EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.9.2025
COM(2025) 475 final
2025/0283(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
rahvusvahelise kakaolepingu muudatuste heakskiitmise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.9.2025
COM(2025) 475 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
rahvusvahelise kakaolepingu muudatuste heakskiitmise kohta
|
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon |
TD/COCOA.10/5/Amend.1 1 |
||
|
|
ÜRO
|
Levitamine: üldine 8. juuli 2022 Originaalkeel: inglise |
|
2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping,
muudetud 2022. aastal 2 ***
Sisukord
Lehekülg
Sissejuhatus 5
ÜRO 2010. aasta kakaokonverentsi päevakord 6
ÜRO 2010. aasta kakaokonverentsil vastu võetud resolutsioon 7
Konverentsil esindatud riikide ja organisatsioonide loetelu 8
2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping, mida on muudetud 2022. aastal
Preambul 9
I peatükk – Eesmärgid 10
Artikkel 1 – Eesmärgid 10
II peatükk – Mõisted 11
Artikkel 2 – Mõisted 11
III peatükk – Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon 13
Artikkel 3 – Rahvusvahelise Kakaoorganisatsiooni peakorter ja struktuur 13
Artikkel 4 – Organisatsiooni liikmed 13
Artikkel 5 – Privileegid ja immuniteedid 14
IV peatükk – Rahvusvaheline kakaonõukogu 15
Artikkel 6 – Rahvusvahelise kakaonõukogu koosseis 15
Artikkel 7 – Nõukogu volitused ja ülesanded 15
Artikkel 8 – Nõukogu esimees ja aseesimees 15
Artikkel 9 – Nõukogu istungid 16
Artikkel 10 – Hääled 16
Artikkel 11 – Nõukogu hääletuskord 17
Artikkel 12 – Nõukogu otsused 17
Artikkel 13 – Koostöö muude organisatsioonidega 17
Artikkel 14 – Vaatlejate kutsumine ja osalemine 18
Artikkel 15 – Kvoorum 18
V peatükk – Organisatsiooni sekretariaat 19
Artikkel 16 – Organisatsiooni tegevdirektor ja töötajad 19
Artikkel 17 – Tööprogramm 19
Artikkel 18 – Aastaaruanne 20
VI peatükk – Haldus- ja finantskomitee 21
Artikkel 19 – Haldus- ja finantskomitee moodustamine 21
Artikkel 20 – Haldus- ja finantskomitee koosseis 21
Artikkel 21 – Haldus- ja finantskomitee koosolekud 21
VII peatükk – Rahastamine 22
Artikkel 22 – Rahastamine 22
Artikkel 23 – Liikmete vastutus 22
Artikkel 24 – Halduseelarve kinnitamine ja osamaksu arvestamine 22
Artikkel 25 – Osamaksu tasumine halduseelarvesse 23
Artikkel 26 – Auditeerimine ja aruannete avaldamine 23
VIII peatükk – Majanduskomitee 24
Artikkel 27 – Majanduskomitee moodustamine 24
Artikkel 28 – Majanduskomitee koosseis 24
Artikkel 29 – Majanduskomitee koosolekud 24
IX peatükk – Turu läbipaistvus 26
Artikkel 30 – Teave ja turu läbipaistvus 26
Artikkel 31 – Varud 26
Artikkel 32 – Kakaoasendajad 26
Artikkel 33 – Indikaatorhind 27
Artikkel 34 – Muundustegurid 27
Artikkel 35 – Teadus- ja arendustegevus 27
X peatükk – Turu arendamine 28
Artikkel 36 – Turu analüüsimine 28
Artikkel 37 – Töötlemine päritolukohas ja tarbimise edendamine 28
Artikkel 38 – Uuringud, ülevaated ja aruanded 28
XI peatükk – Peen aroomikakao 30
Artikkel 39 – Peen aroomikakao 30
XII peatükk – Projektid 31
Artikkel 40 – Projektid 31
Artikkel 41 – Suhted mitme- ja kahepoolsete rahastajatega 31
XIII peatükk – Kestlik areng 32
Artikkel 42 – Kestlik kakaomajandus 32
Artikkel 43 – Majanduslik kestlikkus 32
Artikkel 44 – Sotsiaalne kestlikkus 32
Artikkel 45 – Keskkonnakestlikkus 33
XIV peatükk – Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu 34
Artikkel 46 – Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu asutamine 34
Artikkel 47 – Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosseis ja koosolekud 34
XV peatükk – Kohustustest vabastamine ning diferentseeritud ja heastavad meetmed 36
Artikkel 48 – Kohustustest vabastamine erakorralistel asjaoludel 36
Artikkel 49 – Diferentseeritud ja heastavad meetmed 36
XVI peatükk – Konsultatsioonid, vaidlused ja kaebused 37
Artikkel 50 – Konsultatsioonid 37
Artikkel 51 – Vaidlused 37
Artikkel 52 – Kaebused ja nõukogu meetmed 37
XVII peatükk – Lõppsätted 39
Artikkel 53 – Hoiulevõtja 39
Artikkel 54 – Allakirjutamine 39
Artikkel 55 – Ratifitseerimine, vastuvõtmine ja heakskiitmine 39
Artikkel 56 – Ühinemine 39
Artikkel 57 – Ajutisest kohaldamisest teatamine 39
Artikkel 58 – Jõustumine 40
Artikkel 59 – Reservatsioonid 40
Artikkel 60 – Lepingust taganemine 40
Artikkel 61 – Väljaarvamine 41
Artikkel 62 – Tasaarveldus lepingust taganevate või organisatsioonist väljaarvatud liikmetega 41
Artikkel 63 – Lepingu kehtivus ja lõpetamine 41
Artikkel 64 – Muudatused 41
XVIII peatükk – Lisa- ja üleminekusätted 43
Artikkel 65 – Erireservfond 43
Artikkel 66 – Muud lisa- ja üleminekusätted 43
Lisad
A lisa – Kakaoeksport arvutatuna artikli 58 kohaldamiseks (jõustumine) 44
B lisa – Kakaoimport arvutatuna artikli 58 kohaldamiseks (jõustumine) 46
C lisa – Tootjariigid, kes ekspordivad eranditult või osaliselt peent aroomikakaod 49
D lisa – Liikmesus ja häälte jagunemine 1. oktoobri 2021. aasta seisuga artikli 64 kohaldamisel 50
Kinnitused
Lepinguosaliste deklaratsioon artikli 16 kohta 51
Sissejuhatus
ÜRO 2010. aasta kakaokonverents toimus 19. aprillil 2010 ja 21.–25. juunil 2010 Genfis rahvaste palees (Palais des Nations). Konverentsile olid kutsutud kehtiva lepingu osalised ja kõik ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) liikmesriigid ning ÜRO spetsialiseeritud asutused.
Konverentsil sai tutvuda uue rahvusvahelise kakaolepingu eelnõuga, mis oli rahvusvahelise kakaonõukogu loodud töörühma arutelude tulemus.
Konverentsi avas 19. aprillil 2010 UNCTADi toorainete eriüksuse ametnik Kwabena Baah-Duodu. Konverentsi eesistujaks valiti suursaadik Guy-Alain Emmanuel Gauze (Côte d’Ivoire) ja konverentsi ase-eesistujaks Max Schnellmann (Šveits). Samuti võeti vastu dokumendis TD/COCOA.10/1 esitatud päevakord. Konverentsil otsustati selle ülejäänud osa edasi lükata 21.–25. juunile 2010, sest paljud kakaod tootvate ja tarbivate riikide valitsuste esindajad ei saanud osaleda, kuna Genfi lennud tühistati Islandi vulkaanipurske tõttu. Kõigi muude päevakorrapunktidega jätkati, kui konverents juunis jätkus. Konverentsi sekretär oli Lisanne Losier ja konverentsi õigusnõustaja oli Carlos Moreno.
UNCTADi asepeasekretär Petko Draganov ja Rahvusvahelise Kakaoorganisatsiooni (ICCO) tegevsekretär Jan Vingerhoets juhatasid 21. juuni 2010. aasta täiskogu istungi sisse tervitavate avaldustega ning esitasid ajaloolise ülevaate ja kokkuvõtte kakaolepingu jätkulepingu ettevalmistamisest. Konverents võttis vastu oma töökorra (TD/COCOA.10/2) ja moodustas läbirääkimiskomitee, et arutada lepingu artikleid kinnisel istungil. Läbirääkimiskomitee esimeheks valiti Hagen Streichert (Saksamaa) ja aseesimeheks suursaadik Jean Kekedo (Paapua Uus-Guinea). Konverents lõpetas oma töö 25. juunil 2010, kui lõppistungil võeti vastu resolutsioon (TD/COCOA.10/4) ja koostati 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu tekst.
ÜRO peasekretär andis 14. detsembril 2010 hoiulevõtjana välja hoiulevõtja teate (C.N.810.2010.TREATIES-2), milles juhtis kõigi poolte tähelepanu veale lepingu autentse teksti artikli 62 lõikes 3 ning hoiulevõtja 30. septembri 2010. aasta teatega C.N.497.2010.TREATIES-2 levitatud tõestatud koopiates, milles oleks pidanud mõiste „viies kakaoaasta“ asemel olema mõiste „kümnes kakaoaasta“. Vastavalt väljakujunenud hoiulevõtmistavale saab peasekretärile vastuväiteid esitada 90 päeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Vastuväiteid ei esitatud ja lepingu tekst parandati.
ÜRO 2010. aasta kakaokonverentsi päevakord
1. Konverentsi avamine.
2. Päevakorra vastuvõtmine.
3. Töökorra vastuvõtmine.
4. Ametnike valimine.
5. Esindajate volitused:
a) volituste kontrollimise komitee moodustamine;
b) volituste kontrollimise komitee aruanne.
6. Läbirääkimiskomitee ja vajaduse korral muude komiteede moodustamine.
7. 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu jätkulepingu ettevalmistamine.
8. Lõplike resolutsioonide läbivaatamine ja vastuvõtmine.
9. Muud küsimused.
ÜRO 2010. aasta kakaokonverentsil vastu võetud resolutsioon
Lõplik resolutsioon
ÜRO kakaokonverents 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu jätkulepingu üle läbirääkimiste pidamiseks,
olles kokku tulnud Genfis 19. aprillil 2010 ja 21.–25. juunil 2010,
väljendades tänu UNCTADi peasekretärile konverentsile võimaldatud vahendite ja teenuste eest,
avaldades tänu konverentsi presidendile, teistele liikmetele ja sekretariaadile nende panuse eest,
olles koostanud 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu teksti araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles,
1. palub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäril edastada lepingu teksti koopiad kõikidele konverentsile kutsutud valitsustele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele läbivaatamiseks;
2. palub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäril kanda hoolt selle eest, et leping oleks New Yorgis asuvas ÜRO peakorteris allkirjastamiseks avatud lepingu artiklis 53 sätestatud ajavahemiku jooksul;
3. juhib tähelepanu menetlustele, mis on kättesaadavad riikidele ja lepingu artiklis 4 osutatud valitsustevahelistele organisatsioonidele, et saada 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu osalisteks, ning kutsub neid selleks hoiule andma asjakohased dokumendid.
4. täiskogu istung
25. juuni 2010
Konverentsil esindatud riikide ja organisatsioonide loetelu 3 **
Liikmesriigid
|
Alžeeria |
Luksemburg |
|
Austria |
Malaisia |
|
Bahrein |
Mali |
|
Belgia |
Mehhiko |
|
Boliivia Paljurahvuseline Riik |
Maroko |
|
Brasiilia |
Nepal |
|
Kamerun |
Madalmaad |
|
Hiina |
Nicaragua |
|
Côte d’Ivoire |
Nigeeria |
|
Kuuba |
Paapua Uus-Guinea |
|
Küpros |
Poola |
|
Tšehhi Vabariik |
Portugal |
|
Dominikaani Vabariik |
Rumeenia |
|
Ecuador |
Venemaa Föderatsioon |
|
Prantsusmaa |
Saint Lucia |
|
Gabon |
Sierra Leone |
|
Saksamaa |
Slovakkia |
|
Ghana |
Lõuna-Aafrika |
|
Kreeka |
Hispaania |
|
Guinea |
Rootsi |
|
Püha Tool |
Šveits |
|
Ungari |
Tai |
|
Indoneesia |
Togo |
|
Iraak |
Trinidad ja Tobago |
|
Iirimaa |
Venezuela Bolívari Vabariik |
|
Itaalia |
Sambia |
|
Jamaica |
Vaatleja
Palestiina
Valitsustevahelised organisatsioonid
Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid)
Aafrika Liit
Kakaotootjate liit (CPA)
Euroopa Liit
Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon (ICCO)
Rahvusvaheline Džuudi Uurimisrühm (IJSG)
Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF)
ÜRO spetsialiseeritud asutused ja nendega seotud organisatsioonid
Rahvusvaheline Kaubanduskeskus (ITC)
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)
ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon (UNIDO)
Valitsusvälised organisatsioonid
Ocaproce Internationale
Oxfam International
Preambul
Lepinguosalised,
a) tunnistades kakaosektori panust vaesuse vähendamisse ja rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide ning eelkõige kestliku arengu eesmärkide saavutamisse;
b) tunnistades kakao ja sellega kauplemise tähtsust äraelamist võimaldava tuluallikana arengumaade majanduses ning tunnistades kakaoga kauplemise esmatähtsat panust arengumaade eksporditulusse ning nende majandus- ja sotsiaalarengu programmide väljatöötamisse;
c) tunnistades kakaosektori tähtsust miljonite inimeste toimetuleku seisukohast, eelkõige arengumaades, kus kakao tootmine on väikepõllumajandustootjatele keskkonnahoidlike töökohtade ja äraelamist võimaldava sissetuleku otsene allikas;
d) tunnistades, et tihe rahvusvaheline koostöö kakaoga seotud küsimustes ja kõikide kakao väärtusahelaga seotud asjaosaliste jätkuv dialoog võivad aidata kaasa maailma kakaomajanduse kestlikule arengule;
e) tunnistades eksportivate ja importivate liikmete vahelise strateegilise partnerluse tähtsust kestliku kakaomajanduse saavutamisel;
f) tunnistades vajadust tagada rahvusvahelise kakaoturu läbipaistvus nii tootjate kui ka tarbijate huvides;
g) tunnistades varasemate 1972., 1975., 1980., 1986., 1993. ja 2001. aasta rahvusvaheliste kakaolepingute panust maailma kakaomajanduse arengusse,
on kokku leppinud järgmises:
2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping, mida on muudetud 2022. aastal
I peatükk
Eesmärgid
Artikkel 1
Eesmärgid
Ülemaailmse kakaosektori tugevdamiseks, selle kestliku arengu soodustamiseks ning kõikide sidusrühmade kasu suurendamiseks on seitsmenda rahvusvahelise kakaolepingu eesmärgid järgmised:
a) soodustada rahvusvahelist koostööd maailma kakaomajanduses;
b) luua sobiv raamistik kõigi kakaoga seotud küsimuste arutamiseks valitsuste vahel ja erasektoriga;
c) aidata kaasa liikmete riikliku kakaomajanduse tugevdamisele pädevatele asutustele rahastamiseks ja elluviimiseks esitatavate projektide ettevalmistamise, arendamise ja hindamise kaudu ning liikmetele ja maailma kakaomajandusele kasu toovatele projektidele rahaliste vahendite hankimise kaudu;
d) saada õiglast hinda, mis tagab kakao väärtusahelas õiglase majandusliku kasu nii tootjatele kui ka tarbijatele, ning aidata kõikide liikmete huvides kaasa maailma kakaomajanduse tasakaalustatud arengule;
e) saavutada kakaotootjatele äraelamist võimaldav sissetulek;
f) edendada majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku kakaomajandust;
g) toetada teadusuuringuid ja nende tulemuste rakendamist koolitus- ja teabeprogrammide kaudu, mis võimaldavad kakaole sobivate tehnoloogiate siiret liikmetele;
h) soodustada maailma kakaomajanduse ja eelkõige kakaoga kauplemise läbipaistvust asjaomase statistika kogumise, analüüsi ja levitamise ning asjakohaste uuringute tegemise kaudu, samuti soodustada kaubandustakistuste kõrvaldamist, ilma et see piiraks riiklike sanitaar- ja fütosanitaarstandardite kohaldamist;
i) soodustada ja ergutada šokolaadi ja kakaotoodete tarbimist, et suurendada nõudlust kakao järele, eelkõige reklaamides tihedas koostöös erasektoriga kakao häid omadusi, kaasa arvatud selle tervislikkust;
j) julgustada liikmeid parandama kakao kvaliteeti ja ohutust, keskendudes muu hulgas konkreetsetele maitseomadustele ja kakaoubade terviklikkusele, ning töötama välja kakaosektori jaoks asjakohaseid toiduohutusega seotud meetmeid;
k) julgustada liikmeid välja töötama ja rakendama strateegiaid, et suurendada kohalike kogukondade ja väikepõllumajandustootjate suutlikkust teenida äraelamist võimaldavat sissetulekut, et tagada oma perekondadele inimväärne elukvaliteet ja aidata seega kaasa vaesuse kaotamisele;
l) parandada kakaotootjaid toetavate finantsvahendite ja -teenuste, sealhulgas krediidivõimaluste ja riskijuhtimisstrateegiatega seotud teabe kättesaadavust;
m) soodustada lisaväärtuse loomist kakaoubade töötlemise kaudu päritoluriikides ning edendada kakao kasutamist toiduaine-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses;
n) julgustada liikmeid kõrvaldama tõkked, mis takistavad uute investorite sisenemist kakaomajandusse;
o) edendada kakaotoode tuletistoodetega kauplemist.
II peatükk
Mõisted
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „kakao“ – kakaooad ja kakaotooted, välja arvatud juhul, kui on sõnaselgelt viidatud mõistele „kakaooad“;
2. „peen aroomikakao“ – kakao, mida iseloomustab kompleksne organoleptiline profiil, mis koosneb tasakaalustatud põhiomadustest ning aroomi- ja maitsenüanssidest; täiendavad omadused on aroomi- ja maitseväljenduses selgelt tajutavad ja äratuntavad; see tuleneb a) teatava geneetilise koostise, b) teatava keskkonna/kasvatuspiirkonna soodsate kasvutingimuste, c) istanduste haldamiseks kasutatavate konkreetsete tehnikate, d) konkreetsete koristus- ja koristusjärgsete tavade ning e) püsiva keemilise ja füüsikalise koostise ning ubade terviklikkuse vastastikusest mõjust;
3. „kakaotooted“ – üksnes kakaoubadest valmistatud tooted, näiteks kakaomass, kakaovõi, magustamata kakaopulber, kakaokook ja purustatud kakaooad vastavalt codex alimentarius’ele;
4. „šokolaad ja šokolaaditooted“ – tooted, mis on valmistatud kakaoubadest vastavalt codex alimentarius’e šokolaadi ja šokolaaditoodete standardile;
5. „kakaoubade varu“ – kõik kuivatatud kakaooad, mis on identifitseeritavad kakaoaasta viimase päeva (30. septembri) seisuga, sõltumata kohast, omanikust või kasutusotstarbest;
6. „kakaoaasta“ – 12-kuuline ajavahemik 1. oktoobrist 30. septembrini (k.a);
7. „organisatsioon“ – artiklis 3 nimetatud Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon;
8. „nõukogu“ – artiklis 6 nimetatud rahvusvaheline kakaonõukogu;
9. „lepinguosaline“ – valitsus, Euroopa Liit või valitsustevaheline organisatsioon artikli 4 tähenduses, kes on nõustunud end ajutiselt või püsivalt käesoleva lepinguga siduma;
10. „liige“ – lepinguosaline, nagu see on määratletud punktis 9;
11. „impordiriik“ või „importiv liige“ – vastavalt riik või liige, kelle kakaoimport kakaoubades väljendatuna ületab ekspordi;
12. „ekspordiriik“ või „eksportiv liige“ – vastavalt riik või liige, kelle kakaoeksport kakaoubades väljendatuna ületab impordi. Kakaod tootev riik, kelle kakaoimport kakaoubades väljendatuna ületab eksporti, kuid kelle toodang ületab importi või kelle toodang ületab kakao nähtavat sisetarbimist, 4 võib siiski soovi korral olla eksportiv liige;
13. „kakaoeksport“ – igasugune kakao, mis viiakse välja mis tahes riigi tolliterritooriumilt, ning „kakaoimport“ – igasugune kakao, mis tuuakse sisse mis tahes riigi tolliterritooriumile, eeldusel et kõnealuste mõistete kohaldamisel peetakse enam kui ühte tolliterritooriumi hõlmava liikme puhul tolliterritooriumi all silmas kõnealuse liikme tolliterritooriumide kogumit;
14. „tolliterritoorium“ – territoorium, kus riigi tollieeskirju kohaldatakse täies ulatuses;
15. „kestlik kakaomajandus“ – ühtne väärtusahel, milles kõik sidusrühmad, sealhulgas väikepõllumajandustootjad teevad koostööd, et töötada välja ja edendada asjakohaseid meetmeid, et saavutada tootmise, töötlemise ja tarbimise tase, mis on praeguste ja tulevaste põlvkondade ja väikepõllumajandustootjate huvides majanduslikult elujõuline, toitumise seisukohast tervislik, agroökoloogiliselt mõistlik ja sotsiaalselt vastutustundlik;
16. „eetiline kakao“ – kakao, mis on toodetud vastutustundliku tegevuse käigus, mis ei kahjusta keskkonda, bioloogilist mitmekesisust, kogukondi ega nende kultuuri;
17. „erasektor“ – kõik erasektori ettevõtjad, kelle põhitegevus toimub kakaosektoris, nende hulgas põllumajandustootjad, edasimüüjad, töötlejad, tootjad ja uurimisasutused. Käesoleva lepingu raames hõlmab erasektor ka riigiettevõtteid, -ametkondi ja -asutusi, mis täidavad rolli, mida teistes riikides täidavad eraettevõtted;
18. „indikaatorhind“ – käesoleva lepingu tähenduses kasutatav kakao rahvusvahelise hinna tüüpiline indikaator, mis arvutatakse vastavalt artiklile 33;
19. „tonn“ – 1 000 kilogrammi või 2 204,6 naela; „nael“ – 453,597 grammi;
20. „jagatud lihthäälteenamus“ – eksportivate liikmete häälteenamus ja importivate liikmete häälteenamus eraldi arvestatuna;
21. „kvalifitseeritud häälteenamus“ – kaks kolmandikku eksportivate liikmete häältest ja kaks kolmandikku importivate liikmete häältest eraldi arvestatuna, tingimusel et kohal on vähemalt viis eksportivat liiget ja enamik importivatest liikmetest;
22. „jõustumine“ – kuupäev, mil käesolev leping esmakordselt kas ajutiselt või lõplikult kehtima hakkab, kui ei ole määratud teisiti;
23. „äraelamist võimaldav sissetulek“ – leibkonna piisav netosissetulek, mis tagab kõigile leibkonna liikmetele inimväärse elatustaseme vastavalt riiklikele standarditele.
III peatükk
Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon (ICCO)
Artikkel 3
Rahvusvahelise Kakaoorganisatsiooni peakorter ja struktuur
1. 1972. aasta rahvusvahelise kakaolepinguga asutatud Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon jätkab tegevust ning kohaldab käesoleva lepingu sätteid ja kontrollib selle täitmist.
2. Organisatsiooni peakorter asub alati mõne liikmeks oleva riigi territooriumil.
3. Organisatsiooni peakorter asub Abidjanis (Côte d'Ivoire), kui nõukogu ei otsusta teisiti.
4. Organisatsioon tegutseb järgmiste organite kaudu:
a) rahvusvaheline kakaonõukogu, mis on organisatsiooni kõrgeim organ;
b) nõukogu allorganid, sh haldus- ja finantskomitee, majanduskomitee, maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu ja muud nõukogu moodustatud komiteed; ning
c) sekretariaat, mis asub organisatsiooni peakorteri juures;
d) piirkondlikud bürood, mille võib luua nõukogu.
Artikkel 4
Organisatsiooni liikmed
1. Iga lepinguosaline on organisatsiooni liige.
2. Organisatsiooni liikmed jagunevad kahte kategooriasse, nimelt:
a) eksportivad liikmed ja
b) importivad liikmed.
3. Liige võib oma kategooriat muuta nõukogu kehtestatavatel tingimustel.
4. Kaks või enam lepinguosalist võivad teatada, et osalevad organisatsioonis liikmete rühmana, saates nõukogule ja lepingu hoiulevõtjale vastava teatise, mis jõustub asjaomaste lepinguosaliste täpsustatud kuupäeval ja nõukogu kinnitatud tingimustel.
5. Igasugust viidet käesolevas lepingus valitsusele või valitsustele tõlgendatakse nii, et see hõlmab ka Euroopa Liitu ja mis tahes valitsustevahelist organisatsiooni, millel on samalaadsed kohustused seoses läbirääkimistega rahvusvaheliste lepingute, eriti toorainelepingute üle, ning nende sõlmimise ja kohaldamisega. Sellest tulenevalt tõlgendatakse kõiki käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid allkirjastamisele, ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele või ajutisest kohaldamisest teatamisele või ühinemisele selliste valitsusvaheliste organisatsioonide puhul selliselt, et need hõlmavad viidet kõnealuste valitsusvaheliste organisatsioonide poolsele allkirjastamisele, ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele, või ajutisest kohaldamisest teatamisele või ühinemisele.
6. Kõnealustel valitsustevahelistel organisatsioonidel on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui suur on nende liikmesriikide häälte koguarv vastavalt artiklile 10. Sellisel juhul kõnealuste valitsusvaheliste organisatsioonide liikmesriigid oma individuaalset hääleõigust ei kasuta.
Artikkel 5
Privileegid ja immuniteedid
1. Organisatsioon on juriidiline isik. Eelkõige on tal õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning algatada kohtuasju.
2. Organisatsiooni, selle tegevdirektori, personali ja ekspertide ning liikmete esindajate seisundit, privileege ja immuniteete, juhul kui nad viibivad oma ametiülesannete täitmiseks võõrustajariigi territooriumil, reguleerib võõrustajariigi valitsuse ja Rahvusvahelise Kakaoorganisatsiooni vahel sõlmitud peakorterit käsitlev leping.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud peakorterit käsitlev leping on käesolevast lepingust sõltumatu. See lõpeb siiski järgmistel juhtudel:
a) kõnealuse peakorterit käsitleva lepingu sätete kohaselt;
b) juhul kui organisatsiooni peakorter viiakse väljapoole võõrustajariigi territooriumi või
c) kui organisatsioon lõpetab tegevuse.
4. Organisatsioon võib sõlmida ühe või mitme liikmega lepinguid, mille peab kinnitama nõukogu ning mis käsitlevad privileege ja immuniteete, mis võivad olla vajalikud käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.
IV peatükk
Rahvusvaheline kakaonõukogu
Artikkel 6
Rahvusvahelise kakaonõukogu koosseis
1. Rahvusvaheline kakaonõukogu koosneb kõigist organisatsiooni liikmetest.
2. Iga liiget esindavad nõukogu koosolekutel asjakohaselt volitatud esindajad.
Artikkel 7
Nõukogu volitused ja ülesanded
1. Nõukogu kasutab kõiki volitusi ja täidab või korraldab kõigi selliste ülesannete täitmise, mis on vajalikud käesoleva lepingu sätete rakendamiseks.
2. Nõukogul ei ole õigust võtta ei enda ega oma liikmete nimel kohustusi, mis ei kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse, ning eelkõige ei ole tal õigust võtta laenuks raha. Oma lepingute sõlmimise õiguse kasutamise korral lisab nõukogu nendesse lepingutesse käesolevas sättes ja artiklis 23 sisalduvad tingimused selliselt, et nõukoguga lepinguid sõlmivad muud osalised oleksid nendest teadlikud; kui aga kõnealused tingimused jäetakse lisamata, ei muuda see lepingut kehtetuks ega tähenda, et nõukogu on oma volitusi ületanud.
3. Nõukogu võtab vastu eeskirjad ja regulatsioonid, mis on vajalikud käesoleva lepingu täitmiseks ja on sellega kooskõlas, sealhulgas nõukogu ja komiteede töökorra ning organisatsiooni finants- ja personalieeskirjad. Nõukogu võib oma töökorras näha ette korra, mille kohaselt ta võib otsustada teatud küsimusi ilma kokku tulemata.
4. Nõukogu peab andmikke, mis on vajalikud tema käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks, ja muid andmikke, mida ta peab asjakohaseks.
5. Nõukogu võib vajaduse korral kokku kutsuda töörühmi, kes abistaksid teda ülesannete täitmisel.
Artikkel 8
Nõukogu esimees ja aseesimees
1. Nõukogu valib igaks kakaoaastaks esimehe ja aseesimehe, kellele organisatsioon palka ei maksa.
2. Kui esimees valitakse eksportivate liikmete esindajate seast, siis aseesimees valitakse importivate liikmete esindajate seast, ja vastupidi. Need ametid vahelduvad igal kakaoaastal nende kahe kategooria vahel.
3. Nii esimehe kui ka aseesimehe ajutise või ühe või mõlema nimetatud ametniku püsiva puudumise korral võib nõukogu valida eksportivate liikmete esindajate või importivate liikmete esindajate seast vastavalt vajadusele ajutiselt või alaliselt uued ametnikud.
4. Esimees ega ükski teine nõukogu koosolekul eesistujaks olev ametnik ei või hääletada. Nende delegatsiooni liige võib kasutada tema esindatava liikme hääleõigust.
Artikkel 9
Nõukogu istungid
1. Üldreeglina peab nõukogu iga poole kakaoaasta järel ühe korralise istungi.
2. Nõukogu erakorralisi istungeid peetakse siis, kui nõukogu seda otsustab või kui seda taotleb:
a) viis liiget;
b) vähemalt kaks liiget, kellel mõlemal on vähemalt 200 häält;
c) tegevdirektor artiklite 22 ja 60 kohaselt.
3. Nõukogu istungite toimumisest teatatakse vähemalt 30 kalendripäeva ette, välja arvatud hädaolukorra puhul, mil etteteatamistähtaeg on 15 päeva.
4. Istungid toimuvad organisatsiooni peakorteris, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Kui nõukogu tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige asjakohased lisakulud, mis on tekkinud võrreldes kuludega, mille tavapäraselt katab sekretariaat.
5. Nõukogu istungid võivad toimuda virtuaalselt või hübriidvormis, kui nõukogu nii otsustab või kui seda taotleb vähemalt kaks liiget, kellel mõlemal on vähemalt 200 häält.
Artikkel 10
Hääled
1. Eksportivatel liikmetel on kokku 1 000 häält ja importivatel liikmetel on kokku 1 000 häält, mis jagunevad kummaski liikmete kategoorias (st vastavalt eksportivate ja importivate liikmete vahel) käesoleva artikli järgmiste lõigete kohaselt.
2. Iga kakaoaasta kohta jaotatakse eksportivate liikmete hääled järgmiselt: igal eksportival liikmel on viis põhihäält. Ülejäänud hääled jaotatakse kõigi eksportivate liikmete vahel proportsionaalselt nende kakaoekspordi keskmise mahu alusel kolmel eelneval kakaoaastal, mille andmed on organisatsioon avaldanud oma väljaande „Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics“ viimases numbris. Selleks arvutatakse eksport kakaoubade netoekspordina pluss kakaotoodete netoeksport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse ubades, kasutades artiklis 34 esitatud muundustegureid.
3. Iga kakaoaasta kohta jaotatakse importivate liikmete hääled kõigi importivate liikmete vahel proportsionaalselt nende kakaoimpordi keskmise mahu alusel kolmel eelneval kakaoaastal, mille andmed on organisatsioon avaldanud oma väljaande „Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics“ viimases numbris. Selleks arvutatakse import kakaoubade netoimpordina pluss kakaotoodete netoimport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse ubades, kasutades artiklis 34 esitatud muundustegureid. Ühelgi liikmel ei ole alla viie hääle. Selleks jaotatakse nende liikmete hääleõigus, kellel on miinimumist rohkem hääli, ümber teiste liikmete vahel, kellel on miinimumist vähem hääli.
4. Kui mingil põhjusel peaks tekkima raskusi häälte arvutamise statistilise aluse määramise või ajakohastamisega vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3, võib nõukogu otsustada kasutada häälte arvutamiseks teistsugust statistilist alust.
5. Ühelgi liikmel, välja arvatud artikli 4 lõigetes 4 ja 5 nimetatud liikmed, ei ole üle 400 hääle. Kõik seda arvu ületavad hääled, mis tulenevad käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 esitatud arvutustest, jaotatakse nimetatud lõigete alusel ümber teiste liikmete vahel.
6. Kui organisatsiooni liikmeskond muutub või liikme hääleõigus käesoleva lepingu mõne sätte alusel peatatakse või taastatakse, näeb nõukogu ette korra häälte ümberjaotamiseks vastavalt käesolevale artiklile. Euroopa Liit või artiklis 4 määratletud valitsustevaheline organisatsioon saab hääli ühe liikmena vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 või 3 sätestatud menetlusele.
7. Hääli ei saa osadeks jagada.
Artikkel 11
Nõukogu hääletuskord
1. Igal liikmel on õigus anda temale kuuluv arv hääli ja ühelgi liikmel ei ole õigust oma hääli jagada. Liige võib siiski hääletada kõnealustest häältest erinevalt kõigi nende häältega, mida tal on õigus anda käesoleva artikli lõike 2 alusel.
2. Nõukogu esimehele esitatud kirjaliku taotlusega võib iga eksportiv liige volitada iga teist eksportivat liiget ja iga importiv liige iga teist importivat liiget esindama tema huve ja kasutama tema hääli nõukogu koosolekutel. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 10 lõikes 5 sätestatud piirangut.
3. Liige, kellele teine liige on andnud volitused oma häälte andmiseks artikli 10 kohaselt, annab kõnealused hääled vastavalt volitanud liikme juhistele.
Artikkel 12
Nõukogu otsused
1. Nõukogu püüab kõik otsused vastu võtta ja kõik soovitused esitada konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võtab nõukogu vastu otsused ja esitab soovitusi kvalifitseeritud häälteenamusega järgmise menetluse kohaselt:
a) kui kolme või enama eksportiva liikme või kolme või enama importiva liikme vastuhääletamise tõttu ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust, loetakse ettepanek tagasilükatuks;
b) kui kolme või vähema eksportiva liikme või kolme või vähema importiva liikme vastuhääletamise tõttu ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust, pannakse ettepanek 48 tunni jooksul uuesti hääletusele; ja
c) kui ka sel juhul ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust, loetakse ettepanek tagasilükatuks.
2. Nõukogu otsuste või soovituste vastuvõtmiseks vajaliku häälte arvu lugemisel ei võeta arvesse hääletamisest keelduvate liikmete hääli.
3. Käesoleva lepingu kohaselt kohustuvad liikmed aktsepteerima siduvana kõiki nõukogu otsuseid.
Artikkel 13
Koostöö muude organisatsioonidega
1. Nõukogu korraldab vajaduse korral konsulteerimist ja koostööd ÜRO ja selle organite, eelkõige ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning muude asjakohaste ÜRO spetsialiseeritud asutuste, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja valitsusvaheliste organisatsioonidega.
2. Arvestades ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi erilist rolli rahvusvahelises toorainekaubanduses, hoiab nõukogu seda organisatsiooni asjakohasel viisil kursis oma tegevuse ja töökavadega.
3. Nõukogu või sekretariaat võib samuti rakendada asjakohaseid meetmeid tõhusa kontakti hoidmiseks riiklike põllumajandustootjate organisatsioonidega põllumajandussektori riiklike juhtimisstruktuuride kaudu ning kauplejate ja tootjatega.
4. Nõukogu üritab kaasata oma töösse kakao tootmis- ja tarbimispoliitika vallas rahvusvahelisi rahandusasutusi ja teisi pooli, kellel on huvi maailma kakaomajanduse vastu.
5. Nõukogu võib otsustada teha koostööd teiste kakaovaldkonna ekspertidega.
6. Vajaduse korral võib tegevdirektor organisatsiooni nimel sõlmida nõukogu eelneval nõusolekul vastastikuse mõistmise memorandumi teiste organisatsioonidega tehtava koostöö küsimustes.
Artikkel 14
Vaatlejate kutsumine ja osalemine
1. Nõukogu võib oma koosolekutele vaatlejana osalema kutsuda mis tahes riigi, mis ei kuulu liikmete hulka.
2. Samuti võib nõukogu kutsuda oma koosolekutel vaatlejatena osalema artiklis 13 nimetatud organisatsioone.
3. Samuti võib nõukogu vaatlejatena osalema kutsuda valitsusväliseid organisatsioone, millel on kakaosektori valdkondades nõutav kogemus.
4. Nõukogu otsustab organisatsiooni halduseeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt iga istungi puhul vaatlejate osalemise, kaasa arvatud igal konkreetsel juhul eraldi kakaosektori valdkondades nõutavat kogemust omavate valitsusväliste organisatsioonide osalemise.
Artikkel 15
Kvoorum
1. Nõukogu iga istungi avakoosoleku kvoorumi moodustamiseks on vajalik vähemalt viie eksportiva liikme ja enamiku importivate liikmete kohalolek, tingimusel et kõnealuste liikmete käes kokku on kummaski kategoorias vähemalt kaks kolmandikku liikmete koguhäältest selles kategoorias.
2. Kui mis tahes istungi avakoosoleku jaoks määratud kuupäeval, teisel päeval ja kogu ülejäänud istungi kestel puudub kvoorum vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, moodustavad avakoosoleku kvoorumi kohalolevad eksportivad ja importivad liikmed, kelle käes on kummaski kategoorias lihthäälteenamus.
3. Mis tahes istungi avakoosolekule järgnevate koosolekute kvoorum vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 on selline, nagu käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud.
4. Esindatust vastavalt artikli 11 lõikele 2 käsitatakse kohalolekuna.
V peatükk
Organisatsiooni sekretariaat
Artikkel 16
Organisatsiooni tegevdirektor ja töötajad
1. Sekretariaat koosneb tegevdirektorist ja töötajatest.
2. Nõukogu nimetab tegevdirektori ametisse viieks aastaks ja tema ametiaega võib pikendada üks kord veel viieks aastaks.
3. Tegevdirektor on organisatsiooni kõrgeim haldusametnik, kes vastutab nõukogu ees käesoleva lepingu haldamise ja toimimise eest kooskõlas nõukogu otsustega. Kui tegevdirektori ametikoht on täitmata või kui ta puudub üle kuue kuu, nimetab nõukogu ametisse organisatsiooni tegevdirektori kohusetäitja.
4. Organisatsiooni töötajad annavad tegevdirektorile aru.
5. Tegevdirektor määrab ametisse töötajad vastavalt nõukogu poolt kehtestatavatele eeskirjadele. Kõnealuste eeskirjade koostamisel lähtub nõukogu sarnaste valitsusvaheliste organisatsioonide ametnikele kohaldatavatest eeskirjadest. Töötajad määratakse eksportivate ja importivate liikmete seast, kui see on võimalik.
6. Tegevdirektoril ja töötajatel ei tohi olla kakaotööstuses, -kaubanduses, -transpordis ega -reklaamis majanduslikke huve.
7. Tegevdirektor ja töötajad ei küsi ega saa oma kohustuste täitmisel juhiseid üheltki liikmelt ega üheltki teiselt organisatsiooniväliselt asutuselt. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib kahjustada nende seisundit rahvusvahelise ametnikuna, kes vastutab ainult organisatsiooni ees. Iga liige kohustub austama tegevdirektori ja töötajate kohustuste rangelt rahvusvahelist iseloomu ega püüa neid ülesannete täitmisel mõjutada.
8. Tegevdirektor ega organisatsiooni töötajad ei avalda käesoleva lepingu toimimist või haldamist puudutavat teavet, välja arvatud juhul, kui nõukogu on neid selleks volitanud või kui see on vajalik nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
Artikkel 17
Tööprogramm
1. Nõukogu esimesel istungil pärast lepingu jõustumist esitab tegevdirektor nõukogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks viie aasta strateegilise kava. Aasta enne viie aasta strateegilise kava lõppemist esitab tegevdirektor nõukogule uue viie aasta strateegilise kava projekti.
2. Iga kakaoaasta viimasel istungil võtab nõukogu majanduskomitee soovitusel vastu organisatsiooni tuleva aasta tööprogrammi, mille valmistab ette tegevdirektor. Tööprogramm hõlmab organisatsiooni järgmise aasta projekte, algatusi ja tegevust. Tegevdirektor täidab tööprogrammi.
3. Iga kakaoaasta viimasel koosolekul annab majanduskomitee tegevdirektori aruande alusel hinnangu jooksva aasta tööprogrammi täitmise kohta. Majanduskomitee esitab tulemused nõukogule.
Artikkel 18
Aastaaruanne
Nõukogu avaldab aastaaruande.
VI peatükk
Haldus- ja finantskomitee
Artikkel 19
Haldus- ja finantskomitee moodustamine
1. Moodustatakse haldus- ja finantskomitee. Selle ülesanne on:
a) teostada tegevdirektori esitatud eelarveettepaneku alusel järelevalvet nõukogule esitatava halduseelarve projekti koostamise üle;
b) täita muid haldus- ja finantsülesandeid, mis nõukogu talle usaldab, sealhulgas valvata tulude ja kulude järele ning tegeleda organisatsiooni haldamise küsimustega.
2. Haldus- ja finantskomitee esitab nõukogule oma soovitused eespool nimetatud küsimustes.
3. Nõukogu kehtestab haldus- ja finantskomitee töökorra.
Artikkel 20
Haldus- ja finantskomitee koosseis
1. Haldus- ja finantskomitee koosneb kuuest eksportivast liikmest ja kuuest importivast liikmest.
2. Iga haldus- ja finantskomitee liige nimetab ühe esindaja ning soovi korral ühe või mitu asendajat. Nõukogu valib mõlema kategooria liikmed. Nende ametiaeg kestab kaks aastat ning neid võib tagasi valida.
3. Nõukogu valib haldus- ja finantskomitee esindajate hulgast esimehe ja aseesimehe kaheks aastaks. Esimehe ja aseesimehe ülesandeid täidavad vaheldumisi eksportivad liikmed ja importivad liikmed. Esimehele ja aseesimehele tasu ei maksta.
Artikkel 21
Haldus- ja finantskomitee koosolekud
1. Haldus- ja finantskomitee koosolekutel võivad vaatlejatena osaleda kõik teised organisatsiooni liikmed.
2. Haldus- ja finantskomitee koosolekud toimuvad tavaliselt organisatsiooni peakorteris, kui komitee ei otsusta teisiti. Kui haldus- ja finantskomitee tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige organisatsiooni halduseeskirjade kohaselt asjakohased lisakulud.
3. Haldus- ja finantskomitee tuleb tavaliselt kokku kaks korda aastas ning esitab nõukogule aruande oma tegevusest.
4. Haldus- ja finantskomitee koosolekuid võib korraldada virtuaalselt või hübriidvormis, kui komitee nii otsustab või kui seda taotleb vähemalt kaks liiget, kellel mõlemal on vähemalt 200 häält.
VII peatükk
Rahastamine
Artikkel 22
Rahastamine
1. Käesoleva lepingu haldamiseks peetakse halduskontot. Käesoleva lepingu haldamiseks vajalikud kulud kajastatakse halduskontol ja need kaetakse liikmete artikli 24 kohaselt arvestatud aastamaksudest. Kui liige taotleb eriteenuseid, võib nõukogu otsustada taotluse rahuldada ning nõuda, et kõnealune liige nende eest maksaks.
2. Nõukogu võib volitada tegevdirektorit avama eraldi kontosid vastavalt käesoleva lepingu eesmärkidele. Neid kontosid rahastatakse liikmete või teiste organite vabatahtlikest osamaksudest.
3. Organisatsiooni eelarveaasta langeb kokku kakaoaastaga.
4. Nõukogu, haldus- ja finantskomitee, majanduskomitee ning nõukogu komiteede või töörühmade delegatsioonide kulud kannavad asjaomased liikmed.
5. Kui organisatsiooni finantsseisund on või näib olevat ebapiisav ülejäänud kakaoaasta rahastamiseks, kutsub tegevdirektor 15 päeva jooksul kokku nõukogu erakorralise istungi, kui nõukogul ei ole 30 kalendripäeva jooksul kavas kokku tulla.
Artikkel 23
Liikmete vastutus
Liikme vastutus nõukogu ja teiste liikmete ees piirdub tema kohustustega seoses käesolevas lepingus ettenähtud osamaksudega. Eeldatakse, et nõukoguga asju ajavad kolmandad isikud on teadlikud käesoleva lepingu sätetest, mis käsitlevad nõukogu volitusi ja liikmete kohustusi, eelkõige artikli 7 lõikest 2 ja käesoleva artikli esimesest lausest.
Artikkel 24
Halduseelarve kinnitamine ja osamaksu arvestamine
1. Nõukogu kinnitab halduseelarve vormingu.
2. Iga eelarveaasta teisel poolel kinnitab nõukogu organisatsiooni järgmise eelarveaasta halduseelarve ja kehtestab iga liikme osamaksu nimetatud eelarvesse.
3. Iga liikme osamaks halduseelarvesse igaks eelarveaastaks on proportsionaalne tema häälte arvu suhtega kõigi liikmete häälte koguarvu selle eelarveaasta halduseelarve kinnitamise ajal. Osamaksu kehtestamiseks arvutatakse välja iga liikme hääled, võtmata arvesse liikme hääleõiguse peatamist ja sellest tulenevat häälte ümberjaotumist.
4. Nõukogu arvestab iga sellise liikme algset osamaksu, kes ühineb organisatsiooniga pärast käesoleva lepingu jõustumist, sellele liikmele kuuluvate häälte arvu ja jooksva eelarveaasta lõpuni jääva aja alusel, kuid teistele liikmetele jooksvaks eelarveaastaks määratud summat ei muudeta.
5. Kui käesolev leping jõustub enne esimese tervikliku eelarveaasta algust, kinnitab nõukogu oma esimesel istungil halduseelarve, mis hõlmab ajavahemikku kuni esimese tervikliku eelarveaasta alguseni.
Artikkel 25
Osamaksu tasumine halduseelarvesse
1. Iga eelarveaasta osamaks halduseelarvesse tuleb tasuda eelarveaasta esimesel päeval vabalt konverteeritavas valuutas ja see on vaba valuutapiirangutest. Ühinemisaastal makstav osamaks tasutakse liikmeks saamise kuupäeval.
2. Artikli 24 lõike 4 kohaselt kinnitatud osamaks halduseelarvesse tuleb tasuda kolme kuu jooksul alates selle kehtestamise kuupäevast.
3. Kui kahe kuu möödumisel eelarveaasta algusest või uue liikme puhul ühe kuu möödumisel liikme osamaksu nõukogupoolsest kehtestamisest ei ole liige oma osamaksu halduseelarvesse täielikult tasunud, esitab tegevdirektor kõnealusele liikmele nõude osamaks võimalikult kiiresti tasuda. Kui pärast ühe kuu möödumist tegevdirektori nõudest ei ole kõnealune liige oma osamaksu endiselt tasunud, peatatakse antud liikme hääleõigus nõukogus, haldus- ja finantskomitees ning majanduskomitees, kuni osamaks on täielikult tasutud.
4. Liiget, kelle hääleõigus on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt peatatud, ei jäeta ilma tema teistest käesoleva lepinguga sätestatud õigustest ega vabastata mis tahes kohustustest, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Liikmele jääb kohustus tasuda oma osamaks ja täita mis tahes muud käesolevast lepingust tulenevad rahalised kohustused.
5. Nõukogu kaalub iga sellise liikme liikmesuse küsimust, kelle kahe aasta osamaks on tasumata, ning võib otsustada, et kõnealune liige arvatakse liikmeskonna hulgast välja ja/või jäetakse eelarvearvestusest kõrvale. Liikmele jääb kohustus täita mis tahes muid käesolevast lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Võlgnevuste tasumise korral tema liikmeõigused taastatakse. Võlgnevusi omavate liikmete poolt tehtud maksetest kaetakse kõigepealt kõnealused võlad ning alles seejärel tasumisele kuuluv viimane osamaks.
Artikkel 26
Auditeerimine ja aruannete avaldamine
1. Võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuus kuud pärast iga eelarveaasta lõppu auditeeritakse organisatsiooni eelarveaasta aruannet ja bilanssi eelarveaasta lõpu seisuga artiklis 22 nimetatud kontode alusel. Auditi teeb tunnustatud sõltumatu audiitor, kelle nõukogu valib igaks eelarveaastaks.
2. Tunnustatud sõltumatu audiitori määramise tingimused, samuti auditi otstarve ja eesmärk on sätestatud organisatsiooni finantseeskirjades. Organisatsiooni auditeeritud aruanne ja bilanss esitatakse nõukogule kinnitamiseks järgmisel korralisel istungil.
3. Nõukogu poolt heaks kiidetud auditeeritud aruanne avaldatakse ühe kuu jooksul pärast istungit, millel see heaks kiideti.
VIII peatükk
Majanduskomitee
Artikkel 27
Majanduskomitee moodustamine
1. Moodustatakse majanduskomitee. Majanduskomitee ülesanne on:
a) jälgida kakaosektori statistikat ning analüüsida kakao tootmist, tarbimist, varusid, jahvatamist, rahvusvahelist kaubandust ja hindu käsitlevat statistikat;
b) jälgida turusuundumuste ja teiste kõnealuseid suundumusi mõjutavate faktorite analüüse, eelkõige kakao pakkumist ja nõudlust, kaasa arvatud kakaovõi asendajate kasutamise mõju tarbimisele ja rahvusvahelisele kakaokaubandusele;
c) analüüsida teavet kakao ja kakaotoodete turulepääsu kohta tootja- ja tarbijariikides, kaasa arvatud andmeid tariifsete ja mittetariifsete tõkete kohta ning liikmete poolt kaubandustakistuste kõrvaldamise edendamiseks võetud meetmeid;
d) uurida ja soovitada nõukogule projekte, mida finantseerivad mitme- ja kahepoolsed rahastajad;
e) vaadata läbi küsimusi, mis on seotud kakaomajanduse kestliku arengu majanduslike aspektidega;
f) vaadata läbi organisatsiooni iga-aastase tööprogrammi projekt, vajaduse korral koos haldus- ja finantskomiteega;
g) valmistada nõukogu palvel ette rahvusvahelisi kakaoteemalisi konverentse ja seminare;
h) vaadata läbi sekretariaadi koostatud väljaanded „Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics“;
i) vaadata läbi muid nõukogu poolt heaks kiidetud küsimusi.
2. Majanduskomitee esitab nõukogule soovitusi eespool nimetatud küsimustes.
3. Nõukogu kehtestab majanduskomitee töökorra.
Artikkel 28
Majanduskomitee koosseis
1. Majanduskomitee on avatud kõigile organisatsiooni liikmetele.
2. Majanduskomitee liikmed valivad esimehe ja aseesimehe kaheks aastaks ning nende ametiaega ei saa pikendada. Esimehe ja aseesimehe ülesandeid täidavad vaheldumisi eksportivad liikmed ja importivad liikmed. Esimehele ja aseesimehele tasu ei maksta.
Artikkel 29
Majanduskomitee koosolekud
1. Majanduskomitee koosolekud toimuvad organisatsiooni peakorteris, kui komitee ei otsusta teisiti. Kui majanduskomitee tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige organisatsiooni halduseeskirjade kohaselt asjakohased lisakulud.
2. Majanduskomitee tuleb tavaliselt kokku kaks korda aastas nõukogu istungite ajal. Majanduskomitee esitab nõukogule aruande oma tegevusest.
3. Majanduskomitee koosolekuid võib pidada virtuaalselt või hübriidvormis, kui komitee nii otsustab või kui seda taotleb vähemalt kaks liiget, kellel mõlemal on vähemalt 200 häält.
IX peatükk
Turu läbipaistvus
Artikkel 30
Teave ja turu läbipaistvus
1. Organisatsioon tegutseb ülemaailmse teabekeskusena, mille ülesanne on kõikide kakaod ja kakaotooteid käsitlevate valdkondade statistiliste andmete ja uuringute tõhus kogumine, süstematiseerimine, vahetamine ja levitamine. Selleks teeb organisatsioon järgmist:
a) ajakohastab statistilisi andmeid kakao ja kakaotoodete tootmise, jahvatamise, tarbimise, ekspordi, reekspordi, impordi, hindade ja varude kohta;
b) taotleb vastavalt vajadusele tehnilist teavet kakao kasvatamise, turustamise, transpordi, töötlemise, kasutamise ja tarbimise kohta.
2. Nõukogu võib paluda liikmetel esitada kakaoga seonduvat teavet, mida ta peab oma töös vajalikuks, sealhulgas teavet valitsuspoliitika ja maksude, samuti siseriiklike standardite, eeskirjade ja õigusaktide kohta.
3. Selleks et soodustada turu läbipaistvust, esitavad liikmed tegevdirektorile võimaluse piires, mõistliku aja jooksul ning võimalikult üksikasjalikul ja täpsel kujul asjakohase statistika.
4. Kui liige ei esita mõistliku aja jooksul statistilisi andmeid, mida nõukogu vajab organisatsiooni nõuetekohaseks tööks, või kui tal on raskusi kõnealuste andmete esitamisega, võib nõukogu nõuda asjaomaselt liikmelt selgitust nõude täitmatajätmise põhjuste kohta. Kui selgub, et kõnealuses valdkonnas on vaja abi, võib nõukogu ilmnenud raskuste ületamiseks pakkuda vajalikku tuge.
5. Sekretariaat avaldab asjakohase aja tagant, kuid vähemalt kaks korda iga kakaoaasta jooksul prognoosid kakao tootmise, jahvatamise ja varude kohta. Sekretariaat ei tohi avaldada teavet, mis võiks avalikustada nende eraisikute või ettevõtjate tegevuse, kes kakaod toodavad, varuvad, töötlevad või turustavad. Sekretariaat võib turu arengu ning kakao tootmise ja tarbimise praeguse ja võimaliku edasise taseme jälgimiseks kasutada muudest ametlikest allikatest pärinevat asjakohast teavet.
Artikkel 31
Varud
1. Selleks et lihtsustada maailma kakaovarude hindamist turu suurema läbipaistvuse tagamiseks, esitab iga liige sekretariaadile teabe kakaoubade ja kakaotoodete varude kohta oma riigis.
2. Tegevdirektor võtab vajalikud meetmed, et saavutada nimetatud tegevuses aktiivne koostöö erasektoriga, ning tagab samas kõnealuse teabega seotud saladuse säilitamise. Tegevdirektor teeb andmete hankimisel koostööd asjaomase valitsusega.
3. Kõnealuse teabe alusel esitab tegevdirektor majanduskomiteele aastaaruande maailma kakaoubade ja kakaotoodete varu kohta.
Artikkel 32
Kakaoasendajad
1. Liikmed tunnistavad, et asendajate kasutamine võib avaldada negatiivset mõju kakaotarbimise laienemisele ja kestliku kakaomajanduse arengule. Seoses sellega võtavad liikmed täielikult arvesse pädevate rahvusvaheliste organite soovitusi ja otsuseid, näiteks codex alimentarius’t.
2. Tegevdirektor esitab majanduskomiteele olukorra arengu kohta aastaaruandeid. Kõnealuste aruannete alusel hindab majanduskomitee olukorda ja annab vajaduse korral nõukogule asjakohaste otsuste tegemiseks soovitusi.
Artikkel 33
Indikaatorhind
1. Käesoleva lepingu kohaldamiseks ja eelkõige kakaoturu arengu jälgimiseks arvutab ja avaldab tegevdirektor kakaoubade ICCO (Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon) indikaatorhinna. Kõnealust hinda väljendatakse USA dollarites tonni kohta, aga ka eurodes ja naelsterlingites tonni kohta.
2. ICCO indikaatorhind on keskmine hind, mis arvutatakse iga päev kolme lähima eelseisva aktiivse kauplemiskuu kakaoubade noteeringute põhjal Londoni rahvusvahelisel finantsfutuuride ja optsioonide börsil (ICE Futures Europe) ja New Yorgi börsil (ICE Futures US) Londoni börsi sulgemise ajal. Londoni hinnad arvestatakse ümber USA dollaritesse tonni kohta, kasutades Londoni kuue kuu jooksvat tähtpäevakurssi sulgemise ajal. Londoni ja New Yorgi hindade USA dollariga vääringustatud keskmine arvestatakse ümber samaväärsesse summasse eurodes ja naelsterlingites hetkekursi alusel Londoni börsi sulgemise ajal. Nõukogu otsustab kasutatava arvutusmeetodi üle, kui saadaval on nimetatud kahest vaid ühe kakaoturu noteeringud või kui Londoni valuutabörs on suletud. Järgmisele kolmekuulisele perioodile ülemineku aeg on lähimale aktiivsele küpsemiskuule vahetult eelneva kuu viieteistkümnes kuupäev.
3. Nõukogu võib otsustada kasutada mis tahes muud ICCO indikaatorhinna arvutusmeetodit, kui ta peab seda käesolevas artiklis ette nähtud meetodist rahuldavamaks.
Artikkel 34
Muundustegurid
1. Kakaotoodetele vastava kakaoubade koguse määramiseks kasutatakse järgmisi muundustegureid: kakaovõi 1,33; kakaokook ja kakaopulber 1,18; kakaomass ja purustatud kakaooad 1,25. Nõukogu võib vajaduse korral otsustada käsitleda kakaotoodetena muid kakaod sisaldavaid tooteid. Nõukogu kehtestab muundustegurid kakaotoodete jaoks, mille muundustegureid ei ole käesolevas lõikes esitatud.
2. Nõukogu korrigeerib vajaduse korral ja vähemalt iga kolme aasta järel käesoleva artikli lõikes 1 esitatud muundustegureid.
Artikkel 35
Teadus- ja arendustegevus
Nõukogu soodustab ning edendab teadus- ja arendustegevust kakao tootmise, tootjate elatusallikate, toiduohutuse, toidu kvaliteedi, toitumise, jälgitavuse, kliimamuutuste, transpordi, ladustamise, töötlemise, kaubanduse ja tarbimise vallas, samuti saadud tulemuste levitamist ja praktilist rakendamist. Selleks võib organisatsioon teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, uurimisinstituutide ja erasektoriga.
X peatükk
Turu arendamine
Artikkel 36
Turu analüüsimine
1. Majanduskomitee analüüsib kakao tootmise ja tarbimise ning varude ja hindade arengutendentse ja väljavaateid ning tuvastab varakult turuhäired.
2. Esimesel istungil pärast uue kakaoaasta algust tutvub majanduskomitee maailma kakaotootmise ja -tarbimise aastaprognoosidega viieks eelseisvaks aastaks. Esitatud prognoosid vaadatakse igal aastal läbi ja vajaduse korral neid korrigeeritakse.
3. Majanduskomitee esitab igal nõukogu korralisel istungil üksikasjalikud aruanded. Ootuspärase tasakaalustamatuse korral võtab nõukogu vastu soovitused turu tasakaalu taastamiseks. Need meetmed ei tohi siiski kahjustada konkurentsi.
Artikkel 37
Töötlemine päritolukohas ja tarbimise edendamine
1. Liikmed soodustavad kakao, sealhulgas lõpptoodete töötlemist päritolukohas ning edendavad nende toodete kohalikke, allpiirkondlikke ja piirkondlikke turge.
2. Liikmed kohustuvad edendama šokolaadi ja kakaotoodete tarbimist ning arendama kakaoturgu, kaasa arvatud eksportivates liikmesriikides. Iga liige vastutab selleks otstarbeks kasutatavate vahendite ja meetodite eest.
3. Liikmed kohustuvad parandama kakao kvaliteeti ja ohutust, tagades samal ajal, et selleks võetud meetmed on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ning tehniliste kaubandustõkete lepinguga.
4. Kõik liikmed üritavad kõrvaldada või oluliselt vähendada kakaotarbimise arengu siseriiklikke tõkkeid. Selleks esitavad liikmed nõukogule teavet kõigi asjakohaste normide ja meetmete kohta.
5. Majanduskomitee töötab välja organisatsiooni müügiedendustegevuse programmi, mis võib hõlmata teabekampaaniate, auhindade andmise ja kunstikonkursside korraldamist, uurimistegevust, suutlikkuse suurendamist, tehnilist abi ning kakao tootmist ja tarbimist käsitlevate uuringute tegemist. Organisatsioon püüab kõnealuste meetmete rakendamisel teha koostööd erasektoriga.
6. Müügiedendustegevus lisatakse organisatsiooni iga-aastasesse tööprogrammi ning seda võidakse rahastada liikmetelt, mitteliikmetelt, teistelt organisatsioonidelt ja erasektorilt saadud vahenditest.
7. Liikmed kohustuvad rakendama kakaoubade jälgitavuse ja kakao kvaliteedi tagamise strateegiaid.
8. Liikmed kohustuvad töötama välja vahendid, et edendada tarbimist ja turuväärtuse kindlakstegemist, tuues muu hulgas esile erinevaid omadusi, nagu aroomiprofiilid, kestlikkus ja päritolu.
Artikkel 38
Uuringud, ülevaated ja aruanded
1. Selleks et liikmeid abistada, soodustab nõukogu kakao tootmist ja turustamist käsitlevate uuringute, ülevaadete, tehniliste aruannete ja muude dokumentide koostamist. Need hõlmavad eelkõige arengutendentse ja prognoose, ekspordi- ja impordiriikide valitsuste võetud meetmete mõju kakao tootmisele ja tarbimisele, kakao väärtusahela analüüsi, finants- ja muude riskide juhtimisega seotud lähenemisviise, meetodeid innovatsiooni edendamiseks rahastamisvahendite, digitaalsete lahenduste ja tehnosiirde kaudu, kakaosektori järjepidevusega seotud aspekte, analüüsi selle kohta, missugust mõju avaldab väiketootjatele sertifitseerimismenetlus, võimalusi kakaotarbimise suurendamiseks traditsioonilistel ja uutel kasutusaladel ja turgudel, kakao mõju tervisele ning käesoleva lepingu kohaldamise mõju kakao eksportijatele ja importijatele, sealhulgas kaubandustingimusi.
2. Samuti võib nõukogu soodustada uuringuid, mis võivad aidata kaasa turu suurema läbipaistvuse saavutamisele ning tasakaalustatud ja kestliku ülemaailmse kakaomajanduse arengule.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamiseks võib nõukogu majanduskomitee soovitusel võtta vastu loetelu uuringutest, ülevaadetest ja aruannetest, mis lisatakse iga-aastasesse tööprogrammi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 17. Kõnealust tegevust võib rahastada halduseelarve vahenditest või muudest allikatest.
XI peatükk
Peen aroomikakao
Artikkel 39
Peen aroomikakao
1. Nõukogu vaatab esimesel käesoleva lepingu jõustumisele järgneval istungil läbi ja vajaduse korral muudab käesoleva lepingu C lisa, määrates kindlaks protsendi, mille ulatuses kõnealuses lisas loetletud eksportivad riigid ekspordivad üksnes või osaliselt peene aroomikakao ube. Pärast seda võib nõukogu millal tahes käesoleva lepingu kehtivusajal C lisa läbi vaadata ja vajaduse korral seda muuta. Nõukogu peab selles küsimuses vajaduse korral nõu ekspertidega. Sellisel juhul peab eksperdirühma koosseis tagama võimaluste piires tasakaalu tarbijariikide ja tootjariikide ekspertide vahel. Nõukogu otsustab eksperdirühma koosseisu ja töökorra.
2. Majanduskomitee annab organisatsioonile soovitusi peene aroomikakao tootmise ja kaubanduse statistika süsteemi väljatöötamiseks ja juurutamiseks.
3. Võttes nõuetekohaselt arvesse peene aroomikakao tähtsust, tutvuvad liikmed projektidega, mis on seotud peene aroomikakaoga, ja võtavad vajaduse korral selliseid projekte vastu kooskõlas artiklitega 35, 37, 40, 42, 43, 44 ja 45.
XII peatükk
Projektid
Artikkel 40
Projektid
1. Liikmed võivad esitada selliste projektide ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ning artikli 17 lõikes 1 nimetatud viie aasta strateegilises plaanis kindlaksmääratud prioriteetsetele töövaldkondadele.
2. Majanduskomitee vaatab projektide ettepanekud läbi ning esitab nõukogule oma soovitused vastavalt nõukogu kehtestatud projektide esitamise, hindamise, heakskiitmise, prioriseerimise ja rahastamise korrale ja mehhanismidele. Nõukogu võib vajaduse korral kehtestada ka projektide rakendamise ja järelevalve ning nende tulemuste võimalikult laialdase levitamise korra ja mehhanismid.
3. Tegevdirektor esitab igal majanduskomitee koosolekul aruande kõikide nõukogus heaks kiidetud projektide, sealhulgas rahastamist ootavate, rakendatavate või lõpetatud projektide olukorra kohta. Nõukogule esitatakse kokkuvõte vastavalt artikli 27 lõikele 2.
4. Üldiselt täidab organisatsioon projektide rakendamise ajal järelevalveorgani funktsiooni. Üldkulud, mida organisatsioon kannab seoses projektide väljatöötamise, haldamise, järelevalve ja hindamisega, peavad sisalduma kõnealuste projektide üldmaksumuses. Kõnealused üldkulud ei tohi olla suuremad kui 10 % iga projekti üldmaksumusest.
Artikkel 41
Suhted mitme- ja kahepoolsete rahastajatega
1. Organisatsioon püüab teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti mitmepoolsete ja kahepoolsete doonorasutustega, et taotleda vajaduse korral kakaomajanduse huvisfääri kuuluvate programmide ja projektide rahastamist.
2. Organisatsioon ei võta endale mitte mingil tingimusel omaenda või liikmete nimel projektidega seotud rahalisi kohustusi. Ühtki organisatsiooni liiget ei saa pidada tema liikmesuse alusel vastutavaks mõne teise liikme või üksuse antud või võetud laenu eest, mis on seotud kõnealuste projektidega.
XIII peatükk
Kestlik areng
Artikkel 42
Kestlik kakaomajandus
1. Liikmed teevad kõik selle nimel, et saavutada kestlik kakaomajandus, võttes arvesse kestliku arengu põhimõtteid ja eesmärke, mis sisalduvad muu hulgas kõigis asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes, programmides või deklaratsioonides, millega nad on ühinenud.
2. Organisatsioon aitab taotluse korral liikmetel saavutada kestliku kakaomajanduse arengu eesmärke vastavalt artikli 1 punktile f, artikli 2 punktile 15 ning artiklitele 43, 44 ja 45.
3. Kestliku kakaomajanduse arengu edendamiseks on organisatsioon vajaduse korral sidusrühmade vahelise püsiva arutelu keskmeks.
4. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 võtab nõukogu vastu ja vaatab perioodiliselt läbi kestliku kakaomajandusega seotud programmid ja projektid.
5. Organisatsioon taotleb mitmepoolsete ning kahepoolsete rahastajate abi ja toetust selliste programmide, projektide ja meetmete elluviimiseks, mille eesmärk on kestliku kakaomajanduse saavutamine.
6. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmete õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingust.
Artikkel 43
Majanduslik kestlikkus
1. Liikmed töötavad välja tõhusad meetmed ja programmid tootlikkuse suurendamiseks ning turulepääsu ja turu läbipaistvuse parandamiseks, et tagada kakaokasvatajatele äraelamist võimaldav sissetulek.
2. Liikmed tagavad, et nende meetmete ja programmide toel saavad kakaokasvatajad kohalikel, riiklikel ja rahvusvahelistel kakaoturgudel oma kakao eest tasuvat hinda.
3. Kakaohindade märkimisväärse languse korral teevad liikmed koostööd, et kõrvaldada languse põhjus kooskõlas artikliga 36.
4. Liikmed arendavad ja toetavad inimeste suutlikkuse suurendamise institutsioonilist raamistikku, millega toetatakse kakaotootjate mitmekesistamist nii põllumajanduslikus tegevuses kui ka väljaspool seda, eesmärgiga parandada nende rahandusalast vastupanuvõimet ja sissetulekut.
5. Liikmed julgustavad ja toetavad kakaokasvatajaid looma tugevaid ja tõhusaid põllumajandustootjate organisatsioone, et parandada oma läbirääkimispositsiooni turustamise valdkonnas ning arendada kvaliteetset nišiturgu eesmärgiga teenida oma kakao eest suurimat võimalikku tasu.
Artikkel 44
Sotsiaalne kestlikkus
1. Liikmed kohustuvad parandama kakaotootjate elatustaset, eelkõige kakaosektoris tegutsevate inimeste äraelamist võimaldavat sissetulekut ja töötingimusi.
2. Liikmed kohustuvad võitlema lapstööjõu kasutamise vastu, pidades silmas tunnustatud põhimõtteid ja kohaldatavaid rahvusvahelisi tööstandardeid. See hõlmab ka kõige raskemate lapstööjõu kasutamise vormide kaotamist.
3. Liikmed kohustuvad kaasa aitama soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ja noorte kaasamisele, toetades naiste ja noorema põlvkonna osalemist kakaotootmises ja -kaubanduses ning julgustades neid seda tegema.
Artikkel 45
Keskkonnakestlikkus
1. Liikmed võitlevad raadamise vastu maastikupõhise lähenemisviisiga, mis hõlmab nii loodusvarade majandamist, keskkonnaaspekte kui ka elatusvahendeid.
2. Tunnistades kakao rolli ökosüsteemide arendamisel ja säilitamisel, toetab organisatsioon taasmetsastamist, metsastamist ja agrometsandust, et suurendada metsa süsinikuvarusid ja süsinikusidumist ning tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutustele, pakkudes samal ajal kakaokasvatajatele võimalust osutada ökoloogilisi teenuseid ja saada vastavaid hüvitisi, eelkõige proportsionaalset süsinikukrediiti.
XIV peatükk
Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu
Artikkel 46
Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu asutamine
1. Asutatakse maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu (edaspidi „konsultatiivkogu“) eesmärgiga soodustada erasektori ja kodanikuühiskonna ekspertide aktiivset osalemist organisatsiooni töös ning edendada jätkuvat dialoogi avaliku ja erasektori ekspertide vahel.
2. Konsultatiivkogu on nõuandev organ, kes annab nõukogule nõu kakaosektoris üldist ja strateegilist huvi pakkuvates küsimustes, mille hulgas on:
a) pakkumise ja nõudluse struktuuri muutus pikemas perspektiivis;
b) võimalused tugevdada kakaokasvatajate positsiooni, et suurendada nende sissetulekuid;
c) ettepanekud, mis käsitlevad kakao kestliku tootmise, kaubanduse ja kasutamise soodustamist;
d) kestliku kakaomajanduse arendamine;
e) tarbimise edendamiseks ette nähtud eeskirjade ja raamistike väljatöötamine;
f) turustatava kakao ohutuse suurendamine ja
g) kõik muud käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvad kakaoga seotud küsimused.
3. Konsultatiivkogu aitab nõukogul koguda teavet tootmise, tarbimise ja varude kohta.
4. Konsultatiivkogu esitab nõukogule kaalumiseks oma soovitused eespool nimetatud küsimustes.
5. Konsultatiivkogu võib kokku panna spetsiaalsed töörühmad, kes abistavad teda ülesannete täitmisel, tingimusel et nende tegevuskulud ei mõjuta organisatsiooni eelarvet.
6. Konsultatiivkogu võtab asutamise järel vastu oma töökorra ning soovitab selle nõukogul vastu võtta.
Artikkel 47
Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosseis ja koosolekud
1. Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosseisu kuuluvad kõigi kakaomajanduse sektorite eksperdid, kes valitakse organisatsiooni eksportivate ja importivate liikmete seast.
2. Kõnealused eksperdid määrab nõukogu ametisse iga kahe aasta järel. Konsultatiivkogu ekspertide koosseis on võimalikult suures osas tasakaalustatud: vähemalt kolm esindajat organisatsiooni erinevatest ekspordiriikidest ja kolm esindajat erinevatest impordiriikidest. Iga konsultatiivkogu liige võib määrata ühe asendaja.
3. Konsultatiivkogu liikmed valivad konsultatiivkogu esimehe ja aseesimehe. Esimees valitakse iga kahe kakaoaasta järel vaheldumisi eksportivate ja importivate liikmete seast.
4. Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosolekuid peetakse organisatsiooni peakorteris, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Kui konsultatiivkogu tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige organisatsiooni halduseeskirjade kohaselt asjakohased lisakulud.
5. Tavaliselt tuleb konsultatiivkogu kokku kaks korda aastas nõukogu korraliste istungite ajal. Konsultatiivkogu annab majanduskomiteele ja/või nõukogule oma tegevusest regulaarselt aru.
6. Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosolekutel võivad vaatlejatena osaleda kõik nõukogu liikmed.
7. Konsultatiivkogu võib oma koosolekutel osalema kutsuda ka avaliku või erasektori konkreetse valdkonna väljapaistvaid eksperte või tunnustatud isikuid, kellel on eriteadmised kakaosektori eri valdkondades.
8. Konsultatiivkogu tuleb tavaliselt kokku paralleelselt ICCO nõukogu istungitega, ka siis, kui nõukogu otsustab kohtuda virtuaalselt või hübriidvormis.
XV peatükk
Kohustustest vabastamine ning diferentseeritud ja heastavad meetmed
Artikkel 48
Kohustustest vabastamine erakorralistel asjaoludel
1. Nõukogu võib vabastada liikme kohustusest erakorraliste asjaolude või hädaolukorra, vääramatu jõu või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas hooldussüsteemi alusel hallatavate territooriumide kohta.
2. Nõukogu sedastab liikmele käesoleva artikli lõike 1 alusel vabastust andes selgesõnaliselt liikme kohustusest vabastamise korra, tingimused ja perioodi ning vabastuse andmise põhjused.
3. Olenemata käesoleva artikli eespool toodud sätetest, ei vabasta nõukogu liiget artiklis 25 sätestatud kohustusest tasuda osamaks või selle tasumatajätmise tagajärgedest.
4. Sellise eksportiva liikme häälte jaotumise arvutamise aluseks, kelle puhul nõukogu on tunnistanud vääramatu jõu esinemist, on tema ekspordi tegelik maht vääramatu jõu esinemise aastal ning kolmel vääramatu jõu esinemisele järgneval aastal.
Artikkel 49
Diferentseeritud ja heastavad meetmed
Arenguriikidest ja vähim arenenud riikidest liikmed, kelle huve käesoleva lepingu alusel võetavad meetmed kahjustavad, võivad esitada nõukogule taotluse asjakohaste diferentseeritud ja heastavate meetmete võtmiseks. Nõukogu kaalub selliste asjakohaste meetmete võtmist ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi poolt vastu võetud resolutsiooni 93 (IV) alusel.
XVI peatükk
Konsultatsioonid, vaidlused ja kaebused
Artikkel 50
Konsultatsioonid
Iga liige suhtub täieliku ja nõuetekohase tõsidusega teiselt liikmelt saadud avaldustesse, milles käsitletakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist, ja annab piisava võimaluse pidada konsultatsioone. Konsultatsioonide käigus kehtestab tegevdirektor ühe poole taotluse korral ja teise poole nõusolekul asjakohase lepitusmenetluse. Sellise menetluse kulusid ei kaeta organisatsiooni eelarvest. Kui kõnealuse menetluse tulemusena jõutakse lahenduseni, teatatakse sellest tegevdirektorile. Kui lahenduseni ei jõuta, võib asja ühe või teise osapoole taotluse korral anda artikli 51 kohaselt edasi nõukogule.
Artikkel 51
Vaidlused
1. Lahendamata vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise küsimustes antakse ühe või teise vaidluse poole taotluse korral otsuse tegemiseks edasi nõukogule.
2. Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt on nõukogule esitatud vaidlus ja seda on arutatud, võivad vähemalt ühte kolmandikku koguhäältest valdavad liikmed või mis tahes viis liiget nõuda, et nõukogu küsiks enne vaidlusküsimuses otsuse langetamist arvamust ajutiselt konsultatiivkolleegiumilt, mis moodustatakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatule.
3. a) Kui nõukogu ei otsusta teisiti, kuuluvad ajutisse konsultatiivkolleegiumi:
i) kaks eksportivate liikmete poolt määratud isikut, kellest ühel on laialdased kogemused vaidlusalustes küsimustes ning teine on pädev ja kogenud jurist;
ii) kaks importivate liikmete poolt määratud isikut, kellest ühel on laialdased kogemused vaidlusalustes küsimustes ning teine on pädev ja kogenud jurist; ja
iii) eesistuja, kelle valivad eelnevate punktide i ja ii alusel määratud isikud ühehäälselt; kui üksmeelele ei jõuta, valib eesistuja nõukogu esimees.
b) Ajutisse konsultatiivkolleegiumisse võivad kuuluda liikmete kodanikud.
c) Ajutise konsultatiivkolleegiumi koosseisu määratud isikud tegutsevad iseenda nimel ning ilma valitsuse juhisteta.
d) Organisatsioon katab ajutise konsultatiivkolleegiumi kulud.
4. Ajutise konsultatiivkolleegiumi arvamus ja selle põhjendused esitatakse seega nõukogule, kes lahendab vaidluse kooskõlas artikli 12 sätetega, olles tutvunud kogu asjaomase teabega.
Artikkel 52
Kaebused ja nõukogu meetmed
1. Kui nõukogu tuvastab, et käesoleva lepingu rakendamisel ei täideta vajalikke nõudeid, võib nõukogu tegutseda omal algatusel ja teha asjaomaste puuduste kohta otsuse.
2. Iga kaebus selle kohta, et mõni liige ei ole täitnud oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, antakse kaebuse esitanud liikme taotluse korral edasi nõukogule, kes kaalub küsimust ja teeb otsuse.
3. Nõukogu otsustab jagatud lihthäälteenamusega, kas liige rikub oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, ning toob välja rikkumise laadi.
4. Kui nõukogu leiab kaebusest tulenevalt või muul moel, et liige rikub käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, võib ta, ilma et see mõjutaks muid meetmeid, mis on ette nähtud käesoleva lepingu muude artiklite, sealhulgas artikliga 61:
a) peatada kõnealuse liikme hääleõiguse nõukogus ja
b) kui ta peab seda vajalikuks, peatada kõnealuse liikme täiendavad õigused, sealhulgas õiguse olla ametisse valitav või pidada ametit nõukogus või selle komiteedes, kuni see liige on oma kohustused täitnud.
5. Liige, kelle hääleõigus on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt peatatud, on kohustatud täitma oma rahalised ja muud käesolevast lepingust tulenevad kohustused.
XVII peatükk
Lõppsätted
Artikkel 53
Hoiulevõtja
Käesoleva lepingu hoiulevõtjaks määratakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.
Artikkel 54
Allakirjutamine
Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu osalistele ja ÜRO 2010. aasta kakaokonverentsile kutsutud valitsustele ÜRO peakorteris alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2012 (kaasa arvatud). 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu alusel loodud nõukogu või käesoleva lepingu alusel loodud nõukogu võib käesoleva lepingu allakirjutamisaega ühe korra pikendada. Nõukogu teatab kõnealusest pikendamisest viivitamata hoiulevõtjale.
Artikkel 55
Ratifitseerimine, vastuvõtmine ja heakskiitmine
1. Allakirjutanud valitsused ratifitseerivad käesoleva lepingu, võtavad selle vastu või kiidavad heaks oma põhiseaduslike menetluste kohaselt. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.
2. Iga lepinguosaline teatab ÜRO peasekretärile ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal või võimalikult kiiresti pärast seda, kas ta on eksportiv liige või importiv liige.
Artikkel 56
Ühinemine
1. Käesolev leping on avatud ühinemiseks iga selle allakirjutamiseks õigustatud riigi valitsusele.
2. Nõukogu otsustab, millisesse käesoleva lepingu lisasse kõnealuse lepinguga ühinev riik kuulub, kui kõnealune riik ei ole üheski nimetatud lisas ära märgitud.
3. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiuleandmisega hoiulevõtjale.
Artikkel 57
Ajutisest kohaldamisest teatamine
1. Allakirjutanud valitsus, kes kavatseb käesoleva lepingu ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita, või valitsus, kes kavatseb käesoleva lepinguga ühineda, kuid kellel ei ole veel olnud võimalik hoiule anda oma dokumenti, võib igal ajal teatada hoiulevõtjale, et ta kohaldab käesolevat lepingut ajutiselt kooskõlas oma põhiseadusliku korra ja/või siseriiklike õigusnormidega lepingu jõustumisel vastavalt artiklile 58 või kui leping on juba jõus, siis kindlaksmääratud kuupäevast. Iga valitsus, kes sellise teadaande esitab, teatab ühtlasi ÜRO peasekretärile teadaande esitamise ajal või võimalikult kiiresti pärast seda, kas ta on eksportiv liige või importiv liige.
2. Valitsus, kes on käesoleva artikli lõike 1 alusel teatanud, et ta kohaldab käesolevat lepingut selle jõustumisel või kindlaksmääratud kuupäevast, on nimetatud ajast alates ajutine liige. Ta jääb ajutiseks liikmeks oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevani.
Artikkel 58
Jõustumine
1. Käesolev leping jõustub lõplikult 1. oktoobril 2012 või mis tahes ajal pärast seda, kui valitsused, kes esindavad vähemalt viite ekspordiriiki, mille eksport moodustab vähemalt 80 % lisas A loetletud riikide koguekspordist, ja valitsused, kes esindavad impordiriike, mille import moodustab vähemalt 60 % lisas B nimetatud koguimpordist, on kõnealuseks kuupäevaks oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiulevõtjale hoiule andnud. Samuti jõustub leping lõplikult pärast ajutist jõustumist hetkel, kui eespool nimetatud protsentuaalsed nõuded on ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisega täidetud.
2. Käesolev leping jõustub ajutiselt 1. jaanuaril 2011, juhul kui valitsused, kes esindavad vähemalt viite ekspordiriiki, mille eksport moodustab vähemalt 80 % lisas A loetletud riikide koguekspordist, ja valitsused, kes esindavad impordiriike, mille import moodustab vähemalt 60 % lisas B nimetatud koguimpordist, on kõnealuseks kuupäevaks oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiulevõtjale hoiule andnud. Kõnealused valitsused on ajutised liikmed.
3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 või lõikes 2 sätestatud jõustumisnõudeid ei ole täidetud 1. septembriks 2011, kutsub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverentsi peasekretär võimalikult kiiresti kokku nende valitsuste koosoleku, kes on andnud hoiule ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad või on teatanud hoiulevõtjale, et nad kohaldavad käesolevat lepingut ajutiselt. Kõnealused valitsused võivad otsustada, et nad jõustavad käesoleva lepingu omavahel lõplikult või ajutiselt, tervikuna või osaliselt, kuupäeval, mille nad kindlaks määravad, või võtta vastu mis tahes muu korra, mida nad vajalikuks peavad.
4. Valitsuse jaoks, kelle nimel antakse ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri või ajutise kohaldamise teadaanne hoiule pärast käesoleva lepingu jõustumist vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, 2 või 3, jõustub vastav kiri või teadaanne kõnealuse hoiuleandmise kuupäeval, ja ajutisest kohaldamisest teavitamise korral vastavalt artikli 57 lõikele 1.
Artikkel 59
Reservatsioonid
Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone.
Artikkel 60
Lepingust taganemine
1. Iga liige võib igal ajal pärast käesoleva lepingu jõustumist lepingust taganeda, teatades taganemisest kirjalikult hoiulevõtjale. Liige teatab oma otsusest viivitamata nõukogule.
2. Taganemine jõustub 90 päeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja saab vastava teatise. Kui taganemise tulemusena ei ole liikmete arv enam piisav ega vasta käesoleva lepingu artikli 58 lõikes 1 sätestatud jõustumistingimustele, tuleb nõukogu olukorra läbivaatamiseks ja asjakohaste otsuste vastuvõtmiseks kokku erakorralisel istungil.
Artikkel 61
Väljaarvamine
Kui nõukogu leiab artikli 52 lõike 3 alusel, et mis tahes liige rikub oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, ning otsustab, et kõnealune rikkumine kahjustab oluliselt käesoleva lepingu täitmist, võib ta nimetatud liikme organisatsioonist välja arvata. Üheksakümmend päeva pärast nõukogu otsuse kuupäeva lakkab kõnealune liige olemast organisatsiooni liige. Nõukogu teavitab kõnealusest väljaarvamisest viivitamata asjaomast liiget ja hoiulevõtjat.
Artikkel 62
Tasaarveldus lepingust taganevate või organisatsioonist väljaarvatud liikmetega
Juhul kui mõni liige lepingust taganeb või organisatsioonist välja arvatakse, määrab nõukogu kindlaks tasaarvelduse korra. Organisatsioon peab kinni kõik taganeva või väljaarvatud liikme poolt makstud summad ja kõnealune liige säilitab kohustuse tasuda mis tahes tema poolt organisatsioonile tasumisele kuulunud summad taganemise või väljaarvamise jõustumise ajal. Juhul kui tegemist on lepinguosalisega, kellel ei ole võimalik lepingu muudatust vastu võtta ning kes seetõttu lakkab artikli 64 lõike 2 kohaselt olemast käesoleva lepingu osaline, määrab nõukogu mis tahes tasaarvelduse, mida ta peab õiguspäraseks.
Artikkel 63
Lepingu kehtivus ja lõpetamine
1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, kui käesoleva artikli lõikest 4 ei tulene teisiti.
2. Nõukogu vaatab lepingu iga viie aasta järel läbi ja teeb vajaduse korral asjakohased otsused.
3. Nõukogu võib ühe või mitme liikme taotlusel käesoleva lepingu igal ajal läbi vaadata.
4. Nõukogu võib igal ajal otsustada käesoleva lepingu lõpetada. Selline lõpetamine jõustub nõukogu määratud kuupäeval, kusjuures liikmete artikliga 25 ettenähtud kohustused jätkuvad, kuni käesoleva lepingu toimimisega seotud rahalised kohustused on täidetud. Nõukogu teatab kõnealusest otsusest hoiulevõtjale.
5. Olenemata käesoleva lepingu lõpetamisest mis tahes viisil, jätkab nõukogu oma tegevust nii kaua, kui seda on vaja organisatsiooni likvideerimise lõpuleviimiseks, tasaarveldamiseks ja vara käsutamiseks. Nõukogul on kõnealusel ajal vajalikud volitused kõigis haldus- ja rahandusküsimustes otsuste langetamiseks.
Artikkel 64
Muudatused
1. Nõukogu võib anda lepinguosalistele soovituse käesoleva lepingu muutmiseks. Muudatus jõustub 100 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud heakskiitmisteated lepinguosalistelt, kes esindavad vähemalt 75 % eksportivatest liikmetest, kelle valduses on vähemalt 85 % eksportivate liikmete häältest, ja lepinguosalistelt, kes esindavad vähemalt 75 % importivatest liikmetest, kelle valduses on vähemalt 85 % importivate liikmete häältest, või hilisemal kuupäeval, mille nõukogu on kindlaks määranud. Nõukogu võib kindlaks määrata aja, mille jooksul lepinguosalised teatavad hoiulevõtjale, et nad on muudatuse vastu võtnud, ja kui muudatus ei ole nimetatud ajaks jõustunud, loetakse see tagasivõetuks.
2. Mis tahes liige, kelle nimel ei ole muudatuse jõustumiskuupäevaks selle heakskiitmise teadet esitatud, lakkab antud kuupäeva seisuga olemast käesoleva lepingu osaline, kui nõukogu ei otsusta pikendada kõnealusele liikmele antavat muudatuse vastuvõtmise perioodi, et võimaldada liikmel sisemenetlus lõpule viia. Muudatus ei ole kõnealuse liikme jaoks siduv enne, kui ta on selle heakskiitmisest teatanud.
3. Pärast muudatust käsitleva soovituse vastuvõtmist edastab nõukogu hoiulevõtjale viivitamata muudatuse teksti koopiad. Nõukogu annab hoiulevõtjale vajaliku teabe otsustamaks, kas saadud heakskiitmisteadetest piisab muudatuse jõustamiseks.
XVIII peatükk
Lisa- ja üleminekusätted
Artikkel 65
Erireservfond
1. Luuakse erireservfond, mille vahenditest kaetakse üksnes organisatsiooni võimalikud lõplikud likvideerimiskulud. Nõukogu otsustab, kuidas kasutada kõnealuse erireservfondi vahenditelt teenitud intresse.
2. Nõukogu poolt 1993. aasta rahvusvahelise kakaolepingu alusel loodud erireservfondi vahendid kantakse üle käesolevale lepingule kasutamiseks lõike 1 alusel.
3. Organisatsiooni liige, kes ei ole 1993. ja 2001. aasta rahvusvaheliste kakaolepingute osaline, kuid ühineb käesoleva lepinguga, peab tasuma osamaksu erireservifondi. Kõnealuse liikme osamaksu arvestab nõukogu liikmele kuuluvate häälte arvu alusel.
Artikkel 66
Muud lisa- ja üleminekusätted
1. Käesoleva lepinguga asendatakse 2001. aasta rahvusvaheline kakaoleping.
2. Kõik organisatsiooni või selle mis tahes organi poolt või nimel 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu raames vastu võetud aktid, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval ja mille tingimused ei näe ette, et nende kohaldamine kõnealusel kuupäeval lõpetatakse, jäävad kehtima, kui neid käesoleva lepinguga ei muudeta.
3. Käesolev leping on koostatud Genfis 25. juunil 2010 araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles ning need tekstid on võrdselt autentsed.
Lisad
A lisa
Kakaoeksport a/ arvutatuna artikli 58 kohaldamiseks (jõustumine)
|
Riik |
b/ |
2005/06 |
2006/07 |
2007/08 |
Kolme aasta keskmine
|
|
|
(tonnides) |
(osa) |
|||||
|
Côte d’Ivoire |
m |
1 349 639 |
1 200 154 |
1 191 377 |
1 247 057 |
38,75 % |
|
Ghana |
m |
648 687 |
702 784 |
673 403 |
674 958 |
20,98 % |
|
Indoneesia |
|
592 960 |
520 479 |
465 863 |
526 434 |
16,36 % |
|
Nigeeria |
m |
207 215 |
207 075 |
232 715 |
215 668 |
6,70 % |
|
Kamerun |
m |
169 214 |
162 770 |
178 844 |
170 276 |
5,29 % |
|
Ecuador |
m |
108 678 |
110 308 |
115 264 |
111 417 |
3,46 % |
|
Togo |
m |
73 064 |
77 764 |
110 952 |
87 260 |
2,71 % |
|
Paapua Uus-Guinea |
m |
50 840 |
47 285 |
51 588 |
49 904 |
1,55 % |
|
Dominikaani Vabariik |
m |
31 629 |
42 999 |
34 106 |
36 245 |
1,13 % |
|
Guinea |
|
18 880 |
17 620 |
17 070 |
17 857 |
0,55 % |
|
Peruu |
|
15 414 |
11 931 |
11 178 |
12 841 |
0,40 % |
|
Brasiilia |
m |
57 518 |
10 558 |
-32 512 |
11 855 |
0,37 % |
|
Venezuela Bolívari Vabariik |
m |
11 488 |
12 540 |
4 688 |
9 572 |
0,30 % |
|
Sierra Leone |
|
4 736 |
8 910 |
14 838 |
9 495 |
0,30 % |
|
Uganda |
|
8 270 |
8 880 |
8 450 |
8 533 |
0,27 % |
|
Tansaania Ühendvabariik |
|
6 930 |
4 370 |
3 210 |
4 837 |
0,15 % |
|
Saalomoni Saared |
|
4 378 |
4 075 |
4 426 |
4 293 |
0,13 % |
|
Haiti |
|
3 460 |
3 900 |
4 660 |
4 007 |
0,12 % |
|
Madagaskar |
|
2 960 |
3 593 |
3 609 |
3 387 |
0,11 % |
|
São Tomé ja Príncipe |
|
2 250 |
2 650 |
1 500 |
2 133 |
0,07 % |
|
Libeeria |
|
650 |
1 640 |
3 930 |
2 073 |
0,06 % |
|
Ekvatoriaal-Guinea |
|
1 870 |
2 260 |
1 990 |
2 040 |
0,06 % |
|
Vanuatu |
|
1 790 |
1 450 |
1 260 |
1 500 |
0,05 % |
|
Nicaragua |
|
892 |
750 |
1 128 |
923 |
0,03 % |
|
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
900 |
870 |
930 |
900 |
0,03 % |
|
Honduras |
|
1 230 |
806 |
-100 |
645 |
0,02 % |
|
Kongo |
|
90 |
300 |
1 400 |
597 |
0,02 % |
|
Panama |
|
391 |
280 |
193 |
288 |
0,01 % |
|
Vietnam |
|
240 |
70 |
460 |
257 |
0,01 % |
|
Grenada |
|
80 |
218 |
343 |
214 |
0,01 % |
|
Gabon |
m |
160 |
99 |
160 |
140 |
- |
|
Trinidad ja Tobago |
m |
193 |
195 |
-15 |
124 |
- |
|
Belize |
|
60 |
30 |
20 |
37 |
- |
|
Dominica |
|
60 |
20 |
0 |
27 |
- |
|
Fidži |
|
20 |
10 |
10 |
13 |
- |
|
Kokku |
c/ |
3 376 836 |
3 169 643 |
3 106 938 |
3 217 806 |
100,00 % |
Märkused:
a/ Kolme aasta (2005/06–2007/08) keskmine kakaoubade netoeksport pluss kakaotoodete netoeksport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse kakaoubades, kasutades järgmisi muundustegureid: kakaovõi 1,33; kakaopulber ja kakaokook 1,18; kakaomass 1,25.
b/ Loetelu piirdub riikidega, kes ICCO sekretariaadile kättesaadava teabe kohaselt eksportisid üksikult kakaod kolmeaastasel perioodil 2005/06–2007/08.
c/ Kogusummad võivad ümardamise tõttu liidetavate summast erineda.
m 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu osaline 9. novembri 2009. aasta seisuga.
- Null, ebaoluline või alla kasutatud ühiku.
Allikas: Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon, „Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics“, kd. XXXV, nr 3, kakaoaasta 2008/09.
B lisa
Kakaoimport a/ arvutatuna artikli 58 kohaldamiseks (jõustumine)
|
Riik |
|
b/ |
2005/06 |
2006/07 |
2007/08 |
Kolme aasta keskmine
|
|
|
(tonnides) |
(osa) |
||||||
|
Euroopa Liit: |
m |
2 484 235 |
2 698 016 |
2 686 041 |
2 622 764 |
53,24 % |
|
|
Austria |
20 119 |
26 576 |
24 609 |
23 768 |
0,48 % |
||
|
Belgia/Luksemburg |
199 058 |
224 761 |
218 852 |
214 224 |
4,35 % |
||
|
Bulgaaria |
12 770 |
14 968 |
12 474 |
13 404 |
0,27 % |
||
|
Küpros |
282 |
257 |
277 |
272 |
0,01 % |
||
|
Tšehhi |
12 762 |
14 880 |
16 907 |
14 850 |
0,30 % |
||
|
Taani |
15 232 |
15 493 |
17 033 |
15 919 |
0,32 % |
||
|
Eesti |
37 141 |
14 986 |
-1 880 |
16 749 |
0,34 % |
||
|
Soome |
10 954 |
10 609 |
11 311 |
10 958 |
0,22 % |
||
|
Prantsusmaa |
388 153 |
421 822 |
379 239 |
396 405 |
8,05 % |
||
|
Saksamaa |
487 696 |
558 357 |
548 279 |
531 444 |
10,79 % |
||
|
Kreeka |
16 451 |
17 012 |
17 014 |
16 826 |
0,34 % |
||
|
Ungari |
10 564 |
10 814 |
10 496 |
10 625 |
0,22 % |
||
|
Iirimaa |
22 172 |
19 383 |
17 218 |
19 591 |
0,40 % |
||
|
Itaalia |
126 949 |
142 128 |
156 277 |
141 785 |
2,88 % |
||
|
Läti |
2 286 |
2 540 |
2 434 |
2 420 |
0,05 % |
||
|
Leedu |
5 396 |
4 326 |
4 522 |
4 748 |
0,10 % |
||
|
Malta |
34 |
46 |
81 |
54 |
- |
||
|
Madalmaad |
581 459 |
653 451 |
681 693 |
638 868 |
12,97 % |
||
|
Poola |
103 382 |
108 275 |
113 175 |
108 277 |
2,20 % |
||
|
Portugal |
3 643 |
4 179 |
3 926 |
3 916 |
0,08 % |
||
|
Rumeenia |
11 791 |
13 337 |
12 494 |
12 541 |
0,25 % |
||
|
Slovakkia |
15 282 |
16 200 |
13 592 |
15 025 |
0,30 % |
||
|
Sloveenia |
1 802 |
2 353 |
2 185 |
2 113 |
0,04 % |
||
|
Hispaania |
150 239 |
153 367 |
172 619 |
158 742 |
3,22 % |
||
|
Rootsi |
15 761 |
13 517 |
14 579 |
14 619 |
0,30 % |
||
|
Ühendkuningriik |
232 857 |
234 379 |
236 635 |
234 624 |
4,76 % |
||
|
|
|
|
|
||||
|
Ameerika Ühendriigid |
822 314 |
686 939 |
648 711 |
719 321 |
14,60 % |
||
|
Malaisia |
c/ |
m |
290 623 |
327 825 |
341 462 |
319 970 |
6,49 % |
|
Venemaa Föderatsioon |
m |
163 637 |
176 700 |
197 720 |
179 352 |
3,64 % |
|
|
Kanada |
159 783 |
135 164 |
136 967 |
143 971 |
2,92 % |
||
|
Jaapan |
112 823 |
145 512 |
88 403 |
115 579 |
2,35 % |
||
|
Singapur |
88 536 |
110 130 |
113 145 |
103 937 |
2,11 % |
||
|
Hiina |
77 942 |
72 532 |
101 671 |
84 048 |
1,71 % |
||
|
Šveits |
m |
74 272 |
81 135 |
90 411 |
81 939 |
1,66 % |
|
|
Türgi |
73 112 |
84 262 |
87 921 |
81 765 |
1,66 % |
||
|
Ukraina |
63 408 |
74 344 |
86 741 |
74 831 |
1,52 % |
||
|
Austraalia |
52 950 |
55 133 |
52 202 |
53 428 |
1,08 % |
||
|
Argentina |
33 793 |
38 793 |
39 531 |
37 372 |
0,76 % |
||
|
Tai |
26 737 |
31 246 |
29 432 |
29 138 |
0,59 % |
||
|
Filipiinid |
18 549 |
21 260 |
21 906 |
20 572 |
0,42 % |
||
|
Mehhiko |
c/ |
19 229 |
15 434 |
25 049 |
19 904 |
0,40 % |
|
|
Korea Vabariik |
17 079 |
24 454 |
15 972 |
19 168 |
0,39 % |
||
|
Lõuna-Aafrika |
15 056 |
17 605 |
16 651 |
16 437 |
0,33 % |
||
|
Iraani Islamivabariik |
10 666 |
14 920 |
22 056 |
15 881 |
0,32 % |
||
|
Colombia |
c/ |
16 828 |
19 306 |
9 806 |
15 313 |
0,31 % |
|
|
Tšiili |
13 518 |
15 287 |
15 338 |
14 714 |
0,30 % |
||
|
India |
9 410 |
10 632 |
17 475 |
12 506 |
0,25 % |
||
|
Iisrael |
11 437 |
11 908 |
13 721 |
12 355 |
0,25 % |
||
|
Uus-Meremaa |
11 372 |
12 388 |
11 821 |
11 860 |
0,24 % |
||
|
Serbia |
10 864 |
11 640 |
12 505 |
11 670 |
0,24 % |
||
|
Norra |
10 694 |
11 512 |
12 238 |
11 481 |
0,23 % |
||
|
Egiptus |
6 026 |
10 085 |
14 036 |
10 049 |
0,20 % |
||
|
Alžeeria |
9 062 |
7 475 |
12 631 |
9 723 |
0,20 % |
||
|
Horvaatia |
8 846 |
8 904 |
8 974 |
8 908 |
0,18 % |
||
|
Süüria Araabia Vabariik |
7 334 |
7 229 |
8 056 |
7 540 |
0,15 % |
||
|
Tuneesia |
6 019 |
7 596 |
8 167 |
7 261 |
0,15 % |
||
|
Kasahstan |
6 653 |
7 848 |
7 154 |
7 218 |
0,15 % |
||
|
Saudi Araabia |
6 680 |
6 259 |
6 772 |
6 570 |
0,13 % |
||
|
Valgevene |
8 343 |
3 867 |
5 961 |
6 057 |
0,12 % |
||
|
Maroko |
4 407 |
4 699 |
5 071 |
4 726 |
0,10 % |
||
|
Pakistan |
2 123 |
2 974 |
2 501 |
2 533 |
0,05 % |
||
|
Costa Rica |
1 965 |
3 948 |
1 644 |
2 519 |
0,05 % |
||
|
Uruguay |
2 367 |
2 206 |
2 737 |
2 437 |
0,05 % |
||
|
Liibanon |
2 059 |
2 905 |
2 028 |
2 331 |
0,05 % |
||
|
Guatemala |
1 251 |
2 207 |
1 995 |
1 818 |
0,04 % |
||
|
Boliivia Paljurahvuseline Riik |
c/ |
1 282 |
1 624 |
1 927 |
1 611 |
0,03 % |
|
|
Sri Lanka |
1 472 |
1 648 |
1 706 |
1 609 |
0,03 % |
||
|
El Salvador |
1 248 |
1 357 |
1 422 |
1 342 |
0,03 % |
||
|
Aserbaidžaan |
569 |
2 068 |
1 376 |
1 338 |
0,03 % |
||
|
Jordaania |
1 263 |
1 203 |
1 339 |
1 268 |
0,03 % |
||
|
Keenia |
1 073 |
1 254 |
1 385 |
1 237 |
0,03 % |
||
|
Usbekistan |
684 |
1 228 |
1 605 |
1 172 |
0,02 % |
||
|
Hongkong (Hiina) |
2 018 |
870 |
613 |
1 167 |
0,02 % |
||
|
Moldova Vabariik |
700 |
1 043 |
1 298 |
1 014 |
0,02 % |
||
|
Island |
|
863 |
1 045 |
1 061 |
990 |
0,02 % |
|
|
Põhja-Makedoonia |
|
628 |
961 |
1 065 |
885 |
0,02 % |
|
|
Bosnia ja Hertsegoviina |
|
841 |
832 |
947 |
873 |
0,02 % |
|
|
Kuuba |
c/ |
|
2 162 |
-170 |
107 |
700 |
0,01 % |
|
Kuveit |
|
427 |
684 |
631 |
581 |
0,01 % |
|
|
Senegal |
|
248 |
685 |
767 |
567 |
0,01 % |
|
|
Liibüa |
|
224 |
814 |
248 |
429 |
0,01 % |
|
|
Paraguay |
|
128 |
214 |
248 |
197 |
- |
|
|
Albaania |
|
170 |
217 |
196 |
194 |
- |
|
|
Jamaica |
c/ |
|
479 |
-67 |
89 |
167 |
- |
|
Omaan |
|
176 |
118 |
118 |
137 |
- |
|
|
Sambia |
|
95 |
60 |
118 |
91 |
- |
|
|
Zimbabwe |
|
111 |
86 |
62 |
86 |
- |
|
|
Saint Lucia |
c/ |
|
26 |
20 |
25 |
24 |
- |
|
Samoa |
|
48 |
15 |
0 |
21 |
- |
|
|
Saint Vincent ja Grenadiinid |
|
|
6 |
0 |
0 |
2 |
- |
|
Kokku |
|
d/ |
4 778 943 |
5 000 088 |
5 000 976 |
4 926 669 |
100,00 % |
Märkused:
a/ Kolme aasta (2005/06–2007/08) keskmine kakaoubade netoimport pluss kakaotoodete brutoimport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse kakaoubades, kasutades järgmisi muundustegureid: kakaovõi 1,33; kakaopulber ja kakaokook 1,18; kakaomass 1,25.
b/ Loetelu piirdub riikidega, kes ICCO sekretariaadile kättesaadava teabe kohaselt importisid üksikult kakaod kolmeaastasel perioodil 2005/06–2007/08.
c/ Riik võib vastata ka eksportiva riigi tingimustele.
d/ Kogusummad võivad ümardamise tõttu liidetavate summast erineda.
m 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu osaline 9. novembri 2009. aasta seisuga.
- Null, ebaoluline või alla kasutatud ühiku.
Allikas: Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon, „Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics“, kd. XXXV, nr 3, kakaoaasta 2008/09.
C LISA
Tootjariigid, kes ekspordivad eranditult või osaliselt peent aroomikakaod
|
Riigid |
Nõukogu otsus Detsember 2020 (% kakaoubade koguekspordist) |
|
Belize |
a/ |
|
Boliivia Paljurahvuseline Riik |
a/ |
|
Brasiilia |
100 |
|
Colombia |
95 |
|
Costa Rica |
100 |
|
Dominica |
100 |
|
Dominikaani Vabariik |
60 |
|
Ecuador |
75 |
|
Grenada |
100 |
|
Guatemala |
75 |
|
Haiti |
4 |
|
Honduras |
a/ |
|
Indoneesia |
10 |
|
Jamaica |
100 |
|
Madagaskar |
100 |
|
Mehhiko |
a/ |
|
Nicaragua |
80 |
|
Panama |
50 |
|
Paapua Uus-Guinea |
70 |
|
Peruu |
75 |
|
Saint Lucia |
100 |
|
São Tomé ja Príncipe |
a/ |
|
Trinidad ja Tobago |
100 |
|
Venezuela Bolívari Vabariik |
a/ |
|
Vietnam |
a/ |
a/ Peene aroomikakao ube eksporditakse, kuid eksperdirühmal ei ole praegu võimalik seda hinnata ega protsendimäära kindlaks määrata.
D lisa
Liikmesus ja häälte jagunemine 1. oktoobri 2021. aasta seisuga artikli 64 kohaldamisel
|
Eksportivad liikmed |
Häälte jagunemine vastavalt artikli 10 lõigetele 1, 2 ja 5 |
Importivad liikmed |
Häälte jagunemine vastavalt artikli 10 lõigetele 1, 2 ja 5 |
|
|
Brasiilia Kamerun Kongo Demokraatlik Vabariik Costa Rica Côte d’Ivoire Dominikaani Vabariik Ecuador Gabon Ghana Guinea Indoneesia Libeeria Madagaskar Malaisia Nicaragua Nigeeria Paapua Uus-Guinea Peruu Sierra Leone Togo Trinidad ja Tobago Venezuela Bolívari Vabariik |
5 75
8
5 400 22 79 5 202 7 37 7 8 5 6 68 12 23 8 6 5 7 |
Euroopa Liit Austria Belgia Bulgaaria Horvaatia Küpros Tšehhi Taani Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Iirimaa Itaalia Läti Leedu Luksemburg Malta Madalmaad Poola Portugal Rumeenia Slovakkia Sloveenia Hispaania Rootsi Venemaa Föderatsioon Šveits |
929 10 86 9 5 5 5 5 20 5 95 189 5 5 5 51 5 5 5 5 290 39 5 5 5 5 55 5 47 24 |
|
|
KOKKU |
1 000 |
KOKKU |
1 000 |
Kinnitused
Lepinguosaliste deklaratsioon artikli 16 kohta
Tegevdirektor valitakse saavutuspõhiselt. Võrdsete kandidaatide puhul roteerub tegevdirektori ametikoht eksportiva liikme ja importiva liikme kandidaatide vahel, võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.
- (1) Uuesti välja antud tehnilistel põhjustel 27. märtsil 2023.
- (2) ** Käesolev muudatus on 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu tekst, mida on muutnud rahvusvaheline kakaonõukogu.
- (3) ** Osalejate nimekiri on esitatud dokumendis TD/COCOA.10/INF.1.
- (4) Arvutatud kakaoubade jahvatuse alusel pluss kakaotoodete, šokolaadi ja šokolaaditoodete netoimport kakaoubades väljendatuna.