EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.7.2025
COM(2025) 447 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku teabevahetust
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
2022. aastal kehtestasid Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“) uue nõude kõigile riikidele, kes on võetud vastu USA viisanõudest loobumise programmi või soovivad sellega liituda. See programm võimaldab osalevate riikide kodanikel reisida USAsse viisavabalt kuni 90 päevaks turismi eesmärgil või töö asjus. Uue nõude kohaselt tuleb sõlmida USA Sisejulgeolekuministeeriumiga piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerlus, mis on viisanõudest loobumise programmi vastuvõtmise ja selles edasise osalemise eeltingimus ning juba kehtiva reisijateabe vahetamise nõude osa.
Viisanõudest loobumise programmi partnerlused on USA piiri- ja sisserändejulgeoleku alases rahvusvahelises koostöös kesksel kohal. Üks nende eesmärke on luua tugev kahepoolne teabevahetus, et ametiasutused saaksid tulemuslikult kontrollida partnerriikidest pärit reisijate identiteeti ja teha kindlaks, kas nad kujutavad endast ohtu USA julgeolekule.
Oma viisanõudest loobumise programmi partnerluste raames on USA sõlminud ELi liikmesriikidega kahepoolsed lepingud, näiteks raskete kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel tehtavat koostööd edendavad lepingud. Nende lepingutega on kehtestatud teabe, sh biomeetriliste andmete vahetamine terroriaktides või rasketes kuritegudes kahtlustatavate või süüdi mõistetud isikute kohta.
USA kavatseb seada piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames sisse teabevahetuse järgmiste kohta:
·USAsse suunduvad reisijad, kellel võib olla seos viisanõudest loobumise programmi partnerriigiga;
·USAs immigratsioonitoetuse või humanitaarkaitse taotlejad;
·isikud, kellega sisejulgeolekuministeeriumi õiguskaitseasutused puutuvad kokku piiri- või sisserändekontekstis USAs.
Selline teabevahetus puudutaks liikmesriikide riiklikes andmebaasides säilitatavat teavet, sealhulgas biomeetrilisi andmeid.
Piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse lepingud sõlmitakse eeldatavasti 31. detsembriks 2026. Pärast seda hindab sisejulgeolekuministeerium esialgse ja jätkuva viisavabadusprogrammis osalemise hindamise ajal iga riigi vastavust piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse nõuetele.
Võttes arvesse seost liidu ainupädevusega ühise viisapoliitika valdkonnas, kinnitasid liikmesriikide alalised esindajad Euroopa Liidu Nõukogu komitees (COREPER) 12. juunil 2024 liikmesriikide laialdast toetust ELi-USA ühisele teabevahetuse raamistikule piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames. Samuti kutsusid nad komisjoni üles esitama ettepaneku volituste andmise kohta liidu nimel läbirääkimiste pidamiseks sellise raamistiku üle.
Kavandatud soovituse eesmärk on anda komisjonile läbirääkimisjuhised, et pidada läbirääkimisi raamlepingu üle, milles sätestatakse ELi liikmesriikide ja USA pädevate asutuste vahelise teabevahetuse õiguslik struktuur ja tingimused, mille alusel antakse liikmesriikidele volitused sõlmida kahepoolseid lepinguid, et vahetada USAga nende riiklikest infotehnoloogiasüsteemidest pärinevat teavet.
Raamlepingu üks peamisi eesmärke on tagada USAga toimuva teabevahetuse vastastikkus, mis aitaks samuti tugevdada piirikaitset ja -julgeolekut liidus tervikuna.
Läbirääkimiste käigus määratakse tasakaalustatud ja vastastikuse teabevahetuse tagamiseks kindlaks teabevahetuse ulatus – andmete kategooriad ja liik, isikute liik ja süütegude liik. Läbirääkimiste eesmärk peaks olema vähemalt kehtestada piisav teabevahetuse tase, mis ei tohiks ületada liikmesriikide vahelise teabevahetuse taset.
Raamlepingus sätestatud teabevahetuse raamistiku alusel saaksid liikmesriigid pidada läbirääkimisi ja sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid, millega rakendatakse teabevahetust USAga.
Selliste kahepoolsete kokkulepetega määrataks kindlaks USA pädevate asutustega toimuva teabevahetuse üksikasjad, võttes arvesse riigisiseseid õiguslikke nõudeid, riiklike andmebaaside loomist ning muid tehnilisi nõudeid või piiranguid.
Raamlepinguga kehtestataks kaitsemeetmed, et tagada kooskõla liikmesriikide suutlikkusega, tuginedes olemasolevate riiklike andmebaaside ülesehitusele.
Raamlepingut kohaldataks nende liikmesriikide suhtes, kellel on USAga viisavabadus või kes soovivad viisanõudest loobumise programmiga ühineda. Liikmesriikidel lubataks peatada teabevahetus raamlepingus sätestatud kujul, kui nende staatus viisanõudest loobumise programmis muutub.
Liidu pädevuse kohta sõlmida rahvusvaheline leping
Liidu ühine viisapoliitika
Liit on töötanud määruse 2018/1806 (edaspidi „viisamäärus“) 1 alusel välja lühiajalist viibimist (kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul) puudutava ühise viisapoliitika. Viisamääruses on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Praegu USA kodanikelt Schengeni alal viibimiseks viisat ei nõuta. Samal ajal on liit sõlminud mitme kolmanda riigiga 2 viisanõudest loobumise ja viisalihtsustuslepingud.
Vastastikkuse põhimõte on üks kolmandate riikide suhtes kohaldatava liidu viisapoliitika aluseid. Vastastikkus tähendab, et kui liit on andnud kolmanda riigi kodanikele viisavaba juurdepääsu Schengeni ala külastamiseks, eeldab ta, et kolmas riik vastab samaga, lubades liidu kodanikel reisida sellesse kolmandasse riiki samuti ilma viisata. Liidu eesmärk on saavutada täielik vastastikune viisavabadus kolmandate riikidega, kelle kodanikud on Schengeni alale sisenemisel viisanõudest vabastatud. Täielik vastastikkus on tõepoolest saavutatud kõigi viisavabade kolmandate riikidega, välja arvatud USA. USA viisanõudest loobumise programmis osalevad kõik liikmesriigid, välja arvatud Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia. Täieliku vastastikkuse saavutamine USAga on jätkuvalt poliitiline eesmärk, mida liit aktiivselt taotleb.
Kavandatav raamleping tagaks kõigile viisanõudest loobumise programmis osalevatele liikmesriikidele ühtse lähenemisviisi seoses piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse nõudega, sealhulgas sellise teabevahetuse jaoks vajalikud ja asjakohased andmekaitsemeetmed.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 3 lõike 2 kohaselt kuulub liidu ainupädevusse rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseid norme või muuta nende reguleerimisala.
Viisade väljaandmine ja vastastikuse viisavabaduse kindlaksmääramise mehhanism kuuluvad liidu ainupädevusse. Sama kehtib ka liidu andmekaitsenormide kohta.
Sellest tulenevalt kuulub USAga teabevahetust käsitleva raamlepingu sõlmiminevastavalt USA viisanõudest loobumise programmi nõuetele ehk selleks, et liikmesriigid seaksid sisse piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse kohase teabevahetuse, liidu ainupädevusse.
Liidu andmekaitseraamistik
Piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames ette nähtud teabevahetus erineb raskete kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel tehtavat koostööd edendavate lepingute alusel toimuvast teabevahetusest. Kui raskete kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel tehtavat koostööd edendava lepingu alusel toimuva teabevahetuse eesmärk on võidelda terrorismi ja raskete kuritegude vastu, siis piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames toimuva teabevahetuse eesmärk on potentsiaalselt laiem, kuna see puudutab ka piirihalduse ja viisapoliitika valdkondi.
Isikuandmete töötlemine liikmesriikides on reguleeritud määrusega (EL) 2016/679 3 (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“), välja arvatud juhul, kui andmeid töötlevad kriminaalõiguskaitseasutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, mis on hõlmatud direktiiviga (EL) 2016/680 4 . Isikuandmete kaitse üldmääruse V peatükk ja direktiiv (EL) 2016/680 sisaldavad rangeid tingimusi isikuandmete edastamiseks kolmandatesse riikidesse. Selline edastamine peab põhinema edastamisvahendil, näiteks kaitse piisavuse otsusel kõnealuse kolmanda riigiga, asjakohaseid kaitsemeetmeid tagaval aktil (nt rahvusvaheline leping) või direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt pädeva õiguskaitseasutuse hinnangul selle kohta, et sellised kaitsemeetmed on kolmandas riigis tagatud, või eespool nimetatu puudumisel ühel konkreetsetel juhtudel kättesaadavatest andmete edastamise ja mitte isikuandmete süstemaatiliseks jagamise õiguslikest alustest (või eranditest).
Õiguskaitseasutuste vahel süütegude, sealhulgas terrorismi tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil toimuva andmeedastuse puhul on ELi-USA raamlepinguga ette nähtud rahvusvaheline leping, millega tagatakse asjakohased kaitsemeetmed direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 lõike 1 punkti a tähenduses 5 .
Võttes arvesse piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerlusega kavandatud teabevahetuse laiemat ulatust ja eesmärki ning seda, et edastamisse oleksid kaasatud muud asutused peale kriminaalõiguskaitseasutuste, ei ole ELi ja USA vaheline raamleping täielikult kohaldatav kõigi USA poolt piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames kavandatud edastamise liikide suhtes, mis suurendab vajadust liidu meetmete järele täiendava rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks.
Raamlepingus määratletaks isikuandmete kategooriad, mida võiks jagada, ja konkreetsed eesmärgid, milleks neid võiks jagada, võttes eelkõige arvesse vastastikkuse taset.
Raamleping peaks sisaldama sätteid isikuandmete edasisaatmise kohta.
Suhte kohta praeguste või tulevaste liikmesriikide kahepoolsete kokkulepetega
Kuigi kõnealuse raamlepingu sõlmimine USAga kuulub liidu ainupädevusse, sisaldaks raamleping klauslit, millega lubataks liikmesriikidel sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid.
Kahepoolsete lepingute või kokkulepete puhul, mille liikmesriigid on Ameerika Ühendriikidega enne kõnealuse raamlepingu jõustumist juba sõlminud, võib raamleping sisaldada tingimusi, mille alusel selliseid lepinguid või kokkuleppeid jätkuvalt kohaldatakse, eelkõige kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mille on sõlminud liikmesriigid, kes veel ei osale viisanõudest loobumise programmis.
Käesoleva nõukogu soovituse ettepanekuga soovitab komisjon nõukogul:
(a)võtta vastu otsus, millega antakse komisjonile luba alustada läbirääkimisi liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu sõlmimiseks,
(b)nimetada komisjon liidu läbirääkijaks raamlepingu üle,
(c)anda läbirääkijale läbirääkimisjuhised ja
(d)moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.
2.ÕIGUSLIK ALUS, VAJALIKKUS JA PROPORTSIONAALSUS
Soovituse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 lõige 2, artikli 77 lõige 2 ning artikli 218 lõiked 3 ja 4.
Liit on pädev sõlmima USAga raamlepingu, mis käsitleb teabevahetust seoses ELi ja USA vahelise välispiiri ületamisega, sealhulgas piirimenetlusi ja viisataotlusi.
Raamlepinguga tuleks kehtestada piisav teabevahetuse tase ELi ja USA vahel, mis ei tohiks ületada liikmesriikidevahelise teabevahetuse taset kahepoolses või ELi kontekstis, võttes arvesse ka proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtteid.
Raamlepingus tuleks täpsustada reisija kohta päringu algatamise tingimused. Need tingimused peaksid välistama päringud isikute kohta igal juhul, kui varasem kahtlus puudub. Välistada tuleks rutiinsed ja süsteemsed päringud kõigi ELi ja USA vahel reisivate isikute kohta.
USAga sõlmitav raamleping on vajalik selleks, et tagada ühise viisapoliitika vastastikuse viisavabaduse eesmärgi saavutamine ja ELi andmekaitseraamistiku kohaldamine. Seega põhinevad käesolevale soovitusele lisatud läbirääkimisjuhised, mis käsitlevad läbirääkimiste alustamist USAga raamlepingu üle, kohaldatava ELi andmekaitse õigusraamistiku (nimelt määrus (EL) 2016/679 ja direktiiv (EL) 2016/680) nõuetel.
Kavandatav raamleping ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna üksi ei suuda liikmesriigid neid saavutada.
•Vahendi valik
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab soovitused nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi. Võttes arvesse kavandatava lepingu eset, peab komisjon esitama sellekohase soovituse.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
[Kuna tegemist on uue lepinguga, ei olnud võimalik läbi viia olemasolevate vahendite hindamisi ega toimivuskontrolle. Käesoleva raamlepingu üle peetavateks läbirääkimisteks ei ole mõjuhinnangut vaja.]
4.RAKENDUSKAVAD NING JÄRELEVALVE, HINDAMISE JA ARUANDLUSE KORD
Komisjon tagab, et raamlepingu rakendamist jälgitakse nõuetekohaselt.
5.MUU TEAVE
•Läbirääkija valik
Kuna kavandatav leping hõlmab üksnes muid küsimusi peale ühise välis- ja julgeolekupoliitika, tuleb ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt määrata läbirääkijaks komisjon.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku teabevahetust
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artikli 77 lõiget 2 ning artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)Ameerika Ühendriigid on kehtestanud uue nõude ühinemiseks USA viisanõudest loobumise programmiga ja selles edasiseks osalemiseks; tegemist on programmiga, mis võimaldab osalevate riikide kodanikel reisida Ameerika Ühendriikidesse viisavabalt kuni 90 päevaks turismi eesmärgil või töö asjus. Uue nõude kohaselt tuleb USA sisejulgeolekuministeeriumiga sõlmida piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerlus. Piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames on vaja ühist teabevahetusraamistikku. Seetõttu tuleks alustada läbirääkimisi, et sõlmida liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel raamleping, mis käsitleb teabevahetust teatavate, liikmesriikide välispiire ületavate reisijate taustakontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks.
(2)Raamlepingus tuleks austada põhiõigusi ja järgida liidu põhiõiguste harta põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 6 tunnustatud õigust vabadusele ja turvalisusele, harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele, artiklis 8 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele ja artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Raamlepingut tuleks kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, võttes igakülgselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet vastavalt harta artikli 52 lõikele 1.
(3)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [XX].
(4)Raamleping peaks võimaldama sõlmida lepinguga hõlmatud küsimustes kahepoolseid kokkuleppeid Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide vahel, tingimusel et selliste kahepoolsete kokkulepete sätted on kooskõlas raamlepingu sätete ja liidu õigusega.
(5)Liidu läbirääkijaks tuleks nimetada komisjon.
(6)Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(7)Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (8); seetõttu ei osale Iirimaa soovituse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjonile antakse luba pidada liidu nimel läbirääkimisi liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku teabevahetust.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Läbirääkimiste käigus tuleks konsulteerida [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.7.2025
COM(2025) 447 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus: Nõukogu otsus,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku teabevahetust
LISA
JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku teabevahetust
Läbirääkimiste käigus peaks komisjon püüdma saavutada allpool üksikasjalikult esitatud eesmärgid.
I. RAAMLEPINGU EESMÄRK JA REGULEERIMISALA
1.Raamlepingu eesmärk on luua õiguslik struktuur liikmesriikide kahepoolseks teabevahetuseks nende pädevate asutuste ja Ameerika Ühendriikide (USA) pädevate asutuste vahel USA piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames.
2.Raamlepingus tuleks sätestada selged ja täpsed normid teabe vahetamiseks liikmesriikide ja USA vahel nende välispiire ületavate reisijate kohta, et toetada reisijate taustakontrolli ja isikusamasuse kontrollimist, mis on vajalik, et teha kindlaks, kas nende sisenemine või riigis viibimine ohustaks avalikku julgeolekut või avalikku korda, ning toetada pädevaid asutusi kuritegude ja terroriaktide ennetamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel.
3.Raamlepingu eesmärk on luua õiguslik alus ja tingimused isikuandmete edastamiseks ja vahetamiseks liikmesriikide ja USA pädevate asutuste vahel. Eelkõige tuleks raamlepingus sätestada selged ja täpsed normid ja menetlused reisijat puudutava päringu algatamiseks, et välistada kõigi reisijate andmete süstemaatiline, lausaline ja suunamata töötlemine.
4.Raamleping peaks sisaldama põhimõistete määratlusi, eelkõige isikuandmete määratlust.
5.Raamlepingu kohases teabevahetuses tuleks juhinduda vastastikkuse põhimõttest.
6.Raamlepingu kohane teabevahetus peaks põhinema reisidokumendis sisalduvate isikuandmete ja reisija sõrmejälgede vahetamisel. Vajaduse korral ja asjakohaste kaitsemeetmete alusel peaks lepinguosalistel olema võimalik vahetada ka asjaomase isikuga seotud täiendavat teavet.
7.Raamlepingu kohane teabevahetus peaks hõlmama kolmandate riikide kodanikke seoses liikmesriikide ja USA välispiiride ületamisega ning kuritegude ja terroriaktide ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega.
8.Teabevahetus võib hõlmata teavet kodanike ja nende pereliikmete ning alaliste elanike kohta juhtudel, kui selline teabevahetus oleks rangelt vajalik ja proportsionaalne kuritegude ja terroriaktide ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, ning niivõrd, kui selline teabevahetus on vastastikune.
II. RAAMLEPINGU SISU
SPETSIIFILISED VALDKONNAD
9.Raamlepingus tuleks sätestada põhiterminite määratlused, sealhulgas isikuandmete määratlus, mis vastab määrustes (EL) 2016/679 ja 2018/1725 1 ning direktiivis (EL) 2016/680 2 esitatud määratlustele.
10.Raamlepingus tuleks kindlaks määrata selle kohaldamisalasse kuuluvad andmebaaside liigid ja andmeliigid, millele USA piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames juurde pääsetakse.
11.Raamlepingus tuleks selgelt ja täpselt sõnastada, milliseid kaitsemeetmeid ja tagatisi on USA piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames toimuva isikuandmete vahetamise käigus vaja isikuandmete ning üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks, sõltumata nende isikute kodakondsusest ja elukohast. Eelkõige kohaldatakse järgnevaid nõudeid.
(a)Lepinguosalised peaksid selgelt ja täpselt määratlema raamlepingu raames toimuva isikuandmete töötlemise eesmärgid. Igasugune isikuandmete töötlemine peaks piirduma sellega, mis on üksikjuhtumite puhul vajalik ja proportsionaalne, et teha kindlaks ohud avalikule julgeolekule või avalikule korrale ning aidata kaasa kuritegude ja terroriaktide ennetamisele, avastamisele, uurimisele ja nende eest vastutusele võtmisele.
(b)Liikmesriikide poolt USAle edastatavaid isikuandmeid tuleks töödelda õiglaselt, seaduslikul alusel ja ainult sellel eesmärgil, milleks need edastati. Tuleb keelata igasugune täiendav andmete töötlemine, mis ei ole kooskõlas esmase eesmärgiga (eesmärgi piiritlemise põhimõte). Raamlepingul peaks olema lisa, mis sisaldab ammendavat loetelu USA pädevatest asutustest, kellele liikmesriigid võivad isikuandmeid edastada, ning nende pädevuse lühikirjeldust.
(c)Edastatud isikuandmed peaksid olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik nende edastamise eesmärgi saavutamiseks. Andmed peaksid olema täpsed ja ajakohased. Neid ei tohiks säilitada kauem, kui see on vajalik eesmärgil, milleks need edastati, kuid igal juhul tuleks raamlepingus sätestada isikuandmete säilitamise, sealhulgas säilitamise piiramise, läbivaatamise, parandamise ja kustutamise normid. Eelkõige peaks raamleping piirama reisijate isikuandmete säilitamist pärast nende jurisdiktsioonist lahkumist nende reisijate isikuandmetega, kelle kohta on objektiivseid tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et esineb jätkuv oht avalikule julgeolekule või avalikule korrale ning vajadus andmeid säilitada, et aidata kaasa kuritegude ja terroriaktide ennetamisele, avastamisele, uurimisele ja nende eest vastutusele võtmisele.
(d)Raamlepingus tuleks täpsustada kriteeriumid, mille alusel märgitakse allika usaldusväärsus ja andmete täpsus.
(e)Isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, kuuluvuse ametiühingusse, geneetilised andmed, füüsilise isiku täpset tuvastamist võimaldavad biomeetrilised andmed, ja andmeid isiku tervisliku seisundi, seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta peaks olema võimalik edastada ainult juhul, kui see on konkreetsel juhul vajalik ja proportsionaalne, et ennetada kuritegusid ja terroriakte või võidelda kuritegevusega, millele on osutatud raamlepingus, ja tingimusel, et kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis aitavad maandada andmete töötlemisega seotud konkreetseid riske. Raamleping peaks sisaldama erikaitsemeetmeid, mida kohaldatakse alaealiste ning kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste kuriteo kohta teavet anda võivate isikute isikuandmete edastamise suhtes.
(f)Raamlepingus tuleks kehtestada normid üksikisikutele kättesaadavaks tehtava teabe kohta ning tagada kohtulikult kaitstavad õigused üksikisikutele, kelle isikuandmeid töödeldakse, nähes ette normid, mis käsitlevad õigust saada teavet, andmetega tutvuda ning neid parandada või kustutada, samuti tuleb ette näha selged alused nende õiguste vajalike ja proportsionaalsete piirangute lubamiseks. Raamlepinguga tuleks tagada ka iga sellise isiku kohtulikult kaitstav õigus haldus- ja õiguskaitsele, kelle andmeid raamlepingu alusel töödeldakse, ja tõhusate õiguskaitsevahendite kehtestamine.
(g)Raamlepinguga tuleks ette näha normid, mis käsitlevad logide pidamiseks ja dokumenteerimiseks vajalike andmete jäädvustamist ning teavet, mis tuleb üksikisikutele kättesaadavaks teha.
(h)Raamlepinguga tuleks tagada kaitsemeetmed isikuandmete automaatse töötlemise, sh profiilianalüüsi puhuks, ning keelata otsused, mis põhinevad ainult isikuandmete automaatsel töötlemisel ilma inimese sekkumiseta.
(i)Raamlepinguga tuleks ette näha kohustus tagada isikuandmete turvalisus asjaomaste tehniliste ja korralduslike meetmetega, sealhulgas võimaldades isikuandmetele juurdepääsu ainult volitatud isikutele. Raamleping peaks sisaldama kohustust teavitada pädevaid asutusi ning vajaduse ja võimaluse korral andmesubjekte raamlepingu alusel edastatavate isikuandmetega seotud rikkumiste korral. Raamleping peaks sisaldama ka kohustust rakendada vaikimisi ja lõimitud andmekaitse meetmeid, et järgida tõhusalt andmekaitse põhimõtteid.
(j)Teabe edasisaatmist USA pädevatelt asutustel muudele USA asutustele tohiks lubada ainult raamlepingu eesmärkidel, seda tuleks lubada sobilikel tingimustel, sh teabe andja selgesõnaline luba, ja seda tohib lubada ainult selliste asutuste puhul, mis tagavad isikuandmete kaitse taseme, mis on sisuliselt võrdväärne raamlepingus sätestatuga, välja arvatud juhul, kui edasisaatmine on vajalik avalikku julgeolekut ähvardava tõsise ja vahetu ohu ennetamiseks või uurimiseks või füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks. Isikuandmete edasisaatmine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele peaks olema keelatud.
(k)Raamlepinguga tuleks tagada kõnealuste isikuandmete kasutamise järelevalve süsteem, mida rakendab üks või mitu andmekaitse eest vastutavat sõltumatut asutust USAs, millel on tõhusad uurimis- ja sekkumisvolitused. Eelkõige peaks asutusel või asutustel olema volitused vaadata läbi üksikisikute kaebusi nende isikuandmete kasutamise kohta. Raamlepingus tuleks sätestada ühelt poolt selliste järelevalveasutuste ja teiselt poolt liidu järelevalveasutuse vahelise koostöö kohustus.
Teabevahetuse raamistik
12.Raamlepingus tuleks sätestada liikmesriikide ja USA pädevate asutuste vahelise kahepoolsete kokkulepete raames toimuva teabevahetusega seotud üldtingimused, kriteeriumid, andmebaasid ja andmekategooriad. Selline teabevahetus peaks hõlmama isikusamasuse andmete või sõrmejälgede kinnitamist ja lisateavet isiku kohta, keda päring puudutab, ning peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik ja proportsionaalne nõutava tulemuse saavutamiseks.
13.Raamlepingu kohaselt peaksid lepinguosalised tagama, et võetakse arvesse lepinguosaliste teabevahetusega seotud tehnilisi piiranguid.
14.Raamlepingus tuleks kirjeldada viisanõudest loobumise programmi liikmesuse peatamise või ESTA kehtivuse piiramise mõju raamlepingu kohasele teabevahetusele.
15.Raamlepinguga tuleks ette näha mitmekihiline päringuvastuse mudel, milles eristatakse päringu tegemisel automaatselt saadud teavet täiendavast teabest, mida saab taotluse esitanud lepinguosalisega jagada üksnes selle lepinguosalise selgesõnalisel loal.
16.Raamleping peaks sisaldama klauslit, millega antakse liikmesriikidele luba sõlmida kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, et rakendada viisanõudest loobumise programmi nõudena piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames toimuvat teabevahetust. Raamlepingus tuleks täpsustada teabevahetuse rakendamiseks vajalikes kahepoolsete lepingute või kokkulepete kohustuslikud elemendid ning menetluslikud ja sisulised tingimused, millele kahepoolsed lepingud või kokkulepped peavad vastama.
17.Raamlepingus tuleks sätestada asjaolud, mille korral võivad liikmesriigid säilitada USAga enne raamlepingu jõustumist sõlmitud kahepoolsed lepingud või kokkulepped.
Institutsioonilised sätted
18.Raamlepinguga tuleks luua juhtorgan, kes hakkab vastutama lepingu rakendamise ja toimimise juhtimise ja järelevalve eest, hõlbustades vaidluste lahendamist.
19.Seoses raamlepingu tõlgendamise ja kohaldamisega tuleks ette näha tõhus vaidluste lahendamise kord tagamaks, et lepinguosalised järgivad ühiselt kokkulepitud norme.
20.Raamlepingusse tuleks lisada sätted raamlepingu järelevalve ja korrapärase hindamise kohta.
21.Raamleping peaks sisaldama sätet lepingu jõustumise ja kehtivuse kohta ning sätet, mille kohaselt lepinguosaline võib lepingu lõpetada või peatada, eelkõige juhul, kui USA ei taga enam tulemuslikult põhiõiguste ja -vabaduste kaitset tasemel, mis on raamlepinguga nõutud. Peatamise või lõpetamise puhuks tuleks raamlepingus täpsustada, kas selle kohaldamisalasse kuuluvate ja enne lepingu kehtivuse peatamist või lõpetamist edastatud isikuandmete töötlemist võib jätkata. Kui isikuandmete jätkuv töötlemine on lubatud, peaks see igal juhul toimuma kooskõlas raamlepingu sätetega, mis kehtisid lepingu kehtivuse peatamise või lõpetamise ajal.
22.Raamlepingusse võib vajaduse korral lisada klausli territoriaalse kohaldamisala kohta.
23.Raamlepinguga tuleks ette näha mehhanism, mis võimaldaks vajaduse korral raamlepingut kohandada, et võtta arvesse liidu õiguse tulevasi asjaomaseid muudatusi. Raamleping peaks sisaldama ka sätet, mille kohaselt liit lõpetab raamlepingu, kui selliseid kohandusi ei tehta.
24.Raamlepinguga tuleks ette näha mehhanism lepingu rakendamise hindamiseks.
25.Raamleping peaks olema võrdselt autentne kõigis liidu ametlikes keeltes ning sisaldama sellekohast keeleklauslit.