikaalidega. Kutsealasel eesmärgil kasutajate vahel kaubeldavate ohtlike ainete ja segude suhtes kohaldatakse juba määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaseid teabele esitatavaid nõudeid, nii et täiendavad eeskirjad ei oleks proportsionaalsed. Muudetud artikliga 48 lihtsustatakse ka üldsusele suunatud reklaamide teabele esitatavaid nõudeid. Muudetud sätetega nõutakse, et kemikaalireklaamides soovitataks tarbijal enne kasutamist lugeda märgistust ja tooteteavet.

I lisa punkti 1.6 muudatusega laiendatakse määrusega (EL) 2024/2865 kehtestatud digimärgistuse kasutamist. Tarnijatel on võimalik lisada täiendavaid kontaktandmeid füüsilise märgistuse asemel digimärgistusele. Nii säästetakse füüsilistel märgistustel ruumi ning lihtsustatakse toote üksikasjade haldamist ja ajakohastamist digitehnoloogia abil, kahjustamata siiski kasutajate tervist ja ohutust. Kui täiendavad tarnijad on digimärgistusel nimetatud, oleks asjakohane ka nende kontaktandmete lisamine .

II lisa 5. osa muudatusega püütakse lihtsustada tanklate märgistusnõudeid. Mõned märgistuselemendid, nagu nimikogus ja unikaalne koostise tähis (UFI), ei oleks edaspidi kütusepumpadel nõutavad. See aitaks kütusetarnijatel nõudeid täita ilma ohutusstandardeid alandamata.

Määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta

Uue artikli 14a eesmärk on kehtestada praegu puuduv erimenetlus, mille kohaselt võiks kosmeetikatoodete määruse IV–VI lisasse lisada värvaineid, säilitusaineid ja UV-filtreid. Uues artiklis täpsustatakse menetluse eri etappe, kirjeldatakse Euroopa Komisjoni rolli ja kinnitatakse tarbijaohutuse komitee vastutust kavandatud värvainete, säilitusainete või UV-filtrite ohutuse hindamisel.

Artikli 15 muudatused ei mõjuta praegust lähenemisviisi, mille kohaselt aine ohupõhine ühtlustatud klassifitseerimine 1. või 2. kategooria CMR-ainena toob kaasa selle keelustamise kosmeetikatoodetes, välja arvatud juhul, kui esitatakse eranditaotlus ja erandi kriteeriumid on täidetud. Samuti toetab muudetud kosmeetikatoodete määrus jätkuvalt põhimõtet, et erand keelust on tõesti vaid erand, sest tarbijaohutuse komitee peab ainet hindama ja tunnistama selle ohutuks konkreetsete tooteliikide ja kasutusalade puhul ning CMR-ainete 1A ja 1B kategooria puhul peab tootmisharu tõendama, et puuduvad sobivad alternatiivid, mida saaks kõnealuse aine asemel kasutada. Muudatustega kehtestatakse eranditaotluse esitamise konkreetne ajakava (hiljemalt kolm kuud pärast CLP-määruse muudatuste jõustumise kuupäeva) ning 12kuuline üleminekuperiood turule viidavatele toodetele ja 24kuuline üleminekuperiood turul juba kättesaadavate toodete puhul, et võimaldada ettevõtjal keelu või piiranguga kohaneda.

Lisaks ühtlustatakse kosmeetikatoodete määruse artikli 15 muudatustega 1A või 1B kategooria CMR-aineteks klassifitseeritud ainete suhtes erandi tegemise kriteeriume. Nimelt on kriteerium, et taotlus tuleb esitada teadaoleva kokkupuutega tootekategooria konkreetse kasutusala kohta, ühendatud praeguse kriteeriumiga d, mis nõuab tarbijaohutuse komitee arvamust. Erandi saamiseks ei ole enam vaja tõendada vastavust toiduohutusnõuetele, sest toiduained ja kosmeetika on erinevad tooted ning asjaolu, et mingit ainet sisaldav toode ei ole söödav, ei tähenda, et see aine ei ole ohutu, kui seda kasutatakse inimese nahale kantava kosmeetikatoote koostises.

Lisaks täpsustatakse artikli 15 muudatustega, et loodusliku kompleksaine koostisosa CLP-määruse kohane ühtlustatud klassifikatsioon CMR-ainena ei too kaasa selle loodusliku kompleksaine keelustamist. Ometi peab komisjon sellisel juhul küsima tarbijaohutuse komitee arvamust sellise loodusliku kompleksaine ohutuse kohta inimeste tervisele.

Sellega on loodud seos 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aine ühtlustatud klassifikatsioonis arvessevõetava kokkupuuteviisi ja kosmeetikatoodetes kasutamise keelu vahel, nii et kui ainel on CMR-omadused ainult selle sissehingamise või seedimise korral, kuid mitte kokkupuutel inimese nahaga (s.o nahakaudsel kokkupuutel), ei tohiks selle kasutamist kosmeetikatoodetes artikli 15 alusel ära keelata.

Kosmeetikatoodete määruse artikli 16 muudatuste eesmärk on välja jätta eelteavitamise kohustus, mis ei ole enam põhjendatud. Nanomaterjale sisaldavaid kosmeetikatooteid ei tohiks pidada vähem ohutuks kui muid kosmeetikatooteid, sest nende suhtes kohaldatakse vastutava isiku juhtimisel tehtavat asjakohast ohutushindamist. Selleks et säilitada võimalus käsitleda nanomaterjalide ohutuse küsimusi, tuleb asjakohane teave ikkagi esitada kosmeetikatoote ohutusaruandes. Seetõttu kaasnevad kosmeetikatoodete määruse artikli 16 asjakohaste lõigete väljajätmisega kosmeetikatoodete määruse I lisa muudatused.

Artikli 22 muudatusega soovitakse vähendada liikmesriikide koormust, sest nad ei pea enam oma turujärelevalvetegevust iga nelja aasta järel läbi vaatama ning teistele liikmesriikidele ja komisjonile sellest aru andma. See aruandluskohustus on muutunud üleliigseks turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) kasutuselevõtuga, mis võimaldab ametiasutuste ja komisjoni vahel kiiresti ja tõhusalt jagada teavet uuritavate toodete kohta (katsetulemused, toote identifitseerimisandmed, ettevõtja teave, teave õnnetuste kohta, teave järelevalveasutuste võetud meetmete kohta jms).

Artikli 33 väljajätmine ja sellega seotud muudatused artiklis 19 võimaldavad ettevõtjatel ja pädevatel asutustel tugineda kosmeetikatoodete märgistamisel rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuurile.

Määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded

II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC) 1 punkti 2 muudatuse eesmärk on kaotada nõue, et kõik puhasainena või segu koostisainena ELi väetisetootesse lisatud ained, välja arvatud polümeerid, peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab a) määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning b) määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena, välja arvatud juhul, kui aine on sõnaselgelt hõlmatud ühe määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8, 9 või 10 (ainult magneesiumoksiidi puhul) ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest. II lisa II osa muude muudatustega jäetakse lisaainete ja muude koostisainete kategooriate alla kuuluvate ainete suhtes kohaldatavatest nõuetest välja viited CMC 1 punkti 2 sättele. See tähendab, et REACHis sätestatud üldeeskirju kohaldatakse kõigi nende ainete suhtes, mis on lisatud ELi väetisetoodetesse puhasainena või segu koostisainena. Eelkõige on REACHi artikli 1 lõikes 3 sätestatud põhimõttega ette nähtud, et „tootjad, importijad ja allkasutajad peavad tagama, et nad toodavad, viivad turule või kasutavad […] aineid, mis ei kahjusta inimeste tervist või keskkonda.“ ELi väetisetoodetesse lisatud ainete suhtes kohaldatakse ka eeskirju, mis on sätestatud II jaotises „Ainete registreerimine“, eelkõige selle artiklis 5 „Puuduvad andmed, puudub turg“.

Artiklisse 42 lisatakse uus lõige, et anda komisjonile õigus kehtestada mikroorganismide hindamise kriteeriumid ja metoodika. Need kriteeriumid ja metoodika peaksid võimaldama tootjatel ja teavitatud asutustel tõendada ja kontrollida, et mikroobses taimede biostimulaatoris kasutatavad mikroorganismid, välja arvatud kategoorias CMC 7 loetletu, ei kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või ohutusele ega keskkonnale ning tagavad agronoomilise tõhususe. Need peaksid võimaldama arvesse võtta teatavaid artikli 42 uues lõikes 4a loetletud elemente. Artikli 42 lõikes 4 sätestatud kehtiv volitus säilitatakse, kuid sõna „ainult“ jäetakse välja, sest komisjonil on edaspidi kaks paralleelset volitust CMC 7 muutmiseks.

Artikkel 43 jäetakse välja, et võimaldada komisjonil võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse samaaegselt mitut koostisainet.

Artiklite 2, 6–9, 15, 16 ja 41 ning I lisa II osa ja IV lisa II osa muudatuste eesmärk on edasi digiteerida määrusekohaseid teavitamis- ja aruandluskohustusi, viies asjakohased sätted asjakohasel juhul kooskõlla ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi [...] seoses digitaliseerimise ja ühiste spetsifikatsioonidega 31 . Täpsemalt sisaldab ettepanek järgmist:

·määratakse kindlaks, et ELi vastavusdeklaratsioon tuleb koostada elektroonilisel kujul ja teha kättesaadavaks internetiaadressi või veebipõhise andmekandja kaudu;

·sellise teabe hulka, mille tootjad peavad esitama turule lastud toodetel, lisatakse digitaalsed kontaktandmed, et hõlbustada ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste teabevahetust. Pärast seda, kui Euroopa ettevõtluskukkur on kättesaadav, võiks digiaadress, mida see ettevõtjatele pakub, olla kasutusel ka digitaalsete kontaktandmetena;

·muudetakse riigi ametiasutustele esitatava aruandluse kohustusi, nii et „paberkandjal või elektrooniliselt“ asemel tuleb teave esitada üksnes „elektroonilisel kujul“;

·määratakse kindlaks, et vastavushindamistega seotud dokumendid ning ettevõtjate ja teavitatud asutuste vaheline teabevahetus toimub elektrooniliselt;

·kehtestatakse kohustus, et digimärgistuse kasutamise korral peaks digimärgistusele juurdepääsu võimaldav sama andmekandja võimaldama juurdepääsu ka ELi vastavusdeklaratsioonile;

·kehtestatakse kohustus esitada ELi vastavusdeklaratsioonis sisalduv teave ja asjakohasel juhul digimärgistus digitaalses tootepassis, kui toote suhtes kohaldatakse muud liidu õigusakti, millega nõutakse sellise digitaalse tootepassi kasutamist.

2025/0531 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 32 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Ühtse turu toodete suhtes kehtivad ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme ning aitavad kaasa õiglasele ja kestlikule majandusele. Rahvusvahelises konkurentsis võib liidus toodetud kvaliteettoodete maine anda liidu ettevõtjatele eelise.

(2)2024. aasta Draghi aruande 33 järeldustes viidati, et eeskirjade aina suurenev arvukus ja keerukus võivad piirata liidu ettevõtjate tegutsemisruumi ja takistada nende konkurentsivõime säilimist. Seda arvesse võttes tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1272/2008, 34 (EÜ) nr 1223/2009 35 ja (EL) 2019/1009 36 sätestatud teatavaid menetlusi ja nõudeid lihtsustada ning kõrvaldada tarbetu regulatiivne koormus, säilitades seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitse samaväärse taseme.

(3)Kooskõlas komisjoni eesmärgiga edendada vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, et toetada digipööret ja hõlbustada teabevahetust ettevõtjate ja nõuete täitmise tagamise eest vastutavate riiklike asutuste vahel, on vaja ohtlike ainete ja segude märgistusel esitada digitaalsed kontaktandmed, et suurendada ametliku kontrolli ja täitmise tagamise tulemuslikkust ning kiirendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 nõuetele mittevastavate ainete ja segude avastamist. Praegu peavad tarnijad ohtlike ainete või segude pakendi märgistusel esitama oma aadressi ja telefoninumbri, kuid sellest alati ei piisa, et täitmise tagamise eest vastutavad asutused saaksid nendega kiiresti ühendust võtta. Seepärast tuleb nõuda, et tarnijad esitaksid digitaalsed kontaktandmed, milleks võib olla mis tahes ajakohane ja juurdepääsetav veebipõhine tarnijaga suhtlemise kanal.

(4)Määruses (EÜ) nr 1272/2008 on sätestatud erandid märgistamis- ja pakendamisnõuetest teatava kuju, vormi või suurusega pakendite puhul. Neid erandeid võib kohaldada üksnes juhul, kui kõik nõutavad märgistuselemendid ei mahu välispakendile või külgeseotavale sildile. Kõnealuste erandite kasutamise lihtsustamiseks on asjakohane lubada kohaldada olemasolevaid erandeid väiksemate pakendite suhtes, ilma et oleks vaja tõendada välispakendi või külgeseotava sildi kasutamise võimatust.

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2865 37 kehtestati erandid märgistamis- ja pakendamisnõuetest vähem kui 10 ml mahutavatele pakenditele. Selle erandi kohaldamisel on siiski vaja täiendavaid lihtsustusi juhtudeks, kui nende pakendite suhtes kohaldatakse täiendavat ohulauset EUH 208. 10 ml erandi kohaldamise juhtudeks tuleb ka täpsustada sise- ja välispakendile esitatavaid nõudeid.

(6)Selleks et tagada tarnijatele paindlikkus ja luua võrdsed tingimused VKEdele, kes sageli tellivad märgistuse printimise teenuseid väljastpoolt, ning hõlbustada volditavate märgistuste ettevalmistamist ja tootmist, mis võtab oluliselt kauem aega kui standardmärgistuste tootmine, on vaja kaotada kindlaksmääratud kuuekuuline ümbermärgistamise tähtaeg ja nõuda, et märgistusi muudetaks põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui tarnija on saanud uued andmed või need on talle edastatud.

(7)Määruses (EL) 2024/2865 on sätestatud normid märgistuse kohustuslike vorminõuete kohta. Uus teave 38 osutas nende nõuetega seotud liigsele halduskoormusele ja ülemäärastele kuludele. Selleks et tasakaalustada vajadus, et tarbijad märgistusel olevat teavet selgelt mõistaksid, vajadusega vähendada turutõkkeid ja tööstusharu koormust, 39 on vaja lihtsustada praeguseid vormindamiskohustusi, alandamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitse taset. Ettevõtjad ja nõuete täitmist tagavad asutused peavad jääma vastutavaks selle eest, et märgistused oleksid õigusnõuete kohaselt loetavad.

(8)Selleks et leevendada tööstusharu koormust ning parandada ainete ja segude vaba ringlust siseturul, on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 1272/2008 reklaami ja kaugmüügipakkumisi käsitlevaid norme ja tugineda teiste samade eesmärkidega liidu õigusaktide kehtivatele sätetele. Sellega seoses peaksid reklaami ja kaugmüügipakkumiste nõuded piirduma ainult üldsuse jaoks turule lastud toodetega, sest määruses (EÜ) nr 1907/2006 40 on juba sätestatud selged kohustused seoses teabevoogudega ainete ja segude tarneahelates.

(9)Enne määrusega (EL) 2024/2865 tehtud muudatusi nõuti määrusega (EÜ) nr 1272/2008, et selliste ohtlike segude reklaamides, mille kohta üldsuse hulka kuuluval isikul on lubatud sõlmida ostuleping ilma eelnevalt märgistust nägemata, mainitaks märgistusel nimetatud ohuliiki või -liike, ning nõuti, et ainete reklaamides nimetataks asjaomaseid ohuklasse või -kategooriaid. Määrusega (EL) 2024/2865 kehtestati uus nõue, et ohtlike ainete ja segude mis tahes kaugmüügi korral peab pakkumine sisaldama kogu märgistusteavet, mis tagab, et ostjat teavitatakse alati ohtudest enne toote ostmist. Kõnealuse määrusega laiendati ka reklaaminõudeid ja nõuti, et reklaamides esitataks ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja täiendavad ohulaused ning lisaks kutsutaks üldsust üles järgima toote märgistusel esitatud teavet. Reklaam on keemiatoodete müügi või kasutamise propageerimise vahend ning müügi hetkel annab aine või segu pakendil olev märgistus või kaugmüügipakkumises sisalduv märgistuse teave täieliku ülevaate selle aine või seguga seotud ohtudest. Seepärast oleks asjakohane nõuda, et reklaamides kutsutaks kliente üles enne kasutamist lugema läbi märgistuse ja tooteteabe, kuid ei dubleeritaks märgistusel esitatud ohuteavet.

(10)Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 41 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 42 on nõutud, et lubatud taimekaitsevahendite ja biotsiidide reklaamides tuleb kasutada märget „Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja teave toote kohta“, oleks järjepidevuse nimel asjakohane kasutada sama nõuet ohtlike ainete ja segude reklaamide puhul, eriti juhul, kui reklaamitavad ohtlikud ained ja segud on ühtlasi lubatud taimekaitsevahendid või biotsiidid.

(11)Määrusega (EL) 2024/2865 kehtestati erisätted tanklates tarnitavate kütuste märgistamise kohta. Selleks et kõrvaldada ettevõtjate tarbetu koormus, kahjustamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset, tuleb määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisas täpsustada, milliseid kõnealuse määruse artikli 17 lõikes 1 nõutud märgistuselemente ei ole pumbal vaja esitada.

(12)Määrusega (EL) 2024/2865 kehtestati võimalus lisada teatavad märgistuselemendid üksnes digimärgistusele. Selleks et tagada tehnoloogia laialdasem kasutamine ning võimaldada lihtsamat ja paindlikumat lähenemisviisi märgistamisele, peaks tarnijatel olema lubatud lisada täiendavate tarnijate kontaktandmed üksnes digimärgistusele. Kui täiendavad tarnijad on digimärgistusel nimetatud, oleks nende kontaktandmete lisamine asjakohane.

(13)Selleks et anda ainete ja segude tarnijatele aega klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamist käsitlevate uute normidega kohaneda, tuleks käesoleva määruse mõne sätte kohaldamine edasi lükata. Selleks et mitte tekitada ainete ja segude tarnijatele lisakoormust, ei tuleks ainete ja segude puhul, mis on juba turule viidud enne edasilükkamisaja lõppu, nõuda nende uuesti klassifitseerimist ega uuesti märgistamist kooskõlas käesoleva määrusega.

(14)Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 üleminekusätetega peaks tarnijatel olema võimalik vabatahtlikult kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud uusi klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevaid sätteid enne nende sätete edasilükatud kohaldamise alguskuupäeva.

(15)Määruse (EÜ) nr 1223/2009 kohaselt võib värvaineid, säilitusaineid ja UV-filtreid kasutada kosmeetikatoodetes üksnes juhul, kui need on loetletud kõnealuse määruse IV–VI lisas. Selleks et tagada ettevõtjatele õiguskindlus, tuleks ette näha menetlus ja täpsustada selle eri etapid aine lisamiseks vastavasse lisasse eesmärgiga kohandada lisasid teaduse ja tehnika arenguga vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31 lõikele 2.

(16)Määrusega (EÜ) nr 1223/2009 on ette nähtud võimalus kasutada kosmeetikatoodetes teatavatel tingimustel aineid, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A ja 1B kategooria CMR-aineteks. Eranditaotlus tuleks esitada komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa vastavate muudatuste jõustumist. Kuna riskihindamise komitee asjakohane arvamus, milles tehakse ettepanek ainete ühtlustatud klassifikatsiooni kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks mitu kuud enne seda, kui komisjon võtab regulatiivse meetme, on selline tähtaeg piisav.

(17)Tingimusi, mis võimaldavad teha erandeid selliste ainete kosmeetikatoodetes kasutamise keelust, tuleks ühtlustada ning nende kohaldamisala üksikasjalikumalt määratleda. Lisaks ei ole toiduohutusnõuete täitmine kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, mis võimaldab kosmeetikatoodetes kasutamiseks välja töötada uusi aineid, mida toidus ei kasutata ega leidu. Vastavus toiduohutusnõuetele ei suurenda kosmeetikatoodete ohutust, sest need tootekategooriad on olemuselt erinevad. Seepärast on asjakohane see tingimus tühistada.

(18)Ühtlasi tuleks täpsustada elemente, mida tuleb kaaluda sobivate alternatiivide olemasolu tingimuse raames. Eelkõige tuleks sätestada, et alternatiivse aine kasutamine peaks aitama vähendada üldist ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale ning et ainel peaks olema kosmeetikatootes samaväärne või sarnane toime ja see peaks olema turul kättesaadav piisavas koguses, et seda oleks tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõttekas kasutada ettevõtjatel ja eelkõige VKEdel. Ainele juurdepääsu ei tohiks piirata patentide või toorainepiirangutega. Alternatiivide sobivuse analüüsimisel peaks olema võimalik asjakohaste teguritena arvesse võtta ka majanduslikke aspekte, nagu koostise muutmise kulud ja suhteline osa üldistes tootmiskuludes.

(19)Lisaks peaks erandimenetluse ühtlustamise nimel tarbijaohutuse komitee hindamiskriteeriumi alla kuuluma tingimus, et eranditaotlus esitatakse teadaoleva kokkupuutega tootekategooria konkreetse kasutusviisi kohta. Teaduskomitee juba hindab praegu ainete ohutust, võttes arvesse nende ohtlikke omadusi ja kokkupuudet nendega (st eelkõige konkreetset kasutusviisi konkreetses tootekategoorias), mistõttu eraldi kriteerium on üleliigne.

(20)Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta konkreetset kokkupuudet kosmeetikatoodetega, kuna need puutuvad kokku peamiselt inimese keha välispinna osadega (nt nahk, juuksed, küüned, välised suguelundid), ning tagada, et neid ei neelata alla, ei hingata sisse, ei süstita ega implanteerita inimorganismi. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 15 sätestatud keeld peaks hõlmama määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt ühtlustatud CMR klassifikatsiooniga aineid, kui CMR-ainetega kaasnevad ohud ei ole seostatavad kindlate kokkupuuteviisidega või kui need on sõnaselgelt seostatud nahakaudse kokkupuutega. Kui CMR-aine klassifikatsioon on seotud üksnes suukaudse või sissehingamise teel toimuva kokkupuutega, ei põhjusta selle aine kasutamine kosmeetikatoodetes lõppkasutajale samal tasemel riski, sest suukaudne või sissehingamisel toimuv kokkupuude on harv ja juhuslik (näiteks ei ole ette nähtud alla neelata või sisse hingata huultel, hammastel või suuõõne limaskestadel kasutatavaid või pihustatavaid kosmeetikatooteid). Seepärast ei tohiks selliste ainete suhtes kohaldada määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 kohast keeldu. Ometi võib asjaolu, et suukaudsetes või pihustatavates kosmeetikatoodetes kasutatav aine on klassifitseeritud CMR-aineks selle suukaudse või sissehingamise teel toimuva kokkupuute tõttu, tekitada muret inimeste tervise üle. Sellistel juhtudel peaks komisjon volitama tarbijaohutuse komiteed hindama selliste ainete ohutust, kui neid kasutatakse kosmeetikatoodetes, ning võtma seejärel asjakohaseid reguleerivaid meetmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31 lõikega 1.

(21)Sageli võib aine olla ka looduslike kompleksainete, näiteks eeterlike õlide koostisosa. Sellistel juhtudel on määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 kohane kosmeetikatoodetes kasutamise keeld aine puhul asjakohane üksnes sellises ulatuses, nagu see on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas. See tähendab, et keeldu ei kohaldata looduslike kompleksainete suhtes, mis sisaldavad CMR-aineks klassifitseeritud koostisosa, välja arvatud juhul, kui see looduslik kompleksaine on ise loetletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas 1A, 1B või 2. kategooria CMR-ainena. Kuna koostisosa ühtlustatud klassifikatsioon võib siiski tekitada kahtlusi seoses kosmeetikatoodetes kasutatavate looduslike kompleksainete ohutusega, peaks komisjon ohutusega seotud kahtluste tekkimise korral volitama tarbijaohutuse komiteed hindama sellise koostisosa mõju looduslike kompleksainete ohutusele ning võtma asjakohaseid järelmeetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31 lõikele 1.

(22)Kui aine kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud või piiratud, tuleks tootjatele, importijatele, turustajatele ja vastutavatele isikutele anda piisavalt aega vajalike meetmete võtmiseks, et muuta oma toodete koostist ja oma tooted ümber märgistada, turustusahelast kõrvaldada ja hävitada müümata tooted, mis ei vasta uutele nõuetele. Seepärast tuleks pärast määruse (EÜ) nr 1223/2009 vastavate muudatuste jõustumist näha ette 12 kuu pikkune ajavahemik asjaomast ainet sisaldavate kosmeetikatoodete turuleviimiseks ja 24 kuu pikkune ajavahemik nende turul kättesaadavaks tegemiseks.

(23)Selleks et vähendada kosmeetikasektoris tegutsevate ettevõtjate nõuete täitmise ja halduskoormust, tuleks nõuda, et enne kosmeetikatoodete liidu turule laskmist on vaja neist teavitada vaid üks kord. Sellise teavitamise tingimusi tuleks kohaldada mittediskrimineerival viisil nii nanomaterjale sisaldavate kui ka neid mittesisaldavate kosmeetikatoodete suhtes. Nanomaterjalidega seoses valvsuse säilitamiseks tuleks nõuda, et kosmeetikatoote ohutusaruandes esitataks konkreetne teave kosmeetikatootes kasutatavate nanomaterjalide kohta, et pädevad asutused saaksid sellega tutvuda, kui tekib kahtlusi, et konkreetse nanomaterjali kasutamine võib ohustada inimeste tervist.

(24)Komisjon on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1020 43 välja töötanud info- ja teavitussüsteemi, mille abil kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse teavet tooteid käsitlevate liidu õigusaktide, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1223/2009 täitmise tagamisega seotud küsimuste kohta. Praktikas on see süsteem asendanud määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 22 sätestatud aruandluskohustuse, mille kohaselt peavad liikmesriigid regulaarselt esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma järelevalvetegevuse läbivaatamise ja hindamise tulemusi. Seetõttu tuleks see aruandluskohustus välja jätta.

(25)Kosmeetikatooted on ülemaailmselt kaubeldavad kaubad. Seetõttu on tähtis, et nende märgistusel esitatud koostisainete nimetused kajastavad teaduse ja tehnoloogia arengu ajakohast seisu. Rahvusvaheliselt tunnustatud kosmeetikatoodete koostisainete nimetuste kasutamine on tähtis tegur, mis suurendab läbipaistvust ja hõlbustab piiriülest kosmeetikakaubandust. Käesolev määrus peaks võimaldama kasutada kosmeetikatoodete märgistamisel rahvusvaheliselt tunnustatud nimetusi ilma komisjoni täiendavate regulatiivsete meetmeteta. Kuna komisjoni vastu võetud ühtne koostisainete nimestik aeglustaks uute nimetuste kasutuselevõttu, tuleks tühistada säte, millega nõutakse komisjonilt sellise nimestiku vastuvõtmist.

(26)Kooskõlas komisjoni eesmärgiga muuta aruandlusnõuded mõistlikumaks ja lihtsamaks ning edendada digiülemineku toetamiseks vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, peaksid ELi väetisetoodete valdkonnas määruse (EL) 2019/1009 kohaselt tegutsevad ettevõtjad esitama digitaalsed kontaktandmed, mille kaudu saab nendega ühendust võtta, koostama ELi vastavusdeklaratsiooni elektroonilisel kujul ja tegema selle kättesaadavaks internetiaadressi või veebipõhise andmekandja kaudu ning esitama ametiasutustele taotluse korral kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt. ELi väetisetoodete vastavushindamisega seotud teavitatud asutuste vahelised dokumendid ja kirjavahetus tuleks samuti esitada elektrooniliselt. Kui tootja kasutab digimärgistust, peaks ta ELi vastavusdeklaratsioonile juurdepääsu andma sama andmekandja kaudu, mida ta kasutas digimärgistuse puhul, et vältida sama toote korral mitme andmekandja kasutamist. Kui muude ELi õigusaktide kohaselt nõutakse ELi väetisetoodete digitaalset tootepassi, tuleks selles digitaalses tootepassis esitada digimärgistuse teave ja ELi vastavusdeklaratsioon.

(27)Määruse (EL) 2019/1009 kohaselt võib mikroobsetes taimede biostimulaatorites koostisainena kasutada ainult kõnealuse määruse II lisa lubatud ainete loetelus nimetatud mikroorganisme. Komisjonil on õigus lisada sellesse loetellu uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid pärast hindamist, milles järeldatakse, et ükski tüvedest ei kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või ohutusele ega keskkonnale ning tüved tagavad agronoomilise tõhususe. Arvestades, et turul on suur arv mikroorganisme, on uute mikroorganismide või mikroorganismide tüvede hindamine ja seejärel lubatud ainete loetellu lisamine teaduse arengust maha jäänud. Praegune kord aeglustab mikroobsete taimede biostimulaatorite arengut ja põllumajandustootjate juurdepääsu nendele uuenduslikele väetisetoodetele, mis võivad stimuleerida taimede toitainete omastamise protsesse ja seeläbi vähendada tavaväetiste kasutamist.

(28)Selleks et kiirendada mikroorganismide hindamist ja avada ühtne turg rohkematele mikroobsetele taimede biostimulaatoritele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC) 7 kohta, et võimaldada komisjonil kehtestada mikroorganismide hindamise üldkriteeriumid ja metoodika. Need kriteeriumid ja metoodika peaksid võimaldama tootjatel ja teavitatud asutustel tõendada ja kontrollida, et mikroobsetes taimede biostimulaatorites kasutatavad mikroorganismid, välja arvatud kategoorias CMC 7 loetletu, ei kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või ohutusele ega keskkonnale ning tagavad agronoomilise tõhususe. Kehtestatavate kriteeriumide ja metoodika täpsustamiseks ja valideerimiseks on eriti tähtis, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 44 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)Kui komisjon kasutab oma õigust muuta määruse (EL) 2019/1009 II lisas esitatud koostisainete kategooriaid, võib ta praegu teha seda ainult eraldi delegeeritud õigusaktidega iga koostisainete kategooria kohta. Arvestades vajadust lisada tulevikus eri koostisainete kategooriatesse täiendavaid aineid ning tehnika ja teaduse pidevat arengut väetisetoodete sektoris, tuleb eri koostisainete kategooriaid sageli muuta. Mõnel juhul, näiteks kui uus tooraine võib olla lubatud mitmes kategoorias, teeks komisjon sama muudatuse kõigis asjaomastes kategooriates, millest igaühe suhtes kehtib eraldi delegeeritud õigusakt. Selleks et kiirendada vastavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist, peaks komisjonil olema lubatud muuta mitut koostisainete kategooriat ühe delegeeritud õigusaktiga.

(30)Kui keemilisi aineid puhasainena või segude koostises toodetakse või imporditakse koguses üle 1 tonni ettevõtte kohta aastas, tuleb need registreerida vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006, kusjuures teabele esitatavad nõuded olenevad tegelikust kogusest. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 nõuetest rangemate nõuetega määruses (EL) 2019/1009 nõutakse, et kõik ELi väetisetoodetes kasutatavad ained, olenemata nende tootmis- või impordikogusest, peavad olema registreeritud vähemalt määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud teabenõuete kohaselt, mis kehtivad ainetele, mida toodetakse või imporditakse koguses 10–100 tonni ettevõtja kohta aastas, ning nende kohta tuleb koostada kõnealuse määruse artikli 14 kohane kemikaaliohutuse aruanne, milles käsitletakse nende kasutamist väetisetootes. Need ulatuslikud teavitamisnõuded võivad takistada tootjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutamast aineid, mis ei ole nende nõuete kohaselt veel registreeritud, või sundida neid viima oma tooteid riiklike eeskirjade kohaselt ainult oma riikide turgudele. Proportsionaalsuse huvides ning võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1907/2006 ja määruse (EL) 2019/1009 kohast ainete ja ELi väetisetoodete tootjate ja importijate üldist kohustust tagada nende turule lastavate toodete ohutus, tuleks ELi väetisetoodetes kasutatavate ainete registreerimisel järgida üksnes määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud nõudeid, sealhulgas asjakohast astmestikku.

(31)Selleks et tagada sujuv ja tõhus üleminek, minimeerida häireid ning anda ettevõtjatele ja ametiasutustele mõistlik aeg uute nõuetega kohanemiseks, tuleks digiteerimist käsitlevate määruse (EL) 2019/1009 muudatuste kohaldamine edasi lükata.

(32)Selleks et ettevõtjad saaksid tarnida selliste toodete varusid, mis on turule lastud enne digiteerimist käsitlevate määruse (EL) 2019/1009 muudatuste kohaldamise kuupäeva, on vaja ette näha mõistlik üleminekukord, mis ei takista selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist, mis on turule lastud kooskõlas selle määruse enne kõnealust kuupäeva kohaldatava redaktsiooniga.

(33)Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1272/2008, (EL) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1272/2008 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

„42) „digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes ajakohane ja juurdepääsetav veebipõhine suhtluskanal, mille kaudu saab tarnijaga ühendust võtta või suhelda, ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla laadida;“;

(2)artikli 17 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tarnijate nimi, aadress ja digitaalsed kontaktandmed;“;

(3)artikli 25 lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Märgistusele kantakse ka artiklis 18 viidatud tootetähis ning segu tarnija nimi, aadress ja digitaalsed kontaktandmed.“;

(4)artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 17 lõikes 1 sätestatud märgistuselemente võib vähendada kooskõlas I lisa punktis 1.5.2 sätestatud eeskirjadega.“;

(5)artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui aine või segu klassifikatsioon või märgistus muutub, mistõttu lisandub uus ohuklass, klassifikatsioon muutub rangemaks või vastavalt artiklile 25 tuleb märgistusel esitada uut lisateavet, tagab kõnealuse aine või segu tarnija märgistuse ajakohastamise põhjendamatu viivituseta, pärast seda, kui tarnija saab artikli 15 lõikes 4 osutatud uue hindamise tulemused või kui tarnijat neist teavitatakse.“;

(6)artikli 31 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artikli 17 lõikes 1 viidatud märgistuselemendid peavad olema esitatud selgelt ja kustutamatult. Need peavad olema taustast selgesti eristatavad ning need peavad olema nii suured ja sellisel viisil paigutatud, et need oleksid kergesti loetavad.“;

(7)artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48

Reklaam

1.Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu või II lisa 2. osas osutatud aineid sisaldava segu üldsusele suunatud reklaam peab sisaldama järgmist lauset: „Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus.“

2.Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu reklaam ei tohi sisaldada väljendeid, mida ei ole lubatud esitada kõnealuse aine või segu märgistusel või pakendil vastavalt artikli 25 lõikele 4.“

;

(8)artikkel 48a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48a

Kaugmüügipakkumised

Kui aineid või segusid viiakse üldsuse jaoks turule kaugmüügi teel, esitatakse pakkumises selgelt ja nähtavalt artiklis 17 osutatud märgistuselemendid.“

;

(9)artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Aineid ja segusid, mis on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud kooskõlas artikli 18 lõikega 3, nagu seda kohaldati 9. detsembril 2024, ning mis on turule viidud enne 1. jaanuari 2027, ei pea klassifitseerima, märgistama ega pakendama kooskõlas käesoleva määrusega, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2865, kuni 1. jaanuarini 2029.“

;

(b)lisatakse järgmine lõige:

„9. Aineid ja segusid, mis on märgistatud vastavalt artikli 17 lõikele 1, artikli 25 lõikele 6 ning I lisa punktidele 1.5.1.2 ja 1.6, nagu neid kohaldati [väljaannete talitus: lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelnev kuupäev], ning mis on turule viidud enne [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ei pea märgistama kooskõlas käesoleva määrusega, mida on muudetud [väljaannete talitus: lisada viide käesolevale määrusele] kuni [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis saabub 60 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].“

;

(10)I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1223/2009 muudetakse järgmiselt:

(1) lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Taotlused värvainete, säilitusainete või UV-filtritena kasutatavate ainete lisamiseks IV, V või VI lisasse

1.Komisjonile võib esitada taotluse värvaine, säilitusaine või UV-filtrina kasutatava aine lisamiseks vastavalt IV, V või VI lisasse. Taotlusele lisatakse teaduslikud tõendid ja dokumendid, mis näitavad, et seoses tehnika ja teaduse viimaste edusammudega on ainet ohutu kasutada kosmeetikatoodetes.

2.Pärast lõikes 1 osutatud taotluse saamist palub komisjon, et tarbijaohutuse komitee esitaks põhjendamatu viivituseta arvamuse aine kosmeetikatoodetes kasutamise ohutuse kohta.

3.Tarbijaohutuse komitee edastab oma arvamuse komisjonile 12 kuu jooksul pärast komisjonilt lõikes 2 osutatud taotluse saamist. Komisjon võib seda tähtaega pikendada, kui on vaja täiendavaid tõendeid.“

;

(2)artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)teine lõik asendatakse järgmisega:

„2. Neid aineid võib siiski kosmeetikatoodetes kasutada, kui komisjonile esitatakse eranditaotlus hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui jõustuvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa muudatused, mille alusel aine klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria CMR-aineks. Komisjon lubab erandi tegemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)puuduvad sobivad alternatiivsed ained vastavalt dokumenteeritud alternatiivide analüüsile;

(b)tarbijaohutuse komitee on neid aineid hinnanud ja leidnud, et need on kosmeetikatoodete kategooria konkreetse kasutusviisi puhul ohutud, võttes arvesse kokkupuudet nende toodetega, üldist kokkupuudet nende ainetega muudest allikatest kui kosmeetikatooted ja haavatavate elanikkonnarühmade kokkupuudet nende ainetega.“;

ii) kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Teise lõigu punkti a kohaldamisel peetakse ainet sobivaks alternatiiviks, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(a)selle kasutamine kosmeetikatoodetes vähendab üldist riski inimeste tervisele ja keskkonnale;

(b)sellel on valmis kosmeetikatootes samasugune toime nagu klassifitseeritud ainel, nii et selle mõju on sarnane ja efektiivsus samal tasemel;

(c)seda on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõttekas kasutada;

(d)selle kasutamine ei ole piiratud ega kaitstud ainuõigustega ning see on turul laialdaselt kättesaadav piisavalt suurtes kogustes, et rahuldada praegust ja prognoositavat nõudlust.“

;

iii) neljanda lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike neljandas lõigus sätestatud tähtaeg algab kuupäeval, kui kohalduvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa asjakohased muudatused, millega asjaomane aine klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria CMR-aineks.“;

(b)lisatakse lõiked 5, 6 ja 7:

„5. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldu ei kohaldata aine suhtes, mille puhul CMR-ainete ühtlustatud klassifikatsiooni kohane suukaudne või sissehingamise teel toimuv kokkupuude on sõnaselgelt märgitud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabeli päise „Klassifikatsioon“ veerus „Ohulausete koodid“. Kui sellist ainet sisaldavad kosmeetikatooted võivad kujutada endast ohtu inimeste tervisele juhusliku allaneelamise või sissehingamise tõttu, palub komisjon tarbijaohutuse komiteel esitada põhjendamatu viivituseta arvamuse asjaomase aine ohutuse kohta nendes konkreetsetes tooteliikides.

6. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldu ei kohaldata taimedest või taimeosadest ekstraheeritud aine suhtes, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 40 määratletud tähenduses ja mis sisaldab rohkem kui üht koostisainet, millest vähemalt üks on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks. Kui sellise aine kasutamisel kosmeetikatoodetes võib tekkida oht inimeste tervisele, küsib komisjon tarbijaohutuse komiteelt põhjendamatu viivituseta arvamust selle aine kosmeetikatoodetes kasutamise ohutuse kohta.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendavad taimed taime- ja seeneriigi elus- või surnud organisme, sealhulgas vetikaid, samblikke ja pärme.

7. Kosmeetikatooteid, mis sisaldavad ainet, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks ja mida on kosmeetikatoodetes keelatud kasutada, või piirangule mittevastavat ainet võib jätkuvalt turule lasta 12 kuud ja teha turul kättesaadavaks 24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse asjakohaste lisade asjakohaste muudatuste jõustumist.“

;

(3)artiklist 16 jäetakse välja lõiked 3 ja 7;

(4)artikli 19 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Lõike 1 punktis g nimetatud teabe esitamiseks kasutatakse koostisaine ühtset nimetust vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuurile ning koostisaine ühtse nimetuse puudumise korral kasutatakse üldtunnustatud nomenklatuuris sisalduvat terminit.“

;

(5)artikli 22 neljandast lõigust jäetakse välja teine lause;

(6)artikkel 33 jäetakse välja;

(7)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

(8)II kuni VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 3

Määruse (EL) 2019/1009 muudatused

Määrust (EL) 2019/1009 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklisse 2 lisatakse punkt 15a:

„15a) digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes ajakohane ja juurdepääsetav veebipõhine suhtluskanal, mille kaudu saab ettevõtjatega ühendust võtta või nendega suhelda, ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla laadida;“

;

(2)artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud ELi väetisetoote vastavus käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad tootele elektroonilisel kujul ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitavad tootele CE-märgise.“;

ii) lisatakse järgmine lõik:

„Tootjad tagavad, et ELi väetisetootel on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on võimalik tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga.“;

(b)lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Taotluse korral teevad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni teistele ettevõtjatele elektrooniliselt kättesaadavaks.“;

(c)lõike 6 esimese lõigu esimene ja teine lause asendatakse järgmistega:

„Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning postiaadressi ja digitaalsed kontaktandmed ELi väetisetoote pakendile või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Postiaadress ja digitaalsed kontaktandmed osutavad üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta.“

;

(d)lõike 9 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektroonilisel kujul keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav.“

;

(3)artikli 7 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral talle elektroonilisel kujul kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik ELi väetisetoote vastavuse tõendamiseks;“

;

(4)artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et ELi väetisetootel on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on võimalik tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga, et ELi väetisetootega on asjakohasel juhul kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.“

;

(b)lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning postiaadressi ja digitaalsed kontaktandmed kas ELi väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti.“

;

(c)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste taotluse korral neile kättesaadav.

Taotluse korral teevad importijad ELi vastavusdeklaratsiooni muudele ettevõtjatele kättesaadavaks elektroonilisel kujul.“

;

(d)lõike 9 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad importijad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav.“

;

(5)artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Enne ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellele on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on võimalik tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga, ning asjakohasel juhul, kas sellega on kaasas muud nõutud dokumendid, sealhulgas artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud ja täpsustatud teave keeles, mis on kergesti arusaadav selle liikmesriigi lõppkasutajatele, mille turul ELi väetisetoode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.“

;

(b)lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad levitajad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt.“

;

(6)artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse elektrooniliselt selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus vastavushindamismenetlusi tegev teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.“;

(b)lisatakse lõige 3:

„3. Tootja esitab vastavushindamismenetlust sooritavale teavitatud asutusele elektroonilisel kujul kogu vastavushindamismenetlusega seotud teabe ja dokumentatsiooni.“

;

(7)artiklisse 16 lisatakse lõiked 5 ja 6:

„5. ELi vastavusdeklaratsioon esitatakse masinloetavas ja avatud vormingus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024* artikli 2 punktides 13 ja 14, ning see vastab artikli 11b lõike 4 punktides a–d digimärgistuste kohta sätestatud nõuetele.

Kui ELi vastavusdeklaratsioonile juurdepääsu andmiseks kasutatakse andmekandjat, peaks see olema märgitud tootel kooskõlas artikli 11b lõikega 5 ja põhinema ühel elektroonilistest tehnilistest lahendustest, mida ettevõtjad saavad kasutada artikli 42 lõike 9 alusel kehtestatud digimärgistuse esitamiseks. ELi vastavusdeklaratsiooni andmekandja kaudu esitavad ettevõtjad ei jälgi, analüüsi ega kasuta kasutusteavet muul otstarbel kui see, mis on tingimata vajalik asjakohase teabe digitaalseks esitamiseks.

Kui kooskõlas artikliga 11a kasutatakse digimärgistust, võimaldab digimärgistuse puhul kasutatav andmekandja juurdepääsu ka ELi vastavusdeklaratsioonile.

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj ).“

6. Kui ettevõtja peab ELi väetisetoodete suhtes kohaldatavate muude liidu õigusaktide kohaselt märkima digitaalsesse tootepassi teabe selle kohta, et toode vastab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõuetele, või laadima digitaalsesse tootepassi ELi vastavusdeklaratsiooni, esitatakse kõnealuses digitaalses tootepassis üksnes teave, mida ELi vastavusdeklaratsioon peab V lisa kohaselt sisaldama, ning artikli 11b kohane digimärgistuse teave.“

;

(8)artikli 41 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud või ei ole koostatud õigesti või ELi väetisetootele ei ole märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu ELi vastavusdeklaratsioon on kättesaadav.“;

(9)artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib kooskõlas lõikega 1 vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa, et lisada selliste organismide koostisainete kategooriasse uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid või täiendavaid töötlemismeetodeid, ning ta peab esmalt kontrollima, millised täiendava mikroorganismi tüved vastavad lõike 1 punkti b kriteeriumidele, tehes seda järgmiste andmete alusel:“

;

(b)lisatakse lõige 4a:

„4a.   Komisjon võib lõike 1 kohaselt vastu võtta ka delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa, et sätestada II lisas loetlemata mikroorganismide hindamise kriteeriumid ja metoodika, mida võib kasutada ELi väetisetoodete koostisainetena, kui nende kriteeriumide järgimine on tõendatud ELi väetisetoote vastavushindamisel vastavalt kõnealusele metoodikale. Kriteeriumid ja metoodika võimaldavad kontrollida, kas mikroorganismid vastavad lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidele, ning nendega nähakse ette vähemalt järgmiste elementide arvessevõtmine:

a) mikroorganismi turvalist tootmist, säilitamist ja kasutamist käsitlev teaduskirjandus;

b) mikroorganismi taksonoomiline suhe mikroorganismide liigiga, mis täidab Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseerimise nõuded;

c) teave mikroorganismi tootmise protsessi kohta, sealhulgas vajaduse korral kasvusubstraadi koostise kohta ning selliste töötlemismeetodite kohta nagu pihustuskuivatamine, keevkihis kuivatamine, staatiline kuivatamine, tsentrifuugimine, kuumusega deaktiveerimine, filtreerimine ja peenestamine;

d) teave selle kohta, milliseid jääkvaheühendeid, toksiine või mikroobseid metaboliite koostisaines esineb ja kui suur on jääkide tase;

e) esinemine looduses, ellujäämine ja liikumine keskkonnas;

f) vastuvõtlikkus kõigile asjakohastele antimikroobikumidele, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 283/2013* lisa B osa punkti ii alapunktis 28, välja arvatud loomulik resistentsus.

*Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 93, 3.4.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/283/oj ).“

;

(10)artikkel 43 jäetakse välja;

(11)määruse (EL) 2019/1009 I, II ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

Artikkel 4

Üleminekusätted

1.Erandina määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktidest 1.5.2.4.1 ja 1.5.2.4.2, nagu neid kohaldati 9. detsembril 2024, võib aineid ja segusid kuni 30. juunini 2026 klassifitseerida, märgistada ja pakendada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud käesoleva määruse I lisa punktidega 5, 6 ja 7.

Erandina määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklist 30 ja artiklist 48, määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisa 5. osast, nagu neid kohaldati 9. detsembril 2024, võib aineid ja segusid kuni 31. detsembrini 2027 klassifitseerida, märgistada ja pakendada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 1 punktidega 5, 7, ja 8 ning käesoleva määruse I lisa punktiga 9.

Erandina määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 17 lõikest 1, artikli 25 lõikest 6, määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktist 1.5.1.2 ja punktist 1.6, nagu neid kohaldati [väljaannete talitus: lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelnev kuupäev], võib aineid ja segusid kuni [väljaannete talitus: lisada käesoleva määruse jõustumisele järgneva 35. kuu viimase päeva kuupäev] klassifitseerida, märgistada ja pakendada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 1 punktidega 2 ja 3 ning käesoleva määruse I lisa punktidega 3 ja 8.

2.Liikmesriigid ei takista selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist, mis on lastud turule kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 enne [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist].

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.I lisa punkte 4 ja 7 kohaldatakse alates 1. juulist 2026.

3.Artikli 1 punkte 5–8 ja I lisa punkte 1, 2 ja 9 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

4.Artikli 1 punkte 1, 2 ja 3 ning I lisa punkte 3 ja 8 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

5.Artikli 2 punkte 1–8 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

6.Artikli 3 punkte 1–8 ning IV lisa punkte 1 ja 3 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[...] [...]

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Parem õigusloome, konkurentsivõime

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

Toetada ettevõtete kasvu ja arengut, suurendades seeläbi nende konkurentsivõimet ning panust Euroopa heaolusse ja õitsengusse, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme.

Edendada soodsat ettevõtluskeskkonda ja vähendada ettevõtete halduskoormust, suurendades seeläbi nende innovatsioonivõimet, parandades võimet luua töökohti ja aidata kaasa majanduskasvule.

1.3.2.Erieesmärgid

Lihtsustada ja ühtlustada kemikaalide suhtes kehtivaid teatavaid nõudeid ja menetlusi, mida tööstusharu ja ametiasutused on pidanud eriti koormavaks.

Suurendada ELi keemiatööstuse ja sellega seotud sektorite kulutõhusust ja üldist konkurentsivõimet, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme.

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Kavandatud ettepanekul/algatusel on toetusesaajatele/sihtrühmadele eeldatavasti allpool kirjeldatud mõju:

Määrus (EÜ) nr 1272/2008

–Lihtsustada ja võimaldada suuremat paindlikkust seoses määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase märgistuse vorminduseeskirjadega ning kaotada tööstusharude liigsed kulud.

–Leevendada ettevõtjate koormust ning parandada ainete ja segude vaba ringlust, vähendades ohtlike ainete ja segude reklaamimise kohustusi ning kitsendades üldsusele reklaamimise ja kaugmüügiga seotud kohustuste ulatust.

–Vähendada kemikaalide tarneahelas osalejate halduskoormust, kaotades ümbermärgistamiseks ettenähtud tähtajad.

–Suurendada õigusselgust, aidates seeläbi kaasa paremale jõustamisele, lihtsustades erandite kasutamist väiksemate pakendite puhul ja suurendades paindlikkust tanklate märgistamisel.

Määrus (EÜ) nr 1223/2009

–Vabastada kosmeetikatootjad, eriti VKEd tarbetust nõuete täitmisest ja halduskoormusest, mis võimaldab neil rohkem investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;

–tagada, et tarbijatele ja spetsialistidele pakutakse ohutuid kosmeetikatooteid, mis vastavad nende vajadustele ja ootustele.

Määrus (EL) 2019/1009

–Innustada tootjaid turustama oma tooteid ühtsel turul ELi väetisetoodetena;

–muuta võimalikuks suurema hulga mikroorganismide kasutamine ELis, luues ELis majanduslikke võimalusi ja vähendades väetiste kasutamist põllumajandustootjate poolt;

–kiirendada delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist, et muuta määruse II lisas esitatud koostisainete kategooriaid;

–vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, mis on seotud paberdokumentide käsitamisega.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Ei kohaldata

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb mitte ühtki järgmistest

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 45

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Ei kohaldata

Käesolev ettepanek käsitleb õigusakti, millega muudetakse ELi õigusakte. Seetõttu saab seda teha ainult ELi tasandil.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

Ei kohaldata

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Ei kohaldata

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Ei kohaldata

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Ei kohaldata

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata 46

EFTA riigid 47

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 48

Muud kolmandad riigid

Muu sihtotstarbeline tulu

Ei kohaldata

Liigendatud/liigendamata

JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid

Muud kolmandad riigid

Muu sihtotstarbeline tulu

Ei kohaldata

Liigendatud/liigendamata

JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

DG: <…….>

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU

2024

2025

2026

2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukohustused

(1a)

0,000

Maksed

(2a)

0,000

Eelarverida

Kulukohustused

(1b)

0,000

Maksed

(2b)

0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 49

Eelarverida

(3)

0,000

assigneeringud KOKKU

DG <…….>

Kulukohustused

= 1a + 1b + 3

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

Maksed

= 2a + 2b + 3

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU

2024

2025

2026

2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused

(4)

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

Maksed

(5)

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6)

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 4 + 6

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku
(vajalikud vahendid)

Maksed

= 5 + 6

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

Halduskulud 50

DG: <…….>

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU

2024

2025

2026

2027

 Personalikulud

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

 Muud halduskulud

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

DG <…….> KOKKU

Assigneeringud

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

DG: <…….>

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU

2024

2025

2026

2027

 Personalikulud

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

 Muud halduskulud

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

DG <…….> KOKKU

Assigneeringud

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

							Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
							2024			2025			2026			2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU				Kulukohustused			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku				Maksed			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
						Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
	Maksed		(5)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		= 4 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed		= 5 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
						Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
	Maksed		(5)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		= 4 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed		= 5 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
								Aasta			Aasta			Aasta			Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
								2024			2025			2026			2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		Kulukohustused			(4)			0,000			0,000			0,000			0,000		0,000
		Maksed			(5)			0,000			0,000			0,000			0,000		0,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)					(6)			0,000			0,000			0,000			0,000		0,000
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU		Kulukohustused			= 4 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku (vajalikud vahendid)		Maksed			= 5 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000		0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

Halduskulud 51

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid



Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 52

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 53 …

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

2024

2025

2026

2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

0

0

0

0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)

0

0

0

0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

0

0

0

0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

0

0

0

0

Muud eelarveread (märkige)

0

0

0

0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0

0

0

0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0

0

0

0

Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]

- peakorteris

0

0

0

0

- ELi delegatsioonides

0

0

0

0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0

0

0

0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0

0

0

0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7

0

0

0

0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud

0

0

0

0

KOKKU

0

0

0

0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina) Ei kohaldata

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad			ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

Ei kohaldata

– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

Ei kohaldata

– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

Ei kohaldata

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– omavahenditele

– muudele tuludele

– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 54
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Kui poliitikaalgatuse puhul on hinnatud, et diginõudeid ei ole:

põhjendus, miks digivahendeid ei saa kasutada poliitika rakendamise tõhustamiseks ja miks vaikimisi digitaalsuse põhimõtet ei kohaldata

Muul juhul:

digitaalse asjakohasuse ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digiteerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed avalikud teenused) nõuete kõrgetasemeline kirjeldus

Viide nõudele	Nõude kirjeldus	Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja	Üldised protsessid	Kategooriad
Artikli 1 lõige 3	Märgistusele kantakse ka artiklis 18 viidatud tootetähis ning segu tarnija nimi, aadress ja digitaalsed kontaktandmed.	Ettevõtjad Turujärelevalveasutused Tarbijad	Turujärelevalve kontroll	Andmed
Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt c, artikli 3 lõike 4 punkt b, I lisa punktid 3 ja 8, IV lisa punkt 3	„digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes ajakohane ja juurdepääsetav veebipõhine suhtluskanal, mille kaudu saab tarnijaga ühendust võtta või suhelda, ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla laadida.	Ettevõtjad Liikmesriikide ametiasutused Tarbijad ja muud lõppkasutajad	Turujärelevalve kontroll ja seire	Digitaalsed avalikud teenused Andmed
Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt i, IV lisa punkt 3	Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud ELi väetisetoote vastavus käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad tootele elektroonilisel kujul ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitavad tootele CE-märgise.	Ettevõtjad Liikmesriikide ametiasutused	Turujärelevalve kontroll ja seire	Digitaalsed avalikud teenused Andmed Dokumendihaldus Digilahendus(ed)
Artikli 3 lõike 2 punkt d, artikli 3 lõike 4 punkt d, artikli 3 lõike 5 punkt b ning IV lisa punkt 3	Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad tootjad, volitatud esindajad, importijad ja turustajad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav.	Ettevõtjad, liikmesriikide ametiasutused	Vastavushindamismenetlused Turujärelevalve kontroll ja seire	Digiteenus(ed)
Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt ii, artikli 3 lõike 4 punkt a, artikli 3 lõike 5 punkt a ja artikli 3 lõige 8	Ettevõtjad tagavad, et ELi väetisetootel on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on võimalik tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga.	Ettevõtjad Teavitatud asutused Turujärelevalveasutused Tarbijad	Turujärelevalve kontroll ja seire Vastavushindamismenetlused	Andmed Digiteenus(ed)
Artikli 3 lõige 4	Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana elektroonilise ELi vastavusdeklaratsiooni.	Ettevõtjad Turujärelevalveasutused Tarbijad	Turujärelevalve kontroll	Andmed
Artikli 3 lõike 6 punkt a	Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse elektrooniliselt selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus vastavushindamismenetlusi tegev teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.	Teavitatud asutused Ettevõtjad	Vastavushindamismenetlused	Digiteenus(ed) Andmed
Artikli 3 lõike 6 punkt b	Tootja esitab vastavushindamismenetlust sooritavale teavitatud asutusele elektroonilisel kujul kogu vastavushindamismenetlusega seotud teabe ja dokumentatsiooni.	Teavitatud asutused Ettevõtjad	Vastavushindamismenetlused	Digiteenus(ed) Andmed
Artikli 3 lõige 7	Kui ELi vastavusdeklaratsioonile juurdepääsu andmiseks kasutatakse andmekandjat, peab see vastama artikli 11b lõigetes 4 ja 5 digimärgistuste suhtes kehtestatud nõuetele ja põhinema ühel elektroonilistest tehnilistest lahendustest, mida ettevõtjad saavad kasutada artikli 42 lõike 9 alusel kehtestatud digimärgistuse esitamiseks.	Ettevõtjad Turujärelevalveasutused Tarbijad	Turujärelevalve kontroll	Andmed
Artikli 3 lõige 7	Kui ettevõtja peab ELi väetisetoodete suhtes kohaldatavate muude liidu õigusaktide kohaselt märkima digitaalsesse tootepassi teabe selle kohta, et toode vastab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõuetele, või laadima digitaalsesse tootepassi ELi vastavusdeklaratsiooni, esitatakse kõnealuses digitaalses tootepassis üksnes teave, mida ELi vastavusdeklaratsioon peab V lisa kohaselt sisaldama, ning artikli 11b kohane digimärgistuse teave.	Ettevõtjad Liikmesriikide ametiasutused Tarbijad	Turujärelevalve kontroll ja seire	Andmed
I lisa punkt 8	Märgistuselemendid, mille võib esitada üksnes digimärgistusel a) artikli 25 lõikes 3 osutatud täiendav teave; b) kui artikli 17 lõike 1 punkti a kohaselt on märgistusel nimetatud rohkem kui üks tarnija, võib tarnijate nime, aadressi ja digitaalsed kontaktandmed esitada vaid digimärgistusel, kui artikli 4 lõikes 11 osutatud tarnija on märgitud füüsilisele märgistusele.	Ettevõtjad Liikmesriikide ametiasutused Tarbijad ja muud lõppkasutajad	Turujärelevalve kontroll ja seire	Andmed

4.2.Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete kõrgetasemeline kirjeldus

Andmete liik	Viide nõudele (nõuetele)	Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane)
Digitaalsed kontaktandmed	Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt c, artikli 3 lõike 4 punkt b ning I lisa punktid 3 ja 8 ja IV lisa punkt 3	Ligipääsetavas vormis; tasuta, selgel, terviklikul, kasutajasõbralikul ja kergesti ligipääsetaval viisil, ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla laadida.
ELi vastavusdeklaratsioon elektroonilisel kujul	Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt i, IV lisa punkt 3	Masinloetavas ja avatud vormingus, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktides 13 ja 14 ning määruse (EL) 2019/1009 artikli 11b punktides a–d sätestatud digimärgistusi käsitlevates nõuetes.
Internetiaadress	Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt ii, artikli 3 lõike 4 punkt a, artikli 3 lõike 5 punkt a ja artikli 3 lõige 8	Ei kohaldata
Andmekandja	Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt ii, artikli 3 lõike 4 punkt a, artikli 3 lõike 5 punkt a, artikli 3 lõiked 7 ja 8	Määrus (EL) 2019/1009, artikli 42 lõike 9 alusel loodud elektroonilised tehnilised lahendused
Toote tehniline dokumentatsioon	Artikli 3 lõige 4, IV lisa punkt 3	Ei kohaldata
Digimärgistus	Artikli 3 lõige 7	Määrus (EL) 2019/1009, sealhulgas artikli 42 lõike 9 alusel kehtestatud spetsifikatsioonid ja loodud elektroonilised tehnilised lahendused.
Digitaalne tootepass	Artikli 3 lõige 7	Määrus (EL) 2024/1781
Vastavushindamismenetlusega seotud teave ja dokumentatsioon	Artikli 3 lõige 6	Ei kohaldata
Märgistuselemendid, mille võib esitada üksnes digimärgistusel	I lisa punkt 8	Määrus (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud määrusega (EL) 2024/2865

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Ei kohaldata

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

Ei kohaldata

Selgitus selle kohta, kuidas äsja loodud andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad, samuti nende vastavuse kohta kvaliteetsetele standarditele

Ei kohaldata

Andmevood

Andmevoogude kõrgetasemeline kirjeldus

Andmete liik	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Osalejad, kes andmed esitavad	Osalejad, kes andmed saavad	Andmevahetuse ajend	Sagedus (kui see on asjakohane)
Digitaalsed kontaktandmed	Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt c, artikli 3 lõike 4 punkt b ning I lisa punktid 3 ja 8 ja IV lisa punkt 3	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused Tarbijad ja muud lõppkasutajad	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
ELi vastavusdeklaratsioon elektroonilisel kujul	Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt i, IV lisa punkt 3	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
Internetiaadress	Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt ii, artikli 3 lõike 4 punkt a, artikli 3 lõike 5 punkt a ja artikli 3 lõige 8	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
Andmekandja	Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt ii, artikli 3 lõike 4 punkt a, artikli 3 lõike 5 punkt a, artikli 3 lõiked 7 ja 8	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
Toote tehniline dokumentatsioon	Artikli 3 lõige 4, IV lisa punkt 3	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
Vastavushindamismenetlusega seotud teave ja dokumentatsioon	Artikli 3 lõige 6	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
Digimärgistus	Artikli 3 lõige 7	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused Tarbijad ja muud lõppkasutajad	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
Digitaalne tootepass	Artikli 3 lõige 7	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused Tarbijad ja muud lõppkasutajad	Toote kontroll Vastavushindamismenetlused
Märgistuselemendid, mille võib esitada üksnes digimärgistusel	I lisa punkt 8	Ettevõtja	Liikmesriikide ametiasutused Teavitatud asutused Tarbijad ja lõppkasutajad	Toote kontroll

4.3.Digilahendused

Digilahenduste kõrgetasemeline kirjeldus

Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele

Digilahendus 1

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)	Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus
ELi küberturvalisuse raamistik
eIDAS
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Muu

Digilahendus 2

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)	Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus
ELi küberturvalisuse raamistik
eIDAS
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Muu

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Kõrgetasemeline kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria

Kirjeldus

Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Koostalitleva Euroopa lahendus(ed)

(EI KOHALDATA)

Muu(d) koostalitluslahendus(ed)

Turujärelevalve kontroll ja seire

Turujärelevalveasutused kontrollivad toodete vastavust nõuetele, sealhulgas internetiaadressi või veebipõhise andmekandja kaudu kättesaadavat ELi vastavusdeklaratsiooni ja muid dokumente, mille ettevõtjad peavad taotluse korral esitama.

Artikkel 1

Artikkel 3

I lisa

IV lisa

ICSCMS

Vastavushindamismenetlused

Teavitatud asutused hindavad toodete vastavust nõuetele. Kogu teave ja dokumentatsioon tuleb neile esitada elektrooniliselt.

Artikkel 3

NANDO

Nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele digitaalse avaliku teenuse kaupa

Turujärelevalve kontroll ja seire

Hindamine	Meede (meetmed)	Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed	-Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi [...] seoses digitaliseerimise ja ühiste spetsifikatsioonidega, ( COM(2025) 504 ) -Määrus (EL) 2024/1781	- Ei kohaldata
Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks piiriüleseks osutamiseks Loetlege kavandatud juhtimismeetmed	-Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine (vt allpool)	-Ekspordi puhul võivad kolmandad riigid siiski nõuda dokumentide esitamist paberil.
Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks Loetlege sellised meetmed	-Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine (vt allpool)	Ei kohaldata
Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine Loetlege sellised meetmed	-Internetiaadress -Digimärgistus -Digitaalne tootepass	-Ligipääsetavusnõuded, mida ei ole üksikasjalikult määratletud

Vastavushindamismenetlus

Hindamine	Meede (meetmed)	Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed	-Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi [...] seoses digitaliseerimise ja ühiste spetsifikatsioonidega, ( COM(2025) 504 ) -Määrus (EL) 2024/1781	-Ei kohaldata
Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks piiriüleseks osutamiseks Loetlege kavandatud juhtimismeetmed	-Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine (vt allpool)	-Ekspordi puhul võivad kolmandad riigid siiski nõuda dokumentide esitamist paberil.
Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks Loetlege sellised meetmed	-Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine (vt allpool)	- Ei kohaldata
Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine Loetlege sellised meetmed	-Internetiaadress -Digimärgistus -Digitaalne tootepass	-Ligipääsetavusnõudeid ei ole üksikasjalikult määratletud.

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Digimõõtme rakendamist toetavate meetmete kõrgetasemeline kirjeldus

Meetme kirjeldus

Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Komisjoni roll

(kui see on asjakohane)

Kaasatavad osalejad

(kui see on asjakohane)

Eeldatav ajakava

(kui see on asjakohane)

Komisjon määrab 1. maiks 2027 kindlaks elektrooniliste tehniliste lahenduste liigid, mida saab vabatahtliku digimärgistuse puhul kasutada. Neid saab kasutada ka andmekandja puhul, mis annab juurdepääsu ELi vastavusdeklaratsioonile.

Artikli 3 lõige 7

Komisjon võtab vastu asjakohased õigusaktid

Ettevõtjad

Teavitatud asutused

Liikmesriikide ametiasutused

Tarbijad

2027. aasta 1. kvartal

Uue õigusraamistiku ja digitaalse tootepassi rakendusaktide läbivaatamisel võetakse arvesse kõiki diginõudeid edasiseks koostalitlusvõimeks kõigis käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates protsessides. Erilist tähelepanu pööratakse küberturvalisuse aspektidele.

Artikli 3 lõige 7

Komisjon võtab vastu asjakohased õigusaktid

Ettevõtjad

Teavitatud asutused

Liikmesriikide ametiasutused

Tarbijad

(1) E. Letta, „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg), 2024, kättesaadav aadressil https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf .

(2) M. Draghi, „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik), 2024, kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059 , lk 18.

(3) Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029, kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_et .

(4) „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“, COM(2021) 219 final, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2021:219:FIN .

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2025) 30 final: ELi konkurentsivõime kompass, kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/competitiveness-compass_et .

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2025) 500 final: „Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas. Ühtse turu lihtsamaks, sujuvamaks ja tugevamaks muutmise strateegia“, kättesaadav aadressil https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/single-market-our-european-home-market-uncertain-world_en .

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1272/oj ).

(8) Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega“, SWD(2025) 531, lk 14.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1907/oj ).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1223/oj ).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/oj ).

(12) COM(2025) 504.

(13) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1907/2006, (EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697 seoses kaitsevalmidusega ning kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse tingimuste lihtsustamisega, COM(2025) 822 final.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/528/oj ).

(15) COM(2023) 217.

(16) COM(2025) 80, COM(2025) 81, COM(2025) 84, COM(2025) 87, COM(2025) 236 final, COM(2025) 503, COM(2025) 504, COM(2025) 822 final.

(17) COM(2025) 85 final.

(18) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja toidusektor tulevastele põlvedele“, COM/2025/75 final.

(19) SWD(2019) 199 final.

(20) SWD(2016) 64 final.

(21) SWD(2022) 435 final.

(22) SWD(2019) 298 final.

(23) Näiteks: CEFIC, „Towards a simpler, faster and more supportive legislative framework to help restore Europe’s competitiveness“ (Lihtsam, kiirem ja toetavam õigusraamistik Euroopa konkurentsivõime taastamiseks), lk 2, kättesaadav aadressil https://cefic.org/resources/cefic-views-towards-a-simpler-faster-and-more-supportive-legislative-framework-to-help-restore-europes-competitiveness/ ; VCI, koondettepanek, lk 4, kättesaadav aadressil https://www.vci.de/ergaenzende-downloads/vci-sectorial-omnibus-chemical-industry.pdf ; Business Europe, „Reducing regulatory burden to restore EU’s competitive edge“ (Regulatiivse koormuse vähendamine ELi konkurentsieelise taastamiseks), lk 12, kättesaadav aadressil https://www.businesseurope.eu/wp-content/uploads/2025/02/2025-01-22_businesseurope_mapping_of_regulatory_burden-d55-1.pdf .

(24) B2B (Business-to-business).

(25) Komisjoni 7. augusti 2015. aasta otsus (EL) 2024/1514, millega moodustatakse tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonna valdkonna teaduskomiteed (ELT L, 2024/1514, 31.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1514/oj ).

(26) https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/cosing/ .

(27) ICSMS (turujärelevalve info- ja teavitussüsteem) on toiduks mittekasutatavate toodete turujärelevalve ja kaupade vastastikuse tunnustamise terviklik teabevahetusplatvorm, https://webgate.ec.europa.eu/single-market-compliance-space/market-surveillance .

(28) ELT L 326, 26.10.2012, lk 391, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2012/oj .

(29) Lisatud komisjoni talituste töödokument, SWD(2025) 531, lk 30.

(30) Uute vorminõuetega seotud kulude üksikasjalik analüüs on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis, SWD(2025) 531, lk 14.

(31) COM(2025) 504 .

(32) ELT C [...], [...], lk [...].

(33) Mario Draghi 2024. aasta aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta: https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059 .

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1272/oj ).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1223/oj ).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/oj ).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2865, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L, 2024/2865, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2865/oj ).

(38) Uute vorminõuetega seotud kulude üksikasjalik analüüs on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega“, SWD(2025) 531, lk 14.

(39) Nagu on kirjeldatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas. Ühtse turu lihtsamaks, sujuvamaks ja tugevamaks muutmise strateegia“, COM(2025) 500 final, lk 10, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0500&qid=1751026418566 .

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1907/oj ).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj ).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/528/oj ).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1020/oj ).

(44) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(45) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(46) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(47) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(48) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(49) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(50) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(51) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(52) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(53) Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(54) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Pakendi mahutavus	Artikliga 17 nõutud teabe jaoks ettenähtud märgise mõõtmed (millimeetrites)	Iga piktogrammi mõõtmed (millimeetrites)
Mitte enam kui 3 liitrit:	võimaluse korral vähemalt 52 × 74	mitte väiksem kui 10 × 10 võimaluse korral vähemalt 16 × 16
Rohkem kui 3 liitrit, kuid mitte enam kui 50 liitrit:	vähemalt 74 × 105	vähemalt 23 × 23
Rohkem kui 50 liitrit, kuid mitte enam kui 500 liitrit:	vähemalt 105 × 148	vähemalt 32×32
Rohkem kui 500 liitrit:	vähemalt 148 × 210	vähemalt 46×46

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		7	Halduskulud 50
DG: <…….>					Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024	2025	2026	2027
 Personalikulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <…….>					Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024	2025	2026	2027
 Personalikulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU				(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Digilahendus

Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Peamised volitatud funktsioonid

Vastutav asutus

Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust?

Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust?

Tehisintellektitehnoloogia kasutamine (kui see on asjakohane)