EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.7.2025

COM(2025) 435 final

2025/0246(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1921/2006, (EÜ) nr 762/2008, (EÜ) nr 216/2009, (EÜ) nr 217/2009 ja (EÜ) nr 218/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2025) 224 final} - {SWD(2025) 232 final} - {SWD(2025) 233 final}

SELETUSKIRI

Alates Euroopa Majandusühenduse loomisest 1950. aastatel on Eurostat esitanud ELi tegevuse jaoks vajalikku Euroopa kalandusstatistikat 1 püütud saagi, lossitud saagi, liidu kalalaevastiku ja vesiviljeluse kohta. Seda statistikat reguleerib praegu viis õigusakti, mis pärinevad 1990. aastatest ja mis on uuesti sõnastatud 2000. aastatel 2 . Nendes määrustes on muu hulgas sätestatud statistilised muutujad, hõlmatud püügipiirkonnad, 3 vaatlusperioodid, edastamise tähtajad ja statistilised kvaliteedikriteeriumid.

Euroopa Liidu kalanduspoliitika kujundamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks on vaja asjakohast, usaldusväärset, põhjalikku ja ajakohast ametlikku Euroopa statistikat. Seda statistikat on vaja eelkõige järgmistel eesmärkidel: i) mere bioloogiliste ressursside kaitse poliitika, ii) ühine kalanduspoliitika, 4 sealhulgas vesiviljelus, ning iii) ELi poliitika ja õigusaktid, mis käsitlevad näiteks keskkonda, kliimamuutustega kohanemist ja kliimamuutuste leevendamist, piirkondi, rahvatervist, toiduohutust ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Seda statistikat kasutatakse ka selleks, et jälgida kalanduse mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele ning vesiviljeluse mõju vee kvaliteedile.

Euroopa kalandusstatistika on aluseks muudele andmekogumistele, näiteks andmekogumise raamistikule, 5 ning on oluline kestliku toidutootmise tagamiseks, eelkõige seoses Euroopa rohekokkuleppega.

Viimastel aastatel on ühise kalanduspoliitika reformid ja uued ELi algatused tekitanud uut andmenõudlust. Peale selle on kasvanud kalandusstatistika tegemiseks kasutatavate haldusandmete ja muude andmeallikate arv. Kalandusandmete liikumises ELi liikmesriikidest Euroopa Komisjoni eri osakondadesse ja erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse on ka kattuvusi. Nende probleemide lahendamiseks on vaja uut õigusakti.

Komisjoni ettepanekuga, mis käsitleb määrust Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika kohta, püütakse parandada statistika asjakohasust, tagades kasutajate vajaduste tõhusama rahuldamise. Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika määrus: i) laiendab statistilist katvust, näiteks mahepõllumajandusliku vesiviljeluse ja ELi vesiviljelusettevõtete osas, ii) vähendab konfidentsiaalsete andmete mahtu ning iii) lahendab esitatud andmete kvaliteedi probleeme. Peale selle asendab Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika määrus vastavalt ELi lihtsustamisprioriteedile viis kehtivat määrust ühega ja vähendab liikmesriikide halduskoormust.

Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika määruse peamine uuenduslik aspekt on olemasolevate ELi õiguse alusel loodud ja komisjonile kättesaadavate andmebaaside kasutamine, et teha Euroopa ametlikku statistikat püütud saagi ja liidu kalalaevastiku kohta, vähendades seeläbi liikmesriikide halduskoormust. See lähenemisviis võimaldab teha ka uut statistikat tagasiheite, harrastuskalapüügi ja saagi mõju kohta tundlikele liikidele, tekitamata andmeesitajatele lisakoormust.

Lisaks sellele on Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika määrus mõeldud võtma arvesse selliste oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), samuti piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide andmevajadusi. Ettepanek võimaldab Eurostatil edastada liikmesriikide nimel andmeid nendele organisatsioonidele, vähendades seeläbi topelttööd ja leevendades mitme aruandluskohustusega seotud halduskoormust.

Algatus on osa õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist 6 ning selle eesmärk on parandada aluseks olevate õigusaktide tulemuslikkust, vähendades samal ajal nendega seotud koormust ja kulusid. Euroopa kalandusstatistika tegemise hinnanguline kogumaksumus 27 ELi liikmesriigis ja Euroopa Komisjonis on ligikaudu 5,6 miljonit eurot aastas, millest umbes 5 % kannab Euroopa Komisjon. Seadusandliku ettepanekuga vähendatakse püügiandmete kogumise kulusid hinnanguliselt 1,2 miljoni euro võrra aastas.

Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika on seotud muude õigusaktidega, nagu ÜKP määrus, kontrollimäärus, 7 mida on hiljuti muudetud, 8 andmekogumise raamistik, 9 liidu kalalaevastikuregister 10 ja mahepõllumajandusliku tootmise määrus 11 . Ettepanekus kasutatud mõisted ja määratlused on kooskõlas eespool nimetatud õigusaktide mõistete ja määratlustega, mis tagab kalandus- ja vesiviljelusstatistika ning ELi selle valdkonna poliitika jaoks sidusa ja tervikliku õigusraamistiku. Järjepidevuse ja täpsuse tagamiseks on äärmiselt oluline, et käesolev uus seadusandlik ettepanek järgiks täpselt kontrollimääruses esitatud mõisteid ja meetodeid.

Eurostat esitab Euroopa kalandusstatistikat ka Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskusele (EUMOFA) 12 – talitusele, mille merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat on loonud selleks, et anda kalandussektorile iganädalast, igakuist ja iga-aastast turuteavet, et parandada tootmise planeerimist ja suurendada tootmist. Lisaks sellele esitab Eurostat Euroopa kalandusstatistikat Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgule, 13 mis on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatav pikaajaline merendusandmete algatus. Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk kasutab andmeid püütud saagi, lossitud saagi ja vesiviljeluse kohta ning esitab need sidusalt ja võrreldavalt oma veebipõhise visualiseerimisportaali kaudu 14 .

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338 15 on sätestatud Euroopa Liidu pädevus võtta meetmeid statistika tegemiseks, kui see on vajalik liidu tegevuseks.

Euroopa ametlik statistika on oluline ühise kalanduspoliitika täpseks ja sõltumatuks järelevalveks. Ühine kalanduspoliitika on poliitikavaldkond, kus ELil on ainupädevus kaitsta mere bioloogilisi ressursse (ELi toimimise lepingu artikli 3 punkt d) ning õigus võtta meetmeid kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta (ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3). Selline statistika on äärmiselt oluline kalavarude õiglase, tõhusa ja tulemusliku majandamise ja jaotamise tagamiseks ning teadlike otsuste tegemise toetamiseks kõigis liikmesriikides.

Kalandus on looduslik, taastuv ja liikuv toiduallikas. ELis reguleerib seda ühine kalanduspoliitika, mille ühised normid võetakse vastu ELi tasandil ja mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Ühise kalanduspoliitika peamised eesmärgid on tagada kalanduse ja vesiviljeluse pikaajaline kestlikkus keskkonnaalasest, majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast, tagades samal ajal eurooplastele stabiilse tervisliku ja täisväärtusliku toidu allika.

Ühine kalanduspoliitika peab oma olemuselt põhinema võrreldaval, ajakohasel ja kvaliteetsel ametlikul Euroopa statistikal, mida on võimalik tagada ainult ELi tasandi meetmetega. Seda ei ole liikmesriikidel võimalik saavutada eraldi tegutsedes, vaid üksnes ühise ja kooskõlastatud lähenemisviisi abil. Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistikat käsitlevate õigusaktidega nähakse ette kogu ELi hõlmav raamistik andmete kogumiseks ning kalandus- ja vesiviljelusstatistika esitamiseks, kasutades kõigis liikmesriikides ühtlustatud mõisteid ja määratlusi. Sellega kehtestatakse ühised standardid ja metoodikad, mis mitte ainult ei anna ühise kalanduspoliitika ja muude ELi poliitikavaldkondade juhtimiseks ja analüüsimiseks vajalikke võrreldavaid tulemusi, vaid suurendavad ka tõhusust, ajakohasust ja usaldusväärsust.

Lisaks sellele tagab ELi õigusraamistiku olemasolu kvaliteedikontrolli mehhanismid ja metaandmete kättesaadavuse. Seetõttu on riiklikud Euroopa kalandusstatistika esitajad ja institutsioonilised sidusrühmad rõhutanud kogu ELi hõlmava õigusliku aluse tähtsust.

Proportsionaalsust käsitletakse käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu punktis 8. Valitud vahend – Euroopa kalandusstatistika uus ja ühtlustatud õigusraamistik – on proportsionaalne lahendus eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja probleemide lahendamiseks. See oli vajalik, sest see pakub kasutajate vajaduste rahuldamiseks paremat ja paindlikumat viisi kui Euroopa kalandusstatistika seadusandlik ja korralduslik reform, mis oleks vähem ulatuslik. Sealjuures piirdub Euroopa kalandusstatistika uus ühtlustatud õigusraamistik sellega, mis on vajalik püütud saagi, lossitud saagi, liidu kalalaevastiku ja vesiviljeluse andmete kogumise ajakohastamiseks.

Valitud vahend on uus määrus, millega luuakse Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika ühtlustatud õigusraamistik. Seda varianti tuleks eelistada direktiivile või mittesiduvatele vahenditele, sest kvaliteetne ametlik Euroopa statistika, mis on liikmesriikide vahel võrreldav, nõuab näiteks tehniliste aspektide ja kvaliteedisätete ühtlustamist. Nende nõuete täitmise tagamiseks on vaja määrust, mis sisaldab liikmesriikides vahetult kohaldatavaid rakendus- ja delegeeritud sätteid. See lähenemisviis tagab liikmesriikidevahelise võrreldavuse, võimaldades neile samas paindlikkust andmeallikate valimisel, tingimusel et need allikad vastavad kavandatavas määruses esitatud kvaliteedikriteeriumidele.

Euroopa kalandusstatistika peamised sidusrühmad on:

·andmete esitajad, st kalurid, vesiviljelustootjad jne, kes esitavad kalandusandmeid kas haldusandmetena (nt püügipäevikutest ja lossimisdeklaratsioonidest) või statistiliste uuringute ja loenduste kaudu;

·andmete koostajad, st riiklikud statistikaametid ja muud riikide ametiasutused, kes koguvad ja töötlevad kalandusandmeid, teevad ametlikku statistikat ning edastavad selle Eurostatile ja teistele organisatsioonidele;

·andmete kasutajad:

·institutsioonilised kasutajad on kasutajad, kes on otseselt seotud ELi poliitika kujundamisega ELi, rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil, samuti andmekogumise raamistikuga seotud riiklikud uurimisinstituudid;

·Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika ümberjaotajad, kes jagavad avalikult Euroopa kalandusstatistikal põhinevat teavet ja teadmustooteid. Ümberjaotajatena on määratletud ka Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk ning Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus. Rahvusvahelisel tasandil on FAO, OECD ja Maailma Kaubandusorganisatsioon ühtaegu institutsioonilised kasutajad ja ümberjaotajad;

·muud professionaalsed kasutajad, kes aitavad otseselt või kaudselt kaasa poliitika kujundamisele ELi tasandil ja lisavad Euroopa kalandusstatistikale väärtust, näiteks teaduslike või sotsiaalmajanduslike analüüside kaudu. Nende hulka kuuluvad ELi kalanduse kutseorganisatsioonid, nõuandekomisjonid, mereprogrammidega mittetulundusühingud, merekonventsioonid, spetsialiseerunud kalandusmeedia, ülikoolid, uurimisinstituudid, riiklikud kalandusorganisatsioonid, erasektori vesiviljelusorganisatsioonid ja eraettevõtted;

·üldsusel ja meedial on kalandusstatistika vastu vaid suhteliselt väike huvi ja väga piiratud mõju.

·seminar liikmesriikidega Euroopa kalandusstatistika tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude kohta riiklike statistikaametite seisukohast;

·16 põhjalikku küsitlust peamiste sidusrühmade, näiteks poliitikakujundajate ja ühisesse kalanduspoliitikasse panustajate seas Euroopa kalandusstatistika kasutamise ning sellega seotud vajaduste ja ootuste kohta. Peamised sidusrühmad olid ümberjaotajad (st organisatsioonid, kes jaotavad Euroopa kalandusstatistikat oma andmebaaside kaudu ümber ja lisavad teistest riikidest või piirkondadest pärit teavet) ning regulaarsed professionaalsed kasutajad (organisatsioonid, kes vajavad Euroopa kalandusstatistikat oma põhitegevuseks);

·kuus riiklikku juhtumiuuringut ja üks riikidevaheline vesiviljeluse juhtumiuuring, et saada ülevaade ning koostada üksikasjalikke analüüse erinevate andmekogumise ja koostöö meetodite kohta. Juhtumiuuringute eesmärk oli anda ülevaade Euroopa kalandusstatistika kogumise riiklikust korraldusest ja seda üksikasjalikumalt analüüsida. Samuti aitasid need mõista, kuidas kalandusega seotud andmete alane koostöö on liikmesriikides korraldatud ja kuidas organisatsioonid koostööd teevad. Peale selle oli juhtumiuuringute eesmärk analüüsida, kuidas riiklikud andmekasutajad Euroopa kalandusstatistikat kasutavad, ja hinnata, kas Euroopa kalandusstatistika vastab riigi seisukohast nende vajadustele. Riiklikud juhtumiuuringud viidi läbi Taanis, Iirimaal, Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias ja Poolas. Peale selle vaadeldi eespool nimetatud riike ja Saksamaad ka toetavas valdkondadevahelises vesiviljeluse juhtumiuuringus, milles keskenduti eelkõige andmete konfidentsiaalsuse küsimusele;

·viidi läbi veebipõhine küsitlus ekspertidele suunatud sihtkonsultatsiooni kujul, milles käsitleti üldisi ja konkreetseid küsimusi Euroopa kalandusstatistika kohta: selle kasulikkust, kasutamise lihtsust, kogumiskulusid, statistika kvaliteeti, tõhusust, tulemuslikkust ja järjepidevust. Küsitlusele vastas 135 organisatsiooni või isikut 353st, kellega ühendust võeti. 36 riigi hulgast, kellega ühendust võeti, saadi vastused 33 riigist (sealhulgas liikmesriigid, EMP riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid);

·avalik konsultatsioon, millega koguti professionaalsetelt kasutajatelt, üksikisikutelt ja muudelt sidusrühmadelt teavet nende kogemuste kohta Euroopa kalandusstatistikaga. Küsimustikule vastas 24 andmeesitajat.

·Üldsusega konsulteerimine i) keskendus sellele, kas Euroopa kalandusstatistika on kooskõlas andmeesitajate vajadustega, ning ii) võimaldas andmeesitajatel esitada märkusi ja järjestada mõjuhindamise eesmärke ja võimalikke variante ning anda tagasisidet variantide võimaliku mõju kohta. Komisjon sai 15 vastust ja eelistatud variandiks oli uus ühtlustatud õigusraamistik.

·Ekspertidega konsulteerimisel keskenduti andmevajadustele ja saadi 35 vastust. Andmeesitajad vastasid üksikasjalikult järgmistele küsimustele: i) nende vajadus püütud saagi, lossitud saagi ja vesiviljelusega seotud andmete järele, ii) nende eelistused andmete sageduse ja ajakohasuse küsimuses ning iii) eesmärgid, milleks nad Euroopa kalandusstatistikat kasutavad (nt turu- ja jälgitavusanalüüsid).

·Konsultatsioon andmete koostajatega toimus põllumajandus- ja kalandusstatistika direktorite rühma aastakoosolekul. Sellel osalesid kõik liikmesriigid ja EMP riigid, samuti mõned kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid. Eesmärk oli korraldada ajurünnak kavandatavate variantide võimaliku mõju kohta, pakkuda välja muid variante, järjestada variandid ja anda panus mõjuhinnangu koostamisse.

·2022. ja 2023. aastal toimus mitu struktureeritud kohtumist institutsiooniliste töötajate, sektoriorganisatsioonide, liikmesriikide esindajate, eratootjate, valdkondlike organisatsioonide ja teadlastega;

·otsustava tähtsusega olid 2022. ja 2023. aastal toimunud mitu Eurostati kalandusstatistika töörühma koosolekut ning üks spetsiaalne põllumajandus- ja kalandusstatistika direktorite rühma koosolek, kuna nende käigus valiti mitmesuguste tehniliste lähenemisviiside hulgast sobivaim variant ja täpsustati metoodilisi protseduure. Nendel kohtumistel osalesid muu hulgas ÜRO ülemaailmse kokkuleppe 17 ja ühingu European Algae Biomass Association 18 esindajad.

Euroopa kalandusstatistika õigusaktide kujundamiseks ja väljatöötamiseks kogus ja kasutas komisjon mitmesuguseid eespool punktis „Konsulteerimine sidusrühmadega“ välja toodud välisekspertide arvamuste kogumise vorme. Oluline roll oli riiklikel statistikaametitel, kes andsid oma panuse eksperditeadmistega, osaledes aktiivselt regulaarsetes valdkonnapõhistes töörühmades, rakkerühmades ning põllumajandus- ja kalandusstatistika direktorite rühmas. Need nõupidamised aitasid kaasa ulatuslikele aruteludele ja arvamuste vahetusele.

2021. aastal koostati Euroopa kalandusstatistika mõjuhinnang, mis sai 4. juunil 2021 õiguskontrollikomiteelt positiivse arvamuse 19 . Need dokumendid avaldatakse koos seadusandliku ettepanekuga ja on kuni selle ajani kättesaadavad taotluse alusel.

Kavandatava määruse eesmärkide saavutamiseks kaaluti nelja varianti.

1.Lähtestsenaarium, st praeguse Euroopa kalandusstatistika tegemise jätkamine.

2.Euroopa kalandusstatistika tegemise lõpetamine.

3.Euroopa kalandusstatistika uus ühtlustatud õigusraamistik.

4.Uus õiguslik alus vesiviljeluse jaoks ja muu kalandusstatistika tegemine ELi tasandi haldusallikatest, st variantide 2 ja 3 hübriidvariant, mille korral lõpetatakse lossimisstatistika tegemine.

Võttes arvesse mõjuhinnangut, konsultatsioonide tulemusi ja sidusrühmadega peetud arutelusid, eelistati 3. varianti, st Euroopa kalandusstatistika uut ühtlustatud õigusraamistikku. Eelistatud varianti toetasid peamised andmekasutajad: Euroopa Komisjoni talitused, OECD, FAO, Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu, mitu piirkondlikku kalavarude majandamise organisatsiooni, enamik Euroopa statistikasüsteemi kalandusstatistika eest vastutavaid riiklikke statistikaasutusi ja enamik konsultatsioonidel osalenutest.

See variant vastab kõige paremini õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi eesmärkidele, lihtsustades ja ühtlustades ning liites ühte sidusasse õigusraamistikku viis õigusakti, millega praegu Euroopa kalandusstatistikat reguleeritakse. Eelistatud variant võimaldab viia statistikanõuded paindlikult kooskõlla kasutajate muutuvate vajadustega ühise kalanduspoliitika ja sellega seotud ELi poliitika kujundamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise alal. Samuti asendab see praegused osaliselt kooskõlastamata ja dubleeritud lähenemisviisid sidusa, kogu komisjoni hõlmava strateegiaga ning Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika uuendatud ülesehitusega. See on oluline tõhusaks poliitika elluviimiseks ja ressursside kasutamiseks.

Lisaks sellele toob see võimalus mitmel viisil kaasa kulude ja koormuse vähenemise. Esiteks vähendab see topeltandmete kogumist püügistatistika jaoks, kuna andmeid on võimalik võtta otse ELi tasandi haldusallikatest. See vähendab andmeesitajate (st kalurite) haldus- ja andmekogumiskulusid ning ajakulu. Teiseks on Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika kooskõlas FAO, OECD ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide vajadustega. See annab liikmesriikidele võimaluse lubada, et nende nimel ja nende nõusolekul edastaks sellistele organisatsioonidele andmeid Eurostat, ning vähendab seega mitme aruande esitamise kohustusi. Kolmandaks tehakse pärast vesiviljeluse andmestruktuuri lihtsustamist andmekasutajatele rohkem andmeid kättesaadavaks, mille tulemusena on vähem konfidentsiaalseid andmeid. Neljandaks vähendab andmete esitamise mehhanismide lihtsustamine andmete esitajate ja andmetootjate koormust.

Eelistatud variant peaks muutma Euroopa kalandusstatistika asjakohasemaks, kuna uut õigusraamistikku ajakohastatakse, võttes arvesse kasutajate uusi vajadusi, näiteks:

·kogupüük, sealhulgas tagasiheide ja harrastuskalapüük, koos teabega tundlike liikide kohta;

·liidu kalalaevastiku lossitud saak kogu maailmas ja kolmandate riikide laevade lossitud saak ELi sadamates;

·vesiviljeluse mahepõllumajanduslik ja piirkondlik mõõde.

Vaja on järjest üksikasjalikumat ja ajakohasemat Euroopa statistikat, mis toetaks mitmesuguste komisjoni algatuste rakendamist, sealhulgas mahepõllumajanduse, kestliku vesiviljeluse, kestliku sinimajanduse, vetikasektori arendamise, kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise ning mereökosüsteemide kaitse tegevuskavade rakendamist.

Euroopa kalandusstatistika muutuks tõhusamaks, sest see pakuks endiselt olemasolevat kasu (nt oleks ühtne allikas, kust saada kõigile kättesaadavat, pikkade aegridadega, kvaliteetset ja võrreldavat kalandus- ja vesiviljelusstatistikat), samuti lihtsamat ja ühtlustatumat õigusraamistikku, mis suudaks paremini integreerida ja rahuldada kasutajate uusi vajadusi. Topeltaruandluse vähendamine mõistete ühtlustamise ja andmevoogude ümberkorraldamise teel vähendaks ka erinevusi andmeallikate vahel ning suurendaks seega Euroopa kalandusstatistika usaldusväärsust, täpsust ja rahvusvahelist võrreldavust.

Sidusrühmade peamised otsesed kulud tulenevad Euroopa statistikasüsteemi statistiliste ja tehniliste süsteemide kohandamisest. Need kohandamiskulud on eeldatavasti marginaalsed. Tänu tõhusamale andmekasutusele ja lihtsustatud andmevoogudele peaks Euroopa kalandusstatistika uus õiguslik alus tooma keskpikas ja pikas perspektiivis kaasa ligikaudu 1,2 miljoni euro suuruse kulude kokkuhoiu aastas (arvestades Euroopa kalandusstatistika tegemise hinnangulist kogukulu 27 liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni kohta, mis on ligikaudu 5,6 miljonit eurot aastas). Riikide statistikaasutused peaksid sellest kulude kokkuhoiust kasu saama, kuna osa Euroopa kalandusstatistikast tehtaks otse ühise kalanduspoliitika ELi tasandi haldusandmete alusel ning mitu andmevoogu lihtsustataks üheks andmevooks, mis kataks nii ELi tasandi kui ka rahvusvahelisi vajadusi.

Euroopa kalandusstatistika tegemise hinnanguline kogumaksumus on liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni jaoks ligikaudu 5,6 miljonit eurot aastas, millest umbes 5 % kannab Euroopa Komisjon. Püügiandmetega seotud kulude hinnanguline kokkuhoid aastas on 1,2 miljonit eurot, st 21 % kogukuludest.

Need kulud moodustavad 0,05 % ELi kalandus- ja vesiviljelustoodangu aastasest väärtusest, mis on väga väike osa. Selle väikese kulu põhjus on kättesaadavate haldusandmete laialdane kasutamine püütud saagi, lossitud saagi ja kalalaevastiku statistika algandmetena.

Liikmesriigid maksavad Euroopa kalandusstatistika tegemise kulud oma eelarvest, kuna riiklikud statistikaametid peavad täitma ELi juriidilisi kohustusi seoses kõnealuse statistikaga ning kohandama oma süsteeme regulaarselt vastavalt uutele või ajakohastatud õigusaktidele.

Kuna Euroopa kalandusstatistikat reguleerivad õigusaktid on statistikamäärused, mis on ELi liikmesriikides vahetult kohaldatavad, ei ole vaja spetsiaalset toetus- ega rakenduskava.

Käesoleva õigusakti ettepanekuga luuakse integreeritud raamistik Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse koondstatistika jaoks, mis on seotud järgmisega: i) mere bioloogiliste ressursside ammutamine püügitegevuse kaudu ja nende turuleviimine, ii) püügilaevastiku struktuur ning iii) vesiviljelusettevõtete toodang ja struktuur. Selles rõhutatakse ELi tasandi haldusandmete taaskasutamist nimetatud statistika tegemiseks ning andmevoogude dubleerimise ja kattuvuse vähendamist, et vähendada riiklike andmeesitajate ja -koostajate koormust ning kulusid.

Pärast reguleerimiseseme ja kohaldamisala määratlemist liigitatakse artiklis 1 kogutavad andmed kahte põhivaldkonda: kalandus ja vesiviljelus. Nendes valdkondades tuuakse välja teemad ja alamteemad, mida on täpsemalt kirjeldatud lisas. Artiklites 2 ja 3 esitatakse asjakohased mõisted (määratlused) ja vaatlusüksused. Artiklis 4 sätestatakse andmenõuded ja kriteeriumid, mille alusel vabastatakse liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) teatavate muutujate kohta andmete esitamisest. Samuti antakse selles komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lisada, jätta välja või muuta teemasid ja alamteemasid, ning rakendada õigusakte, et määrata kindlaks nõutavad andmekogumid ja nende tehnilised komponendid. Selle struktuuri eeliseks on, et see pakub ühtlustatud alust, millel on kõigi teemade puhul samad ühised aspektid, samas kui teemadevahelisi erinevusi käsitletakse teisestes õigusaktides.

Artiklis 5 sätestatakse, et komisjon võib võtta vastu delegeeritud õigusakte sihtotstarbeliseks andmete kogumiseks, kui seda peetakse vajalikuks lisandunud statistikavajaduste rahuldamiseks. Artiklis 6 selgitatakse määrusega hõlmatud statistika katvust.

Halduskoormuse piiramiseks antakse artikliga 7 komisjonile õigus (v.a juhul, kui liikmesriik esitab vastuväiteid) teha püütud saagi ja kalalaevastiku kohta riiklikku ja Euroopa statistikat, taaskasutades asjakohaseid andmeid, mis on pärit liidu õiguse alusel loodud andmebaasidest või registritest, mida komisjon haldab või mis on loodud riiklikul tasandil ja millele komisjonil on juurdepääs. Artikliga 7 nähakse ette ka võimalus teha tulevikus sama lähenemisviisi kasutades Euroopa statistikat lossitud saagi ja vesiviljeluse kohta.

Artiklis 8 sätestatakse andmeallikad, mida liikmesriigid peavad kasutama, tingimusel et need võimaldavad teha Euroopa statistikat, mis vastab käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud kvaliteedinõuetele. Artikliga 9 nähakse komisjonile (Eurostatile) ette võimalus ja tingimused käesoleva määrusega hõlmatud koondandmete edastamiseks rahvusvahelistele, valitsustevahelistele ja piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga.

Artiklites 10 ja 11 osutatakse vaatlusperioodidele ja kvaliteediaruannetele, mille kohta komisjon võib vastu võtta rakendusakte. Artikliga 12 kehtestatakse üleminekukord harrastuskalapüügi saaki ja tundlike liikide püüki käsitlevate andmete edastamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 nõuete kohaselt, kuni need andmed muutuvad kättesaadavaks.

Artiklis 13 täpsustatakse tegevused, millele võib anda ELi rahalist toetust. Artiklites 14–18 sätestatakse erandite tegemise ja delegeerimise mehhanismid ning komiteemenetlus, kehtetuks tunnistamine ja jõustumine.

2025/0246 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1921/2006, (EÜ) nr 762/2008, (EÜ) nr 216/2009, (EÜ) nr 217/2009 ja (EÜ) nr 218/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Usaldusväärne, põhjalik ja ajakohane Euroopa statistika on oluline kalanduse ja vesiviljelusega seotud liidu poliitika ning õigusaktide kavandamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks, eelkõige ühise kalanduspoliitika (ÜKP) 20 raames. See statistika aitab hinnata ka kalanduse ja vesiviljeluse mõju ettevõtluse arengule, toiduga kindlustatusele, vee kvaliteedile, tundlikele liikidele, elupaikadele, kliimamuutustele ning rahvatervisele, samuti turu toimimisele ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele.

(2)Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika tuleks kavandada nii, et see toetaks tõenditel põhinevat otsuste tegemist ja jälgiks edusamme liidu strateegiliste eesmärkide (nt Euroopa rohekokkuleppe) 21 saavutamisel.

(3)Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistikat kogutakse praegu viie õigusakti alusel, mis ei taga statistikavaldkondade täielikku järjepidevust. Järjepidevuse tagamiseks, statistikaprotsesside ühtlustamiseks ja terviklikuma lähenemisviisi võimaldamiseks on vaja ühist õigusraamistikku.

(4)Vaja on järjest üksikasjalikumat ja ajakohasemat Euroopa statistikat, mis toetaks ELi poliitikate ja õigusaktide rakendamist, 22 samuti mitmesuguseid komisjoni algatusi, sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise, 23 kestliku vesiviljeluse, 24 , 25 kestliku sinimajanduse, 26 vetikasektori arendamise, 27 kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise 28 ning mereökosüsteemide kaitse 29 tegevuskavade rakendamist.

(5)Ka parlamendi resolutsioonides rõhutati Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika tähtsust 30 , 31 .

(6)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni 32 allkirjastajana on Euroopa Liit võtnud kohustuse edendada kestlikku kalapüüki ning kasutab mere bioloogiliste ressursside kaitsmisel ja selliseid ressursse ammutava kalapüügi majandamisel volitusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d ja artikli 4 lõike 2 punktis d.

(7)FAO kalandusstatistika kooskõlastamise töörühm 33 kehtestab rahvusvahelised kalandusstatistika standardid, sealhulgas mõisted ja klassifikatsioonid, nagu statistika tarbeks kasutatavad püügipiirkonnad ning ASFISi liikide loetelu. Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika peaks neid standardeid vajaduse korral järgima.

(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 34 on kehtestatud Euroopa statistika ühine raamistik, milles rõhutatakse kvaliteedikriteeriume ning vähendatakse andmeesitajate koormust ja halduskoormust.

(9)Andmekogumise tõhususe ning Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika kvaliteedi tagamiseks on oluline andmete sidusus, võrreldavus ja ristkasutatavus ning ühtsed aruandlusvormid.

(10)Käesoleva määruse puhul peaksid andmetaotlused, määratlused, metoodikad ja aruandlusvormid olema FAO ja OECD omadega ühtlustatud, et suurendada sidusust, võrreldavust ja ristkasutatavust ning vähendada halduskoormust.

(11)Euroopa vesiviljelusstatistika peaks põhinema „vesiviljelusettevõtete“ selgel määratlusel, mis: i) eristab neid veelgi liidu loomatervise määruse 35 kohasest statistikast ning ii) võtab arvesse vesiviljeluse ainulaadseid omadusi (sealhulgas taimede, vetikate ja tsüanobakterite tootmine) ning erinevate tootmisliinide kooseksisteerimist.

(12)Mahepõllumajandusliku vesiviljelustootmise statistika on oluline ELi mahepõllumajandusliku tootmise tegevuskava edenemise jälgimiseks. Sidususe ja võrreldavuse tagamiseks tuleks võimalikult suures ulatuses kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 36 sätestatud haldusandmeid.

(13)Maismaa territoriaalüksuste andmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003 37 .

(14)Tekkivate teabenõuete täitmiseks võib koguda sihtotstarbelisi andmeid kalanduse ja vesiviljeluse kohta. Selline täiendavate andmete küsimine peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ning ei tohiks tekitada ebaproportsionaalset koormust andmeesitajatele ega riikide ametiasutustele.

(15)Käesolevas määruses kasutatav andmestruktuur peaks olema võrreldav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/1004 38 sätestatud andmekogumise raamistikuga.

(16)Andmekogumismeetodid peaksid vähendama andmeesitajate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning liikmesriikide kulusid ja halduskoormust.

(17)Et vältida olukorda, kus liikmesriigid peavad esitama mitu aruannet, peaks komisjon (Eurostat) võimaluse korral koostama püütud saagi ja liidu kalalaevastiku statistikat ELi tasandi haldusandmete põhjal, mida kogutakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 39 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 40 alusel.

(18)Statistika tegemise tõhustamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada mitmesuguseid andmeallikaid ja meetodeid, sealhulgas haldusallikaid, statistilisi uuringuid, imputeerimist, hindamist ja modelleerimist. Edendada tuleks ka digilahendusi, seirevahendeid 41 ja kaugandureid, tagades samal ajal statistika kvaliteedi, täpsuse, ajakohasuse ja võrreldavuse.

(19)Käesoleva määruse alusel tuleks sätestada meetmed, tagamaks, et konfidentsiaalseid andmeid kasutatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 21 ja 22.

(20)Komisjon (Eurostat) võib edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele koondandmeid üksnes statistiliseks või teaduslikuks otstarbeks, et vähendada aruandluskoormust.

(21)Komisjon (Eurostat) peaks levitama käesoleva määruse alusel tehtud statistikat ja kvaliteediaruandeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009.

(22)Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) on heaks kiitnud ühtse integreeritud metaandmete struktuuri (SIMS) 42 kui Euroopa statistikasüsteemi (ESS) kvaliteediaruandluse standardi, mis aitab kaasa ühtsete standardite ja ühtlustatud meetodite väljatöötamisele.

(23)Komisjoni soovituses (EL) 2023/397 43 kutsutakse liikmesriike üles kasutama selgitavate metaandmete ja kvaliteediaruannete koostamisel SIMSi statistilisi mõisteid ning rakendama soovitust niivõrd, kui see on kalandus- ja vesiviljelusstatistika seisukohast asjakohane.

(24)Komisjoni hinnangus Euroopa kalandusstatistika kohta (2019) 44 soovitati praeguste ja tulevaste statistikavajaduste rahuldamiseks kehtiv õigusraamistik läbi vaadata.

(25)Komisjoni mõjuhinnangus Euroopa kalandusstatistika kohta (2021) soovitati, et uues õigusraamistikus tuleks seada esikohale kalandus- ja vesiviljelusstatistika tõhusus ja asjakohasus.

(26)Kuna liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes käesoleva määruse eesmärki, nimelt Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika ühise raamistiku loomist, täielikult saavutada, on vaja koordineeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi. Sidususe ja võrreldavuse huvides saab seda eesmärki paremini saavutada liidu tasandil, kus liidul peaks olema võimalik võtta meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohiks käesolev määrus minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(27)Selleks et tegeleda kalandus- ja vesiviljelussektoris tekkivate andmevajadustega ning muutuvate poliitiliste prioriteetidega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevas määruses loetletud alamteemasid ja täpsustada andmenõudeid sihtotstarbeliste andmete kogumiseks. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel peaks komisjon võtma arvesse kulusid ja halduskoormust. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega 45 . Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(28)Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada nii tavapäraste kui ka sihtotstarbeliselt kogutavate andmete puhul järgmist: i) edastatavate andmekogumite tehnilised elemendid ja tehnilised vormingud, ii) muutujate loetelu, iii) muutujate kirjeldused, iv) mõõtühikud, v) tundlikke liike käsitlevad muutujad, vi) mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad muutujad, vii) piirkonna tasandi muutujad, viii) künnised vabastusega seotud muutujate kindlakstegemiseks, ix) vaatlusüksused, x) täpsusnõuded, xi) metoodika reeglid ja xii) andmete edastamise tähtajad. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kvaliteediaruannete ja nende sisu praktilise korra kindlaksmääramiseks ning liikmesriikidele erandite tegemiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 46 . Nende volituste teostamisel peaks komisjon arvesse võtma selliseid aspekte nagu andmeesitajate ja liikmesriikide kulud ja halduskoormus.

(29)Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks komisjonil olema võimalik teha liikmesriikidele piiratud ajaks erandeid, kui käesoleva määruse rakendamiseks ja eelkõige andmekogumissüsteemide kohandamiseks uute nõuetega (sh haldusallikate kasutamiseks) on vaja nende riiklikke statistikasüsteeme oluliselt kohandada.

(30)Käesoleva määruse rakendamise toetamiseks tuleks rahastamist nõuda nii liikmesriikidelt kui ka liidult. Seetõttu tuleks ette näha liidu rahaline panus toetustena.

(31)Euroopa statistikasüsteemi raames tuleks kalandus- ja vesiviljelusstatistika sidususe ja võrreldavuse tagamiseks tugevdada koordineerimist.

(32)Käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid asendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1921/2006, 47 (EÜ) nr 762/2008, 48 (EÜ) nr 216/2009, 49 (EÜ) nr 217/2009 50 ja (EÜ) nr 218/2009 51 ettenähtud meetmed. Seetõttu tuleks need määrused kehtetuks tunnistada.

(33)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega luuakse integreeritud raamistik Euroopa statistika jaoks, mis käsitleb mere bioloogiliste ressursside ammutamist püügitegevuse kaudu ja nende turulelaskmist ning liidu püügilaevastikku, vesiviljelustootmist ja vesiviljelusettevõtteid.

2.Kalanduse ja vesiviljelusega seotud statistika hõlmab järgmisi valdkondi ja teemasid:

(1)kalandusstatistika:

(a)saak;

(b)lossitud saak;

(c)püügilaevastik;

(2)vesiviljeluse statistika:

(a)vesiviljelustoodang, v.a haudejaamade ja edasikasvatusrajatiste toodang;

(b)vood vesiviljeluses;

(c)vesiviljelusettevõtted.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„liidu veed“, „mere bioloogilised ressursid“, „kalalaev“, „liidu kalalaev“, „tagasiheide“, „vesiviljelus“, „püügitegevus“, „kalapüügitooted“ ja „vesiviljelustooted“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5, 10, 25, 28, 29 ja 34 antud tähenduses 52 ;

(2)„liidu kalalaevastik“ – komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 artikli 2 punktis c määratletud liidu kalalaevad;

(3)„tundlik liik“ – määruse (EL) 2019/1241 artikli 6 punktis 8 määratletud tähenduses 53 ;

(4)„saak“ ja „lossitud saak“ – komisjoni määruse (EÜ) nr 1639/2001 54 artikli 2 punktides 15 ja 16 määratletud tähenduses;

(5)„kalalaevatunnistus“, „harrastuskalapüük“ ja „püügilaev“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktides 9, 28 ja 33 määratletud tähenduses;

(6)„mahepõllumajanduslik tootmine“ – määruse (EL) 2018/848 55 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

(7)„turulelaskmine“ – määruse (EL) 1379/2013 56 artikli 5 punktis f määratletud tähenduses;

(8)„liigid“ – organismide taksonid, mis on tähistatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kehtestatud rahvusvahelise kolmetähelise koodiga 57 (ASFISi liikide loetelu kalandusalase statistika jaoks) või selle puudumisel taksonite kogumi kolmetähelise koodiga;

(9)„FAO püügipiirkonnad“ – geograafilised püügipiirkonnad, mille märkimiseks kasutatakse FAO 58 poolt statistika tarbeks kehtestatud rahvusvahelist numberkoodi;

(10)„töönduslik kalapüük“ – mere bioloogiliste ressursside töönduslik kasutamine, millega tegeleb kehtiva kalalaevatunnistusega püügilaev või füüsiline või juriidiline isik, kellel on asjakohane litsents või kes on registreeritud alternatiivses süsteemis kalapüügiks ilma laevata;

(11)„töönduspüügi saak“ – töönduspüügil saadud saak, välja arvatud tagasiheide;

(12)„harrastuspüügi saak“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 55 sätestatud tingimustel liidu territooriumil ja liidu vetes toimuva liikide püügi käigus saadud saak;

(13)„lossitud mere bioloogiliste ressursside esmamüük“ – esimene finantstehing, mille käigus lastakse lossitud kalapüügitooted esimest korda turule;

(14)„vesiviljelusettevõte“ – halduslikult piiritletud või kindlaksmääratud ala, kus toimub vesiviljelus, välja arvatud akvaarium ja dekoratiivliikide tootmine. Samal vesiviljelusettevõttel võib olla mitu tootmisliini;

(15)„väljapüügil põhinev vesiviljelus“ – „seemnematerjali“ kogumine (alates varasest eluetapist kuni täiskasvanueani) loodusest ja sellele järgnev vangistuses kasvatamine kuni turustatava suuruseni, kasutades vesiviljelusmeetodeid;

(16)„esmamüük“ – vesiviljeluses esimene finantstehing, mille käigus lastakse vesiviljelustooted esimest korda turule;

(17)„haudejaamad ja edasikasvatusrajatised” – rajatised, kus veeorganisme kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistika tarbeks piirdub haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Veeloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel edasikasvatusrajatistes;

(18)„vesiviljelustoodang” – vesiviljeluse toodang, sealhulgas müügiks pakutav haudejaamade ja edasikasvatusrajatiste toodang;

(19)„vabasse loodusesse lastud” – jõgede, järvede või muude veekogude varude täiendamise tarbeks (v.a vesiviljeluse tarbeks) teadlikult vabaks lastud veeorganismid;

(20)„vaatlusüksus“ – identifitseeritav üksus, mille kohta on võimalik koguda andmeid;

(21)„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad spetsiifilisi teemasid;

(22)„teema“ – vaatlusüksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab üht või mitut alamteemat;

(23)„alamteema“ – teemaga seotud vaatlusüksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik sisu; iga alamteema hõlmab üht või mitut muutujat;

(24)„andmekogum“ – üks või mitu koondmuutujat, mis on esitatud struktureeritud kujul;

(25)„muutuja“ – vaatlusüksuse tunnus, millel võib olla rohkem kui üks väärtus teatavast väärtuste kogumist;

(26)„sihtotstarbelised andmed“ – kasutajatele teataval ajahetkel erilist huvi pakkuvad andmed, mis ei sisaldu korrapärastelt koostatavates andmekogumites;

(27)„haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas ning mis on tavaliselt niisuguse avaliku või erasektori organi valduses, kelle peamine eesmärk ei ole pakkuda statistikat;

(28)„metaandmed“ – teave, mis on vajalik statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks ning mis kirjeldab andmeid struktureeritud viisil.

Artikkel 3

Vaatlusüksused

Käesoleva määruse kohaldamisel kogutakse andmeid järgmiste vaatlusüksuste kohta:

(a)liidu kalalaevastik;

(b)muud liiduvälised kalalaevastikud, mis lossivad kalapüügitooteid liidus;

(c)füüsilised või juriidilised isikud, kellel on litsents või kes on registreeritud alternatiivses süsteemis kalapüügiks ilma laevata;

(d)laevaomanikud, hulgimüüjad, registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumised ja liikmesriikide volitatud tootjaorganisatsioonid;

(e)liidus harrastuskalapüügiga tegelevad füüsilised isikud;

(f)liidu vesiviljelusettevõtted.

Artikkel 4

Andmenõuded

1.Artiklis 1 osutatud tundlike liikide, mahepõllumajandusliku tootmise ning kalandus- ja vesiviljelusstatistika piirkondliku jaotusega seotud alamteemad, edastamissagedused, vaatlusperioodid ja mõõtmed on sätestatud lisas.

2.Merepiirkondade andmed edastatakse kõige üksikasjalikumate FAO püügipiirkondades kasutatavate statistiliste püügialade tasandil. Piirkondlikud andmed sisemaa kohta edastatakse NUTS 2 tasandil, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 1059/2003.

3.Haldus- ja finantskoormuse vähendamiseks võib liikmesriigi vabastada komisjonile (Eurostatile) teatava muutuja kohta andmete esitamisest, kui:

(a)muutuja levimus kõnealuses liikmesriigis puudub või on väike või

(b)muutuja moodustab riiklikul või piirkondlikul tasandil (FAO piirkonnas või NUTS 2. tasandil) vesiviljelustoodangust väikese osa.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, lisades, jättes välja või muutes alamteemasid, sealhulgas nende kirjeldusi, ning muutes lisas sätestatud alamteemade edastamise sagedust, vaatlusperioode ja kohaldatavaid mõõtmeid.

5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks järgmised tehnilised elemendid ja vajaduse korral komisjonile (Eurostatile) edastatavate üksikute andmekogumite tehnilised elemendid:

(a)muutujate loetelu;

(b)muutujate kirjeldused,

(c)mõõtühikud;

(d)tundlikke liike käsitlevad muutujad;

(e)mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad muutujad;

(f)piirkonna tasandi muutujad;

(g)vabastusega seotud muutujate määramise künnised;

(h)täpsusnõuded;

(i)metoodika reeglid;

(j)andmete edastamise tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vähemalt üheksa kuud enne asjakohase vaatlusaasta algust.

6.Liikmesriigid edastavad andmed ja nendega seotud metaandmed komisjoni (Eurostati) poolt iga andmekogumi jaoks kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmete edastamiseks komisjonile (Eurostatile) kasutatakse ühtse kontaktpunkti teenuseid.

Artikkel 5

Sihtotstarbeliste andmete kogumine

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse andmeid, mida liikmesriigid sihtotstarbeliselt esitavad, kui täiendava teabe kogumist peetakse käesoleva määruse kohaldamisala raames vajalikuks selleks, et rahuldada lisandunud statistikavajadusi. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides määratakse kindlaks järgmine:

(a)teemad ja alamteemad, mis on seotud artiklis 1 kindlaks määratud valdkondadega ja mille kohta tuleb sihtotstarbelisi andmeid koguda, ning põhjendatakse selliseid lisandunud statistikavajadusi;

(b)vaatlusperioodid.

2.Komisjonil on õigus võtta vastu lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte alates vaatlusaastast [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Sihtotstarbeliste andmete järjestikuste edastustähtaegade vahele peab jääma vähemalt kaheaastane ajavahemik.

3.Lõikes 1 osutatud sihtotstarbeliste andmete kogumiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles määratakse vajaduse korral kindlaks edastatavate andmete järgmised tehnilised elemendid:

(a)muutujate loetelu;

(b)muutujate kirjeldused,

(c)mõõtühikud;

(d)tundlikke liike käsitlevad muutujad;

(e)mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad muutujad;

(f)piirkonna tasandi muutujad;

(g)vabastusega seotud muutujate määramise künnised;

(h)täpsusnõuded;

(i)metoodika reeglid;

(j)andmete edastamise tähtajad;

(k)vaatlusüksused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vähemalt üheksa kuud enne asjakohase vaatlusaasta algust.

Artikkel 6

Katvus

1.Statistika peab olema kirjeldatava statistilise üldkogumi suhtes representatiivne.

2.Selleks et vähendada halduskoormust ja statistiliste andmete esitajate koormust, hõlmavad artikli 1 lõikes 2 osutatud andmed kalanduse ja vesiviljeluse kohta igas liikmesriigis vähemalt järgmist:

95 % töönduspüügi saagi kaalust;

90 % liidu püügilaevastikust tagasiheite kaalu järgi;

90 % harrastuskalapüügiga tegelevatest füüsilistest isikutest;

95 % lossitud saagi kaalust;

95 % liidu püügilaevastikust;

95 % vesiviljelustoodangust.

Artikkel 7

Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistika tegemine

1.Saaki ja liidu püügilaevastikku käsitleva Euroopa statistika tegemiseks taaskasutab komisjon (Eurostat) asjakohaseid andmeid, mis on pärit artikli 8 lõikes 2 osutatud liidu õiguse alusel loodud andmebaasidest või registritest, mida komisjon haldab või mis on loodud riiklikul tasandil ja millele komisjonil on juurdepääs. Enne kõnealuse statistika levitamist konsulteerib komisjon (Eurostat) asjaomaste riigi statistikaasutustega, et tagada statistilise konfidentsiaalsuse nõuete täitmine. Kui liikmesriik on selle vastu, et komisjon (Eurostat) riigi andmeid taaskasutab, edastab ta komisjonile (Eurostatile) saagi ja püügilaevastiku andmed koondandmekogumitena. Asjaomane liikmesriik põhjendab sellist vastuväidet nõuetekohaselt ja teatab sellest komisjonile (Eurostatile) hiljemalt 12 kuud enne vaatlusaasta algust.

2.Lossitud saaki ja vesiviljelust käsitleva Euroopa statistika tegemiseks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) lossitud saagi ja vesiviljeluse statistika koondandmekogumitena.

3.Kui asjakohased andmed lossitud saagi või vesiviljeluse kohta muutuvad kättesaadavaks muudest liidu õiguse alusel loodud andmebaasidest või registritest, taaskasutab komisjon (Eurostat) neid andmeid statistika tegemiseks lõikes 1 sätestatud korras, tingimusel et need andmed vastavad artiklis 11 sätestatud kvaliteedinõuetele.

Artikkel 8

Andmeallikad ja meetodid

1.Liikmesriigid kasutavad ühte või mitut järgmist andmeallikat ja meetodit, tingimusel et need võimaldavad teha artiklis 11 osutatud kvaliteedinõuetele vastavat statistikat:

(a)lõikes 2 kindlaks määratud haldusandmete allikad;

(b)siseriiklikul õigusel põhinevad haldusandmete allikad;

(c)statistilised uuringud;

(d)uuenduslikud meetodid ja allikad, nagu digivahendid ja kaugandurid.

2.Seoses käesoleva artikli lõike 1 punktiga a võivad liikmesriigid kasutada andmeid, mis on saadud järgmistest allikatest:

(a)nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 alusel loodud elektroonilised andmebaasid;

(b)määruse (EL) 2017/1004 alusel loodud elektroonilised andmebaasid;

(c)komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/218 loodud liidu kalalaevastikuregister;

(d)määruse (EL) 2018/848 alusel loodud registrid;

(e)kõik muud asjakohased liidu õiguse alusel loodud haldusandmete allikad.

Artikkel 9

Andmete jagamine rahvusvaheliste organisatsioonidega

Komisjon (Eurostat) võib edastada käesoleva määrusega hõlmatud koondandmeid rahvusvahelistele, valitsustevahelistele ja piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, kui komisjoni (Eurostat) ja asjaomase organisatsiooni vahel on sõlmitud kokkulepe tagamaks, et andmeid kasutatakse rangelt statistilisel või teaduslikul otstarbel. Selle kokkuleppega rakendatakse ka asjakohaseid meetmeid: i) andmete kaitsmiseks, eelkõige konfidentsiaalsete andmete füüsilise ja loogilise kaitse tagamiseks, ning ii) selleks et jälgida ja hoida ära ohtu, et andmed avaldatakse ebaseaduslikult või neid kasutatakse muul otstarbel kui selleks, milleks need edastati. Konfidentsiaalsete andmete edastamine selles kontekstis toimub kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga.

Artikkel 10

Vaatlusperiood

Esimene vaatlusperiood algab kalendriaastal [lisada esimene aasta (alates 1. jaanuarist), mille alguseks on määruse vastuvõtmisest möödunud 18 kuud].

Artikkel 11

Kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete esitamine

1.Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

2.Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada komisjonile edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet.

3.Komisjon (Eurostat) hindab liikmesriikide edastatud või liidu tasandi haldusallikatest pärinevate andmete ja metaandmete kvaliteeti.

4.Lõike 3 kohaldamisel esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) esimest korda [täita asjakohaselt] ja seejärel iga kolme aasta järel kvaliteediaruande, milles on kirjeldatud selle aja jooksul edastatud andmete statistikaprotsesse ja mis sisaldab eelkõige järgmist:

(a)metaandmed, mis kirjeldavad kasutatud metoodikat ja seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud tehnilised kirjeldused saavutati;

(b)teave artikli 8 lõikes 1 nimetatud allikatest saadud ja käesoleva määruse kohase statistika tegemiseks kasutatavate andmete kvaliteedi kohta;

(c)teave artiklis 6 sätestatud katvusnõuete täitmise kohta.

5.Iga kolme aasta järel avaldab komisjon (Eurostat) artiklis 7 nimetatud korras tehtud kalandus- ja vesiviljelusstatistika kvaliteediaruande.

6.Komisjon võtab vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete ja nende sisu praktiline kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) vajaduse korral käesoleva määruse rakendamisega seotud teabest või muudatustest, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti.

8.Komisjoni (Eurostati) nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid kogu lisateabe, mida on vaja edastatud andmete ja metaandmete kvaliteedi hindamiseks.

Artikkel 12

Üleminekukord tundlike liikide saaki ja

harrastuskalapüügi saaki käsitlevate andmete puhul

Erandina artiklist 7 on liikmesriigid vabastatud tundlike liikide püügi ja harrastuskalapüügiga seotud andmete edastamisest, kuni need andmed muutuvad nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 14 ja 55 nõuete kohaselt kättesaadavaks.

Artikkel 13

Liidu rahaline toetus

1.Käesoleva määruse rakendamiseks võib määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud loetellu kantud riiklikele statistikaametitele ja muudele riikide ametiasutustele anda liidu üldeelarvest rahalist toetust, et katta järgmise tegevuse kulud:

(a)käesoleva määruse artiklis 5 osutatud sihtotstarbeliste andmete kogumine;

(b)käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud uuenduslike meetodite ja lähenemisviiside, näiteks digivahendite ja kaugandurite kasutamine.

2.Liidu rahaline osalus ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

3.Käesoleva artikli kohase liidu rahalise toetuse summa määratakse kindlaks asjaomase rahastamisprogrammi eeskirjade kohaselt, tingimusel et rahalised vahendid on kättesaadavad.

Artikkel 14

Erandid

1.Kui liikmesriigi statistikasüsteeme tuleb käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud rakendusaktide või delegeeritud õigusaktide kohaldamiseks suurel määral kohandada, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega tehakse sellele liikmesriigile kuni kaheks aastaks erand. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile erandi tegemise põhjendatud taotluse kolme kuu jooksul alates asjaomase õigusakti jõustumise kuupäevast. 
 
Selliste erandite mõju liikmesriikide andmete võrreldavusele või nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamisele peab olema minimaalne. Erandi tegemisel võetakse arvesse andmeesitajate koormust.

2.Lõike 1 esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 4 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.Artikli 5 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [kahe aasta möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

4.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Volituste delegeerimise tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

6.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7.Artikli 4 lõike 4 või artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 223/2009 loodud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1921/2006, (EÜ) nr 762/2008, (EÜ) nr 216/2009, (EÜ) nr 217/2009 ja (EÜ) nr 218/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist [lisada aasta, mille alguseks on määruse vastuvõtmisest möödunud 18 kuud], ilma et see piiraks kõnealustes õigusaktides sätestatud kohustusi edastada andmeid ja metaandmeid, sealhulgas kvaliteediaruandeid vaatlusperioodide kohta, mis langevad täielikult või osaliselt selle kuupäeva eelsesse aega.

2.Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist [lisada aasta, mille alguseks on määruse vastuvõtmisest möödunud 18 kuud].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.5

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid5

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED7

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid7

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)7

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus7

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta7

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)7

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed7

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU8

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub8

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele10

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade10

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud10

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund17

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade19

3.2.3.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud19

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus19

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest20

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade21

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga22

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus22

3.3.Hinnanguline mõju tuludele23

4.Digimõõde24

4.1.Diginõuded24

4.2.Andmed25

4.3.Digilahendused29

4.4.Koostalitlusvõime hindamine30

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed33

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 59

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2027–2030,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 60

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Ettepaneku finfantsmõju ei ole määruse vastuvõtmise ajal teada. ELi toetust ei anta statistiliste andmete regulaarseks kogumiseks, vaid üksnes sihtotstarbeliste andmete kogumiseks, nagu on sätestatud määruse eelnõu artiklis 5. Esimesi sihtotstarbelisi andmeid võib koguda kõige varem kaks aastat pärast esimest vaatlusaastat, kui on kindlaks tehtud nõuetekohaselt põhjendatud ja ootamatu vajadus andmete järele. Seepärast ei saa praegu finantsmõju välja selgitada.

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <……>						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused		(1a)										0,000
		Maksed		(2a)										0,000
Eelarverida		Kulukohustused		(1b)										0,000
		Maksed		(2b)										0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 646
Eelarverida				(3)										0,000
DG <……> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused		= 1a + 1b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		= 2a + 2b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
					Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Kulukohustused		= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
RUBRIIGI <…> assigneeringud KOKKU	Maksed		= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000

DG: <……>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 657
Eelarverida		(3)					0,000
DG <……>	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
assigneeringud KOKKU	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <……>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 668
Eelarverida		(3)					0,000
DG <……>	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
assigneeringud KOKKU	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		(5)			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Kulukohustused		= 4 + 6			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
RUBRIIGI <…> assigneeringud KOKKU	Maksed		= 5 + 6			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
							Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
							2024		2025		2026		2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		Kulukohustused		(4)			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		(5)			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)				(6)			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku		Kulukohustused		= 4 + 6			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)		Maksed		= 5 + 6			0,000		0,000		0,000		0,000		0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		7	„Halduskulud“ 679
DG: ESTAT						Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024	2025	2026	2027
 Personalikulud						0,000	0,000	0,000	0,564	0,564
 Muud halduskulud						0,000	0,000	0,000	0,056	0,056
DG ESTAT KOKKU	Assigneeringud					0,000	0,000	0,000	0,620	0,620
DG: <……>						Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024	2025	2026	2027
 Personalikulud						0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud						0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <……> KOKKU	Assigneeringud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU				(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)		0,000	0,000	0,000	0,620	0,620

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <……>									Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
									2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused			(1a)																0,000
		Maksed			(2a)																0,000
Eelarverida		Kulukohustused			(1b)																0,000
		Maksed			(2b)																0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 6810
Eelarverida					(3)																0,000
DG <……> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused			= 1a + 1b + 3				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
		Maksed			= 2a + 2b + 3				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
								Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
								2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused			(4)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
	Maksed			(5)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU				(6)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Kulukohustused			= 4 + 6				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
RUBRIIGI <…> assigneeringud KOKKU	Maksed			= 5 + 6				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
										Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
										2024			2025			2026			2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)			Kulukohustused			(4)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
			Maksed			(5)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)						(6)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU			Kulukohustused			= 4 + 6				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
(vajalikud vahendid)			Maksed			= 5 + 6				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“ 6911

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 7214

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.DIGIMÕÕDE

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Määrusega tehakse ettepanek luua integreeritud raamistik Euroopa statistika jaoks, mis käsitleb mere bioloogiliste ressursside ammutamist püügitegevuse kaudu ja nende turulelaskmist ning liidu püügilaevastikku, vesiviljelustootmist ja vesiviljelusettevõtteid. Selles raamistikus tehakse ettepanek anda Euroopa Komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte uute andmete ja nendega seotud metaandmete tehniliste kirjelduste kohta. Avaldatud andmed tehakse Eurostati avalikus levitamise andmebaasis (EUROBASE) vabalt kättesaadavaks.

Andmevood

4.3.Digilahendused

Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse statistikasüsteemid

Riiklikud kalanduse ja vesiviljeluse statistikasüsteemid

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Statistikateenused

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Pange tähele, et hindamise ja mõjuhinnangu ingliskeelses tekstis on kasutatud mõistet „fishery“ (kalapüük). Et olla kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga, kasutatakse siin siiski mõistet „kalandus“ (ingl. k „fisheries“).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2006, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91, ELT L 403, 30.12.2006, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1921/oj ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 218, 13.8.2008, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2008/762/oj ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud), ELT L 87, 31.3.2009, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/216/oj ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 87, 31.3.2009, lk 42, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/217/oj ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 87, 31.3.2009, lk 70, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj .

(3)    Õigusaktid püütud saaki käsitleva Euroopa kalandusstatistika kohta hõlmavad praegu seitset FAO püügipiirkonda ELi lähedal: 21 – Atlandi ookeani loodeosa, 27 – Atlandi ookeani kirdeosa, 34 – Atlandi ookeani idaosa, 37 – Vahemeri ja Must meri, 41 – Atlandi ookeani edelaosa, 47 – Atlandi ookeani kaguosa ja 51 – India ookeani lääneosa.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj .

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (uuesti sõnastatud) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1004/oj .

(6)    Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT) – Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid täidaksid üksikisikute ja ettevõtjate huvides oma eesmärke minimaalsete kuludega.

(7)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj .

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas, ELT L, 2023/2842, 20.12.2023, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2842/oj .

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (uuesti sõnastatud), ELT L 157, 20.6.2017, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1004/oj .

(10)    Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta, ELT L 34, 9.2.2017, lk 9, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2017/218/oj .

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, ELT L 150, 14.6.2018, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/848/oj .

(12)     https://www.eumofa.eu/ .

(13)     https://emodnet.ec.europa.eu/en .

(14)     https://emodnet.ec.europa.eu/geoviewer/ .

(15)    Euroopa Liidu toimimise leping, ELT C 326, 26.10.2012, lk 47, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/tfeu_2012/oj .

(16)    Hinnang Euroopa kalandusstatistikale, SWD(2019) 425 .

(17)     https://unglobalcompact.org/ .

(18)     https://www.eaba-association.org/en .

(19)    Õiguskontrollikomitee 4. juuni 2021. aasta arvamus, ARES(2021)3681988.

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj .

(21)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv), ELT L 164, 25.6.2008, lk 19, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2008/56/oj/eng ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj ; ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, ELT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj .

(23)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele mahetootmise arendamise tegevuskava kohta (COM(2021) 141 final).

(24)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised aastateks 2021–2030“ (COM(2021) 236 final).

(25)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 762/2008 (liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta) rakendamist (COM(2023) 597 final).

(26)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel (COM(2021) 240 final).

(27)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi vetikasektori muutmine tugevamaks ja kestlikumaks“ (COM(2022) 592 final).

(28)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta (COM(2023) 100 final).

(29)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi tegevuskava: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ (COM(2023) 102 final).

(30)    Euroopa Parlamendi 3. mai 2022. aasta resolutsioon kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel (2021/2188(INI)).

(31)    Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2022. aasta resolutsioon edasiste sammude kohta ELi vesiviljeluse kestlikuks ja konkurentsivõimeliseks muutmisel (2021/2189(INI)).

(32)     https://www.un.org/Depts/los/convention_agreements/texts/unclos/unclos_e.pdf .

(33)    Loodud 1959. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsi kümnenda istungjärgu resolutsiooni 23/59 alusel, http://www.fao.org/3/x5573E/x5573e0c.htm#Resolution23 .

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj . 

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), ELT L 84, 31.3.2016, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj .

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, ELT L 150, 14.6.2018, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/848/oj .

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), ELT L 154, 21.6.2003, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1059/oj .

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (uuesti sõnastatud), ELT L 157, 20.6.2017, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1004/oj .

(39)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj .

(40)    Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta C/2017/0504, ELT L 34, 9.2.2017, lk 9, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2017/218/oj .

(41)    Näiteks liidu Maa seire programm Copernicus, https://www.copernicus.eu/en .

(42)    SIMS: https://ec.europa.eu/eurostat/web/metadata/reference-metadata-reporting-standards.

(43)    Komisjoni 17. veebruari 2023. aasta soovitus (EL) 2023/397 Euroopa statistikasüsteemi selgitavate metaandmete ja kvaliteediaruannete kohta, millega asendatakse soovitus 2009/498/EÜ Euroopa statistikasüsteemi viitamismetaandmete kohta, ELT L 53, 21.2.2023, lk 104, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reco/2023/397/oj .

(44)    Komisjoni talituste töödokument Euroopa kalandusstatistika hindamise kohta ( SWD(2019) 425 ).

(45)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe, ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj .

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2006, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91, ELT L 403, 30.12.2006, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1921/oj .

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 218, 13.8.2008, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2008/762/oj .

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades, ELT L 87, 31.3.2009, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/216/oj .

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 87, 31.3.2009, lk 42, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/217/oj .

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 87, 31.3.2009, lk 70, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj .

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj .

(53)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005, ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj .

(54)    Komisjoni määrus (EÜ) nr 1639/2001, 25. juuli 2001, millega kehtestatakse ühenduse kalandussektori andmekogumise miinimum- ja laiendatud programm ning sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1543/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ELT L 222, 17.8.2001, lk 53, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1639/oj .

(55)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, ELT L 150, 14.6.2018, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/848/oj .

(56)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, ELT L 354, 28.12.2013, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1379/oj .

(57)    ASFISi liikide loetelu kalandusalase statistika jaoks ( https://www.fao.org/fishery/en/collection/asfis/en ).

(58)    CWP kalandusalaste statistikastandardite käsiraamat. Punkt H: Statistilised püügipiirkonnad: https://www.fao.org/cwp-on-fishery-statistics/handbook/general-concepts/main-water-areas/en/ .

(59)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(60)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(61) 3    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(62) 4    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(63) 5    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(64) 6    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(65) 7    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(66) 8    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(67) 9    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(68) 10    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(69) 11    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(70) 12    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(71) 13    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(72) 14    Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.

(73) 15    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.7.2025

COM(2025) 435 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

mis käsitleb Euroopa kalandus- ja vesiviljelusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1921/2006, (EÜ) nr 762/2008, (EÜ) nr 216/2009, (EÜ) nr 217/2009 ja (EÜ) nr 218/2009

{SEC(2025) 224 final} - {SWD(2025) 232 final} - {SWD(2025) 233 final}

LISA

Valdkonnad, teemad ja alamteemad, edastamissagedused, vaatlusperioodid ning kohaldatavad mõõtmed

(a)Valdkond: kalandusstatistika

(b)Valdkond: vesiviljeluse statistika