EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.9.2025

COM(2025) 509 final

2025/0285(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2026. aastaks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ÜKP eesmärkide ja eeskirjadega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Ettepanekuga austatakse põhiõigusi, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

A.Vahemere lääneosa mitmeaastase majandamiskava rakendamine

Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastase kava kohaselt kehtestab nõukogu Vahemere lääneosa põhjalähedasi kalavarusid püüdvatele traaleritele maksimaalse lubatud püügikoormuse iga püügikoormuse rühma kohta liikmesriikide kaupa ja kava I lisas loetletud kalavarude rühmade kaupa.

Lisaks on kavas sätestatud eesmärgid ja meetmed sellega hõlmatud kalavarude pikaajaliseks majandamiseks. Alates 2025. aastast tuleb mitmeaastase majandamiskava pikaajaline etapp, milles kohaldatakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikke vastavalt artiklitele 4 ja 6. Seepärast järgitakse 2026. aasta kalapüügivõimaluste puhul STECFi esitatud vahemikke, mida kasutatakse majandamisvõimaluste hindamiseks.

Selleks et edendada selektiivsete püügivahendite kasutamist ning luua tõhusad keelualad noorkalade ja kudejate kaitseks, säilitatakse käesolevas ettepanekus hüvitamismehhanism, mis kehtestati esmakordselt 2022. aastal, ning kui STECFi kõige viimased nõuanded saavad kättesaadavaks, määratakse kindlaks konkreetsed üksikasjad.

B.GFCMi meetmed, mida kohaldatakse Vahemere piirkonnas

–Laevastiku maksimaalne püügivõimsus ja peibutuspüügivahendite võimsuse külmutamine laeva kohta, samuti hariliku kuldmakrelli maksimaalsed püügi piirnormid kogu Vahemeres GFCMi 2023. aasta mitmeaastase kalavarude majandamise kava raames (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27).

GFCM võttis 2022. aasta novembris toimunud aastakoosolekul vastu soovituse kehtestada hariliku kuldmakrelli püügi piirnormid 2026. aastaks. Nagu 2025. aastal, teeb komisjon ettepaneku jätkuvalt rakendada peibutuspüügivahenditega harilikku kuldmakrelli püüdva laevastiku püügivõimsuse ülempiiri. Püügivõimsuse ülempiir põhineb GFCMile 2019. aastal teatatud püügivõimsusest.

– Maksimaalne püügimaht anšoovise ja sardiini puhul ning meetmed väikeste pelaagiliste liikide püügiks vastavalt GFCMi 2021. aasta mitmeaastasele majandamiskavale (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18).

2025. aasta novembris toimuval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uue soovituse kehtestada 2026. aastaks väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid. Nagu 2025. aastal, teeb komisjon ettepaneku jätkuvalt rakendada väikeseid pelaagilisi kalavarusid püüdvate seinnoodalaevade ja pelaagilise püügi traalerite laevastiku püügivõimsuse ülempiiri. Püügivõimsuse ülempiir põhineb GFCMile 2014. aastal teatatud püügivõimsusest.

–Meetmed põhjalähedaste liikide püügiks vastavalt GFCMi 2019. aasta mitmeaastasele majandamiskavale Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kohta (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18):

2025. aasta novembris toimuval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uue soovituse, millega kehtestatakse 2026. aastaks traalerite (OTB) ja piimtraalerite (TBB) püügikoormus, millega aidataks 2026. aastal kaasa maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele. Laevastiku kavandatav maksimaalne püügivõimsus on kooskõlas GFCMile teatatud püügivõimsusega kas 2025. aasta või 2015.–2017. aasta keskmise püügivõimsuse kohta.

–Roosa süvahännaku maksimaalsed püügi piirnormid ning euroopa merluusi maksimaalne lubatud püügikoormus ja laevastiku püügivõimsus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16) GFCMi 2022. aasta mitmeaastase majandamiskava raames. 

2025. aasta novembris toimuval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uue soovituse kehtestada 2026. aastaks roosa süvahännaku maksimaalsed püügi piirnormid ning euroopa merluusi maksimaalne lubatud püügikoormus ja laevastiku püügivõimsus Sitsiilia väinas.

–Laevastiku maksimaalne püügivõimsus ja maksimaalsed püügi piirnormid hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16), Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19–21) ja Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24–27) GFCMi vastavate mitmeaastaste majandamiskavade raames.

2025. aasta novembris toimuval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uued soovitused kehtestada 2026. aastaks roosa süvahännaku maksimaalsed püügi piirnormid Sitsiilia väinas, Joonia merel ja Levanti merel. Nagu ka 2025. aastal, teeb komisjon ettepaneku jätkata süvameregarneeli püüdvate laevastike püügivõimsuse ülemmäärade rakendamist GFCMi vastavate mitmeaastaste majandamiskavade raames.

–Mustlaik-besuugo suhtes Alboráni meres võetavad meetmed vastavalt GFCMi mitmeaastasele majandamiskavale (geograafilised alapiirkonnad 1–3).

Ettepanekus on mitu täitmata kohta seoses kalavarudega, mille puhul GFCMi üleminekumeetmed lõpevad 2025. aasta lõpus või seoses aastaste püügi piirnormide ja püügikoormuse piirangute kehtestamisega majandamiskavade alalise etapi raames ja mille suhtes GFCM peaks võtma vastu uued meetmed oma tulevasel aastakoosolekul.

Pärast tulevast GFCMi aastakoosolekut ajakohastatakse käesolevat ettepanekut komisjoni talituste mitteametliku dokumendiga.

C.GFCMi meetmed, mida kohaldatakse Musta mere piirkonnas:

1.Autonoomne kilukvoot, mis põhineb teaduslikel nõuannetel;

2.hariliku kammelja lubatud kogupüük ja kvootide eraldamine vastavalt hariliku kammelja püüki käsitlevale GFCMi 2017. aasta mitmeaastasele majandamiskavale, millega rakendatakse soovitust GFCM/43/2019/3 (geograafiline alapiirkond 29), mida on muudetud soovitusega GFCM/47/2024/8.

Kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud meetmed (nt kudemiskohtade sulgemine) on osa käesolevast ettepanekust, kuna ilma sellise püügikeeluajata (näiteks hariliku kammelja puhul Mustal merel) ei ole võimalik kehtestada kalapüügivõimalusi samal tasemel. Püügikeeluaegade pikkus võib varieeruda sõltuvalt teaduslikus nõuandes hinnatud kalavarude seisundist.

2025/0285 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2026. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 1 nähakse ette, et püügivõimalused tuleb eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus. Kooskõlas kõnealuse määruse artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(2)Seetõttu tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada kalapüügipüügivõimalused kättesaadava teadusliku nõuande põhjal, võttes arvesse bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus esitatud arvamusi.

(3)Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/1, millega kehtestatakse pikaajalised majandamismeetmed euroopa angerja (Anguilla anguilla) suhtes, nagu on ette nähtud soovituses GFCM/46/2023/16 euroopa angerja pikaajalise majandamiskava kohta (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27). Soovituses GFCM/47/2024/1 jäetakse 2026. aastaks kehtima tööndusliku kalapüügi kuuekuuline keeluaeg ning harrastuskalapüügi keeld. Lisaks piiratakse soovituses klaasangerjate tööndusliku püügi perioodi kahe kuuga ning lubades kalapüüki üksnes teatavatel tingimustel. Kõnealuse soovituse kohaselt tuleks neid meetmeid kohaldada Vahemere kõigil merealadel ning magevetes ja riimvetes, sealhulgas estuaarides, laguunides ja üleminekuvetes. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(4)GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/2, millega kehtestatakse pikaajalised meetmed punase vääriskoralli (Corallium rubrum) säästvaks kasutamiseks, nagu on ette nähtud soovituses GFCM/43/2019/4, milles käsitletakse Vahemere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27) punase vääriskoralli säästva kasutamise majandamiskava. Soovitusega GFCM/47/2024/2 jäetakse 2026. aastaks kehtima punase vääriskoralli korjelubade maksimaalse arvuna väljendatud püügikoormuse külmutamine ja korjepiirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(5)GFCM võttis 2023. aastal toimunud 46. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/46/2023/14, milles käsitletakse Vahemere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27) hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava. Selle soovitusega kehtestati kooskõlas ettevaatusprintsiibiga ja üleminekuperioodiks 2024–2026 kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir, peibutuspüügivahendite võimsuse külmutamine laeva kohta ja püügi piirnorm. Harrastuskalapüügi puhul on kõnealuses soovituses lisaks ette nähtud, et tuleb järgida igapäevast kaasavõetava saagi piirnormi. Neid meetmeid rakendati liidu õiguses alates 2024. aastast nõukogu määrustega (EL) 2024/259 9 2 ja (EL) 2025/219 10 3. Nimetatud meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada 2026. aastal.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 11 4 kehtestati Vahemere lääneosa (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11) põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava. Kavas on sätestatud eesmärgid ja meetmed kavaga hõlmatud kalavarude pikaajaliseks säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks. Need sisaldavad meetmeid, millega saavutada sihtvarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda hoida ning tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(7)Määruse (EL) 2019/1022 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleks artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavarude püügi võimalused kehtestada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremuse väärtuste vahemikus („FMSY-vahemik“) või sellest madalamal tasemel ning kõnealuses määruses sätestatud kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud määratakse kindlaks vastavates kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kõnealuse määruse artikli 1 lõigetes 2 ja 3 osutatud kalavarude püügi võimalused kehtestada kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 6 sätestatud ettevaatusprintsiibil põhineval lähenemisviisil kalavarude majandamisele.

(8)Püügivõimalused tuleb ühest küljest esitada traalerite ja õngejadalaevade maksimaalse lubatud püügikoormusena, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale, teisest küljest sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalsete püügi piirnormidena, mis on mõlemad kindlaks määratud vastavalt teaduslikule nõuandele ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4.

(9)[Täidetakse hiljem: WestMed STECFi nõuanne traalerite ja õngejadalaevade püügikoormuse ning süvamerekrevettide püügi piirnormide kohta]

(10)Selleks et edendada selektiivsete püügivahendite kasutamist ning luua tõhusad püügikeelualad noorisendite ja kudekalade kaitseks, kehtestati nõukogu määrusega (EL) 2022/110 12 5 hüvitamismehhanism seoses traalerite püügikoormuse reguleerimise korraga. [Täidetakse hiljem: STECFi nõuanne]

(11)Vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 6, kui teaduslikust nõuandest nähtub, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui biomassi preventiivne piirväärtus (BPA) või biomassi piirangu piirväärtus (BLIM), tuleb võtta parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(12)GFCM võttis oma 2021. aastal toimunud 44. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/44/2021/20, milles käsitletakse Aadria mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) väikeste pelaagiliste liikide säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati aastateks 2022–2029 väikesi pelaagilisi liike püüdvatele seinnoodalaevadele ja pelaagilise püügi traaleritele maksimaalne püügimaht ning seonduv kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir. Neid 2026. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(13)[Täidetakse hiljem: GFCMi 48. aastakoosolek: Aadria mere väikesed pelaagilised liigid]

(14)GFCM võttis oma 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/5, milles käsitletakse Aadria mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) põhjalähedaste kalavarude säästva püügi mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati teatavate põhjalähedaste kalavarude puhul püügikoormuse reguleerimise kord ja kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir, samuti kohustus saavutada 2026. aastal põhiliste kalavarude puhul Fmsy. Seetõttu tuleks neid 2026. aastaga seotud meetmeid rakendada liidu õiguses.

(15)[Täidetakse hiljem: GFCMi 48. aastakoosolek: Aadria mere põhjalähedased liigid]

(16)Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ning selle marginaalset mõju väikeste pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide varudele ning kooskõlas soovituse GFCM/43/2019/5 punktiga 13 on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs eraldatud püügikoormusele põhjalähedaste liikide puhul.

(17)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/4, milles käsitletakse Sitsiilia väina (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 12–16) põhjalähedaste kalavarude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/12 ja GFCM/42/2018/5. Soovitusega GFCM/45/2022/4 kehtestati euroopa merluusi püügikoormuse reguleerimise kord ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) maksimaalsed püügi piirnormid ning püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud meetmed tuleks 2026. aastaks rakendada liidu õiguses.

(18)[Täidetakse hiljem: GFCMi 48. aastakoosolek – mitmeaastase kava üleminekuetapi pikendamine ühe aasta võrra]

(19)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/5, milles käsitletakse Sitsiilia väina (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 12–16) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/7 ja GFCM/43/2019/6. Soovitusega GFCM/45/2022/5 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud meetmed tuleks 2026. aastaks rakendada liidu õiguses.

(20)[Täidetakse hiljem: GFCMi 48. aastakoosolek – mitmeaastase kava üleminekuetapi pikendamine ühe aasta võrra]

(21)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/6, milles käsitletakse Joonia mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 19–21) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/8 ja GFCM/42/2018/4. Soovitusega GFCM/45/2022/6 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud meetmed tuleks 2026. aastaks rakendada liidu õiguses.

(22)[Täidetakse hiljem: GFCMi 48. aastakoosolek – mitmeaastase kava üleminekuetapi pikendamine ühe aasta võrra]

(23)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/7, milles käsitletakse Levandi mere (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 24–27) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/6 ja GFCM/42/2018/3. Soovitusega GFCM/45/2022/7 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud meetmed tuleks 2026. aastaks rakendada liidu õiguses.

(24)[Täidetakse hiljem: GFCMi 48. aastakoosolek – meetmed mustlaik-besuugo kohta].

(25)GFCMi Musta mere töörühma teadusliku nõuande kohaselt tuleks kilu (Sprattus sprattus) kvoot hoida praegusel tasemel, et Musta mere (GFCMi geograafiline alapiirkond 29) kiluvarude jätkusuutlikkus oleks tagatud. Seepärast on asjakohane kehtestada jätkuvalt kõnealuste kalavarude autonoomne kvoot.

(26)GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/8, millega muudetakse soovitust GFCM/43/2019/3 ja soovitust GFCM/41/2017/4, milles käsitletakse Mustal merel (GFCMi geograafiline alapiirkond 29) hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügi mitmeaastast majandamiskava. Soovitusega GFCM/47/2024/8 kehtestati hariliku kammelja ajakohastatud piirkondlik lubatud kogupüük (TAC) ja kvootide eraldamise kava. Soovituse GFCM/41/2017/4 kohaselt on kahekuuline keeluaeg ja püügipäevade piiramine 180 päevaga aastas kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud. 2026. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses, sest ilma nende meetmeteta tuleks lubatud kogupüük kehtestada muul tasemel.

(27)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 13 6 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimist käsitlevate andmete komisjonile saatmisel.

(28)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2026. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele järgneval päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse Vahemerel ja Mustal merel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:

a)euroopa angerjas (Anguilla anguilla), punane vääriskorall (Corallium rubrum) ja harilik kuldmakrell (Coryphaena hippurus) Vahemerel;

b)sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas;

c)euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria merel;

d)euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Aadria merel;

e)euroopa merluus (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) Sitsiilia väinas;

f)hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus) Sitsiilia väinas, Joonia merel ja Levandi merel;

g)mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) Alboráni merel;

h)kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Scophthalmus maximus) Mustal merel.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka liidu muu püügitegevuse, sealhulgas harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõikes 1 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

(b)„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil;

(c)„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii) igast kalavarust aasta jooksul püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

(d)„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(e)„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud TAC on määramata;

(f)„analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul, kui analüütiline hinnang on olemas;

(g)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(h)„peibutuspüügivahend“ – ankurdatud või merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada.

Artikkel 3 
Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)„GFCMi geograafiline alapiirkond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/2124 14 7 I lisas määratletud alad;

b)„Vahemeri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas;

c)„Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas;

d)„Aadria meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas;

e)„Sitsiilia väin“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas;

f)„Joonia meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas;

g)„Levandi meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas;

h)„Alboráni meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2 ja 3 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas;

i)„Must meri“ – GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 2023/2124 I lisas.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Vahemeri

Artikkel 4
Euroopa angerjas

1.    Käesolevat artiklit kohaldatakse GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27, riimvete ja mageveekogude suhtes. Riimvete hulka kuuluvad estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

2.    Euroopa angerja (Anguilla anguilla) töönduslik sihtliigina või juhusliku kaaspüügina püük on keelatud kõigi enam kui 12 cm kogupikkusega isendite puhul 2026. aastal vähemalt kuue kuu jooksul. Selleks määrab iga asjaomane liikmesriik ühe või mitu keeluaega järgmistel tingimustel:

a)    keeluaeg või -ajad liikmesriigi erinevates püügipiirkondades võivad erineda, kui see on asjakohane, et võtta arvesse euroopa angerja geograafilist ja hooajalist rännet erinevates eluetappides;

b)    keeluaeg või -ajad kestavad kas kuus järjestikust kuud või kokku kuus kuud kooskõlas lõikes 3 sätestatud tingimustega;

c)    keeluaeg või -ajad on kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 158 sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega vastavas eluetapis asjaomases liikmesriigis.

3.    Osutatud keeluaeg vältab alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2026 ja täiendava kolmekuulise keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul alates 1. aprillist kuni 30. novembrini 2026.

4.    Vähem kui 12 cm kogupikkusega euroopa angerja isendite töönduslikuks püügiks antakse igal aastal luba kaheks kuuks ja kõnealust püügitegevust peab jälgima kokkulepitud teadusasutus, mis teeb järelevalvet andmete kogumise ja analüüsimise üle.

5.    Selliste kalapüügilubade maksimaalne arv ja selliste seisevpüüniste maksimaalne arv, millega võib püüda töönduslikul eesmärgil vähem kui 12 cm kogupikkusega Euroopa angerja isendeid, ei ületa I lisas esitatud asjaomaseid määrasid.

6.    Euroopa angerja harrastuspüük on keelatud selle liigi kõigis eluetappides.

7.    Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile:

a) lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -ajad 1. märtsiks 2026;

b) riigisisesed meetmed, mis on seotud lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või keeluaegadega, kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist;

c) ajavahemiku, mille vältel on lubatud püüda kooskõlas lõikega 4 vähem kui 12 cm kogupikkusega Euroopa angerja isendeid, 1. märtsiks 2026.

Artikkel 5
Punane vääriskorall

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse suhtes, mis on seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) korjega Vahemerel.

Sihtpüügi puhul ei ületa kalapüügilubade maksimaalne arv, liidu kalalaevade korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus ja liidu püügitegevus II lisas esitatud määrasid.

Artikkel 6
Harilik kuldmakrell

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tööndusliku pelaagilise püügi suhtes, millega püütakse Vahemeres harilikku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), kasutades peibutuspüügivahendeid.

Seda kohaldatakse ka hariliku kuldmakrelli harrastuskalapüügi suhtes Vahemerel.

2. Hariliku kuldmakrelli püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on esitatud III lisa punktis a.

3. Peibutuspüügivahendite maksimaalset arvu hariliku kuldmakrelli püügi loaga laeva kohta on esitatud III lisa punktis b.

4. Hariliku kuldmakrelli maksimaalne püügimaht ei tohi ületada III lisa punktis c esitatud püügimahtu.

Harrastuskalapüügi puhul on maksimaalne püügiarv 10 kg või viis mis tahes suurusega kala inimese kohta päevas.

II PEATÜKK

Vahemere lääneosa

Artikkel 7
Põhjalähedased liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2 osutatud põhjalähedaste kalavarude püügiga Vahemere lääneosas.

2. Traalerite ja õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus on esitatud käesoleva määruse IV lisa punktis 1. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

3. Süvamerekrevettide maksimaalsed püügi piirnormid Alboráni meres, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes on esitatud IV lisa punkti 2 alapunktis a.

4. Süvamerekreveti maksimaalsed püügi piirnormid Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel on sätestatud IV lisa punkti 2 alapunktis b.

5. IV lisas esitatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:

a)    määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)    määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

c)    määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lisakoguste lossimist;

d)    määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist või ülekandmist;

e)    määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast vähendamist.

Artikkel 8
Hüvitamismehhanism

[TÄIDETAKSE HILJEM]

Artikkel 9

Parandusmeetmed

[TÄIDETAKSE HILJEM]

Artikkel 10
Andmete registreerimine ja edastamine

1. Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja esitavad need komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 33 ja 34 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 1610 artiklitega 146c, 146d ja 146e.

2. Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse IV esitatud püügikoormuse rühma koode.

III PEATÜKK

Aadria meri

Artikkel 11
Väikesed pelaagilised liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse suhtes, mis on seotud sardiini (Sardina pilchardus) ja euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügiga Aadria merel.

2. Maksimaalne euroopa anšoovise ja sardiini püügimaht ei tohi ületada IV lisa punkti 1 alapunktis a esitatud püügimahtu.

3. Väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna kilovattides, kogumahutavuses ja laevade arvus, on sätestatud V lisa punkti 1 alapunktis b.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12
Põhjalähedased liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), hariliku merikeele (Solea solea), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisuri (Mullus barbatus) püügiga Aadria meres.

2. Kõnealuste põhjalähedaste kalavarude maksimaalne lubatud püügikoormus ja neid varusid püüdva laevastiku käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv maksimaalne püügivõimsus on sätestatud vastavalt V lisa punkti 2 alapunktides a ja b.

3. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 13
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed artiklitega 11 ja 12 reguleeritud kalavarude lossimise ja püügikoormuse kohta, kasutavad nad selleks V lisas esitatud kalavarukoode ja püügikoormuse rühma koode.

IV PEATÜKK

Sitsiilia väin

Artikkel 14
Euroopa merluus ja roosa süvahännak

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) püügiga Sitsiilia väinas.

2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on esitatud VI lisa punkti 1 alapunktis a.

3. Euroopa merluusi püügi maksimaalne lubatud püügikoormus (väljendatuna püügipäevade arvus) on sätestatud Euroopa merluusi püüdvate põhjatraalerite (OTB) puhul VI lisa punkti 1 alapunktis b.

4. Roosa süvahännaku maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisa punkti 1 alapunktis c esitatud püügimahtu.

5. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 15
Süvamerekrevetid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Sitsiilia väinas.

2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on esitatud VI lisa punkti 2 alapunktis a.

3. Süvaveekrevettide maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisa punkti 2 alapunktides b ja c esitatud püügimahtu.

Artikkel 16
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed lossimise ja püütud koguste kohta, kasutavad nad selleks VI lisas esitatud kalavarukoode.

V PEATÜKK

Joonia meri ja Levandi meri

Artikkel 17
Süvamerekrevetid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Joonia meres ja Levandi meres.

2. Käesolevas artiklis osutatud süvamerekrevettide varu püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses, on sätestatud VII lisa punkti 1 alapunktis a ja punkti 2 alapunktis a.

3. Käesolevas artiklis osutatud süvaveekrevettide maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VII lisa punkti 1 alapunktides b ja c ning punkti 2 alapunktides b ja c esitatud asjaomast püügimahtu.

VI PEATÜKK

Alboráni meri

Artikkel 18
Mustlaik-besuugo

[TÄIDETAKSE HILJEM]

VII PEATÜKK

Must meri

Artikkel 19
Kilu

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud kilu (Sprattus sprattus) püügiga Mustal merel.

2. Liidu autonoomne kvoot ei tohi ületada IX lisas esitatud püügimahte.

3. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 20
Harilik kammeljas

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügiga Mustal merel.

2. Hariliku kammelja lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes, kõnealuse lubatud kogupüügi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud IX lisas.

3. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 21
Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine

Artikli 20 kohaldamisalaga hõlmatud, Mustal merel hariliku kammelja püügi loaga liidu kalalaevad tohivad laeva üldpikkusest olenemata tegeleda püügiga mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.

Artikkel 22
Hariliku kammelja püügi keeluaeg

Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes alates 15. aprillist kuni 15. juunini 2026 keelatud hariliku kammelja püük, ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük.

Artikkel 23
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul

IX lisas sätestatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:

a)    määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)    määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

c)    määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist.

Artikkel 24
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed kilu ja kammelja lossimise ja Musta mere liidu vetes püütud koguste kohta, kasutavad nad selleks käesoleva määruse IX lisas esitatud kalavarukoode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2026.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1022/oj.

(3)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0296

(4)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj.

(5)    Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks (ELT L 21, 31.1.2022, lk 165), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/110/oj.

(6)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/195, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2022/110 Vahemere ja Musta mere kalavarude püügi võimaluste osas 2022. aastaks (ELT L 28, 31.1.2023, lk 220), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/195/oj.

(7)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/259, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L, 2024/259, 11.1.2024), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/259/oj ).

(8)    Nõukogu 30. jaanuari 2025. aasta määrus (EL) 2025/219, millega määratakse 2025. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L, 2025/219, 4.2.2025), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/219/oj.

(9) 2    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/259, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L, 2024/259, 11.1.2024), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/259/oj.

(10) 3    Nõukogu 30. jaanuari 2025. aasta määrus (EL) 2025/219, millega määratakse 2025. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L, 2025/219, 4.2.2025), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/219/oj.

(11) 4    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1022/oj.

(12) 5    Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks (ELT L 21, 31.1.2022, lk 165), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/110/oj.

(13) 6    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj .

(14) 7    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2124, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2023/2124, 12.10.2023), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2124/oj ).

(15) 8    Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1100/oj.

(16) 10    Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2011/404/oj .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.9.2025

COM(2025) 509 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2026. aastaks

I LISA

LIIDU TÖÖNDUSLIKU KLAASANGERJAPÜÜGI VÕIMALUSED VASTAVALT GFCMi MITMEAASTASELE VAHEMERE EUROOPA ANGERJA VARUDE MAJANDAMISE KAVALE

Alla 12 cm pikkuse euroopa angerja töönduslikuks püügiks lubatud püügilubade ja püügivahendite maksimaalne arv on esitatud vastavalt tabelites 1 ja 2. 

Tabel 1

Püügilubade maksimaalne arv

Liikmesriik	Euroopa angerjas ELE
Hispaania	153

Tabel 2

Püügivahendite maksimaalne arv

Liikmesriik	Püügivahendid	Püügivahendi kood	Üksused
Hispaania	Lõkspüünised	FPO	249

II LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED VASTAVALT GFCMi MITMEAASTASELE MAJANDAMISKAVALE, MILLES KÄSITLETAKSE PUNASE VÄÄRISKORALLI KORJET VAHEMEREL

Vahemerel punakoralli korjelubade maksimaalne lubatud arv ja korjatud koguste maksimumtase on esitatud tabelis 1.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit. 

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Corallium rubrum	COL	Punane vääriskorall

Tabel 1 Korjelubade maksimaalne arv (*)

Liikmesriik	Punane vääriskorall COL
Kreeka	12
Hispaania	0(**)
Prantsusmaa	32
Horvaatia	0(**)
Itaalia	40

(*) Punase vääriskoralli korjeloaga laevade või sukeldujate või mõlemate arv või ühest sukeldujast ja ühest laevast koosnevate paaride arv.

(**) Vastavalt Hispaania ja Horvaatia vetes kehtestatud praegusele ajutisele punase vääriskoralli korje keelule, mis võib tulevikus muutuda.

Tabel 2

Maksimaalne korje väljendatuna eluskaalu kilogrammides

Liik:	Punane vääriskorall	Püügipiirkond:	Vahemere liidu veed Geograafilised alapiirkonnad 1–27
	Corallium rubrum	COL/GF1-27
Kreeka	1 844
Hispaania	0(**)
Prantsusmaa	1 400
Horvaatia	0(**)
Itaalia	1 378
Liit	4 622
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

(**) Vastavalt Hispaania ja Horvaatia vetes kehtestatud praegusele ajutisele punase vääriskoralli korje keelule, mis võib tulevikus muutuda.

III LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES HARILIKU KULDMAKRELLI MAJANDAMISEGA VAHEMEREL

Vahemerel hariliku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv, võimsus kilovattides ja kogumahutavus ning maksimaalne püügimaht on esitatud tabelites a, b ja c.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Coryphaena hippurus	DOL	Harilik kuldmakrell

a) Harilikku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega püüdvate laevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27)

Liikmesriik	Laevade arv	kW	GT
Itaalia	261	21061	1986
Malta	130	16 662	1 296,28
Hispaania	45	2 105,73	153,34

b) Peibutuspüügivahendite maksimaalne arv laeva kohta, millel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27)

Liikmesriik	Peibutuspüügivahendite arv laeva kohta
Itaalia	100
Malta	200
Hispaania	50

c) Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27) saadud maksimaalne püügimaht eluskaalu tonnides  

Liik:	Harilik kuldmakrell Coryphaena hippurus		Püügipiirkond:	GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 liidu ja rahvusvahelised veed (DOL/MED)
Itaalia	1 174		Maksimaalne püügimaht
Malta	517
Hispaania	127
Liit	1 818
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

IV LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS

Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) määruse (EL) 2019/1022 artikli 2 punktis 13 määratletud kalavarude rühmade kaupa ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügiks ette nähtud traalpüügi laevade 11 ja põhjalähedaste õngejadadega laevade maksimaalsed püügi piirnormid ja kogupikkus on esitatud allpool olevates tabelites.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1022 artiklis 7 sätestatud norme ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiid-lehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Sinipunakas aadelkrevett
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Vööt-meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak

1.Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades)

Traalerite püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood	Täiendava eraldamise kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5 ja 6; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 5 ja 6	< 12 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_TR1	EFF1/MED1_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_TR2	EFF1/MED1_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_TR3	EFF1/MED1_TR3_AA
	≥ 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_TR4	EFF1/MED1_TR4_AA
Sinipunakas aadelkrevett geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7	< 12 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED1_TR1	EFF2/MED1_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED1_TR2	EFF2/MED1_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED1_TR3	EFF2/MED1_TR3_AA
	≥ 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED1_TR4	EFF2/MED1_TR4_AA

Traalerite püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood	Täiendava eraldamise kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 9 ja 10	< 12 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_TR1	EFF1/MED2_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_TR2	EFF1/MED2_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_TR3	EFF1/MED2_TR3_AA
	≥ 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_TR4	EFF1/MED2_TR4_AA
Hiid-lehthännak geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11	< 12 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED2_TR1	EFF2/MED2_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED2_TR2	EFF2/MED2_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED2_TR3	EFF2/MED2_TR3_AA
	≥ 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF2/MED2_TR4	EFF2/MED2_TR4_AA

Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7	< 12 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_LL1
	≥ 12 m ja < 18 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_LL2
	≥ 18 m ja < 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_LL3
	≥ 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED1_LL4

Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11	< 12 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_LL1
	≥ 12 m ja < 18 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_LL2
	≥ 18 m ja < 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_LL3
	≥ 24 m	p.m	p.m	p.m	EFF1/MED2_LL4

2. Süvamerekrevettide maksimaalsed püügi piirnormid

a)	Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügi võimalused Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahel (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides Liik: Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus Püügipiirkond: (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7) (ARA/GF1-7) Hispaania p.m     Prantsusmaa p.m     Itaalia p.m     Liit p.m     Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata   Maksimaalne püügimaht
b)	Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) püügi võimalused Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides
	Liik: Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus Püügipiirkond: Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11 (ARA/GF8-11) Hispaania p.m     Prantsusmaa p.m     Itaalia p.m     Liit p.m   Ennetuslik püügi piirnorm Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata   Maksimaalne püügimaht   Liik: Hiid-lehthännak Aristaeomorpha foliacea Püügipiirkond: Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11 (ARS/GF8–11) Hispaania p.m     Prantsusmaa p.m     Itaalia p.m     Liit p.m   Analüütilised püügi piirnormid TAC Ei kohaldata Maksimaalne püügimaht

3. Euroopa merluusi püügi piirnormid Vahemerel

a) Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püügi võimalused seisevpüüniste (GNS, GND ja GTR) kasutamisel Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahel (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides

Liik:	Euroopa merluus  Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	(geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7) (HKE/GF1–7)
Hispaania	p.m
Prantsusmaa	p.m
Itaalia	p.m
Liit	p.m		Analüütiline püügi piirnorm Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9 ei kohaldata.
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata		Maksimaalne püügimaht

b)    Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püügi võimalused seisevpüüniste (GNS, GND ja GTR) kasutamisel Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides

Liik:	Euroopa merluus  Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11 (HKE/GF8–11)
Hispaania	p.m
Prantsusmaa	p.m
Itaalia	p.m
Liit	p.m		Analüütiline püügi piirnorm Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9 ei kohaldata.
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata		Maksimaalne püügimaht

V LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MEREL

Kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud allpool olevates tabelites.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Engraulis encrasicolus	ANE	Euroopa anšoovis
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Vööt-meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak
Sardina pilchardus	PIL	Sardiin
Solea solea	SOL	Harilik merikeel

1. Väikesed pelaagilised liigid – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18

a) Maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik	Väikesed pelaagilised liigid (euroopa anšoovis ja sardiin)		Püügipiirkond	GFCM-GSA piirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed
	Engraulis encrasicolus (ANE/GF1718)	Sardina pilchardus (PIL/GF1718)
Itaalia	p.m	p.m
Horvaatia	p.m	p.m
Sloveenia	p.m	p.m
Liit	p.m	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

b) Väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	PS	249	77 145,52	18 537,72
Itaalia	PTM, OTM ja PS	187	64655	14065
Sloveenia  (*)	PS	4	433,7	38,5

(*) Soovituse GFCM/44/2021/20 punkti 28 ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit, mis on 2014. aastal kantud nii riiklikusse kui ka GFCMi registritesse, nagu Sloveenia puhul on. Sellisel juhul võib aktiivse laevastiku püügivõimsus laevade arvu ja kogumahutavuse (GT) ja brutoregistermahutavuse (GRT) ja kilovattide arvestuses suureneda kuni 50 %.

2. Põhjalähedased kalavarud – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18

a) Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) põhjalähedasi kalavarusid püüdvate traalide tüüpide ja laevastikusegmentide kaupa geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri)

					Püügipäevad 2025
Püügivahendi liik	Geograafiline piirkond	Asjaomased kalavarud	Laevade kogupikkus	Püügikoormuse rühma kood	ITAALIA	HORVAATIA	SLOVEENIA   (*)
Traalid (OTB)	GFCMi alapiirkonnad 17–18	Vööt-meripoisur; euroopa merluus; roosa süvahännak ja norra salehomaar	< 12 m	EFF/MED3_OTB_TR1	p.m	p.m
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_OTB_TR2	p.m	p.m
			≥ 24 m	EFF/MED3_OTB_TR3	p.m	p.m
Piimtraalid (TBB)	GFCMi alapiirkond 17	Harilik merikeel	< 12 m	EFF/MED3_TBB_TR1	p.m	p.m	p.m
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_TBB_TR2	p.m	p.m	p.m
			≥ 24 m	EFF/MED3_TBB_TR3	p.m	p.m	p.m

(*) Kooskõlas soovituse GFCM/43/2019/5 punktiga 13 ei tohi Sloveenia ületada püügikoormuse piirangut 3 000 püügipäeva aastas.

b) Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite ja piimtraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	OTB	495	79 867,99	13 267,99
Itaalia	OTB ja TBB	1 363	260 618,37	47 148
Sloveenia (*)	OTB	11	1 813,00	168,67

(*) Soovituse GFCM/43/2019/5 punkti 9 alapunkti c ja punkti 28 sätteid ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, mis kasutavad traalereid (OTB püügivahendeid) ja püüavad vähem kui 1 000 päeva punkti 9 alapunktis c osutatud võrdlusperioodi jooksul. Traalereid (OTB püügivahendeid) kasutava aktiivse laevastiku püügivõimsus ei tohi võrdlusperioodil suureneda rohkem kui 50 protsenti. 

VI LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SITSIILIA VÄINAS

Kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas põhjalähedaste liikide ja süvamerekrevettide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud allpool olevates tabelites.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiid-lehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Sinipunakas aadelkrevett

1. Põhjalähedased liigid

a) Põhjalähedaste liikide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Küpros	OTB	1	265	105
Hispaania	OTB	1	100	118
Itaalia	OTB	594	144 175	36 856
Malta	OTB	15	5 562	2 007

b) Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püüdvate traallaudadega põhjatraalerite (OTB) maksimaalne püügikoormus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16) väljendatuna püügipäevade arvus

Liikmesriik	Püügivahend	Laeva pikkus	Püügikoormuse rühma kood	Püügipäevad 2026
CYP	OTB	T-12	EFF4/MED4_OTB4	p.m
ITA	OTB	T-07	EFF4/MED4_OTB1	p.m
ITA	OTB	T-10	EFF4/MED4_OTB2	p.m
ITA	OTB	T-11	EFF4/MED4_OTB3	p.m
ITA	OTB	T-12	EFF4/MED4_OTB4	p.m
MLT	OTB	T-11	EFF4/MED4_OTB3	p.m
MLT	OTB	T-12	EFF4/MED4_OTB4	p.m

c) Roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Roosa süvahännak Parapenaeus longirostris	Püügipiirkond: geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16 (DPS/GF12–16)
Küpros	p.m	Analüütiline püügi piirnorm
Itaalia	p.m
Malta	p.m
Liit	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

2. Süvamerekrevetid

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Küpros	OTB	1	265	105
Hispaania	OTB	2	440,56	218,78
Itaalia	OTB	239	76 232	22 672
Malta	OTB	15	5 562	2 007

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Hiid-lehthännak Aristaeomorpha foliacea	Püügipiirkond: geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16 (ARS/GF12–16)
Hispaania	p.m	Analüütiline püügi piirnorm
Itaalia	p.m
Küpros	p.m
Malta	p.m
Liit	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond: geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16 (ARA/GF12-16)
Hispaania	p.m	Ennetuslik püügi piirnorm
Itaalia	p.m
Küpros	p.m
Malta	p.m
Liit	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

VII LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JOONIA MEREL JA LEVANDI MEREL

Joonia merel ja Levandi merel põhjalähedaste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud allpool olevates tabelites. Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiid-lehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Sinipunakas aadelkrevett

1. Joonia meri

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Kreeka	OTB	240	69 281	23 101
Itaalia	OTB	291	72383	16853
Malta	OTB	15	5 562	2 007

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Hiid-lehthännak Aristaeomorpha foliacea	Püügipiirkond: Geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21 (ARS/GF19-21)
Kreeka	p.m	Analüütiline püügi piirnorm
Itaalia	p.m
Malta	p.m
Liit	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond: Geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21 (ARA/GF19-21)
Kreeka	p.m	Analüütiline püügi piirnorm
Itaalia	p.m
Malta	p.m
Liit	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

2. Levandi meri

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Küpros	OTB	6	2 048	618
Itaalia	OTB	34	15345	5542

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Hiid-lehthännak Aristaeomorpha foliacea	Püügipiirkond: Geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27 (ARS/GF24-27)
Itaalia	p.m	Ennetuslik püügi piirnorm
Küpros	p.m
Liit	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond: Geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27 (ARA/GF24-27)
Itaalia	p.m	Ennetuslik püügi piirnorm
Küpros	p.m
Liit	p.m
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

VIII LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED ALBORÁNI MEREL

[lisatakse hiljem]

IX LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED MUSTAL MEREL

Käesoleva lisa tabelites esitatakse TACid ja kvoodid eluskaalu tonnides liikide kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Scophthalmus maximus	TUR	Harilik kammeljas

Liik	Kilu Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (SPR/F3742C)
Bulgaaria	8 032,50		Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
Rumeenia	3 442,50
Liit	11 475
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata

Liik:	Harilik kammeljas Scophthalmus maximus		Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (TUR/F3742C)
Bulgaaria	82,50		Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
Rumeenia	82,50
Liit	165	(*)
Lubatud kogupüük (TAC)	890

(*)  Ükski püügitegevus, sealhulgas ümberlaadimine, kala pardal hoidmine, lossimine ega esmamüük, ei ole lubatud alates 15. aprillist kuni 15. juunini 2026.

(1) 1    TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP ja TSP.